Jaapan soovis laiendada oma valdusi Vaikse ookeani maavaradest rikastes piirkondades. Stalingradi lahing(21.08.1942- 2.02.1943) Hitleri püüe vallutada ära Nõugogudeliidu pealinn Moskva kukkus läbi ning siis otsustas hitler edasi tungida lõunast ja ära lõigata Punaarmee Bakuu naftavarudest.Edasi tungides jäi ette Stalinkraad. Saksa armee oli peaaegu Stalingraadi vallutamas kui Punaarmee suutis linnas oleval armeel ära lõidata tagala. Sakslastel oli võimalus piiramisrõngast vabaneda kuid Hitler ei lubanud seda teha ja lootis ikka, et suudab edasi tungida. Punaarmee suutis 10-26 jaanuaril jagada niigi ümberpiiratud Saksa armee kahte ossa. Sakslased suutsid nimodi veel vastu pidada veebruari alguseni. Stalingraadi lahing oli suur läbikukkumine Saksamaa jaoks ning tõi pöörde II maailmasõjas Sakslaste ida rindel. Leningradi blokaad(8.09.1941-27.01.1944) Leningraadi blokaad algas 8 septembril 1941 aastal...
Nendega ühinesid mitmed teised eesti maakonnad (ka ristitud sakalased) ja toimus lahing, mis oli ristisõdijate suurim lüüasaamine senini (tehtud rahu põhjal pidid sakslased lahkuma kogu Eestist). Saavutatud võitu tahtsid eestlased edasi arendada. Lemitu hakkas vägesid koguma, eestlasi tuli kõikjalt. Madisepäeval 1217 21.sept-l kohtusid väed Viljandi lähistel. Vihane lahing kestis mitu tundi. Sakslastel õnnestus pikkamööda murda läbi eestlaste maleva keskkosast ja eestlased olid sunnitud taanduma. Langes Lembitu, Kaupo. Madisepäeva lahing oli eestlaste jaoks raske kaotus, kuid vastupanu ei raugenud. 1219 vallutavad taanlased Põhja-Eesti Valdemar II juhtimise all. Taanlased ehitasid Tallinna tugeva kivilinnuse. Kuna alistamise väliseks märgiks peeti just ristimist, siis toimus 1220 omalaadne võiduristimine. 1220 tungisid Läänemaale rootslased...
Ta suhtus sakslaste nõidade ohverdamisse halvustavalt. Sakslased arvasid, et Eesti sõjajumal on Tharapita, sest nad ei saanud eesti keelest mitte midagi aru, kuigi oli Taara. Eesti rahva vanaaegne usk polnud inetum, kui muu selle aja paganarahval. Ristiusu levitajad jõudsid esimesena virulaste juurde, kes end ka kohe ära ristida lasid. Nad uskusid, et taanlastel ja sakslastel on üks Jumal ning üks ristiusk. Tüli taanlaste ja sakslaste vahel läks maade päraste nii suureks, et inimesed läksid Rooma paavsti juurde ning lasid end ristida taanlaste poolelt sakslaste poolele ja vastupidi. Nii kestis selline vahetamine mitu sada aastat. Teiseks seadused ja eluviisid- eestlased ja nende vennad liivimaalased elasid kindlates külades ja linnades nagu näiteks: Uula, Vasela, Loone ja palju muudki veel....
Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks). · Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse · vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud · olemasolevad õhujõud tuli likvideerida · Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada....
Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja ega alveelaevu keelatud olid ka tankid ja mud sellised jamad... relvajõud võisid koosneda vaid 100k´st elukutselisest sõdurist, osa Saksamaa territooriumist jäi 15neks aastaks liitlaste okupatsiooni alla. See ala hõlmas Reini jõe vasakut kallast ja 50km laiust vööndit jõe paremal kaldal nimetatud piirkond kuulutati Reini DE militariseeritud tsooniks kus Sakslastel ei tohtind olla sõjavöge ega kindlustusi. Rahulepingud sõlmiti ka endise liitlastega Austri-ungari keisri riik lakkas olemast. Hävinud kaksikmonarhia asemele tekkis kolm riiki - Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega loodud poliitilist korraldust euroopas hakati nimetama Versai systeemiks. Versai rahuleingu koostis osaks oli Rahvasteliidu loomine, see oli...
5. Lahingud sh osapoole, toimumisaeg ja tulemused. Marne'i lahing 5.- 6.09 1914 Saksa vs Prantsuse-Inglise väed Saksa oli sunnitud tagasi tõmbuma Tannenbergi lahing 17.08.1914- 30.08.1914 Venemaa vs Saksamaa üks Vene armee hävitati, teine peatati Ida-Preisimaal Verduni lahing 21.02.1916- 18.12.1916 Prantsusmaa vs Saksamaa sakslastel ebaõnnestus Prantsusmaad murda Somme'i lahing 01.07.1916- 18.11.1916 Inglise-Prantsuse väed vs Saksamaa mõlema osapoole jaoks lõppes edutult Cambrai lahing 20.11.1917- 07.12.1917 Inglismaa vs Saksamaa inglaste läbimurre peatati sakslaste poolt 20.11.1917- 07.12.1917 Inglismaa vs Saksamaa inglaste läbimurre peatati sakslaste poolt Ypres'i lahing 22.04.1915 Saksamaa vs Inglismaa Inglismaa suutis sakslaste rünnaku tagasi lüüa 6...
Uurimistöö köidetakse kiirköitjasse. Töö peab olema trükitud arvutil. Töö tuleb trükkida kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär peab üleval ja all olema 2,5 cm, paremal 1,5cm ja vasakul 3 cm. Tekstilõigud joondatakse mõlema serva järgi, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist. Kõik töö leheküljed alates tiitellehest kuni lisade lõpuni saavad järjekorranumbri. Numbri kirjutamisel arvestatakse, et number trükitakse lehekülje alumisse serva keskele või paremasse nurka. Lehekülgede nummerdamist alustatakse alates teisest lehest (lehekülje number puudub vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Te...
Seal eesti ülemjuhid tapeti .Ordu väed ületasid Taani valduste piiri ja purustasid eestlaste maleva. Juulis 1343 puhkes ülestõus Saaremaal.Ülestõusnud hävitasid Pöide linnuse.Sakslased purustasid saarlasi kahe võiduka sõjakäiguga aastail 1344 ja 1345. Talupoegkonn ja vasallkonna koosseis ühtlustus.Neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis etnilise barjääriga.Talurahva olukord veelgi halvenes Miks eestlased kaotasid? Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua Eestlastel polnud toetajaid Sakslastel oli parem relvastus....
Eestlased alistati, kuid miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Neid põhjuseid on palju. Sõjalise taseme erinevus. Saklased olid elukutselised sõjamehed, ning neile ei olnud mingiks mureks, minna rahuliku südamega lahingusse. Eestlased aga see vastu ei olnud nii hea väljaõppega kui nemad, ning seetõttu sattusid eestlased kiiresti hätta. Samuti oli ka sakslasi rohkem, kui eestlasi ja sellepärast oli samuti sakslastel eelis Muistses Vabadusvõitluses. Relvad polnud head. Tollel ajal ei olnud ka eestlastel veel arenenud päris korralik relvastus, ja seetõttu oli raske vastu astuda elukutselistele saksa sõjameestele, kellel oli korralik relvastus. Võitluse käigus nad muidugi arenesid paremuse poole, kuid sellest jäi väheks, sest puudus ettevalmistus. Samuti oli ka see sakslaste eeliseks, see võitlus võita, et nad said pidevalt abiväge kutsuda Polnud korralikku juhti....
Austria-Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunataks Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega. 7 Sõjategevus idarindel 17. augustil 1914 a. alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida- Preisimaale. Sakslastel oli idarindel nõrk jõud, kuid kahjuks ei osanud Venemaa seda täielikult ära kasutada. Kritiilises olukorras määras Saksamaa idarindele uue juhtkonna. Nemad suutsid leida lahenduse kuidas venelasi lüüa ja Ida- Preisimaa taanduma sundida. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu, nendes lahingutes said austerlased suuri kaotusi. Kokkuvarisemise ära hoidmiseks tõid sakslased oma väed läänerindelt ära idarindele ning nad alustasid rünnakut Varssavi poole....
Sama aasta oktoobris Capetto all alanud pealetungi said Itaallased tugevalt lüüa, kuid õnneks Prantsuse-Inglise väed hakkasid Saksamaa edasitungi peatama. 7 Sõjategevus idarindel 17. augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Sakslastel oli idarindel nõrk jõud, kuid kahjuks ei osanud Venemaa seda täielikult ära kasutada. Kritiilises olukorras määras Saksamaa idarindele uue juhtkonna. Nemad juba suutsid venelasi puruks lüüa ja Ida-Preisimaa taanduma sundida. Edukam oli Vene vägede tegevus Austria-Ungari vastu, nendes lahingutes kandsid austerlased suuri kaotusi. Kokkuvarisemist ära hoidmiseks tõid sakslased oma väed läänerindelt ära idarindele ning nad alustasid rünnakut Varssavi poole...
06.44 avatakse 2.rinne P-Pr, juhib Eisenhower, liikuma Belgia suunas, et tõrjuda Saksat; Ardenni lahing suvel *märts-aprill 1945 Berliini oper., juhib Punaarmee kindral Zukov; Hitleri enesetapp *2.05.45 kapituleerub garnison *8.05.45 kapituleerub Saksa Vene-Saksa sõda 1941- 1945 *Barbarosa plaan - vallutada NL välksõjaga *22.06.41 liiguvad Saksa armeed Põhja- Jäämerest Musta mereni; Nord, Mitte ja Süd; edukad ja kiired *Leningrad blokaadi rõngasse, NL poolt taganemine *1941 sügis Sakslastel vallutatud Baltikum, Valgevene ja suur osa Ukrainast *1941/42 Moskva lahing- tõsine kaotus Saksale, Hitleri välksõja plaani oli läbikukkunud *42 suvi Wehrmacht tungib Lõuna- Venemaale, liiguti seljatagant Moskva poole, vallutati Stalingrad (sept-nov, murdepunkt- mõlemad võrdsed) *19.11.42 Punaarmee pealetung Stalingradis, W sõdurid piiramisrõngasse Paulus vs. Zukov veebr.43 piiramisrõngas likvideeritakse, Saksa kapituleeritakse...
- andis ääre- ja väikelinnadele koduse ilme. natsionaalsotsialismi ajal oli see nii Saksas kui Austrias riiklikult soositud. Hermann Muthesius- Deutscher Werkbund asutaja eesmärk kõrvaldada vastuolu kunsti ja tööstuslike tootmismeetodite vahel. Luua side tootjate ja disainerite vahel. Leidis et saksa kunst toodab liiga palju prügi. Nõudis kunstitööstuselt soliidsust ja ilu. Vaimustus inglise maamajast. Võrreldes inglastega ei olnud sakslastel korralikku oma majatüüpi ja M. Võttis ülesandeks luua sakslasele maja. Historitsismi ja Saksamaal levinud ornamendilembuse alternatiivina nägi funktsionaalsust, tagasihoidlikkust, individuaalsust ja traditsioonilistele ja looduslikele materjalidele truuks jäämist. Maja peab täpselt sobituma funktsiooniga. Rõhutas praktilisust. Üleliigsed on raamatuillustratsioone meenutavad ornamendid nagu juugendstiilis (mida ta pidas pealiskaudseks)....
Suveks oli kogu Eesti, va Tallinn, eestlaste kontrolli all. Püüdes oma positsioone kindlustada ja mõistes, et oma jõududest ei piisa, peeti läbirääkimisi vene vürstidega Pihkvas ning Novgorodis. Abi lubati ja nii piiras 1223.a sügisel u 20 000 meheline vene vägi Tallinnat kuid vallutada seda ei suutnud. Novgorod aga saatis ugalastele appi vürst Vjatsko koos 200 mehega. 1224.a jooksul õnnestus sakslastel järk-järgult oma võim taastada. Mandri-Eesti viimaseks eestlaste kätte jäänud linnuseks oli Tartu. Tartu piiramine sakslaste poolt algas 15.08.1224 ja 8-päevase piiramise järel linnus vallutati. Teiste seas langes Tartu kaitsmisel ka Vjatsko. Mandri-Eesti oli seega lõplikult vallutatud, vaba oli veel Saaremaa. Valitsejad ja maade jagajad olid Taani kuningas (Eestimaa hertsog). 1227.a- Peale muistse vabadussõja lõppemist püüdsid mõõgavennad vallutada Taani alasid...
September saabub ainuvõimalik hetke iseseisvuse taastamise üritamiseks, mil saksa väed teatavad taandumisest · Uluots määrab eesotsas Tiefiga ametisse uue valitsuse · Tallinnas asunud Eesti väeüksused asuvad vabariiki taastama, takistades sakslastel õhata tähtsaid objekte · 20.september heisatakse sini-must-valge lipp, mida saksa väejuhatus tõlgendab vastuhakuna tekivad rahutused · 21. September otsustab valitsus lahkuda ja juhtida riiki eksiilist, pärastlõunal lahkub valitsus Tallinnast (v.a peaminister) · Hommikul sisenevad nõukogude väed Tallinna, põgenevad valitsuse liikmed peetakse Läänemaal enamiku ministritest...
