30 19. nov 1942 Stalingradi lahing : kestab kaks kuud, sakslased kaotavad ligi 300 tuh. meest ja arvukalt sõjaehnikat, armee saab tugeva hoobi. jõudude vahekord muutub venelaste kasuks, ka 1943 ei suudeta initsiatiivi haarata. 31 Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. NSVL võitis. 32 1944 murrab punaarmee läbi Leningradi blokaadi, tungitakse Poola, kus lastakse sakslastel seal tekkinud vastupanuliikumine maha suruda, et siis panna Poolas võimule endale sobiv valitsus.1944 jõutakse juba ida-Preisimaa piirini, okupeeritakse Rumeenia ja Bulgaaria, sakslaste väed lüüakse välja ka Jugoslaaviast. 33 1945. jaanuar Nõukogude Liidu väed jõuavad Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased
Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu ? Mis võimaldas Punaarmeel saavutada edu ? Põhjuseid on mitmed, miks võib nimetada 1943. a pöördepunktiks II maailmasõjas: · Stalingradi lahingu lõpp: 2. veebrualil 1943 lõppesid lahingud sakslaste kapituleerumisega armee oli saanud hoobi, millest ei suudetudki toibuda. · Kurski lahing: 5. juulil 1943 nn Kurski kaarel alanud pealetungi käigus suutsid sakslased esialgu edasi liikuda, kuid Punaarmee tõrjus nad tagasi ning sakslastel ei õnnestunud neid peatada. · Itaalia väljalangemine sõjast: USA ja Briti väed maabusid 3. septemnril 1943 Itaalias. Mussolini kõrvaldati võimult ning uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu tulenes liitlasvägede tegutsemisest. Ühekoos suutsid nad halvata nii Saksamaad kui ka Itaaliat, kes üldse langes sõjast välja. Itaalia ebaedus oli oma osa
Öises lahingus suutis saksa laevastik Inglismaa haardest läbi murda ja oma baasi naasta. Mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi, kuid Saksamaa kuulutas end võitjaks. Kuid pigem jäi võit Inglismaale, sest edasipidi käitus Saksamaa laevastik passiivselt, söendas vaid haruharva oma baasist välja tungida. Somme´i lahing: 21.märts 1918. Alguses oli sakslastele edukas, inglise kaitsest murti sügavalt läbi- sakslastel tekkis taas lootus, et Schlieffeni plaan õnnestub. Sakslased kaotasid oma vägedest viiendiku. Saksa sõjavägi kehvemini toidetud, levis ,,hispaania gripp". 18.juulil 1918 kukkus sakslaste pealetung läbi. Compiegne´i vaherahu: 11.11.1918, lõpetas I ms. rahutingimused olid väga rasked- pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt, Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli üleanda oma sõjavarustus liitlastele,
14.11.12 Piirilahing 21-25. augustil 1914, Prantsusmaa- Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Prantslased Taandusid mitu sada kilomeetrit, kuni jõudsid üsna pariisi lähedale, vastased ei suutnud nad ümber piirata aga saksalased ei suutnud ka purustusi teha. Siiski kaotasid prantslased koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa oma tööstustest ja majanduslikust potensiaalist. Marne´i lahing Esialgul kasvas sakslaste väejuhatuse enesekindlus. Sakslastel tekkis arusaamus, et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada. Sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati loobuda schlieffeni plaanist ette nähtud ümberhaaramisest ning ssuunati parema tiiva väed mitte kaarega Pariisi taha, vaid otse Pariisi peale. 2. septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 km kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast. Prantslased koondasid Pariisi alla oma viimased reservid
SAKSAMAA AJALUGU 18.jaanuaril 1701 kroonitakse Brandenburgi kuurvürst fruedrich III Köningsbergis Preisi kuningaks Friedrich I nime all. 1870,-1871, toimus Prantsuse-preisi (saksa) sõda. napoleon II sai lüüa ning 18.jaanuaril kuulutati välja barokses Versaille's lossis Saksa Keisririik. Sõja tulemusena saab Saksamaa Prantsusmaalt ka Elsass-lotringi tööstuspiirkonna,mille Prantsusmaa võtab I maailmasõjas (28.juuli 1914-11.november 1918) sõjaga tagasi. Kättemaksu soov Prantsuse-Preisi sõja eest on üks I maailmasõja põhjuseid. Dünastiaks ikka Hohenzollern. Kolm valitsejat: Wilhelm I ( 1871- 1888 ), Friedrich III (1888), Wilhelm II (1888-1918). [ Wilhelm II oli vaid sada päeva keisrina valitsenud Friedrich III poeg ja esimene Saksa keisri Wilhelm I pojapoeg. Wilhelm II oli inglise kuninganna Victoria vanim lapselaps. Tema üks käsi oli sünnitrauma tagajärjel äärmiselt nõrk, Wilhelm jaksas seda vaevu tõsta,ku...
