värvid pole päriseluga sarnased autori isiklike elamuste väljendamine Der Blaue Reiter abstraktsionism ütleb lahti tegelikkuse kujutamisest ei saa meeltega tajuda nt sõna demokraatia ei saa nuusutada ega katsuda jne Vassily Kandinsky filmikunstis on juhtiv roll USAl esimene maailmasõda pikk 19. saj ja lühike 20. saj rääkides saksamaa ühendamisest, siis see toimub sõja tagajärjel (Prantsuse Preisi sõda 1870-1871) esimeses maailmasõjas osaleb 13 miljonit sakslast erinevad riigid sõlmisid omavahel liite, liitude kaudu kisti kõik riigid omavahel sõtta Antant - Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia Austria ja Ungari liit, sest räägivad ühte keelt Itaalia tahab Austria-Ungari alasid ja keerab neile selja (muidu ühes liidus) Itaalia pöörab selja oma liitlastele ning sekkub sõtta austria-ungari vastu Itaalia ja saksamaa vahel leping, et peab jääma neutraalseks venemaal täielik monarhia, valitsejal absoluutne võim
Eesti Laskurkorpuse esimesed tankid saabusid Tallinna 22. septembri hommikul, kohtamata organiseeritud vastupanu. Pärast seda, kui mandriosa oli vallutatud - viimasena Virtsu 26. septembril -, tungis Punaarmee 2. oktoobril Hiiumaale ja 5. oktoobril Saaremaale. Kuressaarde sisenesid 8. Eesti Laskurkorpuse üksused 7. oktoobril. Järgmiste päevade jooksul üritas Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpus murda sakslaste kaitset. Saaremaa lõunatipus, kindlustatud Sõrve säärel, oli 2 L oktoobril 10 000 sakslast, neist vaid 4000 võidusvöimelised, ja Hitleroli andnud käsu, et poolsaart tuleb kaitsta viimse meheni. Sakslaste vastupanu kestis novembri lõpupooleni, kuni nad, kokku umbes 4700 meest, evakueeriti 24. novembril laevadega Lätti Kuramaale. Sellest, kui Punaarmee 2. veebruaril Narva jõele saabus, oli kulunud peaaegu kümme kuud ajani, kui ta 24. novembril vallutas Sõrve sääre kõige lõunapoolsema tipu. Aga eestlaste sõjatee jätkus. Koos Saksa armeega taganenud
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 1...
kehtestati selleks Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgemaid ametiisikuks jäi asehaldur. Maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkond. Igaühe etteotsa valis kuningas presidendi, kelle võim oli üsna kitsas, ta juhtis aadli ratsaväge. Hiljem nimetati need ümber vojevoodkondadeks, mis jagunesid staarostkondadeks. Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev, kuhu tulid ka teised suuremate linnade esindajad. Maapäeval valiti esindajad Poola seimi: 2 poolakat, 2 sakslast ja kaks leedulast. Talupojad olid endiselt sunnismaised. Talupoegadele oli kergenduseks see, et suurem osa mõisaid oli riigi käes, kus nende rõhumine polnud nii suur kui eramõisates. Endiselt olid nad ka pärisorjuslikus seisundis. Liivi sõda oli jätnud Poolale laostunud linnad. Neid turgutati ja Tartu, Viljandi ja Pärnu elustusid kaubalinnadena, neist esile tõusis eriti Pärnu sadamalinnana. Vana- Pärnu oli eraldi linnana hääbunud
1. 19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...
RAHVAJUTUD Folkloori põhitunnused: Traditsioonilised Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti ...
"Keisri hull" Jaan Kross 3.Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - k...
