Ta põgenes õue. Öö veetis ta hoovis ja hommikul lahkus sealt. Ta ei julgenud minna tagasi korterisse, kus ta elas ja kus oli tema loodud õudne olevus. Minu arvates ei oleks Victor tohtinud lahkuda vaid oleks pidanud lukustama selle olevuse korterisse ning mõtlema mida olevusega edasi teha ja kuidas temast uuesti vabaneda. 5. Kuidas Victori loodud olend vaeseid väikeses majakeses elavaid elanikke aitas? Victori poolt loodud olevus tassis salaja neile koju puid. Talle väga meeldisid maja elanikud ja ta tahtis neid aidata. 6. Mida said teada elanike minevikust? Ta sai teada, et perekond elas jõukalt Prantsusmaal, kuid laostus. Pereliikmed viibisid ka vangis, nendelt võeti varandus ja nad pagendati igaveseks kodumaalt. 7. Kellega neist ta lõpuks suhtlema hakkas ja miks just temaga? Victori poolt loodud olend hakkas suhtlema vana pereisaga De Laceyga kuna see mees oli
julgeolekuorganeid Noorsoorahutused – Venestussurve teravdas ohutunnet, et kultuur võib hääbuda. Ühiskonnas süvenes see rahulolematust, mis leidis esialgse väljundi 1980. Aasta sügisel toimunud noorsoorahutustes. 40 kiri - 1980. aastal kirjanduses ilmunud, milles osundati paljudele lahendamata probleemidele. Ajalehed pöördumist muidugi ei avaldanud, kuid rahva hulgas leidid nn 40 kiri laialdast poolehoidu, seda paljundati ja levitati salaja käest kätte. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka välisriikide tähelepanu Eesti vastu. Igatahes edaspidi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra vähenes.
jaoks midagi head ja lootusrikast. Arne kohta avaldusid uued faktid ta oli abielus, tal oli kaks poega. Ingerit kohutas see, kuid ta ei vandunud alla. Pikalt käsitleb raamat nende arutelusid armastuse ja elu üle. Naine plaanis oodata meest kuniks ta on oma pojad suuremaks kasvatanud ja saab naisest lahutada, et siis Ingeriga kokku elama hakata. Arne kinnitas, et armastab vaid Ingerit ning tema oma naine ei ole midagi väärt. Nii nad elasid salaja, armastades, vaikides. Raamatu lõpp on nagu ameerika mägede järsk allatulek ilmsiks tulevad järjestikused faktid Ingerit piinab armukadedus, ta ei suuda näha, kuidas Arne oma naisega poodides käib, Arne naine osutub Aeda õeks. Kõik muutub puertoricolikuks armastusromaaniks. Arne muutub raamatu lõpus ebakindlamaks ning Inger tajub, et midagi on valesti. Jutuajamises Aedaga tuleb välja seik, et Aet on rase ning täiesti terve. Samuti ka tema õde! Inger
ette nähtud karistus neile, kes kasutavad firma raha enda heaoluks. See tähendab, et Mart kuritarvitas Juhani usaldust ning seega rikkus sellega eetilist koodeksit. Juhtum on vastuolus kuldse reegliga kui Mart oleks läinud Juhanilt rahalist abi küsima, oleks ta kas saanud abi Juhanilt või mitte. Juhan ei julgenud riskida ja talitas teisiti. Mitteformaalsed testid: * Ema-test ilmselt arvas Mart, et ta ei saa seda raha ning otsustas firmalt raha salaja võtta ning hiljem tagasi maksta. Teisalt võis Mart lihtsalt raha võtta ja mitte midagi hiljem tagasi maksta, arvates, et seda ei märgata. * TV-test otsuse avaldamine õpetaks kõiki ettevõttete juhte, et kui võted tööle sõbra, siis tuleks ikkagi kontrollida kõike oma firmas. Sõprus ja raha ei käi käsikäes ja see võib halvasti lõppeda. Firmast raha varastamine võib viia pankrotini.
· Rodrigo aitas teda kõiges. · aeg möödub, Rodriigo on frantsisklaste kloostris,põgeneb · kolumbust ei usutud. Hispaania kuningas toetab teda, Portugali kuningas on kade. · Reis algab, Santa Maria, Nina, Pinta · Meremehed on hirmul ja üritavad teha mässu. Rodrigo peatab nad. · Jõutakse mitmete saarte vahelt Kuubani. · Tutvutakse kohalikega, kes on rahumeelsed. · Santa Maria on karil, Ninaga pöördutakse tagasi kodumaale, Pinta on salaja põgenenud, et kulda otsida. · Kolumbus randus portugalis, kuningas võttis väärikalt vastu. peeti pidu. · saabub pinta, ei võteud väärikalt vastu. · Uus merereis, möödutakse vanast sadamast, mahajäänud meeskond surnud. · Hispaanlased panevad kohalikud tööle kulda kaevandama. · Sõidetakse tagasi kodumaale, reisl toimub palju. · Kolumbus vahistatakse, ja siis taas vabastatakse. · Kolumbus sureb vanadusse. Autorist: · Helene Pages
Oma emast ja isast rääkis Salme alati suure aupaklikkusega, häbenemata nende päritolu. Pärnus elasid nad Kuke tänaval ühes kitsukeses toas, hiljem asendus ühetoaline kahetoalisega. Kuna toad olid väikesed, polnud lastele eraldi tuba anda. Peres oli kolm last: Salme, Hilda (1911-1990) ja Oskar (1922-1939). Lapsena meeldis Salmele hoovivärava alt välja tänavale vaadata ja inimesi jälgida. Koolist koju tulles kiikas ta sageli akendest sisse ja jälgis salaja inimeste askeldamist. Nii mõnigi Reegi lavakuju kandis argielus nähtud prototüübi tunnusjooni, mälestused väiksena nähtust ja kogetust andsid hiljem toitu näitleja fantaasiale. Salme Reegi vanemad olid teatrihuvilised. Salme ise käis esimest korda Endla teatris 1913. aasta jõulude paiku. Kui Salme oli üheksa-aastane, viis ta isa teda Tallinna Draamateatrisse lasteetendust vaatama. Lapsepõlvest on Reegil meeles lisaks teatris käimisele ka kontserdid
Taheti eralduda sõjaliselt nõrgast venemaast ja kuulutada eesti riik sõjas erapooletuks. Lisaks kardeti enamlaste võimuhaaramist. 23-27 oktoober enamlaste võimuhaaramine Tallinnas. 15. November 1917 jõudis maapäev enne laialisaatmist enamlaste poolt võtta vastu otsuse kõrgeimast vöimust, millega maapäev kuulutas enda ainsaks kõrgeimaks võimukandjaks, kel ainuõigus määrata Eesti saatust. (Kuni Asutava koguni). Pärast laialisaatmist jätkas salaja kooskäimist Maapäeva vanemate kogu, eesmärgiga soodsal võimalusel Eesti riik välja kuulutada ja vabaneda enamlaste võimust. ? Eesti 1918. aastal ($28) 10. veebruaril katkesid Bresti rahukõnelused, millele järgnes 18. veebruaril saksa vägede kiire pealetung idarindel. Maapäeva vanemate kogu otsustas ära kasutada enamlaste põgenemisega tekkinud võimuvaakumit. 19. veebruar moodustas Maapäeva vanemate kogu 3-liikmelise Eestimaa päästekomitee: K. Päts, Jüri Vilms, Konstantik Konik
juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli tema mees kaua aega tagasi raskelt haigeks jäänud ja ainuke nö ravim oli puhkus soojal maal. Kuid kuna advokaadi ametiga ei teeninud väga palju, siis ei olnud nende rahaline seis hea ning Noral tuli see raha salaja hankida. Abikaasale ütles ta, et sai raha oma surevalt isalt, kuid tegelikult laenas selle Krogstadilt ja selle tagamiseks võltsis isa allkirja. Selleks, et raha tagasi maksta, tegi ta väikseid tööotsi ning pani kõrvale Torvaldilt saadud raha. Kuid kui linna saabus tema vana sõbranna Linde, kes tuli eesmärgiga saada abi advokaat Helmerilt, et too naise enda panka tööle võtaks, muutub olukord kriitiliseks. Krogstad, kelle asemele Torvald
inimkaotused seoses sõjaga ei jää siiski olemata impeeriumi laiendamine nõuab sõdureid selleks hetkeks kui kohustus rakendatakse, on venemaa veelgi laienenud asehalduskorra tühstamise "hind" aadlikud pahased: tööjõud läheb kaotsi 1797 esimene nekrutivõtt nekrut tähendab sõdurit vähemalt 100 000 eestist pärit sõdurit võetakse vene armeesse neid valiti liisu tõmbamise asemel, läbi loosi 2 nekrutit 500 mehe peale "püügipäev" (fangtag) salaja valmistati ette päev, kus hakatakse inimesi sinna võtma, et ettenähtud arv täis saadaks, jahiti sobivas vanuses inimesi, üldiselt püüti suunata selliseid inimesi, kes olid kohaliku rahvale tüliks või koormaks sõjaväes oli kvantiteet üle kvaliteedi, tähtsam oli armee suurus "parem 9 sõrmega isa leivatükki süüa, kui 10 sõrmega kroonukuube kanda" kui oli nt oluline sõrm puudu, polnud inimesest sõjaväes asja ja läbi
Heledapäise Isolde. Ta sai koletisest jagu, kuid pani ta keele endale taskusse. Kuid keeles olid veel mürgid sees ja see soojenes tema keha vastas ja see uimastas Tristanit. Punakate palmitsetud juustega ratsanik Ruuge valetas kuningale, et just tema on tapnud koletise, tõenduseks oli toonud kaasa koletise pea. Kuningas kahtles tema vapruses. Kui Heledapäine Isolde sai teada, et peab saama selle argpüksi naiseks, kahtlustas ta pettust ja ratsutas järgmisel päeval salaja koos oma valgepäise truu teenri Perinisi ja noore teenijanna ja seltsilise Brangieniga koletise koopa juurde. Kaua otsisid märke, mis näitaks, et tegemist on pettusega. Siis aga leidsid nad Tristani, kangelane hingas veel. Perinis tõstis ta oma hobusele ja viis salaja naiste ruumidesse. Isolde otsustas teda ravida, mõne aja pärast avastas, et oli unustanud Tristani sõjariistad mürgist puhastamata. Ning seal nägi mõõka, millega oli Morholt tapetud
Ühel ööl tulid Osvald, Tõmm ja Ferdinand metsast (käisid peidukast relvi ära toomas) koju ja otsustasid Matsu Juhani tütardele ligi ajama minna, kuid avastasid, et 4 venelast olid tulnud sinna peretütreid vägistama - tapsid venelased ära, päästsid kinniseotud perenaise lahti, sel ajal jõudis kohale ka Ignats ja hakkas asju korraldama. Sel ajal kui ta kodus teistele käske jagas, jõudis kohale Matsu Juhan, kes teda tänas ja lasi mehed oma maa peale salaja maha matta. Järgmisel päeval pani Juhan oma kodu juurde kella üles, mida sai kohe magamistoast kolisema panna ja nädala pärast ti koju kutsika, kellest pidi suur koer kasvama (nustub Ignatsiga). Taavil ei olnud nnestunud üle mere pgeneda ja kuna talv oli tulemas, püüdis ta vimalikult vaikselt elada, et kevadel uuesti üritama hakata. Tal oli õnnestunud muuta ennast Karl Heidakuks, kes polnud kunagi ühtegi organisatsiooni kuulunud, ka tegi ta
heaolu ja tahtis sellest nüüd loobuda. Kuigi naine teda mõista püüdis, see tal ei õnnestunud ja Tolstoi oli seega kahevahel , kas valida perekonna heaolu või elada oma põhimõtete järgi ja hüljata pere. Juba mitmendat korda oli kirjanik püüdnud kodust lahkuda, kuid ei suutnud, haletsedes naist ja lapsi. 1908. aastal, kui kirjanik sai 80-aastaseks, keelas tsaarivalitsus vastuolude tõttu isegi tema juubelitähistamise. Juubelit peeti salaja ikka. (Vene kirjandus lk 92) Pärast aastate pikkust heitlemist otsustas Tolstoi 1910. aastal siiski minema sõita, kuid juba mõne päevapärast haigestus ta rongis ja pidi maha minema Astapova Rjazani-Uurali raudteel. Kogu Venemaa ja maailma üldsuse tähelepanu koondus sinna. Tolstoid aga ei suudetud päästa ja ta suri 20. novembril (vana kalendri järgi 7. novembril) 1910. aastal. Mitmetuhandeline rahvahulk saatis puusärki. Raudteejaamast kanti kirst kirjaniku
koju ja Sirkel läheb teda saatma. Jalutavad ja suudlevad ja Virve ütleb, et ei tahtnud kohvikusse minekuga Riksi paranemist ära sônuda. Penni idee seisneb selles, et ta kutsub Tumbu koos tolle tüdrukuga nendega kaasa, kuid soovib tee peal Tumbu juurest läbi hüpata, et koju helistada, et vanemad ei muretseks. Seal küsib ta näha Tumbu briljantidega kella, varastab selle ära kui Tumbu vanematega räägib ja jätab kohvikus salaja arve asemel panti. Järgmisel päeval ajab ta kamba peale 22 krooni arve jaoks kokku (selle jaoks pidi ta veel oma vanemate tagant 10 krooni varastama) ja ostab kella välja, läheb Tumbu juurde ja räägib talle, et tema isa tahaks seda kella osta ja ajab ise käe kellaga mantli taskusse, kus Tumbu seda muidu hoiab. Tumbu ütleb, et tal pole plaanis seda müüa ja Penn läheb koju, jättes kella sinna, kust ta selle alguses saanud oli.