kuigi see oli vastuolus Prantsusmaa ja Suurbritannia huvidega. Rahvusvahelise kompromissiga natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali. Majanduslik ime majanduslikuks imeks nimetati 1950-69. aastate majandusliku kasvu Saksamaal, mis ilmnes tugevamalt kui teistes riikides. Selle põhjuseks peeti seda, et: Saksamaa pidi teistest riikidest vähem kulutama raha riigikaitsele Saksa LV'sse saabus võimas tööjõureserv USA andis suuri laene ja tegi investeeringuid Sakslastel endil oli suur töötahe ja hea töö oskus Valitsus lõi soodsad tingimused selleks, et iga üks oleks huvitatud töö tegemisest Viies vabariik 1958. aasta septembris toimunud referendumil võeti Prantsusmaal vastu nn Viienda Vabariigi põhiseadus, vastavalt sellele muutus Prantsusmaal presidentaalseks vabariigiks. Maggy out! 1979. aastal Suurbritannias võimule tulnud konservatiivide valitsus eesotsas
1202.asutati eliitväeosa-Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). Nemad kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivlaste ja latgalite alistumine Igal kevadel saabus Liivimaale laevastik uute ristisõdijatega, kes osalesid Mõgavendade ordu juhtimisel sõjalistes operatsioonides. Lisaks õnnestus sakslastel enda poole võita osa liivlasti koos nende vanema Kaupoga 1206-1207. aastal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. Maksud olid kõigil ok, ja olid oma eluga suhteliselt rahul, sest Riia linna rajamisega oli oodata majanduse edevdamist. 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõhalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edasi vallutati
*06.06.44 avatakse 2.rinne P-Pr, juhib Eisenhower, liikuma Belgia suunas, et tõrjuda Saksat; Ardenni lahing suvel *märts-aprill 1945 Berliini oper., juhib Punaarmee kindral Zukov; Hitleri enesetapp *2.05.45 kapituleerub garnison *8.05.45 kapituleerub Saksa Vene-Saksa sõda 1941- 1945 *Barbarosa plaan - vallutada NL välksõjaga *22.06.41 liiguvad Saksa armeed Põhja- Jäämerest Musta mereni; Nord, Mitte ja Süd; edukad ja kiired *Leningrad blokaadi rõngasse, NL poolt taganemine *1941 sügis Sakslastel vallutatud Baltikum, Valgevene ja suur osa Ukrainast *1941/42 Moskva lahing- tõsine kaotus Saksale, Hitleri välksõja plaani oli läbikukkunud *42 suvi Wehrmacht tungib Lõuna- Venemaale, liiguti seljatagant Moskva poole, vallutati Stalingrad (sept-nov, murdepunkt- mõlemad võrdsed) *19.11.42 Punaarmee pealetung Stalingradis, W sõdurid piiramisrõngasse Paulus vs. Zukov veebr.43 piiramisrõngas likvideeritakse, Saksa kapituleeritakse
nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse · vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud · olemasolevad õhujõud tuli likvideerida · Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada.
7% (1 400 000), Kesk Aasia 5.2% (türklasi 4% e 3 260 000) , Asiaadid 2.0% ( 1 634 000), mustanahalised 1% ( 814 000) ning muud rahvused. Saksamaal on palju sisserändajaid väga erinevatest rahvustest ja uskumutest. See võib probleeme valmistada, sest on vaja rahuldada väga erinevaid rahvuseid, nt: ehitada erinevaid usuhooneid, ning et kõikidel olenemata rahvustel oleks võrdsus. Saksamaal on väga suur türklaste arv, sest nad on odav tööjõud, kuid nüüd nõuavad nad samu õigusi, mis sakslastel, sest nad olevat juba mitmeid aastaid Saksamaal elanud. See on Saksamaa jaoks suur probleem. 8. Rahvastikupoliitika Kuna Saksamaa on vananeva rahvastikuga riik, siis peab Saksamaa tulevikus sündimuste arvu suurendama, et oleks tulevikus tööjõudu võtta. Oluline on ka rahvastiku tiheduse ühtlustamine. Saksamaal on enamus rahvast koondunud läände, mis on ka arenenud kui ida. Kuid Saksamaa peaks looma ühtse riigi ning asustama rohkem ida poolt ning luua sinna suuri tööstuslinnu. See
* * 4. Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid? 1) Jüüti merelahing (31. mai 1916)- Suurim merelahing, Sakslased ja inglased kandsid raskeid kaotusi, Inglismaa võidab. 2) Vedurni lahing (veebruar kuni november. 1916)- Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelasi tõrjunud. Murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Hukkus ligi 1 miljon meest, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. 3) Somme’i lahing (juulist novembrini 1916)- Esmakordselt kasutati lahingus tanke- inglaste poolt. Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi murda, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Mõlemad pooled kaotasid lahingus 1,3 miljonit meest. 4) Ypres’i lahing (aprill 1915.a.)- Sakslased kasutasid mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid
nimetati seda ka Versailles' diktaadiks. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse · vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud · olemasolevad õhujõud tuli likvideerida · Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada.
