AKTIVA PASSIVA - - + + DEEBET KREEDIT DEEBET KREEDIT D K D K Kahjum Kasum KULUD TULUD · 3.Kõikide kontode lõppsaldodest moodustub bilanss · 4.Varade kontod omavad D saldot, kohustuste ja omakapitali kontod omavad K saldot · 5.Kontode D saldode summa = K saldode summaga · 6.Varade e. aktiva kontode suurenemine D, vähenemine K · 7.Kohustuste ja omakapitali suurenemine K, vähenemine D
kreeditiga; liitlausendid - mis hõlmavad kolme või enamat kontot. sega- e komplekslausendid milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot 17. Raamatupidamiskirjend lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 18. Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Kronoloogiline tehingute kajastamine ajalises järjekorras. Süstemaatiline tehingute rühmitamine tehingute sisu järgi. 19. Vigade parandamine Korrektuuri võte kohe märkan viga, tõmban joone peale kirjutan õige summa ja lisan paranduse kuupäeva ning enda allkirja.
puudujääk. Kui inventeerimisel selgub kassa üle- või puudujääk, tuleb see kajastada kassa inventeerimisaktis, kusjuures inventeerimiskomisjon peab selgitama ka selle tekkimise asjaolud. Arvelduskonto inventeerimine seisneb selles, et viimase pangakonto väljavõtte jääki võrreldakse arveldusandmetega ja panga poolt esitatud saldoteatisega. Majandusaasta lõppedes aastaaruande koostamiseks peab ettevõte arvelduskontode saldode kinnituseks tellima pangast saldoteatise, mis tõestab ettevõtte arvelduskonto saldode vastavust panga omaga.
inventeerimisekomisjoni koosseisu. Samas käskkirjas märgitakse inventuuride tulemuste raamatupidamisele esitamise tähtaja ja koondakti inventeerimise tulemuste kohta esitamise asutuse juhile kinnitamiseks. Inventuuride õige ja õigeaegse läbiviimise eest vastutavad asutuse juhid. Inventuurid on korralised ja erakorralised. Arvelduste ja kohustuste inventeerimine viiakse läbi alljärgnevateks tähtaegadeks: Kassa ja pangakontode inventuur – igapäevaselt saldode võrdlemine, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt. Kassa revisjonid vähemalt 2 korda aastas. Maksunõuded ja kohustused – e-maksuameti infosüsteemist iga kvartali lõpus. Varade inventuur – üks kord aastas. Inventuuri viib läbi inventeerimiskomisjon, mille läbiviimiseks linnapea või abilinnapea käskkirjaga moodustatakse asutuse teenistujatest komisjon.
Liitlausendid - mis hõlmavad kolme või enamat kontot. Sega- e komplekslausendid – milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot 15) Raamatupidamiskirjend: lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. 16) Raamatupidamisregistrid. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Vigade parandamine – Korrektuuri võte – kohe märkan viga, tõmban joone peale kirjutan õige summa ja lisan paranduse kuupäeva ning enda allkirja. Täiendav lausend – sobib täiendamiseks juhul kui summa on väiksem et saaks täiendada
·majandustehingu lühikirjeldus ning ·algdokumendi (või koonddokumendi) nimetus ja number. 15 7 Raamatupidamisregistrid Raamatupidaja dokumenteerib ettevõtte kõiki majandustehinguid ja kirjendab algdokumentide alusel neid raamatupidamisregistrites. Raamatupidamisregistrid (RPS § 9) on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ja sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Registreid liigitatakse vastavalt info süstematiseerimisele: · kronoloogilisteks; · süstemaatiliseks. 7.1 Kronoloogilised registrid Kronoloogiliseks registriks on päevaraamat, mis koostatakse algdokumentide põhjal. Ühtset päevaraamatut, kus kirjandatakse kõik ettevõtte majandustehingud ja muud raamatupidamises
5 RAAMATUPIDAMISE DOKUMENDID 5.1. Müügidokumendid Müügiarved koostab müügiassistent ja edastab need kliendile. Müügiarved sisestab raamatupidamisse raamatupidaja. Müügiarvete laekumist jälgib raamatupidaja iga päev. Müügilepingud koostab müügiesindaja, allkirjastab juhatus, müügiarvete koostamise eest lepingus fikseeritud tingimustel vastutab müügiesindaja. Arvete edastamise eest vastutab müügiassistent. Klientide nõuetega tegeleb raamatupidaja. Kõikide saldode vastavust kontrollitakse kord aastas majandusaasta koostamise käigus. Ebatõenäoliseks kantakse summad, kui need on laekumata 1 aasta. Ebatõenäoliseks ja lootusetuks kandmised otsustab juhatus. 5.2. Ostudokumendid. Tarnijate arved Kõik ostudokumendid kinnitab juhatuse liige. Ostudokumendid liigitatakse: - kaupade ja materjalide ostudokumendid (arved) Eestist; - transpordi arved;
