aasta sügisel hakati komplekteerima Eesti Leegioni, peeti õigemaks saata Ostlandi pataljoni mehi leegioni kogunemis- ja väljaõppelaagritesse. 1943. aasta suveks oli pataljoni koosseis sedavõrd kahenenud, et see polnud enam võimeline täitma lahinguülesandeid. Septembris likvideeriti eesti poolpataljon täielikult ja võitlustes ellujäänud mehed viidi üle Eesti Leegioni. Samal ajal arenesid sündmused Eestis omasoodu. 1941. aasta augustiks oli suur osa Eestist bolsevikest puhastatud. Sakslased alustasid vabatahtlike värbamist. Politsei- ja kaitsepataljonid: Neid formeeriti eri ülesannete täitmiseks (vahiteenistus, rannakaitse, võitlus partisanidega) Oli formeeritud Lõuna-Eestis ja alates 28. augustist, kui sakslased jõudsid Tallinna, ka Põhja-Eestis. Pataljoni suuruseks ole ette nähtud 500 meest, mis jagunes kolmeks kompaniiks. Kogu pataljoni juhtkond koosnes eesti ohvitserides, kellele lisandus üks saksa
ning Osmanite territooriume Lähis-Idas. Nende plaanides oli ka võtta ära Saksamaa maatükke Euroopas, mis omal korral oleksid jagatud Prantsusmaa, Taani ning Belgia vahel. Bosniat ja Hertsogoviinat, mis olid vallutatud austraalsate poolt, tahti andma üle Serbiale. Itaaliale, nagu tänu, et nad osaleksid sõjas Antanta pool, olid lubatud Austria-Ungari maad ning Albaania. Plaanid olid ka Saksa plokki riikides. Sakslased lootsid saada kätte inglise ja prantslaste kolooniaid Aafrikast ja Aasiast, saavutada protektoraadi Belgia ning Prantsusmaa osade üle. Austia-Ungari kavatses saama Balkanite ja Põhja-Itaalia territooriumi. Samas juhtivad riigid, loomulikult, mõtlesid selle peale, kuidas saama kaubanduslike ja majanduslike eesõigusi. Joonis 2. Sõja käik 5
1400000 1200000 1000000 Rahvaarv Eestis Eestlased Muud rahvused 800000 600000 400000 200000 0 1989 1990 1995 1998 1999 2000 osseis (1. juuli 1921) eestlased venelased sakslased lätlased muud 83% s uud rahvused Nimi Sugu Vanus Perekonnaseis Elukoht Jaak Juurikas m 18 vallaline Pärnu Sugu Mati Mets m 22 abielus Tallinn mees Riina Tamm n 19 vallaline Tallinn naine
Kihelkondadest said ajapikku linnad ning igas linnas pandi kehtima linnaseadus, mis kaitses kaupmeeste ja käsitööliste huve. Sakslastel oli aga õigus linnas kohut mõista ning korraldada kohalikku elu. Mõisted: orduaeg keskaeg Eestis kümnis kümnendik osa saagist, maks mõisnikule linnaõigus linna elu korraldavad seadused mõis suurmajapidamine keskajal 10. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343. aasta algul hakkasid harjulased ette valmistama suurt vastuhakku, et kõik sakslased maalt minema pühkida. Koguti relvi ja peeti nõu. Ülestõusu kavandati salaja ning seepärast ei taibanudki sakslased alguses mis tegelikult sünnib. Nad olid harjunud, et eestlased jüriõõl oma paganliku kombe kohaselt lõkkeid teevad. Seekord aga, 23. aprillil süüdati kõrgel künkal maja, mis pidi olema kogu vastuhaku alguse märgiks. Sõditi vapralt ning peagi oli kogu Harjumaa peale Tallinna eestlaste käes. Tapeti kõik teel olevad sakslased
Sakslaste osatähtsus vähenes ka aadliomavalitsuses. Nimelt poola võimu ajal peeti edasi maapäevi kuid kui varem olid maapäevadel ordu ja vasallid ja piiskopid, siis poola võimu ajal maapäeval käis koos aadel ja see aadel oli jagatud kolme kuuriasse: poolaaadlid, leeduaadlid ja saksaaadliesindus. Hääletamine maapäevadel toimud kuuriate kaupa, et kaks häält ühe vastu, et leedu ja poola tegid koostööd ja sakslaste ettepanekud läbi ei läinud. Sakslased tõrjuti kohalikul tasandil küllaltki kõrvale. Poola võimu ajal toimus ka teatud muutus linnades. Nimelt vana-pärnu lakkas linnana olemast. See oli rüüstatud ja vana pärnu kodanikud liideti uuspärnu kodanikenimekirjaga ning tegemist oli ainult pärnuga. Küll aga poola aladel tekkis juurde uus linn: 1584 aastal sai linnaõiguse valga. Kuna poola oli katoliiklik maa siis viidi läbi vastureformatsioon nendel aladel kus oli poola võim. Vastureformatsiooni teostamiseks toodi
Ehituskunsti teostena keskisid toomkirikud ja linnakirikud. Jüriöö ülestõus 1343 1345 Poliitiline eellugu. 1340-ndate alguseks oli poliitiline olukord Harju-Virus muutunud vägagi keeruliseks.Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäised vasalle. Ülestõusu algus. Jüripäev 23.aprillil, valiti ülestõusu alguseks. Ülestõusu alustati öösel, mil tapeti vaenlased une pealt. Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid; kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise klooster, põletati 28 munka. Lühikese ajaga vabastati võõrvõimust kogu Harjumaa (v.a. Tallinn). Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised. Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole abipalvetele vastas ordumeister Burchard von Dreilebenile Eestlased soostusid läbirääkimistega Paides 1343 4.mai. Ordumeister süüdistas eestlasi paljude sakslaste tapmises ja käskis saadikud vangistada. Tekkis relvakokkupõrge, milles eestalste esindus tapeti.
