1916 Verduni lahing sakslased lootsid Verduni kindluse all Prantsuse armeed nõrgestada, kuid see ei õnnestunud, Verduni ,,hakklihamasinas" hukkus ligi miljon meest Somme'i lahing Inglise ja Prantsuse väed Saksa vägede vastu, kumbki pool ei saavutanud edu, inglased kasutasid esimest korda tanke, osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim lahing Esimeses maailmasõjas 1917 Nivelle'i lahing sakslased lõid tagasi Prantsuse vägede rünnaku Cambrai lahing sakslastel õnnestus inglaste läbimurre peatada Caporetto lahing Itaalia sai lüüa Saksa ja Austria-Ungari vägede käest Eluolu: toidupuudus, epideemiad, rahvuslik vabadusvõitlus, rahvusvähemuste olukord halvenes, naised asusid tööle tehastes ja kaevandustes, ersatskaupade tootmine 1915 vallandasid Türgi väed Armeenias etnilise puhastuse. ,,kadunud sugupõlv" sõjast tagasipöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga; neile tundus, et riik ei tunnista nende ohvrimeelsust piisavalt
Natsionaalsotsialismi põhiseisukohad olid: · saksa rahvas on ajalooliselt ja vaimselt üle kõigist teistest rahvastest, kellest enamus (neegrid, asiaadid, slaavlased) on alaväärtuslikud, seepärast peab ülemvõim maailmas kuuluma sakslastele; · Versailles’i rahulepinguga on Saksamaad alandatud ja solvatud, saksa rahvuse areng allasurutud, järelikult peab Versailles’i rahulepingut muutma; · kõik sakslastega asustatud alad tuleb ühendada ühte riiki; · sakslastel on tarvis eluruumi (Drang nach Osten, kolooniate haaramine), see tuleb kätte võidelda; · tuleb kehtestada sotsialism sakslastele (heaoluriik); · kõigis maailma hädades on süüdi juudi plutokraadid (rahamehed), kommunistid ja sotsialistid (reetsid rahvuse huvid klassi huvidele) ning demokraatlikud poliitikud (korrumpeerunud egoistlikud lehmakauplejad); · vaenlaste võitmiseks, korra tagamiseks ja rahvussotsialismi ülesehitamiseks tuleb luua tugeva
koos Werner Bestiga, kes oli Saksamaa täievoliline esindaja Taanis. Norra vallutamine Rünnak Norrat tabas ootamatult, kuid Norra suutis endiselt ägedat vastupanu esitada, mis võimaldas kuningaperel Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. PõhjaNorras maabus InglisePrantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. Välksõda Läänes (Blitzkrieg) 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi. Tegelikult Saksa armee põhijõud hõivasid väikese Luksembrugi, tungisid üle Ardennide, möödusid Maginot´
· Somme 1916 esimene kord, kui inglased kasutasid tanke, mille abil õnnestus inglastel sakslaste kaitsest läbi tungida, edu ei toonud see lahing kummalegi poolele (1,3 miljonit hukkunut) · Cambrai lahing 1917 sakslastele korraldati paanika/üllatus, sest inglased jätsid ära algse suurtüki rünnaku ja ründasid esimestena tankidega, seejärel tulistati suurtükkidest, inglased ei kasutanud üllatust ära ja sakslastel õnnestus pealetung peatada · Caporetto lahing 1917 Itaalia pealetung Austria-Ungari vägedele, mille saksased ja austria- ungarlased segamini lõid ja Itaalia kaitse kokku kukutasid, tänu inglaste ja prantslaste kiirele tegutsemisele suudeti kaitse siiski taastada Sõda merel: · Inglismaa blokeeris Saksamaad · Saksamaa üritsa ära hävitada inglaste kaubateid · Hakati kasutama allveelaevu · Saksamaa alustas 1915. aastal allveesõda
tühistamist. c) sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist. d) suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi e) likvideerida Versailles`i rahu f) taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, millest pidavat ka tulema sakslaste suuremad õigused. Alamrahvasteks peeti juute ja slaavlasi (poolakaid), kes tuli hävitada , nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi. g) hävitada kommunistid h) hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus. 4. Hitleri määramine kantsleriks, kogu võimu koondumine Hitleri kätte, ümberkorraldused 1933.-1934. aastal. 1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige rohkem hääli. Selgus, et saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu saadeti parlament laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel
Sügisel 1944 purustas USA Jaapani laevastiku Leyte merelahingus. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.aastal 1944.a algas idarindel Punaarmee rünnakutega põhjas lõunas. Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, Narvas jäi pealetung seisma pooleks aastaks. Suurem edu Ukrainas, jõuti Rumeeniani. 22.juuni- pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee tungis Poolasse, liikus varssavi poole. 1.aug alustas Poola vastupaniliikumine ülestõusu. Stalin peatas Punaarmee edasitungi ja lasi sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda. Sakslastel tuli taganeda Eestist, Lätist ja tõmbuda nn Kuramaa kotti. 1944 rünas Vene Soomet, murti läbi Mannerheimi liinist. Septembris sõlmisid nad vaherahu. 1944 okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaeia. Sakslased löödi välja ka Jugoslaaviast. Sakslased okupeerisid sõjast väljuda üritanud Ungari.
