Väljapääsu nähti "kõva käega" valitsejate võimuletulekus. 1919. aastal moodustati Moskvas Komintern. Komintern asus rahastama ettevalmistusi riigipöördeks mitmes Euroopa riigis. Korraldati mässe Bulgaarias, Poolas, Eestis ja Saksamaal. Lõppesid ebaõnnestumisega. 1922. a tulid fasistid Itaalias võimule. Juhiks oli Benito Mussolini. Uus majanduslik tõus USA rahandusministri Dawesi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioone, pikendati tähtaegu. USA andis Saksamaale laenu. Saksamaale mõjus see hästi. Kogu Euroopas pöördus majandus ülesmäge. 1920. aastal tõeline majandusbuum. Inimesed rikastusid kiiresti, majandus püsis tõusuteel. Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. aastatel 1925. aastal toimus Locarno konverents, sõlmiti Reini tagatispakt. Saksamaa läänepiiri kindlustamine. Levis lootus, et on saabunud leppimise, üksmeelse ja rahu ajastu. 1928. aastal Briand´i-Kelloggi pakt.
kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliitiliste erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Samas suutsid natsid parandada majanduselu, vähendada töötust. 1934. aastal sai Hitlerist riigipea. Hitler asus ellu viima oma ideed puhtast aaria rassist. Tema suurimat viha pidid taluma aga juudid. Vallandus juutide hävitamise pidurdamatu kampaania. Kodus kontrolli saavutamise järel asus Hitler, kes pidas Esimese maailmasõja järel sõlmitud Versaille'si rahulepingut sakslaste jaoks alandavaks, välispoliitikasse. Saksamaa alustab kiiret relvastumist, viib oma väe 1936 Reini demilitariseeritud tsooni, annekteerib 1938 Austria, nõuab seejärel Tsehhoslovakkialt Sudeenimaad ja saab selle Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsuse mahitusel (Müncheni kokkulepe). 1939 annekteerib Saksamaa kogu Tsehhimaa. Sama aasta 1. septembril tungis Saksamaa kallale Poolale, algatades sellega Teise maailmasõja.
jutustusi.Kolmekümneaastaselt sai kuulsaks romaaniga "Nälg". Abielu inspireeris teda kirjutama "Viktooriat" kuus aastat peale teose ilmumist ta lahutas.Ta abiellus uuest ja kolis uue naisega maale elama.Vananedes süveneb põlgus linnaelu, tsivilisatsiooni vastu.Hamsun muutub kultuurikriitikuks ja moralistiks.Pärast Esimest maailmasõda valitseb kirjaniku hinges sügav pessimism.Oma hoiaku tõttu saksaokupatsiooni aastatel sai temast traagiline kuju.Asudes sakslaste poolele kutsus ta oma kaaslasi üles loobuma sakslastele vastupanu osutamast.Oma käitumise motiive püüab Hamsun selgitada oma mälestuste raamatus"Rohtukasvanud rajad".Knut Hamsun suri 1952. aastal. Looming: Knut Hamsuni looming on jätnud kahtlematta sügava jälje Norra ja kogu maailma kirjanduslukku .Romaanis "Nälg" toob kirjanik meieni nälja ja viletsuse okkalise argipäeva.Nälg ei ole teoses
maalid (fresko ja mosaiik). ·Kirik dikteeris ranged eeskirjad. ·Inimkeha kujutamine keelatud. ·Suurimaid ikooni- ja seinamaalijaid oli Bütsantsist tulnud Theophanes, samuti tema õpilane Andrei Rubljov. 5 ajaloolist fakti · 1208 Ümera lahing, eestlased võitsid. · 1217 Madisepäeva lahing, eestlased kaotasid =(. · 1262 Tartu saab linnaõigused jeee =). · 1343-1345 Jüriöö ülestõus, eestlased suruti maha, lõpuks, kui kõik sakslaste majad ja mõisad olid maha põletatud =). · 1346 Taani kunn müüb Eesti alad saksa ordule. I eto vsjo :D
maaisanda antud reformatsiooni järel linnaõigus. peaaegu piiramatu Linnaõiguse tuumaks oli täiuse. linnakodanike isikliku Raad sekkus tugevalt vabaduse, eraomandi ja kodanike isikliku ellu, et pärimisomandi kaitse. panna piir liigsele Linna valitses raad, mille priiskamisele. suurus sõltus linna suurusest. Linnade rahvastik Liivimaa suurtes linnades, Riias, Tallinnas ja Tartus, oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajmises oli valitsev keel saksa keel. Gildid ja vennaskonnad Keskaegne ühiskond Gildid kaitsesid oma oli korporaatiivne. liikmete huve, Linnakodanikud said korraldasid nende oma osa seltsielu ja pakkusid linnakogukonda häda korral toetust. kuulumise hüvedes ametialaste ühenduste, gildide ja tsunftide kaudu. Suurgild-kaupmehed Väikegild- Mustpeade käsitöölised
-Iseseisvuse mõte- Jaan Tõnisson aug.1917. 15nov 1917 tulid Toompeale kokku maanõukogu saadikud. Otsustati Eesti tulevase riikorra määrab Eesti Asustav Kogu. Kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Maanõukogu muutub kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Enamlased ajasid uue nõukogu laiali, volitus läks üle vanemate nõukogule. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et luua sidemed suurriikide diplomaatidega. Sakslased alustasid pealetungi ida rindel. venelased hakkasid taganema. Tekkinud võimuvaakumit kasutasid ära Eesti poliitikud. 19veb moodustati Maanõukogu vanematekogu otsusega päästekomitee: Jüri Vilms, Konstatin Päts ja Konstatin Konik. 21veb kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,manifest kõigile eestimaa rahvastele'') põhiautorid: juhan kukk ja ferdinand peterson. 23veb 1918 luges Hugo Kuusner ette End...