See tekitas sõjameestes viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu. 1944. aasta suvel polnud Saksamaa jaoks olukord soodne ning taandati Saksa väeosad. 26.juulil marssisid sisse venelased. Sinimägede ümber toimusid kahe nädala vältel ägedaimad lahingud. Saksa väed tegid mitmeid vasturünnakuid, Punaarmee aga saatis lahingusse üha uusi väekoondisi. Vene üksused aga lõpetasid pealetungi ilma edu saavutamata. Vene väed aga saavutasid edu Tartu all, sest sakslastel ei jätkunud enam jõudu linna kaitsmiseks. Septembris otsustasid sakslased Eesti ja Põhja-Läti maha jätta. Samal ajal sakslaste taandumisega algas taas Vene pealetung. Venelased suutsid maha suruda nõrga vastupanu Suurel Emajõel ning 22. sept sisenesid Nõukogude tankid Tallinna. Järgnes kogu mandriosa okupeerimine. Eestlased üritasid veel viimaseid vastupanusid, kuid asjatult. Kuid tänu sellele, said mitmed tuhanded eestlased põgeneda üle mere. Suure põgenemise ajal lahkus Eestist
1217 a Ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale, Sakslased lubasid lahkuda Eestist. Madisepäeva lahing peaorganisaator Lembitu,lahingus osales umbes 6000 eestimeest,venelaste abivägi kohale ei jõudnud,sakslaste poolel sõdisid liivlased ja latgalid,langesid Lembitu ja Kaupo. 1219-1220 a saabusid taanlased tallinna alla ja alistasid eestlased,toimus võiduristimine,rootslased vallutasid lihula kuid eestlased vallutasid selle tagasi. Eestlaste kaotuse põhjused sakslastel parem relvastus,rüütlid elukutselised sõjamehed,puudus korralik koostöö maakondade vahel,vallutajaid toetasid kaupmehed,katoliku kirik ja ordu. 7. Vana-Liivimaa riigid: riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana- Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. Jüriöö ülestõus, selle põhjused ja tagajärjed. Õpik lk. 90-119 Liivimaa jagunes mitmeks väikseks riigiks P-Eesti Taani võimu all,Saksa ordu Liivimaa
maitsestatakse hapukaks. 5 18. sajandi alguses hinnati baltisaksa köögis kõrgelt ka kammkarpe, kuid järgmise sajandi lõpul nende söömise komme taandus, ehkki kammkarpides serveeriti raguud ja teisi liha- ning kalaroogi. Levinumate ja tuntumate toiduainete seas on saksa köögis kartul, vorst ja hapukapsas. Põhiliselt kasutatakse sea-, kuid ka tihti linnuliha. Samuti on sakslastel tugev uluki- ja metslinnuliha valmistamise tratitsioon. Alkohoolsetest jookidest on tuntuim kindlasti Saksa õlu, mida tänini valmistatakse valdavalt niinimetatud Reinheitsgebot'i ehk varauusaegsete kvaliteetnõuete järgi, mille kohaselt võib õlleteoks kasutada ainult vett, otra ja humalat. Tuntud on ka nisu õlu. Veini toodetakse peamiselt Lääne-Saksamaal Reini jõe ääres. Levinud on nii kvaliteetsed
24. juulil 1944 tõrjusid eestlased Punaarmee rünnaku Auvere sillal. 26 juulil marssisid Vene väed Narva sisse, Saksa väed tõmbusid tagasi. Ägedaimad lahingud, mida Eestis on peetud, toimusid Sinimägede ümbruses. 10. augustiks lõpetasid Vene väed pealetungi edu saavutamata. Punaarmee kaotusi hinnatakse kuni 200 000 meheni. Augustis jõudsis Pihkva piirkonnas pealetungi alustanud punaväelased Lõuna-Eestisse. Pärnu poole liikunud väed peatati, kuid Tartu kaitsmiseks polnud sakslastel jõudu. 25. augustil 1944 hõivas Punaarmee Tartu ning üritas edasi liikuda Jõgeva poole. Septembri alguseks õnnestus Punaväed üle Emajõe tagasi tõrjuda, kuid Tartu jäi Punaarmeele. Septembri keskel jõudis Punaarmee Riia lähistel mereni. Sakslased otsustasid maha jätta Eesti ja Põhja-Läti. Sakslaste taandumisega algas Vene pealetung. Suurel Emajõel rünnakule läinudpunaväelased kohtasid nõrka vastupanu. Punaarmeele avanes ka tee Tallinna. 22
tsiviilelanike seas. Sõjategevus Euroopas 1944 · 1944 algas idarindel Punaarmee rünnakutega põhjas ja lõunas. · Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, Narvas jäi pealetung seisma pooleks aastaks. · Suurem edu Ukrainas, jõuti Rumeeniani. · 22. juuni - pealetung sakslaste tsentri vastu. · Punaarmee tungis Poolasse, liikus Varssavi poole. · aug. alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu. · Stalin peatas Punaarmee edasitungi ja lasi sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda. · Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja Lätist ja tõmbuda nn Kuramaa kotti. · 1944 ründas Vene Soomet, murti läbi Mannerheimi liinist. Sept. sõlmisid nad vaherahu. · 1944 okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria. · Sakslased löödi välja ka Jugoslaaviast. · Sakslased okupeerisid sõjast väljuda üritanud Ungari. Jalta konverents · 4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta konverents.
Paljud saksa sõdurid olid veel suvemundris ja kannatasid külma käes. Lisajõude polnud võimalik tuua ja üksused kaotasid poole oma võitlusvõimest. 30.oktoobril üritas Heinz Wilhelm Guderian (Saksa tankide väejuht) vallutada Orjoli, mis asub Brjanskist 110km ida pool. Seda kaitsesid teiste hulgas esimesed Siberist saabunud üksused, kes üllatasid sakslasi raevuka vastupanuga. Et Guderiani tankidel ei jätkunud kütust ja maastik oli peaaegu läbimatu, tuli sakslastel paigale jääda. Sakslaste ebaõnnestumine Novembri alguses saabusid külmad ja maapind hakkas uuesti kõvemaks muutuma. Sakslased püüdsid seda pealetungi jätkamiseks ära kasutada ja täiendasid kiiresti sõjavarustust. Samal ajal saabusid Siberist rongid, tuues Moskva tugevduseks ühtekokku 40 uut diviisi. Saksa pealetung jätkus 15.novembril. Teed olid küll