• · Penn e. Penno - koomik, teeb kôigi hääli järele, sportlik, rikas • · Terrepson - klassivend, kellele midagi ei räägita, kuna tema ema on pedagoogika - nôukogus • · Tummel e. Tumbu- klassi kôige rikkam poiss, pôhimôtteliselt raha ei laena ega anna • · Linkman e. Valge Luich - kapriisne ja üleolev albiino, riigikohtuniku poeg • · Maria - putkatädi, kes oma aias poistele salaja veini müüb (kogunemiskoht) • · Aino Pukspuu - Jussi vanem ôde, Penni sôbranna • · Virve Pukspuu - Jussi paar minutit noorem ôde (kaksikud), asjatab Jaagu ja Riksiga 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse
vastu sõda ei sepitseta, kuid palutakse luba , et väed võiksid liikuda läbi Taani Poola suunas. Kuningas on rahul ja lubab asja hiljem arutada. Polonius räägib kuningale ja kuningannale Hamleti armuavaldustest Opheliale ja sellestki, kuidas ta käskinud Ophelial need tõrjuda. Ka näitab tõenduseks Hamleti kirja. Kuningapaar peab sellist põhjust küll võimalikuks, aga on siiski kahtleval seisukohal. Polonius lubab saata Ophelia, et Hamlet võiks teda kohata. Ise tahavad nad kohtumist salaja jälgida. Polonius kohtab Hamletit ja vestleb temaga, kuid Hamleti vastused Poloniuse küsimustele on enam kui veidrad. Hamleti juurde ilmuvad vanad kaaslased Rosencranz ja Guildenstern. Hamlet tervitab neid täiesti arukal viisil, ka vestluses ilmutab ta täit mõistust. Hamlet taipab, kes on tema endste õpingukaaslaste ilmumise taga. Need eitavad, et kuningas ja kuninganna on nad kutsunud, kuid Hamleti usutlemise peale siiski tunnistavad tõde.
ehk välja uurida tema meelehaiguse põhjust, et seda siis võimaluse korral arstida. (lk 36-37) Millise käsu annab Polonius O- le? Polonius räägib kuningale ja kuningannale Hamleti armuavaldustest Opheliale ja sellestki, kuidas ta käskinud Ophelial need tõrjuda. Ka näitab tõenduseks Hamleti kirja. Kuningapaar peab sellist põhjust küll võimalikuks, aga on siiski kahtleval seisukohal. Polonius lubab saata Ophelia, et Hamlet võiks teda kohata. Ise tahavad nad kohtumist salaja jälgida. (lk 39-42) Kuidas selgitab H. oma sõprade külaskäigu eesmärgi? Rosencranz ja Guildenstern eitavad, et kuningas ja kuninganna on nad kutsunud, kuid Hamleti usutlemise peale siiski tunnistavad tõde. (lk 44-45) Mida arvab H. inimesest, tema võimetest? Hamlet arvab: "Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kujus ja liigutustes, kui sihiteadlik ja imetlusväärne tegudes, kui sarnane inglile mõistmiselt, kui
Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega saasta õhku. Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid jäätmeid ja kütus on odav, sest seda kulub väga vähe. Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada. Tuumaelektrijaam Prantsusmaal Cattenomis. Avariid · Tuumajaamades juhtuvate õnnetuste korral võivad radioaktiivsed gaasid ja tahke saaste pääseda keskkonda suurtes kogustes (Tsernobõl). · Tuumajäätmete ohutu ladestamine on kõigis TJ omavates maades lahendamata (SRÜ maades ja USA-s jäätmeid hooletult hoitud). · Tuumamaterjali sattumine valedesse kätesse. Soome kogemus · Suurima osatähtsusega energiaallikas, 25% elektrienergiast
August Gailit Toomas Nipernaadi Küsimused: 1. Kes oli sinu arust Toomas Nipernaadi? 2. Iseloomusta Toomas Nipernaadit( 5 iseloomujoont+ kirjeldus) 3. Esita teosest 5 tegelase nimi, mis on omapärane ning leia omapoolne selgitus nime häälikulise kuju ja selle inimese iseloomu vahel. 4. Vali enda jaoks huvitav novell ja kirjuta sellest, mis juhtus(põhjenda). 5. Nipernaadi on hea inimesetundja. Põhjenda teosega, et see on nii. 6. Loetle ülesse kõik naised, kellega Nipernaadi teoses kokku puutus. Milline on nende naiste probleem, mure. Mida Nipernaadi nende elus muudab?. 7. Kas Nipernaadi on sinu arvates südametemurdja? 8. Kas Nipernaadi teeb ka halba? 9. Iseloomusta teost tervikuna. 5-8 lausega. Vastused: 1. Toomas Nipernaadi oli rändaja hingega. Igal kevadel läks maailma rändama ning sügise lõpus lõpetas oma retke ning suundus koju. Amet...