ajaks langenud Saksa kätte ning mehi mobiliseeriti vaid Põhja-Eestist. Suurem osa mobiliseerituist saadeti tööpataljonidesse, mis sisuliselt olid nagu sunnitöölaagrid. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses ainult Eesti vabatahtlikke. Järk- järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikud läksid aga Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Paljud arvasid, et peale sakslaste jõudmist Eestisse taastatakse iseseisev Eesti Vabariik. Kui rinde olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse aga soovisid vähesed minna. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega kuhu pidid minema 1919-1925 sündinud noormehed. Soome armeesse mindi vabatahtlikult, selleks et põgeneda kommunistliku Venemaa ja natsliku Suur-Saksamaa armeega liitumise eest. 1941.a moodustati Soome sõjaväkke läinud meeste osalusel Erna
oma vabaduse eest) Eestlastele tulid appi SB (sõjalaevastik), soomlased, taanlased. Sõja käigus sõdisid eestlased ka Balti sakslastega. Seda viimast nimetati Landeswehti sõjaks. Eestlased võitsid vabadussõja,sest 1) Samal ajal käis Venemaal kodusõda 2) Koolipoisid võitlesid eriti innukalt ja vapralt 3) Appi tuldi ka naaberriikidest Eesti vägesid juhatas Laidoner ning suure panuse andis ka admiral Pitka(soomusrongid) Vabadussõja tähtwsaim võit saavutati Balti sakslaste vastu 23.06.1919 (võnnu lahing) Vabadussõda lõpetati Tartu rahulepingu sõlmimisega 02.02.1920. 1) Demokraatlik eesti - 1920-1934 2) Autoritaarne eesi - 1934-1938 3) Presidentaalne eesti 1938 1940
linnavolikogudesse ja koguni linnavalitsust enda kätte haarata, mis õnnestuski esimesena Valgas. Ka asjaajamine vallavalitsustes, mis olid endiselt eestlaste käes, jäi töökeeleks eesti keel. Eesti Vabariigi väljakuulutamisega seoses omas suurt tähtsust Maapäev, kuhu kuulusid Eesti rahvuslikult meelestatud poliitikud ning mida on peetud ka Eesti omariikluse algatuseks. Ka kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee omas suurt rolli, mille kätte anti peale sakslaste pealtungi kõrgeim võim kuni olude normaliseerumiseni. Võimudevahetust ära kasutades otsustati välja kuulutada Eesti iseseisvus. Oluline on ka Eesti Vabariigi esimene välisesindus, kellel õnnestus saavutada Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia de facto tunnustus Eestile ja seadusliku võimuna tunnustati Eesti Maapäeva.
kaks blokki sõtta. Marne TÄHTSAMAD L AHINGUD 5.–12. september 1914 Ypres 5 lahingut Verdun 21. Veebruarist – 11. Detsembrini 1916 Somme 1. juulist - 18. novembrini 1916 Jüüti 31. mai 1916 YPRES Lahing toimus Belgia linna Ypresi ümber, kus ühel pool võitles Saksa ja teisel poolel Belgia, Prantsusmaa, Kanada ja veel Briti üksused Teises Ypresi lahingus kasutati esimest korda ajaloos massiliselt gaasirelvi Sakslaste poolt. TERRITORIAALSED M U U T U S E D PÄ R A S T E S I M E S T MAAILMASÕDA V E R S S A I L E S S Ü S T E E M I LO O JA D David Lloyd George - Suurbritannia peaminister Georges Clemenceau - Prantsusmaa peaminister Woodrow Wilson – USA president V E R S A I L L E S RA H U L E P I N G U TINGIMUSED Saksamaa oli sõja süüdlane. Saksamaa pidi võitjatele maksma reparatsioone. Saksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus
22. Teise maailmasõja lõpuaastad Täida tabel teise maiilmasõja sündmuste kohta aastatel 1942-45 Aasta Sündmused 1942 Midway merelahing Usa ja Jaapani vägede vahel Algas El Alamini lahing Egiptuses Algas Stalingradi lahing 1943 Kurski lahing (saksamaa viimane pealetungikatse idarindel) Liitlaste Teherani konverens 1944 Normandia dessandiga avati teine rinne Prantsusmaal Astus ametisse Otto Tiefi ...