Komplekslausend – segalausend, kanne mitme deebeti ja mitme kreeditiga. 14. Raamatupidamiskirjend. Peab sisaldama järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev, järjekorra nr, debiteeritava ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad, majandustehingu lühikirjeldus, algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja nr 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid – andmekogud, mis sisaldavad süstematiseeritud infot kirjendite ja saldode kohta. Kronoloogiline kirjendamine – päevaraamatu abil kontrollitakse majandustehingute registreerimise täielikkust Süstemaatiline kirjendamine - toimunud majandustehingut registreeritakse kontode lõikes. Register pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. 16. Inventeerimine.
majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Raamatupidamiskirjend – ehk lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. Majandustehingute kuupäev, raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad, algdokumendi nimetus ja number Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta. Kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine: Kronoloogiline kirjendamine – tehingute kajastamine ajalises järjekorras Süstemaatiline kirjendamine – tehingute rühmitamine tehingute sisse järgi Vigade parandamine : 1. Korrektuuri võte -> (зачеркнуть и написать) 2. Täiendav lausend -> (добавляешь точно накойже lausend) 3. Stroneerimine -> D.Materjal 21000 -> D.Materjal 18900 K.Võlad tarnj. K
Tooterühmajuhi põhiülesannete hulka kuulub ka müüja-kassiiride juhendamine. Kui müüja-kassiiridel on küsimusi, siis tooterühmajuht peab oskama nendele vastata. Tooterühmajuht annab üldiselt nädalavahetusteks ülesandeid, kuna esmaspäevast reedeni juhendab ta oma töökõrvalt. 4 1.5 Prognoos Prognoositakse üldiselt müügitulemusi, saldosid. Saldode puhul just seda, mitu tükki teatud toodet on. Näiteks saldo näitab, et peab olema 6, aga tegelikult reaalselt on riiulis 4. Siis parandatakse saldo ära. 1.6 Inventuur Tegelikult on suurem koorem inventuuri ajal tarbekaubajuhatajal. Tooterühmajuht on see, kes vastutab selle eest, et kogu sortiment saaks loetud. Tarbekaubajuhataja hoolitseb selle eest, et kõik saaks loetud ja et oleks õigesti loetud. 1.7 Kliendiprobleemide lahendamine
järgmisi andmeid: Majandustehingu kuupäev Kirjendi identifitseerimisetunnus (number, numbri ja tähe kombinatsioon) Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad Viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine. Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamisekirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Kronoloogiline kirjend tehingu kajastamine ajalises järjekorras Süstemaatiline kirjend tehingu rühmitamine tehingute sisu järgi
väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 4 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis
· tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); · tehingu osapoolte nimed; · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; · majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; · vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. RAAMATUPIDAMISREGISTRID on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. MAJANDUSAASTA on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
kvalitatiivselt muutuvad. Bioloogiline vara võetakse esialgu arvele tema soetusmaksumuses. Tootvad bioloogilised varad hinnatakse nende õiglasse väärtusesse konservatiivsuse printsiibist lähtuvalt, kus välditakse bioloogiliste varade ülehindamist. Varade ja kohustuste inventuur ning materiaalse põhivara füüsiline inventuur viiakse läbi vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad pangakontode saldode võrdlus panga väljavõtetega ja materiaalse põhivara inventuur. Pangakontode ja pangaväljavõtete saldode vastavust võrreldakse kord kuus juhataja poolt. Maksude saldosid võrreldakse kord kvartalist. Vähemalt kord aastas viiakse läbi põhivarade inventuur. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud aruandluse koostamise alusprintsiipidest:
kui ka Tartus alates 1992. aastast. Nende peamiseks tegevusalaks on audiitor- ja raamatupidamisteenuste osutamine. Ettevõte võimaldab raamatupidamise korraldamist soodalt Online üle Interneti. Teenus on peamiselt suunatud äsja alustanud või juba tegutsevatele väike ja keskmise suurusega ettevõtetele üle Eesti. Äsja alustanud ettevõtte puhul aidatakse sisse viia korrektne raamatupidamine, juba tegutseva ettevõtte puhul jätkatakse seniste saldode alusel. Finantskindlustus OÜ kajastab majandustehinguid, koostab bilansi- ja kasumiaruandeid lähtudes heast raamatupidamistavast, esitavad maksuametile igakuised maksudeklaratsioonid ning teevad palgaarvestuse. Samuti võimaldab osaühing erilahendusi vastavalt ettevõtte juhtkonna vajadustele. Finantskindlustuse OÜ üheks suureks plussiks on see, et nad koostavad ka tagantjärele eelmiste aastate aastaaruandeid ning korrastavad ettevõtte eelmiste perioodide raamatupidamist.
· tehingu osapoolte nimed · tehingu osapoolte asu- või elukoha aadress · majandustehingut kirjeldavat raamatupidamis-kohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist · vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber · · Raamatupidamisregistrid (RPS §9) · Andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. · Peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. · · Slaid 41-44 printida · · Korrigeerimis- ja lõpetamiskanded · korrigeerimiskanded tehakse aruandeperioodi lõpul tulude ja kulude väljaselgitamiseks.
Koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest RP aruanne koosneb 4st põhiaruandest:bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. Tegevusaruanne kirjeldab möödunud majandusaasta tähtsamaid sündmusi ja tulevasi plaane. Seadus: RP seadus Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. Lisasid on vaja vastavalt ettevõtte tegevusele ja vajadusele. Vajalikud on kindlasti 3 kohustuslikku lisa- arvestuspõhimõtted, tööjõukulu, seotud osapooled BILANSS On aruanne, mis annab ülevaate RPK varadest, kohustustest ja omakapitalist aruandekuupäeva seisuga. Oluline on varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline liigitamine. Koostatakse käibeandmiku alusel saldode järgi.
raamatupidamiskirjendi järjekorranumber . Elektroonilisel kujul säilitatavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada. §8. Raamatupidamise kontoplaan - kontode loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Riigiraamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani, arvestades üldeeskirja nõudeid . §9. Raamatupidamisregistrid - andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid võib vormistada: käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus. §10. Parandused dokumentides ja registrites
tööleping vastavalt TLS § 89 lõige 1 p1. Anne K. samuti nõuab tööandjalt hüvitist kolme kuu töötasu ulatuses vastavalt TLS § 109 lõige 1. Anne K põhjustas seda sellega, et õppis ise tööprotsessi jooksul uue tarkvara kasutamist ning lepingu ülesütlemine polnud õigustatud. Vastuväide: Tööandja vaidles hagile vastu. Tööandja andmetel koondatud töötaja polnud piisavalt teadnud uut tarkvarat, mida tõendab välja trükitatud statistika, mis näitab arvete ning saldode ümbertöötlemise arvu märgatava vähenemist, samuti õigeaegse käibedeklaratsiooni esitamise rikkumist. Seega tööandja seisukohast on töölepingu ülesütlemine õiguspärane ning soovib jätta töölepingu ülesütlemise vastavalt §88 lõige 1 p.2 ning seoses TLS §15 lõige 2 p.4 rikkumisega kehtivaks. Kuidas lahendada vaidlus? Vastus: Üks lahendustest võib olla see, et tööandja pakkuks mingi eksamit, et kontrollida töötaja oskusi uue programmi kasutamisel
tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Raamatupidamisregistrid - andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamiskohustuslane - kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel,
ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. AJUTINE KONTO Majandusprotsesside kontod . NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. RAAMATUPIDAMISÕIEND Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokument. SISEKONTROLL juhtkonna poolt kehtestatud kontrollimehhanismid ja protseduurid organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. AUDIITORKONTROLL Eesmärk - luua audiitorile vajalikud eeldused hinnangu tegemiseks raamatupidamise aastaaruannete või nendega semtud informatsiooni kohta. MAJANDUSTEHING
sooritab makseid, kolmas koostab aruandlust. Soovitavalt võiks veel arvete registreerimise usaldada sekretärile. Kui aga töötajaid napib, siis aitab ka see, kui protsessi erinevaid osi viiakse läbi vaheldumisi. Avastava kontrolli tulemusel jälgib järgmine töötaja eelmise tööd ja tulemust. Raamatupidaja pettuse avastamiseks aitaks näiteks, kui firma teine töötaja viiks läbi pistelist lepingute ja maksete võrdlust või kontrolliks telefoni teel hankijate saldode õigsust. Seega väga oluline on kontrollida finantsressursside kasutamist. Ettevõtte juht ei saa kunagi oma töötajaid pimesilmi usaldada, eriti neid kelle kasutada on rahalised vahendid. 6. Organiseerimine s.t. organisatsiooni ülesehitamine. Organiseerimine on ülesannete rühmitamine, töökohtade kavandamine, otsustamisõiguse delegeerimine ja organisatsiooni struktuuri koostamine. Näide:
pearaamatuga). Lisaks põhideklaratsioonile esitasime üle tuhande euroste ostude ja müükide kohta KMT INF A ja B osa. Maksud kantakse juhataja poolt ühele maksuameti maksude kontole. Finantsaruannete koostamine Kui kõik algdokumendid on sisestatud ja kuu lõpetamise kanded on tehtud siis võimaldab raamatupidamisprogramm genereerida bilansi, kasumiaruande, ostu-ja müügivõlgnevuste aruande. Töökäigus toimus jooksvalt pearaamatu saldode ja käivete kontroll, vajadusel toimus täiendav kontroll peale kuu lõpetamist. Bilanss ja kasumiaruanne on detailne pearaamatu kontode lõikes. Nimetatud aruanded esitab raamatupidaja iga kuu juhatajale, koos analüüsitakse ettevõtte finantstulemusi. Täiendavalt sain koostada praktikal raamatupidajaga detailse kasumiaruande excelis, kus on väljatoodud tulemused kaupluste lõikes
(Tagatisfond) 7 3.5. Hüvitise määramise kord Krediidiasutuse pankroti- või moratooriumihaldur või likvideerija on kohustatud hiljemalt 24 päeva möödumisel hoiuste peatamise päevast: - tagama igale hoiustajale võimaluse tutvuda oma hoiuse kohta olemasolevate raamatupidamisandmetega ning saada hoiuse saldo kohta teade; - esitama Fondile andmed hoiustajate ning nende hoiuste saldode kohta. (Tagatisfond) Hoiustajal on õigus 60 päeva jooksul, alates Fondi poolt üleriigilises päevalehes viimati avaldatud teate avaldamisest, esitada haldurile seisukoht oma hoiuse saldo õigsuse kohta. (Tagatisfond) Fond määrab hüvitamisele kuuluvad hoiused ning iga hoiustaja hüvitise suuruse halduri esitatud andmete alusel Tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (Tagatisfond)
aktsia-analüüs aktsiakursside ja aktsiast saadud kasumi uurimine. Koosneb alus ehk fundamentaalanalüüsist* ja tehnilisest analüüsist* aktsia alus(fundamentaal)analüüs bilansianalüüs ja aktsiakursside ning dividendide hindamine aktsia tehniline analüüs arvjooniste abil muutuste reeglipärasuse hindamine ja prognoosimine arvestuskontroll, raamatupidamise analüüs raamatupidamise tehingute tegemise ja kontode saldode õigsuse kontroll BI (business intelligence (system)) 1958.a. kasutuselevõetud termin äri- ja teiste ettevõtete sisend -ja väljundinformatsiooni kogumise, säilitamise, töötlemise, analüüsimise ja esitlemise tehnoloogilis-organistsioonilise komplekssüsteemi kohta. BI süsteemi eesmärk on toetada paremate juhtimisotsuste vastuvõtmist. bilansianalüüs 1.ettevõtte majandustegevuse tulemuste, maksevõimelisuse jms
Lineaarse meetodi kasutamisel on 2006. aasta kulum (amortisatsioonikulu): a) 52 500.- b) 70 000.- c) 140 000.- d) 122 500.- e) Mitte ükski pole õige (näidata õige vastus) 25. Raamatupidamisseaduse kohaselt ei reguleeri raamatupidamise sise eeskiri: a) Majandustehingute dokumenteerimist; b) Vara inventeerimist; c) Firma asutamist; d) Kontoplaani. 26. Lõpetamiskannete tegemine on: a) Kliendikonto sulgemine; b) Kõikide bilansikontode saldode viimine nulli; c) Tulude ja kulude kontode sulgemine; d) Juhuslik. 27. Aktsiaseltsi ainus aktsionär ostis isiklikuks otstarbeks maja. Selle tulemusena: a) Vähenes AS pangakonto jääk ja suurenes omakapital; b) Vähenes AS pangakonto jääk ja suurenes dividendivõlg; c) Suurenes AS pangakonto jääk ja suurenesid kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud varianti pole õige. 28. Kassapõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui:
8410 Intressikulud Kulud Kasumiaruanne 8600 Muud finantstulud Tulud Kasumiaruanne 8610 Muud finantskulud Kulud Kasumiaruanne Raamatupidamisregistrid (RPS § 9) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid võib vormistada: 1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena; 2) kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus.
Kasumiaruanne kajastab ettevõtja tulude ja kulude suurust summaarselt aruandeaasta algusest, tuues välja tegevuse tulemuse. 10. Inventuurid. Kuidas inventuure tehakse ja miks need on RP-s vajalikud. Mida tuleb inventeerida. Mida RP-s inventuuriga kontrollitakse. Kirjelda raha, varude, arvelduste ja maksude inventuuri. Inventuur näitab raamatupidamises arvel oleva vara allesolekut ja seisukorda. Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. 11. Raamatupidamise koostamise alusprintsiibid RPS §16 peab teadma üldpõhimõtteid. · majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
4. On oluliselt suurenenud ettevõtte tegevusmahud või muutunud selle iseloom 5. On toimunud märkimisväärseid muudatusi seaduslikus ja mitteseaduslikus faasis Analüütilise kontrolli protseduurid Nimetatud protseduurid on vaja välja töötada, et täielikult hinnata raamatupidamise süsteemi poolt väljastatavate andmete täielikkust, täpsust ja piisavust. Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad: 1. Raamatupidamise lausendite, saldode ja käivete üksikasjalikku kontrolli 2. Finantsnäitajate analüüsi (ka analüüs lähtuvalt tehtud prognoosidest) MÕISTED Audiitor audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib tegeleda ka ärinõustamisega ja õigusaktidega antud muude ülesannetega. Auditeerimine raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt
· tehingu kuupäev; · raamatupidamislausendi järjekorranumber; · debeteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debeteeritavad ja krediteeritavad summad; · tehingu kirjeldus; · sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number [7 : 12]. 3.1 Raamatupidamise register Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta ja sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras [10]. Majandustehingud kirjendatakse kroniloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist
20 alust 24 alust 25 alust 27 alust 6. INVENTEERIMINE 1. Millisel peamisel eesmärgil teostatakse üldjuhul ladudes inventuure? kontrollitakse füüsiliste ja loogiliste laosaldode vastavust kontrollitakse, kas laos pole seisma jäänud, vigastatud ja/või mittekomplektseid tooteid kontrollitakse toodete aegumistähtaegu, partiinumbreid ja füüsilist seisukorda eesmärgiks on loogiliste ehk raamatupidamislike saldode vastavusse viimine füüsiliste ehk tegelike saldodega 2. Inventuuri läbiviimisel ja kokkuvõtete tegemisel tuleks eeldada, et: toodete füüsilised saldod on üldjuhul õiged toodete loogilised saldod on üldjuhul õiged samavõrd, kui esineb hälbeid füüsilistes laosaldodes võib neid esineda ka loogilistes saldodes toodete füüsilised saldod on rohkem väärad kui loogilised laosaldod 3. Milliseid tooteid on põhjust inventeerida laos sagedamini?
