Irdmuistis (relvad, tööriistad, ehted) Kinnismuistis (Linnused, asulakohad). Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele. Nad ko...
14.päeval Ida-Preisimaad, kuigi talle olnuks kasulikum anda löök esiteks Austria-Ungarile. Austria-Ungari sõjaplaan oli samuti koostatud arusaamaga, et Austria-Ungaril tuleb võidela mitmel rindel: lõunas Serbia ning igas Venemaa vast. Sõjategevus läänerindel algas 2.augustuil 1914. Aastal. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse. 21.-25. Augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Sakslastel tekkis arvamus, et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada. Schlieffeni plaanis ette nähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed mitte kaarega Pariisi taha, vaid otse Pariisi peale. 2. Septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomteeri kaugusele. Ägedates lahingutes pani inglasti poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne´i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma
Pöördepunktid Gorlice operatsioon, 1915. aasta 2. mai Saksa armee avas ootamatult venelaste vastu tule ning vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi. Suure vaevaga õnnestus venelastel rinne stabiliseerida, kuid sakslased olid saavutanud suurt edu ning vene vägedele suurt kahju tekitanud. Verduni lahing, 1916, veebruar Verduni alla koondati ennenägematult võimas suurtükivägi, mille toel asusid Saksa üksused rünnakule. Alguses läks sakslastel hästi, kuid lahingu vältel kaalukausid pöördusid ning ligi kümme kuud kestnud lahinguga ei õnnestunud sakslastel prantslasi murda, sakslased kandsid lahingu lõppedes ise hoopis olusisemaid kaotusi kui Prantsusmaa. Somme'i lahing, 1916, 1. juuli Võeti esimest korda inglaste poolt kasutusele tankid. Rumeenia astus sõtta Antandi poolel Sellest tuli aga Antandile hoopis häda, kuna sakslased vallutasid Rumeenia ning said enda käsutusse Rumeenia naftaväljad, mis
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur).
Aasta1944 Sõda jõuab taas Eestisse. Jaanuar 1944 algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Võitlus Narva pärast kestis ligi 7kuud. 30jaan. kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma, relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele. Kokku tuli umbes 40 000 meest. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Pealetung suudeti kõikjal peatada ning järgnevalt läks initsiatiiv Saksa väejuhatusele. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. Ööl vastu 9.märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Pommisajus hukkus u.500 eraisikut. 25.märts pommitati Tartut, mis sai samuti väga rängalt kannatada. Õhurünnakud tug...
Tänu sellele jäid väga vähesed riigid demokraatlikuks seal hulgas nt Prantsusmaa, kellele koguaeg hüvitist maksti. Lisaks veel poldud rahul Versailles' süsteemis. Sõja kaotanud riikidle ei meeldinud see, et uute riikide piiridega ei arvestatud rahvaste ja riikide huve. Tekkisid riigisisesed võimuvõitlused. Ka sõda mõjus demokraatiale halvasti, kuna rahvas oli harjunud karmikäelise võimuga. Kuidas sarnanes Saksamaa ja Nõukogude Liit? Nii sakslastel kui venelastel oli ainult üks juht vastavalt siis Hitler ja Stalin. Juht toetus ainult ühele parteile, kas siis mis oli ainukesena lubatud või mis oli tol hetkel juhtivpartei (Saksamaal natsionaalsotsialistlik partei ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei). Partei ridadesse võeti väga väheseid, enne pidi tõestama oma ustavust valitsejatele. Riikide juhte ülistati igat moodi ja nad olid väga populaarsed lihtrahva seas. Alati rõhutati juhi päritolule ja
arengut, mis ei sõltunud eestlastest. Arvan, et sõltumatud põhjused ületavad sõltuvad põhjused, sest ükskõik kui arenenud ka meie relvad poles, ei saaks siiski 1000 eestlast 100 000 sakslase vastu võitu etteaimavalt astuda. Siit tuleneb ka järgmine põhjus. Kuna eestlasi oli vähe, oli nende enesehinnang ja lootus sõda võita, juba ette väiksem kui näiteks sakslastel. Kaotatud oli küllalt lahinguid ja see juba näitas omakorda, et massi vähesusest tingitud probleemide oletatavad tagajärjed peavad igati paika. Samas oli olnud ka lahinguid, mida eestlased võitsid ja mis muutsid meie esivanemaid vaid julgemaks ja võidurõõmsamaks. Arvatavasti algaski põhiprobleem sellest, et eestimaad esindavaid julgeid sõdalasi oli liialt vähe, mis tõi kaasa mitmeid teisi sellest sõltuvaid
jooksul valitsenud mitmed valitsejad. Eestimaalased olid majanduslikult kui ka moraalselt kurnatud ning see võis ka olla põhjuseks, miks ei suudetud tulemuslikult ristisõdijatega sõdida. Esmakordselt sõdis Eesti territooriumil selle ajajärgu kohta väga heal tasemel sõjavägi. Vastasteks olid ordurüütlid, kes olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Väljaõpe ei tähendanud ainult paremat relvakäsitlemisoskust vaid ka oskust võidelda organiseeritult. Sakslastel oli tunduvalt rohkem sõjakogemust, kuna ristisõjad olid kestnud juba 11. sajandist saati. Seetõttu oli neil ka tunduvalt parem relvastus ja sõjatehnika, mida oli näha juba Otepää kindluse vallutamisel. Eestlased pidid sisuliselt võitlema kogu Lääne-Euroopa vastu olles kahtlemata arvuliselt vähemuses. Vallutussõda toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- roomakatoliku kirik, lisaks said vastased tuge ka taanlastelt ja rootslastelt. Venelased,
