laiali kõik suuremad endised riigiorganid ja lõid uued venemeelsed riigiorganid. Eesti ei oleks saanud ära hoida Venemaa okupeerimist, sest Venemaa oli liiga suur väikse Eesti vastu. Eesti oli kaotanud omariikluse salajase pakti tagajärjel. 1944. aastal tulid Eestisse Saksa väed ja okupeerisid Eesti ilma vaevata. Saksamaa ainult asendas Nõukogude okupatsiooni Natsliku okupatsiooniga. Moodustati uus Valitsus ja seda pandi juhtima ainult sakslased. Loodi ka Eesti Omavalitsus, kuhu etteotsa pandi Hjalmar Mäe. Ma arvan, et kui sakslased tulid, tärkas Eestis uus lootus, et ehk saaks oma iseseisvuse taastada. Eestlased hakkasid Sakslasi aitama, aga nagu varsti selgus, üritasid sakslased selle maa hoopis omale saada. Katse taastada Eesti Iseseisvust toimus 1944. aastal kui Saksa väed oli lahkunud ja Venemaa tõi peale sõda taas oma vägesid sisse. 18. septembril nimetas Jüri Uluots ametisse iseseisva Eesti Vanariigi uue valitsuse
Itaalia on võitjad. I maailmasõda lõppes 11.11.1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahuga. Sellega lõppes sõjategevus. Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille ülesandeks oli välja töötada püsivad rahulepingud. Istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidi leppima Saksamaa. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa. Saksamaa pidi loobuma suurtest aladest ning sõjas tekitatud kahjud tasuma ehk reparatsioone maksma Atandi riikidele. Sakslased ei tohtinud omada tugevat armeed. Nad loobusid ka relvastusest: suured sõjalaevad, allveelaevad, tankid, rasked kahurid, lahingulennukid. Saksamaa loovutas alasid Tsehhoslovakkiale, Poolale, Taanile, Prantsusmaale, Leedule ja Belgiale. Loobus ka sõjaväest. 20.ndad olid rahulikud, kuid 30.ndatel teravnes rahvusvaheline olukord. Sakslased ei leppinud kaotusega ja tahtis rahulepingu tühistada ning sõjakaotuse tasa teha. 1929. Majanduskriis
Inglismaa plaan: Iseseisev sõjaplaan puudus, oldi valmis koostööks vaid Prantsusmaa vägedega, korpuse suuruseks planeeriti 70 000 meest Venemaa plaan: Prantsusmaa palvel võttis Venemaa kohustuse rünnata mobilisatsiooni 14. päeval Ida-Preisimaad (esimene rünnakusuund), teine rünnakusuund Galiitsias Austria-Ungari vastu Austria-Ungari plaan: koondas sõjajõud kahte ossa suurem Venemaa vastu, väiksem Serbia vastu 1914. aasta sõjategevus läänerindel algas 2. augustil Sakslased hõivasid suurema vastupanuta Luxemburgi 4. augustil Saksamaa sissetung Belgiasse: tugev vastupanu, kättemaksuks belglaste hukkamised, lasti külade viisi belglasi maha, avalik arvamus Saksamaa vastu (levisid jutud üle maailma sakslaste metsikustest Belgias) 21.-25. aug piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa, paisati tagasi Pariisi lähedale 2. sept jõudsid sakslased 35 km kaugusele Pariisist
Sakslased tegid aga ränga vea, mis alles 19 saj avastati. Saksastamist ei hakatud tegema, sisuliselt eraldati kõigest väest eestlased saklaste maailmast. Saksad elasid linnades või oma linnustes ja eestlased oma maal , sest nende jaoks olid linnad suletud. Ei saksastatud, sest arvati, et eestlased ei ole võimelised nii kõrget keelt nagu saksa keelt ära õppima ja kardeti, et eestlased on siis samaväärsed sakslastega. Sakslased seega õppisid ära maakeele. 19 saj nähti, et see oli viga, kuna kui siis taheti saksastama hakata, avastati, et eestlus on juba väga tugevalt välja kujunenud Eesti talupojad. 13saj eestlasi ei pärisorjastatud. Tegelikult 13 sjandil olid eestlased veel vabad isikud. Nendele jäi nende isiklik vabadus, aga piirati õigusi. Pärisorjus kujunes välja aastasadadega. Alates 14 saj pärisorjuse tunnused ja alles 17 saj kinnistati eestlaste pärisorjus paberil.
leidsid esmakordselt kasutust laevalt õhkutõusvad luurelennukid ning see sai ka peamiseks põhjuseks lahinguristlejate mõju vähendamiseks. Briti Kuninglik Laevastik (The Royal Navy) oli I maailmasõja alguses sakslaste laevastikuga võrreldes suurem ja võimekam. Brittidel olid nii materiaalsed kui ka geograafilisest asukohast tingitud eelised. Kuninglik Laevastik blokeeris sakslaste pääsu Atlandile, mis võttis sakslastelt võimaluse segada Brittide mere- ja sõjatransporti. Sakslased mõistsid, et nad ei suuda otsustavates merelahingutes Suurele Laevastikule vastu seista ning otsustasid kasutada Brittide vastu asümeetrilisi vahendeid, näiteks kaapersõda ning väikest sõda.1 http://www.bbc.co.uk/history/worldwars/wwone/war_sea_gallery_04.shtml (08.12.12) 1 http://www.worldwar1.co.uk/jutland.html (20.11.12) 4 Juhid Sakslaste Avamerelaevastik Admiral Reinhardt Scheer Admiral Scheer sündis 30. septembril 1863. Ta astus Saksa mereväkke 1879. aastal ning
Kuna Venemaa oli otsustanud Serbiat toetada, kuulutas ta kohe välja mobilisatsiooni. Saksamaa pidi seepärast kohe sõja ka Venemaale kuulutama. 1. VIII kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Saksa kindralstaabi plaan nägi ette, et kõigepealt tuleb purustada Prantsusmaa ja seejärel asuda täie jõuga Venemaa ründamisele. Nii tuli kiiresti sõda ka Prantsusmaale kuulutada. 3. VIII kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Sakslased kavatsesid Prantsusmaad rünnata läbi Belgia. Selleks esitati viimasele ultimaatum, et Saksamaa peab oma väed Belgiasse paigutama, kuna Prantsuse väed kavatsevad Belgiat rünnata. Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja palus abi Inglismaalt. Viimane pidi nüüd omakorda sõja Saksamaale kuulutama. 4. VIII esitas Briti valitsus Saksamaale ultimaatumi, nõudes Belgia neutraliteedi säilitamist. Kuna vastust ei tulnud, kuulutas Inglismaa sõja Saksamaale.
a. oli umbes pool Eestis ööbinud Suurbritannia turistidest Eestis esmakordselt, kümnendik oli Eestis käinud ühe korra, ligi 20% oli käinud 2-5 korda, 12% oli käinud üle viie korra ja kümnendik oli varem Eestis elanud. Sakslased: · Sakslaste seas on Läänemere kruiis on üks eelistatumaid viise Eesti külastamiseks. · Eestit külastanud sakslaste seas on kõige rohkem üle 65-aastaseid turiste. · Võrreldes teiste brittidest turistidega külastavad sakslased ka mõnevõrra rohkem looduslikult kauneid kohti (üle 40% neist matkas või viibis looduses), kuid suurem osa neist tutvub ka kultuuri ja ajalooga seotud vaatamisväärsustega. · Veidi üle poole saksa turistidest külastab Eestit esmakordselt, viiendik esimest või teist korda ja umbes veerand on Eestis käinud korduvalt(umbes 10 korda) või on siin varem elanud. · Sakslastele meeldib enam Eesti loodus ja vaatamisväärsused
aastal. See leidis aset Viljandist 11 km eemal metsas. Seal puhkes lahing liivlaste ja eestlaste vahel. Algul lks eestlastel hsti, aga seejrel pidid hakkama taanduma. Sda lppes eestlaste kaotusega. Lahingus langes Lembitu ja ka teised klavanemad. Hukkus ka sakslaste poolel vitlenud Kaupo. mera lahing toimus 1211. aastal. Sda toimus eestlaste ja sakslaste, liivlaste, latgalite vahel. Eestlased lksid le Koiva je ja jid vaenlasi varitsema. Kui oli hea vimalus, rndasid nad vaenlaseid. Sakslased ja liitlased said la ja eestlased vitsid. 3) 1221.a. ritasid saarlased koos rvalaste, harjulaste ja virulastega vallutada Tallinnat, mis ebannestus. 1222.a. maabus Taani vgi eesotsas Valdemar II-ga Saaremaal, kus hakati rajama kivilinnust. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. linnust. Eestlased olid sunnitud lpuks alistuma ja laskma end ristida. 15. augustil 1224.a. asuti Tartu linnust piirama kolmandat korda. Eestlastest kaitsjaid abistas Tartusse judnud vrst Vjatsko oma 200
Talurahva elu Rootsi ajal Inimesed on Eesti aladel elanud tuhandeid aastaid, aga meie eestlased, oleme olnud oma Eestimaa tegelikud valitsejad ainult 90. aastat. Tekibki küsimus, kes on olnud need teised, kes on valitsenud meie maad meie eest. Need on olnud venelased, taanlased, sakslased ja rootslased. Need valitsejad on olnud erinevad meie rahva jaoks, aga millegi pärast on rahva suhu jäänud tuntud väljend:"Vana hea Rootsi aeg". Siinkohal tekibki mul siiras küsimus, miks see oli nii? Kui rootslased olid võitnud Liivi sõja, oli nende riigikassa tühi ja uus Rootsi kuningas Karl XI leidis, et on aeg läbi viia Baltikumis reduktsioon ehk siis erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmine. Aadlid ja mõisnikud
palju ristisõdalaste rünnakuid. Kuid eestlaste kaotust ei olnud kuidagi võimalik ära hoida. See oli paratamatu,kuid eestlased olid tublid ja seisind neile vapralt vastu. Ristisõdijad olid kavalad ja kasutasid ära,et eestlastel olid keerulised suhted naabritega. Eestlastel olid keerulised suhted liivlaste,latgalite ja venelastega. Kui eestlased oleks oma jõud naabritega ühendanud oleks ehk ristisõdijate väed tagasi lükatud. Kuid vägede ühendamine oleks olnud aga väga keeruline, kuna sakslased olid vabadus võitluse ajaks liivlased ja latgalid oma võimu alla saanud. Lõpuks õhutasid latgalid sakslasi Eestit ründama, kuna eestlased olid rüüsteretkedel liivlaste ja latgalite juurde suurt kahju tekitanud. Ristisõdijad suutsid eestlased ja nende naabrid üksteise vastu üles ässitada, mille tulemusena alistati Baltimaade rahvad ükshaaval. Ma arvan,et eestlased kaotasid sellepärast,et neil puudus ühistegevus ja kõige tähtsam oli,et riiki ei olnud välja kujunenud