1916 Verduni lahing sakslased lootsid Verduni kindluse all Prantsuse armeed nõrgestada, kuid see ei õnnestunud, Verduni ,,hakklihamasinas" hukkus ligi miljon meest Somme'i lahing Inglise ja Prantsuse väed Saksa vägede vastu, kumbki pool ei saavutanud edu, inglased kasutasid esimest korda tanke, osavõtjate arvult ja inimkaotustelt suurim lahing Esimeses maailmasõjas 1917 Nivelle'i lahing sakslased lõid tagasi Prantsuse vägede rünnaku Cambrai lahing sakslastel õnnestus inglaste läbimurre peatada Caporetto lahing Itaalia sai lüüa Saksa ja Austria-Ungari vägede käest Eluolu: toidupuudus, epideemiad, rahvuslik vabadusvõitlus, rahvusvähemuste olukord halvenes, naised asusid tööle tehastes ja kaevandustes, ersatskaupade tootmine 1915 vallandasid Türgi väed Armeenias etnilise puhastuse. ,,kadunud sugupõlv" sõjast tagasipöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga; neile tundus, et riik ei tunnista nende ohvrimeelsust piisavalt...
Vastaste eelised kaalusid üle siiski. Eestlastel läks halvasti, sest sõjaline tase erinev (polnud ambu, heitemasinaid, sakslased elukutselised, eestlased olid pigem valmis üksikutes sõjakäikudeks nagu varem oli toimunud, aga mitte püsivaks vallutuseks nagu 13.saj alguses toimuma hakkas, sakslastel oli võimalik tuua abivägesid juurde) <- eestlaste sõjaline allajäämine. Mitu vallutajat (sakslased 1208, rootslased 1220, taanlased 1219, eestlased pidid jõudu killustama, Eesti alad jagati 2 vallutaja vahel). Puudus eestlaste ühistegevus (riik puudus, maakondade vahelised sidemed nõrgad, ühistegevuse alged kujunesid aja jooksul, nt Otepääl, sellegipoolest maakonnad alistati ühekaupa). Keerulised suhted naabritega (liivlased võtnud ristiusu vastu koos juhi Kaupoga,...
4. Dawesi plaani, mis nägi ette reparatsioonimaksete tunduvat vähendamist ning Saksamaale laenuandmise ja investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Suurbritannia ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa. Dawesi plaan soodustas poliitilise olukorra stabiliseerumist Saksamaal ning võimaldas sakslastel alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. 5. Autoritaarne: · Riigis on enamik võimust koondunud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte. · Poliitiliste erakondade tegevus on kas lõpetatud või piiratud. · Rahval puudub otsene võimalusoma juhtide otsuseid mõjutada. · Sedalaadi riigid peavad tähtsaks konservatiivseid väärtusi ega propageeri vägivalda riigi ees seisvate probleemide universaalse lahendusena. 6. Demokraatlikud riigid:...
Põhiliselt sai ostulubasid see osa kohalikust elanikkonnast, kel oli tutvusi hitlerlastega. Tavaline kodanik sai okupatsiooni ajal heal juhul ostuloa paarile sukkadele. Ostuloa alusel kaubastatavalt kaubalt arvestati ka nn. ostupunkte. Nende hulk oli diferentseeritud rahvuslike tunnuste alusel. Nii oli eestlastel aastas lubatud näiteks tekstiilikaupu osta 6 punkti, nn. võõrpassi omanikel 40 punkti ja sakslastel 120 punkti ulatuses. 7 2 AASTAD 1941 KUNI 1945 Eestis oli majanduselu täiesti segi paisatud. Ühelt poolt toimus tööstusettevõtete sisustuse evakueerimine Nõukogude tagalasse, mobilatsioon, transpordi hävitamine ja allesjäänud ettevõtete purustamine. Teiselt poolt (saksa okupatsioon) oli suund majandusressursside täielikuks ärakasutamiseks: toimus toorme, eriti põlevkivi...
Rünnaku kohaks valiti Verduni kindlus, mis kaitses juurdepääsu Pariisile. Tänu suurtükiväele murdsid sakslased läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Esialgu läks kõik sakslaste plaani järgi, kuid prantslased paiskasid Verduni alla lisajõude, kes kandsid sakslaste suuretükitules raskeid kaotusi. Verduni lahing kestis ligi kümme kuud, kuid sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda. Saksa poolelt vaadates oli Verduni lahing lüüasaamine. Verduni kaitsjate olukorda kergendas 1.juulils 1916 alanud Somme'i lahing, mis kestis väiksemate vaheaegadega kuni novembri lõpuni. Somme'i all võtsid inglased 15. septembril 1916 esimest korda kasutusele suured soomusmasinad-tankid. Inglastel õnnestus sakslaste saavutatud kilomeetri ulatuses läbi murda kuid saavutatud edu ei suudetud õgel ajal ära kasutada...