Cherbourg'i ja Le Havre'i, oli võimalik vallutada mandri poolt. 1943. aasta Teherani konverentsil moodustasid Stalin ja Roosevelt endiselt skeptilise Churchilli vastu ühisrinde ning paika pandi tärmin 1944. mai. Vastutasuks nõustus Stalin alustama samasugust rünnakut Ida-Euroopas ja asuma sõtta Jaapani vastu, kui Saksamaa on alistatud. Treeninguil uppus 700 USA sõdurit Liitlased olid võtnud endale ülesande, mis nõudis määratut planeerimist. Sakslased kindral Erwin Rommeli juhtimisel olid 1942. aasta suvel alustanud nn. Atlandi müüri püstitamist. See võimas kaitsekompleks Euroopa ajaloo suurejoonelisim ehitusprojekt ulatus Prantsusmaa-Hispaania piirilt Taanini ning nõudis vahepeal isegi rohkem kui 100 000 töölise panust. Rommeli juhtnööride järgi kindlustati kõik rannad, kus võis oodata meredessanti, tõkete ja miiniväljade vööga ning kaeti kuulipilduja- ja mortiiripositsioonidega. Vägevad varjendid
Lõpuks pidi olema kõik jõud suunatud Venemaa vastu. Prantsusmaa oli teinud panuse tugevatele kindlustele. Belgia piir jäi kaitsmata. Venemaa peaeesmärgiks oli Saksamaa vägede purustamine. Inglismaa tahtsis tulemusi teiste abiga, toetades rahaliselt oma liitlasi. Euroopasse saadeti kõigest 70 000-meheline armee. Positsioonisõda lääherindel Belgia kindlused osutasid alguses Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aastal toimud nn. Piirilahing. Sakslased jätkasid, samas kui Inglise armee ja Prantsuse armeed taganesid. Septembris alustasid prantslased vastupealetungi, mis oli tuntud Marne'i nime all. Nii nurjati sakslaste välksõja plaan ja läänerindel algas positsioonisõda(kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail positsioonidel). 1915. aastal kasutati esimest korda Ypres'i lahingus gaasi ja klooriballoone. Inglasteni kandunud gaasi ohvriks langer ligi 15 000 sõdurit
paiskamise itta Venemaa vastu. Sest kui nad oleks otse läinud, oleksid nad kokku puutunud Prantsusmaa tugevate piirikindlustega, läbi Belgia nii ei oleks, Belgia oli neutraalne maa. Välksõda sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). 7. Sündmused 1914 läänerindel? - 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 8. Mis on positsioonisõda? Mille poolest on ajalukku läinud Ypres? Mis oli nn Piirilahing? - Positsioonisõda kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus
Kohalike elanike toel liikusid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi. 1941. aasta juuli alguseks hõivati täielikult Leedu ja Läti. Eesti mandriosas, aga jätkusid lahingud kuni augusti lõpuni ning saartel kuni novembri alguseni. Algne rõõmustamine sakslaste tulekuga asendus peagi suure pettumusega, kuna selgus karm tõsiasi, et Balti riikide iseseisvust siiski ei taastata. Nende jaoks tähendas see lihtsalt seda, et üks vallutaja oli asendunud teisega. 7. juulil 1941 jõudsid sakslased Eestisse. Väga kiiresti vallutati Lõuna-Eesti, seejärel rinne peatus. Edasi toimusid lahingud hävituspataljonide ja metsavendade vahel. 28. augustil jõudsid sakslased lõpuks Tallinna. Saartel kestsid lahingud, aga veelgi kauem. Lõppesid umbes septembris- oktoobris. 1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni oli Eestis Saksa okupatsioon. 1944. aastal jõudsid, aga Punaarmee väed taas Eestisse. Sellel hetkel lõppes Saksa okupatsioon ja algas uuesti Nõukogude okupatsioon.
