Laura Keidong 11C Carl Robert Jakobson CV Sünniaeg ja koht : Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14. (26.) juulil 1841. aastal. Vanemad ja nende tegevusalad : Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, kes sündis 1. (13.) juulil 1817. aastal Võrumaal Haanjas, kus tema isa Jakob Torba töötas koolmeistrina. Lapsepõlves oli ta rohkem tänava kasvatada, sest ema suutis teda vaevaliselt toita. Päris noorelt hakkas ta rätsepa õpilaseks ja sai sealhulgas selgeks ka vene keele. Tema nime Torba halvustati, mistõttu see muudetigi Jakobsoniks. Alates 18. eluaastast alustas ta tööd rätsepana, mis ei tasunud aga eriti ära, niisiis asus ta uut tööd otsima ning sai Torma köstrikooli tööle. Adam Jakobson tõusis oma ajastu tähelepanda...
öö varjus kohalikud paganausku talupojad oma kirikuaeda maetud sugulasi üles kaevasid ja kuskil hiies põletusriitusel ära saatsid. -4- 3. SURMAENDED Inimhääled: inimest hüütakse nimepidi, kusjuures hüüdjat ei ole teada. Koputused, eriti kolm koputust, kusjuures läheduses pole kedagi. Koputused on Eestis levinuim surmaenne. Üks allikas on jutustanud: ,,Kaks aastat tagasi uppus Moskva lähistel minu õe Salme poeg jões supeldes, saime seda hiljem teada. Aga sel ööl, kui päeval õepoeg uppus, koputati kõvasti meie aknale. Oli ilus vaikne juunikuu öö. Tõusin üles ja läksin aeda vaatama, kes koputas. Ükski koer ei haukunud ja ükski leheke ei liikunud puu otsas, kedagi ei olnud kusagil. Ju Kalle vaim andis enesest märku, et teda ei ole enam. Koputus tähendab alati surma." Uksekella- või telefonihelin, vastama minnes ei leita kedagi ega kuulda helistajat. Seletamatu müra
Lähte Ühisgümnaasium Hector Berlioz Referaat Lähte 2011 Louis Hector Berlioz'i elulugu Louis Hector Berlioz, rohkem tuntud nime all Hector Berlioz sündis 1803.aastal väikelinna La-Cote-Saint- Andre´s Grenoble´i lähedal arsti perekonda. Tema isa oli elukutselt arst, kuid armastas väga ka kirjandust, selletõttu käskis ta Hectoril pähe õppida palju salme Antiik-Rooma poeetidelt Vergilius'elt ja Horatius'elt. Hector õppis varakult mängima flööti, kitarri ja trummi, kirjutas muusikat segaansamblitele. Kuid muusikukarjääri vastu oli tema isa. Ta isa tegi kõik, et Hectorist ei saaks muusikut, et temast saaks kindlapeale arst, nagu ta isegi. Isa keelas Hectoril Joonis 1. Louis Hector Berlioz mängida isegi klaverit kui hädavajalikku ja
luulerühmitus Orbita oma teoses ,,Eesti keeles sa lobise, tibuke’’. Kui kaanonis väärtustatakse struktuuri osas mõõdukat originaalsust, siis on Kolgi seisukoht kaheldav, sest kui enamik tänapäeva autoritest samamoodi oma teosed üles ehitab, siis praegu ei ole see enam kuigivõrd originaalne, küll aga oli see kindlasti uuenduslik mõni aeg tagasi, kui enamasti kasutati kirjavahemärke, esisuurtähti ja ka enam-vähem samapikkuseid salme. Seega Betti Alveri teos sobib vormiliselt kindlasti kaanonisse, aga Kolgi üle ei saa päris kindlalt otsustada. Keeleliselt kuuluvad kaanonisse peamiselt puhast ja ilusat väljendusviisi kasutavad ning argikeelsust ja sõnamänge vältivad autorid. Betti Alveri väljenduslaad sobib kaanonisse, sest ta kasutab kauneid sõnu, nagu näiteks ,,läidetud’’ ja ,,räbune’’, mis ei kuulu tavaliselt igapäevase keelekasutuse hulka, vaid on pigem poeetilised
Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12. aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Seoses õppeasutuse reorganiseerimisega jätkas Tormis 1944. aastal oreliõpinguid Salme Krulli juhendamisel Tallinna Muusikakoolis, mille lõpetas 1947. aastal. Edasi õppis Tormis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist ja aastail 19501951 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Villem Kapi kompositsiooniklassis. Heliloojadiplomi omandas Tormis Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini õpilasena aastatel 19511956. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 1955
Ho: Tere hommikust! Patsient: Mul on voodi märg. Ho: Ma ju ütlesin Teile, et kutsuge abi, kui tekib pissihäda. Patsient: Ma unustasin selle ära. Ho: Vaatame, mis siin siis on. (Askeldab) Voodilina tuleb ära vahetada. Tekk on ka märjaks saanud. Ma toon Teile uue pidzaama ka ja vahetan Teil pidzaama ära. Kas ma praegu Teile uriinipudeli ka toon? Kas praegu on pissihäda? Patsient: Ei, praegu ei ole. Dialoog 3 Palatis. Vestlevad patsient Salme, hooldustöötaja ja valveõde. Häirenupu helin. Kiired sammud. Salme: (Paanikas) Tulge ruttu, minu naaber Veera siin tegi sellist imelikku häält ja nüüd on vaikus. Ei tea, kas ta surigi ära või? Ho: Ma kohe vaatan. Kas te kuulete mind? Pulssi tunda ei ole. Ma kutsun kohe valveõe. (Sammud.) Valveõde: Ta ei hinga ja pupillid ei reageeri enam valgusele. Südame lööke ka ei kuule. Veera on surnud. Ma lähen ja teatan valvearstile. Salme: (Paanikas
RÕNGU KESKKOOL Ants Laikmaa referaat Koostaja: Helen Patsula Juhendaja: Anne Lepik Rõngu 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ants Laikmaa.............................................................................................................................. 4 Tuntumad tööd............................................................................................................................ 5 Loomingu sisu.............................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................
"veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" (lk 15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti naine
nimega Kaugele Siit, mis võitis kiiresti eesti kuulajate südamed. Hetkel teeb Koit koostööd koos plaadifirmaga KT music OÜ. Koit Toome Eurolaul 2007 salvestusel 9 Diskograafia Albumid · 1999 "Koit Toome" DayDream Records · 1998/2005 Duetid "Puudutus" U-Boot Stuudio · 2007 "Allikas" · 2009 "Sügav kummardus õpetajale" salvestatud Salme ja Nõmme Kultuurikeskuses, laulab Jaak Joala laule · 2010 "Kaugele siit" KT Music OÜ · 2012 "Tagasi Alguses" Kaugele siit "Kaugele siit" on Koit Toome 2010. aastal välja antud eestikeelne album, mis sisaldab "Raadio 2 Aastahiti" tiitliga pärjatud laule "Kaugele siit" (aasta 2009) ja "Mälestused" (2010). 2009 aasta augustis kuni 2010 aasta märtsini salvestatud materjalide kaasautoriks on Vahur Valgmaa. Uue plaadi esmaesitlus toimus 27
Esmalt oli Sikassaares generaatorite lubatud kõrgus koguni 120 meetrit, kuid siis teatanud lennuamet, et Kuressaare linn tahab maandumisrada pikendada ja tuulikute kõrgust tuli alandada 83 meetri peale. (Lember 2010) Sikassaare tuulepargi detailplaneeringu poolt- ja vastuargumendid Vastuargumendid Saare maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise käigus oli juba viis omavalitsust teatanud oma vastuseisust tuuleparkide rajamisele. Nendeks olid Muhu, Lümanda, Mustjala, Salme ja Kärla vald. Kärla vallavalitsus väljendas istungil, et ei näe mingit otstarbekat põhjust lubada oma haldusterritooriumil tuuleparke rajada. Ainus võimalus on Kärla vallas püstitada tuulepark sooalale, mis on aga tehniliselt mahukas variant. Tuuleparkide keelamisega soovib vallavalitsus juba aegsasti välistada võimalikud hilisemad vägikaikaveod tulevaste arendajatega. (Viis valda on... 2010)
Pane ülejäänud köögiviljade juurde ning krooni jälle sibulaga. Kuumuta 2 sl õli, lisa tomatid, küüslauk ja basiilik. Hauta 15 minutit ning suru kergelt tomateid, et mahl eralduks. Pane potti kõige peale, lisa ülejäänud sibul, petersell, tüümian. Maitsesta soola ja pipraga. Kata anum kaanega ning hauta 160-kraadises ahjus 1,5 tundi. Sega aeg-ajalt. Kontrolli maitset, vajadusel lisa soola ja pipart ning hauta veel 30 minutit. Kasutatud kirjandus : · Salme Masso ,, Lihtsalt toite" · http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=10272 · http://www.annaabi.com/k%C3%B6%C3%B6giviljatoidud-m13537.html · http://e- ope.khk.ee/ek/2012/toiduvalmistamine_suurkoogis/suurkoogi_toitude_valmistamine_j a_serveerimine/kgiviljatoidud_ja_lisandid.html
Miks on oluline võõrnimede hääldust teada? Marche [marke]. Kõige tähtsam on võõrnimede käänamisel teada võõrnime hääldust, sest hääldusest sõltub, kas kasutada ülakoma või mitte. 2. Kuidas hääldub z nimedes Belize, Vaduz, Zaragoza, Zwickau ja Venezuela? Belize [bel`iiz], Vaduz [fad` uuts ja vad`uuts], Zaragoza [sarag´ossa], Zwickau [tsv`ikk`au], Venezuela [venetsueela]. 3. Kus asub Preiļi? Preiļi linn Lätis 4. Mitmendas vältes on kohanimi Salme? III ja II vältes. 5. Nimetage üks araabia ja üks Araabia riik. Araabia (poolsaar) maad. Nt: Saudi Araabia, Jeemen, Omaan, Araabia Ühendemiraadid araabia maad, nt: Süüria, Liibanon, Egiptus, Tuneesia. 6. Kas õige on üks kahest või mõlemad? Miks? Brügge – Brugge, Korfu – Kérkyra, Kroaatia – Horvaatia, Mount Everest – Džomolungma, Nice – Nizza, Roheneemesaared – Cabo Verde. Brügge – Brugge: õige on Brugge, sest tegemist on linna nimega Belgias.
Kui Jaan Tomm 1923.a. New-Yorki siirdus, jätkasid koguduse vanematena Karl Mühlberg ja Eduard Roasto (1923-1932). Kui Roasto 1933.a. Kohilasse elama asus, sai uueks koguduse vanemaks Peeter Vilbaste Tallinnast, olles koguduse juhiks kaks aastat. Koguduse vanema kohustetäitjaks jäi Karl Liigand, kes teenis kogudust kuni oma eluõhtuni. Karl Liigandi kõrval olid koguduse töös abiks laulukoori juhina Leeni Kull ja grupitöö juhtidena Leida Raid (Tuhk) ja Salme Kauge. Peale Liigandi surma jäi koguduse juhtimine õdede hooleks. Koguduse tegevus Piiblitunnid Kristliku koguduse jaoks mängib Piibel üliolulist rolli. Piiblis sisalduva sõnumi ning õpetuse paremaks mõistmiseks ning sellega seonduvate küsimuste selgitamiseks ongi olemas Piiblitunnid. Koguduse piiblitund kujutab endast, nagu nimigi ütleb, kord nädalas Jumala Sõna ühisele uurimisele pühendatud aega. Ent piiblitund ei ole mõeldud üksnes koguduseliikmetele
Paidest kolis ta vanemate töö tõttu Tallinna ning seejärel samal põhjusel Võrru, Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna. Lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et teda ootab teatritee. Lasteaias ta laulis ja luges salme, koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. "Eesti Draamateatri lavale astusin esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa" meenutab Ever. XI klassis
Eno Raud (15. veebruar 1928 Tartu 9. juuli 1996) - eesti lastekirjanik, Eno Raud on kirjutanud nuku- ja lastenäidendeid ning multifilmide käsikirju. Tema loomingule on omane romantika ja seikluslikkus, luules sõnamängulisus, naljameelne sõnakoomika. I Kalevipoeg on selle raamatu peategelane. Ta oli väga tugev, osav ja võitlushimuline. Tema vastu ei saanud kunagi keegi. Vahest tappis ta süütuid inimesi. Tema teele sattud ka väga palju vaenlasi. Veel oli seal Kalev, Linda, Salme, Täht, Kuu, Päike, vesi, 2 teist Kalevi poega, soome tuuslar, Uku, saarepiiga, saaretaat ja eit, kotkas, Soome sepp ja pojad, sõjakuller, kaks paharetti, vetetaim, Alevipoeg, Ilmaneitsike, Peipsi soolasorts ja ta pojad, siil, kannupoiss, pajavalvurid, põrgupiigad, Sarvik-taat, Olevipoeg, sulevipoeg, Lapu tark Varrak, Hiiglataat ja neitsi, härjapõlvlased, põrgupoiste sõjavärgi ning raudmehed. M ormandama veriseks hõõruma (näiteks rakendiga)
Eestlased maailmas Enne II maailmasõda elas maailmas umbes 1 175 000 eestlast, väljaspool Eesti territooriumi elas ligikaudu 15% (peamiselt NSVL) Sõja ajal vähenes eestlaste arv oluliselt, umbes 9% võrra, kuid samas kasvas väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste arv 17 %ni. Sõja järel jagunes eestlaskond maailmas: 1)kodueestlased(Eestis) 2)väliseestlased(läänes) 3) Venemaa eestlased(idas) "Eesti ajalugu II "Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Põgenemine Eestist 1940-1945 "Eesti ajalugu II "Ago Pajur,Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Välis-Eesti kujunemine Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.20. saj. vahetusel, asudes elama Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Vähearvulised, kuid elujõulised eestlaste kogukonnad rajati mitmes LadinaAmeerika riigi...
enne uut kasutamist kuumutatakse. Pressimisjäägid eemaldatakse töötlemiskohast samal päeval. Kokkuvõtvalt võiks lõpetada Heldur Karro lausega: ´´Niisiis, kui sa tahad "hoida arsti eemal", püüa süüa üks õun iga päev! `` Kasutatud kirjandus www.ronguaed.ee/index.php?page=95& arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=85&sess... www.tarbija24.ee/150906/esileht/olulised.../217830.php www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=349920 ´´Õunaraamat´´ Salme Masso 1988 nammy.pbworks.com/Kapsas www.pikk.ee/.../valgepeakapsas/koristaminejasailitamine www.toidutare.ee/termin.php?id=176
mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult täis oleks. Leemeti õde Salme - Mõnes mõttes kergemeelne, sest armastas karu, ta hoolitses karu eest suure südamega. Näiteks, kui karu põletas oma tagumiku ära, siis oli iga sekund tema kõrval, kui midagi vaja oli. Leemeti vanaisa Ürgne võistleja, ta oli väga tugev ja samas ka kaval, talle meeldis nikerdada (inimluust tiivad ja kolpadest peekrid). Tal olid omad põhimõtted ja ei andnud mingi hinna eest alla, ehkki oli juba vanaks jäänud. Ta oli ussisõnade rääkija ja tal olid mürgised maohambad.
See tuleneb sõnast barbar. Õpetaja arvates oli ta barbar seepärast, et noormees ei suhtunud piisava lugupidamisega gümnaasiumis õpetatavasse, eelkõige ladina keeled. 3.Haridustee algas Johannes Varesel Heimtali vallakoolis, kus ta õppis aastatel 1899-1901. Järgnes Viljandi kihelkonnakool 1901-1903. Tal oli suur õppimistahe ja hea õppeedukus. Aasta-aastalt süvenes armastus heade raamatute vastu, mis innustas noort õpilast sedavõrd, et ta hakkas vargsi salme kirjutama. 4.Edasi asus Johannes Vares-Barbarus õppima Pärnu gümnaasiumisse. Need olid noormehe jaoks otsingute ja eneseavastamise aastad. Üldse tähistas 20.sajandi algus rahvahulkade aktiivsuse tõusu. Ka Johannes Vares ja tema gümnaasiumikaaslased tahtsid pöördelistest sündmustest osa võtta, kui olid liiga noored. Riigivõim püüdis tol ajal õppivat noorsugu poliitikast ja päevasündmustest eemal hoida. Tänu sellele tegutsesid
Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu" (Koostaja : Aime Kaarlep) Miina Härma ( 9.oktoober.1864 - 16.november.1941) Miina Härma oli helilooja,organist,koorijuht ja aktiivne muusikategelane. Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid...
Salme Sepp 10.klass Uurimustöö Arvutiviirused Juhendaja: Kalev Kapp Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirus..............................................................................................................4 2.Arvutiviiruste ajalugu..........................................................................................................6 2.1 Aasta 1962...................................................................................................................6 2.2 Aasta1975....................................................................................................................6 2.3 Aasta1989....................................................................................................................6 2.4 A...
Ta oli õppinud ka väga palju muid asju- kingsepa ja rätsepa õpilasena, isa käealusena sepaks, mängis puhkpille, viiulit, orelid ning klaverit. Esimesed õpetajakogemused sai Hermann Põltsamaa koolis, kus ta asendas koolmeistrit, juba poisikeseeas. Hiljem koduõpetajana Peterburis. Temal ning tema abikaasal Paulal oli neli last- Salme, Endel,Ülo Cornelius, Uno Rufus ja Heino. Suur muusikaarmastus, eratunnid ja iseõppimine tõstsid ta sellisele kõrgusele, et ta suutis organiseerida üldlaulupidusid olles ise ka üldjuht. Oli ''Vanemuise'' Seltsi president, kooride-ja muusikajuht. On kirjutanud palju koori- ja soololaule. On kirjutanud näidendeid, muusikali '' Uku ja Vanemuine''. Andnud välja esimese ''Noodiõpetuse'', ''Viiuliõpetuse''. Tema ''Eesti keele grammatikat'' kasutati mitu aastat õpikuna
47704250911 Ilves AnnikaLaiksaare 6 5057838 1 37302150417 Ilves Tom Surju 3 5491681 1 ### Jänes Ahto Uulu 7 5538140 1 36605150941 Kaasik ReijoAbja 4 - 1 35404050446 Kadak Priit Tali 12 5774191 1 34103030178 Kana Kalju Tori 9 5167468 1 34708140585 Karu Karl Uulu 4 5265690 1 ### Karu Salme Tali 7 5436197 1 46404170054 Kesa Katy Tali 9 5378397 1 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 5349248 1 36110070151 Kuusik KaivoVõiste 8 5213901 1 45711080030 Kuusk MariaTori 10 5777718 1 38104220473 Känd Aare Kabli 13 5742433 1 34408020335 Marmor AareTori 13 - 1 34506190557 Meigas ReijoAbja 7 5172207 1
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
Laulik paneb laulus kokku tõe ja vale, kuuldused ja väljmõeldised. Laulus elustuvad taplused, sõjad, hädaajad. Esiisade vaprus seisku au sees läbi laulude. Vägilased on nüüd aset leidnud Taevataadi juures, Kalevipoegki teiste keskel Muistsete põlvede mälestused on nüüd maetud kalmude rüppe, jäänud unustuse hõlma. Laulikule ilmutavad endised end unenäos. Laulik on kõik pajatused kokku kogunud, kedranud laululõngaks ja kudunud laulukangaks. 1. LUGU KALEVI TULEK. SALME JA LINDA. PULMAD. Kalevite sugu sai alguse Vanaisa (Taevataadi) poegadest ja surelikest neidudest, kelle pojad Kalevite soo esiisadeks said. Põhja piiril asuvas talus kasvasid 3 poega. Üks läks Venemaale kaupmeheks, teine Turjamaale ( Norra põhjaosa) sõdalaseks, kolmas sõitis jumala juhatusel kotka seljas Viru randa, kus lõi oma riigi ja sai selle valitsejaks. Läänes elas noor lesknaine, kes leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas
Eesti kunst 20. sajandi alguses Referaat Kunstielu 20. sajandi algul Sajandi algul toimusid eesti kunstis, nii nagu kogu kultuurielus, suured muudatused. Ühiskond oli muutunud juba nii rikkaks, et kunstnikud said Eestis oma töid müüa ning nad ei pidanud võõrsil leiba teenima. Tekkisid esimesed võimalused saada eestikeelset kunstiharidust. Tallinnas avas 1903. a. oma ateljeekooli Ants Laikmaa ja Tartus 1904. a. Kristjan Raud. See haridus ei asendanud päris korralikku, kõrgemates koolides saadavat, kuid kanged eesti poisid õppisid ise omal käel, reisides palju, eelkõige Pariisi, külastades muuseume ja täiendasid end vabaakadeemiates (kool, kus väikese raha eest võisid kõik käia). Kunstnikud võtsid koos teiste haritlastega osa 1905. a. revolutsiooni sündmustest, mis kajastus ka nende loomingus. Revolutsioonisündmustes osalemisest oli tegelikult tähtsam igapäevane rahvuslik tegevus, eesti rahva eneset...
ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" (lk. 15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama, muutes oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoobiks oli, õde Salme, kes hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti tulevane naine. Hiie
1944. aastal naasese Eestisse ja võitles Tartu rindel ning sai Pilka lahingus haavata. Ta evankueeriti Saksamaale transpordilaevaga ,,Moero," mille Vene lennuk õputorpeedoga uputas. Ta päästeti Saksa saatelaevale. Pärast tervenemist saadeti ta Eesti siviisi, kus ta oli märtsi lõpuni rindel ning sai haavata. Teda autasustati II klassi Raudristiga. Tagandesed pääses ta läände, läbi seikluste jõudis ta Hannover- Mündeni põgenikelaagrisse, kus ta abiellus juunis 1946 endise rindeõe Salme Käsperiga. 1948-1949 oli ta Briti sõjaväe abiteenistuses, Balti vahipataljonis. Austraaliasse minnes asus ta tööle Kalgoorlile linnas kaevurina, hiljem Adelaide´is pressi operaatorina. Ta asustas ka oma ehitusettevõtte, mille juhataja ta oli kuni pensionile minekuni. 1997 siirdus elama Eesti külla Thirlmeri, 2002 tuli tagasi elama Eestisse. Kuuendas peatükis räägiti Heino Mikiverist. Heino Mikiver on sündinud 31. augustil 1924 Harjumaal Kõnnu vallas kellasepa pojana
Luulekogu viimane tsükkel ,,Ilus maa" kujutab nõukogude perioodil loodud eesti patriootilise luule eredaimat näidet. Kuna alates 1970. aastast on ta kirjutanud rohkem saatuseluulet, siis on seda ka see luulekogu. Selles luulekogus ta üritab kirjeldada kõike seda, mis toimus nõukogude ajal ning sellest kuidas taastus rahvuslus. Sellest luulekogust alates on rahvuslikkus muutunud rahvusluseks. Luuletuste kohta ei saa öelda kas need on ühesalmilised või on nendel rohkem salme. Osadel luuletustel saab kindlalt aru, et sellel on üks salm või kaks salmi. Samas on luuletusi mis on pikad, kuid ei anna aimu mitme salmilised need on. Viimase luuletsükli ,,Ilus maa" luuletuste juures on väga omapärane lause: ,,Ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa mida armastan". See lause on kirjutatud peaaegu iga viimase tsükli luuletuste alla. Nüüdseks on saanud sellest lausest saanud laul, mida lauldakse laulupeol. Luulekogu põhineb rohkem taotuslikul vemmalvärsil
Karl Suure impeeriumi kujunemine tabas energiapuhanguna skandinaavlasi, mille tulemuseks oli viikingiaeg(800-1050).Oskasid rahumeelselt kaubelda kui ka surma ja hävingut külvata. Olid osavad laevaehitajad. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati varjaagideks. Rahvasterändamise mõjutused:põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, oma asuala laiendasid slaavlased, taaselustus skandinaavlaste huvi eesti vastu, mis tõi kaasa röövretked.Eestis peetud taplustele viitavad ruunikivid ja Salme laevamatus. Palju on püstitatud linnuseid(Viljandi, Iru, Rõuge). Tüüpiline oli neemikule rajatud linnus, kus elas kohalik vanem oma pere ja kaaskonnaka. Enamik talusid ja külasid paiknes linnustest eemale, põldude keskel. Maa andis rohkem saaki. Põllu ja kesa vaheldumine muutus regulaarseks, mis täh et oli üle mindud kaheväljasüsteemile. Tolleaegne elamu kujutas endast väikest üheruumilist rõhtpalkidest ehitist, mille seinad olid tihendatud
SALME PÕHIKOOL ÕPILANE Markus Treirat Jaan Kaplinski Referaat Tehumardi 2013 1 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Jaan Kaplinski...........................................................................................................................4 Elukäik..................................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................5 Luule...........................................................................................................................5 Proosa........................................................................................
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS LAPSE KÕNE ARENGU ETAPID Kris Valgemäe Saku 2020 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Koogamine ja lalin - ehk beebide „jutt“.................................................................4 Esimesed sõnad muutuvad lauseteks....................................................................4 Kõneprobleemid..................................................................................................... 5 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 2 Sissejuhatus Väikese lapse kõne areng algab juba varakult, isegi enne kui meie seda tajume. Lapse kõne arengu nimel tuleks hakata tegu...
elu aluseks olnud ussisõnad kaovad, lihatoit vahetub palehigis teenitava kahtlase puukooremaitselise leiva vastu... Külarahvas muutub üha abitumaks ja metsakartlikumaks ja ei saa küttimisegagi hakkama. Uus mood on ülistada raudmehi ja munkasid, suur soov olla üks neist või neid vähemasti ükskõik millisel moel teenida. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta kohtas
44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 47111150090 Raja Tiina Tali 9 36110090988 Rebane Rein Tali 7 46802240722 Siil Aigi Tali 3 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 34408020335 Marmor Aare Tori 13 33904050217 Mänd Olav Tori 7 36709040675 Müller Tarmo Tori 9
Mitmed muistsest vabadusvõitlusest kirjutanud autorid on pannud oma tegelastele enda välja mõeldud nimed ja need on rahva hulgas kiiresti populaarseks saanud. A. Kitzbergilt on pärit Maimu, Andres Saalilt Leili, Aita, Vaike ja Vambola. Varem ainult piirkonniti levinud olnud nimed on hiljem, rahvaluule kogumise ajal saanud laiemalt tuntuks ja kuuluvad omaloominguliste nimede alla just rahvaluule olemuse pärast. Nii on tuntuks saanud Sirje, Salvi, Sõlmi ja Kalev, Linda, Salme. Muide, Raivo Seppo andmetel olevat Linda ja Salme varasematel aegadel meeste nimed olnud. (Saar 2002) 1930ndatel moodsa nimede eestistamise ajal leiutasid inimesed aktiivselt uusi nimesid, mis olid tihti nende saksa või vene nimede eesti variandid (või ainult kõlalt sarnased), aga ei pruukinud algupäraste nimedega üldse seotud olla. Nii sai nimevahetusel Marthast Urve ja Dimitrist Esko. (Ibid)
välakaevamispaig ääres põllud) (rauasulatuskoht) ad · Kunda lammasmägi · Asva, Saaremaal · Jaagupi · Tamula järv (kindlustatud asulad) (tarandkalmed) · Valma (Võrtsjärve · Jõelähtme, Tallinna · Salme, Saaremaal ääres) lähistel (kivikrstkalmed) · Lihula · Ardu kalme Harjumaal · Soontagana · Rõuge Muutused Kalastus, küttimine, korils, Põlluharimise ja Põlispõllundus (kolme inimeste keraamika
Salme Põhikool Uraan Referaat Karl Juhandi 9. klass Juhendajad: Katre Halliko Ivi Saar Tehumardi 2012 Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Uraani tiir ümber päikese kestab veidi üle 84 maa-aasta. Planeet koosneb suures osas veest ja jääst. Uraanil on 13 õhukest tumedat rõngast. Ta pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr. Põhjuseks on vahest kauges minevikus saadud ülitugev löök. Uraanil on 27 kaaslast. Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad ...
jne. Võib asendada sõna ,,sõber" laste nimedega. Kui ma oleks... Eesmärk: Arendab kõneoskust ja kujutlusvõimet. Laula või loe: ,,Kui ma oleks väike pall, väike pall, väike pall. Kui ma oleks väike pall, veereksin just nii. Kui ma oleks väike lennuk, väike lennuk, väike lennuk. Kui ma oleks väike lennuk, lendaksin just nii." Mõtle välja uusi salme ja tegevusi. Ohhohoo! Eesmärk: Aitab lapsel mõista sõnade riimumist. Laulge koos lapsega: ,,Sina aga muudkui joo, joo, joo, too, too, too, koo, koo, koo. Sina aga muudkui koo, koo, koo, joo, joo, joo, too, too, too jah!" Tantsi lauldes ringi ja plaksuta sõna ,,jah" juures käsi. Vali kolm riimuvat silpi ja laula uuesti. Rütmimäng Eesmärk: Aitab lapsel teadvustada rütmi olemust.
zizzle 19.sajandi lõpp. Esimesed kõrgharidusega muusikud. Eesti muusikas oli 19.sajandi lõpuni valitseval kohal rahvusliku koorilaulu harrastus. Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge. IV üldlaulupeol 1891.aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid. Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F.Saebelmann. K.A.Hermann, M.Härma,J.Kappel, A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A.Hermanni soov näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja andnud oma viiulimängu õpiku.) V üldlaulupeol , 1894.aastal Tartus esinesid eesti külaliskoorid Riiast, Pihkvast ning Peterburi ümbrusest. Üldjuhid olid K.A.Hermann, J.Kappel ning K.Türnpuu. VI üldlaulupeost, 1896.aastal Tallinnas võttis osa lausa rekordarv inimes...
mida rääkisid talle raudmehed ja mungad, sest arvas, et nood on maailmas ühed targimad inimesed. Leemet - Viimane mees, kes teadis ussisõnu. Ta austas vanu traditsioone, kuid oli uudishimulik külaelu suhtes. Temas avaldusid nii õrnad tunded kui ka ürgne metsikus Leemeti ema Linda - Võimukas ja iseseisev naine. Armastas meeletult oma lapsi ja tegi nende heaks kõik. Ta küpsetas iga päev liha, peamine oli see, et lastel ikka kõht korralikult täis oleks. Leemeti õde Salme - Mõnes mõttes kergemeelne, sest armastas karu, ta hoolitses karu eest suure südamega. Näiteks, kui karu põletas oma tagumiku ära, siis oli iga sekund tema kõrval, kui midagi vaja oli. Leemeti vanaisa Ürgne võistleja, ta oli väga tugev ja samas ka kaval, talle meeldis nikerdada (inimluust tiivad ja kolpadest peekrid). Tal olid omad põhimõtted ja ei andnud mingi hinna eest alla, ehkki oli juba vanaks jäänud. Ta oli ussisõnade rääkija ja tal olid mürgised maohambad.
Kunagi oli ta olnud tegev nii kirikuringkondades kui ka poliitikas, kuid nüüd on ta juba aastaid vaikselt ja rahulikult elanud ning inimesed tema olemasolu peaaegu et unustanud. Praost jõuab lõpuks Alt-Mihkli tallu, ta laseb vanal mehel oma loo ära rääkida ja kinnitab talle, et teda Jumala juures rõõmuga vastu võetakse. Vana mees ei karda surma ja praosti sõnad lohutavad teda veel enam. Kui praost minema hakkab, antakse talle teejuhiks kaasa pere kõige noorem liige, väike tüdruk Salme. Ülejäänud pererahvas on parasjagu heinateol ja praost oma teejuhiga möödub ka neist. Ta teeb koos pererahvaga väikese pausi ja tundes suurt väsimust puhkab ta veel heintel. Mõni päev hiljem kolib praost koos Ingaga Tallinnasse ja seal algab tema uus elu. Praost soovib nüüd, kui tal on palju rohkem vaba aega, lõpetada oma poolelijäänud kirjatööd. Selle käigus mõtleb ta palju möödunule ja meenutab oma suguvõsa kulgu. Samal ajal tegeleb Inga
Peitleiud – karti röövleid ning varandus peideti 16. Konfliktid balti hõimudega keskmisel rauaajal, selle põhjused. Balti hõimud Valgevenes, Ukrainas, Venemaal ja vallutasid Kesk- ja Ida-Läti kuhu rajasid linnuseid. Uusasukad lõid palju linnuseid ja assimileerisid aja jooksul läänemeresoome hõimud. 17. Konfliktid Skandinaavlastega keskmisel rauaajal ja viikingiajal – tea ja oska nimetada kuningas Ingvari sõjaretke (u 600 pKr) ning Salme laevmatusega seotud lahingut (u 750 pKr) Kaubeldi skandinaavlastega, tõestuseks sealt pärit leiud. Informatsioon viikingite saagadest, nt. Noorem ja Vanem Edda. Toimusid ka sõjaretked Eestisse, nt. kaks viikingite laevamatust Salmes. Ingvari sõjaretk 600pkr, Eestlased võitsid. 18. Viikingiaeg 800-1050. Selle iseloomustus. Viikingite mõju Eestile, „idatee“. Majanduslik areng Eestis. Viikingid rüüstasid Lääne-Euroopat, Araabia ja Bütsantsi alasid.
järjekorras. (allkiri) (allkiri) Malle Mustikas Meelis Narusk Juhatuse esimees Juhatuse esimees * Allkirjastavad erinevates rollides isikud, allkirjastajad paigutatakse astmeliselt ametikohtade tähtsuse järjekorras. (allkiri) (allkiri) Raul Maastik Peadirektor Salme Suslik Raamatupidaja * Kui ettenähtud allkirjastaja ei saa seda dokumenti allkirjastada ja seda teeb keegi teine, tuleb allkirja desifreering ja ametinimetus ümber vormistada * Kui dokumendile kirjutab alla volitatud isik, tuleb vormistada tema ametinimetus koos volitaja ametinimetusega, nt (allkiri) Kalju Koobas Personalidirektor Peadirektori ülesannetes Asukoht: 3-5 põhireavahet pärast teksti allkirja all. 5
kelle huve niisugune vale teenib. Panus inimgeograafiasse avasid mitmeid uusi uurimisvaldkondi poliitgeograafias. Eesti inimgeograafias: Johann Gabriel Granö esimene geograafia prof Tartu Ülikoolis. Eesti maastikuline liigestus oli kogu maailmas üks esimesi ja paremini õnnestunud katseid üldgeograafiliste regioonide piiritlemiseks. Edgar Kant ,,Eesti rahvastik ja eluruum" esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse. Ann Marksoo, Salme Nõmmik ENSL, arendasid Eestis edasi inimgeograafiat. Üks paradigma geograaf (elulugu, põhiteosed, väited) Maadeavastuste paradigma Ptolemaiose (90-160 p. Kr.) teeneks on kartograafilise meetodi väljatöötamine. Tema seadis esimesena geograafilisele ruumile, Maa pinnale mudelina vastavusse abstraktse ruumi -koordinaatvõrgu geograafilistest laiustest ja pikkustest. Kaart ongi konkreetse geograafilise sisuga täidetud koordinaatvõrk
olulisimate ülesannete hulka. Selleks koostati väegrupi peakorteris kaks plaani: ,,Beowulf I" ja ,,Beowulf II". Esimene plaan nägi ette Saaremaa vallutamist laias laastus sarnaselt I maailmasõja aegse plaaniga ,,Albion": saata dessant Saaremaale läänest. 1917. aasta oktoobris oli Saksa 8. armee meredessandi maandanud Saaremaa põhjarannikul Tagalahes. Seekord planeeriti Kuramaalt Ventspilsi lähedalt lähtuv dessant maandada Kuressaare ja Salme vahelisse rannalõiku. Tugevdatud rügemendi suurune väekoondis pidanuks Saaremaa vallutama. I maailmasõja kogemusi arvestas ka Punaarmee: Lääne-Eesti saartel asusid suured väekoondised. Alates 1939. aastast olid Nõukogude väed esmajärjekorras välja ehitanud rannakaitse suurtükipositsioone Saare- ja Hiiumaa lääne ja põhjarannikul. Tagalahe läänekaldal Undva küla juurde oli üles seatud üks 130 mm nelja suurtükiga patarei,
ussisõnad kaovad, lihatoit vahetub palehigis teenitava kahtlase puukooremaitselise leiva vastu... Külarahvas muutub üha abitumaks ja metsakartlikumaks ja ei saa küttimisegagi hakkama. Uus mood on ülistada raudmehi ja munkasid, suur soov olla üks neist või neid vähemasti ükskõik millisel moel teenida. 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud
Lisaks alustas Peterson eesti panteoni ehitamist ja mütoloogia konstrueerimist, mõtestas eestlust. 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. - Jutt röövlipealikust, kelle tütar armub õilsast soost vangi, isa on selle vastu ja lükkab vangi kaljult merre, mille peale tütar talle järele hüppab. - Haldjatütar. Eesti muistend. (Hiljem tuntud „Kalevipoja“ Salme kosimisloona). Kanamunast koorunud Salmele tulevad kosja päike kuu ja täht, Salme valib viimase. Seega läheb ta taevalootusesse elama ja paneb tähena enda poole vaatavad noormehed armuvalu tundma. - Jutt kurikuulsast pankurist, kes võrgutab tütarlapsi ja jätab nad siis maha häbisse ning kuidas ta tõmbab kuradilgi naha üle kõrvade. Lisaks eesti muistendid baltisaksa luules ( hiiumuistendid-näiteks Suurest Tõllust,
Salme Põhikool Kadri Pruul 9.klass Liivi keel Uurimistöö Juhendaja: Tiit Pruul Torgu 2012 SISUKORD 1.LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu lk2 1.2 Liivimaa kultuur lk3 2. LIIVI KEEL 2.1 Liivi keele lk4-5 KASUTATUD KIRJANDUS lk6 1 LIIVIMAA 1.1 Liivimaa ajalugu Territoorium, mis kandis Liivimaa nimetust, on aja jooksul tunduvalt muutunud. Kuni 13. sajandini tähistas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul ja Väina jõe ümbruses. 1206. aastaks kehtestus liivlaste aladel Riia piiskopi ja ristisõdijate võim. Hiljem kandus Liivimaa nimetus ka teistele ristisõdijate vallutatud aladele, mistõttu 13. sajandi lõpuks hõlmas keskaegne ehk Vana- Liivimaa juba kogu tänase Eesti ja Läti territooriumi, kus eksisteerisid ristisõdijate riigid (Riia peapiiskopkond ja...
Elo Viiding on ühes oma artiklis toonud välja 9 stereotüüpset Juhan Viidingu lugejat, üheksa Juhan Viidingut ja ma usun, et seda loetelu on võimalik väga palju veel täiendada, alustades näiteks minu omast. LUULE Ma usun, et Juhan Viidingu luulet on võimalik tõlgendada ja näha väga eri moodi ja seepärast esitan siinkohal vaid oma nägemuse Viidingu luulest ja selle olemusest. Tema luule on kuidagi raske, sügav. Salme ja ridu valdaks justkui mingisugune rõske surutis, valdab tunne, et need sõnad ja tähed on kirjutatud väga vaevaliselt ja piinarikkalt. Ilmselt mängib siin rolli ka fakt, et ma olen tutvunud tema elulooga ja tean tema kurba saatust. Olles kuulanud teda ette kandmas paari luulerida, kumiseb alatihti iga luuletuse juures kõrvus see salapärane hääl, milles ennist rääkisin. Iga sõna tundub olevat läbi kaalutletud ning sõna tähtsus ja jõud on aetud märkimisväärselt suureks
44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 14 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 7 37302150417 Ilves Tom Surju 3 34112180084 Meister Anton Surju 3 34203130136 Mäger Karl Surju 9 35001130124 Oks Aarne Surju 11 45809140289 Oks Kristiina Surju 8 38206070961 Okspuu Reijo Surju 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 38005180669 Pajusaar Hanno Tali 9 47111150090 Raja Tiina Tali 9 36110090988 Rebane Rein Tali 7 46802240722 Siil Aigi Tali 3 35901050084 Tubin Ahti Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 34408020335 Marmor Aare Tori 13 33904050217 Mänd Olav Tori 7 36709040675 Müller Tarmo Tori 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