värvatuna. Saksa võimudel oli valminud kava värvata vallutatud idaprovintsidest, sh Eestist, Saksamaale lihttöölisi põllumajandustöödele, sõjatööstusse või seda toetavasse sektorisse, meditsiiniõdesid jt. Erinevates allikates pakutud arvud algavad 10 000-st, mainitakse ka 15 000 eestlast, kuid 1943 aasta seisuga on välja toodud koguni 30 000 eestlast, kes lahkusid sinna. Lisaks sellele, et Saksamaa vajas töökäsi, oli sakslastel vaja hakata välja õpetama noori truusid riigialamaid, keda oleks vajadusel võimalik rindele saata. Eestile nagu teistelegi sõja ajal vallutatud aladele laiendati noorte värbamine Saksamaale riigitööteenistusse. Tööteenistusse värvatute hulgaks aastatel 1941-1944 pakutakse 800 kuni 1000 noormeest ja 100 neidu, kuid suur osa tööteenistusest tagasipöördunud noortest liitus hiljem Saksa sõjaväeteenistusega. Näiteks 6. Juuni 1944
lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. · Sks oli plaan liikuda Pr positsioonide seljataha => apr 1940 vallutas vastupanuta Taani. Peale seda ründas Norrat (vt all); mais 1940 Hollandit ja Belgiat (ei osutanud vastupanu) · 9. aprillil 1940 Saksa armee ründas Norrat. Kuigi Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja-Norras maabus Inglise- Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. · Peale seda ründas Sks Pr+SB vägesid => välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Plaanis oli anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1914
laiendada. Samuti oli Hitler kommunismi vastu ning ta soovis hävitada Nõukogude Liidu maailmavallutusplaane. 23. NSV Liidu ründamine Saksamaa poolt kuidas rünnak kulges, mis olid tulemused Saksamaa ületas NSV Liidu piirid midagi ütlemata. Samal ajal ründas Nõukogude Liitu veel mitu riiki, kes kõik tegid sakslastega kuidagi koostööd. Venelased ei olnud oodanud ega valmistunud nii vihaseks rünnakuks, mille tõttu kandsid nad tohutuid kaotusid, paljud hukkusid või langesid vangi. Sakslastel õnnestus vallutada lühikese ajaga palju alasid. 24. Kiievi vallutamine, Leningradi blokaad, Moskva lahing mis need olid, millal, kuidas kulgesid? Kiievi vallutamine Peale suuri alade vallutusi suunas Hitler osa enda väest Kiievit vallutama, sest ta ei julgenud otse Moskvat rünnata. Kiievit kaitsnud Nõukogude väed purustati Leningradi blokaad Leningrd oli piiratud ümber sakslate poolt, aga linn ise jäi venelastele. 1941, seal suri nälga üle 640 000 inimese
(sealne nafta võimaldas allvee-ja õhusõda.) Sõjategevus merel · 1915. A Veebr alustas Saksamaa allveesõda. · Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania(süüdistati sõjavarustuse vedamises) · 1916.a 31.mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alust. Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnetsunud Läänemerel läbi murda · aprill 1917- sekkus sõtta USA Verduni lahing- veebr.-nov. 1916(10 kuud) · Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelasi tõrjunud. · 1916. A veebruaris murdsid läbi prantslasre kaitseliinid. · Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain · Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest · Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsusmaa armeed verest tühjaks lasta.
uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud aga läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaa ja tema liitlaste esindusi. Saksamaa esindajad kutsuti kohale alles aprilli lõpul, et anda neile üle rahutingimused, mis esitati talle kõigi võitjate nimel ühiselt. Viinis 1815 oli Prantsusmaa välisminister Talleyrand kaotaja Prantsusmaa huvides osavalt ära kasutanud võitjate vahelised vastuolud. Pariisis 1919 jäi sakslastel see võimalus ära. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi, millega võitjad püüdsid kinnistada kaotajate sõltuva, allutatud seisundi. Lühidalt saaks Versailles' rahulepingut iseloomustada kolmest aspektist: territooriumi kärpimine, sõjaväe piiramine ja reparatsioonimaksud. Saksamaa kaotas kaheksandiku oma Esimese
· Pöördunud tagasi Eestisse ostis Jakobson Vändra lähedale Kurgjale talu ning osales agaralt mitmete eesti põllumajandusseltside töös. · 1878. aastal hakkas ta Viljandis välja andma ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks. · Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi meie ühiskondlikke olusid arvustanud: "Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi, kui sakslastel, kes meie sekka hiljem on asunud?" · Jakobson seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude. 4) Venestusaja mõjud Valitsemiskorralduses: · Balti erikorra kaotamine · Asjaajamine vene keeles · Marurahvuslasest kubernerid · Tsensuuri tugevnemine Koolikorralduses: · Vene keel muutus kõikjal sunduslikuks · Ei õpetatud Eesti ajalugu, kirjandust ega maateadust · Tartu Ülikooli tase langes · Kirjakeele oskus langes
- Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23
6. Saksamaa kokkuvarisemine. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed. · 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures
Sõja lõpuks oli põgenenud pea 80000 inimest Eestist. Paljud eesti mehed võtsid otsuse sõdida Saksa armees kommunismi vastu, sest küüditamised olid veel hästi meeles. Arvati, et kõik peale NSV Liidu on parem, seetõttu mindigi vabatahtlikult Saksa armeesse. Ma arvan, et see oli väga suur pluss sakslastele, sest eestlased ikkagi sõdisid enda kodumaa eest, tänu millele hoiti Vene sõjaväe rindejoon mitu aastat üsna ühe koha peal. Eestlased arvasid, et kui nad aitavad Sakslastel võita, siis saavad nad vabaduse. Sakslased mõistsid, et eestlased nii arvavad ja lasidki neil niimoodi arvata. Kuid tegelikkuses sakslased ei tahtnud, et Eesti vabaks saab. Raske on öelda, kas tegemist oli hea valikuga, kuid kindlasti paremaga kui Vene sõjaväkke astuda, sest Vene sõjaväe julmused olid tegelikkuses kordades hullemad, kui seda olid Saksa sõjaväe julmused. Kõige õigemat valikut ja tegutsemisviisi on mul raske aastaid hiljem öelda, kuid minu arvamus on, et
6. Saksamaa kokkuvarisemine. I maailmasõja lõpp ja tagajärjed. · 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures
rühma või rahvusega (Muldma & Nõmm, s.a.). Iga lapse jaoks on oluline, et tema päritolu ja kultuuri ei surutaks maha, vaid arendataks koos kodukoha kultuuriga. Mitmekultuurilisel lasteaial on ka võimalus muuta lastevanemate arvamust teiste kultuuride esindajate suhtest, muutes sellega ka ühiskonna arvamust. Liiga palju on vihakõnesid teiste rahvuste kohta Eestis. Tekib tunne, nagu oleks tegu Teise maailmasõjaaegse Saksamaaga, kus õigus elule on ainult sakslastel, Eesti puhul siis eestlastes, ning ülejäänud inimesed tuleb lihtsalt maha lasta või minema saata. Näidates ennast kui lasteasutust, kes võtab vastu lapsi olenemata nahavärvist, usust või päritolust, antakse mõista, et teistsuguse mõttemaailma ja välimusega inimestega suhtlemine on normaalne. Lasteaia, kus koos õpivad ja mängivad nii heleda- kui ka tumedanahalised lapsed, tugevuseks on seal käivate laste kasvav omadus tolereerida teistest rahvustest inimesi. See tähendab, et
- Viru rindel rajati kindlustusi, muidu rahulik üsna. Eesti vägede suurpealetung 1919. a mais: - Narva alt läks pealetungile Vene Põhjakorpus, eestlased toetasid dessantidega rannikult. Punaarmee madala moraali tõttu vallutati üllatavalt palju. - Seejärel mindi Pihkva alla ja sealgi oli suur edu. Samuti saavutasid suurt edu ratsaväelased, kes pea terve Läti enamlastest puhastasid. Landeswehri sõda: - Karlis Ulmanise valitsus sai abi sakslastel iseseisvuse säilitamisel. Lätit kaitses Balti Landeswehr((baltisakslased) ja Rauddiviis(saksa vabatahtlikud), nende eesotsas oli kindral Rüdiger von der Goltz. - Sakslased tegid riigipöörde ja asendasid endise võimu saksameelse võimuga - Peale Riia vallutamist suundusid sakslased põhja, kus nad Võnnu piirkonnas kohtasid eestlasi. - 4. päeva kestnud lahingus Võnnu all surus Rahvavägi sakslased tagasi. - Võidupüha 23