kaupa. Kui rünnati Ugandit-Sakalat, puudus koostöö (1208-1210) 1217 Otepää piiramine. Esimest korda tegutseti koos. Eestlased kaotasid tänu sellele, et maakonnad alistati ükshaaval ja ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastus ja kaitsetehnika poolest jäädi alla Sakslastele andis eelise põhiliselt amb, eestlastel oli võitlemiseks kõigest oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin. Vabadusvõitluse lõpul võtsid ka eestlased kiviheitemasinad kasutusele, õppides tundma sakslaste relvastust. Sakslastel olid sõjameesteks elukutselised sõjamehed, kuid eestlastel olid talupojad, kes polnud kunagi võidelnud põhimõtteliselt. Sakslastel olid ka lisaväed. Järeldada saab seda, et eestlased jäid sõjaliselt alla. 3. Liitlaste puudumine, keerulised suhted naabritega Liivlased tegid Kaupoga
Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Rinne liikus mitusada kilomeetrit tagasi kuni jõudis üsna Pariisi lähedale. Samal ajal ei suutnud sakslased kusagil suuremaid vastase jõudusid sisse piirata või purustada, mis tähendas, et prantslased olid õppinud arukalt taanduma. Siiski kaotasid prantslased koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa oma tööstustest ja majanduslikust potensiaalist. Marne'i lahing Esialgne edu kasvatas Saksa väejuhatuse enesekindlust. Sakslastel tekkis arvamus, et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada. Sõja kiiremaks lõpetamiseks otsustati loobuda Schlieffeni plaanis ette nähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed mitte kaarega Pariisi taha, vaid otse Pariisi peale. Nende jõudu nõrgestas muu hulgas see, et läänerinde komandöride protestidest hoolimata, võttis ülemjuhatus ostsustaval hetkel kaks
Türklased peatasid inglased, ning operatsioon takerdus verisesse positsioonisõtta. 1916.a. olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. SAKSA RÜNNAK IDARINDEL 1915.a. 1915.a. otsustati koondada peamised jõud idarindele.2.mail1915 algas venelaste ootamatult tugeva tulelöögiga Saksa armee Golice operatsioon. Vene kaitseliinidest murti läbi. Septembris murdsid Saksa väed uuesti Vene positsioonid läbi.Sept lõpuks õnnestus Vene väejuhtidel Riia-Daugavpilsi-Pinski joonelstabiliseerida. Sakslastel polnud suutnud Venemaad sõjast välja lülitada. VERDUNI LAHING Saksamaa luges sõja idas sama hästi kui lõppenuks. Nüüd paisati armee läände, lootes siin ühe lahinguga sõja lõpetada.Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus.1916.a.veebruaris asusid rünnakule Saksa väed ning murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Prantslased paiskasid Verduni alla lisajõude, kes andsid Sakslastele suuri kaotusi.Verduni kaitse juht kindral Petain suutis oma võitlejaid innustada vastu panema
23. VIII 1914. a. oli sõtta astunud Antandi poolel ka Jaapan, vallutades Saksamaale kuuluvad saared Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas. 29. X 1914. a. astus Saksamaa poolel sõtta Türgi, kes sõdis Kaukaasias venelaste vastu, kuid edutult. Meresõjas püüdsid inglased blokeerida Saksa laevastikku selle baasides. Tõsiseks ohuks olid Briti laevastikule Saksa allveelaevad. KOKKUVÕTE. 1914. a. võitlustes oli nurjunud Saksa väejuhatuse välksõja plaan. Sõda venis pikale ja sakslastel tuli lahinguid pidada nüüd kahel rindel. AASTAD 1915-1916 LÄÄNERINNE. 1915. a. detsembris asus Saksa väejuhatus ettevalmistusi tegema suurlahinguks Verduni /verdö:n/ all. Et vältida sõja edasist venitamist, seadis väejuhatus eesmärgiks lasta vaenlane verest tühjaks, s.o. hävitada armeed. Rünnakuteks valitigi niisugune koht, mida prantslased kaitseksid viimse meheni. Verduni kindlus oli koht, mis lukustas juurdepääsu Pariisi.
venelastega läbirääkimised olid edukad 1223.a jõudis Tartusse vürst Vjatsko, kellel oli lubatud Novgorodist valitsusvõimu maakondades, mille ta suudab allutada 1224. vallutasid sakslased Tartu 1227.aasta 1227.a. talvel läks sakslaste suur vägi üle merejää Muhumaale Vallutati Muhu ja Valjala linnused Kogu Saaremaa ristiti Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste allajäämisega Eestlaste kaotuse põhjused Sakslastel oli parem relvastus Rüütlid olid elukutselised sõjamehed vallutajaid toetasid Kaupmehed Katoliku kirik ordu Eestlastel puudus maakondade vahel korralik koostöö Sõjatehnika. Heitemasin. Rekonstruktsioon.(allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A2%D1%80%D0%B5%D0%B1%D1%83%D1 %88%D0%B5%D1%82) Amb. (allikas:http://ru.wikipedia.org/wiki/ (allikas:http://ru.wikipedia
hoopis kätte maksta röövretkede eest. Kuigi Vene väed olid andnud oma sõna eestlasi abistada, ei jõudnud nad sageli õigeks ajaks kohale või koostöö nendega puudus. Vaenlased kasutasid ära eestlaste keerulisi suhteid naabritega ja suutsid rahvad üksteise vastu üles ässitada ning toimusid sõjaretked, kus ühed barbarid hävitati teiste barbarite abiga. Selle tõttu alistatigi ühekaupa Baltimaade rahvad. Arvan, et eestlastel polnud pääsu kaotusest, kuna sakslastel olid võiduks olemas kõik eeldused neil oli hea taktika, parem majanduslik seisus ja relvastus, palju liitlasi ning kindlasti ka eestlaste nõrgad suhted maakondade ja rahvaste vahel andis sakslastele suure eelise vabadussõja võiduks.
