Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"salme" - 323 õppematerjali

salme - õde Hiietark Ülgas Õe mees Mõmmi Ema Linda Metsaelanikud: Vanaisa Pärtel-Leemeti sõber Onu Vootele Pierre ja Rääk ja nende täi Meeme Leemeti sõber uss Indrek
salme

Kasutaja: salme

Faile: 0
thumbnail
18
doc

Esiaeg ja arheoloogia alused

Seejärel ,,auk" - 7.-8. saj ilmuvad uuesti. 1. Kangrukalmed ja kivivarekalmed ­ mõlemad on pm N: Lagedi (146 Väga rikaste kivihunnikud, ~ümarad (d 10 m või rohkem), paar kihti raudneeti), panustega kalmete kive (raud, pae). Eristatud, kuna viimasel suhteliselt vähe Rae, Asuri, ilmumine ­ ülikud?: kive, tänapäeval ei pruugi märgatagi maapinnal. Ajaliselt Salme Proosa; Paju & Lepna oli neid keeruline paika panna (leide vähe), keskmise (jahipistriku Katkuauk (Saaremaa); rauaaja lõpus mõlemasse maetud ka paadis luud). Kirimäe (??????) 2. Kääpad Kagu ja idapoolses Eestis ­ liivakuhjatised ja põletusmatused. Ümarkääpad 5-7 x 6 m, pikikääpad 5-7 + max 120 m. · Keskmise rauaaja kultuuriühendused ­ 1. Kivikalmed, 2. Kääpad (tsuudid?), 3. Baltipärased kalmed, 4...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
44
xlsm

Tabelid

44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9...

Informaatika
107 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Komad

Tüdruk läks välja aga tuli varsti tagasi. Talle meenus et homseks on luuletus pähe õppida. Raadiost öeldi et homme on ilus ilm. Lastel on hea meel sest vihm on lakanud. Nad jooksevad õue kus on suured lombid. Lapsed kilkavad ja naeravad sest soojas vees on tore paljajalu paterdada. Öeldakse et naer on tervisele kasulik. Mart ei karda külma sest ta on terve ja tugev poiss. Ta peseb end hommikuti jaheda veega sest see karastab. Salme võtab harja ja pulbri (pasta) et pesta hambaid. Ilm on selge kuid külm. Saabus hommik aga külm kõvenes. Kui taevas läheb pilve siis on soojem. Sadu algas mitte täna vaid juba eile. Sadu lakkas aga tuisk kestis edasi. Linnud otsivad toitu kuid lumi on kõik kinni matnud. Kui tuisk lõpeb siis viime lindudele toitu. Siin pole vaja kelku vaid suuski. Kui tunnid lõpevad siis läheme suusatama. Väike Andi tuleks ka aga tal pole suuski...

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
7
odp

Mees, kes teadis ussisõnu

augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993 Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tunnustused: Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Virumaa kirjandusauhind, Nukits ­ parim lastekirjanik. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti...

Kirjandus
91 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Ave Alavainu

Nii ilmus tema kõige esimene luulevalimik suisa põranda all. Põhilised teemad · Lähedaste kaotus · Emadus · Isamaa/ kodu · Armastus · Sõprus · Hiiumaa Keelekasutus · Luuletused on lihtsa sõnastusega. · Riimilised luuletused, kasutatakse lõppriimi. · Luuletustes kasutatakse enamjaolt ristriimi. · Suuremosa luuletusi on nelja stroofilised. · Tavalisemad on neljavärsilised stroofid, kuid on ka kaheteistrealisi salme . · Kirjutab ka poeeme ja ballaade. Ilmunud luulekogud koondkogu "Minekulaulud" 2005a 1. "...ja astud pääsematult pühadusse..." 2. "...armastanud armutumal kombel..." 3. "Keset kõrtside möllu ja mürinat" 4. "Meid püüti äratada üsna mitmel korral" 5. "Igal täiskuuööseljuhtub midagi" 6. "Laulud vanaemaga" 7. "Sünd on ime" 8. "Ballaadid ja poeemid" "Minekulaulud" toob kire, armastuse ja emaduse kõrval lugejateni ka luuletaja mure kogu meie riigi ja rahva...

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Kalevipoeg 1. lugu

lugu Kalevite sugu Kunagi elas Kalevlas kangete meeste sugu. Ühes sellises peres elas kolm venda. Nad elasid koos väga õnnelikult, kuid lõpuks tuli ka neil aeg minna oma teed. Esimene läks Venemaale kaupmeheks, teine läks Turjamaale sõjameheks ja kolmas istus kotka selga ja maandus alles Viru rannal. Salme ja Linda Läänes elas noor lesk, kes ükspäev leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas kena neitsi, Tedremunast teine tütar; Kanast sai Salme, sula neitsi, Tedrest Linda, libe neitsi. Varesest sai vaenelapsi, Ohtupäine orjatüdruk. Salme kosimine Salmel hakkasid käima kosilased. Esimesed olid Kuu ja Päev. Salme lükkas mõlema ettepanekud tagasi, kuid kolmandana tuli Täht, kellega Salme otsustas ka abielluda....