• Kuna 1918. a jaanuaris toimuvatel valimistel absoluutset enamust ei tõotanud tulla, siis katkestasid enamlased valimised. • Enamlasi ei huvitanud demokraatlik protseduur, diktatuur. Iseseisvuse väljakuulutamine • Rahvuslike liidrite veendumuse järgi pidi Eesti iseseisvuse välja kuulutama enne, kui maa langeb Saksa okupatsiooni alla. • Sellise arengu korral jäänuks lootus, et Antant siiski võidab maailmasõja ja kohtleb seejärel Eestit kui sakslaste poolt vallutatud riiki, kellel on õigus oma vabadus tagasi saada. • Maanõukogu vanemate kogu moodustas Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik). Iseseisvusmanifest • 23. veebruaril Pärnus, Endla teatri rõdul (Maanõukogu liige Hugo Kuusner). • 24. veebruaril Tallinnas. • 25. veebruaril jõudsid Tallinna võõrad väed. Algas üheksa kuud kestnud keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon • 3
3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli tormakas, vihane, tige, hooletu... Oodo iseloom mõjutas neid nii, et kõik raamatus olevad sündmused said hobuse seljast kukkumisest alguse. 5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid? Jaanus ja Emmi olid head sõbrad. 6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal? Talupojed pidid tööd tegema, Taanlaste ja Sakslaste heaks. Neil oli raske elu. 7.Jutusta sündmustest Metsa talus! Tambet ja Jaanus elasid Metsa talus. Kubjas valetas Oodole ja Oodo koos teiste junkuritega läksid Metsa talu hävitama. Jaanus ja tema sulased võitlesid junkurite vastu. Nad kaotasid. Tambet viidi lossi, aga Metsa talu pandi põlema, Jaanus ja Maanus sees. Maanus suri ära, aga Jaanus sai välja. 8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja? Jaanus tahtis Metsa talu ja oma isa eest kätte maksta ja Eesti Vabariiki vabaks võidelda. 9
oma vabaduse eest) Eestlastele tulid appi SB (sõjalaevastik), soomlased, taanlased. Sõja käigus sõdisid eestlased ka Balti sakslastega. Seda viimast nimetati Landeswehti sõjaks. Eestlased võitsid vabadussõja,sest 1) Samal ajal käis Venemaal kodusõda 2) Koolipoisid võitlesid eriti innukalt ja vapralt 3) Appi tuldi ka naaberriikidest Eesti vägesid juhatas Laidoner ning suure panuse andis ka admiral Pitka(soomusrongid) Vabadussõja tähtwsaim võit saavutati Balti sakslaste vastu 23.06.1919 (võnnu lahing) Vabadussõda lõpetati Tartu rahulepingu sõlmimisega 02.02.1920. 1) Demokraatlik eesti - 1920-1934 2) Autoritaarne eesi - 1934-1938 3) Presidentaalne eesti – 1938 – 1940
Varsti oli aeg käes Tallinn võita, kuid enne tuli Loodjärve loss hävitada.Mitu päeva läks mööda enne kui lõpuks müürist sisse saadi.Tasuja leidis oma isa Tambeti surnult külmast ja pimedast keldrist.Vihast tappis Tasuja Oodo.Ta tahtis ka teisi tappa, aga kõik ellujäänud pidid minema Tallinna appi, kuna landmeister oli rüütlitega sakslastele appi läinud.Kui Jaanus kohale jõudis oli võitlus juba lõppemas.Jaanus jooksis sakslaste sekka ja tappis nii palju vaenlasi kui sai, varsti aga heitis ise hinge. Selles raamatus meeldis mulle sõjad ja närvipinge.Raamatus õppisin, et seda, mis sul olemas on tuleb väärtustada ja hoida, sest seda hiljem võita on väga raske. Ats Mihkel Süldre
Protestisiga tunnistati tõuna 1954ndal aastal ja pärast viimast sündi 1968 kuulutati tõug väljasurnuks. Siiski 1984 nähti selle tõu taolisi sigu jälle. Tõuaretajate ühing jätkas protestisea kasvatamist ja registeeris ülejäänud sead. Antud sigu saab näha näiteks Berliini Zooloogiamuuseumis, Hannover'i loomaaias, Tiepark Arche Warder lähedal Kielis jt. Praeguseks on elus umbes 140 isendit kogu maailmas. Saksamaa liitvabariigi Schleswig-Holstein toetab täielikult sakslaste võidujooksu ajaga, et tõugu säilitada ka edaspidi.
Talupoeg polnud uute seaduste silmis enam mõisniku pärisomand (nagu kinnisvara või kariloomad), aga maad tal ka ei olnud. Muude eriõiguste kõrval oli mõisnikul õigus talupoega peksta ilma kohtuotsuseta ja see leidis aset enamasti mõisa tallis. Sõna teoorjus pärineb sellest, et talupoeg pidi tema enda majandada jäetud pisikese maalapi eest "teoga" renti maksma, see tähendas orjana mõisapõldudel töötama. Järelvalvajateks olid kupjad sakslaste eestlastest abilised. Olgu ka nimetatud see, et eestlastel polnud kuni pärisorjusest vabastamiseni perekonnanimesi. Talurahva eneseteadvust tõstsid ka sajandi algul sisse seatud vallakohtud, kus kohtunikeks olid talupojad ise. Lahendati talupoegade omavahelisi tülisid ja karistati väiksemate üleastumiste eest. Samal ajal hakkas kujunema talupoegade omavalitsus- vallakogukond. Kogukond pidi hoolitsema vaeste eest, koguma viljavaru ikalduse puhuks, asutama koole, ehitama ja parandama teid
Vana-rooma Divide et impera Dividend jagaja ja valitse printsiip Jagamise all mõeldi? Anti provintsidele õigusi, näiliselt. Rahulik missiooni vormis, liikusid ringi kristlikud misjonärid Apostlid olid need misjonärid Saint Patrick, püha patrick 17.märts päev. Sund valitseja sund ehk. Valitseja või rahvavanem laseb end risti lüüa ja laseb teise rahva ristida. Nagu vene keiser Vladimir Fulco. Kaupo Iirlaste vanem, iirlastest said sakslaste liitlased. Keskaja filosoofia: Esimene maailma keel on ladina keel. Keskaeg 476 Kokkuleppeliselt. lääne rooma langemine, sellest sündmusest algab keskaeg Aga millal lõpeb? On mitu erinevat pakkumist. 1453 on esimene pakkumine. Pea tuhat aastat. 1517 protestantism, kristuse põhivorm 1640 Oliver kombel Keskaja filosoofia põhilised tunnusjooned: 1.) Väga tihe seos religiooniga Teotsentrism jumala kesksus. creatio kõik on loodud jumalast, kreotsonism.