Tallinna radikaalid: päevaleht teataja; eestvedaja Konstantin Päts; abilised(toetajaskond) A.H. Tammsaare, E.Virgo, J.V.Veski jt.; probleemid eestis-eesti ühiskonna sotsiaalne lõhestus,majanduslikult kehv põhja-eesti; prob.venemaal-kommunistide võimuletulek. Tartu liberaalid: päevaleht Postimees; eestvedaja Jaan Tõnisson; abilised-V.Reiman, O.Kallas, K.A.Hindrey, P.Põld; prob eestis- venestamine ja saksastumine,eestlaste õiguslikku võrdsustamist, põhjalikke võrdsustamist, põhjalikke maa-ja haridusreforme, sotsiaalsed vastuolud; prob venemaal- osalemine suures poliitikas,Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud. 1905.a revol: põhjused:vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel, konfliktid mõisnikega, kodanike õiguste puudumine; ajend-Verine Pühapäev; revolutsioon-maal toimub mõisate rüüstamine ja vara hävitamine,levib kiiresti Tallinnast kaugemale ja haarab kaasa mõisamoonakad, sulaseid ja taluomanikke, teade revol puhkemi...
eesotsas Benito Mussoliniga. Aastail 1923-24 tutvus Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi juhitud komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 1925.a. lõpul toimus Lovarno konverents, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, tsehhoslovakkia ning Saksamaa. Locarno konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles´s paika pandud läänepiiri. 1928.a. töötasid USA riigisekretär Frank Kellogg ja Prantsuse välisminister Aristide Briand välja
Vaenlaste sõjaplaan oli läbimõeldud ja efektiivne. Arvuline ülekaal andis ristirüütlitele veelgi suurema eelise. Sõdade käigus suutsid eestlased oma sõjapidamise oskusi parandada kuid sellest ei piisanud vastase alistamiseks. Eestlaste suhted naabritega olid üsna kehvad. Puudusid liitlased, kuna liivlased olid juba alistatud ja latgalid soovisid eestlastele hoopis kätte maksta röövretkede eest. Liivlased ja latgalid aitasid sakslastel vallutada Eesti alasi. Abi loodeti venelastelt ja seda ka saadi. 1217. aastal tuli suur novgorodlaste-pihkvalaste vägi eestlastele appi. Koos löödi Otepäält minema sakslased. Muidugi ka venelased olid kavalad ja üritasid eestlastelt raskel ajal valdusi juurde saada. Samuti raskendas eestlaste olukorda see, et oli mitu vastast, kelle eest ennast kaitsta. Peale sakslaste olid eesti aladest huvitatud veel taanlased ja rootslased. Taanlased üritasid korduvalt Eestis maad juurde saada
Sõja algus ja käik Maris Susi 8.klass Sisukord Sarajevo atentaat ja sõja algus Sõjaplaanid Positsioonisõda läänerindel Idarinna(19141917) Teised sõjatandrid Sõda merel ja kolooniates Sarajevo atentaat ja sõja algus 28. juunil 1914. aastal tapsid Serbia salaorganisatsioonid AustriaUngari troonipärija Franz Ferdinandi. AustriaUngari pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan Prantsusmaa sõjaplaan Venemaa sõjaplaan Suurbritannia sõjaplaan Positsiooni sõda läänerindel Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksenburgi ja Belgiasse.Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toiminud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1915.aasta alguseks oli kujunenud läänerindel välja positsioonisõda. 1915.aasta 22.aprillil kasutasid Saksa väed Ypres`i lahingus mürkgaasi. Verduni lahing 1916.aasta veebrarist novembrini toimus Verduni ...
Eesti riigi ja rahva vastane tegevus, kuid eestlased, kes ise võitlesid Punaarmees seda ei arvanud. Paljud sõidisid ka Saksa armeedes. Saksa okupatsiooni ajal astusidki paljud eesti mehed Saksa armee teenistusse. Paljud läksid võitlusesse, kuna tahtsid ära hoida Punaarmee uut kallaletungi Eestile, kuid osadele meeldis ka natsiideoloogia. Punaarmee purustas 1944. aasta alguses Leningradi piiranud Saksa armeegrupi Nord ja Eesti jäi seetõttu põhimõtteliselt kaitseta. Sakslastel õnnestus mobiliseerida üle 40 000 Eesti mehe, kellele lisandus 11 000 varem Saksa armees sõdinud eestlast. Ida-Virumaal Sinimägedes toimusid 1944.aasta suvel verised lahingud Punaarmeedega. Sakslaste olukord halvenes kiiresti kogu Idarindel ja 1944. aasta septembris otsustasid nad Eesti maha jätta. Paljud Saksa armees sõdinud eestlased demobiliseerusid. Võimalus sõdimiseks oli võidelda ka Soome armees. Päris paljud noormehed hakkasid salaja
suhteliselt hästi. Poliitika koha pealt läks samuti suhteliselt hästi. 12. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? V: Põhjus oli see, et saksamaa tahtis idast enda ala suurendada ja saada juurde kaubanduslikke radasid (monopol venemaaga). Tulemus: eestlaste alistamine ja ristiusustamine. KÜS 13-16 13. Võrrelge eestlaste ja sakslaste sõjalist taset, põhimõtteid, arusaamu sõjast ning tooge välja peamised erinevused! V: Sakslastel oli kõvasti parem sõjatehnika, nt laskemoon, rõivad ja relvad. Sakslased tahtis enda ala jõuaga suurendada. 14. Nimetage 2 Teie arvates pöördelise tähtsusega sündmust muistse vabadusvõitluse käigust ning selgitage oma valikut! V: Esimene on kindlasti see, kui eestlased said lõpuks aru, et neil on vähe liitlasi ja esimesena ühinesid nad Ida-Naabritega. 15. Millised olid eestlaste allajäämise peamised põhjused?