28.09 1939 kirjutatigi sellele alla. Alla kirjutasid siseministrid (Molotov ja Selter). Paremini tuntud nime all: baaside leping. Lepingu alusel sai NSV Liit oma sõjaväebaase Eesti aladele paigutada ning tuua sisse ka väed. 25 000 meest (Eestil oli palju vähem). Rajati Saaremaale, Läänemaale ja Harjumaale. Vägede sissetuleks algas 18.10. Väga kiiresti käis neil see x). Hitler kutsus sakslased tagasi Saksamaale. Oktoobrist 39 kuni mai 40 lahkus Eestist umbes 13000 sakslast (Umsiedlung baltisakslaste lahkumine). Nad paigutati elama Poolalt vallutatud aladele. 14.05.09 1940. aasta kevadel hakkas NSVL süüdistama, et riigid on rikkunud vastastikku abistamise lepingut. 16.juunil 1940 esitas NSVL Eestile ultimaatumi: nõuti täiendavate vägede sissetoomist ja valitsuse vahetamist. Nõukogude väed olid valmis ja Eestil ju mehi eriti ei olnud. Polnud muud teha, kui sellele alistuda. 17.06.40 algas NSVL okupatsioon. Toodi juurde 80000 meest. Samal
Liitusid ka Tartu ja Otepää. Kiire tegutsemisega saadi oma valdustesse kogu maa. Hävitati kõik, mis meenutas ristiusku ja pöörduti tagasi esivanemate kommete juurde. Sakalaste saadikud käisid Riias rahu-uuendusettepanekutega. Linnused tehti veel tugevamaks, ehitati juurde kiviheitemasinaid ja õpetati ambude käsitlemist. 1223. a. kevadel tegid eestlased rüüsteretke Ümerasse, aga võidu saavutasid seal sakslased. 1223. a. suvel tulid 8000 sakslast Viljandi linnust piirama. Linnust vallutada ei suudetud, aga pärast 2 nädalat, oli eestlastel palju langenuid ja veepuudus, mille pärast nad pidid ristiusu uuesti vastu võtma. Koostöö venelastega 1222. a. astuti ühendusse Pihkva ja Novgorodiga, kust saadeti abivägesid, kes paigutati linnustesse, jagades nendega sakslastelt võetud vara. Sakalast saadeti saadikuid Suzdali, kust Vladimir (suurvürst) saatis oma venna Eestisse
Lillemaa mainib veel, et Tarum oli saanud hakkama mingisuguse ,,trikiga", mille eest saadeti teda aastaks karistuskompaniisse. Karistuskompa- niis olemine oli aga nii hull, et seda peetud selleks kõige viimaseks kohaks, kuhu taheti sattuda. (Autori märkus: Kuuldu järgi tegi Tarum selle ,,kooli" läbi, tuli elusalt välja ka Indo- Hiinast ja olevat elunenud kuski PÕhja-Ontarios. Need andmed ei ole aga Lillemaalt.) Grupp, kuhu Endel Lillemaa kuulus, oli 9-meheline: 4 sakslast, 2 prantslast, 1 ungarlane, 1 itaallane ja 1 eestlane. Koman-dokeeleks oli muidugi prantsuse keei. Ameti poolest oli Lillemaa jällegi autojuht nii soomus- kui igasuguste muude veokite peal, olenedes vajadusist. Nii käis ta laskemoona vedamas kui ka soomusautoga autode kolonne kaitsmas. (järgneb) VÕÕRLEEGIONÄRINA INDO-HIINAS (2) Koostanud £. Illemaa andmeil Snaiper 15. oktoobril 1947 dateeritud kirjas jutustab Endel Lillemaa järgmist: ,,Mõned päevad tagasi tegime läbi raske lahingu
Vilms. Iseseisvuse väljakuulutamine, 1918. aasta: ● 21. veebruar– Vanematenõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks; ○ 23. veebruar– loetakse ette Pärnus; ○ 24. veebruar– manifest üles Tallinnas, moodustati Eesti Ajutine Valitsus. ● 25. veebruar– sakslaste sissemarss Tallinna. Saksa okupatsioon: ● Eesmärgiks Balti hertsogiriik; ● Aprill 1918. aasta– Riias Balti maanõukogu (Landesrat); ○ 13 eestlast, 10 lätlast, 34 sakslast. ● Rahvusväeosad laiali, tsensuur, rahvuslaste väljatõrjumine, asjaajamiskeeleks saksa keel; ● 11. november– revolutsioon Saksamaal. Vabadussõda: ● 28. november 1918. aasta– Punaarmee ründab Narvat, Vabadussõja algus; ○ Punaarmee kiire edasitung; ○ Eesti Töörahva Kommuun; ■ Jaan Anvelt; ■ natsionaliseerimine, repressioonid. ● Langevad Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu;