erinevused. Erinevustena toodi üldiselt teiste firmade poolt välja: 1. Saksa ettevõtetes on hierarhia, Eesti ettevõtetes tavaliselt tasane juhtimissüsteem 2. Eelistatakse ainult saksamaist (autod, tootmistehnika). Kõik mis on võimalik tuua Saksamaalt, seda ka tuuakse. Muidu inimesed nagu me kõik, unustavad, hilinevad, muudavad päevapealt plaane ja kohapealne töötaja peab väga paindlik olema. 3. Eestlased on rohkem paindlikumad 4. Kohusetunne on sakslastel suurem 5. 5.1. Saksamaal suhtutakse pisipettustesse rangemalt (nt isiklik telefonikõne firma arvel on vargus) 5.2. Ametihierarhia mängib enam rolli kui Eestis. 5.3. Lubadustesse suhtutakse tõsisemalt kui Eestis Kolmeteistkümnes ettevõttes ei tööta sakslasi ja vaid kahes ettevõttes töötab ja on rahul Eestis olevate töötingimuste ja eluoluga. 2.3 Küsitluse järeldus Saksamaa ja Eesti omavahelised suhted mängivad olulist rolli enamusel ettevõtetel
1941-1944 1941 alustas Hitler NSVL-i vastast sõjaplaani ,,Barbarossa". Sõjaks Saksa vastu valmistus ka NSVL. Mõlemad plaanisid üksteist kohe sõja algul purustada. 22 juuni 1941 ründas Saksamaa NSVL-i: Mitte Süd Nord Valgevenest Moskvasse Ukrainasse Baltikumist Leningradi Saksamaa liitlased: Itaalia, Rumeenia, Soome, Slovakkia, Ungari. Sakslastel oli edu, kohalikud elanikud võtsid neid vastu kui vabastajaid. Otsustaval Hetkel loobus Hitler Moskva ründamisest Kiievi kasuks. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. Stalin õhutas rahvast nimetades sõja Saksamaa vastu Suureks Isamaa sõjaks. Jaapan
saksa lennukit, mis olid teel Vene loodearmee poole eesmärgiga kaasata neid Eestivastasesse võitlusesse. Landeswehr : vaherahu · 10. juunil tehti Antandi vahendusel vaherahu. · Eestlastelt nõuti oma vägede välja viimist Läti aladelt ja nõuti ka PõhjaLäti alade okupeerimise lõpetamist. · Alanud konflikt oli ka arutlusel Pariisi rahukonverentsil, kus 11. juunil käskis Antandi ülemsõjanõukogu sakslastel lõpetada pealetung Eesti suunal ning viia oma väed Eesti poolt nõutud joone taha. · Saksamaa tõi kriisipiirkonda vägesid juurde. · 19. juuni lõppes vaherahu, sõda oli puhkemas. · 3. juulil sõlmiti vaherahu, millega sakslased tõmbuvad Lielupe taha ja eestlased lõpetavad pealetungi. Landeswehr´i sõda · Oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline
vapustas lääneriike. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Sx piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjateg. soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivne teg. käis aga merel, kus Sx laevastik üritas läbi lõigata Ingl. varustusteid. 9. aprill 1940 hõivas Sx armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat, eesmärgiga suurendada laevastiku tegevusvabadust. Kiiresti õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. 1940. a suvi alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes: Hitler oli viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Sx. väejuhatuse plaan oli anda lööl Belgia ja Hollandi pihta; meelitada Prant. ja Ingl. põhijõud Belgiasse. 10. mail 1940 ründasadki sakslased Belgiat ja Hollandit. Sx. liikusid edukalt edasi lennuväge ja soomusväge kasutades. Prant. ja Briti armeed polnud 1940. a suvel veel sõjaks valmis. 12.-13. mai ületasid sakslased
ühel hetkel sellest sugugi kaugel. Avamängus kaotati Stockholmis Rootsile 2:7, kuigi 3. minutil juhiti 2:0! Seejärel saavutati Turus 1:0 toredusvõit Soome üle. Kõik jäi viimase mängu ( Saksamaaga) otsustada. Köningsbergis 18000 pealtvaataja ees võitis Eesti poolaja 1:0 ning oli 45 minuti kaugusel MM finaalturniirist. Siis tuli hättasattunud sakslastele appi kohtunik, sudeedi sakslane Bruno Pfitzner, kes fikseeris viigiks olematu värava. Seejärel lasi ta sakslastel nurgalöökide puhul blokeerida Eesti väravavahi Evald Tipneri ning Saksamaa võitis lõpuks 4 : 1 . Eesti pidi ainsa alagrupi meeskonnana pidama kõik mängud võõrsil, sest Kadriorgu plaanitud kohtumisest Saksamaaga tuli loobuda, kuna staadioni renoveerimise tööd ei saanud valmis. Lõplik tabel: 1.Saksamaa 3 3 0 0 11-1 6 2.Rootsi 3 2 0 1 11-7 4 3. Eesti 3 1 0 2 4-11 2 4. Soome 3 0 0 3 0-7 0 3
ja suurema osa ukrainast. 3.märtsil 1918 sõlmiti Bresti rahu- loovutati sakslastele maad. Ühendriigid liitusid Antandiga, kui sakslased alustasid allveesõda, mis röövis USA inimelusid ja kaubanduslikke kasumeid. 6.apr 1917 kuulutasid Saksamaale sõja. 8.jaan 1918 tegi Wilson ettepaneku sõlmida õiglane rahu, see lükati tagasi sakslaste poolt. 21.märtsil 1918 Somme'i pealetung oli algselt edukas sakslastele. 18.juulil 1918 aeti sakslased tagasi 1918.a juuli lõpuks oli sakslastel jõud otsas. 8.augustil 1918.a andsid sakslased ja inglased sakslastele Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. Saksa sõdurid hakkasid mõistma, et nad ei suuda seda sõda võita. 29.sept 1918 tehti keisrile ettepanek alustada rahuläbirääkimisi. 29.sept 1918 alustas Bulgaaria Prantsusmaa ja Inglismaaga vaherahuläbirääkimisi. 30.okt 1918 kirjutas Türgi alla vaherahukokkuleppele. Oktoobris hakkas rahu otsima ka Austria- Ungari, kuid see lagunes väikesteks riikideks
Nemad löödi aga kiiresti tagasi. 10. 1222.a Saaremaal, kui taanlased eesotsas kuningas Valdemar II seal maabusid ja asusid ehitama kivilinnust.saarlased asusid vastvalminud kindlust koheselt piirama. Taanlaste linnus vallutati. 11. 1223.a jaanuaris löödi sakslased välja Viljandist ja veidi hiljem Otepäält ning Tartust. Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. 1224.a jooksul õnnestus sakslastel järk-järgult oma võim taastada. Mandri-Eesti viimaseks eestlaste kätte jäänud linnuseks oli Tartu. Tartu piiramine sakslaste poolt algas 15.08.1224 ja 8-päevase piiramise järel linnus vallutati. Sõjaretk Saaremaale võeti ette 1227.a jaanuaris 6 päeva piirasid sakslased Muhu linnust ja vallutasid selle lõpuks. Saarlaste tugevaim linnus Valjala alistus, sest vastupanu osutus mõttetuks. Sellega oli MVV lõppenud. Mis olid eestlaste allajäämise põhjused?