Suurima hulga vabatahtlikke lähetas Soome, 3500 meest. Esimesed neist jõudsid lahingutesse 8. jaanuaril 1919, võttes osa Eesti vägede võidukast vastupealetungist. Väiksemaid üksusi tuli Taanist ja Rootsist. Landeswehri sõda Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. Sakslased aga, kes polnud loobunud unistustest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise valitsuse ning püüdsid seejärel haarata enda kontrolli alla võimalikult suurt osa Läti territooriumist. Mõistagi kujunes Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale sakslaste jaoks ebameeldivaks üllatuseks ning nad nõudsid Eesti üksuste tagasitõmbumist. Kuna Eesti sõjaväe juhtkond keeldus seda nõudmist täitmast, siis tekkis Võnnu (Csis) linna lähedal
eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei
edu. Sellest hoolimata mõisteti tankide tulevast suurt rolli sõjapidamises ja nende täiustamist jätkati. Enne sõda oli maailma suurriikidel kokku vaid 800 lennukit, sõja jaoks algas aga nende massitootmine. Algselt kasutati neid luuramiseks ja seda küllaltki edukalt - 1914. aastal pääses eluga 100 000 briti sõdurit, kuna nende lennukid olid näinud sakslasi lähenemas ja jõuti õigeaegselt reageerida. 1915. aastaks olid sakslased välja töötanud Fokker-tüüpi lennukid, mis võimaldasid piloodil tulistada ilma propellerit vigastamata. Lennukeid arendati kogu aeg üha edasi ja õhulahingud muutusid üha sagedasemaks. Samuti Esimeses maailmasõjas kasutusele võetud tsepeliine kasutati esimeses tsiviilisikute pommitamises, kui Saksamaa ründas aastate jooksul korduvalt Inglismaad, üritades kahjustada nende strateegilisi objekte.
Need numbrid ainuüksi näitavad N.Liidu selget ülekaalu ja igasugune vastuhakk oleks lõppenud veriselt ja kiirelt. Eesti tugevateks külgedeks olid kaitsetahe, hea väljaõppega regulaararmee ja käsirelvadega hästi varustatud Kaitseliit ning sissisõjaks sobiv maastik. Partisanisõda oleks saanud pidada aastakümneid, mida metsavendade võitlus ka hiljem üheselt tõestas. 1941. aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa valdused ning nii jõudsidki Saksa väes Eesti pinnale. Palju eestlasi mobiliseeriti sundolukorras Punaarmeesse, et sõdida kommunismi jäämise eest. Ükski eestlane, kes sinna väkke mobiliseeriti ei toetanud tegelikult punavägede võitu. Loodi hävituspataljonid, kes pidid sõdima metsavendade vastu. Samuti mobiliseeriti suur hulk balti riikide kodanikke tööpataljonidesse, kus karmide olude tõttu suri suur osa eestlasi.
Landeswehr: Rahvavägi kohtas Lätis uut vaenlast, nimelt baltisaksa vabatahtlikest koosnevat maakaitseväge (Landeswehr). Läti ei suutnud luau piisavalt tugevat rahvuslikku sõjajõudu. Sakslaste unistus oli liita Baltikum Saksamaaga. Saklased tahtsid haarata enda kätte 2010 võimalikult suurt osa Lätist, kuid Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale oli ebameeldivaks üllatuseks. Sakslased nõudsid Eesti vägede tagasitõmbumist, kuid Eesti sõjaväe juhtkond keeldus seda nõudmist täitmast. Kuna kokkulepet ei saavutatud, tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landerveerlaste vahel. Sõja algul vallutasid sakslased Võnnu, sakslased tahtsid sõlmida lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised ei läinud hästi ning sakslased alustasid uut pealetungi. Otsustav murrang leidis asset Võnnud lahingus, mis lopes eestlaste võiduga
hommikul jättes nii sakslastele võimaluse rahulikuks taganemiseks. Cesise alla olid samuti saabunud eestlaste lisajõud. Nimelt jõudis varahommikul raudteejaama lähedale Kalevlaste pataljon, kes koheselt suunati eelmisel päeval rindest läbi tunginud paiknevate Landeswehri üksuste vastu. Keskpäeval alanud lahingus mängis tähtsat osa just soomusauto, mille ilmumine pani Landeswehri oma positsioonidelt taganema. Õhtuks jõudsid väed Rauskasse ning sakslased taganesid. Need rünnakud parandasid ka väeosade olukorda Rauna all, kes pidas Landeswehri rünnakuile reservide rindele tootmisega vastu. Samuti aitas asjaolu, et purustatud tee tõttu ei saanud sakslased täiel määral kasutada oma kahte piirkonnas paiknenud soomusautot. Eesti vägede võit Cesise all Seoses Rauddiviisi taganemisega ning eestlaste eduga ka teistel rinnetel, oli Landeswehri olukord Cesises 22. juuni õhtuks muutunud üsna halvaks. Seetõttu
Austria Ungari sõjajõud tuli koondada kahte ossa, millest väiksem osa suunataks Serbia ja suurem Venemaa vastu, arvestades seejuures ühtlasi Saksa toetusega. Sõjategevus Läänerinne Sõjategevus läänerindel algas 2.augustil 1914. aastal Saksamaa kiire sissetungiga Belgiasse. Luksemburg vallutati mööda minnes. Oli oodatust suurem vastupanu, mis ärritas sakslasi ja selletõttu tapeti külade viisi palju süütuid inimesi. 21 25 august toimus esimene piirilahing prantslastega. Sakslased võitsid selle ning mingi kiirelt edasi Pariisi. Samal ajal ei suutnud sakslased kusagil suuremaid vastase jõudusid sisse piirata või purustada, mis tähendas, et prantslased olid õppinud arukalt taanduma. Siiski kaotasid prantslased koos sakslastele loovutatud aladega olulise osa oma tööstusest ja majanduslikust potentsiaalist. 2.septembril 1914 olid sakslased jõudnud Pariisist 35 kilomeetri kaugusele. Prantsuse valitsus lahkus pealinnast
Saksamaa okupeeris Austria (nim. anšluss) Nad liitusid. Tšehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: 1938 nõudis Hitler Tšehhilt Sakslastega asustatud alasid endale. Lääneriigid valmistusid Tšehhi kaitseks sekkuma. Suurbritannia peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks septembris 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tšehhilt Saksale. 1939 kevadel vallutasid Sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud, Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid 1. 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2
Saksamaa paiskas oma väed läände, kus mõlemad pooled kindlustusid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot ja Siegriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, kumbki pool ei ilmutanud erilist aktiivsust. Hitler andis käsu vallutada Norra. 9. Aprillil 1940 hõivas Saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat. 1940 alistati Norra lõplikult. 6) Välksõda läänes ja lahing Inglismaa pärast 1940 Hitler valmistus välksõjaks läänerindel. 10. Mail 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit, kasutades langevarjuüksusi. Soomusjõudude tegevust toetas lennuvägi. 12.-13. Mai ületasid sakslased Maasi jõe, avades tee üle Ardennide liikunud tankisiviisidele. Inglased suutsid juuni alguses enamiku oma vägedest Dunkerquei kaudu Prantsusmaalt evakueerida aga kogu sõjavarustus langes sakslaste kätte. 22. Juuni 1940 sõlmiti Compiegnei metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad sattus saksa okupatsiooni alla.
sep.1939 tungis poolale kallale ka NSVL hõivates Ida-poola; 6 okt sõjategevus lõppes; poola oli lakkanud eksisteerimast Kummaline sõda 1939-1940 Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände; Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil; Kummaline sõda-kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud; 9.aprillil 1940 hõivas saksa armee vastupanuta Taani ning ründas Norrat; äge vastupanu sakslastele; norra lõplikult alistati Välksõda läänes Blitzkrieg;10.mai 1940 ründasid sakslased belgiat ja hollandit; saksalased ületasi maasi jõe; Dunkerque; 22.1940 sõlmiti taas Compiegne metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu; 2/3 prantsusmaad langes Saksa okupatsiooni alla Lahing Inglismaa pärast Winston Churchill; hitler alustas ettevalmistusi dessandiks; 16.juuli 1940 andis hitler käsu suurbritannia luftwaffe jõududega põlvili suruda; Luftwaffe oli kandnud suuri kaotusi ja dessant inglismaale lükati edasi; Esimene tõsine tagasilöök Teises MS-s Hitlerile.
Vabadusvõitlusesse sekkusid nii mitmedki rahvad, kes olid sõdinud eestlastega ka varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. Eestlaste vastupanu vallutajatele vältas terve inimpõlve. Paarikümne aasta jooksul tuli üle elada vähemalt poolsada rüüsteretke ning neile vastata. Kindlaid liitlasi polnud, vastasleeri kuulusid eri ajal aga nii sakslased, taanlased, venelased, rootslased, latgalid, leedulased kui liivlased. Maa kurnati välja ja erinevad vastased hõivasid selle osade kaupa. Eestlaste kaotuse põhjused olid: · eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa.
Stalin kavatses laiendada oma piire läände. Et tagada Saksamaale majanduslik edu, otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Stalin tahtis arendada sõjaväge ning vajas Punaarmeele tegevust. Hitler tahtis oma rahvale juurde eluruumi ning Stalin aga kommunismi mõjuvõimu laiendamist. 2. II maailmasõjale eelnenud sündmused Hitler okupeeris 1938. aastal Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud. Hitler tahtis endale Tšehhoslovakkia osasid, kus elasid sakslased. Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida sõda. Müncheni kokkulepe (29.09.1938) – SB, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia. Sellega sunniti ka Tšehhoslovakkia nõustuma ning Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1939 märtsis vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Kevadel okupeeriti Leedule kuulunud Klaipeda ning nõuti Poolalt Gdanski. 3. MRP 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ning NL mittekallaletungilepingu
Lahingu tegelik võit kuulus inglastele, sest sakslastel ei õnnestunud Läänemerele läbi murda. Marne'i lahing Marne'i lahing (5.-6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele ning nurjasid Saksa sõjaplaani. See lahing mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast sõdivate poolte ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkuseks oli 720 km. Ypres'i lahing 22.aprillil kasutasid sakslased Ypres'i lahingus esmakordselt kloori sisaldavat mürkgaasi, mis põhjustab lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tõttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jäeti selle tõttu maha üle 7 km pikkune rindelõik. Gaasimürgituse sai 15 000 sõdurit, nendest 5 000 suri. Liitlased suutsid end kiiresti koguda ja sakslased ei kasutanud olukorda ära. Sõja ajal kasutati ka hiljem gaasirünnakutes fosgeeni ja sinepigaasi,
ebaõnnestus? Saksamaa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks. Eesmärk oli vältida sõdimist ida- ja läänerindel. Esmalt tuli saavutada kiire võit 6 nädalaga läänerindel Prantsusmaa vastu. Saksamaa eeldas, et Venemaa Prantsusmaa liitlasena ei suuda reaalselt rünnata enne 1,5 kuud. Lõpp-tulemusena Saksamaa plaan ebaõnnestus, kuid siiski õnnestu neil üpris Pariisi lähedale sattuda oma armeega juba. Peale lüüasaamist suutsid sakslased siiski uutel positsioonidel pealetungi peatada. [ 04.08.1914 Saksamaa sissetung Belgiasse (avaldati vastupanu viha Saksamaa poolt, hävitasid belglasi) 21.-25.08 1914 nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa 2.09.1914 Marne'i lahing (Saksamaa oli 35 km kaugusel Pariisist), kus Saksamaa pidi tagasi tõmbuma (väed olid pidanud taluma suuri kaotusi + olid kurnatud pikkadest päevamarssidest) ] 4. Üldine sõjakäik pearinnetel lääne- ja idarindel sh osapooled 1914- 1918.
Moskvas alla rahulepingule. Lõppenud sõda hakati nimetama Talvesõjaks. Soome oli sunnitud loovutama territooriumi kus elas 12 % riigi elanikkonnast. Esialgu püüdsid London ja Pariis Hitlerit keelitada, et ta pealetungi Poolas katkestaks, kui see ei õnnestunud, kuulutasid nad 3. septembril 1939 Saksamaale sõja. Paraku aga sellega nende sammud esialgu piirdusid, pealetungi Saksamaale läänest Prn ja Srb ei alustanud. Vaenuarmeed istusid vastastikku kindlustustes- liitlased Magonot' ja sakslased Siegfriedi liinil-ja tegelesid enamasti ainult propagandaga, tekkinud tulevahetused polnud tõsised. 10 mail lõpetas Sks selle, ja tungis lisaks Pr ja Briti ühendvägedele kallale ka erapooletule Hollandile, Belgiale ja Luksemburgile (Luksemburg okupeeriti kohe, Holland kapituleerus 15 mail. Belgia 28 mail) 1939 a. mais sõlmis Itaalia Sks Teraspakti, milles mõlemad riigid kohustusid üksteist sõjategevuses aitama. 10. juunil 1940 kuulutas Itaalia Prn sõja. Samal päeval jättis Prn
selle ajal, kuna tol hetkel oli inimestele emotsionaalselt raske aeg ning nende instinktid ja hirmud lõid paremini välja. Sajandialguse Venemaa - Venemaa oli majanduslikult üliarenenud siis, kui toimus maailmas võimas tööstuslik areng - Moskvas ja selle ümbruses arenes tekstiilitoodang, Peterburi piirkonnas (Peterburg, Riia, Tallinn) olid moodsa tööstuse areng (masina-, keemia-, polugraafiatööstus), kuhu paigutasid kapitali sakslased ja prantslased - Ukrainas ja Lõuna-Venemaal oli metallurgia- ja kivisöetööstus. Gruusias kaevandati kivisütt ja mangaani ning arenes naftatööstus (Bakuu naftatööstus) - 1890. 1900. a Venemaa raudteevõrgustik peaaegu kahekordistus - Väliselt paistis, et Venemaa rikastub kiirelt, kuid rahva elu halvenes - Venemaal oli endal vähe kapitali. Suurendati eksporti ning hoiti import madalal. Tõsteti makse ja igast muid protsente
ja intensiivsesse õhulahingusse Inglismaa kohal. Selleks tuli Suurbritanniat ähvardada ulatuslike pommirünnakutega. Luftwaffe ülemjuhatuses asuti arutama operatsiooni võimalikku käiku ja seda, millised sihtmärgid olnuks brittidele küllalt tähtsad, et oma hävitajad välja saata. Kuninglik Lennuvägi oli suures arvulises vähemuses (640 lennukit sakslaste 2600 vastu), kuid sõda Briti õhuruumis andis talle palju taktikalisi eeliseid. Sõjaplaane tehes ülehindasid sakslased Luftwaffe taktikalist ja arvulist üleolekut ning alahindasid Briti lennuväe võimekust ja tugevust. Sakslased otsustasid kasutada erinevaid kahemootorilisi pommitajaid, nagu Heinkel he 111 ja Dornier Do 17, ning täppisrünnakuteks sööstpommitajaid Junkers Ju 87 Stuka. Neid pidid julgestama ühemootorilised hävitajad Messerschmitt Bf 109 ja kahemootorilised suure tegevusraadiusega raskehävitajad Messerschmitt Bf 110.
Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus Rooma paavsti toetusel kogus Berthold tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. a. suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks sai Albert. Temast sai vallutussõja peamine juht ja organiseerija. 1201. a. rajas ta liivlaste asula kohale Riia linna. Riiast sai piiskopi eluase ja kogu järgneva vallutussõja peamine tugipunkt. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. a. asutas ta rüütliordu ,,Kristuse Sõjateenistuse Vennad". Liikmed olid elukutselised sõjamehed, kellel oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti
23. juulil esitas Austria-Ungari saadik oma valitsuse noodi Venemaale. Austria noot oli sisult ultimaatum. 28. juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. 1. augusti õhtul kuulutas Saksamaa Venemaale sõja. 3. augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Saksamaa kavatses Prantsusmaad rünnata läbi Belgia ning selleks esitati 2. augustil Belgiale ultimaatum, milles valetati, et Prantsuse väed kavatsevad rünnata Belgiat. Nendele vastuseismiseks peavad sakslased sinna oma väed paigutada. Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja pöördus abi saamiseks Inglismaa poole. 4. augustil kuulutas Briti valitsus Saksamaale sõja. Järk-järgult astus sõtta uusi riike, lõpuks osales neid 34. Kuna sõjas osalesid ka Euroopa riikide asumaad loeti sõda maailmasõjaks. SÕJATEGEVUS 1914. AASTAL Sõjaplaanid. Saksamaa sõjaplaanid töötas välja kindralstaabi ülem Alfred v. Schlieffen.