Korpusele anti 96 amfiibautot ja Balti laevastik eraldas 11 kaatrit. 29. septembril said 925. laskurpolgu I pataljoni allüksused ülesande ületada Suur väin, hõivata Kuivastu sadam ja luua Muhu saarel tugipunkt. Dessandid maandati õhtu jooksul saare kirdenurgast kuni lõunarannani Suurlaiu juures. Suure väina forsseerimisel sai surma pataljoniülem kapten Belov. Öösel kell kolm oli terve polk väina forsseerinud. Korpuse poliitettekande järgi langes Muhus 99 sakslast, 23 võeti vangi. 925. laskurpolgu ajaloopäevik annab samas teised arvud tapeti üle 250 vastase ja 26 võeti vangi (BA MA, RM 45 I/79, 419; ERAF, f. 32, n. 9, s. 2, l. 68; ERAF, f. 63, n. 1, s. 14, l. 93; ERAF, f. 79, n. 1, s. 18, l. 89; ERAF, f. 79, n. 1, s. 224, l. 147 jj.). Suure väina forsseerimise eest nimetati Nõukogude Liidu kangelaseks nooremseersant Nikolai Matjasin ja leitnant Albert Repson. Matjasin ja Repson said Nõukogude Liidu
Soontagana vanematega, kelle piiridest ka rahumeelselt läbi mindi, on avaldatud ka arvamust, et tegu oli leppe rikkumisega. Teisalt on ka oletatud, et vaherahu oli siiski juba selle retke ajaks lõppenud ja sõjakäigu vastuolulisi väiteid sisaldavas kirjelduses on üldse ekslikult kokku liidetud kaks erinevat sõjakäiku, milles teine toimus hoopis 1216. aastal. Sõjaväe, kuhu Läti Henriku sõnul kuulus umbes 3000 sakslast ja 3000 liivlast- latgalit, saabumine oli ridalastele ootamatu, mistõttu paljud neist saadi kätte ning tapeti või võeti vangi. Samuti saadi saagiks suurel hulgal kariloomi ja hõbedat. Pärast kolmepäevast rüüstamist pöörduti Liivimaale tagasi. Leole piiramine Märtsi-aprilli paiku korraldati järgmine sõjakäik, seekord Sakala põhjaosas asunud Leole linnuse vastu. Linnuse piiramise kolmandal päeval õnnestus kristlastel
Võit saavutati koos vanelastega #Madisepäeva lahing (21. sept. 1217). Langes Lembitu. Suri Kaupo. #Taanlased vallutavad Põhja-Eesti (1219) #Lihula all purustatakse Rootslased (1220) 3) #Taanlased maabuvad Saaremaal, kuid saarlased sunnivad nad lahkuma (1222) #Eestlaste üldine pealetung (1223). Vabastatakse Varbola linnus, Viljandi, Otepää, Tartu. Kogu maa, välja arvatud Tallinn, saadakse oma valdusse. #8000 sakslast jõuavad Viljandi alla (1223). Linnust otseselt vallutada ei suudeta, kuid eestlased on sunnitud alistuma ja uuesti ristiusu vastu võtma. #Koostöö venelastega. 1223 aasta lõpul saabub Tartusse vürst Vjatko 200 mehega. Sakslased vallutavad Tartu. #Lõppvaatus Saaremaal (Jaanuar, 1227). Muhu ja Valjala linnuse vallutamine. Eestlaste muistne iseseisvusaeg oli lõpule jõudnud. Pärast vabadusvõitlust :
Saksamaa aga ei sekkunud, sest Itaalia andis mõista, et kui Saksamaa tungib Austriasse, siis Itaalia ei jää kõrvale. Austria oli ka Itaalia huviorbiidis. Saksamaa oli sõjaliselt veel nõrk. 1938 toimus Austria liitmine Saksamaaga Ansluss. (mingi plaan OTTO oli ka) Tsehhoslovakkia on riik, mis tekkis Esimese maailmasõja tulemusena ja oli säilitanud demokraatia. Seal elas umbes 14 750 000 inimest, kellest oli 6,5 miljonit tsehhi ja 3 miljonit slovakki ja 3,25 miljonit sakslast. Sakslased elasid Tsehhoslovakkia riigi äärealadel ja neid nimetati sudeedisakslased. Sudeedisakslased hakkasid taotlema, et ühineda Saksamaaga. Seda sama hakkas nõudma ka Hitler. Tsehhoslovakkia oli valmis Saksamaa kallaletungi tagasi lööma. Samas Prantsusmaa ja Inglismaa ei olnud sel hetkel sugugi valmis sekkuma ja üritasid probleemi lahendada pigem läbirääkimistega. 29.september 1938 sõlmiti Müncheni