Suuremad väed koondati itta Venemaa vastu ja väiksemad lõunasse Serbia vastu. 4. erinevused ida- ja läänerinde sõjategevuses: Läänerindel : 2. august 1914 saksa väed hõivasid luksenburgi, paar päeva hiljem alustati pealetungi Belgiasse. Tugev vastupanu, sakslased lasid belglasi külade viisi maha. Prantusmaa alustas lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva nõrgaks. Viimane aga langes suurte saksa üksuste rünnaku alla, kus sakslastel oli ootamatu kokkupõrge prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. Piirilahingus said Prantuse-Inglise väed lüüa ja rinne liikus mitusada km tagasi, jõudes Pariisi lähedale. Prantslased olid õppinud arukalt taanduma, kuid kaotasid koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa tööstusest ja majanduslikust potensiaalist. Saksamaa otsustas muuta oma sõjaplaani et sõda kiiremalt lõpetada. Väed suunati otse Pariisi peale. Saksa väed olis lõpuks kurnatud
vasallide kihti, hakkas selleks maid läänistama. 3. 1202 asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu(Mõõgavendade ordu) . Mõõgavennad kujunesid ristisõdijate väe tuumikuks(spartalik elukorraldus, religioossne motiveeritus, tugev distsipliin) . 4. Ordu allutati küll piiskopile, kuida kujunes Riia piiskopiole ohtlikuks konkurendiks. Liivlaste alistumine · Mõõgavendade ordu saatis iga kevad Liivimaale laevadega ristisõdijaid. · Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos liivlaste vanema Kaupoga. · Ülejäänud liivlaste vastupanu rauges 1206-1207. Siis toimus ulatuslik ristimine, ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. · Hiljem kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllatki heaks: 1. Maksud ei olnud eriti koormavad 2. Nad olid olnud varemgi Polotski vürsti maksualused 3. Vastutasuks võisid liivlased arvestada mõjuka liitlasega naaberrahvaste kallaletungide korral 4
juulil 1918 Pariisi all. Peale seda hakkas Saksamaa sõjaliselt kokku varisema. 32. 1918 aasta 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades Pariisi aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vägi kaotas 700 000 meest. Arvan, et nõrk koht oli Saksamaa puhul armees. Saksamaa ahnusel polnud piire. Ta liikus aina edasi ja edasi, kuigi teadis, et oli palju mehi juba kaotanud. 1918. aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. Samuti oli muidugi viga ka tagalas, sest samal ajal, kui lääneliitlased hakkasid asusid vastupeale tungile kasutades oma kasvavat tehnikat, polnud saksalased suutnud oma tankitööstustki korralikult käivitada. Kuna Inglismaa ja Prantsusmaa suutsid toota tanke ja nendega sõtta minna, siis anti tugev vastulöök Saksamaale 8. augustil 1918 ja Saksamaa pidi taanduma.õ 33.lõpetas esimese maailmasõja juriidiliselt. 34
Inglismaa ja Prantsusmaa olid valmis vägesid appi saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. Olulist rolli mängis ka külm. 12. märtsil 1940. aastal sõlmiti Moskvas rahu. Karjala anti ära. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL-i vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaan: purustada Punaarmee väed sõja algul, mitte lasta Venemaale taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSVL. 1941. aasta suveks oli Punaarmee koondanud läänepiirile suured jõud. Sakslastel õnnestus Punaarmeed ootamatult rünnata. Sakslased vallutasid sügiseks Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Hitler otsustas rünnata mitte Moskvat, vaid Leningradi. Algas Leningradi blokaad, st, et Leningrad oli piiramisrõngas, 640tuhat inimest suri nälga. Pärast seda suundusid sakslased Moskva alla. Siis tulid külmad ja läbimatud teed ja sakslased polnud sellega arvestanud. Moskva alustas vastupealetungi, siis sai sakslane aru, et välksõja plaan on läbi kukkunud.
Seal kirjutatakse ühest mungast Rietrichist, keda eestlased kui vangi võetud vaenlast tahtnud ohverdada. Ta suhtus sakslaste nõidade ohverdamisse halvustavalt. Sakslased arvasid, et Eesti sõjajumal on Tharapita, sest nad ei saanud eesti keelest mitte midagi aru, kuigi oli Taara. Eesti rahva vanaaegne usk polnud inetum, kui muu selle aja paganarahval. Ristiusu levitajad jõudsid esimesena virulaste juurde, kes end ka kohe ära ristida lasid. Nad uskusid, et taanlastel ja sakslastel on üks Jumal ning üks ristiusk. Tüli taanlaste ja sakslaste vahel läks maade päraste nii suureks, et inimesed läksid Rooma paavsti juurde ning lasid end ristida taanlaste poolelt sakslaste poolele ja vastupidi. Nii kestis selline vahetamine mitu sada aastat. Teiseks seadused ja eluviisid- eestlased ja nende vennad liivimaalased elasid kindlates külades ja linnades nagu näiteks: Uula, Vasela, Loone ja palju muudki veel.