Kirjandus
83 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Eesti kirjandus muuseum

Aastatel 1946-1995 oli Kirjandusmuuseum ENSV Teaduste Akadeemia humanitaarasutus, kus uuriti, koguti ja korraldati materjale, valmistati ette publikatsioone ja korraldati näitusi. 1953. aastal omistati muuseumile Fr. R. Kreutzwaldi nimi. Aastail 1951-52 tehti katse liita Kirjandusmuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudiga ja direktoriks oli Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor Heinrich Tobias. 1952-1954 oli direktori kt Salme Lõhmus. Aastatel 1953-1990 kandis Eesti Kirjandusmuuseum nime E(NS)V TA FR. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. 1954-1989 oli Kirjandusmuuseumi direktor Eduard Ertis. 1958. aastal ilmus esimene köide Eesti Kirjandusmuuseumi poolt publitseeritavast kogumikust "Paar sammukest eesti kirjanduse ja rahvaluule uurimise teed". Nüüdseks on kogumikku ilmunud 19 köidet. 1990. aastal valiti Kirjandusmuuseumi direktoriks Peeter Olesk, kes oli sellel kohal kuni 1993. aastani. 1993...

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Referaat Ita Ever

Ita Everi elulugu Ita Ever sündis 01.04.1931 Paides. Lapsepõlves kolis ta vanemate tõttu Tallinna, seejärel samal põhjusel Võrru. Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna, sest Ita omandas ,,kohaliku keelt" liigagi korralikult ja vatras selles keeles liialt puhtalt. Lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et teda ootab teatritee. Lasteaias ta laulis ja luges salme , koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. Eesti Draamateatri lavale astus ta esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa. XI klassis mängis Lavrenjovi ,,Murrangul" peaosa Tatjanat. 1950. aastal lõpetas ta keskkooli. Esialgu oli tal plaan minna Tartusse ja õppida arstiks. Aga sõbrad meelitasid teda Moskvasse GITIS e Eesti stuudiosse. Pärast kahekordset katsetamist võeti ta lõpuks vastu. 1953...

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vanapagan ja Suur Tõll

Aga ega vaenlased sellepärast maha jää. Need lendavad järele, nõelavad edasi. Viimaks jõuab Vanapagan noorde kuusikusse. Seal pääseb ta mesilaste nuhtlusest lahti. Suures valus neab Vanakuri mesilased ära, et need enam üle ta kraavi ei tohi tulla. Sellest saadik ei hakanud Vanapagan enam sõrulasi tülitama, aga ka mesilased olevat Sõrvemaalt kadunud. Vanapagana kaevatud kraav on praegu veel olemas. Seda kutsutakse nüüd Salme jõeks. Teinekord tahtnud aga Vanakuri endale Karujärvele eluaset rajada. Enne aga oli vaja järv veest tühjaks lasta. Selleks hakkas Vanapagan Teesuu rannast kraavi Karujärve kaevama, et vesi seda kraavi mööda järvest merre voolaks. Ümbruskaudsed inimesed läksid Tõllult abi paluma. Tõll läks kohe inimestele appi. Ta lõikas enesele kolm pihelgast keppi, läks nendega Vanakurja otsima. Vanapagan laskis tööväsimuse peale parajasti leiba luuse, oda pea all. Ja jälle ei...

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
8
doc

A. Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu"

15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama, muutes oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoobiks oli, õde Salme , kes hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti tulevane naine. Hiie...

Kirjandus
93 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tooraine töötlemine

enne uut kasutamist kuumutatakse. Pressimisjäägid eemaldatakse töötlemiskohast samal päeval. Kokkuvõtvalt võiks lõpetada Heldur Karro lausega: ´´Niisiis, kui sa tahad "hoida arsti eemal", püüa süüa üks õun iga päev! `` Kasutatud kirjandus www.ronguaed.ee/index.php?page=95& arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=85&sess... www.tarbija24.ee/150906/esileht/olulised.../217830.php www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=349920 ´´Õunaraamat´´ Salme Masso 1988 nammy.pbworks.com/Kapsas www.pikk.ee/.../valgepeakapsas/koristaminejasailitamine www.toidutare.ee/termin.php?id=176...