Juuniküüditamine Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus küüditati Siberisse mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. 1941. aasta küüditamine hõlmas Eesti, Valgevene, Ukraina, Moldova, Leedu ja Läti alasid. 13. juunil Moskvast antud korralduse kohaselt oli Eestist ette nähtud küüditada 11 102 inimest. NSVL Riikliku Julgeoleku rahvakomissar Merkulov esitas 17. juunil Beriale, Molotovile ja Stalinile aruande No2288/M. Selle kohaselt küüditati Eestist kokku 9146 inimest, nendest 3173 arreteeriti ja 5978 saadeti asumisele.1 Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat andis instruktsioonid ja korraldused küüditamise läbiviimiseks. Eesti rahva küüditamist korraldas ja juhtis "troika" ehk kolmik, eesotsas Boris Kummiga. Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alu...
meid paremini tunnevad, teevad pidavalt nalja, et me oleme jonnakad, aeglased ja kinnised, isegi kurvameelsed inimesed. Kuid see on isegi mõningal määral tõsi. Kui keegi võõras sulle tänaval vastu tuleb, on ta väga õnneliku näoga? Pigem ikka morn. Selliseid stereotüüpseid nalju ja märkusi teevad kõik rahvad üksteisele. Muistsel ajal olnud eesti merendus kõrgel tasemel. Erinevalt Lääne- Euroopast ei suutnud siin viikingid kanda kinnitada. Pärast sakslaste tulekut ei hiilganud küll eesti rahvas aastasadu millegiga, kuid kui meie hakkasime haridust saama, ilmnes kohe, et eestlased on üsna arukas ja õpihimuline rahvas. Enamik eesti maarahvast oskas üsna pea lugeda-kirjutada, kui samas mõnes teises kohas leidus ainult mõni üksik kirjaoskaja. Vaatamata pikkadele orjusaastatele ja -sajanditele, on eestlased säilitanud oma rahvuse ja vaimu. Meie rahvaluulet on üüratult palju ja seda kirja hakati seda alles mõned sajandid tagasi. Kui
Iseseisvumine Rahvas hakkas oma iseteadvust kasvatama. Suurenes teadmiste ammendamine ajakirjadest, raamatutest, mis tõi omakorda kaasa rahvuskultuuri kujunemise. Aktiivne seltsitegevus ja ürituste korraldamine(sealhulgas laulupeod, rahvaluule jne.) tekitas rahvuses tunde, et ollakse eestlane. Mehed nagu Jüri Vilms, Konstatin Päts, Konstantin Konik, kes kõik kuulusid Päästekomitee liitu, aitasid Eesti iseseisvusele kaasa ja tõid seisma enda eest ka teisi Eesti elanikke. Kui Venemaa hakkas nõrgenema ja kardeti Saksa okupatsiooni kasvu, otsustati, et enam ei jää muud üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada. Venemaa nõrgenemine tõi kaasa revolutsiooni. Keiser loobust troonist ja Venemaast sai vabariik. Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsust näitasid üles venelastest vabrikutöölised ja sõjaväelased. Eestlaste üheks eesmärgiks oli saavutada autonoomia Vene riigi koosseisus. Eestlaste ...
Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. aasta lõpul. Algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega. Riigistati ka tööstusettevõtteid, suurärisid, hotelle, restorane. Elamud natsionaliseeriti. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti. ISESEISVUMINE Venemaast lahkulöömine XX sajandi algul nõrgenes Venemaa, kasvas Saksa okupatsiooni oht. Pärast Riia langemist sakslaste kätte, arutati Eesti tulevikku põhjalikumalt. Jaan Tõnisson leidis, et toetust Saksamaa vastu peaks otsima Antandi riikidelt. Algasid ettevalmistused Eesti Asutava Kogu valimisteks. 15. novembril 1917 kogunesid rahvasaadikud Toompea lossi. Otsus: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu; 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu; 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Selle otsusega katkesid sidemed Venemaaga.
2. Läänemere piirkond 12. sajandi II poolel a. Hoogustus Põhja-Euroopa kristlaste sõjategevus kohalike paganate vastu. · Alistati lääneslaavi hõimud. b. Jõuti Läänemere idakaldale Väina jõe äärde. · Saksa kaupmehed ja misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. c. Ordumunk Meinhard pühitseti I Liivimaa piiskopiks: · Ülesandeks Liivimaa ristiusustamine. · Mõned liivlased lasidki end ristida, sh. Toreida vanem Kaupo, kellest sai sakslaste usin abiline. 3. Ristisõja algus a. II Liivimaa piiskop Berthold pooldas vägivaldset sundristimist: · Sai lahingus liivlastega surma. b. III Liivimaa piiskop Albert noor ja energiline Bremeni toomhärra, kellest sai Liivimaa ristisõja tõeline juht: · Saabus suure ristisõdijate väega Väina jõe suudmesse, kuhu rajas tugipunktina 1201 Riia linna. · Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Maarjamaa).
Aga sis tekkis taevasse taani lipp ja see olevat maha kukkunud ja sellest said nad suurt jumalikku jõudu. Fakt on aga see , et taanlased võitsid selle lahingu. Pärast tallinna vallutamist asusid veel põhja eestis ristimist. Sellega seoses see ei meeldinud alberitile, arvas et põhja-eesti alad sis ju taanile, ta püüdis oma vägedega ka p-eestisse tulla. 1220 tulid sakslased p-eestisse ja algas nn "võiduristimine" taanlaste ja sakslaste vahel. Kes ristis esimesena alad ja külad, sai piirkonna endale. Eestlased kasutasid seda ilmselt ka enda kasuks. Eesmärk oli kristluse levitamine, aga tegelikkuses võimus ja maas küsimus. 1220 saabusid rootslased läänemaale lihula linnuse juurde (mere ääres) . suutsid linnuse vallutada, sellega lootsid, et eestlased allutatud. siis suur osa lahkus ja eestlastel õnnestus lihula linnus tagasi vallutada. 3 periood
Enamlased katkestasid. 19.jaan aeti laiali Petrogradis kokku astunud ülevenemaaline A K. Iseseisvuse väljakuulutamine *1918.a veebr alguses oli aru saada, et kriitiline aeg läheneb. Kuuldes Saksa armee liikvele minekust, otsustas ,,Estonia" ülakorrusele Haritlaste Klubi ruumidesse kogunenud Maapäeva vanematekogu mood 3-liikmelise Päästekomitee,kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik. Eesmärgiks oli luua organ, kellel oleksid volitused enamlaste pagemise ja sakslaste tuleku vahele jääval lühikesel võimuvaheajal välja kuulutada Eesti Vabariik. *Peale volitatud isikute oli vabariigi väljakuulutamiseks tarvis ka konkreetset teksti, iseseisvusmanifesti. See valmis mitme rahvusmeelse haritlase koostöös-J.Kuke panus oli suur 21.02 Tln-s. *24.02 avalikustati manifest Tln-s ja seda kuup loetaksegi EV sünnipäevaks. Pidulikku väljakuulutamist ei olnud. *Paraku jätkus iseseisvust vaid üheks päevaks. 25.02 jõudsid Tln kesklinna võõrad väed-
Mobilisatsioon ja värbamine. Eestlaste sunniviisiline (Punaarmee puhul) või näiliselt vabatahtlik (Eesti Leegioni ja Waffen- SS-i puhu) mobiliseerimine või värbimine Euroopat ümber jagavate sakslaste ja venelaste omavahelisse jõukatsumisse Teise maailmasõja laienedes toimus 1941. 1944. aastal mitmes etapis ning erinevate stsenaariumite järgi. Eesti meeste mobiliseerimine sõjatandrile toimus perioodide kaupa, nagu seda kvalifitseeris kindralmajor Johannes Soodla oma kirjas 23. juunist 1945 Flesnburgis (Saksamaa). Täiendades Soodla kirjas leiduvat periodiseerimist muude asjakohaste tõsiasjade ja seisukohavõttudega ning Julius Made isiklike läbielamistega, saab
rahvuslaste vastu. Nendesse kuulusid kommunistid, nõukogude aktivistid, sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Taandudes purustati tööstushooneid ja raudteid, põletati talusid, tapeti kariloomi ja hävitati vara. Saksa okupatsiooniperiood Võimustruktuurid 1941. aasta suve lõpus tundsid eestlased kergendust Punaarmee taandumise ja sakslaste kui vabastajate pealetuleku pärast, kuid varsti sakslased kompromiteerisid end ise. 5. detsembril 1941. a allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mis juhtis Alfred Rosenberg. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik nimetati ümber Eesti kindralkomissariaadiks. Saksa okupatsioonivõimu kõrvale sai abistavaks institutsiooniks Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe
· Prantsusmaa lootis tugevatele kindlustustele Prantsuse-Saksa piiril · Venemaa põhieesmärk oli saksa väed purustada, et kergendada Prantsusmaa olukorda. · Inglismaa lootis teiste riikide abile, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Positsioonisõda läänerindel: · Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel · Marne'i lahing 1914, pariisi lähistel. Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan. · Ypres'i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased · Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta. · Somme'i lahing-1916,prantsuse-inglise vägede pealetung, esimest korda lennuvägi ja tangid, saksa rinnet murda ei suudetud Idarinne (1914-1917):
KT II-Keskaeg Eestis 1.Vana-Liivimaa talupoegade eluolu- õigused. Liigid : adratalupojad-enamus-talupoegi, pidasid sulaseid üksjalad-kõige vaesemad maavabad-maksid koormisi rahas vabatalupojad-aadel Eestlased pidid hakkama kandma koormisi, milleks olid: kümnis-1/10 talu saagist, alguses viljas, hiljem hakati nõudma kümnist ka karjast, metsasaadustest ja heinast. hinnus-talu suurusest lähtuvalt kindlaks määratud vilja hulk, mis tuli mõisale/aadlikule anda Veel tuli talupoegadel ülal pidada preestrit, maksta kirikumaksu ehk anda kirikule 1/10 kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik k...