Sõjategevus läänerindel algas 2.augustuil 1914. Aastal. 4.augustil 1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse. 21.-25. Augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. Sakslastel tekkis arvamus, et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada. Schlieffeni plaanis ette nähtud ümberhaaramisest ning suunati parema tiiva väed mitte kaarega Pariisi taha, vaid otse Pariisi peale. 2. Septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomteeri kaugusele. Ägedates lahingutes pani inglasti poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne´i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Venemaa oli andnud Prantsusmaale lubaduse rünnata Saksamaad. 17. Augustil 1914 alustasid kaks Vene armeed sissetungi Ida-Preisimaale. Saksa armeele idas uus juhtkond, etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai Luddendorff. 1915
seisundit Eestis, takistas kogu ala Liivi orduriigiks muutmist ja alus rooma- katoliku kiriku edasitungimisele itta. *1241.a Taani hindamisraamat (Est kohta 3 mõisat, 10% mainitud isikutest eestlased) *1260. Durbe lahing- leedulased lõid orduväe täielikult puruks *1242. kevad Peipsi jääl Jäälahing orduväed piirati ümber, eesti abiväe kadumisel venelaste poolt lõplikult purustati (aleksander nevski juhtimisel). *venelased pidid tunnistama lääne poolset võimu eesti alal, sakslased pidid leppima vallutuste piiridega mis küündisid narva jõe ja peipsi järveni. *1248 sai Tallinn linnaõigused *1262 nimetati Tartut juba linnana *Pärnu jõe suudme parem kallas Vana-Pärnu linn, vasak kallas ordulinnuse juures - Uus-Pärnu. *13.saj viljandisse Eesti suurim konvendihoone (orduvendade elukoht) *jüriöö ülestõus 1343-1345 *eellugu - maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud oheldada vasalle. tahtis eestit maha müüa
Repressiioone viisid läbi relvastatud Punakaardi salgad. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad. Loodi Eesti Päästekomitee ja koostati iseseisvusmanifest kus kuulutati Eestimaa iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Tallinnas läks võim rahvuslaste kätte 24
poliitikuid. 1941. aasta 14. juunil, vahetult enne Saksa-Nõukogude sõja algust, toimus Juuniküüditamine, millega saadeti Siberisse üle kümne tuhande eestlase. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus, mis eriti suure hoo sai sisse Saksa-Nõukogude sõja alguses. Saksa okupatsioon (19411944) 22. juunil 1941 kuulutas Saksamaa Nõukogude Liidule sõja ja juba juuli alguseks jõudsid Saksa väed ka Eesti territooriumile. Esialgu liikusid sakslased väga kiiresti edasi, neid abistasid ka eestlaste nõukogudevastased üksused. Hiljem Punaarmee vastupanu siiski kasvas. Oktoobri lõpuks oli Eesti mandriala aga sakslaste valduses, detsembriks ka saared. Ehkki eestlased olid lootnud, et Saksamaa lubab Eesti Vabariigi taastamist, tuli neil peagi pettuda. Kõrgema võimu Eesti alal sai Saksamaa sõjaväeline valitsus, sellele allus täielikult ka väheste võimupiiridega tsiviilvalitsus
Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Tegelikult vältas võitlus Narva pärast ligi seitse kuud. Esialgu näis olukord kujunevat katastroofiliseks. Saksa väejuhatusel piisas võitlusvõimelisi üksusi ainult Jaanilinna tugiala hoidmiseks, mitte aga kogu Narva jõe kaitseliini mehitamiseks. Kuid ka punaarmee vajas väikest pausi ning seda aega kasutasid sakslased abivägede paiskamiseks Narva alla. 30 jaanuar kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilistasiooni, mida sedapuhku asisid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma vastu sissetungivatele venelastele, rõhutades, et Eesti kaitsmine kommunismi eest on esmajärgulise tähtsusega ülesanne. Rahvas sai kindlust ja hoogu ning mehed allusid mobilistasioonikäsule. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile
Peatus tehti raekoja ees, kus jälle kuulati päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja "Porilaste marssi". Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa väeüksused. Neile vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja J. Lasn ning staabikapten Tannenbaum deklareerisid sakslastele Eesti iseseisvust ja Eesti riigi erapooletust käimasolevas sõjas Saksamaa ja Venemaa vahel. Kuid sakslased ei tunnistanud Eestit iseseisva riigina. Võim linnas võeti üle ja kõikjale pandi välja saksa valvepostid. Anti korraldus langetada Endla teatrihoonele heisatud trikoloor. Algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Eestis Vaatamata Saksa armee abile Eesti vabastamisel nõukogude okupatsioonist 1941. aastal ja nende toetamisele jätkuvas sõjategevuses, ei toonud see kuidagi kaasa eesti rahva leppimist Saksa okupatsiooniga.
riigistati.Kaupade defitsiit, üleminek rublale, järsk hinnatõus *Kultuurirevolutsioon-koolis õpetati marksismi-leninismi ning NSV Liidu ajalugu. Teatrites, kinodes kontsertidel hakati näitama NSV Liidu loomingut. Ülirange tsensuur- Purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti. *Repressioonid-1941 14.juuni massiküüditamine Siberisse, vangilaagritesse. Suvesõda *Saksamaa vs Venemaa *7.juuli tungisid sakslased Eestisse. Venelased pidid taanduma, rinne stabiliseerus. Täiendust saanud saksa sõjavägi aga jätkas pealetungi. *Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, neil oli ainult kerge käsirelvastus ning sedagi oli vähe. Juuli alguspäevil ründasid nad erinevaid Nõukogude asutusi.Kuna Saksa väed hilinesid, jõudis Punaarmee ootamatusest toibuda. Mitmel pool vallandusid lahingud, mis lõppesid enamasti metsavendade taandumisega. Metsavendade
