TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse valdkond KASVATUS ISLAMI KULTUURIS Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Islami ajalugu ...................................................................................................................... 4 2. Koraan kasvatajana ............................................................................................................. 6 3. Perekond ja kodu................................................................................................................. 7 4. Janitšarid ja haarem ............................................................................................................. 8 5. Kool ja õppimine...........................................................
Dooria stiili iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena , kuid kindlana. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapitee karika- või vaasikujulist alaosa katavad lopsakad taimevormid. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged (Kangilaski 1997: 54-56). Hellenismiajastul jäi valitsejate jumaldamise kõrval religioosne temaatika kunstis suhteliselt tagaplaanile. Ehitati mõned hiiglaslikud templid. Efesoses taastati joonia stiilis Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Rikkalikumad ja toretsevamad joonia ja korintose stiil levisid rohkem kui lihtne ja range dooria stiil. Levis ka stiilide segu, mille näiteks
neisse võimalik teha arvukalt avausi. Kesklöövi külgseina alumise osa moodustab sammastele toetuv kaarestik. Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korus avaneb läbi kaaravade kesklöövi. Selline rõdutaoline ruumiosa on empoor. Kesklöövis on palju valgust, kun külgseine ülaosas on 2 rida aknaid ja ankad on ringina ka kupli alumises servas. Välisvaates domineerib keskmine kupper. Tänapäevad moonutavad mohamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid e. minaretid tunduvalt kiriku esialgset ilmet. Muhameedlased, kelle usk ei luba kujutada elusolendeid, on muutnud ka kiriku sisemist: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid kirikut seestpoolt. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Ka kirikute välisilmet püüti mitmekesistada. Apsiidid on väljaspoolt tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad püstribad, mida
Pr.maa: skulptuuril oluline tähtus, eripärane stiil; Colombe säilinud vähe; Nantes hertsogi Franqoise II ja ta naise hauamonumendid, Püha Jüri, Burgundia hertsogi Philippe Ilusa büst(ilmalik teos); Richier hilis-gootika, ka naturalism, Kristuse haudapaneku mon. Saint Etienne kirikus, Renee de Chalonsi hauamon.(kujutas surma); Fontainebleau koolkond: Rosso ja Cellini(It. meistrid kutsuti Pr.maale), isel. malerism, figuurid pikad, saledad ja graatsilised, pead väikesed; Gonjon reness. tipp; süütute kaev Pariisis; Diana hirvega; Bontemps sirgus ja lihtsus, Franqoise II hauamon. Saint Denis kirikus; Pilon Henry II hauamon. Saint Denis kirikusse Madalmaad: puuplastika erilisel kohal, nikerdatud altarite valmistamise keskus Brüssel ja Antverpen, parim looja: Borman, 16.saj keskel hakkas levima It. reness.; meister: Cornelius Floris triumfikaare kujuline vahevõre Tournai katedraalis ja hertsog Albrerti hauamon
Suuremates kirikutes lääneküljel portaale 3, keskmine peaportaal on teistest suurem ja dekoratiivsem. Võeti kasutusele roided, siilud, päiskivi ja gooti kaar. Ümarkaar muutus teravkaareks (kõrvalsurve väiksem). Uus võlvitüüp lubas ehitada kõrgemaid ruume kui kunagi on ehitatud, avarad ja õhulised. Aknad- roosaken, algul tinaga kokku, hiljem maaliti ise vitraaze, värvid kirkad, eri värvi klaas. Peamised tunnused: kergena mõjuvad võlvid, saledad piilarid, hiiglaslikud aknad, teravkaar ja roidvõlvid. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla. Ristvõlvi skeletiks sai kaks diagonaalselt ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes võlvide kaal. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati kiriku välisseina vastu tugikaared. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided.
Eeldati et vaataja tunneb sümbolite keelt. Kunsti ülesandeks oli piltlikult seletada Pühakirju kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetataksegi keskaja kirikute reljeefe 'vaestepiibliks'. 13. Kirjelda gooti stiilis kirikut, tunnused, hoone tüüp, sajandid? Mille järgi kiriku ära tunned? Nimeta gooti kirikud(5)? Gooti stiil- alates 1144.aastast. Gooti stiili peamised tunnused, mille järgi kirikud ära tunnen-kergena mõjuvad teravkaaretele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis. Krüpte tavaliselt enam ei ehitatud ja koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Gooti
SISSEJUHATUS KUNSTI Mis on kunst? Kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. VISUAALNE KUNST on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. KUJUTAV KUNST on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. KAUNID KUNSTID ja VABAD KUNSTID on traitsioonilised visuaalse kunsti alaliigid (maal, skulptuur, graafika) KUNSTITEOS on idée teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. KUNSTNIKU ROLLID Antiikaeg Roomas olid kunstnikeks orjad, kuid siiski hinnati ka nende käsitööoskust, kunstikel oli käsitöölise status Renessanss endiselt staatuselt käsitööline, kuid neid peeti geeniusteks, tekkis metseenlus e. kunsti toetamine. Klassitsism tekivad kunstiakadeemiad, väljub käsitöölise staatusest 20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on vi...
Linnud toetuvad maapinnal kõndides ainult varvastele ning jookse, mis moodustab jala varvastele kõige lähemal paikneva osa, ei puuduta maad. Linnu jalal ei ole kunagi rohkem kui neli varvast., millest tavaliselt kolm on suunatud ettepoole ja üks taha. Jalgade kuju kajastub ka jälgedes, varieerub palju ja räägib eri liikide ja liigirühmade elukeskkonnast, eluviisidest ja mõnikord ka toitumisviisidest. Nii suurendab veelindude jalgade pindala ujulest, kurvitsalistel jälle on pikad, saledad varbad, mis haraliaetuna sobivad ka väga pehmel pinnasel kõndimiseks. Kanaliste varbad aga on lühikesed ja töntsakad, jooksmiseks kohastunud ning neil on jäikade, harjaselaadsetest sarvsopistustest moodustunud lumeking, mis aitab lumes liikuda. Värvulistel omakorda on pikk painduv tagavarvas, mis esivarvaste poole painutatuna tagab tugeva haarde oksa ümber. Linnud liiguvad maapinnal kas hüpeldes, kõndides või joostes. Hüplemisjäljed paiknevad
stiiliks, seal ehitati v2rviliste marmortahvlitega kaetud kirkuid. Itaalia gootikat nim marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22ne tornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnuseid, millel oli arvukalt torne ja kindluse torn l6ppes kyla sakkidega. Skulptuur Skulptuur arenas edasi t2iuslikuma ja loodusl2hedasema kujutlusviisi poole. Kuj j2id seotusk hoonetega. Kuj toetuvad seljaga vastu seina, pikaks venitatud, saledad ja rikkalikult volditud r6ivastes. Reintsi katedraali kaunistavad 2500 yksikfiguuri. V2ga sagedaseks muutus Madonna kuj v6i Kristuse kannatuste kuj. Saksamaal arenas v2lja uus kultuur millega hakati kaunistama tiib altareid. Puukujud on v2rvitud ja p6hiliselt kasutati punast, sinist ja kuldset v2rvi.Lybecis valmistati tiibaltareid k6ikidele Hansa linnadele ja ka Tallinnale. Hermen Rode Tuntumaid Lybecki meistreid 15 saj l6pul kuni 16 saj alguseni. Herman Rode oli
kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad
s keskel. BIRGITTA KLOOSTER Ehitusmeister Hinrich Swalbart (Swalberg, Shwalberg) allikates kinnitatud (Randla, V (IX), lk 43). Need olid segakloostrid, mille juhatajaks oli abtiss. Ordul olid väga kindlad ehitusprintsiibid, mis erinesid pisut üldistest reeglitest, kuid Pirital emakiriku (Vadstenas Rootsis) arhitektuuri täpselt ei järgitud. Ehitati kolmelööviline kodakirik. See oli suurim Tallinna keskaegne kirik (Katariina kirik järgmine). Saledad piilarid, millel tellistest võlvid (kergemad kui kivist). Ilmselt tähtvõlvid, nagu Oleviste kooris. Suured aknad ,,pitsilise" kiviraamistikuga. Lame koorilõpmik. Pühjaküljel nunnade klausuur. Nunnadele oli kirikus puust rõdu, põrandale nad jumalateenistuse ajal ei tohtinud tulla. Alates 16. sst on klooster varemetes. Ilusaim portaal kõrgete tervakaareliste ja ringikujuliste petiknisside ning neliksiirudega. Läänefassaadi perspektiivportaal on kaunistatud Katariina
linnusetorn kõige raskemini ligipääsetavas kohas ja linnusevärav oli hästi kindlustatud. Gooti katedraalides loobuti tavaliselt koori all asuvast krüptist, mistõttu kooriosa põrand on ehitise teiste osadega võrdsel kõrgusel. Kasutati gooti tugisüsteemi, mis võimaldas rõhtjõud koondada kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiilarid ehk kontraforsid. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa avarad aknad ja saledad tornid. Kuna teravkaarse konst- ruktsiooni külgsurve oli väiksema pinge tõttu nõrgem ja peamine raskus langeb alla, osutus võima- likuks ehitada kõrgemaid ja vähem massiivseid müüre ning kõrgemaid avausi. Teiseks tähtsaks konstruktiivseks uuenduseks gooti katedraalis kujunes roidvõlv, mille puhul ristvõlvi siilude liitejoonele laoti kividest või tellistest latitaoline kaar, mis aitas võlvi kanda.
keskset hiigelkuplit. 2 poolt toetavad seda poolkuplid · Peakupli viklid tekitavad 4 hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse 4. võimsale piilarile · Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi sellist rõdutaolist ruumiosa nimetatakse empoorideks · Välisvaates domineerib keskmine kuppel · Tänapäeval moonutavad türklaste ehitatud kõrged, saledad tornid (minaretid) · Kuna ei luba kujutada elusolendeid, siis kinni on ka kaetud maalid, mosaiigid Justianus I ajast säilinud palju kirikuid Ravennas: San Vitale: · Kuppelehitis · Jätkab varakristlikku traditsiooni · Seal on samuti kasutusel empoorid · Kuulus mosaiikide poolest Sisearhitektuur: · Tamulid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid · Apsiidid polnud väljast ümmargused, vaid tahulised
Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Juba kõige varasemates gooti kujudes tundub, nagu hakkaksid figuurid end välja suruma romaanipäraselt jäigast reljeefipinnast. Areng läkski selles suunas, et taas tekkis ümarplastika nagu antiikajal. Seejuures jäi siiski enamik skulptuure seotuks ehitistega. Kujud toetavad seljaga vastu seina ning seetõttu saab neid vaadata ainult eestpoolt. Need rikkalikult volditud rüüdes saledad, pikad, nõtkelt painduvad kujud mõjuvad tänapäeval kindlasti hingelähedasemalt kui antiikaegsed kreeka skulptuurid. Tervelt 2500 üksikfiguuri kaunistab Reimsi katedraali. Need on eri meistrite loodud sügavalt hingestatud, elavalt loomulikes poosides staatuad kujutavad endast üllamaid näiteid gooti skulptuurist Prantsusmaal. Nüüd muutus eriti sagedaseks madonna kujutamine. Selles leebelt naeratavas ning Kristus-last
sõjas. Teada on, et Muistses vabadusvõitluses oli vibu eestlaste seas suhteliselt vähelevinud, küll aga oli palju vibumehi sakslastel ja eriti venelastel. Märke eestlaste vibukasutamisest on leitud vaid Saaremaalt ja Lääne-Eesti rannikult, Henrik oma ,,Liivimaa kroonikas" on maininud eestlasi vibu kasutamas vaid korra. Eestlaste vibud olid maksimaalselt 130 cm'se kaarepikkusega, valmistati neid puust, konkreetset puitu ei ole teada. Eestlaste nooleotsad olid saledad ja kvaliteetsed, parimad nooleotsad tegi iga vibukütt endale ise. Osav vibukütt lasi 10-12 noolt minutis. Amb Peamise laskerelvana kasutasid eestlased Muistses vabadusvõitluses vibu asemel tihtipeale hoopis ambu. Eestlased olid esimesed rahvad Läänemere idakaldal, kes ammud kasutusele võtsid (1222). Teada on, et ammud tulid siia koos ristisõdijatega ja kogusid eestlaste seas kiiresti populaarsust.
Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärk. · Viru värava eesväravate ehitus Viru värava esimene eesvärav ehitati 1370. aastatel juba 1345. aastal rajatud Viru värava juurde. 1446. aastal vana eesvärav lammutati ning ehitati uus väravahoone, uus eesväravahoone oli kahekorruseline ning selle nurkades paiknesid saledad ümarad valvetornid. 16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Eesväravat kaitsesid mere poolt Viru värava muldkindlustus. · Viru värava eesväravate lammutamine 1870
Klassitsistlik skulptuur ja tarbekunst Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmoripinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Antiiksammastena pikad ja saledad on naiste staatuad. Teoste teemad on enamasti ammutatud antiikmütoloogiast; isegi oma kaasaegseid portreteerides panid kunstnikud need antiikkangelasi etendama. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (17571822) ning taanlane Bertel Thorvaldsen (17681822), kes lähtusid oma loomingus vaid antiiksetest iluideaalidest. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid
Niiskuslembesed, võivad tungida pinnasesse kuni 2 m sügavusele. Võivad esineda arvukalt, miljonid isendid ruutmeetril. Enamasti polüfaagid. Etendavad olulist osa aineringes. Soodustavad DDT ladestumist mullas. Nende elupaikades võib mürgi kontsentratsioon tõusta kuni 300x. Eluiga kuni 1 aasta. Liikide arv: 3500, Eestis ~150 liiki. Kirjandus: kokkuvõtvat tööd ei ole Alamklass: Välislõugsed Exognatha Selts: Harjashännalised - Microcoryphia (Thysanura) Väikesed (8,0- 20,0 mm), saledad, soomustega kaetud putukad. Neil on pikad tundlad ning haukamistüüpi, peakapslist väljaulatuvad suised. Tagakeha 11-lüliline, pikkade urujätkete ja pika sabaniidiga. Eluiga 2-5 aastat ja kestuvad elu jooksul kuni 41x. Elavad igal pool, ka majades ja sipelga- ning termiidipesades. Munad ei arene, kui vett pinnasest juurde ei saa. Tavalisemad liigid on kodusoomukas Thermobia domestica, majasoomukas Lepisma saccharina. Liikide arv: 400, Eestis 3 liiki. Kirjandus: kokkuvõtvat tööd ei ole
soomusekujulistest metallplaadikestest. Need olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. Lähis-ida ristisõdades palava päikese all hakati umbse soomusrpp asemel eelistama õhku läbilaskvat rõngassärki ja rõngaspükse. Ülekuumenemise vältimiseks tõmmati neile veel peale pikk valge mantel. Rõngasrüü ei pakkunud siiski päris tõhusat kaitset: tugev mõõgalöök või odatorge võis selle purustada, saledad vibu- ja ammunooled tungisid tihti rõngaste vahelt läbi. Seetõtti hakati 13. sajandi teisel poolel täiendavaks kaitseks kinnitama mantlite siseküljele neetide abil väikesi raudplaate. Peagi aga leiti, et õigem on neetida plaadikesi hoopis nahkvesti siseküljele, nii kujunes välja plaatvest. Samal ajal ilmusid ka põlve- ja küünarnukikaitsed, sest löök liigese pihta võis põhjustada käe või jala kangeksjäämist.
Doodzide palee Veneetsias Skulptuur · kohmakas · nägude kujutamine · ebaloomulik habe realistlikum ja juuksed · figuurid pikad, · rõhk tundeelu saledad kujutamisel · pehmelt allalangevate voltidega rõivas lubab aimata kehavorme · figuuri s-kujuline
kiviplokid. 2. Skulptuur: Bütsantsis ei harrastatud skulptuuri, sest arvati, et nad liialt meenutavad antiikaja ,,paganaususliste" jumalakujusid. 3. Maal: miniatuursed raamatu pildid, seinamaalid, ikoonid- usulise sisuga pühapilt, mis on maalitud puidust alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid. Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid. Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille tunnuseks on sibulkuppel. Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Balezennõi kirik, Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus. Üheks kuulsamaks ikooniks on 1150.a. maalitud Vladimiri
eluaseme. Idas on ümardatud plaatidest katused mõnikord asendatud astanguga, et vihmavett koguda või kuivatada kala või puuvilju. Valged lamedakatuselised majad Olhãos ja Fusetas sarnanevad Põhja-Aafrika küladega. Vahel on need astangud asendatud neljakülgse teravaotsalise katusega ( telhado de tesoura), mis arvatakse olevat Hiina mõjutus. Teravatipulisi katuseid võib enim kohata Faros, Taviras ja Santa Luzia's. Ukseavade peal on võlvkaar või karniisid. Korstnad on saledad ja elegantsed, kombekalt augustatud, valgeks värvitud või ehitatud tellistest, mis on laotud kaunistavasse mustrisse ja kroonitud palli, nõelja torniga, vaasiga või mingisuguse ornamendiga nagu näiteks piik või vikat. Madeira ja Assoorid Madeiras on traditsioonilistel mägielamutel õlgkatus kahe katuseräästaga, mis laskuvad otse maapinnani, seega kattes kogu maja. Maja esiküljel olev peauks on kahe väikese akna poolt piiratud ning vahel on kolmas aken peaukse kohal. Kõik
ameeriklaste poolt sõjas kasutatud mürkainete keskkonnakahjustustest tulenevalt sündinud värdjatest. Vietnami 80 miljoniline rahvaarv tähendab, et suhteliselt väikesel maa alal on asustustihedus väga kõrge, mistõttu ka põhimaanteedel liiklemine on transpordivahendite paljususe (enamuses veoautod) tõttu üpris keeruline. Kõige iseloomulikum Vietnamile on koonusekujulisi õlgkübaraid kandvad inimesed ja valgetes või muudes heledates toonides pükskostüümi ao-dai'd kandvad saledad ning võluvad vietnami naised,kes mopeediseljas sõites meenutavad pigem modelle moeshow'lt, kui reatöölisi- ja teenistujaid vabrikutest, kombinaatidest. Enamus naisterahvad kannavad näo ees rätikut. Seda seetõttu, et Vietnamis on igivanast ajast kõrgkihti kuuluvatel naistel näonahk hele, vaid kõige madalamat sorti talunaised olid päevitanud näolapiga. Levinud on mahajaana budismi Vietnami vorm. Tänu naabermaa Hiinale on ka konfutsianism ja taoism au sees
kiviplokid. 2. Skulptuur: Bütsantsis ei harrastatud skulptuuri, sest arvati, et nad liialt meenutavad antiikaja ,,paganaususliste" jumalakujusid. 3. Maal: miniatuursed raamatu pildid, seinamaalid, ikoonid- usulise sisuga pühapilt, mis on maalitud puidust alusele, 33 kihti, viimase kihiga silmad. Pühakuks ei peetud ainult piltidel kujutatud pühakuid vaid ka pilte endid. Pooldajad- ikonoduulid, eitajad- ikonoklastid. Inimesekujutised on saledad, pikaks venitatud, näod väikesed, palju riideid. Vanavene kunst sai alguse keskajal 9.saj. ristiusu vastuvõtmisega Bütsantsist 988.a. Venemaa päris koos ristiusuga ka kirikute ja ikoonide tüübid. Venemaal tekkis omapärane ehitusstiil, mille tunnuseks on sibulkuppel. Puust kirikud. Tuntumad sakraalehitised: Vassili Balezennõi kirik, Novgorodi Sofia katedraal, Dmitri katedraal Vladimiris jne. Tuntum profaanehitis: Kreml =linnus. Üheks kuulsamaks ikooniks on 1150.a. maalitud Vladimiri
poole. Juba kõige varasemates gooti kujudes tundub, nagu hakkaksid figuurid end välja suruma romaanipärasemalt jäigast reljeefipinnast. Areng läkski selles suunas, et taas tekkis ümarplastika nagu antiikajal. Seejuures jäi siiski enamik skulptuure seotuks ehitistega. Kujud toetavad seljaga vastu seina ning seetõttu saab neid vaadata ainult eestpoolt. Need rikkalikult volditud rüüdes saledad, pikad, nõtkelt painduvad kujud mõjuvad tänapäeval kindlasti hingelähedasemalt kui antiikaegsed kreeka skulptuurid. Tervelt 2500 üksikfiguuri kaunistab Reimsi katedraali. Need eri meistrite loodud sügavalt hingestatud , elavalt loomulikes poosides staatuad kujutavad endast ülimaid näiteid gooti skulptuurist Prantsusmaal. Nüüd muutus eriti sagedaseks madonna kujutamine. Selles leebelt naeratavas ning Kristuslast süles
Kreeka ajaloo periodiseerimine-kreeka mükeene, arhailine, klassikaline, hellenistlik. Arhailise alguses ehitised puidust ja savist, neist pole midagi alles. Vanimad templite jäänused alles ajast, mis ehitusmaterj sai kivi. Kreeka tempel sammastega ümbritsetud piklik hoone, mis seisis astmeliselt tüusval alusel. Templi keskel akendeta ruum, kus hoiti jumalalkuju. Kolme stiili sambaid: dooria stiil-vanim-keskosast pisut jämedam, kapiteeli moodustavad ümmargune plaat. Joonia sambad saledad, kapiteeli ülaosas kivi, mille otsad rulli keeratud. Korintose sammas iseloomulik hellenistlikule ajale-kõige uhkemad, kapiteeli ülaosas taimemotiivid. Klassikaline ajajärk-akropol ehitati, templi eripäraks ebatavaline koda, mille katust ei kanna sambad vaid oorte neidude marmorkujud. Peale templite oli igas linnas teater, staadion. Teatril oli kolm osa-orkestra, istmeread ja lavaehitised. Orkestra keskel, astmeliselt tõusvad istmeread asetsesid kaarekujuliselt
õhukesed riided ümber. Teda teenisid templineitsid, kes ei olnud sugugi neitsid, vaid nende ülesandeks oligi lõbu pakkuda, et mehed siis ohverdaksid seeläbi palju kulda. Lõbumajasid Süürias ei olnud, sest oma naisi hoiti väga rangelt ja lõbutseda tohtis ainult templinaistega või ostetud orjadega. Mitanni maa Mitanni maa oli muiste olnud väga vägev, aga selleks ajaks oli ta nagu ,,õhus rippuv maa". Mitanni maa elanikud olid väikese kasvuga. Naised olid ilusad ja saledad. Nende käsivarred olid niisama õhukesed kui egiptlastel ja ihu väga peen. Nad käitusid elegantselt ning õppisid lapsest saadik ilusasti kõndima. Lõbumajades ei käratsetud, vaid kõik toimus tasa ja peenelt. Õldiselt olid elanikud uudishimulikud, sest kõik võõramaine huvitas neid. Mitannid jäeti kaitsena Süüriale ja Egiptusele teiste riikide vastu. Sellepärast saatis ka vaarao neile kulda ja relvi ja palgasõdureid, et nemad siis võtaksid esimese löögi enda peale, kui vaja,
Skarabeus- päikese ketta veeremise sümbol Vaaraode kujutamine: neemes-vaarao peakate klaft-dekoratiivhabe Keskmine riik 2130-(2040ekr)- 1730ekr Ülem ja alam egiptuse ühendamine 17-13 dünastia maakonnad e. noomid e. nomarhid Lõppeb 1730ekr hüksoslaste vallutusega Luxor, Karnak(religioon), Teeba(poliitika), Figuurid sellest perioodist: Arglikud ja äbarikud, ebakindlad inimesed; sõdurifiguurid(nende kaasa panemine hauda) andidetoojad hauapanustena naised olid kujutatud kenad ja saledad ning kandsid kitsaid pikki kleite. Blokkskulptuurid- inimene on istuvas asendis kägaras, moodustades kandilise kuju. Erivärviline klaas, klaasipuhumine, mitmevärviline klaas püramiide ehitatakse vähem, halvemast materjalist ja neid on vähem säilinud. Valge kabel- üleni kaetud relieefidega, hieroglüüfkirjadega vaarao kohta, Lagunenud ehitisi kasutati ehitusmaterjalidena mujal. Buheni kindlus- suur militaarehitis, vähe säilinud, nüüd vee all
perimeetrile lisatihend; • aknad saadaval kõikides RAL värvitoonides ka seest-väljast erinevat tooni (seest soovitame valge värv või lakitud männipuit); 1.2.2 Taani aken Ühe raamiga, tavaliselt kahe- või kolmekordse klaaspaketiga, väljapoole avanevad küljele pööratavad ja kald- või ümberpööratavad aknad. 9 Taani akende eelised: • Aknal on saledad profiilid, seetõttu näeb kergem ja õhulisem välja, väiksemate akende puhul puit osa ei varja nähtavust. • Aknad valmistatakse liimpuidust ja naturaalpuidust, kasutatav puitmaterjal on mänd. Ustel lävepakkudeks meranti või saar. • Vihmakindel-mida tugevamini tuul või vihm väljastpoolt aknale pressib, seda kindlamalt on aken suletud. • Tänu saledatele profiilidele on Taani tüüpi aken suurepäraselt
Maalikunst, vitraaz, tahvelmaal Vitraaz Suurte akendega gooti kirikutes ei jäänud õieti ruumi seinamaalide jaoks. Neid asendasid akende klaasimaalid- vitraazid, mõjukad ja toredad oma värvisäras. Maalikunst Itaalias aga, kus gooti süsteem ei kodunenud täiesti ega olnud seetõttu ka nii suuri aknaid, sai jätkata seinte maalimist. Kasutati nn. freskotehnikat, kus värvid kantakse värskelt krohvitud, alles niiskele seinale. Seinamaalidel kujutatud pühakud on tavaliselt väga saledad ja haprad ning mõjuvad oma pikkades rüüdes tihtipeale lausa kehatutena. Suurim uuendaja, kes juba püüdis itaalia maalikunsti vabastada selle senisest rangusest ja elukaugusest, oli Giotto di Bondone (1266/67- 1337). Inimesi maalides andis ta neile varjude abil ümarust. Tema freskodes võib juba näha loomulikke, reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. Giotto kasutas kõrgete põsesarnadega ja kitsaste pilukil silmadega karmiilmelist näotüüpi
hellenistlik aeg ( 323- 30 Ekr) 7 ja 6 saj. Ekr esines Kreekas kolm tähtsamat koolkonda: 1) Dooria arenes välja Sparta ümbruses. Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu. 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul, Kreeka kolooniates. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas, Atika ümbruses. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid. Kasutatakse kõige rohkem akantuslehega kaunistusi. Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi (peripteeri) väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile
tahuline torn. Ida lõpeb kirik traditsiooniliselt 4-nukrse kooriga. Tallinna ehituskunsti eeskuju, mis väljendub konsoolide, 8-tahuliste piilarite, vööndkaarte a kooris erandlikult kasutatud võlvroiete profiili- ja vormikujunduses. Haljala: 15. sajandi teisel poolel. Esimesena valmis ruudukujuline kooriruum, millele ehitati kolmelööviline kodakiriku ehitusplaaniga pikihoone. Üldine ruumivorm, lihtsad servjoonvõlvid, 8-tahulised saledad piilarid ning nende redutseerunud talumikonsoolid pärinevad Tallinna hilisgootikast. Ordu juhtimisel tugeva kaitseehitisena püstitatud kirikus on seinte alumises osas tulirelvade jaoks ehitatud arvukad laskeavad. 16 saj. lisati pikihoonele erakordselt kõrge 8- tahuline läänetorn. Torn oli kohandatud tulirelvadele ja täitis sõjalise valvepunkti ülesandeid. Väike-Maarja_ sarnane Haljala kirikuga, rajati 15 saj lõpul. Avaralt mõjuv 3-lööviline kodakirik. Kirikul on idas
· Dooria stiil on vanim, lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. · Joonia stiil on hilisem, tema sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem. Joonia sambal on ümmargune, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. · Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Seda katavad lopsakad taimevormid (akantuselehed, väädid ja õied). Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. VAATA PILTE LK 54 Kõige kuulsam jumalate tempel Ateena Akropol, mis koosneb: · Partheon · Propülee (väravaehitis) · Nike tempel · Erechteion (sammasteks naiste kujud) · Templitel viilkatus · Viilu osa kaunistatud · Katus kaetud kassettidega Rajati ka amfiteatreid. Need rajati looduslikesse kohtadesse orgudes, mäenõlvadele. Skulptuur: 1) Kõige vanem- arhailine
vesineitsik (Calopteryx virgo ehk Agrion virgo), väikekõrsik (Lestes virens). 56. Kevikulised (Plecoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: Suhteliselt suured putukad tumedate, tugevate katetega. Tagatiivad volditakse lehvikjalt eestiibade alla kokku, viimased on vaid pisut tugevamad. Pea on suur, pikkade niitjate hulgalüliliste tundlatega. Suised on väikesed- valmikud ei toitu. Jalad on saledad jooksujalad, 3-lülilise käpaga. Tagakeha 10-lüliline, paari urujätketega tipul. Eluviis: Varjatud või väheliikuvad, enamasti istuvad liikumatutena pilliroo vartel ja lehtedel, kaldal kasvavate puude koorel või kaldaäärsel rohul. Lendlus on lühike. Moone: vastsed on sarnased valmikuga, kuid tiivad ilmuvad alles vastseperioodi lõpul. Talvitumine toimub nümfistaadiumis. Kestutakse mitmeid kordi. Valmikud väljuvad kevadel.
polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav.Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387- 1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised tema portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge,
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
O kurvitsalised charadriiformes F alklased F tülllased F merisklased F kajaklased F kurvitslased · väikesed kuni keskmise suurusega · sulestik tihe ja veekindel · must, valge, hall ja pruun värvus · tiivad pikad ja saledad · loomtoidulised · pesitsevad maas · pesahülgajad O toonekurelised ciconiiformes F haigurlased 59 F toonekurglased · pikad tagajäsemed (kargud) · pikad varbad · pikk nokk · soiste ja veekogudega alade juures · levinud peaaegu kõigis maailmajagudes
Ühel küljel on madala ja lameda laega saal, mida sammaste read jaotavad löövideks. Meka poolses seinas on üks või mitu palvenissi (mihrab) ja kaev, et käsi pesta. [14] Joonis 13. Djenné suur savimosee [15] 11 Joonis 14. Islami spiraalne minarett Doha Qatar [16] Islami arhitektuurile on omane ka minaretid (joonis 14) saledad kõrged tornid, nende rõdult kutsutakse usklikke palvusele (nelinurkne, ümar, hulktanke, kruvikujuline). Neil võib olla mitu rõdu ja terava tipuga katus. Sammaste vahelised kaared võivad olla ümarad, sakilised, teravad, hobuseraua kujuga, ristikulehed jne. Ehitistest on esindatud veel kuppelhauad ja kuppelmoseed. [14] Joonis 15. Kubbat as-Sahra kaljukuppel. [18]
9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.) Ravenna kirikute mosaiigid Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid. Inimestekujutus on teistsugune kui antiigi ja varakristluse ajal: · figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud · toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme · näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt · figuurid on asetatud tihedalt ritta, näib nagu nad hõljuks. · värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid. · figuurid on tasapinnalised ja ruumi pole püütud kujutada.
6. saj e.Kr kujunes välja joonia stiil, selle sünnimaa oli joonia hõimu poolt asutatud Väike-Aasia rannik. Artemise tempel Efesoses, Parthenoni tempel Ateenas 437e.Kr, Korintose stiil erineb joonia stiilist peamiselt kapiteeli poolest. Karintose kapiteeli alaosa (ehhiin) on karika- või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taime vormid (õied, väädid), mis kujundavad eriti hästi ülemineku ümaralt enhhiinilt nelinurksele abakusele. Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab eelkõige konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade ja suhete vastastikkune sõltuvus ja põhjendatus. Suurepärases tasakaalus on kreeka templi kandvad (s.o vertikaalsed) ja kantavad (s.o horisontaalsed) osad. Harmoonia valitseb ka üksikosade ja kogu ehitise vahel detailid ei varja kogu tervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust.
· Kaitsevarustus o kaitserüü o kiiver o kilp KAITSERÜÜ JA RÜNDERELVADE ARENG · Soomusrüü Frangi riigi päevil, koosnes väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest, mis olid neetidega kinnitatud nahkjaki välispinnale. · Rõngassärk ja rõngaspüksid õhku läbilaskvamad · Rõngasrüü ei pakkunud päris tugevat kaitset, tugevama löögiga võis selle purustada, saledad vibu- või ammunooled tungisid sellest läbi. · Raudplaadid täiendavaks kaitseks, algselt mantli siseküljel. Arenes välja plaatvest- nahkvesti siseküljel. Kaitseks panid peale põlve- ja küünarnukikaitsed ning paremini võitlemiseks kahekäemõõgad, sõjakirved, sõjavasarad, sõjanuiad. · Arenesid laskerelvad, eriti amb. · Tulirelvad 14.saj algul, algselt meenutasid väliselt kolbi või vaasi, üritati lasta nooli. Peagi aga areneti edasi
15. sajandi ehituskoolkonna üks olulisemaid tunnuseid, aga ka interjööri vööndkaarte lõppude kujundamine rippkonsoolidena. Viimane osa samuti Tallinna keskaegsele arhitektuurile iseloomulikuks detailiks. Meeldivalt n kujundatud altar, kantsel, orel koos relivääriga, uksed ja pingistik. Tumedaks pritsitud altari ehisraamistiku kujunduses domineerib selle ülaosa: keskel nikerdatud nn krabidega ääristatu kolmnurkset viilu flankeerivat kahelt poolt saledad fiaaltornikesed. Altariraamistiku ja laua valmistas meister F. Kühne. Altarimaal ,,Kristus ristil" on Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikult ja professorilt Karl Gottlieb Wenigilt. 12 Polügonaalse korpusega kantsli tegi meister G. J. Moikow, gootliku pitsilise kõlaräästa autoriks oli nikerdajas F. Sporleder. 1869. aastal pühitsetud G. Normanni neogootistiilsel orelil musitseeriti kuni 1911
Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuninglik...
Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall...
XVI sajandi esimesel poolel elab eesti arhitektuur läbi suure õitsenguaja. Tallinnas ja Põhja-Eestis kujuneb välja omapärase ilmega ehitusviis ja me võime rääkida Tallinna koolkonnast. XV sajandi alguses ehitati toomkiriku basilikaalne pikihoone. Torn pärineb a.1779. XV sajandi esimesel poolel valmis Niguliste kiriku (LISA 10) pikihoone ja torn, mille barokkvormides kiiver ehitati a. 1695. Aastast 1425 pärineb kodakiriku süsteemis ehitatud Oleviste kiriku koor, mille võlve toetavad saledad kaheksatahulised piilarid. Aastal 1532 ehitati Mihkli kirik. XV sajandi alguses ehitati kodakiriku süsteemis väga avar dominiiklaste kloostri kirik, mis oli esialgsel kujul rajatud juba XIII sajandil. Umbes samal ajal valmis naistsistertslaste kloostri kahelööviline kirik, millest on säilinud välismüürid ja võlvitoed. Aastatest 1417-1436 ehitati Tallinna hilisgootikale tüüpiliste arhitektuuri- ning raidkivivormidega ja kodakiriku
Tundlad pikad, niitjad; koosnevad 50-100 lülist. Suised mandunud (valmikud ei toitu); on ka erandeid, kes joovad vett või söövad vetikaid nende suised on mälumistüüpi. Eriti arenenud eesrindmik; kesk- ja tagarindmik väiksemad. Kesk- ja tagarindmikule kinnituvad kummalegi üks paar kilejaid tiibu. Paljudel liikidel tiivad lühenenud. Esitiivad alati pikad ja kitsad, tagatiivad kolmnurksed ja laiemad. Tagatiivad volditakse puhkeasendis esitiibade alla. Kolm paari jalgu; pikad ja saledad jooksujalad. Kolmelüliline käpp, kaks küünist. Tagakeha koosneb 11 segmendist; selgesti eristatavad vaid 2. 9. lüli. Viimasel lülil paikneb kaks urujätket; koosnevad enamasti ühest lülist. Suguava asetseb nii isas- kui emaskevikulistel 8. tagakehalülil. Kevikulised on levinud kogu maailmas. Eelistavad mõõduka kliimaga alasid, troopikas vähe. Eestis ametlikult 15 liiki (kuni 30). Selts: Mõnsskäpalised (Emboidea) Pikkus 1-2 cm. Värvus helepruun kuni must
Selgsõudurlased vee all, kõht ülespidi, pikkade tagajalgadega, hingamisavad tagakeha tipus. Kärestikulutikas elab kiiresti voolavas vees kivide vahel, kuju lame, tiibateta. 59. Eestiivad kõigil kõvade kattetiibadena, kilejad tagatiivad lendamiseks, puhkeolekus kokku volditud, mitmesuguseid toitumisviise,täismoone, enamus maismaal, vastse ja valmikuna osad magevees. Taimetoidulised vastsed tihti valge tõugu kujuga, röövtoidulised saledad ja liikuvad. Alamseltsid: röövmardikalised ja segatoidumardikalised. Vees elavad N: ujurlased, vesimrdiklased, vesilased, voolutaklased, kukriklased. 60. vt euroopa magevee elustikust 61. Eestis umbes 150 liiki. Ehmestiivalised on väikesed kuni keskmise suurusega (0,5-30, harva kuni 70 mm), veidi liblikaid meenutavad putukad. Rindmikule kinnitub kaks paari hõredalt karvadega kaetud tiiba, mis puhkeolekus pannakse seljale katusjalt kokku.
tänava ristmikul Vanalinna asumis. Viru värava eesvärava parempoolne väravatorn, 2011. aasta kevad Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärk. Viru värava eesväravate ehitus Viru värava esimene eesvärav ehitati 1370. aastatel juba 1345. aastal rajatud Viru värava juurde. 1446. aastal vana eesvärav lammutati ning ehitati uus väravahoone, uus eesväravahoone oli kahekorruseline ning selle nurkades paiknesid saledad ümarad valvetornid. 16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga [1]. Eesväravat kaitsesid mere poolt Viru värava muldkindlustus. Viru värava eesvärava vasakpoolne värvatorn, 2011. aasta kevad Viru värava eesväravate lammutamine 1870
Nende all on madalama kasvuga puude võrastikud, mis võtavad ära suurema osa valgust. Metsaalune on seetõttu hämar ja peaaegu õistaimedeta. Kui üks hiigelpuudest välja langeb, täidavad tema koha kohe kiirekasvulised sekundaarmetsaliigid ja need asenduvad alles aja jooksul aeglasemalt kasvavate ülarindepuudega. Suure liigirohkuse tõttu on väga vähe tõenäoline, et koha asustaks sama liiki puu. Vihmametsapuud kui eluvormi iseloomustavad järgmised omadused. Tüved on saledad, väheste okstega, võra kõrge ja suhteliselt väike. Koor on õhuke, tihti roheline, korbata. Aastarõngaid ei kujune; puude vanus ei ületa arvatavasti 250 aastat. Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on kujunenud õhukesed lamedad plankjuured ja õhujuured; puud kinnituvad ka liaanide abil. Lehed ,on enamasti suured, suurus varieerub vastavalt asukohale võras. Kasvukuhikud on kaetud karvade, lima või alglehtedega; pungasoomused puuduvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