skulptuur - paganlikkuse iidol, mille pihta tuleb sülitada/kiviga esemete kaevamisega. visata, megaliitkalmed jäänukid ajast, mil elasid tõelised hiiud, Eesmärgiks vaid ilusate asjade põldudelt leitud savipotte peeti maa sees elavate päkapikkude leidmine ja eksponeerimine, kätetööks või et nad on kasvanud istutamise tulemusel enda kodu ehtimine KUULSAMAID ARHEOLOOGE Sageli peetakse I tõeliseks arheoloogiks sakslast JOHANN WINCHELMANNI (1717-68) - tal Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) õnnestus Pompeijs tehtud "rüüstekaevamistel" esemeid uurida ja koostada uurimustöö antiikkunsti ajaloost. 9. detsembrit peetakse Kreekas ja Itaalias arheoloogide päevana (tema surmakuupäev) 19. saj alustati kohalike leidude koondamise (n raamatukogunduse, Kopenhaageni Ülikooli RK) ja eelistamisega, suurt rolli mängis CHRISTIAN JÜRGENSEN THOMSENI (1788-1855) töö.
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma ...
. Esi- ehk muinasaeg ( - u 1200) Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst Periodiseering- Muinasaeg : kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. Elatusalad olid veekodude ääres. Tähtis oli jaht kütiti põtru, kopraid, ürgveiseis, karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. K...
süüdistusteks. 7. V 1940 NSVL nõudis eriesindaja saatmist Moskvasse paktiga seotud küsimuste lahendamiseks 15. V 1940 allkirjastatakse baaside laiendamise leping (lisas loetleti 41 maatükki üldpindalaga üle 30 000 hektari, mis tuli kiiresti loovutada) Sisepoliitilised sündmused baaside ajajärgul: valitsuse vahetumine (Uluots) Umsiedlung (algas 18. X 1939). Eestis oli kokku u 16 300 sakslast, neist lahkus 7 kuuga 13 000 (+ 1000 kadakasakslast) rahva suhted baasivägedega baasivägede omavoli kommunistide aktiviseerumine Kaitsepolitsei tugevdamine Välispoliitiliselt sattus Eesti NSV Liidu mõju alla. Talvesõda tõi kaasa Eesti maine languse rahvusvahelise üldsuse silmis. 30. XI 1939 – 12. III 1940 Talvesõda pakti rikkumine NSVL poolt (rünnakud Soome vastu Eesti territooriumilt)
Iive oli negatiivne hoolimata noorest elanikkonnast. Alles 19.saj lõpuks saavutasid suremus näitajad parema tulemuse. Massimigratsioon (USAsse) ja selle peamised trendid 19. sajandil. 19.saj jooksul liikus 40milj inimest Euroopast välja. 80milj aga väljapoole oma riigi piire- kõige suurem rahvasteränne üldse ajaloos. Liiguti maalt linna, riikide vaheliselt, Ameerikasse ja koloniaalvaldustesse. 1850-1915 rändas Ameerikasse ligikaudu 4milj sakslast, 8milj itaalast, 10milj britti. 19.saj lõpuks hakkas rohkem rändama ka Ida-Euroopast. USA lõikas sellest kasu, majandus kasvas nii nagu kasvas immigrantide arv. Tööstuslik revolutsioon Tööstusrevolutsiooni (industrial revolution) olemus ja roll ühiskonna moderniseerumises. tööstuslik rev. oli murrangulise tähtsusega. Ühiskond indrustraliseerus, ühiskonna põhilised sissetulekud ei tulnud enam mitte
See väljapanek sai suurem kui tavaliselt: tervenisti kolmteist portreed, millest osa küll visandid ja stuudiotööd. Nii tahtis Laikmaa tähistada oma Tallinnasse asumist ja kunstikursuste algust. Üldmulje pidi olema küllaltki imponeeriv - väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, Lääne neiu ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Et selles äärmiselt kirevas õpilaskogus saavutada vastastikkust arusaamist, koostöövaimu või teatavat kokkukuuluvustunnet, oli tarvis Laikmaa-taolist tugevat isiksust ja tõelist entusiasti. Ta suutis end nende nii erinevate inimeste seas maksma panna mitte
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast ...