kaitset kommunismi eest. Benito Mussolini algatas esimese fasistliku diktaatorliku riigijuhtimise Itaalias 1922. 3 Teljeriikide koalitsiooni moodustumine Adolf Hitler, Saksa Rahvusliku Sotsialistliku partei juht ülistas fasismi ühte haru, mis koosnes rassismist ja väikeste rahvusgruppide hävitamisest. Ta lubas Saksa rahvale, et tema saavutab ,et Sakslased on ka väliselt maailma ülim rass. 1930 tabas Saksamaad suur depressioon. Mõõdukad parteid ei saanud kokkuleppele mida depressiooniga peale hakata ja suur osa hääletajaid pöördus Natside ja Kommunistide poolele. 1933 sai Hitlerist Saksa suurkantsler ja mõnede järgnevate liigutustega riigis diktaator. Jaapan ei võtnud fasismi otseselt omaks aga relvajõudude suur osakaal valitsuses pani neid oma valitsusviisi sarnaseks muutma. Jaapan kui maailma vana korra muutja oli oma
Ei peetud nõupidamisi ega arutatud asju korralikult läbi. Selle kõige tagajärjeks ongi see, et eestlasi vallutati süstemaatiliselt. Võitluse käigus õppisid eestlased uusi sõjapidamise meetodeid . 1208 aastal Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha Otepää linnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latgalite maale. 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. 1219.a. maabus Taani laevastik koos kuninga Waldemar II Lindanise linnuse lähedal. Sinna ehitati Taani linn, Tallinn. Taani oli kõige tugevam vastane, sest kui sakslased ja liivlased olid välja tõrjutud pidas ainult Tallinn vastu mis oli aga taani võimu all. 1220 a. tulid Rootslased kuninga Johan I juhtimisel Lihula linnuse alla. Kui kuningas lahkus ründasid eestlased linnust ja võitsid selle
Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli Ostheer'il puudu veel 1600 tanki Mark III ja IV, 2000 suurtükki ja 7000 tankitõrjesuurtükki. Venemaale toodud poolest miljonist hobusest olid pooled 1942. aasta kevadeks surnud
Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses. 11. - 13. sajand oli suurte ristisõdade ajastu. Piiskop Alberti eesmärgiks oli laiaulatuslik ristisõda Euroopas. Oli vaid aja küsimus millal ristirüütlid Eesti aladele jõuavad. 1208. aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Ristisõda Eestis oli alanud. Sõjad eestlaste ja ristirüütlite vahel kestsid mõned aastakümned. Mis põhjustas eestlaste allajäämise? Üheks allajäämise põhjuseks oli kindlasti Eesti maakondade vaheline vilets koostöö suhted. Maakonnad olid igaüks enda eest väljas. Puudus riik ja kindel valitseja. Lembitu olnuks väga hea valitseja, kuid ta hukkus Madisepäeva lahingus. Enne sõdu polnud eestlastel
arreteerimised, aga eriti massiline küüditamine ning pärast Nõukogude võimu Eestist väljakihutamist mitmelt poolt ühishaudadest leitud sajad hukatud inimesed, näitasid ilmselgelt Nõukogude Liidu röövellikku, sõnamurdlikku iseloomu ja suutsid valdavale enamikule eestlastest väga kiiresti selgeks teha, et suurim oht eesti rahva olemasolule on vene kommunism. Lisaks soovile võidelda vihatud kommunistide vastu loodeti naiivselt, et sakslased annavad võimaluse Eesti Vabariigi taastamiseks. Selle järel oleks üsnagi tõenäoliselt siis liitlastena Saksamaa poolel sõjas Nõukogude Liidu vastu osaletud. Samuti lubati vabatahtlikele Saksa sõjaväe varustus ja palgaline tasu, mis oli sõjaaja oludes üsna korralik. Noori mehi ahvatles ka tingimuse täitmine, mis oli seatud kõrgkoolis edasiõppimise eelduseks -- osalemine kommunismivastases võitluses. PILT: pildil on kaks erinevat tolle aja Saksa mundrit, mida kandsid Eesti mehed.
com/watch?v=RlGAbms-rqk Tervitamine: Guten Morgen! Tere hommikust! Guten Tag! Tere päevast! Guten Abend! Tere õhtust! Gute Nacht! Head ööd! Auf Wiedersehen! Nägemiseni! Tschüs! Nägemist! Mõned inimesed tervitavad põsemusiga, käepigistusega, kallistuse ja põsemusidega. Mida sakslased hindavad? Tavad ja kombed: · Täpsust · Organiseeritust · Armastavad distisipliini ja puhtust · Hindavad haridust ja kultuuri · Kvaliteedi hindamine · Perekesksust · Otsekohesust · Lemmikloomaarmastus · Kahtlevus-kõik peab olema kontrollitud · Rahvussport-jalgpall · Hügieeni hindamine · Teietamine · Käe surumine · Kvalifitseeritus · Raha- kindlustunne Toit, jook, lauakombed
· pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja · ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama · separaatrahu rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest eraldi · sudeedisakslased Tsehhoslovakkias Sudeedimaal elanud sakslased Petain Prantsusmaa riigipea Chamberlain Briti konservatiivist poliitik ja peaminister Zukov Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal Roosevelt USA president, sõlmis liidu Suubritanniaga Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindler major Ribbentrop Saksamaa poliitik, välisminister Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president Rommel Saksa sõjaväelane, kindlarfeldmarssal Müncheni sobing 1938 29
11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Selle tingimused olid Saksamaale väga rasked. Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi, vallutades Balti riigid ning suurema osa Ukrainast. Seejärel aga enamlased andsid alla ja nõustusid Saksamaa tingimustega ning 3. 03. 1918 sõlmiti Bresti vaherahu, millega läks sakslastele maa-ala,
kartsid kommunistlikke repressioone, läksid metsa varjule tekkis nn metsavendlus, selline vastupanuliikumine aitas hoida eestlust elus. 1941. aasta 22. juuni kuulutas Saksamaa Nõukogude liidule sõja. Eestlased pidasid sakslaseid kui vabastajateks, mis siis et mitmeid sajandeid olid Saksa aadlikud valitsenud Eesti talupoegade üle. Saksa armee ja politsei teenistusse astusid paljud eestlased vabatahtlikult, et ära hoida Punaarmee uut pealetung. Tänu eestlastest vabatahtlikele vallutasid sakslased 28. augustil 1941. aastal punaarmee käest Tallinna. Kuigi Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnistanud oli Saksa okupatsioon tunduvalt leebem kui Nõukogude oma. Tegutseda sai metsavendade üksusel põhinev Omakaitse, mis hoidis tagala puhta kommunistlikest partisanidest. Algselt ei pooldanud sakslased suuremate eestlastest koosnevate relvaüksuste loomist aga kui idarindel oli rohkem mehi vaja kuulutati välja sundmobilatsioon. 1944 aastal