Kuna Holdenil on veel aega üle, otsustab ta pargi poole jalutada, lootes oma väikest õde näha, mida aga kahjuks ei juhtu. Ta ostab õele plaadi ,,Väike Shirley Beans", mille ta suudab ära lõhkuda ennem kui see Phoebe kätte jõuab. Peale teatrit lähevad nad Sallyga Radio Citysse uisutama ja hiljem pihib ta tüdrukule oma rasket elu ja kutsub teda endaga ära põgenema ja koos elu alustama, kuid Sally keeldub ja nad lähevad tülli. Lõpuks otsustab Holden salaja koju oma õele külla minna, kes tema peale kuri on, et ta jälle koolist välja visati. Teise öö otsustab ta veeta oma endise õpetaja hr Antolini juures, kes ta lahkelt vastu võtab. Nad räägivad pikalt ja laialt elust, kuid Holden on eelnevatest sündmustest väsinud ja ta pea valutab ning otsustab lõpuks magama jääda. Kuid ehmatusega ärkab ta öösel kui hr Antolini ta peab silitab ja otsustab sealt kohe lahkuda, arvates et õpetaja on homoseksuaal.
käsi enam aeda lõhkuma, ei oska ta oma hullu tempu kuidagi õigustadagi. Ta on juba valmis ise rukkist sigu välja ajama minema, kuid tema abi ei vajata - Krõõt saab oma hääle varal sead kätte, nii et need vingudes talle järele jooksevad. Seda, kuidas Mäe Krõõda "hele jaal" sead jooksma pani, tuletab Pearu veel aastate kaupa meelde, ikka purjus peaga ja pikaltlaialt. See motiiv kordub läbi raamatu, viiendas osas muutub see tõestuseks sellest, et Pearu oli salaja Krõõta armunud. Ühel kevadel kaebab karjapoiss Mart, et lepikualune on vett täis ja naabrimees kraavile tammi ette teinud, kiusu pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut
Ühel päeval maeti korraga 8 last. Vargamäel suri Andrese tütar Anni ja Maril mõlemad lapsed- Juku ja Kata. Nii ei jäänudki Jussist ühtegi last enam Vargamäele. Aeg möödus ja lapsed kasvasid aina täiskavanumaks, aeg oli nii kaugel et lapsed armusid juba ja nii juhtus ka Liisiga, kes oli Andrese tütar, ja Joosepiga, kes oli Pearu poeg. Kuid ega vihavaenlased ei saa ju lubada et nende järglased suhtlevad omavahel ning seetõttu suhtlesidki Joosep ja Liis salaja, sellest teadis ainult Mari, kuna tema oli alati laste poolel. Tõde oli see, et Vargamäel poleks need kaks noort õnne leidnud, tohutud kohustused maa, kodu ja pere ees oleks nad lämmatanud. Samuti ka painasid minevikumälestused, mida mõlemad unustada tahtsid, kuid tunded pääsesid võidule ja noored said õiguse olla koos ja olla armastatud. Nad sirutasid oma tiivad ja läksid laia ilma oma õiget kohta leidma.
Eesti ajalugu 1. ...... XIII saj. muinasaeg ( säilinud esemed, kombestik, ehitus, rahvaluule). Eestlased mainitud Skandinaavia ja Islandi saagades, Rooma ajaloolaste ja geograafide kirjeldustes. Henriku Liivimaa kroonikas kirjeldatakse Baltimaade ristiusustamist. Tööesemete ja savinõude vanust mõõdetakse ä V-IX saj. e.Kr - IV saj. p.Kr. s. 2. VI-VI saj. slaavlaste rünnakud 3. 600. aastal rootslaste rünnakud 4. 800-1500 tihenevad suhted Skandinaaviaga, eesti jäi Bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede vahetusse lähedusse 5. 1030. a. teeb Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse , Tartu nimetatakse Jurjeviks 6. XI saj. eestlased löövad tagasi vene väed 7. XIII saj-ks enamus Põhja-Eesti külad olemas : · maaharimine · kaubavahetus · käsitööareng · 45 kihelkonda, 8 maakonda - mõningane maakondade ühistegevus · XI-XII varanduslik ebavõrdsus · ehitus (maalinnused) · ristiusu levik ja selle mõjud · esimesed kiriku- ja kloostrikoolid · ta...
Tänu imele, Anna sai terveks ning ei tahtnud lahutada, sest ta hoolis oma pojast väga. Vronski ja Anna põgenevad Venemaalt, sest Annat põlatakse. Nad tuuritavad mööda Euroopat ning jäävad pikemaks ajaks ühte Itaalia väikelinna. Nad ei saa ka seal eriti inimestega suhelda, sest nad ei varja oma perekonna seisu ja seda põlatakse. Mõne aja pärast naasevad nad Peterburgi, kus räägiti tema pojale Serjozale, et ta ema surnud, kuid Anna ja ta poeg kohtusid salaja. Ühe korra jäid nad Kareninile isegi vahele. Anna on masenduses, sest ta ei saa üldse sotsiaalset elu elada, kuid Vronski saab. Anna ja Vronski kolivad maale. Levin ja Kitty elavad õnnelikult oma mõisas, kuid kuuldes, et tema vend Nikolai on surivoodil, lähevad nad tema juurde ning on seal kuni tema lõpuni. Dolly ja ta ema kolivad samuti maale, kui kuulevad, et Kitty on rase. Neile tulevad külla ka Stiva ja Veslovski, kes flirtis Kittyga. Levin vihastas ja palus tal lahkuda
Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muuhulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate, sealhulgas Johann Pachelbeli, kelle juures ta ise õppinud oli, Johann Jakob Frobergeri ja Dietrich Buxtehude loomingut. Kui uskuda tema hilisema õpilase Lorenz Christoph Mizleri kirjutatud nekroloogi, siis kirjutas Johann Sebastian Bach öösiti salaja ümber moodsama muusika käsikirju, mille vend oli tema eest ära peitnud. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Tema koolivendadeks olid muuhulgas Bachi eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 1703. aasta aprillist töötas Bach mõnda aega Weimaris sealse pisivürst Johann Ernst III väikese kapelli juures viiuldajana
Liit. Vastavate liitude liikmetele anti edaspidi mitmesuguseid privileege; näiteks võisid nad elada ka vabakutselistena, ilma töökohustuseta. Peamiseks tingimuseks oli sotsialistliku realismi viljelemine. Kunstiloomingule rakendati range järelvalve ja tsensuur. Paljud loomeinimesed olid selleks ajaks juba Nõukogude Liidust lahkunud, küüditatud, sunnitöölaagritesse saadetud või hukatud. Paljud said jätkata meelepärase loomingulise tegevusega üksnes salaja. Mitmed loobusid üldse ja läksid teistele elualadele. Aeg-ajalt korraldati suurejoonelisi kampaaniaid ühe või teise kunstiteose kritiseerimiseks, millele alati järgnesid laiaulatuslikud repressioonid. Sotsialistlik realism pidi kujutama tegelikkust selle revolutsioonilises arengus, seega nõukogude propaganda vaimus. Selle voolu eeskujudeks said akademism ja klassitsim. Looming muutus ülimalt lihtsaks, plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks.