Serbia väed purustati; Lahingud Türgi rindel Sõjategevus hoogustus türgi sõttaastumisega; Saksa rünnak idarndel 1915. aastal Saksamaal Otsustati koondada peamised jõud ida-rindele; Gorlice operatsioon; Vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi; rinne stabiliseerus; Verduni lahing Saksa armee peajõud paisati läände; Rünnakukohaks valiti Verduni kindlus;sinna alla koondati võimas suurtükivägi; murdsid läbi esimesd prantslaste kaitseliinid; Verduni lahing kestis ligi 10 kuud; sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda; sakslased kandisd hoopis ise suuremaid kaotusi; Somme'i lahing kergendas verduni kaitsjate olukorda; võeti esimest korda kasutusele soomusmasinad-tankid(inglaste poolt) ; Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat; Sõda merel Inglismaa oli saksamaa merelt blokeerinud; allveelaevad; alvelaevasõda; Jüüti merelahing; Lahingud läänerindel 1917. aastal
Nad olid suured venestajad ja nad ei soovinud autonoomiast või Eestist midagi kuuldagi. Eesti oli territooriumilt Tsaari - Venemaa osa. See tähendas seda, et Eestit kui sellist ei olnud. Oli vaid suur Tsaari - Venemaa ja Eesti selle väike osa. Tegelikult oli Eesti erirežiimiga tsaaririigi osa, siin kehtis Balti erikord. See tähendas seda, et kohalikel saksa mõisnikel olid eesõigused. (Eestis elas tol ajal ümmarguselt umbes 1 miljon inimest). Sakslastel oli linnades suhteliselt suur osakaal, kuid aja pikku see vähenes. Linnadesse tuli juurde läti põgenikke ja ka vene töölisi. Maal elas umbes kolm neljandikku elanikest, kellel oli suur küsimus, kust saada maad. Maaküsimus oli ka suur ühiskonnaprobleem. Lisaks maaküsimusele olid suurteks probleemideks veel eestlaste autonoomia, samuti sooviti eesti keelele suuremaid õigusi ning eestikeelset haridust. Eestikeelse haridusega olid tol ajal vaid mõned erakoolid
oli kaotuse pärast nii pahameelsed, et puhkesid mässud, mis suruti suure vaevaga maha.Oktoobris otsustas Saksamaa anda löögi Itaaliale.Caporetto lahingus said Itaalia väed raskelt lüüa. Itaalia kaitse varises kokku ning kiiruga kohale toodud inglise-prantsuse üksused suutsid uue kaitseliiniga edasitungi peatada. Novembris detsembris ründasid inglased Cambrai all ning kasutasid rohkem tanke, nad said kaitseliinidest läbi, ning sakslastel tekkis väike paanika. Inglismaa ei osanud aga seda ära kasutada ning sakslastel õnnestus läbimurre peatada.
Nürnbergi protsess Mõisteti kohut Saksamaa sõjakurjategude üle. Nimed Adolf Hitler, Jossif Stalin, Francisco Franco, Hispaanias vastuhaku juht, hilisem diktaator Neville Chamberlain, - Briti peaminister Joachim von Ribbentrop, Vjatseslav Molotov, Erwin Rommel, Karl Selter, Andrei Zdanov, Johannes Vares Barbarus, - 21. juunil nimetati ta uue Nõukogude meelse valitsuse eesotsa. Raoul Wallenberg, - Päästis tuhandeid juute neid Sakslastel ära ostes. Oskar Schindler, Winston Churchill, - briti peaminister Franklin D. Roosevelt, Harry Truman, Wilhelm Keitel Aastaarvud 13.03.1938, - ansluss 29.09.1938, - Müncheni sobing 1.09.1939, - Saksamaa ründab Poolat 17.09.1939, - NSVL kallaletung Poolale. 30.11.1939 NSVL alustab sõda Soomega 10.05.1940, Belgia ja Hollandi vallutamine 17.06.1940, - Punaarmee tuleb Eestisse 22.06.1940, - Prantsusmaa alistus Saksamaale 14.-15.07.1940, - Riigivolikogu valimised 6.08
esimese ooperi Haldjas. · 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. Click to edit Master text styles Second level Third level · 1836 sai Fourth Wagner level valmis koomilise ooperi Fifth level Armastuse keeld (William Shakespeare'i komöödia järgi) · 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto. Click to edit Master text styles Second level
Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Edukas/ebaedukas, miks? Alguses oli edukas, sest suudeti lahendada nii mõnigi riikidevaheline tüli, kuid hiljem hakkasid riikidevahelised suhted teravnema ning
Neil võis olla vaid 100 000 sõdurit ning pidid loovutama põhiosa oma sõjarelvadest: tankid, allveelaevad, lennukid ning piirati ka laevastiku suurust. Samuti keelati neil kehtestada sõjaväekohustus. Ainult vabatahtlikud võisid olla sõjaväelased.tingimuste täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Kõige naljakam selle juures on see, et neid isegi ei kutsutud arutama antuid küsimusi, vaid neilt nõuti lepingu tingimusteta täitmist või muidu ähvardati jõu kasutamisega. Sakslastel ei olnud muud valikut, kui lihtsalt nõustuda. Saksamaa ei olnud ainuke riik, kelle arvates neile liiga tehti. Lisaks nendele oli ka näiteks Itaalia, Venemaa ja Jaapan. Itaalia ning Jaapan olid küll Antandi riikide hulgas(võitjad), kuid nemad ei saanud endale mingisuguseid uusi maid juurde. Jaapan ei saanud kehtestada võimu Ida-Aasias. Kindlalt saab väita, et Saksamaa ei olnud rahul antud lepingu tingimustega ning soovis vastu astuda
Põhjendage oma seisukohta ja tooge näiteid. 1918 aasta 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades Pariisi aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vägi kaotas 700 000 meest. Arvan, et nõrk koht oli Saksamaa puhul armees. Saksamaa ahnusel polnud piire. Ta liikus aina edasi ja edasi, kuigi teadis, et oli palju mehi juba kaotanud. 1918. aasta juuli lõpuks oli sakslastel läänerindel jõud otsas. Samuti oli muidugi viga ka tagalas, sest samal ajal, kui lääneliitlased hakkasid asusid vastupeale tungile kasutades oma kasvavat tehnikat, polnud saksalased suutnud oma tankitööstustki korralikult käivitada. Kuna Inglismaa ja Prantsusmaa suutsid toota tanke ja nendega sõtta minna, siis anti tugev vastulöök Saksamaale 8. augustil 1918 ja Saksamaa pidi taanduma. 4. Millised Versailles' rahulepingu punktid muutusid edasises poliitilises elus pingete allikaks?
Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingute täitmise. Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks 2.Pariisi rahukonverentsi toimumise aeg, koht ja tähtsus. 18.02.1919-21.01.1920, Versailles loss, püsivate rahutingimuste väljatöötamine, Versailles süsteemi loomine 4. Versailles`rahulepingu sõlmimise aeg koht ja sisu versailles loss, 28.juuni 1919.Saksamaa kaotas 1/8 oma territooriumist, keelatakse ühinemine austriaga, Saksamaa kolooniad lähevad võitjariikidele. sakslastel lubatub max. 100 000 sõdurit, 4000 ohvitseri, väeteenistus vabatahtlikkuse alusel. Keelatud omada lennuväge, soomus- ja gaasirelvi, suuri sõja-ja allvaalaevu. Neil tuli tasuda reparatsioone(123miljardit kuldmarka) Mõisted:suur kolmik/nelik: Clemenceau, George, Wilson, Orlando wilsoni 14 punkti: W.Wilsoni rahukava: lõpetada sõda võitjate ja kaotajateta, kehtestada õiglane maailmakorraldus, millega kõik on
Eestlastel sai saatuslikuks ka see, et neil polnud häid suhteid naaberrahvastega. Ma arvan, et kui eestlased oleks koos lätlaste ja leedukatega sakslastele koos vastu astunud, siis poleks sakslased võitnud. Polnud ka ühtset Eesti riiki. Maa oli maakondadeks killustunud. Kui poleks tulnud sõda, siis arvatavasti oleks saanud Eestist lähiajal ühtne riik. Pikk sõda oli eestlaste jaoks väga kurnav, sest neil ei olnud võimalust pidevalt uusi sõjamehi juurde saada, nagu oli sakslastel. Sakslased ründasid Eestit süstemaatiliselt. Nende plaan oligi kurnata Eestit süstemaatiliste rüüsteretkedega. Esti sõjameestel oli raske tungida läbi ristisõdijate rauast ja rõngassärkidest koosnevast rüüst. Eestlased kasutasid nende turviste raskust enda kasuks ära, muulitades neid näiteks soodesse, mida vaenlased ei tundnud. Nii uppusidki saksa sõjamehed lihtsalt oma raske rüüga sohu ära. Ristisõdijatel oli ka keeruline taanduda, sest niivõrd raske turvisega oli peaaegu
kättesaamiseks. Aastail 19231924 tutvus komisjon Saksamaa majandusliku olukorraga ning tuli järeldusele, et Saksamaa ei suuda reparatsioone maksta. Komisjon pakkus välja Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mittetäitmise eest. See oli 20. sajandi alguses kõige rohkem ratifitseeritud rahvusvaheline leping, mis registreeriti 4. septembril 1928 Rahvasteliidus
Suurimaks majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa. Riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju. Sakslastel keelati omada tugevat armeed, neile pandi majanduslikud, poliitilised ning sõjalised kohustused. See leping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast taheti Saksamaal
Töö ja orjus moodustavad olulise osa rahvaloomingu temaatikast, milles töö kui positiivne nähtus esineb harvem, sest töö tuli teha võõrale, saksale ja sundijale. Kuna sõjad ja katkud on hävitanud palju rahvast, on muidugi mõistetav, et paljud laulud on täielikult hävinud, jälgegi meie päevile jätmata. Eestimaalt tol ajal läbi sõitnud imetlevad eestis ebainimlikult koormatud orjade laulu, eriti meloodiat. Sakslane Christian Shlegel on öelnud: ,, Ma ei usu, et meil, sakslastel, on nii palju loomulikku kalduvust luuleks kui eestlastel. Sellise surve all, kuidas tema elab, sellist peenetundlikkust osutada või laulda - meie kas surmaksime oma rõhujad või vaikiksime oma vilesuses kannatlikult." Kui palju oli siis eestlane vaimselt üle oma rõhujast, mõisnikust. Rahvalooming on andnud palju inspiratsiooni paljudele suuretele maailmakirjanikele, näiteks Shakespeare, Gork ja Pushkin. Eesti rahvaluule on andnud ainet ka meie oma sõnaseppadele kaunis luuleloomingus.
