Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haghia Sophia kiriku kapiteelikaunistused Maalikunst Sõnum oli poliitiline ja usuline: 1. Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud. 2. Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad. 3. Riided on toretsevad kehavorme ei näidata 4. Näod väiksed, suured silmad võimukad 5. Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval nagu hõljuksid maapinna kohal või tühjuses, ei ole ruumilised Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu Keiser Justinianus I (483565) kaaskonnaga. Click to edit Master text styles Second level
Rookukk Karjamaa kana Kehapikkus: 25- 30 cm. Tiivaulatus: isastel 18- 19 cm, emastel 14- 16 cm. Kehamass: isastel 180 grammi, emastel 110 g. Isaslind: Kevadel ja suvel silmatorkava sulgkraega, mis muudab ta paksukaelseks ja mida ta mängu ajal laiali ajab. värvilt on need suled : mustad, valged, punased, vöödilised või nende värvide kombinatsioon Nokk ja jalad on isastel siis oranžid. Emaslind kevadsuvel on saledad, erksa laigulise sulestikuga, pruunika träpsulise kaela ja rinnaga Jalad oranžid, nokk tume Talvel on emas- ja isaslinnud hallikas pruunid, Aastaringselt on tiibadel kitsad valged vöödid ning sabaosas olevad valged küljed on hästi nähtavad. Noorlinnud on sügisel kollaseservalise sule mustriga. Häälitsevad üliharva TOITUMINE Selgrootud loomad Harva taimeseemned ELUPAIK Eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaid
Mille järgi sai romaani stiil oma nime? Mis on selle stiili põhitunnuseks? Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Romaani stiili põhitunnusteks on ümarkaar ja silindervõlv. Nimeta romaani stiilis kiriku põhitunnused (so. ,,lollikindlad" tunnused, mille olemasolu korral võib kiriku/kindluse liigitada romaani stiili alla). 1)koori olemasolu(nelinurkne ruum) 2) põhiplaan on ladina rist 3) ümarkaar Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal? Mis on krüpt, kus asub? Mis on koor, kus asub? Kus asub romaani kirikul nn. triumfikaar? Mis on perspektiivportaal? reljeefide ja ümarplastikaga kaunistatud sissepoole ahenev astmikportaal( külgedele laienev palestik). Monumentaalne sissekäik gooti ja romaani sakraalehitistel. Kus asub romaani kiriku peamine torn? (torni asukoht ja kuju määrab ära kas tegemist on romaani või gooti kirikug...
Gootika on peale romaanistiili teine tähtsaim kunstistiil keskajal. Nimetus gootika tuleneb germaani hõimu gootide järgi. Prantsusmaalt levis gootika teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Gootistiil domineeris 12.-16.sajandil. Kõige varem loobuti gootikast Itaalias. Gootistiili saavutused on seotud ristiusukirikuga. Gootistiili tunnused Arhitektuuri tähtsamaiks tunnuseks on terav kaar (uksed, aknad), teravatipulised tornid. Tornikiivrid olid saledad ja samuti teravatipulised. Üldilme-> kõrgustesse pürgiv ning õhuline. Põhiplaanilt basiilika. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse tugipiilarid ja tugikaared. Sisearhitektuuris oli oluliseks uuenduseks roidvõlvide kasutusele võtt. Iseloomulikud olid värvilised aknad ehk vitraazid. Portaali (peasissekäik) kohal ilutses roosaken. Gootistiili kirikud olid ohtrate raidkivikaunistustega. Kaunistusteks olid:
läbipõimunud oksad on eemalt kõik ühtmoodi hallid. Lähemalt vaadates on talvise toominga oksa kõige parem määramistunnus saledad ja terava tipuga tumepruunid pungad. Kattesoomuste servad on punga põhitoonist heledamad, nii et pung paistab selletõttu
rullispagjandist, mis lõppeb teokarpi meenutavate voluutidega, abakus on kaunistatud mitmesuguste motiividega (munavööt, palmett, helmisnöör). Friis tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. KORINTOSE STIIL Erineb jooniast põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhiin on karika- või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimemotiivid (akantusleht, väädid ja õied), mis kujundavad ülemineku nelinurksele abakusele. Sambad saledad ja kõrged. Kreeka templiarhitektuuris vaimustab konstruktiivne loogika, kõikide üksikosade vastastikune suhe ja põhjendatus. Detailid ei varja tervikut ja tervik ei hävita üksikosade iseseisvust. Tihti kasutati mmodulit ehk algmõõtu (näiteks samba alumise osa raadius), ülejäänud mõõdud olid selle korrutised. Kreeka arhitektid kasutasid ka oskuslikult nn. Optilisi parandusi, et ehitis näiks reeglipärane, pidi mõnelpool reeglistikust kõrvale kalduma.
tõuseb ümmarguselt mitmeosaliselt baasilt. Joonia samba kapiteeli iseloomustavad voluudid spiraalselt kokkurullitud otstega ehismotiiv. Sellise stiili näide Ateena Akropolil on väike, aga elegantne Ateena Nike võiduka Athena tempel. 3. Korintose stiil. Pärit 5.sajandil Krintoselt. Erineb joonia stiilist põhiliselt sambakapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa on karika- või vaasikujuline ja seda katavad lopsakad taimevormid. Korintose sambad on eriti saledad ja kõrged. Näide korintose stiilist on hellenistlikul ajastul valminud Olümpeioni tempel Ateenas. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.slideshare.net/piiak/vana-kreeka-kunst 2. liisreier.pbworks.com/f/5%20Kreeta-M%C3%BCkeene, %20Kreeka.doc 6
Itaalia gootikat nimetati marmor gootikaks. Itaalia kirkikutel puudusid l22netornid. Kyll aga ehitasid nad nelitistornid (Firenze ja Milano toomkirikud). Gooti ajal ehitati palju feodaallinnuseid, millel oli arvukalt torne ja kindluse torn l6ppes kyla sakkidega. Skulptuur Skulptuur arenas edasi t2iuslikuma ja loodusl2hedasema kujutlusviisi poole. Kuj j2id seotusk hoonetega. Skulptuurid toetuvad seljaga vastu seina, pikaks venitatud, saledad ja rikkalikult volditud r6ivastes. Reintsi katedraali kaunistavad 2500 yksikfiguuri. V2ga sagedaseks muutus Madonna kujutamine v6i Kristuse kannatuste kujutamine. Saksamaal arenas v2lja uus kultuur millega hakati kaunistama tiibaltareid. Puukujud on v2rvitud ja p6hiliselt kasutati punast, sinist ja kuldset v2rvi. Lybecis valmistati tiibaltareid k6ikidele Hansa linnadele ja ka Tallinnale. Hermen Rode Tuntumaid Lybecki meistreid 15. saj l6pul kuni 16. saj alguseni. Herman Rode oli peamiselt
IVANHOE Walter Scott Turniir Ashby de la Zoucheis. Võitlusväljal domineerivad normannid sünge templirüütli Brian de Guilberti juhtimisel. Inglastest pealtvaatajad on kibestunud.Nad vihkavad vallutajaid ja nende asevalitsejat prints Johni, kes valitseb tsaaririiki karmil käel ja ihaleb krooni, samal ajal kui tema vend seaduslik kuningas Richard Lõvisüda viibib Pühal Maal. Siis ilmub välja tundmatu rüütel, palet varjamas kiivri näokate. Ta ei tõsta seda üles ka siis, kui on sadulast paisanud kõik Sir Briani mehed, samuti tema enda ja võtnud kauni leedi Rowena käest vastu võidurätiku. Ainult asjasse pühendatuile on teada, et naasnud on Richard Lõvisüdame truu kaaskondlane Wilfred Ivanhoe. Nüüd on jälle lootust... Pruuskavad hobused, välkuvad mõõgad, vaprad rüütlid läikivates sõjarüüdes - niisugused pildid kerkivad silmade ette, kui juttu tuleb keskajast. Dramaatilise...
Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum. Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama. Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad kaheksakandilised piilarid kui ka omanäolised vööndkaared tunnistavad, et siin olid tegevad Tallinna meistrid.. Kantsel - Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine,
Arhitektuuri kolm stiili DOORIA JOONIA KORINTOSE Vanim, kujunes mandri kreekas, Hilisem stiil (6 saj. eKr), Erineb jooniast vaid samba kõige lihtsam,rangem.Raskepä kujunes VAasia rannikul. kapiteeli poolest, mida rane..Sammastel puudub baas. Sambad peenemad ja ele katavad taimevormid. Friis=metoobid+triglüüfid gantsemad, mitmeosaline Sambad on eriti saledad ja Nt.Poseidoni, Hera, Zeusi ja baas,friis üleni reljeefidega, kõrged.Õitseaeg Rooma Apolloni templid.Parthenon ehk oina sarve kujuline voluut. riigi ajal.Nt. Olümpieioni Ateena tempel. Artemise, Nike tempel tempel Vanakreeka skulptuur Originaaltöid on säilinud väga vähe, infot saame Rooma koopiate kaudu.Põhiidee ideaalse inimese kujutamine.Lemmikmaterjal marmor
detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on
detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. 2. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil. Efesosest võime leida jumalanna Artemise templi ning Ateenast Athenale püh. Parthenoni ning Akropoli viiva väravaehitise Propülee. (Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on
Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss Kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Kasutatud allikad: · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/prantsuse.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Louvre · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/16saj_prantsuse_kunst_leilalille.htm · Lucia Corrain "Renessanss kunst ja kunstnikud"
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on ...
m.a Arhilise aja alguses olid kreeklaste ehitised puidust ja savist,mistõttu neid enam alles polegi. Kreeka tempel sammastega ümbritsetud. Dooria,joonia,korintose -stiilid. Reljeefid Peamiselt kõrgreljeefid(kaunistasid templeid,olid ruumilised) Arhitektuur Templid-olid ristkülikukujulised ja seda ümbritsesid sambad. Dooria stiil(vanem stiil,sambad jässakad,puudub baas) Joonia stiil (sambad saledamad,asetsevad baasil,laosas kapiteel,voluudid) Korintose stiil (sambad eriti saledad,kapiteel on ehitatud taimevormidega) kapiteel-samba pea Skulptuur Arhailine ajastu-egpituse kunsti mõju,figuurid seisavad sirgelt,käed rusikas kõrval,vasak jalg veidi ette astumas,näol kramplik naeratus. Klassikaline ajastu-traunud poos kaob,keerukad liigutused,kujud igast küljest vaatamiseks,näod tõsised,tugijalg. Hilisklassikaline ajastu-rõhutati dramaatikat,skulptrid rahutud,saledamad. Hellenistlik ajastu-mõõtmed tihti hiiglaslikud, tugvate tunnete väljendamine.
8. Kreeka arhitektuuri kolm orderit Dooria vanim. Suhteliselt madalad ja jässakad sambad. Ehitis mõjub raskepäraselt, kuid kindlalt. Lihtne ja range. Joonia hilisem, sammas on peenem ja elegantsem, kogumulje on kergem ja rikkalikum. Sambal on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega. Korintose erineb jooniast ainult samakapiteeli poolest- alaosa on karika või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 9. Kirjeldage Ateena akropoli ja selles leiduvaid ehitisi Parthenon- dooria stiilis, värviküllane, ehitati Athenale, kes oli Ateena linna kaitsejumal. Nike tempel- kahel küljel neli sammast, joonia stiilis, treppidest lõunas ja joonia stiilis ja athenale pühendatud Erechteion- ühendas mitut vanemat pühapaika s.t keeruka ülesehitusega. Joonia stiilis, kuid talastikku kannavad naiste kujud karüatiidid. Propüleed- paraadlik väravaehitis
Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Perekonnas on umbes 115 liiki, kuigi eri autorite järgi on liikide arv 105 kuni 125. Eestis kasvab neist looduslikult ainult harilik mänd. Männid on enamasti puud, kuid on ka põõsaid. Mändidel on pehme puit, mida kasutatakse mööbli valmistamiseks. Mäenduses on männipuit väga tähtis, sest ta on pikakiuline ja teeb suure koormuse all häält, hoiatades kaevureid, enne kui ta murdub. Laevaehituses on männipuit üks enimkasutatuid Eestis. Levik Hariliku männi (Pinus sylvestris) leviala Männid on pärismaised suuremas osas põhjapoolkerast. Leviala ulatub metsapiirist Põhja- Norras kuni troopika liivaaladeni. Euraasias ulatub nende levikuala Portugalist ja Sotimaast idas Venemaa Kaug-Ida, Jaapani ja Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit. Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala...
Alates 8.saj. hakati kasutama tempera värve (vee baasil munavalge, mee või muu orgaanilise ainega segatav värv). Kujutise foon enamasti kuldne, riietus võlts, keha pole aimata. Bütsantsi riigi tekkimine (kuidas, millal) 395.a jaguneb rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Lääne-Rooma pealinnaks Ravenna, Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol (Istanbul), Ida- Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi mosaiik Sõnum usuline ja poliitiline. Figuurid pikaksvenitatud, saledad. Pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad. Figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest. Figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata. Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar Justinianius Esimene ja Theodora ?????????????????????? Vanavene kunst (ajaline teke, kestvus) Hakkas kujunema 9.-10. Saj. ja kestis kuni 17.saj- ni. Keskuseks Kiiev. Vanavene kunstikeskused (2tk) Kiievi Püha Sofia peakirik ja Vladimiri linn.