Nad rüüstasid seal mitu päeva , süütasid Otepää linnuse ja siis taganesid lõuna poole . Veel samal aastal tegid Ugalased liidus sakslastega vasturetke Sakalasse . Eestlased piirasid Võnnu linnust lätlaste asualal aastal 1210 . See oli Ugandi maakonna laastamise eest vastuseks . Kuna abi oli tulemas ,hakkasid eestlased põgenema .Sakslased hakkasid piirajaid jälitama , lootuses neid karistada. Metsas Ümera jõe ääres , pidasid eestlased ootamatult kinni sakslased , liivlased ja latgalid . Tänu sellele ootamatule rünnakule , saatis eestlasi edu .See võit andis neile jõudu ja julgust .Üle kogu maa saadeti laiali saadikud , teatega võidust . Vaenlaseid see ei heidutanud ja laastamised jõudsid üha lähemale Eestimaa südamele .Mandrieestlased tegid ühise retke vaenlase tagalasse aastal 1211 . Nad tahtsid Turaida linnuse ära vallutada . Plaan oli ilus , aga tulemus verine . Eestlasi ründas ootamatult ristisõdijate vägi .Aastal 1212 sõlmiti
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal. Esindas Marienburgis asuvat Saksa ordut. Tekkis Mõõgavendade ordu faasil, mis hävis 1236. aastal Saule lahingus (leedukate, semgalite Mõõgavendade ordu)
30.07.1914- kuulutati sõda alanuks, Saksamaa esitas mobilisatsiooni tühistamiseks ultimaatumi Läänerinne- 1.08.1914 kuulutab Saksamaa sõja Venemaale ja Prantsusmaale ja samal ajal ründab neutraalselt Belgiat. Sõjategevuses osaleb 34 riiki. Igaühel oli oma sõjaplaan, mida tuli sõjategevuses kontrollida. 5-6.09.1914 toimus Marne lahing, toimus Prantsusmaal. Prantsuse armee inglaste toetusel seiskab sakslaste edasi liikumise. Sakslased tõmbusid tagasi. Algab tüüpiline kaevikusõda. Idarinne- 17.08.1914 Venemaa tungib ida Preesimaale. Tannenbergi lahing- saksa armee purustab edukalt venelaste armee. September 1914 peatavad vene väed Austria-Ungari vägede pealetungi Serbias. 1914 Austria-Ungari teeb koostööd sakslastega et tungida Poolasse. 1914. Aasta lõpuks idarinne stabiliseerub. 1915-1917 22.04.1915- YPRES'i lahing esimest korda sakslased kasutasid mürgigaasi.
valdusi nii Pühal Maal kui ka Itaalias ja Saksamaal ning veel lisaks head suhted paavsti ja keisriga. Põhja-Eesti saatus oli 1238. a Stensby lepinguga Taani kuninga kätes, kes andis Saksa ordule Järvamaa tingimusel, et viimased ei raja sinna linnuseid. 2.Eestlaste suhted vallutajatega Vallutajad tunnistasid esialgu eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele ning ehki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte kohalikud sakslased, avas see talurahvale oma toodangu turustamiseks laiemad võimalused. Maa alistamisel rahvas ristiti ja kohe seejärel alustati kirikute ehitamist ning loodi kirikukihelkonnad. Talupojad pidid leppima mitmete koormistega ja andamitega kirikutele, maaisandatele ja vasallitele. 3.Jüriöö ülestõus Eestimaa valitsemine muutus vähetasuvaks kui Taani riiklik võimsus kahanes ning selle tagajärjel üritasid ka eestlased võimuvahetuse õhkkonnas oma
Sakslased viivitasid rünnakuga liiga pikalt, sest oodati uute Panther ja Tiger tankide kompaniisid, mis nõudis palju aega. Sellest ajast piisas, et marssal Zukov sai üles ehitada efektiivse kaitseliinide süsteemi. Kolmas suurem kindralstaabi viga oli seoses Lääneliitlastega. Ennem operatsiooni ,,Overlord" ehk Normandia dessanti. Selle suuroperatsiooni tarbeks tegid britid suure töö ära eksitamaks sakslasi. Oli küll teada, et dessant tuleb, aga luure hoolitses selle eest, et sakslased arvaksid, et dessant tuleb mitte Normandias, vaid Calais, mis asub tunduvalt ida pool. Saksa kindralstaap oli selles valeinformatsioonis nõnda kindel, et arvati veel kaks päeva peale dessandi algust, et see oli hoopis pettemanööver ja et põhijõud tulevad hoopis Calaist. Saksamaa oli ennem sõda oma majandust väga hästi arendanud. Ressursse jagati teiste teljeriikidega. Aga tänu pikaleveninud sõjapidamisele ja punaarmee suurusele, olid
Baltisakslased Balti sakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Deutschbalten) vahel ka baltlased, mitte segada ära balti hõimudega, keda ka tihti baltlasteks kutsutakse) olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad (saksa keeles Alt-Livland, inglise keeles Old Livonia) asustanud sakslased ehk saksa diasporaa Baltikumis. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu ja Saksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse, keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest.
Alguses iseseisva eesti idee puudus see tuli aja pikku kui saksamaa vallutas Riia tuli tõnisson maanõukogu istungil välja ideega et antaant võiks toetada balti neutraalse puhverriigi loomist.( baltoskandia, eesti soome unioon) 15 nov 1917 maapäev kogunes toompeale ja v6ttis vastu j2rgmised otsused : eesti riigikorra määrab asutav kogu , kuni asutava kogu koosolekuni on kõrgeim võim maapäev, eestis kehtivad ainult maanõukogu seadused. 18 veebruar 1918 alustavad sakslased pealetungi ja enamlased põgenevad nii jääb aega et iseseisvus manifest ette lugeda.. manifesti autorid on j. Kukk ja F. Peterson. Võimalus ettelugemiseks tekkib 23 veebruaril pärnus ja ettelugejaks on hugo kuusner 22 november- nõukogude väed ründavad narvat( sellega saab sõda alguse) 5 dets 1918 oskar kallas nim diplomaatiliseks esindajaks skandinaaviasse jääb aga ainult helsingisse. 12 detsember 1918 pika hermani tornis heisatakse rahvus lipp
Hans Susi- Talle usaldati piibli tõlkimine, aga see töö jäi katki, sest ta suri katku Balthasar Russow- Tallinna kroonikakirjutaja ja luteri vaimulik. Läti Henrik-teos:Liivimaa kroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele Tähtsamad kohad Otepää- Sinna jõudsid venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakslaste ühisvägi. Peale 20 päevalist piiramist pididugalased ja sakslased alla andma,ning sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Lihula- 1220. aastal rajas Rootsi kuningas Lihula linnusesse tugipunkti ja asus ümberkaudset rahvast ristima. Tartu- 1224 suveks oli mandriosa tähtsaimaks vastupanupunktiks veel Tartu, mida aitas kaitsta Koknese vürst Vjatsko Ümera- Seal toimus Ümera Lahing, ainuke lahing, mille Eestlased võitsid. Eestlaste allajäämise põhjused- Eestlaste maakitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks
kaupade defitsiit; kroonide asendamine rublaga *kultuurielu- koolides õpetama marksism-leninismi, Nõukogude ajalugu; teatris, kinodes Nõukogude autorite looming; purustati mälestussambaid; põletati raamatuid; suleti ajalehed ja ajakirjad ning keelustati seltsitegevus. *repressioonid- viis ellu Siseasjade Rahvakomissariaat; kadus üle 10000 inimese; Laidoner, Päts; küüditamine Suvesõda *7.07.41 ületasid sakslased Eesti piiri, järjest vallutati alad *1500 eestlast Saksa poolel *aktiivsed metsavennad- sihiks kodumaa vabastamine ja iseseisvumine; vastasteks olid Punaarmee ja hävituspataljonid *hävituspataljonlased purustasid tööstushooneid, raudteid ja põletasid talusid Saksa okupatsioon *Sakslased võeti vastu vabastajatena, kuid positiivne hoiak hakkas kaduma, kuna Saksa ei tahtnud teada midagi iseseisvast Eesti riigist. *5.12
· Positsioonisõda edasi kuid vene · 1916 inglased kasutavad vasturünnak lõi nad tagasi. tanke · 1914-1917 manöövrisõda · 1915 gaas Positsioonisõda: · Mõlemad pooled olid välja ehitanud tugevad kaitseliinid · Kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad · Kindlustatud kaevikutest oli raske läbi murda · Oli vaja suurt armeed · 1915 kasutasid sakslased mürkgaasi · Olukord muutus tankide kasutuselevõtuga Manöövrisõda: · Püsiva rindejoone puudumine · Olukorra kiire ja pptamatu muutumine · Üksikud lahingud Sündmused, mis mõjutasid sõja käiku: · Marene'i lahing (prantslased peatasid inglaste abiga saksamaa pealetungi) · Saksamaa vahetas idas armee juhtkonda (võideti vene armee Tannenbergi lahtingus, peatati ida-preisimaal)
06.1914 2)Schlieffeni plaan- Prants kiire purustamine, siis Venemaa 3)Pranst plaan-Fra-Ger piirile rajada kindlustussüsteem, plaan17(Lotring,Elsass) 21-25.08.1914-piirilahing Fra-Eng väed said lüüa 02.09.1914 Marne-i lahing- peatati sakslaste pealetung 1915 sõtta astuvad nii ITL,Bulg 02.05.1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon 1916-Verduni lahing 01.07.1916 Somme lahing Eng tankid 1916 Rumeenia Antandi 07.05.1915sakslased lasid põhja Lustania 08.1917 Caporetto- sakslased häbistasid ITA ning võitsid 06.04.1917 Usa kuulutas sõja Saksamaale 21.03.1918 saksa pealetung, mis lõppes edutult ameerika üksused 08.08.1918 Amiensi all FRA-ENG 600 tanki 29.09.1918 sakslased alustasid rahu läbirääkimisi. Ka Bulg 20.08.1918 Türgi sõlmis vaherahulepingu 03.11.1918 Austria kapituleerub pärast ITL pealetungi 11.11.1918 Comiegne-i vaherahu- I MS oli lõppenud 18.01.1919 Pariisi rahukonverents Reparatsioonid Venemaa kokkuvarisemine: 1)rahutused sõjaväes