poliitikakujundamise alusskeemi kohaselt. Algatamine Sõnastamine Elluviimine Hindamine Millal? Kes? Kus? 7. Too elulisi näiteid domineerimisliikide kohta Domineerimise liik Näide Traditsiooniline domineerimine Suurbritannias Kuninganna Elizabeth II Karismaatiline domineerimine Eestlaste jaoks Lennart Meri, sakslastel Adolf Hitler Ratsionaal-legaalne Eesti Vabariik domineerimine Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 2 Lk 3 8. EV Riigikogu valimistel 9-mandaadilises valimisringkonnas N käis hääletamas (kehtivate hääletussedelite arv) kokku 63000 valijat. Üleriigilise valimiskünnise ületanud erakonna X antud ringkonna avatud tüüpi valimisnimekirjas said kandidaadid hääli järgmiselt:
Saksamaa alustas allveesõda, meri Inglismaa ja Iirimaa ümber kuulutatai sõjatsooniks, saksa allveelaevad lasid põhja kõik alused ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 12. Verduni lahing- 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 13. Somme` lahing- toimus 1.juulist 18.novembrini 1916 Somme`i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Kumbki ei saavutanud edu, lahing oli osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim Esimeses maailmasõjas. 14. Millal ja kelle vahel sõlmiti Compiegne` vaherahu?- 11. november 1918 esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compeigne`i linna lähedal sõlmitud vaherahu. Esmakordselt kasutati tanke. 15
Baltimaade okupeerimise ja Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina hõivamise. Balti riikides organiseeriti riigipöörded ja maailmale üritati jätta muljet töörahva revolutsioonist kodanluse vastu. · 1940 sügisel alustas ka NL ettevalmistusi sõjaks Sxm vastu. Kahe riigi vahel algas võidujooks sõjaks ettevalmistamise osas. NL nägi samuti ette Sxm ründamise (6.juuli), seetõttu polnud piiridel vajalikku kaitset ja see võimaldas sakslastel 1941 aasta suvel kiiresti edasi tungida. III Sõjalised blokid Teises maailmasõjas: A) Saksamaa ja tema liitlased e Kolmikpaktiga liitujad (9 riiki): · 1939.a. mais Teraspakti sõlmimine Sxm ja Itaalia vahel. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. (Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a
kaotasid alla tuhande mehe. Inglased ründasid Aafrika kolooniaid, vallutasid need. Hitler ei tahtnud, et liitlane Itaalia kokku variseks ning tõttas appi. Tehti Aafrika korpus. Selle eesotsas oli Erwin Rommel, kes sai tuntuks Kõrberebase nime all. Rommeli väed surusid Briti üksused tagasi. SÕDA MEREL JA ÕHUS 1940. algas intensiivne allveesõda Atlandi ookeanil. Inglismaale oli see suureks ohuks. Õnneks polnud sakslastel alguses piisavalt allveelaevu. 1942. aastal oli allveesõda kõige ägedam. Liitlasväed suutsid siiski peale jääda, sest liitlased suutsid ehitada kiiremini kui sakslased hävitada ning murti sakslaste salakood Enigma, lisaks õpiti nende vastu kasutama ka lennuväge. 1942.1943 aastal omandas õhuvägi järjest suuremat tähtsust. Saavutanud ülekaalu õhus, hakkasid liitlasväed Sks süstemaatiliselt puruks pommitama. Hukkus palju tsiviilelanikke.
blokaadi ära lõpetama. NSV Liidu saavutuseks oli vaid see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Berliini blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV ning idatsoonis Saksa DV mis kuulus NSV Liidule. Berliini ülestõus toimus aastal 1953. Korea sõda ei jõudnud veel lõppedagi, kui väga pingeline olukord kujunes välja Euroopa südames Berliinis. Sakslastel tekkis lootus võõra võimu alt vabaneda. Suur rahuolematus viletsate elutingimuste üle lõppes avaliku vastuhakuga 1953. aastal. Juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki ning see kasvas üle massimeeleavaldusteks. Rahutused haarasid kogu Ida-Saksamaa, mitmel pool õnnestus meeleavaldajatel võim endale haarata. Lääneriigid ei suutnud toimuvale adekvaatselt reageerida. Kuigi lubati vastuhakku kommunismile toetada, polnud tegelikkuses lääneriigid selleks veel valmis
Kas Balti ristisõda ja Muistne vabadusvõitlus olid pöördeks Eesti ajaloos? Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud ...
Eesti Vabariik 1920.-1930.aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.a loodi põhiseadus. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsuses. 1930.a algul tabas Eestit majanduskriis. Paljud arvasid, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et laialdast võimu omav riigipea viib Eesti majanduskriisist kiiresti välja. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Eriti nõudsid põhiseaduse muutmist vapsid. 1933.a kiideti parandused põhiseaduses heaks, mille olid koostanud vapsid. Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma aprillis 1934.a. Ka vapsid kavatsesid seal osaleda. Autoritaarne Eesti (1934-1940) Päts ja Laidoner ei soovinud vapside võitu, niisiis nad teostasid 12.aprill 1934.a sõjaväelise riigipöö...