Hakkas 19. Gunnarri suguvõsa tutvustus. Tema tutvustus. Vennad. nutma, kuid mehe kohta polnud ühtki halba sõna öelda. Läksid koju, 20. Njalli, Bergthora ja nende suguvõsa tutvustus. suvel said hästi läbi, siis jälle halvemini. 21. Unnr läks Gunnarri jutule ja palus tal Hrutri käest raha tagasi nõuda. 7. Unnr sõitis salaja Sigmundr Özurripojaga Altingile. Tahab Hrutrist lahku Gunnarr sõidab Njalli juurde, kes annab talle nõu kuidas kohtuasja minna, sest ta ei suuda teda rahuldada- meheriist on nii suur, et ei saa alustada. kuidagi ühte. Mördri juhised abielulahutuseks. Ta sõitis isaga koju ja ei 22. Lugu sellest, kuidas ta teeskleb Kauba-Hedinni ja Hrutri käest kuuleb pöördunud kunagi enam läände
See viib rahvusliku pessimismi tekkimiseni ja rahvusteadvuse nõrgenemisele. 1986.87. aastal algas Eestis nii nimetatud fosforiidikampaania. Moskva keskametkonnad kavandasid Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise, mis oleks ohtlikult reostanud kogu Virumaa looduse ning põhjavete kaudu mõjutanud suurt osa Eestimaast. Üle Eesti veeres protestilaine ning massiliselt koguti allkirju kaevanduste vastu. 1987. aasta juunis vanalinna päevade ajal kogunesid vabameelsed noored õhtuti salaja lauluväjakule laulma. Aasta hiljem võtsid Vanalinna päevade korraldajad ning lauluväljaku toonane perenaine Rita Mägar kes võttis öölaulupidude korraldamise enda kanda. Kolmandal või neljandal lauluööl kogunes Lasnamäe veerule tohutu suur inimmass. Nad nad olid korraks tummaks jäänud ning vaatasid hirmuga üle õla,et kas Lasnamäe on äkki ärganud ja tuleb väljaku laulvale rahvale kätte maksma. Hirm haihtus kohe, kui said teada, et tegu on lauluhuviliste, mitte ründajatega
Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira hävitamatu armastuse palge ees. Nii loobub ooperis "Haaremirööv" kuri Türgi pasa kavatsusest tappa nooruk Balmonte, kes salaja tungis tema paleesse, et päästa oma armastatu. Armastus võidab ka vaimupimeduse, mida sümboliseerib ooperis "Võluflööt" Öökuninganna kuju. "Võluflööt" on laulumäng. Avamäng on sonaat-allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoogid. Viinis oli laulumäng tol ajal tohutult populaarne. Laulumängudel oli kindel temaatika: võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse vahel. "Võidab inimene, kes ei võta õnne mitte kingitusena, vaid saab selle tänu
Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks kulub sajandeid. Tuumaelektrijaamad võivad põhjustada veekogude temperatuuri tõusmist. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada. Tuumaelektrijaamade ehituses pööratakse erilist tähelepanu ohutuse tagamisele mitmesuguste võimalike rikete puhul. Survevesireaktoriga energiaploki ehituspõhimõte, milles võib eristada järgmisi kaitsebarjääre: 1)reaktori aktiivtsoonis kütusevarda tsirkooniumkest sulamistemperatuuriga 1855°C; 2) reaktori tugev teraskest; 3) reaktorit, aurugeneraatorit ja veeringlustorustikku ümbritsev, radioaktiivset
teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt biograafilt John Mainwaringilt, kes kogus mälestusi Händeli sekretärilt John Christopher Smithilt ja heliloojalt endalt. Mõni Mainwaringi raamatus esinev väide on aga hiljem ümber lükatud. Händel huvitus lapsepõlves muusikast, kuid isa, kartes, et muusiku elukutse ei taga piisavat materiaalset kindlustatust, tahtis, et poeg õpiks õigusteadust. Isa keelas Händelil isegi pille puutuda ning poeg pidi harjutama salaja pööningule toodud klavikordil. Kui Saksi-Weisenfelsi hertsog Johann-Adolf I kuulis kaheksa-aastase Händeli orelimängu, palus ta Georg Händelit, et ta lubaks oma pojal õppida samaaegselt nii muusikat kui ka õigusteadust.Händeli esimeseks muusikaõpetajaks sai Halle Liebfraukirche organist Friedrich Wilhelm Zachow, kes õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit, kompositsiooni, harmooniat ja kontrapunkti. Zachowil oli palju itaalia ja saksa muusika käsikirju, millega Händel sai tutvuda
seda ei uskunud ning hakkas naerma, selle peale võttis Perseus Medusa pea kotist välja, näitas kuningale silma ja too muutis kiviks, mille tõttu lahkus Perseus oma ema ja Andromedaga tagasi Argosesse, et saada vana kuninga peitu pugemise eest Argose kuningaks, kellena ta kaua ei olnud, sest ühel vägimeeste võistlusel viskas Perseus pronksist ketast niisuguse hooa, et see lendas üle staadioni, langes salaja vaatama tulnud vana Argose kuningale pähe ja surmas ta silmapilkselt, mille tõttu ei saanud Persus enam pärida enda poolt tapetud vanaisa riiki ja siis lahkus vabatahtlikult Argosest. Theseus Ateena kuningal Aigeusel polnud poega, aga ta soovis teda väga, seega otsis kiiresti omale naise, kellega tegi lapse valmis ja siis lahkus Troizenist tagasi Ateenasse, kuna vaenlased tungisid linnale peale.
( "Edie"), suri neli aastat enne romaani algust jättes poeg Alexander. Ülejäänud pärijad pärandi on Cedric, Ibiza põhinev boheemlaslik maalikunstnik ja armuke naiste; Harold, külm ja umbne pankur; Alfred, must lammas pere, kes on tuntud tegeleda äriga suhetes ja Emma, et vanatüdruk. Non- Crackenthorpe märgid on Lucy Eyelesbarrow, Bryan Eastley (Alexander isa), James Stoddart-West (kooli sõber Alexander) ja kohaliku arsti Dr Quimper, kes hoolitseb Luther kuid salaja armunud Emma. Lucy kasutab golf tava ettekäändena otsida põhjust. Ta avastab mõne karva naise kasukas. Siis ta avastab odav kompaktne. Lucy võtab neid näidata Miss Marple, kes usub, et mõrvar teadis kõike Rutherford Hall ja selle geograafiline asukoht. Ta eemaldas keha muldkeha, kus ta oli langenud selge kaugusel liin, sõitis auto väljaspool põhjustel öösel ja peitis keha. Lucy lõpuks leiab naise keha peidetud sarkofaag on vanad tallid seas Lutheri kogumise kahtlane antiikesemed
ja nautima lapsepõlveaastaid. Näeme, et tegelikult ei hoolinud Mary enda õpilasest ja tõi ta ohvriks enda haiglaslikule kirele, mis tema arvates oli suur armastus. Mary kui ema. Jutustuses ei räägi ta enda neljast lapsest, kelledest kaks on suhte ajal Viliga veel päris väikesed, palju. Ta mainib neid nagu möödaminnes. On arusaamatu, kuidas võib ema õhtust õhtusse jätta enda väikesed lapsed ja hiilida kodust välja salaja kohtuma ja armatsema poisikesega. kes oli tema enda vanima poja vanune! Tundub, et ta ei mõelnudki siis enda lastest, ei hoolinud neist ega muretsenud eriti nende pärast, kui ta ei tahtnud vaba aega nendega koos veeta ja pidas kohtumisi Viliga tähtsamaks kui nendega koos olemist. Rääkimata sellest, mida pidid lapsed siis ja hiljem juba suurematena läbi elama, kui salajane armulugu oli avalikuks tulnud ja nende ema nimi oli tervel maal kõigi suus
aastal, kus eestlased tänu oma strateegiale võitsid. 1217. aasta septembris toimus Madisepäeva lahing, kus eesltaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219 vallutasid taanlased Põhja-Eesti. Tallinna sadamasse saabus suur taanlaste laevastik. Retke juhtis kuningas Valdemar II. Asuti takistamatult eestlaste linnusesse. Eestlased kogusid salaja vägesid ja tungisid taanlaste laagrile kallale. Rünnak oli algul edukas, kuid siis ründas eestlasi ootamatult Taani kuninga väkke kuulunud lääneslaavlaste vürsti Vitslavi üksus. Taanlased koondusid uuesti ja saavutasid võidu. Pärimuste järgi olnud võidu toojaks hoopis lahingu ajal taevast alla langenud lipp, millest sai Taani riigilipp. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse 1223-1224 sakslased vallutasid kõik Mandri- Eesti linnused ja 1227
........................................... 14 2 Artur Alliksaar Artur Alliksaar (15.aprill 1923 – 12.august 1966) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Ta õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust (1941-1942). 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. Aastatel 1949–1957 oli ta vangis Narvas ja Mordvas. Pärast tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. Maja, kus poeet Tartus elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks, sest talle sai osaks tolleaegse võimu poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Artur Alliksaarel on ilmunud kuus teost „Nimetu Saar“ (1966) „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (1968)
Tom Sawyer (Mark Twain) Peategelased : Tom Sawyer, Huckleberry Finn, Indiaani Joe, Joe Harper. Tom Sawyer on noor poiss kes elab 19. sajandil Ameerikas kusagil väikeses linnas. Talle meeldivad väga seiklused ja ta võtab osa igast seiklusest, mis ette tuleb. Tom teeb aga ka palju pahandusi ja saab nende eest ka oma tädi Pollylt karistada. Üks päev kohtub ta Huckleberry Finniga, kes elab tänavatel ja ei suhtle oma vanematega. Ükski selle linna lapsevanem ei taha, et nende laps suhtleks Huckiga. Ükspäev kui Tom kohtub Huckiga saavad nad sõpradeks ja hiilivad iga öö väljas. Neil tuleb mõte vaime välja kutsuda ja nad võtavad vajalikud asjad ning lähevad surnuaeda. Surnuaias nad näevad 3-e inimest : Doktor, Muff Potter ja Indiaani Joe. Nad hakkavad Doktori jaoks hauda lahti kaevama (tol ajal oli keelatud uurida anatoomiat inimeste laipade kaudu ja sellepärast pidi se...
igatsev ketser ja uhke askeet. Betti Alver Kevade tunne Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Taevas sätendab, särab ja selgub õlimets, aasade kohal, õitseval, lõhnaval luhal tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Südames midagi salaja tärkab, paisuvat, vallale püüdvat, midagi õrnasti hüüdvat hellana hinge helama ärkab. Villem Grünthal-Ridala Enne ja nüüd Sa olid kaua väikene laps ja mõistmata unistaja. Tõtt, häädust ja ilu sa ihkasid ja kauguses kutsuvat kaja. Nüüd oled sa tõsine võitleja, kaed elumurele silma, näed ilma hädade lõpmatust ja valude vaevatut ilma. Su sõber kui sätendav päikene
Ta helistas haigekassasse, kust küsiti: ,,Kus sa käisid igal hommikul samal ajal ühistranspordiga kaks nädalat järjest?". Postituse autor imestas, kas kõik taolised kaardid (ühiskaart, kliendikaardid jms) antaksegi vaid nuhkimiseks? Just sellepärast on paljud paranoilisemad kodanikud jätnud endale ühiskaardi hoopiski tegemata. Ühiskaardi piletisüsteemi loonud Ühinenud Piletite juht Kristjan Konks ütles, et haigekassale inimeste liikumise kohta infot pole jagatud. Kui ka tahetaks, salaja seda teha ei saaks. Ka haigekassa rõhutab, et neil ei ole selliseid andmeid. "Teiseks toimime me ikkagi vastavalt seadusele," ütles asutuse pressiesndaja Evelin Koppel. Inimese liikumise põhjal ei saaks hüvitist maksmata jätta, sest äkki käis inimene ühistranspordiga hoopis arsti juures. Haigekassa saab haigushüvitise maksmisest keelduda siis, kui inimese või tema hooldatava haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus või see on tingitud joobeseisundist, tema
Kui kirikutöö juba lõpule jõudnud, olnud ehitusemeister tormi otsas ja põrutanud viimaseid hoopisid. All seisnud töölised, nende hulgas ka ehitusemeistri naene, käe peal hoides nutjat last, kelle vastu naene manitsenud: «Ära nuta, lapsukene, küll Olev tuleb varssi, siis saame hulga raha!» Seda kuuldes käinud kõla läbi tööliste ja rahvahulga: «Olev! Olev!» Seda kuuldes kukkunud Olev ülevalt torni otsast maha, sest et teada oli saadud tema nimi, mida tema aga salaja oli hoida tahtnud. Kui ta maas hinge heitnud, siis tulnud tema suust uss ja konn välja. Sellepärast olevat siis sellel kirikul Oleviste nimeks pandud, mis praegu Tallinnas olemas on. Kaleviliiv Kuijärvel olnud suur järv. Üks suur härg läinud ja joonud selle tühjaks, siis möirganud ja kraapinud ning läinud Rummu järve jooma. Selle aja jooksul tulnud Kalevipoeg Soomest, kuuehõlmas olnud tal liiva. Ta on tulnud jala merest läbi. Kui ta on näinud härga järve tühjaks
teeb Slytherini prija ja tal on saladuste kamber. Koolis hakatakse arvama, et seda teeb Harry ja kik vaid he tobeda klubi prast. Raamatu lpus lheb Harry saladuste kambrisse ja pstab sealt Ginny. Harry Potter ja Azkabani vang: Kaksteist aastat on hoitud Azkabanis, vlurite vanglas kohutavat vangi nimega Sirius Black. Kik arvavad, et see mees jahib Harryt ja ta oli Voldemorti ksilane ja soovib teda les otsida. Harryt hakatakse hoidma nagu pilpa peal, kuid Harry rikub siiski reegleid, nt tulles salaja Siganurme, vlurite klla. Lossi mber pannakse dementorid, Azkabani valvurid. Need olendid on kohutavad pimeduse olendid. Harry kohtub Sirius Blackiga ja kik osutub ldse teistsuguseks kui paistis. Harry Potter ja Tulepeeker: Harry kib Weasleydega Lendluudpalli Karikaturiiril ja sael manatakse esile Must Mrk ehk Voldemorti mrk. Koolis toimub ka Kolmevluri turniir. Iidne turniir, kus osalevad Sigatka, Beaouxbatonsi ja Durmstangi eestvistlejad. Harry valitakse neljandaks eestvitlejaks
Claudius innustatakse noore meest ja veenab teda, et Hamlet oli süüdi. Tulevad kiri, mis tõendavad, et merel on kummaline õnn. Hamleti laeva Inglismaale ründasid piraadid, kes kinnitasid Hamleti ja korraldasid tema tagasi Taani tagasi lunastama. Hamlet saadab Claudijale raskendava kirja, milles teatatakse tema otsene tagasipöördumine. Claudius ja Laertes otsustavad, et Hamlet tuleb tappa. Nad otsustavad korraldada duelli Laerte ja Hamleti vahel, kus Laertesi mõõka salaja mürgitatakse, et tagada Hamleti kohene surm. Tagavarakoostes otsustab Claudius mürgitada tassi veini ja pakkuda konkursile Hamletti. Sarnaselt neljandale seadusele jõuab lõpuks veel traagilisemad uudised. Gertrude ütleb, et Ophelia on jõe ääres mänginud purjepuu. Sakal algab surnuaed. Kaks hauadargerid naljavad nende haigusliku okupatsiooni pärast. Hamlet ja Horatio jõuavad ja räägivad nendega. Varsti algab Ophelia matused
oma karjäärist. Nad sõidavad mööda Euroopat. Pikemalt peatuvad Itaalia väikelinnas, kuhu üürivad villa. Vronski tegeleb maalimisega. Siiski on nad hakanud teineteisest kaugenema. Vronskil on igav. Neil ei ole eriti võimalust teiste inimestega suhelda, sest nad ei ole abielupaar ja nad ei varja seda. Seda põlati. Mingi aja pärast naasevad nad Peterburgi. Anna piinleb, sest ta peab oma poega Aljosat nägema( pojale räägiti, et ema suri ära- ta ei uskunud seda). Ta külastab salaja oma poega ja kohtub ka kogemata Kareniniga. Anna on üksik ja Vronski peale kade, sest tema saab seltskonnas ringi käia kui Anna peab üksinda olema. Nad kolivad maale. Kitty ja Levin elavad õnnelikult oma mõisas. Kuuldes, et vend Nikolai on surivoodil lähevad nad tema juurde ja on seal tema suremiseni. Kui Kitty jääb rasedaks kolivad tema ema ja õde Dolly samuti nende juurde maale. Neid külastavad ka Stiva ja tema sõber Veslovski, kes pahandab Levinit, sest ta flirdib Kittyga
Ta polnud algusest peale loodud töö tegemiseks, kuigi see osutuski ta peamiseks ülesandeks Vargamäel Abikaasa Andres oli Krõõda suhtes küllaltki ükskõikne, talle läks rohkem korda ta talu ja töö tegemine ("Ei põld meid toida, kui meie ta nälga jätame" - Andres). Ta sundis kõiki nägema ränka vaeva ning ei pannud tähelegi, kuidas raske töö röövis ajapikku Krõõda silmist sära ja rõõmu. Krõõt ei laulnud enam kunagi, nagu ta oli teinud isakodus. Ta nuttis tihti salaja mehe sõimu pärast, kuid ei kurtnud mitte kunagi. Ta armastas rahu ja ei tahtnud elada tülitsedes, ta püüdis lepitada isegi Oru ja Mäe rahvast. Tema `'heledast jaalest'' oli koguni riukalik naabrimees Pearu võlutud. Krõõt oli Andresest praktilisema mõtlemisega, ta nägi selgemini Vargamäe häda ja viletsust, Andres vaid unistas ("Mis aasta edasi, seda hullem Vargamäel" - Krõõt). Krõõt sünnitas Andresele neli last. Esimesed kolm olid tüdrukud: Liisi, Maret ja Anni,
1862. aastal abiellus nimeka arsti tütre Sofiaga, kellega tal oli 13 last. 1870. aastate lõpul tabas teda vaimne ja hingeline kriis ja ta võõrdus oma naisest. Usulisfilosoofilistes kirjutistes ründas ta õigeusu kirikut. 1901. aastal heideti ta kirikust välja. Kirjaniku austajad, sealhulgas Anton Tsehhov ja Maksim Gorki, käisid tal mõisas külas. Tolstoi pidas kirjavahetust noore Gandhiga. 1910. aasta oktoobris lahkus Lev Tolstoi salaja perekonna juurest. Ta suri 20. novembril teel Kaukaasiasse Astapovo raudteejaamaülema majas. 4 Tolstoi teosed: L. Tolstoi esimene teos oli autobiograafiline jutustus ,,Lapsepõlv" (Detstvo, 1852), mis sai kiitust ka kriitikutelt. ,,Lapsepõlvele" lisandusid ,,Poisiiga" (Otrotsestvo, 1854) ja ,,Noorus" (Junost, 1857). Aastatel 18541855, kui Tolstoi
Viimane salm on aga hoopis vastupidine, mis tähendab, et kõik ei ole alati nii lihtne ja elu võib ka vahel väga raskeid keerdkäike meile ette sööta. Samamoodi on nukramaid tundeid edasi antud Koidula luuletuses "Ja õues on kevade". "Miks, süda, nii valjusti tuksud? / Vait, vait, ära värise! / Nad leinalaulu sull' laulvad, / Ja õues on kevade." Kevad tuleb tihti nii, et õieti ei saa arugi, kui see juba käes on. "Kevade on sala tulnud, / Tulnud hoopis salaja: / Hiilgavate puude ladvus / Aia ääres kiigub ta! / Lahkeil silmil seisab / haljal orasel, / Liigub liblikate / Siidtiibadel - / Kevade, kevade / Jälle tuli tagasi!". Lihtsalt ühel hetkel märkame, kuidas mõned lilled on juba õitsema hakanud ja lumigi täielikult sulanud. Järsku on puud lehtes, ilm soe ning suvi saabumas. Samal teemal on ka Juhan Liivi luuletus "Tulen, tulen!". "Paju otsast patsatas / lobjakuda, / lepa otsast latsatas / sula lunda. / Hüüti õhus üleval: / kuulen,
Georg Friedrich Händel 1685-1759 Anu-Mai Lillo [email protected] · Sündis 23. veebruaril 1685 Halles · Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg · Isa õhutas poega õigusteadust õppima · Isa eest salaja käinud ta pööningul klavikordi harjutamas · 1702. a. astus Händel Halle ülikooli ja õppis põgusalt õigusteadust · Töötas ka Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina · 1703. a. lahkus ta Hamburgi Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" 1710 Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" Hamburg (1703-1706) · Temast sai viiuldaja ooperiteatris · 1703. a. käis Händel Lübeckis külas
käe läbi. 4.Osapoolte omavaheline suhtlus oli vaba ja nad mõistsid üksteist tänu oma sarnasele lapsepõlvele (kumbki oli pärit vaesest perekonnast). Mõlemad olid samasuguses olukorras üles kasvanud, väsinud halbadest suhetest ja halvast elust. Nad said kokku ja hakkasid koos toime panema kuritegusid ja vägivaldseid tegusid. Osapooled olid pidevas suhtlemises, isegi kui üks osapool oli nt vanglas.Kui Clyde oli vanglas, käis Bonnie teda külastamas, viis talle salaja relva ja aitas tal vanglast põgeneda. Bonnie imetles Clyde'i, eriti seda, kuidas Clyde kunagi hirmul ei olnud. Bonnie esimesel kuriteol koos Clydega, kui Clyde ja ta sõbrad murdsid sisse rauakauplusesse, suutis Clyde rahulikult anda kõigile käsklusi mida teha. Kui kõik teised olid närvis, säilitas tema äärmise rahu. Kuid nende vahel oli ka vahetevahel arusaamatusi. Clyde proovis koguaeg Bonniet kaitsta ja
paranes, ta määrati kuninga historiograafiks (ajaloo-kirjutajaks), aasta hiljem valiti Prantsuse Akadeemiasse. 1758. aastal ostis Voltaire endale Sveitsis mõisa ja jätkas seal võitlust tagurliku Euroopa vastu. Voltaire uskus valgustatud absolutismi, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. Ta arvustas katoliku kirikut kuid pidas religiooni vajalikuks. Vaimulike ringkondade vaen tema vastu oli nii suur, et ta tuli matta salaja. Voltaire'i kirjanduslik looming sisaldab klassitsistlikke tragöödiaid, värss- ja proosakomöödiaid, eeposi, filosoofilisi poeeme, lüürikat, satiire, epigramme. Kõige loetavamaks on jäänud tema filosoofilised jutustused. "Zadig ehk Saatus" (1747) sündmused toimuvad muistses Babülonis, seiklusterohke lugu räägib voorusliku Zadigi õnneotsingutest. Voltaire vihjab Zadigi teekonna kaudu, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ja väiklust
(1929). Majakovskil oli ühena vähestest Nõukogude kirjanikest privileeg reisida vabalt. Tema reisid Lätti, Saksamaale, Ameerikasse, Mehhikosse ja Kuubale mõjutasid tema mitmeid teoseid. Majakovski reisis ulatuslikult ka Nõukogude Liidus. Ühel külaskäigul Ameerikasse, kus ta pidas ka loenguid, kohtus Majakovski Elli Jones'iga, kes hiljem sünnitas talle tütre. Sellest sündmusest sai Majakovski teadlikuks aastal 1929, kui paar kohtus salaja Lõuna-Prantsusmaal. 1920. aastate lõpus armus Majakovski Tatiana Yakovlevasse, kellele ta pühendas poeemi ,,Kiri Tatiana Yakovlevale" (1928). Majakovski mõju tähtsust ei saa limiteerida vaid Nõukogude luulele. Kuigi teda peeti aastaid enamjaolt just Nõukogude poeediks, mõjutas ta 20. sajandi luulet ka kaugemas perspektiivis. Majakovski poliitilist aktiivsust ning propagandistlikku tegevust mõisteti harva ning sellele vaadati tihti ebasoodsa pilguga.
igavesti enda juurde, kuna Odysseuse truu naine Penelope oma poja Telemachos'ega ootab Ithakal meeleheitliku igatsusega armastatud mehe kojutulekut. Odysseuse senised seiklused pärast Troojast lahkumist esitatakse pärastpoole kangelase enda poolt jutustatult minaisiku vormis, mis toob kirjeldusse suurema vahelduse ja mitmekesisuse. Kodus ootas Odysseust truult abikaasa Penelope, kes kosilaste peletamiseks lubas abielule mõelda pärast pooliku kanga valmimist. Öösiti aga harutas ta salaja päevase töö üles, et kangas kunagi valmis ei saaks. Viimaks lubas ta abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Seda suutis aga vaid kerjuseks maskeerunud Odysseus ja läkitas omavolitsevate kosilaste pihta ühe noole teise järel. Athena abiga tappis Odysseus nad halastamatult ja hakkas uuesti Ithakal valitsema. Eepos ise jaguneb kahte võrdsesse peaossa: 1. Odysseuse seiklused võõrsil ( 1. I - XII); 2. Seiklused pärast kodumaale jõudmist ( 1. XII - XXIV)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