vajalikkust. Eriti innukas oli C.A. Gottlund, kes avaldas kaks köidet omakogutud rahvalaule. Isikupäraseim oli A.G Sjöstöm, kes rootsindas romaani keeltes kirjutatud luule ja antiikkreeka lüürika. Lisaks Linsenile tuleks nimetada veel G. Idman-Idestami. A. Poppius värske armastusluule ja humoristlik laul. Tuntuim luuletus on ,,Varblane". Ühines Turu romantikute rahvaluulearmastusega, kogus ja aitas koos oma sõbra J.J Pippingsköldiga sakslast H.R. von Schröterit soome rahvaluule tõlkimisel ja avaldamisel. Juteini ja Kallio Runebergi luuletuste ja ,,Kalevala" ilmumise eelsest ajast tõuseb lisaks Poppiusele esile vaid paar soomekeelset luuletajat. J. Jutein (Jakob Juden, 1781 1855) - Turu romantikute kaasaegne, kuid tegeles neist lahus (Viiburis), vaimselt kuulus Porthani valgustusaega. Kirjutas esimesed soomekeelsed näidendi ja novellikatsetused (nt näidend ,,Perekond")
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
Raamat Nullpunkt -17. Johannes elab Lasnamäel. Ta on 17. Johannes Tamm asub õppima kümnenda klassi keskel Tallinna Rootsi Gümnaasiumisse. Enne käis ta Roosta Gümnaasiumis. Johannese elu oli oma kahe venna ja kahe õega, ema ja isaga väga rahulik ja turvaline, kuni ema haigestus skisofreeniasse. Peale seda hakkasid J hinded koolis langema ja kõik läks allamäge. Kooli vahetusest loodab J saada elumuutust ja motivatsiooni, et elu taas rööpasse saada. Kuigi võetud ülesanne ei tundu juba esimsel koolipäeval kerge, sest tegemist on eliitkooliga, kuhu saab mitmepäevaste katsete tulemusena, tema aga on lihtsalt 20 min direktoriga rääkinu- isegi tunnistust ei esitanud- ütles, et neljad viied, aga tegelikult oli matem kolm. Kartust tekitab veel praktiliselt olematu vene keele oskus ja siinses rootsi keele tunnis ainult rootsi keeles rääkimine. Uus klass on suur-36 õpilast ja varesem...
Hamburgi linnaõigusega modifitseeriti - rakendati Tartus, Pärnus ja...; Taani kuningad andsid oma riigi linnadele Lübecki õiguse - nt Tallinnas, nagu Tallinnas anti õigus ka Rakverele ja Narvale. Sellise skeemiga loodi side linnade vahel - Narva rae peale kaevati Tallinnasse, Tallinna rae peale Lübeckisse. See, mida me keskaegsest Narvast teame, on pärit Tallinnast. Nende õigusideestik ei olnud väga erinev. 1517 kirjutatakse, et Narvas ei ole 20 sakslast. 1530 kirjutatakse, et Narvas elab 30 sakslast ja 150 mittesaksast - u 600 elanikku. Maksunimekirjas oli ainult kodanikud. Perekonda arvutatakse tavaliselt 5 inimesega. 13. ja 14. sajandil on olnud Tartus, Riias olemas teateid Venemaalt tulnud käsitöölistest. 15.-16. sajandilt on teada Venemaalt lihtrahva sisserännet. Võib oletada, et 13.-14. sajandil nt arvukalt Riiga asunud Vene kaupmehed assimileerusid. Linnaelu oli ülesaehitatud korporatiivselt - et linnaelanik saaks
1916.1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee, mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu). Vastuseks suurendas Prantsusmaa Verduni rindelõigul kaitseväe 100000 mehest 420000 meheni ning see tõkestas sakslaste edasiliikumise. 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed Somme'i jõe ääres vastupealetungi (selles lahingus olid esmakordselt sõdade ajaloos kasutusel tankid). Novembri lõpuni kestnud
Esimeseks sammuks Suur- Saksamaa loomisel oli Austria liitmine Saksamaaga 11 ja 12.03.1938 - anschluss. Austriast sai Ost-mark - Saksamaa idaprovints. Austria kantsleriks määrati Seyss Inguart. Ettevalmistatud sõjaplaan Austria vastupanu korral nimetati "Otto'ks." Teine samm Suur-Saksamaa loomiseks. (Tsehoslovakkia - euroopa kõige demokraatlikum riik sellel ajal. Tööstuses toodeti palju relvi.) Sudeedi aladel, mille Tsehoslovakkia sai I maailmasõja tulemusena elas 300'000 sudeedi sakslast. Need moodustasid fasistlikke organisatsioone, mille peajuhiks sai Henlein. Hitler soovitas tal tsehhidelt nõuda sudeedi aladele autonoomiat ja kes-teab- mida-veel. Tsehoslovakkia küsimust arutati 29.09.1938 Müncheni konverentsil Itaalai, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsumaa poolt. Tsehoslovakiat aruteludel osada ei lubatud (president Benes). See konverents oli lepituspoliitika tipp-saavutus. Sõja mitepuhkemise nimel olid Prantsusmaa ja Suurbritannia kõigeks valmis
Piirid olid ebakindlad ja toimusid pidevad tülid Ukraina, Leedu, Saksamaa ja Tšehhoslovakkiaga. 19'- 20' Vene-Poola sõda. Pärast antikom. Ukraina valitsusega liidu sõlmimist tungib Pilsudski Kiievini. Sõjaline liit P-maa ja Rumeeniaga. Poola peatas bolševike edasitungi. 18.03.21' Riia rahuga sai palju maad idas (piir rahvuslikust piirist u 250km ida pool). Võttis ka Vilniuse ja Austria osa Sileesiast (teine osa Tsehhoslovakkiale). Probleeme: Rahvusküsimus (100 000 leedulast, 1mln sakslast, 1,5mln valgevenelast, 3mln juuti ja 4mln ukrainlast). Maaküsimus: Maareformiga hävitati eelkõige Sakslaste suurmaaomand, säästes poolakate oma. Maaküsimus jääb lahendamata. 21' koostati põhiseadus. 21' ka Saksa-Poola piiri kindlaksmääramine. Loodi bank ja arendati kaevandusi Sileesias. Ka esimene sadam. Riik oli ebastabiilne, esimene president mõrvati Warssavis. Poola oli vabariik 26' aastani, kuni Pilsudski riigipöördeni mais. Pilsudskist sai sõjaministeeriumi ja