SAKSAMAA KÖÖK Referaat Tallinn 2012 Saksamaa köök SISUKORD 1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED..................................................................3 2. SÖÖGIKORRAD JA TÜÜPILISED TOIDUD.........................................................4 3. PIIRKONDLIKUD ERINEVUSED..........................................................................5 4. TÜÜPILISED JOOGID JA TOOSTID......................................................................5 2 Saksamaa köök 1. ENIMKASUTATAVAD TOIDUAINED Sakslaste toiduainete valik on võrdlemisi meie võimaluste taoline, ainult puuvilju on pehmema kliima tõttu natuke rikkalikumas koguses ning mitmekesisemalt. Toitude valmistamise põhijooneks on kokkuhoidlikkus. Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sea-, vasika- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja k...
sellega loodeti kaitsta majandust konkurentsi eest, tegelikult muudeti kriis ülemaailmseks ning pikendati seda. 4. Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 5. Autoritaarne: · Riigis on enamik võimust koondunud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. · Poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud. · Rahval puudub otsene võimalusoma juhtide otsuseid mõjutada. · Sedalaadi riigid peavad tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. 6. Demokraatlikud riigid:
Selle vältimiseks oleks eestlased pidanud kõige pealt ennast ühtse riigi ja rahvana tundma ning alles siis otsima väljaspoolt liitlasi. Olles ise võimsamad ja tugevamad, siis on ka teised riigid palju meelsamini valmis abi osutama, kui vaja. Sellest tulenebki see, et eestlased oleks suutnud oma maad hoida, kui neil oleks abiks olnud arvestatavad liitlased. Lisaks ei olnud ka kõikide eestlaste südametunnistus puhas. Palju oli reetureid, kes olid nõrga iseloomuga ning lasid ennast sakslastel ristiusutada. Olles ristiusustatud, siis läksid need eestlased ka vastaste poole peale ning sõdisid omade paganate vastu. Sõdimise käigus kutsusid nad ka miteid teisi eestlasi ristiusku ning see vähendas tohutult eestlasete kokkukuuluvust ning võimalust vabadus koju jätta. Ka siin oleks suutnud eestlased suurendada oma soovi vabadust säilitada. Selle jaoks aga oleks pidanud rahvas üksteist tundma ja teineteise uskuma, et ühes koos me suudame seda. Inimesed oleksid pidanud
Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Välksõda- Samal ajal Taani ja Norra vallutamisega oli Hitler viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks (Blitzkrieg) läänerindel. Väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta. 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi, mis ootamatu löögiga vallutasid piirikindlused
leedulastega. · Riik polnud veel välja kujunenud ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad. · Pikk sõda kurnas rahvast majanduslikult. · Vallutajad olid head diplomaadid alistades liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval ja osates ära kasutada nende omavahelisi tülisid. · Vallutajate taga seisis Rooma katoliku kirik. · Eestlastel oli puudu elavjõust. · Eestlased pidid taluma mitme riigi vallutusretki. · Sakslastel oli parem relvastus. · Sakslased võisid oma vägesid pidevalt uuendada. · Eestlastel puudusid kogemused. · Ordurüütlid olid elukutselised kogemustega sõjamehed. VanaLiivimaa · Wolter von Plettenberg Liivi ordumeister, kes suutis ajutiselt Vana Liivimaa sõjajõudusid ühendada ja venelasi lüüa. Nii õnnestus tal kindlustada mitmekümneaastane rahu Liivimaa piirdel. · Hans Susi Tallinna linnakooli õpilane, kes tegeles piibli tõlkimisega eesti
I MAAILMASÕDA Antant Kolmikliit Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Itaalia Itaalia Eeldused: Lepingud · Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia vaheline liiduleping. · Saksamaa loobus lepingust Prantsusmaad mitte rünnata · Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid kahepoolse abistamise lepingu puhuks, kui neid rünnatakse. See liit oli Saksamaale äärmiselt vastumeelne. · Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid teineteise abistamise lepingu ja jagasid mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Planeerisid sõda Saksamaa vastu. · Inglismaa ja Venemaa jagasid mõjusfäärid Aasias. Eesmärgid: Kolmikliit · Saksamaa tahtis võimu kogu Euroopas ja kolooniaid üle maailma. · Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa eest. · Austria-Ungari soovis Balkanil oma võimu tugevdada, lootis Saksamaa abile juhuks, kui peaks Venemaaga sõjaks minema Balkani pärast. An...
Belgiaga, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola kosseisu, Hultschin anti Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule ning Danzigist sai vabalinn. *Saksa sõjaväge vähendati 100 000 meheni. SM pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe vaid vabatahtlikest. Keelati allveelaevade omamine. Reini vasakkallas ning 50 km laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla. *Saksamaa pidi maksma reparatsioone, st korvama võitjate sõjakulutused. 4.06.1920 allkirjastati eraldi rahuleping Ungariga Trianoni leping ja 10.09.1920 Austriaga SaintGermaini leping. *Doonau monarhia kui suurriik likvideeriti. Moodustati kolm riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. *Endise AU suured alati liideti Serbiaga *AU endised alad Galiitsia ja Transilvaania läksid Poola ja Rumeenia valdusesse.
Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!" Saksa okupatsioon. 25. veebruaril jõudsid pealinna saksa üksused. Eesti Vabariigi valitsus saadeti laiali. Vahistati peaminister Päts ja saadeti Poola vangilaagrisse. Jüri Vilms püüdis üle jää Soome pääseda, aga langes sakslaste kätte ja hukati. Kui aga sakslastel oli maalimasõda kaotatud ja kojuminek käes, heitsid nad oma relvad, mida kaasa võtta polnud võimalik, jõgedesse ja järvedesse, et need vaid eestlaste kätte ei jääks. Eesti taas vallutamiseks organiseerisid Eesti punased ettevõtte nimega Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, kes venelased appi kutsus. Nii algas võitlus, mida eesti ajalugu tunneb Vabadussõja nime all. 4. Vabadussõja lõpp.
kättesaamiseks.Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 14)rahvasteliit Winston , kuulusid Inglismaa, prantsusmaa, itaalia, jaapan, USA, 1814 avaldas 14 punkti, kuidas maailma dem ja õiglane rahu saaks säilida, euroopa riigid kasutasid seda, USA laitis. 15)Venemaa Eesti, soome, läti, leedu, osa poolast Austria-Ungari tsehhoslovakkia, austria, ungari, rumeenia, jugoslaavia Türgi - Süüria Liibanon, Iraak, transjoraania Saksamaa Reinimaa, saarimaa, elsasslotring,
Saksamaa Relica Sulg PK10 Tutvustus Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sealiha-, vasikaliha- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud, jäätised ja puuviljad. Toitude maitsestamin...
ning 7. mail 1915 ka suure Inglise reisilaeva, hukkus 1198 ameeriklast 8. Mis olid tähtsamad lahingud Läänerindel 1916. aastal? Mis tulemustega need lõppesid? 1916.a veebruarist novembrini toimus Verduni lahing. 1916.a. veebruaris asusid saksa üksused rünnakule ning murdsid läbi prantslaste kaitseliinid. Verduni kaitset juhtis prantslaste kindral Petain. Verduni lahingus hukkus ligi 1 miljon meest. Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta. 9. Mis aastal ja mis põhjustel astusid sõtta Ameerika Ühendriigid? USA astus sõtta 06.04. 1917 PÕHJUSED: Saksavastased meeleolud USA's; oli eelnevalt toetanud Antanti laenude ja varustusega. 10. Mis olid Nelikliidu lüüasaamise põhjused? 3 · Saksa liitlased olid nõrgad · Sõda kahel rindel ei võimaldanud saavutada võiduks vajalikku ülekaalu
Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kandes seejuures aga tõsiseid kaotusi. Et laevastikul oleks rohkem tegevusvabadust, andis Hitler käsu vallutada Norra. 9. aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. Kuigi ka Norrat tabas Saksa rünnak ootamatult, osutasid norrakad sakslastele ägedat vastupanu, mis võimaldas kuningaperekonnal Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. Põhja- Norras maabus Inglise-Prantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. Sõjategevus läänerindel, põhja-aafrikas ja vaiksel ookeanil ( olulised, pöördelised lahingud 1) moskva lahing, 1941, Saksamaa-NsvL (saksamaa pealetung pandi seisma)
lääneliitlastega Suvel lääneliitlaste vastupealetung, 3.03 Bresti rahu, saksa väed sunnitakse taganema sakslastele loovutati vallutatud alad LÕPP: 11nov Compiegne'i rahu Compiegnei'i vaherahu tingimused: 1. Saksamaa pidi väed välja viima kõigilt okupeeritud aladelt, lisaks Preisimaa, Elsass ja Lotring 2. Sakslastel tuli liitslastele üle anda oma sõjavarustus 3. Saksamaa pidi vabastama kõik sõjavangid PARIISI RAHUKONVERENTS 1919-1920 Eesmärk: Koostada rahulepingud Saksamaa ja tema liitlaste jaoks. Peamised otsustajad : Suurbritannia peaminister David Lloyd George Prantsusmaa peaminister George Clemenceau USA president W.Wilson 28.juuni 1919 Versailles'i lossi peeglisaalis kirjutati alla rahuleping Saksamaaga Versailles'i rahuleping:
Venemaad rahukonverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsamad küsimused otsustati Pransusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide salajastel läbirääkimistel. Pariisi rahukonverentsi käigus valmistati ette 5 rahulepingut Saksamaa ja tema liitlastega. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada. Sakslased ei mõistnud, miks nende riik sõjasüüdlaseks tembeldati. Oli ju sõja ajendiks see, et ühe serblaste salaorganisatsiooni liikmed tapsid Austria-Ungari keisritrooni pärija. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslastele tundus, et
Kergejõustiku kui iseseisva spordiala tekkimine ja võidukäik Sissejuhatus Enamus maailma rahvaid on tuletanud kergejõustiku nime kreekakeelsest vastest athlesis. Sellega tähistasid hellenid võistlust või harjutust, mis tegi noorukitest kehaliselt hästiarenenud ja tugevad mehed, nn. Atleedid. Üle maailma on kergejõustikul erinevaid nimetusi, kuid siiski aluspõhi jääb samaks. Inglastel athletic, prantslastel athletisme, sakslastel athletik, hispaanlastel athletismo, selliseid näiteid on veel palju. Ei saa märkimata jätta, et atleetikal on veel praegu ka laiem tähendus, hõlmates jõustikku või üleüldist sporti. Säärane kokkulangevus ei ole juhuslik. 80-90 aastat tagasi, kui kaasaegsed spordialad hakkasid Briti saartelt igasse maailmakaarde levima, võis pidada kergejõustikku tõesti kõige suuremat mitmekülgsust nõudvaks spordialaks. Kehaliste omaduste arendamise mitmekesisuselt on ta seda praegugi
vastu, vene aga saatis laevastiku Tartut hävitama, anti käsk kõik hävitada, katk ja hävitustöö laastas rootsi ja nii saadi endale Tartu, Narva ja 1710 langes ka Tallinn. 6. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? See takistas eestlaste venestamist. Eestlased pidid küll elama madalseisus kuid said elada. 7. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? Sakslastel oli suurem mõju Vene riigis, kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel. 8. Iseloomusta põllumajanduse arengut 18. saj? (põllumajanduse arengu skeem, millega kaubeldi rohkem ja miks) Jätkuvalt domineeris mõisamajandus . Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu. Talude päriseks ostminejätkus. Peamiselt tegeleti viinaäriga. 9. Kuidas hinnata eestlaste elu 18. saj.? (positiivsed / negatiivsed küljed)
reservi puuduse tõttu rünnak pidurdus. *august 1916 Rumeenia astus Antandi poolt sõtta, ta purustati kiirel ning Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abistamiseks veelgi pikendada. 3.Marne'i lahing 5.- 6.09 1914 Saksa vs Prantsuse-Inglise väed Saksa oli sunnitud tagasi tõmbuma Tannenbergi lahing 17.08.1914- 30.08.1914 Venemaa vs Saksamaa üks Vene armee hävitati, teine peatati Ida-Preisimaal Verduni lahing 21.02.1916- 18.12.1916 Prantsusmaa vs Saksamaa sakslastel ebaõnnestus Prantsusmaad murda Somme'i lahing 01.07.1916- 18.11.1916 Inglise-Prantsuse väed vs Saksamaa mõlema osapoole jaoks lõppes edutult Cambrai lahing 20.11.1917- 07.12.1917 Inglismaa vs Saksamaa inglaste läbimurre peatati sakslaste poolt 20.11.1917- 07.12.1917 Inglismaa vs Saksamaa inglaste läbimurre peatati sakslaste poolt Ypres'i lahing 22.04.1915 Saksamaa vs Inglismaa Inglismaa suutis sakslaste rünnaku tagasi lüüa. 4
Saksamaa – välksõja plaan Prantsusmaa – passiivne kaitse Venemaa – kindel taktika puudus Inglismaa – tahtis saavutada oma sihid võõraste kätega 7. Sõjasündmuste lühikirjeldus. 31. mail 1916 toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi. Suurim merelahing, osales 250 alus. Lahingu tegelik võti kuulus aga inglastele. Sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda. juulil 1916 algas Somme’i lahing. Inglise-Prantsuse väe üritasid Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi. 5. septembril 1914 algas Marne’i lahing. Kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikku oli 720 km. 22. aprillil 1915 toimus Ypres’i lahing. Antandi riikide väed proovisid läbi murda läänerinnet, see ei läinud neil korda. Kasutati
Ristiusu püsimajäämine ja levik Järgenvas tekstis on juttu kristluse sünnist, mis mees oli Jeesus ja kelleks teda peeti. Väga oluline on kindlasti teada kuidas sai alguse üldse kristluse levik ja mis sellele kaasa aitasid. Samuti on juttu, kes olid apostlid ning mis rolli nad mängisid kristluse levimisel. Põhjalikult on käsitletud ka Rooma riigi esialgset suhtumist kristlastesse ja hilisemaid ristisõdu, mille eestvõtjaks Rooma paavsti ise oli. Juudi soost rändjutustleja Jeesus elas ja tegutses 1.saj pKr, kes kuulutas peatselt saabuvast jumalariigist. Peamisteks tingimusteks jumalariiki pääsemiseks pidas ta siirast usku ja armastus Jumala ning ligimeste vastu. Jeesus rõhutas korduvalt, et Jumalariiki ei pääse mitte niivõrd rikkad ja edukad, vaid pigem viletsad, kes on nõus end usus ja armastuse Jumala hoolde usaldama. Selline õpetus leidis palju pooldajaid ühiskonna alamkihtide seas, kes tahtsid paradi...