1945. Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei http://et.wikipedia.org/wiki/Diktatuur 1 (NSDAP). 2 Natsionaalsotsialism sündis Saksamaal pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal. Rassism oli natsionaal- sotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialismi on rakendatud vaid korra. Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" (Üks rahvas, üks riik, üks juht.) See pidi viima lõpule erinevates riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus. 3 Natsionaalsotsialism nagu fasismgi suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus.
allutada. Demokraatlikult valitud omavalitsused Et võtta rahvalt ära võim. asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega. Ettevõtete juhtidele anti volitused Et võtta rahvalt otsustamisõigus ja sundida lahendada kõik tootmisküsimused inimesi vaid käske täitma. ainuisikuliselt. Kaotati kodanike õigused ja vabadused. Et võtta rahvalt võimalus enda eest seista. Sakslaste seksuaalne vahekord teiste Et aaria rass saavutaks puhtuse, et sünniks rahvustega keelati, vaimuhaiged ja rohem terveid ja tugevaid lapsi, kes riiki kurjategijad ei tohtinud lapsi saada. teeniksid. 17. Milliseid võtteid kasutatakse totalitaarses riigis juhikultuse kujundamiseks? Võim ühe inimese käes ja seadusi muudetakse vastavalt juhi soovidele. 18. Selgita: isikukultus riigijuhi pime kummardamine, kõigi tema otsuste ainuõigeks pidamine.
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha. Eestlased nõuavad autonoomiat. Siiski püsis tsaarivõim kindlatel jalgadel. Lagundajaks sai I maailmasõda. Sõda andis meestele sõjakogemuse ning eesti
positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. · Tannembergi lahingus (26.30. august 1914) sai vene 2. vägi saksa 8. väelt lüüa · Ypres'i lahingus Sakslased kasutasid 22. aprillil esimest korda mürkgaasi. · Gorlice lahingus (Vene rinne murti 35 km ulatuses läbi) ning sellele järgnenud pealetungiga sundis Saksa-Austria vägi Vene väe Galiitsiast lahkuma · Somme'i lahing toimus Esimeses maailmasõjas 1916. aastal prantslaste, inglaste ja sakslaste vahel. Somme'i lahing peeti 1. juulist - 18. novembrini 1916 Somme'i jõe kallastel Põhja-Prantsusmaal. Suurimate kaotustega, ilma võitjata. · Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast Jüüti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks), mille 31. mail ja 1. juunil pidasid Briti ja Saksa sõjalaevastiku peajõud. · Saksamaa koondas oma vabanenud väe Itaalia rindele ja saavutas Caporetto
ära kasutada. 15. märts 1939 viis Hitler väed Prahase. Tsehhi jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraadiks, mis oli Suur-Saksamaa kaitse all. Slovakkia oli ideeliselt iseseisev, tegelikult oli see aga vasallriik. Ka teised riigid seal ümber said endale väikeseid alasid. Kadus Tsehhoslovakkia, mis oli olnud ainus Ida-Euroopa demokraatlik riik. Müncheni konverentsist ja Tsehhoslovakkia kadumisest sai lepituspoliitika kulminatsioon, sest nähti, et sakslaste isu on kustutamatu. Edasi esitas Saksamaa nõudmised Poolale. 21. märts 1939 nõuab von Ribbentrop, Saksamaa välisminister, et Danzig tuleb ühendada Saksamaaga ja Poola koridor tuleb kaotada. Tegelikult on nõudmised pealispind, sest väidetavalt oli plaan juba paigas. Sarnased sündmused ka Leedus 23. märts esitatakse ultimaatum vägede viimiseks Klaipedasse ja kohe külastab Hitler linna, kuulutades selle Suur-Saksamaa omaks
aastal toimus lahing (lätlased, liivlased, sakslased), kus ootamatu rünnak metsast tõi eestlastele edu. Lembitu – Sakala vanem Madisepäeva lahing – 1217. aastal 21. septembril Risti kabeli juures Viljandimaal toimus Vene vägede ja eestlaste vahel lahing. Eesti väed ründasid metsast, lahing kestis mitu tundi, lõpuks olid eestlased sunnitud taganema, lahingus sai surma liivlaste vanem Kaupo ja Sakala vanem Lembitu. Muhu linnuse vallutamine – 1227. aastal oli meri tugevalt jääs, sakslaste vägi oli Muhu linnuse all, nähes nii suurt väge pakkusid muhulased rahu ja lubasid end ristida lasta, sakslased sellega ei nõustunud, hakati linnust piirama, 6. päeval tungisid nad linnusesse, kus korralaldasid metsikud tapatalgud. Valjala – 1227. aastal otsustasid saarlased sõlmida vaherahu, lasti end ristida, vanemad kogu maakonnast tulid kohale ja lasid end ristida 1201- Alberti juhtimisel rajatakse Riia linn 1202- Alberti abiline preester Theoderich rajab Mõõgavendade ordu 1208
võimalus võidelda vaid allveelaevadega. 1915. Läänerindel ei suutnud kumbki pool edu saavutada. Kaitsepositsioone kaitsvad relvad olid mõlemal pool paremad kui rünnakuvahendid. Ka 22.04. esmakordselt kasutatud keemiarelv ei aidanud sakslastel rindest läbi murda. Pikaajaline sõda ähvardas lõppeda sakslaste lüüasaamisega, sest juba hakkasid nad puudust tundma igasugustest materiaalsetest ressurssidest. Otsustati, et ainus võimalus on korraldada pealetung Venemaale. Seda ka tehti. Vene armee kandis suuri kaotusi, kuid lõppeesmärki see ei saavutanud. Sügisel stabiliseerus rinne Riia-Pinsk-Czernowitzi liinil. Itaalia tegevus Austria-Ungari vastu ei kandnud vilja
Olukord selleks valitsemiskorraldustega kuningale kuuluvas oli sobiv, Rootsil suurriigid: Venemaa, Harju-Virus. puudusid sel hetkel Taani, Rootsi, Poola- liitlased , ja ka kuningas Leedu. Baltimaades Rööviti talupoegade oli noor ja kogenematu õõnestavad keskvõimu maid, vara ja mõisteti tülid erinevate kohut sakslaste enda võimustruktuuride vahel. äranägemise järgi. Harju-Viru keeruline poliitiline olukord, maa kuulus ikka veel Taani kuningale, kes plaanis
vahendajaks 1582. aasta Vene-Poola rahulepingu sõlmimisele.Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Seminaris õppis ka Andreas Esto nimeline õpilane, keda on nime põhjal peetud eestlaseks. Gümnaasiumis toimus õppetöö ladina keeles, kuid misjonirännakutel selgitasid jesuiidid tõlgi vahendusel usutõdesid inimestele ka kuulajate emakeeles. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Paraku on teadaolevalt hävinud kõik nende poolt
NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud · Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest.