asumisele. Vähesed tulid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) IV Sõjategevus 1941-1945 22. juunil 1941 tungis Saksamaa (sõjaväe nimetus Wehrmacht) kallale Nõukogude Liidule (Punaarmee). Nõukogude Liidule oli see Suur Isamaasõda. Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan "Barbarossa". Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, sest NSVLi väed polnud sõjaks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada). Üsna kohe peale Saksamaad kuulutasid NSVLile sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari ja Soome. 1941-september 1944 Soome ja NSVLi vahel peetud sõda nimetatakse (Talvesõja) Jätkusõjaks. Ida-Aasias samal ajal tugevnes Jaapan. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA
1202 Asustati Kristuse Sõjateenistuse Ristisõdijate sõjaline jõud on kogu aeg koha peal. Vendade ordu Teravnesid suhted piiskopi ja ordurajajate vahel. Ristisõdade põhjused · Usu levitamine · Maa, mida sooviti saada · Turvalisem kaubatee Venemaale MUISTNE VABADUSVÕITLUS Eestlased ida-slaavlased(olid mõlema poole peal) rootslased,taanlased,sakslased, liivlased Abi eest anti hõbedat. 1217 Otepää sakslased ja ugalased sees, neid piirasid idaslaavlased. Sakslaste retked algasid 1208. Eestisse. Kõigepealt tabasid nad Sakalat ja Ugandit, sest pärast liivlaste ja latgalite alade vallutamist, jäid sakslased elama. Ja Riia linn saigi nende tugipunktist ja lõunast alustati pealetungi Ugandile ja Sakalale. 1200-1207 vallutati latgaleid ja toimus ristiusustamine ja maade läänistamine. Liiguti põhja, sest latgalitel oli varasem konflikt eestlastega ja sakslaste abiga tahtsid nad kätte maksta. 1219
rikkus Belgia neutraliteeti ning see sundis sõtta astuma Inglismaad. Tekkis sõjavaimustus. Sõtta astus veel (suurematest riikidest) Jaapan (Antanti poolel) ja Türgi (Saksamaa poolel). Inglismaa jäi sõjast eemale. Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne´i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa loobus AustriaUngari rünnakust ja alustas Prantsusmaa soovil pealetungi IdaPreisimaale, saksa
Vähesed tuid tagasi. Perioodi Eesti ajaloos 1940. aasta suvest kuni 1941. aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) IV Sõjategevus 1941-1945 22. juunil 1941 tungis Saksamaa (sõjaväe nimetus Wehrmacht) kallale Nõukogude Liidule (Punaarmee). Nõukogude Liidule oli see Suur Isamaasõda. Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan "Barbarossa". Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, sest NSVLi väed polnud sõjaks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada). Üsna kohe peale Saksamaad kuulutasid NSVLile sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari ja Soome. 1941-september 1944 Soome ja NSVLi vahel peetud sõda nimetatakse (Talvesõja) Jätkusõjaks. Ida-Aasias samal ajal tugevnes Jaapan. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi
kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati maad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid e kommuune kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti punased rahvamajad enamlased ei soovinud teha koostööd teiste parteidega. Otse vastupidi - osa poliitikuid saadeti maalt välja või nad tegutsesid edasi põranda all, osad ajalehed suleti Eestit nähti Venemaa osana 1918.aasta veebruaris alustasid sakslased rindel üldpealetungiga. Nõukogude Venemaa oli sõjaliselt võimetu ja enamlased ning nende väesalgad põgenesid Eestist III Iseseisvuse väljakuulutamine 24.veebruar 1918 Rahvuslikud ringkonnad kasutasid tekkinud võimuvaakumit Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks. Moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee (J. Vilms, K. Päts, Konstantin Konik) ja koostati iseseisvusmanifest. Manifestis kuuluati Eestimaa Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23
Viimasena langeb Sakslaste kätte Tartu (Tartu kaitsmine 1224) © Siimo Lopsik 2013 1227.a. Ordu viimne sõjaretk Saaremaa alistamiseks, kus vallutatakse Muhu linnus ja Valjala (Muinas-Eesti võimsaim linnus) alistub. Sellega on Muistne vabadusvõitlus lõppenud. Ristisõda ise kestis veel edasi 1290.a. kui ristiti Kuramaa, Semgale ja Preisimaa. Eestlaste lüüasaamise põhjused Muistses Vabadusvõitluses : 1. Eestlastel puudusid liitlased sõjas – vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, liivlased, venelased, rootslased ja leedulased. 2. Puudus ühtne riik 3. Eesti malevad ei tundnud eriti viske- ja heiterelvi (kiviheitemasinad, amb) 4. Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. 5. Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa
Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir Paaln 17. Venemaa: kasutada ära tohutu armee, tundiga peale pikal rindel. Armee kokkusaamine võttis suurte vahemaade tõttu kaua aega. Inglismaa: kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada merevägee, finantseerida liitlasi 8. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? Suurbritannia armee saabus kiiresti belglastele appi. Venemaa alustas pealetungi kiiremini kui sakslased olid oodanud osa vägesid tuli ümber paigutada idarindele. Prantsuse ja Briti armee suudeti ühiselt paisata Saksamaa vastu. Logistiline möödalaskmine vägede ühendused tagala ja rinde vahed pikad. 9. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Sõdivad riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem USA
kallaletungiplaan NSV Liidule. 3. august 1940 5. august 1940 NSV Liit annekteeris Leedu Vabariigi. NSV Liit annekteeris Läti Vabariigi. 6. august 1940 15. august 1940 NSV Liit annekteeris Eesti Vabariigi. Sakslased alustasid Suurbritannia lauspommitamist. Esimesest reidist võttis osa 800 pommitajat ja üle 1000 hävitaja. 27. september 1940 28. oktoober 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid Berliinis alla Itaalia tungib kallale Kreekale.
Senised võimuorganid lakkasid olemast. Aeglaselt hakkas rahva enamus pöörduma kommunistide vastu (tänu maadekreedile ja suhtumisele iseseisvuse suhtes). Põranda alla suurutud Maapäeval tekkis idee iseseisvus kuulutada. 28.11. 1917 kogunes Maapäev Toompeale ning kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis. Konspiratsiooni eestvedaja oli J. Tõnisson. Peale seda saadeti viimane välismaale Eesti iseseisvuse kasuks kihutustööd tegema. Kuna Vene väed ei osutanud mingit vastupanu, liikusid sakslased 1918 veebruaris rindel ülikiiresti edasi. Ilma Tõnissoni konspiratsioonita poleks Eesti iseseisvuse jaoks vajalikku aega saabunud. Loodi Eesti Päästekomitee (Päts, Vilms, Konik), mis valmistus Eesti riigi väljakuulutamiseks. 23.2. kuulutati Pärnus välja iseseisvus, samal päeval toimus Keila lahing, kust sai alguse Punaarmee. 24.2. 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Mood ajutine valitsus (pm K. Päts). Järgmisel päeval okupeerisid sakslased Eesti (25.2. - 11.11.).
4. Eestlaste puudus korraline sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid olid elukutselised sõjamehed. 5. Vaenlastel oli alati võimalus täiendust saada, kuid eestlasest malevlased said ükskord otsa 6. Kuidas läks ristisõdijatel peale Eesti alistamist? Saksa rüütlite plaan tungida Liivimaalt veel lõunasse (Leedu) ja itta (Venemaa) ebaõnnestus: · 1236.a. hävitasid leedulased Mõõgavendade ordu Saule lahingus · 1242.a. Jäälahingus hävitab sakslased Nevski juhitud Novgorodi vürstivägi ja Ordu loobub Ida- suunalisest ekspansioonist 7. Kuidas jagati maa võõrvallutajate vahel pärast Muistse Vabadusvõitluse lõppu? (mis osadeks) 1. Põhja-Eesti Taani võim (Eestimaa hertsogkond) 2. Lääne-Eestis Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana-Pärnus, hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti Saksa Ordu oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis. 8
Päästekomitee loomine oli riiklikult väga oluline. See moodustati 19.veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomiteesse kuulusid tuntud poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ja arst Konstantin Konik. 21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Päts ja Vilms tegid samal päeval katse sõita Haapsalusse, et see seal kõigile avalikult ette lugeda. Sellest tuli aga loobuda, sest sakslased jõudsid enne kohale. Siis tahtsid Päästekomitee liikmed Päts ja Vilms sõita Tartusse, et see seal kõigile ette lugeda. Kahjuks nurjus ka see katse neil. Peale kahe katse nurjumist otsustasid nad teha manifestist mõned koopiad ja saata need kõikidesse suurematesse linnadesse, kus need sobival hetkel rahvale ette loetakse. Kõige esimesena loeti manifest ette 23.veebruaril Pärnus. Päev hiljem tehti sama ka Viljandis. 24.veebruari pärastlõunal sõitsid Päästekomitee liikmed oma
4. D-päeva (teisisõnu Normandia dessant) kavandamist alustatu juba 3 aastat enne selle toimumist. Üks raskemaid probleeme oli maabumiskoha valik. Operatsiooni juhtis Dwight D. Eisenhower, kes võttis kogu operatsiooni vastutuse enda peale. Valikutena tulid kõne alla Biskaia lahe rannik, Bretagne’I põhjarannik, Normandia, Pas de Calais’ (kus Hitler ise rünnakut ootas) ja Hollandi ning Belgia rannik. Rünnakuks valiti siiski Normandia rannik, mida sakslased ei uskunud viimse hetkeni, pidades seda pettemanöövriks. Teine problem oli maabumispäeva valik, kuna Inglise kanali rannikul on tugevad tõusud ja mõõnad, viimast vajati aga maabumiseks, mil rannikuäärne merepõhi koos sinna sakslaste ehitatud dessandi tõketega paljastub, samuti pidi mõõn olema varahommikune, et dessandi esimese laine maabumiseks jääb pikk suvepäev.Algselt planeesid Eisenhoweri staap dessandi alguse päevaks 5
ülestõusu alguseks võis olla psüholoogilise mõjuga. (Sel päeval tähistati uus põllumajanduseaasta algust, milesse taheti astuda vabana.) Oli väga oluline alustada ülestõusu öösel, mil tabati vaenlast une pealt ega antud talle võimalust korraldada vastupanu. Jüriööl oli kombeks teha tuld. Seega otsutati tuulega anda signaal ülestõusu alustamiseks, mille tähendust sakslased kohe ei taibanud. Jüriööl oli ka kombeks puhuda pasunaid ja tekitada muud kära ja seega sakslased ei pöördunud mürale tähelepanu. 3. Mis olid olulisemad sündmused Juriöö ülestõusu ajal? Kogu Harjumaal põletati mõisad ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti. Vallutati Padise kloostri. See põletati maha ning 28 munka tapeti. Nii oli lühikese ajaga kogu Hatju võõrvõimudest vabastatud v.a Tallinn.