uusi rõõmuallikaid. · Ängistuse peletamiseks kasutasid naised igasuguseid alakunste ja loitse. · Naiste kõrval tuli mehel arvesse võtta ka odaliske. · Naiste aknaid katsid tihedad võred,et keegi ei saaks sisse piiluda. · Maja kõik orjatarid oli isanda käsutada.Nende sünnitaturd lapsi loeti seaduslikeks ja orjatar tõusis siis isanda naise seisusse. · Naise juveelid olid tema ainus kindlustus äkilise õnnetuse vastu. Unelm Idamaast. · Sakslastel on Idamaa jaoks ahvatlev nimi: Hommikumaa. · ,,Tuhat ja üks ööd" ehk ,, Araabia ööd" · Tänapäeval on mõned haaremis veel olemas. Minu arvamus. Mulle meeldis see raamat,kuid samal ajal ei meeldinud ka. See raamat oli hea selle poolest, et ma sain nii palju uusi asju teada,mida ma poleks niisama tänaval teada saanud. Samuti oli seda väga kerge lugeda ning ei hakanud igav. Väga lahedaks tegi kogu raamatu ka see,et seda juttu jutustas tüdruk ise
olid võimetud. T-34 mass oli 28,5 tonni, esiosa soomuse paksus kuni 55 millimeetrit ning käiguvaru 400 kilomeetrit. Tankil oli 500-hobujõuline diiselmootor, maksimaalne kiirus maanteel 55 km/h. Ta võis ületada 2,5 meetri laiuse kraavi ja 0,7 meetri kõrguse takistuse. T-34 relvastusse kuulusid 76,2-millimeetrine kahur ja kaks 7,62-millimeetrist kuulipildujat. Võib öelda, et kõige olulisemat rolli kogu Teise maailmasõja jooksul mängiski just T-34. Sakslastel õnnestus küll luua üks paremaid tanke Panther, mis oli kaitstud kuni 110 mm paksuse soomusega ja varustatud laastava relvastusega, kuid sõja käiku see enam ei muutnud. Pärast Teist maailmasõda arendati tanke vastavalt sõjas omandatud kogemustele ja eesmärkidele. Peamiseks relvasüsteemiks kujunes keskmine ehk põhitank. Näiteks USA 1960. aastate M48 mass oli 44,2 tonni, 850-hobujõuline mootor andis maksimaalseks kiiruseks 41,8 km/h, käiguvaru oli 110 kilomeetrit
Venemaa Ajutine Valitsus, hakkaks Lenin otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Esimese maailmasõja ajal oli Lenin sõja toetamise vastane, mille tõttu jäi ta isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks. (EE, 2. trükk, V köide, 1990) Tema naasmist Venemaale abistasid sakslased, kes lootsid et Lenini vastutustegevus Vene ajutise valitsuse suhtes, mis oli kukutamist tsaarirežiimi, teeb sakslastel idarindel sõja võitmise tunduvalt lihtsamaks.Kui Lenin jõudis Venemaale, asus ta elama Petrogradi, et olla poliitiliste sündmuste keskel. Ta hakkas kritiseerima Venemaa Ajutist Valitsust ning nimetas seda toetavaid sotsiaaldemokraatlikke suundi reeturlikeks. 1917 Juulis püüdis Lenin esimest korda võimu haarata, aga sotsiaaldemokraatlik valitsus arreteeris enamiku juhtpositsioonil olevatest bolševikest, kuid Lenin suutis põgeneda Soome.(BBC)
keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegipoolest kasutati keemiarelva esimeses maailmasõjas. 1925. aastal Genfi protokolliga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski kasutas itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937. aastal Hiinas. Keemiarelvi on kasutatud ka hilisemates relvakonfliktides (nt USA Vietnamis ja Iraagis). Keemiarelvi teises maailmasõjas ei kasutatud, olgugi et sakslastel oli suurtes kogustes keemiarelvi. Peale sõda uputati keemiarelvad Biskaia lahte, Põhja- ja Läänemerre, mille tagajärjel on tekkinud mürgitused, surmajuhtumid inimestega ja merefauna ulatuslik kahjustamine. Samuti on ründemürke kasutatud keemiaterrorismiks 20. märtsil 1995 Tokyo metroos, kus äärmusliku ususekti Aum Shinrikyo liikmed tapsid sariini kasutades 11 inimest ja umbes 5000 sai mürgituse. Jaotus
1. Friedrich Ebert 2. Paul von Hindenburg Weimari vabariigi aegsel saksamaal loodeti Versailles süsteemi muutmist. Suur hulk sõjaväelasi ihkas revansi. Suur majanduskriisi mõju saksamaale 1. Suur tööpuudus (6 milj töötut) 2. Ettevõtete pankrotid 3. Sotsiaalsüsteemi ülekoormus 4. Pidev valitsuste vahetumine (aastas 2-3 valitsust) Kasvas Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja Saksamaa Kommunistliku Partei populaarsus sakslastel oli valida: · Punane või pruun katk NSDAP · Loodi 1919 · 1921 sai partei juhiks Adolf Hitler · Partei oli oma poolsõjaväeline rühmitus SA (strumabteilung) ehk pruunsärklased Adolf Hitler · Algselt saksamaal üsna tundmatu · 1923. Aastla üritas Münchenis korraldada riigipööret. Prast seda oli vanglas, kus kirjutas raamatu ,,Mein Kanpf" (minu võitlus) · Raamatus esitas eesmärgi: o Versailles lepingute tühistamine
toimima pingete maandajana * 4. Olulisemad lahingud, millega ajalukku läksid? 1) Jüüti merelahing (31. mai 1916)- Suurim merelahing, Sakslased ja inglased kandsid raskeid kaotusi, Inglismaa võidab. 2) Vedurni lahing (veebruar kuni november. 1916)- Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelasi tõrjunud. Murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Hukkus ligi 1 miljon meest, sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. 3) Somme'i lahing (juulist novembrini 1916)- Esmakordselt kasutati lahingus tanke- inglaste poolt. Inglise- Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi murda, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. Mõlemad pooled kaotasid lahingus 1,3 miljonit meest. 4) Ypres'i lahing (aprill 1915.a.)- Sakslased kasutasid mürkgaasi, üritades selle toetusel inglaste kaitsest läbi tungida
juulil 1918 Pariisi all. Peale seda hakkas Saksamaa sõjaliselt kokku varisema. 32. 1918 aasta 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades Pariisi aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vägi kaotas 700 000 meest. Arvan, et nõrk koht oli Saksamaa puhul armees. Saksamaa ahnusel polnud piire. Ta liikus aina edasi ja edasi, kuigi teadis, et oli palju mehi juba kaotanud. 1918. aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. Samuti oli muidugi viga ka tagalas, sest samal ajal, kui lääneliitlased hakkasid asusid vastupeale tungile kasutades oma kasvavat tehnikat, polnud saksalased suutnud oma tankitööstustki korralikult käivitada. Kuna Inglismaa ja Prantsusmaa suutsid toota tanke ja nendega sõtta minna, siis anti tugev vastulöök Saksamaale 8. augustil 1918 ja Saksamaa pidi taanduma.õ 33.lõpetas esimese maailmasõja juriidiliselt. 34
23. augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. sept...