Toiduainete õpetus
20 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pygmalioni etenduse arvustus

Ta oli näitekirjanik ja üheks London School of Economics asutajateks. Tema oli ainuke inimene keda on kunagi premeeritud nii Oscari kui ka Nobeli kirjanduspreemiaga. Shaw oli 56 aastane kui kirjutas nende auhindade võidu teose ­ ''Pygmalioni.'' Näident mida esitas Tour De Force Theatre Company etendati Salme Kultuurikeskuses ning lavastajaks oli Peter Joucla. Ta õppis Performing Arts Londonis ning on töötanud ennem täielikult teatrile pühendumist nii õpetaja kui ka lektorina ülikoolis. Saali valik oli ideaalne. Ruum oli vana võitu ja lava väike mis tegi õhkkonna hubaseks ning lisas soojust sellele ajastule. Näident oli väga kaasahaarav ja huvitav. Näitlejad olid andekad ning naljakad. Eriliseks tegi see asja...

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
12
odt

ei oska

klass Uurimustöö Arvutiviirused Juhendaja: Kalev Kapp Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirus..............................................................................................................4 2.Arvutiviiruste ajalugu..........................................................................................................6 2.1 Aasta 1962...................................................................................................................6 2.2 Aasta1975....................................................................................................................6 2.3 Aasta1989....................................................................................................................6 2.4 A...

Arvuti õpetus
13 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti heliloojad

Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika visiitkaart. Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12- aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle" kontsertmeister Eduard Wähner. Sümfoonilised teosed: 1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)...

Muusikaajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Soome kirjanduse ajalugu

SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia,...

Soome kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Luuletaja referaat - Virve Osila

Tema esimene luuletus avaldati juba 1957. aaastal ajakirjas ,,Säde" ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse aukodanik, presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Albu valla Tammsaare-nimeline lugejapreemia, Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde. Virve Osila on välja andnud 20 luulekogu, 3 luulevoldikut ja ühe artiklite kogu. Virve...

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Sissejuhatus Geomaatikasse

Raamat, mis muutis väga palju minu elus on ,,Ameerika tragöödia", mille autor on Theodor Dreiser. Sündmused millest jutustab Theodor Dreiser oma romaanis ,,Ameerika tragöödia" toimuvad Ameerikas. Peakangelane romaanis on noormees Clayde Griffits kelle elu eesmärgid olid rikkus, kuulsus ja sõltumatus. Ühel palaval suveõhtul Kansassitis kaks täiskasvanud ja neli last laulsid salme ja jagasid laiali religioose sisuga brosüüre. Vanemale poisile, just tema oli Clayde Griffits, ei meeldi seda teha, eriti avalikult tänavatel. Ikkagi vanemad ohverdavad teda palvega, et päästavad eksinud hingad. Aga selline tegevus toob perele ainult moraalset naudingut, sest pere elab vaesuses. Noor Clayde Griffits püüab põgeneda perest. Ta läheb tööle apteeki ning töötab seal abimehena ja peale seda hotellis ,, Green Davidson" samuti abimehena. Töö hotellis ei nõua...

Sissejuhatus geomaatikasse
67 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

Sajandil. Teati, kuidas kuningad elasid, kuid huvitas ka kuidas rahvas elas ­ hakati kaevama. 19. sajandil oli kirjeldusel suur roll, sest ei osatud leitud asju dateerida. 20. sajandi keskpaigani oli arheoloogia abiteadus. Tänapäeval on aga ajalooteaduse haru, mis uurib kaevatud asju (muistiseid) ja rekonstrueerib nende abil ajalugu. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia · Klassikaline arheoloogia Arheoloogid ei kaeva dinosauruseid, kaevatakse neid asju, mis on inimeste ajast. 2,6 miljonit aastat tagasi ilmusid esimesed tööriistad. 5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine...

Euroopa muinaskultuurid
289 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kirjandusteaduse aluste konspekt

Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi, mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul 1. Loomulikud on värsikordused. Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvaid värsse või salme nimetatakse refrääniks. 2. Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades mõttekorduse ehk -parallelismi. 3. Vastandlike mõtete kõrvutamine on vastuseade ehk antitees a. vastandi- ehk kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. 4...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
70 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Läänemere plankton

) Neeva lahe zooplankton · Eestis: fütoplanktonit: J. Tenson, merebioloogia töörühm (1973-1991: K. Piirsoo, A. Randveer, zooplanktonit: K. Remm) · Läänemerel: fütoplanktonit: S. Nõmmann, K. Olli, K. Kangro, O.Veresova; zooplanktonit A. Lumberg, M.Simm, A. Põllumäe · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: A. Jaanus · Tallinna Tehnikaülikool Meresüsteemide insituut: I. Lips · Eesti uurimislaevad Aju Dag, Veimer/Livonia, Salme Läänemere uuringute suunad 1850-2010 Floristilised ja faunalised Biogeograafilised ja biotsönoloogilised Keskkonna muutused Ökotoksikoloogilised Mudelid Eksperimentaalne ökoloogia...

Mereteadus
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun