Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sakslased" - 501 õppematerjali

sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased.
thumbnail
30
ppt

Teine maailmasõda - sõja põhjused

· Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa ning poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. · 1939 vallutasid sakslased terve Tsehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas; Tsehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks, Slovakkias aga moodustati Saksamaast sõltuv vasallriik. Suurbritannia ega Prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks, sellal kui Hitler esines "rahu kaitsjana" ning saavutas Saksamaa eesmärgid sõjalise jõuta. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa aga Poolalt Gdanski ning Leedult...

Ajalugu
235 allalaadimist
thumbnail
3
doc

II maailmasõda

Jaapan 7 detsember 1941 ründas Vaikses ookeanis USA Pearl Harbori mereväebaasi. Surma sai ca. 2500 USA sõdurit. Tõi kaasa isolatsionismist loobumise ja USA astumise II MSõtta. USA vastas 1942 Midway saarestikus Jaapani laevastiku ründamisega (al. 16 sajandist Jaapani esimene kaotus). Stalingrad 1942 Hitler plaanis Volga ääres Stalingradi vallutamist. Punaarmee taandus, sakslased tungisid edasi -> edu haripunkt. 1942/1943 vahetusel alustas Stalin vastupealetungi. Veebruaris 1943 andis Saksamaa alla. Aafrika November 1942 läksid britid El-Alamein'i all pealetungile. Liitusid USA väeüksused. Saksa-Itaalia väed sunniti alistuma ja mais 1943 olid lahingud Aafrikas lõppenud. Kurski kaar Suvel lootis Hitler uuesti edu saavutada, kuid punaarmee tõrjus sakslased jälle idarindel tagasi. Initsiatiiv läks Moskvale....

Ajalugu
267 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Külm sõda, Saksamaa olukord, Hiina kodusõda

Breznev kuulutas, et sotsialismi tuleb kõikjal kaitsta (doktriin). Ametisse pandi venemeelsed liidrid ja taastati endine olukord. Balti riigid 1941 toetati kõikjal Saksa vägede edasitungi Nõukogude Liidu aladele, et venelaste võimust vabaneda ja iseseisvus taastada. Varsti pettuti, sest Lätis, Leedus ja Eestis algas Saksa okupatsioon. 1944 sakslased taandusid idast pealetungivate venelaste ees. Septembris toimus Otto Tief'i juhtimisel Eesti iseseisvuse taastamise katse. Ebaõnnestus ja uuesti algas Nõukogude Liidu okupatsioon. Pärast Stalini ühinemist Lääneriikidega Hitleri vastu, loobusid nad protestimisest Balti riikide okupeerimisega seoses. Pärast Külma sõja algust teatas USA, et ei tunnusta Balti riikide liitmist Nõukogude Liiduga. Moodustati nn. Kersteni komisjon olukorra ja Nõukogude Liidu tegevuse uurimiseks...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Romaani kunst

Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust ­ prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed ­ linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule ­ sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused ­ kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud....

Kunstiajalugu
85 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Ka appikutsutud venelased osutusid tegelikult reeturiteks, kes tulid siia vaid maad ja kiiret rikastumist otsima. Eestlastele edukaid lahinguid oli vähe, mis oleks tõstnud motivatsiooni ja usku sõja võitu nagu Ümera lahing aastal 1210 ja saarlaste võit rootslaste üle aastal 1220. Pikaajaline sõjategevus oli eestlasi kurnanud majanduslikult ning oodati sõja lõppu. Palju oli kaotusi inimjõus, kaduma oli läinud eneseusk, et sõda oleks võimalik võita Sakslased teadsid nõrka kohta ja tungisid peale rünnates maakondi ükshaaval ning kasutades ära rahvaste omavahelisi hõõrdumisi lätlaste ja eestlaste vahel. Nad kaasasid vallutatud alade hõimud sõjategevusse, vähendades sellega oma meeste suuri kaotusi. Sõja lõpptulemuse otsustasid üksikud kokkupõrked nagu Madisepäeva lahing 21. septembril 1217. aastal ning sakslaste pettus Toreida vaherahuga, kus rünnati enne selle lõppu....

Ajalugu
134 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jüriöö Ülestõus

aprillil 1343 Taanile kuuluval Harjumaal kuid hõlmas ka Läänemaad, kus arvatavasti algas ülestõus 25. aprillil ja Saaremaal. Eestlased hakkasid vastu saksa feodaalide rõhuvale võimule, et oma iseseisvust taastada. Harjulased põletasid mõisasid, kirikuid ja tapsid kõik sakslased , kes neile ette jäi. Padise kloostris tapeti 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid enda hulgast 4 nn kuningat ja nende 10 000 pealine malev läks Tallinna lähistele. Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki neilt lubaduse appi tulla, aga nad jäid oma tulekuga hiljaks. 4. mail kutsuti 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga. See üritus osutus aga...

Ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti teatri sünd

Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed teatrid. Kindlasti on teada esimeste näidendite nimed ja lavastajad ning kuidas etendusi lavastati. Eesti teatri sünd Iseseisva kunstivormina on teatri Eestisse toonud sakslased . Pikka aega oli teater levinud enamasti baltisakslaste hulgas. Teated Eesti esimesest teatrietendusest pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. August von Kotzebue eestvedamisel ehitati 1784. aastal Tallinnasse asjaarmastajate teater. Tallinna...

Eesti keel
51 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Benito Mussolini - Lapsepõlv, töökohad

aastast alates üha enam Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri mõju alla. Et oma populaarsust tõsta, hakkas Mussolini rohkem välispoliitikaga tegelema ja impeeriumit taaslooma. 1935. aasta sügisel korraldas ta sissetungi Etioopiasse, kus saavutati kerge võit. See ettevõtmine fasistide populaarsust mõnevõrra tõstis. Ta juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Fasistlik maailmavaade: rahvus ei ole indiviidide mehhaaniline summa, vaid elav ja pidevalt arenev organism, mis sisaldab endas olnud, olevaid ja tulevasi põlvkondi indiviid on ajaloos mööduv nähtus (järelikult pole tal määravat tähtsust);...

10.klassi ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kokkuvõte Ilmar Talve raamatu kohustusliku osa kokkuvõttetest

Läänemeresoome hõimudel aasta 1000 paiku omavahelised tihedad kontaktid ­ seda näitavad ühised slaavi laensõnad. Selleks ajaks ka eestlaste asula piirid üsna selgelt välja kujunenud: Narva jõgi, Peipsi ja Pihkva järved, lõunas piirneti latgalite ja liivlastega; läänes ja põhjas meri. Aestii ­ läänemere idaranniku rahvaste üldnimetus. Eesti ala rahvastik jagunes hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis, koosnedes 12. saj lõpuks 12. maakonnast. Muinas-Eesti ühiskonnas valitses iseseisvate ja vabade taluperemeeste ülekaaluka osa tõttu suhteline võrdsus. Iga inimese asendi ja võimalused määras eeskätt tema sugukondlik ja hõimkondlik kuuluvus, sellest sõltuv majanduslik jõukus ja võim. Seega võrdsusel oli hoopis teine tähendus kui nüüdses ühiskonnas ­ tähtis seos ristiusu levitamisega, mis rõhutas iga inimese väärtust ja võrdsust teistega. Enne 13. saj alguse vabad...

Kultuurilood
132 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks ei õnnestunud Teljeriikidel võita Teist maailmasõda

Sellest ajast piisas, et marssal Zukov sai üles ehitada efektiivse kaitseliinide süsteemi. Kolmas suurem kindralstaabi viga oli seoses Lääneliitlastega. Ennem operatsiooni ,,Overlord" ehk Normandia dessanti. Selle suuroperatsiooni tarbeks tegid britid suure töö ära eksitamaks sakslasi. Oli küll teada, et dessant tuleb, aga luure hoolitses selle eest, et sakslased arvaksid, et dessant tuleb mitte Normandias, vaid Calais, mis asub tunduvalt ida pool. Saksa kindralstaap oli selles valeinformatsioonis nõnda kindel, et arvati veel kaks päeva peale dessandi algust, et see oli hoopis pettemanööver ja et põhijõud tulevad hoopis Calaist. Saksamaa oli ennem sõda oma majandust väga hästi arendanud. Ressursse jagati teiste teljeriikidega. Aga tänu pikaleveninud sõjapidamisele ja punaarmee suurusele, olid...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Johann Laidoner

Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. · 1909-12 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. · I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. · 1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks · Saksa vägede tulekuga lahkus Laidoner Petrogradi. Põhjuseks oli asjaolu, et sakslased arreteerisid kõik nende haardeulatusesse jäänud Vene luureohvitserid. · Eesti Vabadussõda algas Eesti armee taandumisega, Eestil puudus tõeline vägede ülemjuhataja- isik, kelle autoriteet oleks väljaspool kahtlust. Nõnda jõudis Laidoner tagasi Eestisse detsembris 1918. Laidoner suutis lühikese ajaga luua võitlusvõimelise Eesti armee. Mai kuuks oli Eesti vabastatud · Johan Laidoner oli tähtsamaid isikuid Eesti riigi loomises ja iseseisvuse hoidmisel. · 22...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Jüri Uluots

See tähendas tegevuse uuesti põranda alla viimist. Jüri Uluots tegutses sel ajal peaministrina presidendi ülesannetes. Toimusid salajased nõupidamised. Peale sõjalist ebaedu idarindel 1943. aastal püüdis Saksa riigivõim eesti riigitegelastega kontakti luua. 1943. aasta oktoobris saadi võimalus ka legaalselt kokku tulla. 1944. aastal tungisid Vene väed uuesti Eesti pinnale. Sakslased ei püüdnudki neid takistada, vaid segasid seda tegemast ka eestlasi. See oli Eesti rahvuslikele ringkondadele, eriti aga Jüri Uluotsale üks raskemaid ajajärke. Eesti valitsus eesotsas Jüri Uluotsaga tegutses põranda all, organiseerides vastupanu Saksa okupantidele ja ähvardavale ohule idast. Alates 1944. aasta suvest kannatas Jüri Uluots süveneva vähktõve tõttu suurte valude käes, lahkumata ometi vastutavalt ametipostilt. Eesti...

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Külm sõda, kriisid, doktriinid

Alustati seal nõukogulike ümberkorraldustega (natsionaliseerimine, teisitimõtlejate likvideerimine). Stalin leidiski, et uus sõda on tegelikult paratamatu nähtus, sest kapitalismi edasiareng toimub ainult sõdade ja kriiside abil. 1946 Churchill ütles oma kõnes, et Lääneriikide ja NSV Liidu vahele on langenud raudne eesriie. · Saksamaa lõhestamine: Sakslased olid Saksamaa tuleviku suhtes üldiselt pessimistlikud; Saksamaa oli väga kurnatud. Saksamaa oli jagatud okupatsioonitsoonideks võitjariikide vahel. Lääneriigid otsustasid tegutseda ühiselt, kartes Nõukogude ekspansiooni (laienemist). Ühendati Briti ja USA tsoon, hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa ( kes tegelikult tahtis oma igivana vaenlast pigem jagatuna näha). 1948. alustati läänesektoris rahareformi. Nõukogudetsoon sellest ei teadnud,...

Ajalugu
258 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti teel iseseisvusele

) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist. Eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks peeti majanduslike positsioonide haprust. Sihiks seati eestlaste majandusliku olukorra parandamine, tõrjuti kõrvale baltisakslased. Loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid. 1904. aasta Tallinna linnavolikoguvalimistel tõrjuti sakslased linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Sotsiaaldemokraatia 20. sajandi algul tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid (illegaalsed). Peeti salakoosolekuid ja levitati keelatud kirjandust, osalesid tudengid, gümnaasiumiõpilased. Uudised (1903), Tartus, Peeter Speek. Mihkel Martna, Eduard Vilde, Gottlieb Ast, Aleksander Keskküla jt. Propageeriti isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga....

Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti II maailmasõja ajal

detsembril 1941 allutati Eesti okupeeritud idaalade ministeeriumile Berliinis. Seda juhtis Alfred Rosenberg. Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat. See koosnes neljast kindralkomissariaadist (sh Eesti kindralkomissariaat). Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse hästi. Kuigi ta sattus tülli oma ülemustega, viis ta ellu siiski Berliini poliitikat. Litzmannile alluvas ametkonnas töötasid üksnes sakslased . Saksa rahvusest olid ka piirkonnakomissarid, kes kontrollisid maa-, linna- ja vallavalitsusi. Loodi Eesti Omavalitsus, mille etteotsa asus Hjalmar Mäe. Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat, katsed nurjusid. Eesti plaaniti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksamaa kostisosaks. Plaaniti küüditamisi, uut idapiiri, kogu rahvusliku grupi ümberkujundamist. Plaanide realiseerimine lükati sõjajärgsesse aega. Majandusolud...

Ajalugu
84 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti vabariik

Nende koolid võeti riiklikule ülalipidamisele. Valitsus toetas rahvuslike kultuuri- ja haridusseltse, laulukoore, näitetruppe. Samuti rahvuskeelsete raamatute ja ajakirjandusväljaannete väljaandmist. Venelastel ja sakslastel oli ametiasutustes õigus kasutada emakeelt. 1925. aastal võeti Riigikogus vastu rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Rahvusvähemusteks tunnistati sakslased , venelased, rootslased jt. Rahvusgruppidel oli õgis kutsuda ellu oma kultuuriomavalitsuse asutused. Kultuuriomavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida emakeelseid koole jne. Rahvuslikud konfliktid olid Eestis tundmatud. Kuluutriautonoomia tugevdas Eesti mainet avalikkuse silmis. Kultuurielu üldisi arengujooni Moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Järsult suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv....

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Rumeenia

Loomulikult on ka kohaliku võimu esindajad huvitatud oma võsukeste panemisest saksa kooli. Suurim saksakeelne ajaleht Allgemeine Deutsche Zeitung on märksa informatiivsem kui kättesattunud rumeeniakeelsed ajalehed, mis jätkavad Ceausescu-aegse tühiloba-stiili viljelemist. Ceausescul olevat olnud Transilvaania vähemuste väljasuretamiseks salajane 50-aasta plaan. Sakslased müüdi tagasi Saksamaale 5000 DEM näo pealt, juutidel lubati emigreerida Israeli, türklased said rumeenia nimed, mustlased läksid ise parematele maadele. Ainsaks probleemiks jäid ungarlased, kelle põline kodumaa Transilvaania on. Nende elu tehti siis võimalikult väljakannatamatuks. Alles pärast 1989. aasta "revolutsiooni" on ungarlastel võimalik sõita välismaale ja võtta vastu väliskülalisi; üle Rumeenia piiri on lubatud tuua ungarikeelset ajakirjandust...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased . Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert. Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordu liikmeteks said elukutselised sõjamehed. Neil oli pikk valge mantelpunase mõõga ja risti kujutisega. Seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks. Ordu juhiks oli ordumeister. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Kõige tähtsamad olid...

Ajalugu
304 allalaadimist
thumbnail
13
doc

RUMEENIA

Kohtusüsteem on on kolmeastmeline. Ülemkohtu liikmed määrab ametisse president (nagu ka peaminstri). Korruptsiooniindeksi järgi on Rumeenia 84. kohal. Nimi, kool,klass 10 RAHVASTIK Rumeenia elanikkonna rahvuslik koosseis aastal 2002 oli jägmine: · rumeenlased 89,5% · ungarlased 6,6% · mustlased 2,5% · sakslased 0,3% · ukrainlased 0,3% Piirkonniti on ametlikud keeled ka ukraina jm. Seadusekohaselt võivad muulased saada haridust oma emakeeles. Rumeenia on Euroopa üks vähim linnastunud maa (51% elanikkonnast). Elanike arv on alates 1990. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Imikute ja väikelaste suremus on Rumeenias üks euroopa suurimaid. Üle 1 miljoni rumeenlase elas 2005. aastal Itaalias, umbes 400 000 Hispaanias....

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti...

Ajalugu
511 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun