varude liikumist jälgida ja inveteerimisel. · Varu nimetus ja spetsifikatsioon · Varu koguseline algsaldo · Varu ühe ühiku maksumus · Varu mõõtühik · Varu maksumuse kogusumma Kronoloogilisises järjekorras iga varu sissetulek ja iga väljaminek · Peale iga liikumist tuuakse välja materjali koguseline saldo Inventeerimisel märgitakse kaardile inventeerimise kuupäev ja tuuakse välja kõik arvnäitajate saldod olenevalt raamatupidamises kehtestatud varude arvestamise meetodist ja varu maksumuse seis Väikevahendid töövahendid, mille kasutuskestus on alla ühe aasta või riigiasutuste puhul soetusmaksumus on alla 640. On olnud jaotatud viide rühma - tööriistad, masinaosad, majandusinventar, eririietus, vooditarbed arvestust peetakse analoogselt põhivaraga - inventarikaartidel erinevalt põhivahenditest ei arvestata kulumit
välisvaluuta summa korrutamisel Eesti Panga kursiga vastaval tehingu toimumise päeval. Arveldused ostjate ja tarnijatega (nõuded ja kohustused) võivad toimuda ka valuutas. Valuutas tehtud tehingute kohta peetakse arvestust Eesti Vabariigis kehtivas vääringus, ümberhinnatult (konverteerides) operatsioonipäeval Eesti Panga kehtiva valuutakursi järgi. Kuid võib pidada arvestust ka välisvaluutas, aga aruannetes kajastatakse saldod Eesti kroonides. Kui võlgnevuse arvelevõtmise päeva valuutakurss erineb selle tasumise päeva valuutakursist, tekib ettevõttele kasum või kahjum, mis kajastatakse raamatupidamise arvestuses kontol ,,muu ärituluna" või ,,muu ärikuluna" NÄITEKS: Osteti kaupa 10000 USD $ ostupäeva valuutakurss oli 17 krooni ning arve tarnijale on tasumata. Raamatupidamise kirjend on: D kaup 170000 K võlad tarnijatele Kaks nädalat hiljem tasume tarnijale 10000 USD $ saadud kauba eest
pikaajal kohust + omakapital. 64. Majandustehingute liigid, mida kajastatakse bilansis. Bilansis kajastatakse: 1. Firma varade ja kapital liikumist 2. Varade allikate koosseisu muutust 3. Uute varade saabumist 4. Ettevõtte kohustuste katmist. 65. Aktiva- ja passivakontode vahe. Kontode lõppsaldo määramine. Aktiva kontol on kajastatud vara(käibe- ja põhivara) liikumine; passivakontol on kohustused (lühiajalised ja pikajalised) ja omakapital. Aktivakontodel saldod on deebeti, passivakontodel kreedeti poolel .aktiva=passiva. Lppsaldo = algsaldo + sama poole käive - vastaspoole käive. Aktivakontode lõppsaldo = Deebet- algsaldo + deebetikäive kreeditikäive. Passivakontode lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditikäive - deebetikäive 66. Kasumiaruannete kehtivad skeemid. Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). Eestis võib kasutada ühte kahest: Skeem 1 Saksa kasumiaruande esitamise
raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). Raamatupidamiskohustuslastel on võimalik valida: ühe bilansiskeemi ja kahe kasumiaruande skeemi vahel (toodud EV raamatupidamise seaduse lisades). Raamatupidamise aastaaruande koostamiseks: 1) inventeeritakse ettevõtte varade ja arvelduste saldod, 2) hinnatakse varad ja kohustused; MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 11 3) tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, 4) arvutatakse bilansikontode lõppsaldod, 5) selgitatakse majandustegevuse tulemus (kasum või kahjum), 6) vormistatakse raamatupidamise aastaaruanne. Korrigeerimiskanded tulenevad tekkepõhisest arvestusprintsiibist ning majandusaasta
lähtus monetaristlikust rahateooriast, mis väidab, et läbi raha pakkumise saab keskpank otseselt mõjutada inflatsiooni taset. Probleemiks kujuneb edaspidi see, kuidas on kõige õigem raha pakkumist mõõta, sest kuna oli tekkinud alternatiivrahasid ja ka muid väärtusi, tuli eristada, mida käsitleda rahana ja mida mitte. Tavaliselt võetakse raha pakkumise mõõtmise aluseks erinevate finantsvarade likviidsustase. Baasraha M0 = CU on sularaha pankade kassades ja kommertspankade saldod keskpangas. M1=M0 + D (hoiused, jooksvad deposiidid) M2=M1+ säästu tüüpi deposiidid (mida saab suhteliselt vabalt kasutada, aga mitte päris. Kasutamisel teatud piirangud. Nende katteks on vähem raha vaja) + lühiajalised ja tähtajalised deposiidid + jmt M3=M2 + tähtajalised deposiidid + tingimuslikud valuutahoiused (nt hoiusertifikaadid) INFLATSIOON Rahal on majanduses keskne roll, sest tänapäeva efektiivne majandus ei saa funktsioneerida ilma rahata
Ladu nr. 1 Ladu nr. 1 D K D K S0 10T 10 000.- 2) 10T 10 000.- S0 40T 36 000.- 3) 5T 4 500.- 1) 5T 5 000.- 3) 5T 5 000.- 1) 10T 9 000.- K 5T 4 500.- 4) 20T 20 000.- K 15T 15 000.- K 10T 9 000.- K 25T 25 000.- S1 45T 40 500.- S1 20T 20 000.- Analüütilistele kontodele kirjutatakse saldod ja majandustehingud samale poolele (kas D või K) kui vastaval sünteetilisel kontol. Näiteks. Sünteetilisel kontol "Materjalid" D saldo 46 000 märgiti ka tema analüütiliste kontode D-sse (terasleht 10 000 + lattraud 36 000 ). 1) Saabus materjal lattu nr. 1: teraslehte 5T 5 000 ja lattrauda 10T 9 000 ; sünteetilise konto deebetisse kanname 14 000 ja analüütilise konto D terasleht 5T 5 000 ning analüütilisele konto D lattraud 10T 9 000 .
põhivara (kaubamärkide, patentide, litsentside või tarkavara korral); Biloloogilised · aktiivse turu olemasolu korral määrab õiglase väärtuse varad turuhind; · puudumisel sarnaste varade turuhinda või viimast turuhinda; Tabel 1 Käibevara inveteermine [1 : 48-61]. 8.2 Kohustuste inventeerimine Kohustuste saldod inventeeritakse bilansipäeva seisuga ja selleks saadetakse kõikidele kreeditoridele teadised oma võlgnevuste kohta ning palutakse ede summade õigsust kinnitada või teadata erinevustest. Erinevuste esinemisel selgitatakse välja erinevuste põhjused ja vajadusel tehakse raamatupidamisregistrites vastavad parandused [7 : 14]. Kohustuste inventeerimisel tuleb minimaalselt läbi viia järgmised protseduurid: · kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2011 aruandeaasta lõpp: 31.12.2011 ärinimi: OÜ Baltic Premator registrikood: 10521993 tänava nimi: Kopli 103 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11712 telefon: +372 6102655, +372 6102255 faks: +372 6102073, +372 6102999 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.blrt.ee OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne ...
finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustuste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. © 2014. Janek Keskküla 17 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid (RPS § 16)
konto kreeditis või vastupidi, sel juhul peavad debiteeritavad ja krediteeritavad summad olema võrdsed. 14. Kontoplaan Raamatupidamiskohustuslane koostab kontoplaani (kontode loetelu) majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) alalised kontod. NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. Majandusprotsesside kontod ajutised kontod. NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. 15. Algdokument Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kahe...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
lõppsaldod, pearaamatust leiame infomatsiooni majandustehingute kohta vastavalt ettevõtte kontoplaanile. Pearaamat: Pearaamatu täitmisel on kindlad reeglid: 1. majandustehing kirjendatakse ühele reale. 2. iga majandustehingu kohta peab olema vähemalt kaks sissekannet 3. kui lehekülg saab täis lehekülg summeeritakse, uus lehekülg alustatakse eelmise lehekülje algsaldodega. 4. kuulõpul võetakse kokku iga konto, arvutatakse käibed ja saldod, uuel kuul alustatakse eelmise kuu lõppsaldoga 5. traditsiooniliselt pearaamatu avamisel tuleb lehed nummerdada, lehtede arv kinnitatakse volitatud isiku allkirjaga. 6. pearaamat peab olema täidetud korralikult ja puhtalt Käibeandmik: pearaamatu kontroll register, kus kontod on horisontaalsed; esimene tulp algsaldot vastavalt kas deebet v kreedit saldot, teine tulp-perioodikäibed (nii deebet kui kreedit) kolmas tulp-lõppsaldod kas deebet v kreedit saldo.
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. ...
Enamasti kasutatakse kolme meetodit: progressiivmeetod, perioodi vähima ehk püsijäägi meetod ja saldomeetod. Progressiivmeetodi puhul arvutatakse intressid igalt algselt hoiustatud summalt ja igalt lisandunud või välja võetud summalt kuni intressiperioodi lõpuni. Perioodi vähima jäägi ehk püsijäägi meetodi puhul leitakse intressid mingi ajaperioodi kohta eraldi selle perioodi vähimast kontojäägist. Saldomeetodi puhul tuleb kõigepealt leida saldod. Saldoks (net balance) nimetatakse hoiuse konto jääki mingil hetkel. Hoiuse saldo määratakse hoiuse muutumise iga korra järel. Pärast saldo muutumist tuleb leida püsiva saldo summa (M): 15 Pangahoiuseriski vähendab oluliselt see, et panga maksejõuetuse korral on hoiustel kindlas osas seaduslik garantii. Näiteks Eestis on võetud sihiks, et hiljemalt 2010. aastal on iga hoiustaja kohta tagatud pangas 20 000 eurot, kusjuures hoiustaja omavastutuse määr on 10%.
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
tootesaldod on õiged ja tegelikud tootesaldod laos väärad. Säärase eelduse korral võib osutuda saldovahede põhjuste väljaselgitamine raskeks või isegi võimatuks. On palju põhjusi, miks just tooteartiklite virtuaalsed saldod võivad osutuda vääraks. Peamiselt on need seotud kaupade vastu- võtmisega, saadetiste tagastuste ja vastutulekuga klientide erisoovidele, millega seoses kaldutakse kõrvale traditsioonilisest tegutsemisest. Enne kui teha lõplikke järeldusi puudu- ja ülejääkide kohta, tuleks veenduda, et raamatupidamislikud andmed on õiged.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