TEINE MAAILMASÕDA. 1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 23. märts - Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. 7. ap...
Eestlased II maailmasõjas Referaat Loo 2006 Sissejuhatus Teine maailmasõda algas Saksamaa sissetungiga Poolasse 1. septembril 1939. aastal. Uue maailmasõja algusele andsid mõju ebaõiglane Versailles´i leping, Sakslastel oli vaja elamisruumi ja seda oli saada naaberriikidelt. Üks suurimaid sõdu oli Talvesõda (1939) NSV Liidu ja Soome vahel. NSV Liit saavutas võidu ning sai endale Karjala. 1940. aastal ründasid Saksamaa ja Itaalia koos Prantsuse ja Suurbritannia koalitsiooni ja Prantsusmaa vallutati. Peale seda algas sõda Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941. aastal algas sõda ka Jaapani ja USA vahel. 1943. aasta lõpus said kokku Stalin, Roosevelt ja Churchill, kes arutasid Saksamaa purustamist. Lõpuks jõuti ühisele kokkuleppele ja alustati koalitsioonisõda. 8. mai 1945. aastal Saksamaa kapituleerus. ...
seisma, öösel saabus eestlastele abivägesid ja järgmisel päeval läksid eesti väed vastupealetungile.võidujoovastus;tungiti aina edasi; 23 juuni hommikul marssisid võidukad eesti väed Võnnusse sisse. Seda päeva tähistamegi täna oma võidupühana. Teekond Riiani ja rahu sõlmimine Landeswehriga; sakslased taganesid;Eesti väed lõida saksa väed taas põgenema ja rühkisid edasi Riia poole.Juuni lõpuks jõuti Riia-lähedaste järvedeni,maailmasõja aegse kaitseliinini,kuhu sakslastel õnnestus koondada märkimisväärsed jõud; lahingud;hõivasid väina suudme(eestlased) johan pitka juhtimisel; olkord oli selge et sakslased riiat enda kä pidada ei suuda;Vaherahu ettepanek;Sõda oli läbi;Antanti kimbutas hirm et eestlased mutuvad Lätis juba liiga tugevaks ja et sõjategevusele enamlusevastase rinde tagalas ei tulegi lõppu.3 juulil Strazde koolimajas alkirjastatud leppe kohaselt pidid sakslased evakueeruma Kuramaale ja sealt saksamaale. 40
Johann Voldemar Jannsen Sihiks oli eesti rahva eluolu edendaine 1. üldlaulupidu, Perno kehtiva korra järgi Postimees(hiljem Eesti Postimees), Vanemuine, Carl-Robert Jakobson ,,Miks meil, eestlastel, kes me omaenese Sakala maal elame, ei ole samasugusi poliitilise õigusi kui sakslastel, kes meie sekka hiljem on asunud?" 17.Venestusaeg algus, teostajad, sisu ja tagajärjed. 1881. aastal sai troonile AleksanderIII, kes jättis Balti aadli privileegid kinnitamata. Algasid poliitilised ümberkorraldused, mille eesmärgiks oli muuta siinsed provintsid teiste Vene riikide sarnasteks. Baltisakslaste asemel määrati ametimeesteks vene ametimehed, kõik valla asjaajamine muudeti venekeelseks, koolid muudeti venekeelseteks. 18
· saksa rahvas on ajalooliselt ja vaimselt üle kõigist teistest rahvastest, kellest enamus (neegrid, asiaadid, slaavlased) on alaväärtuslikud, seepärast peab ülemvõim maailmas kuuluma sakslastele; · Versailles'i rahulepinguga on Saksamaad alandatud ja solvatud, saksa rahvuse areng allasurutud, järelikult peab Versailles'i rahulepingut muutma; · kõik sakslastega asustatud alad tuleb ühendada ühte riiki; · sakslastel on tarvis eluruumi (Drang nach Osten, kolooniate haaramine), see tuleb kätte võidelda; · tuleb kehtestada sotsialism sakslastele (heaoluriik); · kõigis maailma hädades on süüdi juudi plutokraadid (rahamehed), kommunistid ja sotsialistid (reetsid rahvuse huvid klassi huvidele) ning demokraatlikud poliitikud (korrumpeerunud egoistlikud lehmakauplejad);
Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Jaana Lind Eestlaste muistne vabadusvõitlus Referaat Juhendaja: õp Heli Kopter Kuressaare 2004 Sisukord Ristisõdade algus Liivimaal 3 Viljandi langemine 4 Madisepäeva lahing 5 Jüriöö ülestõus 1343-1344 6 Kasutatud kirjandus 7 Ristisõdade algus Liivimaal XII ja XIII sajandil asusid vöitlushimulised rüütlid ja vürstid söjaretkedele, vallutades enda kätte järkjärgult Läänemere lõunakalda. Sakslased tungisid ida poole, sest nende rahvaarv kasvas. Sakslased otsisid endale ka uusi kaubaturge. Läänemeri pakkus neile häid võimalusi kaubitsemiseks. Põhja-Saksamaale tekkis rida tähtsaid kaubalinnu. Linnad sõlmisid omavahel kuulsa "Hansa lepingu" ja võtsid kogu Läänemere oma võimusesse. Lääne poolt ilmuvad sakslased kujutasid endast ohtu eestlastele. Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa...
Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Sõjaplaan rajanes veendumusel, et Poola õnnestub purustada enne, kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. septembril 1939 sõda kuulutamata kallale. 3 sept. 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Võrreldes Poola armeega polnud Saksamaa sõjavägi mitte ainult suurem, vaid ka parem. Poola ratsaväe vastu panid sakslased tankid., Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kuid 17. sept. 1939 tungis Poolale kallale ka NSV Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud. Saksa ja NSV Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poolat polnud enam. 1939. aasta novembris ründas NSV Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Välksõda lään...
maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi. 9. aprill 1940 alustab Saksamaa operatsiooni ''Weserübung'' Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus kiiresti. Norras 04/09 Taani ja Norra kestsid lahingud 10.juunini. Norrakad osutasid sakslastele /1940 okupeerimine ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus Sakslastel küllaltki kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. 10.mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades 05/10 Belgia ja Hollandi selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga /1940 okupeerimine vallutasid piirikindlused. 10. mai 1940 operatsioon ''Fall Gelb'', eesmärgiks purustada 05/10 Prantsusmaa Prantsusmaa. 22
Eestlaste edu põhjused 1919. aasta algul- vabatahtlike üksuste loomine (spordiseltsid, Kuperjanovi vabatahtlikud), välisabi saabumine(Briti laevastik; vabatahtlikud Soomest, Rootsist ja Taanist; vajaliku varustuse saamine), rahvaväe ümberorganiseerimine (sõjaväe ülemjuhataja Johan Laidoner; staabiülemaks Jaan Soots), soomusrongide kasutuselevõtt (Johan Pitka poolt) Landeswehri sõda *Sõjaline konflikt baltisakslaste maakaitseväega *Läti palub eestlasi appi *Algul Võnnu all edu sakslastel Võnnu lahing *Eestlased võitsid 23.06.1919 Tähistatakse Võidupühana al 1934 a Tartu rahu sõlmimine ja tingimused *Eesti delegatsioon Jaan Poska *Nõukogude Venemaa delegatsioon Adolf Joffe (need mehed allkirjastasid Tartu rahulepingu) 03.01.1920 kell 10.30 vaherahu 02.02.1920 lepingu allkirjastamine (lõppeb ametlikult Vabadussõda) -riigipiire paika panemine -teineteise suhtes vaenulike relvastatud jõudude laialisaatmine -inimeste tagasipöördumisvõimalus kodumaale
9. Madisepäeva lahing- 1217 aastal. Osutus eestlastele raskeks kaotuseks 10. Muhu muistse vabadusvõitluse lõpp- 1227 aastal. Sakslaste väed olid nii suured, et muhulased pakkusid rahu ja lubasid end ristida. Ei lepitud ja peeti lahing. 11. Eestlaste allajäämise põhjused- Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed Eestlastel puudusid kogemused Sakslastel oli parem relvastus Eestlastel oli puudus elavjõust Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki Vallutajate taga seisis rooma katoliku kirik Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid
5. Sõja lõpp USA sõttaastumine- 6. aprillil 1917 kuulutas USA sõja Saksamaale. Põhjused reisilaev Lusitania põhjalaskmine ja Saksamaa katse kaasata Mehhiko sõtta. USa armee jõudis Euroopasse aeglaselt. Wilsoni 14 punkti- tulevase maailmakorra tavad: rahvuste enesemääramisõigus, relvastuse piiramine, salajase diplomaatia kaotamine, avalike rahukõneluste korraldamine, Rahvasteliidu loomine Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemine · Sakslastel läänerindel jõud otsas · 8. augustil Prantsuse ja Inglise rünnak saksa vägede vastu, Saksa armee ,,must päev" · Saksa sõdurite võitlusvaim murtud · Saksamaa liitlased hakkasid rahukõnelusi pidama Compiegne'i vaherahu · Saksamaa pidi viima väed välja okupeeritud Elsass-Lotringist ja Reinimaalt · Üle andma oma laevastiku, mis uputas ennast · Hakkas kehtima relvarahu Pariisi rahukonverents · Võttis osa 27 Saksamaa vastu sõdinud riiki
See oli läinud üle piiride ja polnud enam lihtne poliitiline kogunemine, vaid üritus, kus kokkukuuluvustunne liitis üheks kõik sakslased nagu võrdsed võrdsete seas. Üritus algas populaarsete paladega ning jätkus Wagneri hingeülendavate hümnidega, mis läksid sügavale saksa hinge ja vangistasid kuulajate meeled. Õhtu saabudes ilmus poodiumile, mis oli ääristatud sadade lippudega, Hitler, kelle hääl kaikus üle terve hiiglasliku väljaku. Sakslastel on olnud harv juhus kuulamaks suuri oraatoreid. Saksamaa senised oraatorid olid imetlenud rohkem ennast ja oma häält kui pannud rõhku sellele, mida rääkida ja kuidas. Hitleril oli ebatavaline talent, mis võimaldas väljendada kõige labasemaid eelarvamusi ja vihameelt kõige meeldivamal demagoogilisel moel. Oraatorlus oli ta suurim anne. See oli see jõud, mis võitis tema poole pea kõik tema vastased.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