Arutlus Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kaotajad Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Kuid kes olid Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kes kaotajad? Eestlased ei alustanud Muistset vabadusvõitlust, nad olid vaid sõja ohvrid. Kuid siiski ei antud niisama lihtsalt alla. Hoolimata visast vastupanust vallutajaile jäid eestlased kaotajateks. Peamiselt seetõttu, et nende relvastus oli viletsam, kui vallutajatel, ning jõud ei olnud kaugeltki võrdesd. Kokkuvõtteks jäid eestlased igas mõttes kaotajateks; kaotati vab...
Poola purustamine- MRP ga seonduvalt sai Hitler vabad käed et rünnata poolat. 1 sep ta seda tegigi, 3sept kuulutasid saksamaale sõja prantsusmaa ja Suurbritannia.kuid nad sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli suurem ja tugevam kui poola oma. Poola ratsanike vastu astusid saksa tangid ja õhus oli ka võim täielikult saksa käes. Poola jõud taganesid riigi idaossa kuid sealt üllatas neid rünnakuga nsvliit. 6okt lõppes sõjategevus 1939 ründas aga nsv liit soomet ja võttis rumeenialt ära bessaraabia. Välksõda läänes samaaegselt taani ja norra vallutamisega valmistus Hitler ka välksõjaks läänes. Ta plaan oli selline et alguses tuli anda löök belgia ja hollandi pihta see pidi meelitama prantsuse ja inglise väed Belgiasse . kuid tegelik plaan oli see et hävitada Luksemburg ja tungida yle ardennide mööda magino liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude seljataha. 10 mai ründas saksamaa langevarjuritega belgiat ja hollandit. Ennem kui vastased...
Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Vabatahtlikud olid enamasti need, kes tahtsid maksta kätte venelastele. Metsavendade salgad olid ühed esimesed vabatahtlikud, kes osalesid Suvesõjas. Varsti peale seda hakati looma idapataljone, mille eesmärk oli kindlustada turvalisus Saksa tagalas. Hiljem kasutati neid pataljone Vene armee vastu. 1942. aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Kuna sakslaste poliitika oli tekitanud eestlastes suurt pettumust ja pahameelt, oli vabatahtlikke vähe. Siis alustati osaliste sundmobilisatsioonidega. Kui punaarmee lähenes Eestile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Nüüd mindi sõjaväeteenistusse meelsamalt, sest ei tahetud, et taastataks Punaarmee okupatsioon. Suur osa Eesti väeosadest hävitati 1944 aastal suurpealetungi käigus. Armee, kuhu läksid mehed, kes olid valmis võitlema Eesti eest, läksid Soome armeesse. 1941
Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlased said rängalt lüüa. 4. Haridus 18.sajandil- Valitses puudus koolide ja hariduse järele. Polnud kiriku ega kooliõpetajaid. Aktiivsemad inimesed käisid õppimas Saskamaal. Sealt tuli ka uus usuvool- Pietism. Pietistlikud
tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Sama kümnendi lõpul tekkisid Hurdale vastuolud C. R. Jakobsoniga. Vastuoludel arvatakse olevat mitu põhjust. Esiteks arvas Hurt, et Jakobson alahindab kiriku osa kultuurrahva kujunemisel ning suurt osa mängis ka see, et Hurt oli siiski suhteliselt sakslaste sõbralik, aga Jakobson oli oluliselt radikaalsem. Slaid 5. 1864 andis välja teose "Lühike õpetus kirjutamisest parandatud viisil." Eesti kirjakeele parandamise osas saatis teda edu, ta avaldas uurimused "Eesti sõnadest line lõpuga". Rahvaluule kogumise paremaks korraldamiseks avaldas ta teose "Paar palvid Eesti ärksamatele poegadele ja tütardele", kus ta selgitab rahvaluule zanreid ja kogumise tehnikat. Ta kavatses välja ande terve sarja rahvaluule väljaandeid
EESTI NSV VALITSEMINE Nõukogude võimustruktuur -nõukogude võimu taastamine algas Punaarmee sissetuniga 1944 -peale Punaarmeed tulid operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad -kõrgemad võimuorganid koondusid Võrru, Tallinn oli sakslaste käes, hiljem Tallinna -juhtiv koht EKP (allus Moskva korraldustele) / seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu / täidesaatev võim ENSV valitsus / linnades ja maakondades kohalikud parteikomiteed Kohalik võimueliit ja nomenklatuur -võimueliit - Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader: juunikommunistid / Eesti laskurkorpuse veteranid / Venemaa eestlased / muulased -kommunistid olid parteiametnikud (töötasid juhtivatel kohtadel partei- ja