(kalndrivahe). Pikendatakse seda 1635. 1660 Oliwa rahu. Kuramaa hertsogkond jäi Poolale, ajalooline Latgale ala. Linnad: Venelaste lahkumine linnadest viivitus, aga üsna pea nad lahkusid. Tartusse moodustatakse omaette majandusüksus, Tartu ökonoomia, mis antakse ühe mehe kätte. Linn on elanikest tühi, see võimaldab Poola võimudele hakata siia otsima koloniste. Kuulutati katoliiklikes maades. Tartus viiakse läbi revisjon, et kellele mis vara kuulub. Revisjoni tulemusel saadi 190 sakslast ja 50 poolakat. Kolonistide otsimine toimub ka mujale. Tartus moodustatakse uuesti raad. Esimesed privileegid Poola riigilt 7.detsember 1582. Linnas taastati Riia õigus, raad sai vanad õigused, raad sai kohtuvõimu õiguse. Raele tulevad majandusülesanded. Linnas valitseb evangeelne usk, aga paralleelselt katoliku usuga. Poolakad annavad 11.juuni 1584.aastal linnaõigused Valgale. Tegemist militaarlinnaga. 1599.aastast jääb alles üks Pärnu. Vana-Pärnu ei olnud kindlustatud ja oli
Näiteks Austrias on 7,5 protsenti tööjõust pärit kolmandatest riikidest, mitte aga ELi uutest liikmesmaadest. Immigratsioon kolmandatest riikidest ongi olnud suurem kui ELi sisene liikumine. Austria ja Saksamaa on teatanud, et piirangud jäävad 2011. aastani, kuid 2007. a augustis tuli Saksamaalt infot, et tööjõupuudusel võib piirangud varem kaotada. Saksamaal vajatakse näiteks ehitajaid, insenere ja IT-spetsialiste. Praegu on tööta ligikaudu 3,8 miljonit sakslast, mis moodustab ligi üheksa protsenti riigi tööealistest elanikest. Saksa ametiühingud kardavad aga, et piirangute kaotamisega kaasneb suur odava tööjõu sissevool ja «palgadumping». Esialgu tuleks kõne alla siiski piirangute leevendamine vaid nendes valdkondades, kus Saksamaa on kehtestanud riikliku alampalga. (Postimees, 10.08.2007). ELi uusliikmete tööjõud ei ole siiski võtnud vanade liikmesmaade töötajate töökohti ära. ELi uute
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
.. Warten Sie, warten Sie! Jah, lätlane peab minema, nüüd peab ta minema. Sest mis tast hoida, kui ta raha ei maksa. Härra Maurusel pole ometi läti kool, vaid puht eesti kool, eesti keel ja meel. Sellepärast ei võigi sakslased ja venelased härra Maurust kannatada, paneksid ta poeukse kohe kinni. Sakslased tingimata kohe! Ja venelased ka, sest nemad ei kannata eestlast, ei armasta. Ükski ei armasta eestlast, eestlane isegi ei armasta. Venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlanegi armastab pisut lätlast, aga eestlane eestlast ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast -- niisuke on eestlane. Aga eestlane peab eestlast armastama, nagu armastab teda härra Maurus. Muulane toob küll raha, aga teda härra Maurus ei armasta, teda mitte. Muulane on raha pärast. Sest muulane on laisk või muidu koolist välja visatud, ja kuhu ta siis läheb? Tuleb härra Mauruse juure ja toob kaugelt maalt raha. Aga mitte teda armastada, sest muulane on petis ja
Näiteks Austrias on 7,5 protsenti tööjõust pärit kolmandatest riikidest, mitte aga ELi uutest liikmesmaadest. Immigratsioon kolmandatest riikidest ongi olnud suurem kui ELi sisene liikumine. Austria ja Saksamaa on teatanud, et piirangud jäävad 2011. aastani, kuid 2007. a augustis tuli Saksamaalt infot, et tööjõupuudusel võib piirangud varem kaotada. Saksamaal vajatakse näiteks ehitajaid, insenere ja IT-spetsialiste. Praegu on tööta ligikaudu 3,8 miljonit sakslast, mis moodustab ligi üheksa protsenti riigi tööealistest elanikest. Saksa ametiühingud kardavad aga, et piirangute kaotamisega kaasneb suur odava tööjõu sissevool ja «palgadumping». Esialgu tuleks kõne alla siiski piirangute leevendamine vaid nendes valdkondades, kus Saksamaa on kehtestanud riikliku alampalga. (Postimees, 10.08.2007). ELi uusliikmete tööjõud ei ole siiski võtnud vanade liikmesmaade töötajate töökohti ära. ELi uute liikmesriikide 26
väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks. Baudelaire + saatuslikkus võib rääkida saatuslikest motiividest läbi sarja ajalookirjutise ambitsioon hakkab olema ka ajalookirjutus II osa kinnistab v kujundab teatava iseseisva romaanitüübi eesti traditsioonis kooliromaani eritüüp. Mudelduvad eri tüüpi koolid ja kaasnevad eri jutustamisviisid (Maurus vs Paunvere). Lutsu variant on humoristlikum. Ma armastasin sakslast + õnnetu armastuslugu + sotsiaalsed suhted on ajaloos ümbermängitud + on kasutatud mina-vormi Kuningal on külm jt tekstid on vähem realistlikud kui eelmised Tammsaarel on väga tugev teksti ja teemakihtide integreerimisevõimalus, loetavus tänapäevani. August Gailit Gailit jääb üksikuks romantikuks läbi aastakümnete. Eesti-Läti segaperes sündinud. Pärast esimesi kooliringe oli ta Riias ajakirjanik. 22. september 2010 Gailiti kohta: + August Gailit 1891-1960
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
Tegeleb ka sotsiaalse ebavõrdsuse teemaga. Tuleb rõhutada sünteesivõimet-> suudab romaani orgaaniliseks teoseks kokku sulatada. Alguses leiti Hamsunlikku ning hakati süüdistama plagiaadis, mis tegelikult ei olnud nii. · 1923 Pöialpoiss novellikogu · 1926-1933 Tõde ja õigus I-V Tammsaare peateos, kõige massiivsem. · 1934 Elu ja armastus armastusromaan, õnnetu armastus · 1935 Ma armastasin sakslast armastusromaan, väga kurb armastuslugu. Peremees ja perenaine on uhked, et nad on valitsevas rollis ja sakslane kui teenindaja- käib koduõpetajaks. · 1936 Kuningal on külm oluline näidend draamaajaloos · 1939 Põrgupõhja uus vanapagan - oluliseks saab piibli temaatika, vanapagan on tulnud maa peale lunastust otsima, tulevad mängu Vanapagana ja Kaval Antsu lood. Tammsaarelik: psühholoogilise realismi meister 1920.-1930. aastatel
Töötud, pankrotis olevad, toimetulekuraskustes riigiametnikud ja põllumehed, kommunismikartuses elavad töösturid jne tahavad uskuda, et fasism lahendab probleemid. Välispoliitika - Lähtekoht oli kaotus I Maailmasõjas ja pealesurutud Versailles' rahuleping (1919) revideerimine. - Piirangud: nt sõjavägi, suveräänsus: (Reinimaa vasakkalda okupatsioon kuni 1930 aastani). - Territoriaalsed kaotused (mh kolooniad). Põgenikud nt 1 milj sakslast evakueeriti aladelt, mis liideti Poola ja Tsehhoslovakkia koosseisu + kolooniatest. - Reparatsioonide küsimus. 1920'te aastate I poolel on Saksamaa pigem isolatsioonis ,,paariariik". Probleemiks oli Prantsusmaa: nt Ruhri okupatsioon (1923). I võit: USA senat ei ratifitseeri Versailles' rahulepingut, vaid sõlmib eraldi rahulepingu Saksamaaga (1921). Tõrjutud Saksamaa ja Nõukogude Liidu omavaheline lähenemine. Poliitiliste, majanduslike ja sõjaliste kontaktide loomine
Arvatakse, et Ivan hakkab otsima süüdlast, miks ei õnnestunud asja lõpetada ning tln vallutada, otsustavad poolt vahetadOtsustati Poola poole üle minna ja kaasa võtta Tartu linn. 21.okt 1571 a leiab aset ülestõus tartus. Pühap päev, suur osa inim oli kirikutes teenistustel. Inn õnnestus haarata kaheks tunniks ülestõusjate kätte, kuid siis venelased haaravad taas võimu, Kruse ja taubelt lähevad kinni. Neid aidanud 2 sakslast hukatakse, sellele järgneb tartu linlaste karistamine. Tartu kolmas küüditamine. Deporteeriti linlased venemaale, kõigil liivisõja aastatel on inim pidevalt venemaale saadetud ja raske on öelda palju neid sinna saadeti aga u 10 000 inim, linlaste osa väiksem, rohkem eesti ja läti tp. Osa mässajaid said põgenema aga põgenikud jooksid rootsi vene piirile , kus nad kinni peeti ning ka rootslased ei suhtunud neisse hästi. 1572 jaanuaris magnus läks Kuressaarde, kirj
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused....
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