Kõrgem juhtorgan- seaduse, põhimääruse alusel moodustatud organ kes teostab järelvalvet tegevjuhtkonna üle. Omakapital (netovara)- varade ja kohustuste vahe. Omakapitali muutuste aruanne- kajastab aruande perioodil toimunud muutusi ettevõtte oma kapitalis. Pearaamat- raamat, mis sisaldab konto-plaani ja kõiki kontosid, mis on ettevõttes kasutusel. Pearaamatus fikseeritakse majandustehingud. Proovibilanss- ehk pearaamatu käibeandmik, kontrollitakse kas kontode deebet saldode kokkuvõte ühtib kreedit saldode kokkuvõttega. Rahavoogude aruanne- mis kajastab ettevõtte aruande perioodi raha voogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid). Rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted- tuginevad EL raamatupidamisdirektiividele, rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele ning avalik õiguslike isikute puhul ka rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid. Summeerimine-veeru liitmine arvetus registrites.
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitami...
hinnangute auditeerimise mahu, kasutatavad analüütilised kontrolli protseduurid mida kasutatakse ning protseduuride eesmärk (näiteks kõrgete ja madalate hinnangute väljaselgitamine). Audiitor peab välja töötama protseduurid (substantsiprotseduurid ehk protseduurid) ehk ettevõttes kasutatavate rmp süsteemi poolt väljastatavate andmete täielikkuse täpsuse ja piisavuse välja selgitavuseks. Substantsi protseduuridena võib käsitleda: 1. Rmp lausendite käivete ja saldode üksikasjalik kontroll. 2. Finantsnäitajate analüüs (võrdlemine prgnoosidega ja hälvete analüüs Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente: 1. Finantsinformatsiooni võrldemine ehk võrdlev analüüs võime võrreda eelnevate aastatega. 2. Planeeritavate näitajatega ehk selle prognoosiga. 3. Antud majandusharu keskmiste näitajatega 4. Võib kasutada horisontaal analüüsi meetodit, mis tähendab antud perioodi näitajate võrdlemist eelneva perioodiga. 5
· kontrollimine ning kokkuvõtete tegemine Hinnangute puhul on eesmärgiks välja selgitada liiga kõrgete või madalate hinnangute olemasolu ja selliste hinnangute põhjused. Analüütilise kontrolli protseduurid Audiitorettevõtja peab nimetatud protseduurid välja töötama, et täielikult hinnata raamatupidamissüsteemi poolt väljastatavate andmete täielikkuse, täpsuse ja piisavuse määramiseks. Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad: 1. raamatupidamis lausenite, saldode ja käivete üksikasjalikku kontrolli 2. finantsnäitajate analüüsi kaasa arvatud analüüs lähtuvalt tehtud prognoosidest Analüütilise kontrolli protseduuris sisaldavad järgnevaid elemente: 1. rahandusinformatsiooni võrdlemine. Võrdlus eelmise perioodiga, planeeritavate näitajatega, antud majandusharu sarnaste näitajatega, keskmiste näitajatega või võrreldavate konkurentide näitajatega 2. rahandusinformatsiooni sisemiste seoste analüüs
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kahe...
vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks. Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 6 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
analüütilise hindamise kontrolliprotseduure (liiga kõrgete või madalate hinnangute välja selgitamine) Analüütilise kontrolli protseduurid Nimetatud protseduurid töötav välja audiitor selleks et selgitada välja raamatupidamise süsteemi poolt seatavate, väljastavate andmete täielikkus, täpsus ja piisavus. Nimetatud protseduurideks (substantsi kontroll, protseduur) on: 1) rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine 2) finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente, protseduure, valdkonde: 1. Finantskontrolli võrdlemine ehk analüüsitulemuste inspekteerimine (info lihtvõrdlus) 1.1. Võrdlemine eelnevate perioodide finants näitajatega horisontaalanalüüs. 1.2. Võrdlus planeeritavate näitajatega prognoosiga. (normatiividega) 1.3
3) auditeerimine auditi plaan peab määratlema hinnangute auditeerimise mahu kasutades analüütilise hindamise kontrolliprotseduure (liiga kõrgete või madalate hinnangute välja selgitamine) Analüütilise kontrolli protseduurid Nimetatud protseduurid töötav välja audiitor selleks et selgitada välja raamatupidamise süsteemi poolt seatavate andmete täielikkus, täpsus ja piisavus. Nimetatud protseduurideks on: 1) rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine 2) finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente: 1. Finantskontrolli võrdlemine ehk analüüsitulemuste inspekteerimine 1.1.Võrdlemine eelnevate perioodide finants näitajatega horisontaalanalüüs. 1.2.Võrdlus planeeritavate näitajatega prognoosiga. 1.3
3) auditeerimine auditi plaan peab määratlema hinnangute auditeerimise mahu kasutades analüütilise hindamise kontrolliprotseduure (liiga kõrgete või madalate hinnangute välja selgitamine) Analüütilise kontrolli protseduurid Nimetatud protseduurid töötav välja audiitor selleks et selgitada välja raamatupidamise süsteemi poolt seatavate andmete täielikkus, täpsus ja piisavus. Nimetatud protseduurideks on: 1) rp lausendite käivete ja saldode põhjalik kontrollimine 2) finantsnäitajate analüüs mis peaks hõlmama ka prognoosidest hälbimise analüüsi Analüütilise kontrolli protseduurid sisaldavad järgmisi elemente: 1. Finantskontrolli võrdlemine ehk analüüsitulemuste inspekteerimine 1.1.Võrdlemine eelnevate perioodide finants näitajatega horisontaalanalüüs. 1.2.Võrdlus planeeritavate näitajatega prognoosiga. 1.3
Otsemeetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad: (a) kaupade või teenuste müügist laekunud raha, (b) kaupade, materjalide ja teenuste eest makstud raha, (c) makstud palgad, (d) makstud tulumaks, (e) makstud intressid. Kaudmeetodi rakendamisel korrigeeritakse aruandeperioodi kasumit: (a) mitterahaliste majandustehingute mõjuga (nt amortisatsioon), (b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega, (c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (nt kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). Rahavood investeerimistegevusest Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad: (a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük, (b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük,
valmistoodang 75 000,00 31 320,00 2,9 3915 78 915 Müüdud kauba kulud 2 375 000,00 1 032 480,00 95,6 129060 2 504 060 Kokku 2 500 000,00 1 080 000,00 100 135000 2 635 000 Samale tulemusele oleks ka jõudnud, kui suurendada üldkulusid igal kontol 12,5 võrra. Proportsionaalsel jagamisel võib kasutada ka aastalõpu saldode proportsiooni saldo aasta lõpus saldode ülekulu konto enne parandusi osatähtsus % jagamine konto lõppsaldo Lõpetamata toodang 50 000,00 2 2 700 52 700 valmistoodang 75 000,00 3 4 050 79 050 Müüdud kauba kulud 2 375 000,00 95 128 250 2 503 250
- panka. Debiteeritav Krediteeritav Debiteeritav konto Krediteeritav konto summa summa 3.3 Arvestusregistrid (süstemaatiline ja kronoloogiline kirjendamine) Raamatupidamisregistrid (RPS § 9 lg 1) on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa (pearaamat) kronoloogilises järjekorras (päevaraamat). Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvas arvestuses ning arvestustulemuste fikseerimiseks. Nad kujutavad endast kindla vormi järgi lahterdatud tabeleid
asendamist. Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, on Ettevõte kohustatud ka säilitama elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul. 6 Raamatupidamisregistrite pidamine Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kontode kaupa kronoloogilises järjekorras. Raamatupidamisregistreid vormistatakse trükitud dokumentidena või kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal. Tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel
Märkus: On väga oluline teada, milliseid näitajaid oma ettevõttes mõõta. Näiteks on väga suur erinevus, kas mõõta kasumlikkust või pangakontol oleva raha hulka. On lihtne kulutada ressursse väärtusetu info saamiseks. Samas kui õiged andmed pakuvad sulle kasulikku infot, mille abil teha intelligentseid otsuseid ja järgida ettevõtte kasvamist. 2. Oma süsteemi, mis juhib ja mõõdab su kulusid. Defineeri protsess tsekkide ja saldode kohta, rahavoo strateegia. Hinda täpselt kõiki kulusid ja avasta kõik võimalikud viisid, kuidas tulusid suurendada. Paljud ettevõtted kulutavad tulutult raha inimestele, projektidele ja süsteemidele, mis tegelikult ei too investeeringuga samaväärset kasu. Ära unusta, et iga euro, mille sa kaotad võiks olla hoopis ettevõtte kasvu investeeritud. Märkus: On väga kasulik saada võimekaks läbirääkijaks. Tehingu kinnitamise protsessis on sul
avalikustama konsolideeritud auditeeritud majandusaasta aruande. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused 1. jaanuaril 2011 ühines Eesti Vabariik euroalaga ja võttis rahvusvaluutana kasutusele euro, mis asendas Eesti krooni. Sellest tulenevalt on Baltic Premator OÜ arvestusvaluutaks alates 1. jaanuarist 2011 euro. Muutus arvestusvaluutas on kajastatud edasiulatuvalt. Seisuga 1. jaanuar 2011 on Baltic Premator OÜ teostanud raamatupidamiskontode saldode ümberarvestuse, lähtudes valuutakursist 15,6466 krooni/euro. 2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Aruandes esitatud võrdlusandmed on Eesti kroonidest eurodesse ümber arvestatud üleminekukursiga 15,6466 krooni/euro. Kuna nimetatud kurss on ühtlasi ka varasematel perioodidel kehtinud fikseeritud vahetuskurss, ei tekkinud ümberarvestusest kursierinevusi. Raha
9. Kaubad loetakse üle riiulite kaupa. Lugemislehtedel fikseeritakse toodete tegelikud kogused hoiukohtadel. 10. Kui hoiukohal avastatakse kaupu, mis on infosüsteemis kirjeldamata, lisatakse need lugemislehele käsitsi. 11. Pärast ülelugemise lõpetamist kinnitavad inventuuri teostajad lugemistulemusi lugemislehtedel oma allkirjadega. 12. Inventuuri läbiviimise eest vastutav isik korraldab lugemislehtedele märgitud hoiukohapõhiste saldode sisestamise inventuuripõhjale (kõrvuti veerud loogiliste saldodega). Vajadusel rakendatakse Excelis võrdlemise funktsiooni, millega tuuakse välja kõik erinevused loogiliste ja füüsiliste laosaldode vahel hoiukohtadel. 13. Kõikide saldoerinevuste kohta koostatakse Excelis uus lugemisleht, mis sisaldab ainult neid tooteid, mille puhul ilmnesid erinevused. Vastavatel hoiukohtadel seisvad tooted loetakse uuesti üle, lugemise
lugemiskordade arv jne). 9. Kaubad loetakse üle riiulite kaupa. Lugemislehtedel fikseeritakse toodete tegelikud kogused hoiukohtadel. 10. Kui hoiukohal avastatakse kaupu, mis on infosüsteemis kirjeldamata, lisatakse need lugemislehele käsitsi. 11. Pärast ülelugemise lõpetamist kinnitavad inventuuri teostajad lugemistulemusi lugemislehtedel oma allkirjadega. 12. Inventuuri läbiviimise eest vastutav isik korraldab lugemislehtedele märgitud hoiukohapõhiste saldode sisestamise inventuuripõhjale (kõrvuti veerud loogiliste saldodega). Vajadusel rakendatakse Excelis võrdlemise funktsiooni, millega tuuakse välja kõik erinevused loogiliste ja füüsiliste laosaldode vahel hoiukohtadel. 13. Kõikide saldoerinevuste kohta koostatakse Excelis uus lugemisleht, mis sisaldab ainult neid tooteid, mille puhul ilmnesid erinevused. Vastavatel hoiukohtadel seisvad tooted loetakse uuesti üle, lugemise tulemused kantakse vastavasse veergu. 14
varade väärtuse vähenemine tulenevalt põllumajandusliku toodangu saamisest; lisandumised äriühenduste kaudu ; 21 muud muutused; saldo perioodi lõpus. (Vainula, et al., 2012) Teoreetilise analüüsi tulemusena järeldas autor, et majandusaasta aruande lisades tuleb avalikustada nii õiglases väärtuses kui soetusmaksumuses kajastatud bioloogiliste varade saldode muutuste analüüs. 1.4.4 Bioloogiliste varadega toimunud sündmuste kajastamine rahavoogude aruandes Bioloogiliste varadega tehtud tehingute puhul on põllumajanduslikus ettevõttes tegemist äritegevuse rahavoogudega. Kui üldjuhul kuuluvad materiaalsete põhivaradega tehtavad tehingud investeerimistegevuse alla, sest ettevõtte põhitegevuseks ei ole põhivarade ostmine ja müümine, vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