fassaadil) · Saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt kaasa uue laadi enne, kui gootika võitis saksa arhitektuuris. Sellepärast asetseb saksa gooti kultuur rohkem just siseruumides. See soodustas vabafiguuride loomist, näiteks ratsanikufiguur Bambergi katedraalis , mis kujutab endast rüütliideaali. Naumburgi katedraalis seisab aga krahvipaar Ekkehard ja Uta, mis mõjuvad väga isikupäraselt ja loomulikult. · Sakslaste looming võrreldes prantslastega on tundeküllasem. See ilmneb Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel. Nii Kristus kui Maarja Kristuse surnukehaga mõjuvad traagiliselt, ning neis pole jälgegi prantsuse figuuride rahust ja ilust. · Portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel. Maalikunst: · Klaasimaal ehk vitraazikunst kõige olulisem. Kirikute aknad kujundatud maalikunstnike poolt
Surres oli Karl Suur erinevate hinnangute kohaselt 6572 aastat vana, mis toona oli kõrge iga. Ometi oli ta oma teotahte ning eduka riigijuhtimisvõime säilitanud lõpuni ning temast jäi järeltulevatele põlvedele säravam mälestus kui mistahes teisest varakeskaja valitsejast. Tema isiksuses olid ühinenud germaani vägev sõjapealik, osav diplomaat, suur sisereformide läbiviija, Rooma impeeriumi taastaja ja riigiisa nii prantslaste kui ka sakslaste jaoks. Seega polnud ime, et nii Prantsuse kuningas kui ka Saksa-Rooma keiser pidasid just ennast Karl Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Seetõttu on Karl Suur rahvuskangelane mõlema rahva jaoks ning aegade jooksul on kumbki neist püüdnud Karli enda kangelaseks monopoliseerida.
Karl Suur Liina Põlme Kätriin Kübar 11c klass Karl Suur · Haruldaselt tugev ja terve mees · Tegeles ratsutamise ja ujumisega · Elas lihtsat elu · Hoolitses tütarde eest Unistus saada keisriks · Vahetpidamata sõjajalal naaberkuningatega · Ihaldas saada kirkuvõimu ja paavsti heakskiidu · Rooma paavst Leo III kroonis Karli Peetri kirikus keisriks- nüüdseks Karl Suur Karl Suure riik · Riik oli väga suur · Jagunes krahvkondadeks · Teenistuse eest said krahvid läänimaid koos talupoegadega · Krahvid vandusid talle truudust · Võimukamad krahvid toimisid oma läänimaadel nagu iseseisvad valitsejad "Riik on tugev siis, kui seal valitseb kindel kord ja seadused." · Seadusi kirjutas Karl Suur üksi · Paar korda aastas toimusid arutelud tähtsamate küsimuste üle · Seadusi viisid ellu kõrgemad ametnikud · Karl reisis riigis ringi · Lasi ehitada teid ja võttis kasutusele kindlad r...
- Prantsusmaa: sõjaga saadud head tööstuspiirkonnad, poliitiliselt ebastabiilne Diktatuurid - PÕHJUSED: 1) erinevate rahvakihtide kaasamine poliitikasse 2) Pettumine Versailles' süsteemis 3) pettumine demokraatias 4) majandusraskused - Itaalia: fasistide liikumine, juht Benito Mussolini, 1922 määrati ta peaministriks - Saksamaa: NSDAP, juht Adolf Hitler, 1933. a lasi end nimetada kantsleriks, seisukohad: Versailles' leping tuleb tühistada sakslaste eluruumi laiendamine, juudid ja kommunistid maha!, aarialaste rassi puhtus, raamatute põletamine, parlament pidi loobuma võimust, ametinikud määrati keskvõimu poolt, sõjaline areng, rassilise puhtuse tagamine, julgeoleku organite loomine, majandus võeti riigi kontrolli alla.
detsembril 1944 *NK okupatsioon asendus natsliku okupatsiooniga *Moodustati kindralkomissariaat, mida valitses sakslastest tsiviilvalitsus. *Moodustati eestlastest Eesti Omavalitsus *Keelustati igasugune poliitiline tegevus *Hukati juudid ja mustlased *Käivitati repressioonid 5. Sõjategevus Eesti pinnal 1941 *22. Juunil 1941 algas Vene-Saksa sõda *Punaarmee loovutas Lõuna-Eesti , Keks-Eestis sakslaste edasiliikumine takerdus, seetõttu sai Põhja- Eesti NK okupatsioonist vabaks alles augusti teisel poolel. *Suvesõda(metsavennad) 6. Sõjategevus Eesti pinnal 1944 *1944 jaanuar tulid vene väed taas eestisse *kuni juulini kestsid ägedad lahingud Narva all, pärast seda jätkusid lahingud Sinimägedes, augusti teisel poolel vallutas Punaarmee Kagu-Eesti. Septembri keskel viisid sakslased oma väed eestist ja Põhja-Lätist välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