Villon on vahel tõsine ja harras, vahel küüniline ja rõve – talle pole miski püha. Rikkalikult on vagantide luulet säilinud Lõuna-Saksamaalt. Sealsete laulude kuulsaim kogu on “Carmina Burana”. Tüüpiline vagantide loosung on rahvusvahelise üliõpilashümni “Gaudeamus” algussõnad: “Olgem rõõmsad, kuni oleme veel noored!” Eepika Eepikas on valdavalt lühivormid, peamiselt satiirilise või lihtsalt anekdootliku sisuga värssjutustused – prantslastel fabliood, sakslastel švankid. Need on traditsioonilised rahva suus liikunud õpetliku sisuga naljalood, milles sarjatakse naiste truudusetust ja kirikumeeste liiderlikkust ning rahaahnust. Sageli koonduvad anekdoodid ja seiklused mõne populaarse tegelase ümber, näiteks saksa rändlauliku Strickeri švankidekogu “Papp Amis”. Paljud Amise seiklused omistatakse järgmistel sajanditel Alam-Saksa ja Flandria maailmakuulsale vembumehele Thyl Eulenspiegelile.
Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimine. Tegelikuks eesmärgiks oli aga maade vallutamine. Vabadusvõitluse kaotuse põhjused: o Ordurüütlid olid elukutselised o Eestlastel puudusid kogemused o Sakslastel oli parem relvastus o Sakslased võisid oma vägesid pidevalt uuendada o Eestlastel oli puudus elavjõust Vabadusvõitluse kaotuse tagajärjed: o Sõda kurnas rahvast majanduslikult o Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile o Põhja-Eesti kuulus Taanile Jüriöö ülestõus (13431345) Põhjused · Taani otsustas Eesti valdused Saksa ordule maha müüa.
$34 Rahvuslik ärkamine Eestis Rahvusliku liikumise eeldused Eestis algas rahvuslik ärkamine 19. sajandi keskpaigas, kui enamik inimesi oli sündinud vabana. Talupojad hakasid ostma maid päriseks, mis muutis nad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli kujunenud ka oma haritlaskond, kes tahtsid kasvatada eelkõige rahuvuslikku eneseteadvust. Ka poliitiline olustik oli ärkamiseks väga soodne. Eriti tulid kasuks Vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahelised hõõrumised, kus kumbki pool püüdis rahvast enda poole meelitada. Tehes suuri järelandmisi. Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes oli tavaliselt jõukas taluperemees. Ta pidi jälgima, et täidetakse seadusi. Need, kes astusid sead...
Eesti II maailmasõja ajal Eesti saatuse määras teises maailmasõjas 23. augustil 1939. aastal sõlmitud MRP(Molotov-Ribbentropi pakt), mille salajane protokoll määras ära Euroopa jagunemise Saksamaa ja Venemaa vahel. Eesti jäi Venemaa huvisfääri. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis Poolasse. Kui sõda algas soovis jääda Eesti neutraalseks, kuna ei soovitud sõda. Eesti sõlmis Nõukogude Liiduga vastatikuse abistamise pakti. Tänu sellele sai NL tuua Eestisse oma sõjalaevad. Loodi ka baaside leping(28. september 1939), mis lubas tuua NL sõjamehed Eesti piiridesse. Üldiselt kaitseti mere äärseid alasid sakslaste eest, selline põhjus toodi nende vajalikusele. 14. juunil esitati Eesti ultimaatum, nõudes uute Punaarmeede sisse lubamist. Vastupanu oli mõttetu ja nii ka juhtus. 21. juunil koguneti Tallinna Vabaduse väljakule, kus Vene võimu pooldavad protestija...
Suurimaks majanduslikuks probleemiks USAs oli vaid mõne kauba defitsiit ja sõjajärgsest üleminekust tekitatud raskused, kuid neist saadi ruttu üle. Peamiseks kaotajaks oli Saksamaa, riik, kes oli sõda alustanud suurte lootuste ja eesmärkidega, kuid kes lõpetas lööduna ja kellele suruti peale rasked Versailles` rahu tingimused: Versailles´ kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioone). Sakslastel keelati omada tugevat armeed, neile pandi majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused. See leping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Saksamaa, kes oli soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Neile tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga.
nõrgestamine. Saksa sõjaväge vähendati kuni 100 000 meheni. Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ning moodustama oma sõjaväe (Reichwerh) ainult vabatahtlikest. Keelatud olid ka tankid ja lennukid. Laevastikus vähendati laevade arvu, järele jäi 6 soomuslaeva, 6 ristlejat ning 24 miinilaeva. Reini vasakkallas ning 50 kilomeetri laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks, sakslastel ei tohtinud seal olla vägesid ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. See kõik nõrgestas Saksamaa sõjalist olukorda, neil ei olnud võimalik end korralikult kaitsta vastaste eest. Samuti kaotas Versailles' rahulepingu kohaselt Saksamaa kõik meretagused valdused ning umbes kaheksandiku oma Euroopa aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale; Põhja- Schleswig Taanile, Saarima jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusesse, mõned piirkonnad liideti
Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise. See tähendab seda, et riigi toel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda. Hiljem aga ei suudetud laene tagasi maksta. Hea näitena saab välja tuua Saksamaa. Ühendriikide rahandusministri Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Kolmandaks võib välja tuua valitsuse vead kriisi ajal, näiteks kõrgete tollimaksude kehtestamine. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka Euroopa majanduse nõrkust. Esimestel sõjajärgsetel aastatel said ameeriklased tunda majandusraskusi ning tänu sellel aktiviseerus kohalike radikaalide tegevus. 1920.a. võeti vastu USA põhiseaduse 8. parandus e. alkoholi keeluseadus, mis tähistas kuiva seaduse jõustumist. Inimesed aga ei
Teise maailmasõja eelduseks oli see, et riigid tahtsid oma soove täita. Saksamaa sooviks oli arendada oma sõjatööstust, lootes, et siis saab majanduslikult heale järjele. Sõjatööstuse arendamine ja sõjaväe tugevdamine oli oluline ka Venemaale ja Itaaliale ning parim hetk ja koht selle katsetamiseks tundus neile 1936. aastal alanud Hispaania kodusõda. Hitleri jaoks olid väga olulisel kohal vallutussõjad, sest ka Saksamaa sõjavägi vajas mingisugust rakendust. Hitleri jaoks ei olnud sakslastel piisavalt palju ruumi elamiseks. Seda hakati hankima naaberriikidelt ja rahvastelt. Stalini sooviks oli kommunismi mõjuvõimu laiendamine läände ning hiljem oli ta kinnisideeks, et kogu maailm muutuks kommunistlikuks. Sellest järeldan seda, et Teine maailmasõda oli just soodne selleks, et näiteks Venemaa oma soove täita saaks, kuid siiski Stalini unistus ei täitunud. Stalin polnud unustanud, et kunagi kuulus Soome Vene keisririigile. Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti
Venestamine Eestis 1880-ndatel aastatel algas Eestis venestusaeg, sest Aleksander III jättis kinnitamata Balti erikorra ning see märkis venestusaja algust Eestis. Venestamine tähendas vene keele ja meele pealetungi poliitikat. Tsaarivalitsus hakkas teostama aktiivset venestuspoliitikat, põhjendades, et see on vajalik eestlaste vabastamiseks sakslaste ülemvõimu alt. Mis olid venestamise põhjused ning tagajärjed ja kuidas suhtusid venestamisse eestlased? Minu arvates on üheks venestamise põhjuseks see, et rahvusliku liikumise hoog vaibus ning selle juhid lahkusid areenilt. Rahvusliku liikumise käigus ilmnes, et vaatamata arvulisele vähesusele oli eestlaste hulgas pinda erinevatele pürgimustele ja ideedele. Tingituna Eesti ala kuulumisest Vene impeeriumi koosseisu aga ei paranenud siin rahvusliku liikumise tulemusena veel oluliliselt poliitika olud ning tänu sellele ka tekkisid teravad vastuolud rahvusliku liikumise juhtite...
Tuntumad oopeid: ,,Nabucco,, saavutas üleeuroopalise tuntuse ,,Aida,,-kirjutatud egiptlaste tellimisel ,,Travita,, ,,Othello,, ,,Rigoletto,, ,,Maskiball, ,,Trubadum,, Reekviem(1874)kirjanik A. Manzani mälestuseks. RICHARD WAGNER(1813-1883) Saksa helilooja. Elu oli väga spontaalne. Armastas luksust ning laenas raha. Oli dirigent, ooperite autor ja luuleuuendaja, muusika teoreetik, kriitik, kirjanik ja poliitik. 1834 avaldas mõjuka artikli selle kohta, et sakslastel puudub oma ooper,,Saksa ooper,, 1876 avati tema algatusel uus ooperiteater ,,Byreuth,, Tema seisukohad: Ooper peab olema kunstiline tervik. Liberetto ja muusika peavad olema kirjutatud ühe ja sama inimese poolt. Leit motiv igal tegelasel, hõlbustab arusaamist. Orkestril on väga suur roll info edastamisel. Wagneri orkestrid on tavaliselt 4x koosseisud.(vaskpuhkpillid on tema arust väga tähtsal kohal) Orkestlile ehitati orkestriauk. Etenduse ajal kustutati saalis tuled.
1. Millised on totalitaarse ühiskonna tunnused? 1)Võimul ainult üks partei ja üks ideoloogia. 2)Juhikultus. 3)Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi. 4)Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest. 5)Rahvast hirmutatakse pidevalt sise ja välisvaenlastega 6)Valmistumine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks 7)Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala ja julgeolekuteenistused Kuidas need avaldusid? a) Itaalias 1) 1925. Aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine 2)Mussolinist sai duce, võimul oli ainult Benito Mussolini 3) Nt ajalooõpikuid oli ainult üks. Ajalehtedes võisid ilmuda vaid fasismi meelsed artiklid. 4)Kõik inimesed pidid teenima riiki, üksikisik ei olnud tähtis, tähtis oli vaid rahvus. Töölised jagati korporatsioonidesse 5)Inimesi hirmutati kommunistidega, i...