ametlikuks keeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati. 3. Vabadussõda vabadussõja põhjused, miks oli Eesti olukord sõja algul üpris lootusetu, kuidas toodi sõja käiku murrang, Landeswehri sõda, Tartu rahuleping (millal, kes, mis tingimustel sõlmis). Ptk. 29. [11. novembril 1918 toimus üle mitme kuu esimene Ajutise Valitusese legaalne koosolek (saksa revolutsiooni tõttu sattusid sakslased tõsistesse raskustesse ja pöördusid ise Eesti rahvuslike jõudude poole olukorra normaliseerumiseks).] Põhjuseks oli Venemaa enamliku juhtkonna unelm kommunistlikust maailmarevolutsioonist. Selleks oli vaja ühendada Vene ja Saksa jõud, Balti riigid jäid aga teele ette. Vabadussõda puhkes 28. novemril 1918. aastal Punaarmee rünnakuga Narvale. Saksa väed lahkusid Narvast, Eesti üksused olid sunnitud neile järgnema. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja muljet,
kõik, kes olid saksa verd. Padise klooster langes üsna kohe eestlaste rünnaku ohvriks. Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned vähesed veel pääsesid. Eestlaste seisukohalt oli Padise klooster samasugune vaenlane nagu ilmalikud rõhujad, klooster oli võõra ja vihatud ristiusu ideoloogia levitaja ja kandja. Ülestõusnud põletasid maha kõik aadlikkude mõisad, käisid maa risti ja rästi läbi ning tapsid kõik sakslased keda nad kätte said , seejärel asuti umbes 10 000 mehega Tallinna piirama, nagu seisab kirjas kroonikas. Veidi hiljem tõusid üles Läänemaa talupojad ning piirasid ümber Haapsalu. Jüriöö ülestõus algas väga edukalt. See sai võimalik olla tänud heale ettevalmistusele. Tegutseti otsusekindlalt, üksmeelselt ja kaasa lõi sõna otseses mõttes kogu rahvas. 2 Võitluste laienemine
esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. Probleeme tekitasid idanaabrid Novgorod ja Pihkva. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõnast kurnatud, ja konnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla vanalaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20päevast piiramistpidid ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma. Eestlased püüdsid Otepää all saavutatud suurt võitu edasi arendada ja plaaniti minna koguni Riiat ründama. Aelleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel kiirest vägesid koondama. Kokku saadi 6000meest. Kuuldes Eestlaste plaanist, püüdsid vastased kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. Peagi jõudis kohale 3000-meheline sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Otsustav lahing toimus 1217 Madisepäeval (21sept) Viljandi
Riiast lähtus enamus Maarjamaa edasistest sõjaretketest 1202 asutati Mõõgavendade ordu loodi hästi distsiplineeritud ja võitlus- (Kristuse sõjateenistuse võimeline organisatsioon, mille ainsaks vennad) eesmärgiks oli kohalike rahvaste alistamine 1207 allutati ja ristiti liivlased ja sakslased said endale liitlased võitluseks latgalid eestlaste ja leedulaste vastu EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227: · Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - Toimusid ristisõdijate ja alistatud liivlaste ja latgalite ning eestlaste vastastikused rüüsteretked. - Eestlaste aladele korraldasid rüüsteretki ka venelased.
..............5 Kasutatud kirjandus...................................6 2 LÄÄNERINNE Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse. Kuid oodatud kiiret läbimurret ei toimunud, sest Belgia kindlused osutasid Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral J. J. C. Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 1915. aasta aprillis kasutasid sakslased Ypres`i lähedal esimest korda sõjategevuses mürkgaasi. Kloori balloonid paigutati 6 km ulatuses rindele
riikide aga kõige rohkem Saksamaa suhtes, keda peetakse Esimese maailmasõja algatajaks. Saksamaad karistati mitmes aspektis. Esimeseks karistuse punktiks olid reparatsioonid. Sõja käigus tekitatud kahjude eest nõudsid kõige rohkem korvamist Prantsusmaa ja Inglismaa.1922. aastal määrati reparatsioonide summaks 132 miljardit kuldmarka. Võitjad nõudsid kaotajatel rohkem, kui nad oleksid olnud võimelised maksma. Sakslased aga polnud võimeliselt tähtaegselt osamakseid tasuma ning see tõi kaasa Ruhri piirkonna okupeerimise Prantsuse ja Belgia vägede poolt 1923. aastal.1924.aastal võeti vastu Dawes`i plaan - Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati. Teine karistuse punkt oli territoraalne kärpimine. Vastavalt rahulepingule loovutas Saksamaa piirialad ning riigi territoorium vähenes seetõttu kaheksandiku võrra.