Masaccio't (1401-1429). Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Pildil Masaccio "Paradiisist väljaajamine". Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Pildil Fra Angelico "Maarja kuulutus". Renessansiaja suurmeistrid Leonardo da Vinci (1452--1519) huvideringi kuulusid peaaegu kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Ta oli oma ajast väga palju ees, näiteks püüdis ta konstrueerida isegi lennuaparaati. Temalt pärineb ka esimene jalgratta joonis samuti oli ta esimesi, kes
puuduvad läänetornid. N: Milano ja Firenze toomkirikud Gooti ajal ehitati ka palju feodaallinnuseid. Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega. Linnuse juurde kuulusid tõstesillad üle kaitsekraavi. SKULPTUUR: Gooti ajal arenes skulptuur looduslähedasema ja täiuslikuma kujutamisviisi poole. Areng toimus ka ümarplastika kasuks (reljeefid taandusid). Kujud jäid siiski seotuks hoonetega (kiriku fassaadid). Kujud toetasid seljaga vastu seina, figuurid olid pikaks venitatud, saledad, rikkalikult volditud rõivastes. Saksamaal arenes välja puuskulptuur. Värvitud puukujudega hakati kaunistama tiibaltareid. Tiibaltar on õhukest kappi meenutav, ühe või enama paari ustega altarikaunistus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. Enam kasutati kujude värvimisel punast, sinist ja kuldset värvi. Kõige rohkem valmistati tiibaltareid Lüübekis. Tuntuim Lüübeki meister oli HERMEN RODE, kes elas ja töötas Lüübekis 15.saj lõpul ja 16.saj algul
Sissekäigu kohal kujutati ja piiblistseene. Romaani stiil üks olulisemaid tunnuseid on ümarkaar. Romaani kirik on lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane ja monumentaalne. Kasutatakse värvilist kivi. Tähtsamad kirikud puutumatuid romaani stiilis kirikuid on säilinud suhteliselt vähe. NT Cluny kloostri kirik Burgundias, Durhami katedraal Inglismaal. Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole
inimelamutesse. Euroopas on külmakartlik vaaraosipelgas täielikult kolinud hoonetesse. Mida kaugemale põhja poole, seda rohkem on ta levik seotud asulate ja linnadega, kus leidub köetavaid hooneid. Suurlinnades elab ta ka tänavate all, soojustrasside läheduses, levides neid kommunikatsioone pidi majast majja, kvartalist kvartalisse. Ükski meil looduses elav sipelgas ei sarnane suuruselt, värvuselt ega kehakujult vaaraosipelgaga. Ta töölised on ainult 2-2,5 mm pikkused ja väga saledad - suurim läbimõõt vaevalt 0,5 mm. Seetõttu saavad nad pugeda väga kitsastesse pragudesse ja avadesse, mingi ruumi sulgemine nende eest on praktiliselt võimatu. Värvuselt on nad määrdunud-kollased. Emased on töölistest 2 korda suuremad ja ka tumedamad, pruunikad. Kui meie teiste sipelgate emased on enamasti väheliikuvad ja püsivad pesasügavuses paigal, siis vaaraosipelgate emaseid nähakse sageli koos töölistega ringi lippamas.
11.klass 1. tund Gootika e. Gooti stiil Kodus: lugeda Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 57 63 Kodus: lugeda Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 113 127 arhitektuur Prantsusmaal, Saksamaal, Inglismaal, Itaalias (kirikud, linnused). Pisa. Skulptuur. Maalikunst. Tarbekunst. Raamatukujundus. Kunst Eestis ja põhjamaades keskajal: kindlused, kirikud, skulptuur, maalikunst. Notke. Rode. Sittow. Gootika stiil järgnes romaanile ja eelnes renessansile. Gootika kujunes välja 12.saj. keskel Prantsusmaal Ile-de-France [ill dö fra(n)ss]. Levis üle Euroopa ja hääbus 16.saj. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. ...
· Reisil või sõjakäigul palvetati ka lageda taeva all https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&uact=8&ved=0a hUKEwjww6LawOPMAhXFESwKHUbxCPwQjRwIBw&url=http%3A%2F %2Fmairismatvejev.weebly.com%2Fislami- Arhitektuur · Meka poolses seinas on üks või mitu palvenissi (mihrab) · Minaretid saledad kõrged tornid, nende rõdult kutsutakse usklikke palvusele (nelinurkne, ümar, https://lh4.ggpht.com/2GW9gG-1Dm9P26-sOc9Y-EjMGcUWcEJgCveYXz-U7WcP- V1xcH10uH9jmVvYzgMbFnk=h900 hulktanke, kruvikujuline). Neil võib olla mitu rõdu ja terava tipuga katus · Sammaste vahelised kaared võivad olla ümarad, sakilised, teravad, hobuseraua kujuga, https://www.google.ee/url?
puuduvad läänetornid. N: Milano ja Firenze toomkirikud Gooti ajal ehitati ka palju feodaallinnuseid. Linnused olid arvukate tornidega, sakiliste ringmüüridega. Linnuse juurde kuulusid tõstesillad üle kaitsekraavi. SKULPTUUR: Gooti ajal arenes skulptuur looduslähedasema ja täiuslikuma kujutamisviisi poole. Areng toimus ka ümarplastika kasuks (reljeefid taandusid). Kujud jäid siiski seotuks hoonetega (kiriku fassaadid). Kujud toetasid seljaga vastu seina, figuurid olid pikaks venitatud, saledad, rikkalikult volditud rõivastes. Saksamaal arenes välja puuskulptuur. Värvitud puukujudega hakati kaunistama tiibaltareid. Tiibaltar on õhukest kappi meenutav, ühe või enama paari ustega altarikaunistus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. Enam kasutati kujude värvimisel punast, sinist ja kuldset värvi. Kõige rohkem valmistati tiibaltareid Lüübekis. Tuntuim Lüübeki meister oli HERMEN RODE, kes elas ja töötas Lüübekis 15.saj lõpul ja 16.saj algul
o Evolutsioonilises arengus on aju suhteline suurus kasvanud, sellega kaasneb tavaliselt sotsiaalne ja/või toiduhankimise keerukuse suurenemine. o Aju suhtelise suuruse kasvuga kaasneb ka keha suuruse kasv. o Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarseks nii struktuurilt kui funktsioonilt. o Aju suurenemine evolutsioonis => pikenenud kasvuperiood,... laminaarne kihiline Erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel Leiud: Taungi laps 1924 Lõuna-A. Proua Ples 1947 L-A. Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis - kehaehitus ei erine oluliselt eelmistest - elasid suuremate rühmadena koos, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad
Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel. Sambad olid tagasihoidlikud, lihtsad ja ranged. Joonia hilisem stiil, sammas oli peenem ja elegantsem, kogumulje oli kergem ja rikkalikum, sambal oli mitmeosaline baas ja väga iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimevormid, sambad olid eriti saledad ja kõrged.tähtsaim klassikaajastu ehitis oli Parthenoni tempel Akropolis. Arhailisest ja klassikalisest oli Zeusi kuju. Kreeka skulptuur Skulptuure valmistati enamasti marmorist ja pronksit. Skulptuuri ühe osa moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud, teise osa vabafiguurid ja portreebürstid. Arhailises ajajärgus loodi enamasti alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Laiaõlgsed noormehed seisid sirgelt
Rahvas Rahvas Keskaeg Jaguneb: varajane keskaeg (5.-11.saj.) kõrg- e. Klassikaline keskaeg (11.-15.saj.) hiliskeskaeg (16.-17.saj.) Stiilid: Basiilika (5-9.saj) gregooriuse laul Romaanika (10-12.saj) organumid, trubaduurid Gootika (12.-14.saj) Notre Dame'i koolkond, motetid Arhitektuur Kirikute püstitamine: Romaani kirik- kindluskirik Gooti kirik- kerged, saledad, taeva poole sirguvad Linnused (linnamüürid) Linnades raekohad Basiilika- Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, millest kujunes kristliku kirikuhoone üks tüüpe. Maalikunst: Freskod- äsja krohvitud, niiskele seinale maalitud Seinamaalid Raamatuillustratsioonid Gootikas suured roosaknad Tahvelmaalid Tiibaltarid. Skulptuur: Ehitiste juurde kuuluv (reljeefid) Piibli sündmustega seotud- Romaani kiriku kaunistusi kutsutakse ka ,,vaeste piibliks" Materjalideks kivi, pronks, ka puu.
kapiteel on tagasihoidlik Dooria stiilis Poseidoni tempel. JOONIA STIIL Sammas on peenem ja elegantsem ning kogu üldmulje kergem ja rikkalikum. Ümmargune ja mitmeosaline baas. Kapiteel on kaunistatud dekoratiivsete motiividega: munavööt, helmisnöör, palmett, rullispadjand. Athena Nike tempel KORINTOSE STIIL Korintose samba kapiteeli osa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. Zeusi tempel SKULPTUUR Peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Skulptuurikunsti moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid. Krüselefantiintehnika- segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti elevandiluust plaatidega (jäljendas keha) ning riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. ARHAILINE PERIOOD Alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore).
Gooti kunst Gooti arhitektuur: Gooti stiil sai alguse Saint-Denis'is. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200-1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika. Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti
kujutusviisi poole. Juba kõige varasemates gooti kujudes tundub, nagu hakkaksid figuurid end välja suruma romaanipärasemalt jäigast reljeefipinnast. Areng läkski selles suunas, et taas tekkis ümarplastika nagu antiikajal. Seejuures jäi siiski enamik skulptuure seotuks ehitistega. Kujud toetavad seljaga vastu seina ning seetõttu saab neid vaadata ainult eestpoolt. Need rikkalikult volditud rüüdes saledad, pikad, nõtkelt painduvad kujud mõjuvad tänapäeval kindlasti hingelähedasemalt kui antiikaegsed kreeka skulptuurid. Pühakud Chartres'i Reimsi katedraal. Reimsi katedraal. katedraali portaalil Püha Peetrus Külgportaali skulptuurid Tervelt 2500 üksikfiguuri kaunistab Reimsi katedraali. Need eri meistrite loodud sügavalt
Noor olla pole sugugi kerge. Noori on meie maailamas, ka riigis suhteliselt palju.Noor, on lai mõiste. Meie, noorteelu võibolla on vanemate inimeste arust palju kergem, kui see tegelikult on. Nagu ka minu vanavanaema armastab öelda : ,, Mis teil viga, minu ajal oli palju raskem ... ,, Noort inimest vaevab tihti üleliia palju muresid. Tüdrukud piinlevad tihti totrate küsimuste üle, et kas nad on ikka piisavalt ilusad, saledad, targad, kütkestavad jnejne, et poistele meeldiksid. Osad on nõus kõike tegema, et ainult meeldida teistele, kuid peamine on jääda ikkagi iseendaks. Mõni unustab armastuse ja meeldimise pärast sootuks õppimise ja enda tuleviku, mis on tegelikult ju palju tähtsam. Esimene armastus on ju ilus, kuid okkaline ja enamus meist teavad, - see ei püsi enamjaolt kuigi kaua ja jääb alatiseks ilusalt, kuid valusalt meelde. Poisid pingutavad ka tihti üle, et tütarlastele meeldida
Hellenistlik periood 1. Põhimõisted Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus Polis - linnriik Agoraa - koosoleku- ja turuplats Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige ku...
Ta kaitses Orleansi mille tagajärjel see jäi puutumata. Ta võeti lahingus vahi alla ning põletati ketserluse tõttu tuleriidal. Mida saavutas Prantsusmaa, võites 100-aastase sõja? Millised uued relvad võeti selle sõja ajal kasutusse? Prantsusmaa sai enda maa-alad tagasi. Kasutusele võeti kahurid ja püssirohi. Millal domineeris ehituskunstis gooti stiil? Millised olid selle tunnused? Gooti stiil domineeris 12-15 sajand. Selle tunnusteks olid: teravkaar, kõrged saledad tornid, tugikaared, roidvõlvid, vitraazid ja roosaknad. Miks on tähtsad järgmised kirikud? Jumalaema kirik Pariisis Kirikus asub kõige tähtsam reliikvia kristuse okaskroon. See on ka peapiiskopi residents. Saint Denis' kirik Varaseim gooti stiilis ehitis. Prantsuse kuningate matmispaik. Reimsi katedraal Prantsusmaa kuningate kroonimiskirik. Reimsi peapiiskopi aujärg. Milline oli kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal? Mis on Ladina kvartal?
Klassikaline - Joonia • sambad peenemad ja elegantsemad • baas ümmargune, mitmeosaline • friis kaetud reljeefidega Nike tempel Artemise tempel Hellenism - Korintos • erineb jooniast sambakapiteeli poolest. • ehhiin on karika- või vaasikujuline, mida katavad lopsakad taimevormid, mis kujutavad üleminekut ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. • sambad olid kõrged ja saledad ning luksuslikud. • karüatiid- naisekujuline sammas • stülobaat- klerpidoma viimane aste • klerpidoma- alaehitus ~3 trepiastet maapinnast • tempel- ristkülik, väljast uhkem, kaunistatud sammastega • reljeefid- müütidega kaunistatud, rituaalid, templist väljas Olümpieion(Ateenas) 2.2 Skulptuur: Arhailine ajastu 7.-5. saj e.m.a: • Periood pärslaste võidust Ateena üle kuni kreeklaste alade tagasi vallutamiseni.
Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, sambad on peenemad ja elegantsemad ja neil on ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. Ehhin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhin on vaasi- või karikakujuline ja seda katava lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 2. Vana- Kreeka kirjandus sai alguse Mükeene kultuuriga. Sellest ajastust pärinevad mitmed müüdid. Vana- Kreeka kirjandust saab jaotada perioodideks: arhailine periood (6-8 saj eKr eeposte ja lüürika algus); klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr draama ja proosa domineerisid); hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr Kreeka kõrgkltuur); Rooma ajajärk (1-6 saj pKr roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse). Peamiseks zanriks oli arhailine
Kui kaua see riik püsis? Kreeka ja Väike-Aasia, 1000 aastat Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal? Keise Justinianus I ja keisrinna Theodora, Hagia Sophia katedraal Milline uudne lahendus saavutati viklite abil? Suunavad kupli raskuse võimsale piilarile, ning lubavad teha arvukalt avausi Mis teeb Hagia Sophia kiriku nii monumentaalseks? Välisvaates domineerib keskmine kuppel. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Sisemuses on kinni kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. Mis on tsentraalehitis? Ehitis, mis põhiplaanilt meenutas võrdhaarset kreeka risti. Seda katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kirjelda viiskuppelkiriku plaani. See läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad
Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat 3 vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa suured aknad ja saledad tornid. Akende ja portaalide kohal oli kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid kolmveerand ringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil
kujutusviisi poole. Juba kõige varasemates gooti kujudes tundub, nagu hakkaksid figuurid end välja suruma romaanipärasemalt jäigast reljeefipinnast. Areng läkski selles suunas, et taas tekkis ümarplastika nagu antiikajal. Seejuures jäi siiski enamik skulptuure seotuks ehitistega. Kujud toetavad seljaga vastu seina ning seetõttu saab neid vaadata ainult eestpoolt. Need rikkalikult volditud rüüdes saledad, pikad, nõtkelt painduvad kujud mõjuvad tänapäeval kindlasti hingelähedasemalt kui antiikaegsed kreeka skulptuurid. Tervelt 2500 üksikfiguuri kaunistab Reimsi katedraali. Need eri meistrite loodud sügavalt hingestatud elavalt loomulikes poosides staatuad kujutavad endast ülimaid näiteid gooti skulptuurist Prantsusmaal. Nüüd muutus eriti sagedaseks madonna kujutamine. Selles leebelt naeratavas ning Kristuslast
Arvatavasti kasutati ruumi preestri eluruumina. Et torn esialgu puudus, siis olid kiriku viiludel kellarõdud. Sisevaade - Alates 1260. aastatel ehitatud kirikust on oma ilme säilitanud ainult kooriruum. Omapärane on siin võlvikujundus, mille vormid on lähedased Valjala kiriku omadega. Võib oletada, et Valjalas töödanud meistrid tulid järgnevalt Kaarma võlve ehitama. Pikihoone on saanud oma ilme 15. saj. I poolel, mil see võlviti kahelööviliseks. Nii saledad kaheksakandilised piilarid kui ka omanäolised vööndkaared tunnistavad, et siin olid tegevad Tallinna meistrid.. Kantsel - Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega
kostus kirikukellade helin). On lausa imekspandav, kui tohutult palju sel ajal Prantsusmaale kirikuid ehitati, arvestades tolleaegset vähest rahvaarvu. Gooti kirikud ehitati samuti ladina risti kujulise põhiplaaniga, kuid need erinesid oma välisilmelt tugevalt romaani kirikust. Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete. Uue ehitusviisi tõttu oli võimalik ehitada uued pühakojad hästi kõrged. Kõrgust võimendasid veelgi saledad tornid läänefassaadil ja kitsas haritorn nelitise kohal ning väikesed ehistornikesed, mis katsid mõnikord kirikut lausa metsana. Notre Dame ehk Jumalaema kirik Pariisis Gooti stiili põhitunnuseks oli teravkaar. See tähendab, et ukse- ja aknaavad ning sammastevahelised kaared on teravate tippudega nagu murdunud vibud. Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju
kitsendavad õlajoont.Selle jaoks ,et teha ülaosa kitsemaks siis vaalime vertikaalseid jooni,ribad. Kraed ja kaelalaõiked peaksid olema pikad ja teravad, et suunata pilku allapoole.Kui inimene tahab pehmendada õlajoont siis ta peab kandma varrukaid reglaan- või kimonolõikelised.Samuti sobib püksid taskudega ja detailidega. Mis puutub seelikusse, siis sobivad sirged voltide- või paanidega seelikud. Kuna kitsapuusalistel naistel on enamasti saledad jalad, siis sobib sellisele figuurile veidi lühem rõivastus.Mis puutub värvisse, siis sobib tume ülaosa ja helevärv allapoole. Pluusid ja topid Lihtsa joonega sirged, väikeste täppidega või vertikaalsete joontega ja läbilõigetega Seelikud Sirgete lõigetega või paanidega Oluline sobiv pikkus Püksid Kõikvõimalikud lõiked ja stiilid Taskud, detailid, kaunistused, tikandid, lõhikud pükstel Jakid Vertikaalsete lõigetega, pikijoont tepingutega
freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Ta oli esimene kunstnik, kes hakkas pilvi maalima. Peamiselt maalis ta pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Paolo Uccello (1397- 1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises.Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised portreed. Kuidagi kõle
freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde. Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad, harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Peamiselt maalis ta pühakupilte ja oli sügavalt usklik. Fra Angelico loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod. Paljudel tema maalidel on puhtkeskaegne motiiv, nimelt on paljudel töödel kujutatud figuuridel kuldsära peade kohal ja riietuses kuldne palistus. Kuid Angelico võtab omaks hulga looduslähedase suuna saavutisi ja jõuab mõnes suhtes neist osalt ettegi. Fra Angeliso
N: Reimsi katedraal, Doodzide palee Veneetsias Skulptuur · kohmakas · nägude kujutamine · ebaloomulik habe ja realistlikum · figuurid pikad, saledad juuksed · pehmelt allalangevate voltidega rõivas lubab · rõhk tundeelu aimata kehavorme kujutamisel · figuuri s-kujuline
Kaidi Kiidemaa 10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärga...
Tallinnas: Niguliste, Pühavaimu, Oleviste, Toomkirik. Tähtis arhitektuurimälestis on Tallinna keskaegne vanalinn, mis on ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas. II Skulptuur Suurem osa seotud ikka veel arhitektuuriga. Põhimaterjal kivi. Peamiselt kristlik ainestik. Skulptuuril oli täita 2 põhiülesannet: 1) kirikute kaunistamine 2) olla nn vaeste piibel Võrreldes romaani ajastuga on gooti skulptuur loomulikum, looduslähedasem. Figuurid on siiski veidi pikaks venitatud, saledad, nõtked. Rüüd on rikkalikult volditud, näod ilmekad. Reljeef hakkab üha rohkem asenduma vabaplastikaga. Siiski mõeldud eelkõige eestpoolt vaatamiseks. Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja tegelased: · Viimne kohtupäev · Neitsi Maarja Kristus-lapsega (S-poos) · Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà) · Kristuse kannatuslood Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sisemine loogika. Skulptuurid moodustasid ühtse terviku kirikuhoonega.
Pildil domineerib Venus, parem käsi üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Tähendusrikkalt kannab ta Firenze abielunaise peakatet: tõsiasi, mis vihjab maali seotusele pulmadega. Botticelli kujundas välja stiili, kus ülim tähtsus oli selgel joonel. Kokkupõimunud käed, keerukad drapeeringud ja kolme graatsia lainetavad lokid demonstreerivad igati tema oskusi. Graatsiate selgepiirilised näod, pikad kaelad, lauged õlad, kumerad kõhud ja saledad pahkluud kehastavad renessansiaja Firenze naiseideaali. Sinine tiivuline figuur on üks Botticelli kõige omapärasemaid väljamõeldisi. See on vaimutaoline Zephyros, läänetuule jumal ja Venuse sõnumitooja. Ta jälitab oma armastatud Chlorist. Lillede jumalanna Flora on maalil tähtsamaid figuure, mis tasakaalustab pildi paremat poolt. Ta tipib ilu kehastusena üle lilleaasa ja külvab enda ümber lilli. Ta viitab abielu edasistele rõõmudele ja on Firenze, lillede linna sümbol
tõmmata. Nad on ühed pikima elueaga loomad maal Kilpkonnad Kõige suurem ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim mitmekesisem Teine tase roomajate rühm Kolmas tase Enamikul on väike pea, Neljas tase Viies tase neli lühikest, tugevat jäset pikk kere ja umbes sama pikk saba Sisalikud Pikad, saledad roomajad, kellel pole Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim jäsemeid, silmalaugu ja Teine tase kõrvaava Kolmas tase Neljas tase Maod on kõik Viies tase loomtoidulised, neelates oma saagi elusalt, kägistades surnuks või tappes mürgiga. Maod Röövloomad, kes elavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