koos Werner Bestiga, kes oli Saksamaa täievoliline esindaja Taanis. Norra vallutamine Rünnak Norrat tabas ootamatult, kuid Norra suutis endiselt ägedat vastupanu esitada, mis võimaldas kuningaperel Norrast lahkuda. Siiski õnnestus sakslastel küllalt kiiresti enamik Norrast enda kätte saada. PõhjaNorras maabus InglisePrantsuse dessant, mistõttu siin jätkusid ägedad lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. Välksõda Läänes (Blitzkrieg) 10. mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks laialdaselt langevarjuüksusi. Tegelikult Saksa armee põhijõud hõivasid väikese Luksembrugi, tungisid üle Ardennide, möödusid Maginot´
nõukogude liit soomele karmid nõudmised...loovutada alasid ja sõlmida vastastikule abistamise lepingule. Soomlsaed aga lükkasid need käsud tagasi.NSVL ütles lahti varem sõlmitud mittekalleletungi lepingust ja alustas sõda soomele. läbirääkimised ja moskvas sõlmiti vaherahu 1940 a. 12 märts. Iseseisev soome riik jäi püsima. 7.Murrand sõjas ja teise rinde avamine. Stalingradi lah. 1942a. Asusid briti väed vastupealetungile egiptussearindel oli sakslastel suurõnnetus stalingradi lah. 2 ja pool kuud kestnud verised lah. Lõppesid saksa vägedega lüüa saamisega. 1944a. Esimesel poolel alustasid punaarmee võimsat pealetungi piki nõukogudesaksa rindejoont. 6 jun. 1944a. Maabusid USA,suurb, Kanada ja poola sõjajõud lääneprantsusmaal normandias. Esialgu õnnestus saksa väed liitlaste pealetungi küll pidurdada aga pärast ägedaid lah hakkas sakslaste kaitse lagunema. Sep, sõlmiti nõukogudesoome vaherahu millega lõppes jätkusõda.
1227 suur sakslaste vägi liikus üle jää saartele, muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla, saarlased andsid alla , vastupanu näis lootusetu. Lasid end ristida. Analüüsi eestlaste allajäämise põhjuseid muistses vabadusvõitluses. Peamiseks kaotuse põhjuseks oli sõjalise taseme erinevus. Lääne-Euroopa teadus oli palju paremal järjel, kui Eesti oma, samas oli sakslastel ka tunduvalt rohkem sõjakogemust. Sakslased oskasid ehitada ja nende käsutuses oli kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujad, millest eestlased kuulnudki polnud. Milliste riikide vastu ja miks tuli eestlastel sõdida? Põhja-Saksamaalt pärinevad ristisõdijad ja taanlased, ka rootslased. Ka Vene vürstid tegid sõjaretkeid Eestisse nii eestlaste vastaste kui ka liitlastena. Sõdida tuli neil kuna neid taheti ristiusustada ja peeti Ida-Euroopa paganateks
1. Põhjasõja põhjused. · Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi võimu vastu Läänemerel. · Rootsi tahtis muuta Läänemere oma sisemereks, et kaitsta oma valdusi. 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa, Taani, Poola ja Saksamaa riikide liit. (KOALITSIOON) 3. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Eesti alad lähevad järkjärgult Venemaa kätte. Tartu ja Narva oli varemetes, põllumaa sööti jäänud. 4. Miks Rootsi kaotas Põhjasõja, kuigi tal olid kõik eeldused võiduks? Rootsi kaotas põhjasõja, sest ta ruttas oma paremate väeosadega Riia alla poolakate vastu, vene aga saatis laevastiku Tartut hävitama, anti käsk kõik hävitada, katk ja hävitustöö laastas rootsi ja nii saadi endale Tartu, Narva ja 1710 langes ka Tallinn. 5. Miks oli Balti autonoomia ka eestlastele kasulik, kuigi olime pärisorjad? Takistas venestamist. 6. Kuidas hinnata balti-sakslaste positsiooni Venemaal 18-saj.? Sakslastel oli suur...
Pilleriin Tamm Saksa rahvusköök TALLINNA TEENINDUSKOOL Pilleriin Tamm PK12-PE Saksa rahvusköök Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus 3 Saksa rahvusköögi ülevaade 4 Liha ja kala 5 Piimatooted ja leib 6 Kokkuvõtte 7 Lisa ...
suure osa oma vaenlase laevastikust. Jaapan soovis laiendada oma valdusi Vaikse ookeani maavaradest rikastes piirkondades. Stalingradi lahing(21.08.1942- 2.02.1943) Hitleri püüe vallutada ära Nõugogudeliidu pealinn Moskva kukkus läbi ning siis otsustas hitler edasi tungida lõunast ja ära lõigata Punaarmee Bakuu naftavarudest.Edasi tungides jäi ette Stalinkraad. Saksa armee oli peaaegu Stalingraadi vallutamas kui Punaarmee suutis linnas oleval armeel ära lõidata tagala. Sakslastel oli võimalus piiramisrõngast vabaneda kuid Hitler ei lubanud seda teha ja lootis ikka, et suudab edasi tungida. Punaarmee suutis 10-26 jaanuaril jagada niigi ümberpiiratud Saksa armee kahte ossa. Sakslased suutsid nimodi veel vastu pidada veebruari alguseni. Stalingraadi lahing oli suur läbikukkumine Saksamaa jaoks ning tõi pöörde II maailmasõjas Sakslaste ida rindel. Leningradi blokaad(8.09.1941-27.01.1944) Leningraadi blokaad algas 8 septembril 1941 aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