1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased vastasid omapoolsete sõjakäikudega. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. Eestlased olid sunnitud lõpuks alistuma ja laskma end ristida. Eestlased said aru, et oma jõududest ei piisa. Läkitati saadikud Pihkvasse ja Novgorodi ning isegi Suzdali. 1223.a. teisel poolel tuleb Vladimir-Suzdali suurvürsti vend Jaroslav Eestisse piirates koos eestlastega Tallinnat, mida aga vallutada ei suudeta. Järk-järgult õnnestus sakslastel taas oma võimu laiendada. 1224.a. suveks jäi mandriosa peamiseks vastupanupunktiks vaid Tartu, mida 2 piiramisel
Seejärel tunnistati kolmeks aastaks vaherahu. 1215 aastal aga alustati uue hooga võitlust. Aasta pärast olid Sakala ja Ugala sunnitud ristimisele. Kevadel 1217. aastal olid eestlased koos venelastega saavutanud võidu ristisõdijate üle. Eestlased lootsid koostööd venelastega jätkata ning asusid sama aasta sügiseks Sakalasse koguma suurt malevat. Eestlased kogusid väe kokku ning jäid ootama venelaste abijõudu. Abijõudu aga ei tulnud. Samal ajal said, aga sakslased väe kogumisest teada, ning panid kokku suure väe. Verine taplus lõppes eestlaste kaotusega ning juhi Lembitu surmaga. Ma usun, et eestlased tegid suure vea lootes venelaste peale. Arvatavasti oleks venelaste sekkumisel lõppenud lahing eestlaste võiduga. Veel samal aastal vallutasid Põhja-Eesti taanlased. 1222. aastaks oli mandri- Eesti sakslaste ja taanlaste poolt vallutatud. Nad üritasid vallutada ka Saaremaad,
Kord sattusid kütid vanamehe majja ja Meelis liitus nendega ning jättis vanamehega käeliigutuste abil hüvasti. Nad püüdsid koos ühe karu kinni ja Meelis päästis küttide pealiku elu. Siis läks Meelis leholasse ja ei tundnud oma kodu ära, sest nii palju uusi maju olid ehitatud. Vaenlane oli nii kaua Leholat rüüstanud kuni Meelise vend Õnnepäeva rahu sõlmis. Meelis läks vennaga tülli ja kohtas vana Ivo. Ivo läks koos meelisega Pihkvasse elama ja nad küsisid venelastelt abi, et sakslased tagasi lüüa. Venelastel olid ka vanad halvad mälestused sakslastest ja nad nõustusid. Venelased ei hilinenud enam kunagi ja võitsid peaaegu terve Eesti tagasi. Kuid sakslased saatsid abipalveid Riiasse, Taani ja meelitati ka Lätlased ja Liivlased kohale. Eestlased kaotasid ja langes nii Meelis, Ivo kui ka paljud teised. Nii algasid Eestis orjusepäevad. Soovitan lugeda!
suure vaenlasega nagu seda endast Venemaa kujutas. · Tundus inimestele see nii, sest vaatamata sellele, et 1917 oli hakatud looma rahvusväge ei onud Eestil veel tõelist sõjaväge ja ka relvadest oli suur puudus. · Ajapikku aga inimesed hakkasid aru saama, et just nüüd pidid nad Narva lahing · Vabadussõda algas 1918 aasta 28.novembril Narva lahinguga. · Taas ei antud noorele Eesti Vabariigile hingetõmbeaega. Samal päeval mil lahkusid viimased sakslased alustasid rünnakut vene väed Narva all mille tulemusena vallutati Narva, Jaanilinn. Johan Laidoner 1919 määrati sõjaväe ülemjuhatajaks Johan Laidoner, kes seadis sõjaväes sisse kindla korra, edutas juhtivatele kohtadele noori andekaid mehi, moodustas vabatahtlikest (koolipoisid ) eriväeosad nt: Kuperjanovi partisanipataljoni, Kalevlaste maleva jt. Murrang sõjategevuse käigus Kui alguses oli Punaarmeed saatnud suur lahinguline edu mille
koostatud, et paljud inimesed ei saanud meistriks ja sellepärast tekkisid tsunftijäneseid. Nad hakkasid müüma oma valmistatud tooteid ebaseaduslikult ja salaja. See oli suur risk nende kõikide jaoks, kes sellega tegelesid. See oli kindlasti üks miinustest, sest ebaseaduslikult asjade müümine on kuritegu ja sellega ei tohi tegeleda. Üks miinustest oli veel ka tsunftisundus. Selle tagajärjel tõrjuti välja mittesakslased ehk undeutchid ja tsunfti jäid ainult sakslased. Tsunfti põhikirja skraa järgi määrati ära, kes saab meistriks ja kes tsunfti liikmeks. Sellel ajal tuli valmistada oma meistritöö ja maksta käsiraha. Mõnel alal lubati ka undeutchidel meistriks tõusta, aga seda vaid siis kui sakslasi ei jätkunud. Keskajal oli tsunftisundus halb, sest et see polnud üldsegist vajalik ning ilma selleta oleks ka hakkama saanud ning see ongi negatiivne tunnus. Veel üks hea külg tsunfti juures oli ka see, et kui juba tsunftide hulka kuulusid, siis oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