valitsust ning sõlmima temaga diplomaatilisi ja kaubanduslikke suhteid. Konverentsid, lepingud 1924 a. Dawesi plaan (Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi poolt juhitud komisjoni järgi), mis nägi ette Saksamaa reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1925.a. Locarno konverents, mis aitab kaasa pingelõdvendusele. Saksamaale seisnes lepingute olulisus Reinimaa säilitamises. Kirjutati alla järgmistele lepingutele: 1) Reini tagatispakt Saksamaa garanteeris SaksaPrantsuse läänepiiri puutumatuse; Reini jõe piirkond jäi demilitariseerituks ; 2) SaksaBelgia arbitraazikonventsioon, 3) SaksaPrantsuse arbitraazikonventsioon 4) SaksaPoola
Alustatigi kahte suurt pealetungi, mis Galiitsias oli õnnestunud, kuid Ida-Preisimaal Tannenbergi all lõppes suure lüüasaamisega. Sellest võidust said indu sakslased, kes alustasid pealetungi Varssavile. Linna vallutada ei suudetud. Stabiliseerus ka idarinne. Austria ei saavutanud ka Serbia vastu mingit edu. Saksa laevastik suudeti aga inglaste poolt hävitada ning sakslastel oli merel võimalus võidelda vaid allveelaevadega. 1915. Läänerindel ei suutnud kumbki pool edu saavutada. Kaitsepositsioone kaitsvad relvad olid mõlemal pool paremad kui rünnakuvahendid. Ka 22.04. esmakordselt kasutatud keemiarelv ei aidanud sakslastel rindest läbi murda. Pikaajaline sõda ähvardas lõppeda sakslaste lüüasaamisega, sest juba hakkasid nad puudust tundma
Inglise armee suurus oli ainult 70 000 meest. Läänerinne. 2. augustil okupeeris Saksa armee Luksemburgi. 21. augustil tungis sisse Belgiasse. Hakkas aga ilmnema, et sõda võib pikemaks osutuda, kui algul arvati, kuna Belgia osutas samuti vastuseisu. 21.-25. aug. 1914 toimus nn. piirilahing. 250 km pikkusel rindel kohtusid 5 Saksa armeed 3 Prantsuse ja ühe Inglise armeega. Kõik ründasid, siis olid aga inglased ja prantslased sunnitud taganema. Kaotused olid suured. Sakslastel tekkis arvamus, et prantslased on jõuetud ning Saksamaa suunas kerge võidu lootuses väed Pariisi peale. Otsustaval momendil võeti aga 2 korpust rindelt ära ja saadeti itta. Põhjuseks olid ärevad teated Vene vägede pealetungist Ida- Preisimaal. Prantslased tugevdasid taganedes Pariisi kaitset. Saksa vägede rünnak Pariisi nurjus. Prantslased alustasid pealetungi ning 5. septembril algas Marne'i lahing. Saksa väed paisati tagasi ning Schlieffeni plaan oli nurjunud. Algas pikk ja
1. Põhjasõja põhjused: * Venemaa tahmine saada väljapäsu merele - ''aken Euroopasse'' * Rootsi raske seisukord * Rootsi naabrite tahtmine kätte maksta vallutuste eest. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestima...
lahingutegevuse üle Euroopasse / Itaaliasse ja viis lõppkokkuvõttes Mussolini kukutamiseni ning Itaalia sõjast väljaastumiseni. Mais 1943 olid lahingus põhja-aafrikas lõppenud. Kurski lahing (4. juuli 1943 23. august 1943) oli lahing Idarindel Teise maailmasõja ajal. Algas 4. juulil sakslaste pealetungiga, mille eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Punaarmee suurpealetung idarindel 1944 Põhjas murti läbi Leningradi blokaad. Suuremat edu saavutati Ukrainas jõudes välja Rumeenia piirini. 22 juuni 1944 algas NSV vägede pealetung sakslaste tsentri vastu. Punaarmee liigus edasi Poolasse, poola alustas vastupanuliikumise ülestõusu. Punaarmee purustas Mitte, siis tahtsid lüüa ka Nordi. Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
