Salme Reek näitleja Salme Reek sündis mardipäeval, 10. novembril 1907. aastal Pärnus, Julia (neiupõlvenimega Erberg) ja Juhan Reegi perre esimese lapsena. Kui Salme sündis, oli tema ema kahekümne ühe ja isa kahekümne viie aastane. Mõlemad vanemad olid pärit vaestest lasterikastest peredest. Oma emast ja isast rääkis Salme alati suure aupaklikkusega, häbenemata nende päritolu. Pärnus elasid nad Kuke tänaval ühes kitsukeses toas, hiljem asendus ühetoaline kahetoalisega. Kuna toad olid väikesed, polnud lastele eraldi tuba anda. Peres oli kolm last: Salme, Hilda (1911-1990) ja Oskar (1922-1939). Lapsena meeldis Salmele hoovivärava alt välja tänavale vaadata ja inimesi jälgida. Koolist koju tulles kiikas ta sageli akendest sisse ja jälgis salaja inimeste askeldamist. Nii mõnigi Reegi
Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIALTÖÖTAJA AMETIJUHENDID Analüüs Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Kohalike omavalitsuste seast valisin analüüsiks Halinga, Haljala ja Salme valla sotisaaltöötaja ametijuhendid. Kõikides nimetatud valdades nimetab sotsiaaltöötaja ametisse vallavanem. Kõikide valdade sotsiaaltöötaja ametijuhendites on põhieesmärgiks sotsiaaltöö korraldamine. Halinga valla sotsiaaltöötaja ametijuhendis on lisatud, et sihtgrupid tuleks ise välja selgitada, kuid Salme valla puhul on sihtgruppideks toodud lapsed, vanurid ning puudega inimesed ja teised sotsiaalabi vajavad inimesed. Haljala valla
TÖÖVÕTTED LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE ARENDAMISEKS. 1. Riietumine Eesmärgid: Lapsed õpivad riietuma ning ennast ise riidesse panema. Vajaminevad vahendid: püksid, särk, sokid, seelik, korv, müts, sall, kindad, jope, nukud, nukuriided, pliiatsid, paberid. 1. Vajaduse määratlemine Kuidas ennast ise riietada, millises järjekorras ja kuhu vastavad riided selga pannakse. 2. Sissejuhatus Lastelaulu kuulamine makilt ja kaasa laulmine. Kes mind ikka aitab, kes mind ikka aitab? Emme hea, emme hea. Püksid jalga mulle, särgi selga mulle? Emme hea, emme hea. Kes mu peakest paitab, kes mu põske paitab? Emme hea, emme hea. Lapsed istuvad laulu kuulates koos õpetajaga vaibal. Peale laulu hakkab õpetaja küsimusi küsima: kes sind riidesse aitab? Kas sa ilma emme või issi abita ka oskad ennast riidesse panna? Kuidas sa paned pükse jalga? Kuidas sa paned särki selga? 3. Sotsiaalse oskuse komponentide määratlemine. Pükste, särgi, sokkide selga panek...
hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevsilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ning Salme võttis kosjad vastu. Mõne aja pärast pidasid Salme ja täht pulmi. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda Lääne talusse tagasi, seekord Lindale kosja. Neiu ei võtnud neid vastu ning nad läksid nukralt koju tagasi
Veljo Tormis 1930-1960 Muusikaline haridus • Alustas õppimist kodus oleval orelil • Õppis August Topmani käe all orelit Tallinna Konservatooriumis • Tallinna Muusikakoolis Salme Krulli klassis, oli üks esimesi lõpetajaid • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õppima koorijuhtimist, see aga talle ei meeldinud • Vahetas eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas
Kalevipoeg 1.lugu Kalevite sugu Kunagi elas Kalevlas kangete meeste sugu. Ühes sellises peres elas kolm venda. Nad elasid koos väga õnnelikult, kuid lõpuks tuli ka neil aeg minna oma teed. Esimene läks Venemaale kaupmeheks, teine läks Turjamaale sõjameheks ja kolmas istus kotka selga ja maandus alles Viru rannal. Salme ja Linda Läänes elas noor lesk, kes ükspäev leidis karjateelt kana, tedremuna ja varesepoja. Kanast kasvas kena neitsi, Tedremunast teine tütar; Kanast sai Salme, sula neitsi, Tedrest Linda, libe neitsi. Varesest sai vaenelapsi, Ohtupäine orjatüdruk. Salme kosimine Salmel hakkasid käima kosilased. Esimesed olid Kuu ja Päev. Salme lükkas mõlema ettepanekud tagasi, kuid kolmandana tuli Täht, kellega Salme otsustas ka abielluda.
SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Valisin kolme vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Kohtla-Nõmme, Salme ja Halinga vallavalitsust. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Kohtla-Nõmme ja ka Salme sotsiaaltöötajad omavad alluvaid, kuid mitte Halinga vallavalitsuse sotsiaaltöötaja. Ametikoha eesmärkides on erinevusi peaaegu kõigil, näiteks Halinga valla peamiseks sihtgruppiks on eakad ja puuetega isikud kui Salme Vallavalitsuses on välja toodud kõik aspektis aga Kohtla-Nõmme tegutseb vastavalt valla Põhimäärusele ja Eesti Vabariigi seadustele ning vallavanema poolt antud korraldustele. Tööülesandes on Salme ja Kohtla-Nõmme vallas põhjalikult välja toodud. Halinga
Kalevipoeg Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Sõua, laulik, lausa suuga, Sõua laululaevakesta, Pajata paadikesta Sõua neid sinna kaldale, Kuhu kotkad kuldasõnu, Kaarnad hõbekuulutusi, Luiged vaskseid lunastusi Vanast ajast varistanud, Muistepäevist pillutanud! Teatage, linnud targad, Vilistage, vete lained, Avaldage, tuuled armsad: Kus see Kalevite kätki, Kange meeste kodupaika, Vikerlaste varjuvalda? Laula, laulik, miks ei laula, Miks ei, Kulla kuulutele? Mis ma kukun,
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_04.lst SQL> DESCRIBE lepikult.yliopilased; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- ID CHAR(8) EESNIMI VARCHAR2(15) PERENIMI VARCHAR2(15) SQL> DESCRIBE lepikult.koduylesanded; Name Null? Type ----------------------------------------- -------- ---------------------------- YLIOPILASE_ID CHAR(8) KURSUSEKOOD VARCHAR2(6) KUUPAEV DATE TOO_NR NUMBER(2) FAILINIMI VARCHAR2(20) PUN...
´id olid 16.sajandil saksa üliõpilaste seas populaarsed. Salmikutesse kirjutatu põhjal saab teada, millistes piirkondades tudengid liikusid, kellega nad kokku puutusid ja kui kaua kuskil olid. ERA salmialbumite kogus pärinevad vanimad käsikirjalise albumite näited eelärkamisajast ehk eelmise sajandi keskpaigast. Arhiivis olevate albumite põhjal võib öelda, et eelmise sajandi lõpus olid Eestis salmi- ja laulukirjutajad rohkem mehed. Kaustikutesse kirjutati peamiselt laule, kuid ka salme ning ajastu populaarseimate luuletajate luuletusi. (Kalmre 1999:105) Enamik salmikute salmidest, naljadest ja ennustustest on rahvusvahelise levikuga. Sealjuures paistab, et eriti sarnane eesti salmikutele on soome aines. 1950. aastatel olid populaarsed näiteks nn. sõnaraamatutüüpi mehised naljad, mida kirjutasid soome sõdurid oma vihikutesse. 1970.-1980. aastatel soome koolitüdrukute hulgas levinud salmid ja ennustamismängud said populaarseteks ka eesti tüdrukute seas
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Müüja/ 12.õgr Kädi Loorits Arheoloogia-aasta parimad palad Referaat ajaloost Väike-Maarja 2012 SISUKORD 1. Sissejuhatus. 2. Salme 3. Jägala 4. Humala 5. Mihkli kirik 6. Eesti Kunstiakadeemia krunt 7. Tallinna laht 8. Fotosid ! 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus Järgnevas võtan kokku Eestis toimunud väljakaevamised ja leiud . 2.Salme Eestis sajandi leiuks tituleeritud Salme kahest viikingilaevast kaevati tänavu välja suurem. Kui esimeses, kümnekonna meetrit pikas viikingilaevas leiti paar aastat tagasi seitsme
44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9
nõristades halli sappi. Tuulehurdad tantsivad galoppi, nende vilistav falsett vihiseb taeva all nagu rakett. Õuest on kadunud laste huiked, ära varaselt linnu luiked. Astrid aias pekstud porri, penigi pagenud onni. Sügis oktoober. Ent sa oled tagasi, rohkem ma ei küsi, kas, et sa kaua ei püsi, sest kullas ja purpuris metsateed on kiiresti tuhaks põlevad teed. Kuid su hiline lembus on vaeslaps selle embus. See on indiaani suvi, pärast seda tuleb talv ja lumi. Salme Ekbaum 13 NOVEMBER Võtaks toda vahust novembrikuud, kadu, kõdu ja tuulte turma. Suvi on mõistetud armutult surma Kõik mis tärkas ärkas ja märkas, mullavaramu varjule kanna, eluhoidlasse üle anna. Silmile tõmba sõba, õhtuhallust kingitseb tuba. Rändlinnuna rännata luba taevalt tumemeelse, hingedeaja eelse, VALGUSSE, VABADUSSE, VAIKUSSE Salme Ekbaum
Vootelelt Meemeti kohta. Asuti teele, et sõrmuse arvatatavat väge proovida. Teele sattus munk (Leemet arvas väiksena, et mungad on raudmeeste naised), kes sõrmuse alla neelas. Vaskuss aitas neid. 7.Põhjakonn jäi leidmata. Pirre ja Rääk rääkisid muistsetest tavadest (inimahvid), kasvatasid täisi. Aretati kitse suurune täi., millega jalutama mindi. Hiietark pidas järvehaldjaks täid, kes ujuma läks. Hiietark tahtis Leemeti hunte ohvriteks selle teo eest. 8.Leemet jooksis koju. Salme halvustas Pirret ja Rääki. Ema kartis, et Salme läheb sama teed karuga sahmerdades, kui mõmmiku nimi tal üle huulte lipsas. Hiietark ootas Leemetit huntidega keskööks. Ema oli ühe korraga nõutu nende uudiste peale. Onu Vootele tuli neid rahustama. Hiietark vihastas, et hunte kaasa ei võetud. Vootele hammustan Hiietarka, sest ta hakkas Vootelet ähvardama. Nad läksid koju. 9.Hiietark väitis, et viskas 1000 nirki järve, et järvehaldjat lepitada. Tambet üritas
harrastusteatrite lavadel. Trükivalgust on näinud publitsistikakogumik ,,Teretused" (1998), loodusluuletused kalendritele ,,Peipsi peegeldused"(2002), ,,Ajahetked"(2003) ja ,,Püüa päeva! = Carpe diem!" (2007). Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse aukodanik, presidendi teenetemärgi omanik, talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, Albu valla Tammsaare-nimeline lugejapreemia, Paistu valla Minni Nurme ja Salme Ekbaumi luulepreemia jne. Ka kõige kõrgema autasu, milleks on luuletajale-kirjanikule lugejate armastus, on ta auga välja teeninud. Tema luulet iseloomustab siirus, inimese sügavamate tundekeelte tabamine, looduslähedus. Luuletaja ei häbene olla sentimentaalne või melodramaatiline, seda tasakaalustab oma tõsimeelsete arutlustega inimsuhete mitmekesisuse üle, eriti kiindumusega sünnimaasse ja oma rahvasse. Tema luulet on ka tõlgitud vene ja saksa keelde
Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa.Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine.Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis,tedremuna,mille pani põue ja varesepoja,kelle pani põlle sisse.Kodus pani ta muna kana alla villavakka,varesepoja viskas aga kirstu taha.Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda.Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased.Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike ,kuid Salmesaatis nad koju tagasi.Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu.Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima.Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda,kuid ka Lindagi ütles neile ära..Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides.Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi
Mees, kes teadis ussisõnu Autor: Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Sündis 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993 Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tunnustused: Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Virumaa kirjandusauhind, Nukits parim lastekirjanik. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti...
Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Leemeti õde, kes abiellub Mõmmi-nimelise karuga. Linda- Salme ja Leemeti ema, kes on aus, julge ja põhimõttekindel. Tema arvab, et vaja on süüa hästi palju. Seisab oma laste eest. Vootele- Leemeti ema vend, kes tunneb hästi ussisõnu, on hea ja muhe seltsiline, aga õpetajana väga range. Tölp- Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, väga julge ja energiline, vapper ja nutikas. Tal olid mürgihambad. Madu Ints- rästik, ussikuninga tütar, Leemeti hea sõber Pirre ja Rääk- viimased ahvinimesed metsas, kasvatavad-aretavad täisid, nende eesmärk on
ärkas Saaretaat ja Kalevipoeg küsis, kas ehk õhtul Soome tuuker mööda sõitnud. Kui nüüd Saarepiiga kuulis, kes külaline (Kalevipoeg) on, komistas ehmatusega sügavale merre. Kalevipoeg üritas neiut päästa, aga ei õnnestunud. Siis ta ujus edasi Soome poole. Siis üritasid Taat ja Eit merepõhjast piigat leida. Vanemad istutasid kalli tütre mälestuseks tamme. Kodus kasvanud kotkamuna tiiva all oli väike mehike, kirves kaenlas. Väljas hakkas ta suureks kasvama. I. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad Põhjakotkas kandis vana Kalevi oma tiivul üle mere ja pillas Viru randa maha. Meie maa esimene valitseja. Üks lesknaine Läänemaal leidis ühe kanapoja ja tedremuna karjateelt, viis koju ja vakas kaane all kasvama pannud. Kanapojast ja tedremunast kasvas kaks kaunist piigat: Salme ja Linda. Neil käis palju kosilasi. Salme läks tähepoisile ja Linda Kalevile abikaaskas. Peeti pulmad. II. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. Sündisid pojad
KALEVIPOEG · 1 vend VENEMAALE kaupmeheks, 2 vend TURJAMAALE sõjameheks, kolmas vend Viru randa (Kalev) · Lesk leidis kana, tedremuna ja varesepoja. Muna alla, kana peale, vares nurka. Kanast Salme, munast Linda, varesest orjatüdruk · Salme saatis ära kuu ja päikse, võttis tähe. Linda saatis ära kuu, päikse, vee, tuule, Kungla kuningapoja, võttis Kalevi · Kalev surivoodil ütles Lindale, et sünnib kolmas poeg, vennad heidavad liisku, kes saab maade valitsejaks · Peale Kalevi surma käisid Lindal kosilased, nende hulgas soome tuular, kelle Linda tagasi lükkas ja kes ähvardas ning lubas kätte maksta · Kalevi pojad läksid jahile, sel ajal sõudis tuular salaja Kalevite talu poole ja röövis Linda
,,Mees, kes teadis ussisõnu" Andrus Kivirähk November 2009 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud. Ta
1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud. Põhja Konn oli suur madu, kes oskas lennata ja inimesi vaenlaste eest kaitses. Nüüd aga Põhja Konn magas ja tema äratamiseks oli vaja mitmekümne tuhande inimese suust lausutud ussisõnu. Kuid neid, kes ussisõnu oskasid, oli vähe. Manivald põletati. Leemet jooksis mere äärde, sest ta ei olnud kunagi seal käinud
sõpra: Hiie, Ints ja Pärtel. Ints oli rästik ning Leemetil polnud temaga raske rääkida, kuna onu Vootele oli talle ussisõnad selgeks õpetanud. Hiie ja Pärtel olid tema sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris väike ning temaga mängida ei saanud. Ning ta isale Tambetile ei meeldinud ka, et Hiie mängiks Leemetiga, kuna Leemet oli ju ikkagi ju külas sündinud ning seega saatanast tulnud. Pärtel oli sõber, kellega nad igalpool koos mängisid , pööripäeva öösel käisid Salme sõbrannasid piilumas ning õppisid ussisõnu. Kuid varsti tuli Pärtel suurest kurvastusest Leemetile ütlema, et tema vanemad tahavad külla ära minna. Leemetil polnud muud valikut, kui ta pidi selle rumalusega leppima. Pärtel lubas vaid, et ta hakkab Leemetil tihti külas käima, kuid aeg möödus ning Pärtlist polnud midagi kuulda. Leemet oli kurb ning hakkas siis ise metsaservas käima, et Pärtliga kokku saada ning rääkida, kuid pikka aega asjatult
Mees, kes teadis ussisõnu Mees kes teadis ussisõnu on raamat mis räägi vanast ajast. Raamatu peategelaseks on Leemet kellel on viis aastat vanem õde Salme, onu Vootele ning ema Linda.Leemet sündis külas sest tema isale meeldisid raudmeeste kombed kui Leemeti emale ei meeldinud külas elada ning ka hakkas läbi käima karuga. Ema jäi isale karuga olles vahele ning isale läksid ussisõnade lausumine sassi ning karu hammustas isal pea otsast ära. Peale isa surma läks ema metsa elama ning selleks ajaks oli saanud Leemet aastaseks. Metsas hakkas ema kasvatama hunte kes neile piima andsid. Onu vootele õpetas Leemetile ussisõnu
Vootele selgitab Meeme tegusi, Ints & Leemet lähevad sõrmusega Põhja Konna otsima, Ints tapab munga kes võttis Leemeti sõrmuse, Ints kutsub vaskussi sõrmust munga kòhust otsima 7. lk56 - Pirre & Rääk, kodustatud täid puurides, kitsesuurune täi, Ülgas arvab et vees ujuv täi on järvehaldjas, Ülgas tahab et Leemet ohverdaks järvehaldjale kõik oma hundid 8. lk66 - ema toob öökullimune ja Leemetil on süümekad, Salme räägib kogemata Mõmmist ja ema on pahur, Leemet räägib huntidest ja ema on nõutu, onu Vootele tuleb päästab olukorra, räägib Ülgasega, vaidlevad haldjate eksisteerimise üle, Ülgas läheb Vootele kallale ja Vootele hammustab teda 9. lk78 - Ülgas räägib muinasjutu järvehaldjast ja Vootele veendub rohkem et Ülgas valetab, ema räägib Tambeti äpardusest meega, Ints&Leemet&Pärtel jutustavad Hiiega, poisid lähevad vihtlevaid
Inimeste elupaigaks oli sajandeid mets. Metsaelanikud mõistsid ussisõnu ning liha saamine polnud eriti raske ülesanne. Neil olid omad tavad ja kombed. Kahjuks hääbusid need rumala küllakolimishullusega. Leemet oli metsas sündinud Linda poeg. Lindale ei meeldinud sugugi külaelu, kuid poja isale oli see meele järgi. Peale Leemeti isa surma kolis pere metsa tagasi. Linda vihkas kõike külaeluga seonduvat ning seetõttu tõotasid Leemet ja tema õde Salme, et ei koli kunagi külla elama. Metsas elas ka onu Vootele. Salmel oli metsas palju sõbrannasid. Leemet käis peamiselt läbi temavanuse poisi Pärtli ja rästiku Intsuga. Kahjuks hakkasid inimesed järjest metsast lahkuma. Näiteks Salme sõbrannad kolisid kõik oma vanematega külla elama. Leemet ja Pärtel käisid vahepeal salaja külaelu uudistamas. Nad kohtusid ka kena tüdruku Magdaleenaga, kes tutvustas poistele mitmeid tööriistu
Salme Põhikool Viivi Luik 6 nov. 1946 Angela Kiil 7.klass Salme Aastatel 19541965 õppis Viivi Luik Risti algkoolis, Kalmetu kaheksaklassilises koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. 1965. aastast kuni 1967. aastani töötas ta Tallinnas arhivaarina ja raamatukoguhoidjana, seejärel sai temast kutseline kirjanik. Alates 1970. aastast on ta kirjanike liidu liige. Luik on elanud Helsingis (19931997), Berliinis (1996) ja Roomas (19982003). 1974. aastal abiellus eesti kirjaniku ja diplomaadi Jaak Jõerüüdaga. Viivi Luige luulehuvi algus on koolieas
Salme Põhikool Tauri Põlluäär ISURI KEEL Referaat Juhendaja:õp.Tea Merivald Salme 2011 Sissejuhatus Hakkan tegema referaati isuri keelest. See kuulub soomeugri keelte hulka. Referaadi eesmärk on tundma õppida uurali keeli. Ja just isuri keele valisin ma sellepärast, et see tundus huvitav. Sisu Isurid on läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Nende endanimetus izora on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora nimest. Eestlased kutsusid isureid kunagi ingerlasteks
Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedeb...
tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama. ........... Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks (6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad
7 FROM koduylesanded GROUP BY yliopilase_id, kursusekood) keskmised2, yliopilased y, oppeained o 8 WHERE keskmised2.keskmine = maxkursus.max AND keskmised2.id=y.id AND maxkursus.kursusekood=o.kood; KURSUS NIMI Keskmiselt punkte ----------------------------------- ------------ ----------------- Operatsioonissteemide tehnoloogia Katrin Kask 4 Digitaalne heli- ja pildit””tlus Salme Saar 5 Digitaalkommunikatsioon Kairi M„nd 7 Oracle: SQL ja PL/SQL Liina Vaher 8 Riistvaral„hedane programmeerimine Liina Vaher 8 SQL> SPOOL OFF
) Metsas elas ka palju teisi elusolendeid. Meeme oli tegelane, kes liikus maadligi märkamatult ning ta ühtis tihtipeale loodusega sest tema küljes olid puulehed ja kõdu. Meeme otsustas kinkida sõrmuse koos kotiga Leemetile kuid ta ei öelnud mille jaoks see kott oli. Metsas elasid ka Pierre ja Rääk, kellega Leemet vahel külas külas käis. Kõik külaelanikud elasid omaette ja ei käidud väga tihti läbi üksteisega. Aja möödudes tuli ilmsiks see, et Leemeti õde Salme oli hakanud kohtamas käima Karuga. Ema ei suutnud sellega leppida, sest isa suri karu pärast ärast. Ka ema oli kunagi karude lõksu langenud, sest nad oskasid mesijuttu ajada.Hiljem ema leppis sellega ja Salme hakkas koos karuga koos elama. Külas elas ka hiietark Ülgas, kes uskus, et igal asjal on hng ja kui looduse vastu astuda, tuleb alati midagi ohverdada et haldjad ei tuleks karistama. Tema jaoks oli oluline et inimesed käiksid hiiel ja austaksid loodust
“ Rehepapp ehk november” “Wremja. Zorro märk” (koos Mart Juurega ) “Mees, kes teadis ussisõnu” Autori üks tuntuimatest romaanidest Ilmunud aastal 2007 On ilmunud läti, tšehhi ja prantsuse keeles Romaani peategelased Leemet – viimane mees metsas,viimane inimene kes teadis ussisõnu ja põhjakonna asukohta, peab kinni ja hindab vanu tavasid , kuid on huvitatud ka uutest tavadest Salme – Leemeti õde, kes abiellub karu Mõmmiga Linda – Tölpi tütar, Leemeti ja Salme ema, iseseisev naine, on oma laste heaks valmis tegema kõike Vootele – Leemeti onu, elutark ja arukas tegelane, oskab väga hästi ussisõnu Tölp – Leemeti vanaisa, iidne sõdalane,sihikindel, tugev, kaval ja nutikas vanamees Madu Ints – Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber Pirre ja Rääk – viimased ahvinimesed metsas, kes oskavad ka lisaks ussisõnadele ka täide keelt Tambet – vanade tavade tulihingeline kummardaja, vihkab kõike uut.
Romaanis rõhutatakse inimeste tihedat seotust loomadega, olulisimad tunduvad rästikud, kes on inimestele ussikeele selgeks õpetanud ning keda peetakse inimeste võrdseteks kaaslatseks. Samuti on oluline roll karudel, kes ainsana peale rästikute mõistavad inimestele ka ussikeeles vastata. Eriti on karusid samastatud meestega, kuna metsanaistes tekitavad karud kirge ning meeste äraolekul lubatakse karusid sängigi. Erilist sümpaatiat karu vastu tunneb Salme, kes Mõmmiga ka abiellub. Ometi kaob karude kirg tüdrukute vastu sama kiiresti kui tekib ning juba leitakse uus, ka selle näol võib tõmmata paralleele meestega. 5 Teose üheks sügavamaks probleemiks on kultuuri ning traditsioonilise elulaadi hääbumine, kuna uued efektiivsemad meetodid toovad endaga kaasa teise elulaadi ning kombed. Teoses väljendub see kahe kultuuri metsa ja küla vahelise konfliktina. Metsa jäänud elanikud
KALEVIPOEG Eno Raud Raamat algab seigaga Taara tammemetsa ääres, kus laius Kalevite kodu. Seal kasvas kolm poega. Üks neist rändas Venemaale, hakkas kaupmeheks, teine tuiskas Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas aga istus põhjakotka selga ja lendas üle mitmete maade ning merede Viru randa. Siia rajas Kalev riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Lesk leidis teelt kana, pistis tedremuna pue ja sorkas varesepoja põlle sisse. Kanast kasvas kaunis neitsi Salme, tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast oli saanud orjatüdruk. Salme läks tähele naiseks, Linda Kalevipojale. Linda ja Kalevipoeg elasid õnnelikult- neil oli kaks last. Kalev suri ning Linda ladus tema kalmule suure hunniku kive- seda kohta tuntakse tänapäeval Tallinna Toompeana. Kurbusest nuttis Linda Ülemiste Järve Üsna pea sündis ka kolmas, viimane poeg. Lindal käisid kosilased, kuid naine saatis nad kõik tagasi
Mehhiko köök Salme Ojap Söögikombed Toitude söömisesse suhtutakse Mehhikos austusega Põhisöömaaeg on argipäeval hilisõhtul Põhisöömaajas on 4 käiku: Supp Eelroob Põhiroog Järelroog Populaarsemad toiduained Piimatooted Puuviljad Liha Mereannid Teravilja tooted Magustoidud Maitsestamine Populaarsemad toidud Taco Tortilla Totopod Kasutatud materjalid: http://www.missionfoods.com/cookbook/img/images_recipe_detail_large/10008_chicke http://cdn.sheknows.com/articles/Tacos.jpg http://toidutare.ee/toidust/rahvusk%C3%B6%C3%B6gid/mehhiko/D8F3 http://eope.ehte.ee/toitlustus/?13._Erinevate_rahvuste_toidukultuur:Tuntumad_rahvus
otsast hammustas, peale seda ei kohtunud enam ema ja karu, ema tundis süüd - peale isa surma mindi tagasi metsa elama ema venna ehk onu Vootele juurde, kes neil oma onni üles aitas ehitada ja alustuseks 2 hunti piima saamiseks andis, tol ajal oli veel metsas rohkem elanikke, nüüd olid aga kõik linna põgenenud, Leemet käis ka metsaservalt küla piilumas, see tundus talle uhke ja valgusrohke, majad ilusad, kuid ta pelgas seda - metsas mängis Leemet peamiselt Pärtliga, Salme temast välja ei teinud ja Hiie oli liiga noor ja kohmakas, pealegi ei sallinud Leemetit Hiie isa Tambet, kes teda külainimeseks pidas ega suutnud nende pere kunagist ära kolimist andestada - Leemet pelgas Ülgast ka, sest ta kasutas nunnude jäneste verd puujuurte niisutamiseks, Ülgas rääkis pidevalt haldjatest ja neile ohvri toomisest kui minna allikale või ujuma, see oli Leemeti arust ebameeldiv loomapiinamine (elusa konna kõhu lõhki lõikamine ja vette
kes teadis ussisõnu". Click icon to add picture Click icon to add picture Andrus Kivirähk http://www.estonianguild.co.uk/wp-content/uploads/ki Tegelased Leemet põhipeategelane, viimane mees, kes teadis ussisõnu; austab vanasid tavasid, kuid ei põgene ka uute eest, hooliv ja hea südamega, enesekindel ja teadmishimuline; Salme Leemeti õde, abiellub karu Mõmmiga; Linda Leemeti ja Salme ema, võimukas ja iseseisev naine, armastab meeletult oma lapsi ja teeb nende heaks kõik; Vootele Leemeti onu, elutark, arukas ja sümpaatne tegelane, tunneb äärmiselt hästi ussisõnu ja on ka Leemeti õpetajaks selles vallas; Tölp Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, meeletult sihikindel, tugev ja nutikas vanamees; Madu Ints Ussikuninga poeg, Leemeti parim sõber; Pirre ja Rääk viimased inimahvid metsas, tegelevad täikasvandusega ja räägivad Leemetile lugusid enda aegadest.
Paljude inimeste huultelt kuuldud väljend ,,ma armastan" ei tundugi nii võluv, vaid pigem kulunud ja mitte midagi ütlev, kuid loomeliselt ning emotsioonile tuginedes peidab sõna ,,armastus" endas hulgaliselt tundeid, millede kirjeldamiseks kuluks tuhandeid lehekülgi. Ka suurvaimud Juhan Liiv ja Lydia Koidula kirjutasid armastusest, ühest selle harukordsest liigist: kiindumusest isamaa vastu. Lugedes nende luuletusi kodumaale, on ridade vahelt mõistetav, et see mida nad neid salme kirjutades tundsid on arvatavasti armastus, kuigi kumbki neist - ei nais- ega meespoeet - seda sõna kõne all olevates luuletustes ei kasutanud. Kuna Koidula oli romantismi esindaja, on tema luuletused väga tundelised ja ei kujuta tihtipeale tegelikkust. Koidula küsis kodumaalt, kui oma healt sõbralt ,,Ja tihti siiski leian/ su silmis pisarad?", ta kõneles isamaaga ja lohutas teda, kui lähedast. Liiv realistina kirjutas sellest, mida ta nägi, tuues välja selle, mida oluliseks pidas
Duubeltüdruk Autor:Lea Arme Autor Lea Arme Sündinud 04.10.1958. Mitu eluloo raamatut (Ada Lundverist,Eve Kivist,Luule Viilmast,Salme Reegist). 2 noorte raamatut. Tegelased Silva, peategelane . Kersti ja Rainer, sõbrad ja klassikaaslasd. Marin, Silva õde. Liisi ja Rein, Marini laps ja mees. Aron ja Kert, mehed kellega Silva kaasa läks Niina, naine, kes leidis Silva mere äärest. Sündmused Silva läheb kohtuma ühe mehega (Aroniga). Silvat hakatakse otsima. Maja maha põletamine. Saadakse teada uusi asju. Niina leiab Silva mere äärest. Haiglas kohtumine. Minu arvamus Huvitav. Kaasahaarav. Põnev. aitäh!
JÕULULUULETUSED Raamatutest lugenud, Olen jõulutundest heast, Piiblist olen veerinud, Jeesuslapsest pühast. Oh, oleks, oleks minu ajal olnud jõulutaat, Kelle põlvel istunud, nii mina kui ka teisedki. Salme lugend, tantsind, laulnud Oleksime terve öö- Kõige tähtsam et me taat Rõõmus oleks jõuluööl! Piparkoogid kerkivad, Lõhn ninna imbub. Täna on see püha öö, Pole täna keegi tööl. Öösel sisse ronib habemega vanake. Kes ta on, kust ta tulnud, Seda ei tea keegi meist. Kingid poetab kuuse alla, Sussi sisse kommi pistab, See on täitsa müstiline,
oma vabariikliku ideoloogiat. Ka Leemet nõustus ja kui täi kaldale jõudis hakkas Ülgasel häbi millest sündis uus raev kuidas igavese suppi on Leemet kokku keetnud lastes seda hirmast looma vette ning ohverdada tuleb nüüd kogu Leemeti pere hundikari. Leemet ehmus sellise juttu peale ja jooksis koju jättes Intsu ja Pärtlile täi koju viimise. Koju jõudes aga tabab meid veel laine draamat, sest peale lahke ema kes pakkub öökullimune on seal ka Salme ja tema pistab kohe mõnitama miks Leemet seal käib inimahivdega suhtlemas, et nad nii rõvedad. Jutu tuleb jälle karudest kui Salme teatab, et võib lasta ühel karul täi maha lüüa mille peale ema kohe valvele sattub ja rohkem selle mõmmi kohta pärima hakkab, sest nagu teada tema karusi ei usalda. Leemet ei suuda kaua oma süümepiinasi sees hoida ja nuttab emale järve ääres toimunu välja. Sama kohkunud ema leiab ja nii saabki, et onu Vootele oodatkse ära, et see oma nõu
päevadel. Koolipäev algas hommikul kell 8.00, talvisel ajal kell 9.00.9 8 Sassi algkooli õppenõukogu koosolekute protokollid. [Valjala Põhikooli arhiivis]. 9 Albert Seppel 1969. Saaremaa koolid ja õpetajad 1918 1940. II osa. Lk 36. Sassi 6-klassilise algkooli esimeseks juhatajaks valiti 1928. aastal Aleksander Rauts, kuid tema aeg jäi juhataja ametis lühikeseks: ta suri 1931. aastal. Esimesteks õpetajateks olid Ella Raev ja Salme Kaasik, kes mõlemad olid lõpetanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru. Salme Kaasik töötas Sassi koolis aastatel 1929 - 1933. Kui Aleksander Rauts haigestus, määrati koolijuhataja kohusetäitjaks Ella Raev. Õpetajatena töötasid Aleksander Mihkelson ja Elisaveta Ruus, kumbki oli Sassis vaid ühe aasta. 1931. aastal Aleksander Rauts suri ja 1932. aastal valiti uueks koolijuhatajaks Hermann Muri, kes kohe pälvis kolleegide ja lastevanemate poolehoiu. Hermann Muri oli 1928
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
sai selle peale hirmus vihaseks. Naine oli nüüd ju tarbetu ja isegi kui terveks oleks saanud, poleks temast täit elujõudu ja töölooma. Seni kui Peetrus naise surma ootas, käis ta juba Paaslangil uut vaatamas. Paaslangil läks üsna libedalt, kuigi Peetrus sealse peremehe oma sõimlemisega välja vihastas. Nüüd oligi uus pereanaine Peetrusega Kadri surma ootejärjekorras. Kui Kadri sellest teada sai, tegi ta ise endale lõpu- jõi äädikhappet. Veidi aja pärast oli uus perenaine Salme Peedul, kuid too astus roostetanud naela otsa ja heitis voodi. Peetrus sai naise peale vihaseks, lubas peksa anda, kui surra kavatseb. Salme palus arsti, õpetajat, kuid oli töö aeg ja Peetrus ei raatsinud päeva niisama viita. Kolmandal ööl Salme surigi. Peetrus Kuppelvaar oli päris tusane ega teadnud kuhu nüüd kosima minna, sest jutt tema talu naistest, kes surid kui kärbsed, levis kiiresti. Peetrus valis välja koolmeistri tütre Liida, kuid
Armin Laanejärv 1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi
Viimane metsas sündinud ja ussisõnad selgeks õppinud mees. Justkui saatusest määratuna toob hukatust kõigile teda ümbritsevatele inimestele. Salme Leemeti vanem õde. Tema abikaasaks sai karu. Hea ja hooliv, kuid armukade Möigas Tuuletark, andis Leemeti vanaisale tiibade ehitamiseks tuulesõlmed. Andres, Jaakop, Nigul külapoisid. Katariina külatüdruk , kelle Leemet päästis ussisõnadega rästiku mürgihammustusest. Röks Munk ja Tuuletarga poeg. Mõmmi Salme mees, heatahtlik. Armastas oma naist, kuid ihaldas ka teisi. 4. Probleem tekib sellest kui uus ja vana põrguvad ning, et inimesed on nii nõrgad ja usuvad kõike mis neile öeldakse või tehakse. Leemet jääb kahe poole vahele, ning peab mõtlema ja tegema otsuse millisele poolele ta kuulub.Ta valib metsa. 5. Leemet sai teose löpus Põhja-Konna valvuriks. 6. Autori sönum on see,et ära mõista inimest hukka sellepärast, et ta oskab midagi erinevat, teistsugust
Leemet läksid käsikäes koju. Pärtel tuli Leemeti juurde ja rääkis, et Ülgas rääkis neile juhtunust. Tambet oli kuri Leemeti ja ta ema peale. Kord oli Leemet, Pärtlej ja uss koos ja kuuslid, et keegi tuleb, see oli Tambet koos vaese tütrega Hiiega. Hiie jäi maha, rääkis neile, et nad lähevad hommikul kuupaistele vihtlema. Poistele see pakkus rõõmu, kuna nad tahtsid seda näha. Nad hiilisid sinna, ja vaatasid eemalt. Nad avastatis kõrval karu, kes ka vaatas Salmet. Salme kuulis puu otsast kellegi häält ja läks sinna, oli peaaegu et Leemeti juurde tulnud, kui karu hüüdis teda. Salmel oli hea meel ja ta läks tagasi puu otsa. Leemet oli kuri nii õe kui ka karu peale. Hiljem tahtis Leemet väga emale Salmest rääkida, kuid ta ei saanud, kuna ema saab siis aru, et ta oli piilumas käinud. Leemet käis tihti Hiie juures, kes pidi töötama, jänesed lõikama huntidele söömiseks. Kui vanemaid kodus polnud, õptas Leemet Hiiule paar ussisõna, et hunte
Karin Kaljumägi Anete Siig Eesti keele osakond Tartu Ülikool Tartu Ülikool Salme 1a Jakobi 2–416 5014 Tartu 51014 Tartu 26.03.2017 Kutse Lugupeetud Karin Kaljumägi Olen Võru maakonna Varstu piirkonna kodutütarde ja noorkotkaste toetajaliige. Minu ülesandeks on lapsi igakülgselt toetada ja korraldada neile erinevaid üritusi.
Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori ,,Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tasemele. Meeskooriga esineti ka välismaal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija.Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis:1)Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori2)Oli 1921. aastal eestvedajaks lauljate Liidu asu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