suutsid vene armee 1914 Tannenbergi lahingus puruks lüüa. 21.-25. Piirilahing Sügis 1914. Pealetung august 1914 (Prantsuse-Inglise Varssavile väed said lüüa ja paisati tagasi) 2. Sakslased on 35 km 1914. aasta Olukord september kaugusel Pariisist lõpp Idarindel 1914 stabiliseerub 5.-6. Sept. Marne’i lahing. Kolmikliidu poolel 1914 Sellega algab astus sõtta Türgi. positsioonisõda (rinne-720 km pikk) LÄÄNERINDEL MUUTUSETA 1915
1.Miks nimetatakse väärisgaase sellise nimetusega? 2. Mitu elektroni on neil väliskihil? 3. Mitu elektroni on nad valmis endaga liitma, mitu loovutama? 4. Kuidas avastati argoon? 5. Milliseid ühendeid on väärisgasidega saadud? 6. Kui palju He kulub Teie üles tõstmiseks? 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? 8. Milline seos on tuukritel He? 9. Mis Päikesel toimub iga sekundi jooksul? 10. Miks on kasulik He toiduaineid säilitada? 11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Vastused: 1. Väärisgaasid on reageerimisvõimetud gaasid.Nad on õhus tihedamad. 2. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. 3. ? 4. 1893.a juhtis inglise füüsik Rayleigh tähelepanu sellele, et õhu lämmastiku erikaal
juunil olid Nõukogude võimud moodustanud Eesti alal hävituspataljonid, mis pidid lisaks võitlusele vaenlaste diversioonidega, ellu viima ka "põletatud maa" taktikat ehk hävitama enne sakslaste tulekut kõik strateegilist tähtsust omava. Seetõttu saatis nende tegevust ohjeldamatu julmus ja terror, millele metsavennad mitmel pool suutsid siiski ka piiri panna. Küll aga ei suudetud takistada 1.-4. juulil aset leidnud küüditamist Lääne-Eesti saartelt. Juuli lõpuks olid sakslased pool Eestit vallutanud, Põhja-Eesti jäi aga mõneks ajaks veel Punaarmee kätte. Seetõttu suudeti seal läbi viia ka sundmobilisatsioon, millega 33 000 eesti noormeest võeti punaväkke. Enamik neist saadeti peagi töölaagritesse ning ligi kolmandik neist seal ka suri. Paljud teised eesti sõjaväelased tulid võitlustes sakslaste poole üle. Juuli lõpus läksid sakslased koos eestlastega Punaarmee-vastasele pealetungile, mis lõppes 28. augustil Tallinna vallutamisega.
Mõeldes, et võit tuleb lihtne. Suureks üllatuseks suutsid Prantuse väed koos inglaste abiga sakslaste rünnaku tagasi tõrjuda. Prantslased pidid lausa mehi lahingusse viima taksodega. Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Algas positsioonisõda läänerindel. x) Ypres'i lahing 1915 aprill. Toimus positsioonisõda. Saksamaa üritas mürkgaasi kasutades inglaste kaitsest läbi murda, kuid sakslaste väed tõrjuti tagasi. x) Verduni lahing 1916. a veebruaris ründasid sakslased prantslaste Verduni kindlust. Sakslased kasutasid suurtükke ja saavutasid ka edu. Lahing kestis 10 kuud, kuid lõppkokkuvõttes ei suutnud Saksamaa ikkagi Prantsuse vägesid alustada. Sakslased tahtsid Prantsuse armee 'verest tühjaks jooksutada,' kuid pidid ise tõdema suuremat kaotust. Hukkus ligi miljon meest. x) Somme'i lahing 1916 Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa. Esimest korda kasutati lahingus tanke (inglased). Suurim
seas väga nõutud ning on olnud müügis 15 000€ hinnasildiga. Kuulipildujad Kuulipildujad võeti esimest korda kasutusele I maailmasõjas. Need relvad olid väga tõhusad tapmaks vastase jalaväge. Ühe kuulipilduja juures oli 4-6 meest, täites eri ameteid. Algelise ehituse tõttu olid need sõja algul üpris eba- usaldusväärsed. Brittide Vicker kuulipilduja Mürgigaasid - sinepigaas Sakslased olid esimesed, kes mürgigaase kasutasid. Kõige efektiivsemat gaasi kutsuti sinepigaasiks. Sinepigaasi lasti mürskudega ja kuna see oli raskem kui õhk, siis püsis gaas maadligi mitmeid päevi või isegi nädalaid, sõltuvalt ilmastikuoludest. Sinepigaas polnud just kõige tõhusam gaas tapmiseks, kuid see tekitas üle keha valusaid ville, silmad muutusid kleepuvaks ja valusaks ning jäädi pimedaks. Mehed sageli piinlesid nädalaid, enne kui surid.
eelnevalt oli valitsenud demokraatia. Inimesed said demokraatiaga tunduvalt rohkem õigusi, peamiselt inim- ja valimisõigused. Aga paljud inimesed ikka ei olnud sellega rahul. Diktatuurid hakkasid tekkima mitmetel põhjustel. Inimeste arvamus demokraatiast muutus, sest see tõi nende jaoks kaasa majanduskriisi. Diktatuuriga riigis oleks seda olnud lihtne ära hoida. Paljud inimesed pettusid Versailles´ süsteemis. Näiteks sakslased ei olnud nõus sellega, et neilt võetakse kaheksandik maast ära ja lisaks peavad maksma reparatsioone sõjas võitnud riikidele. Sellepärast hakkasid sakslased toetama Hitlerit, kes lubas Versailles´ süsteemi kehtetuks teha. Inimesed pettusid poliitilistes erakondades, kes teineteist mustasid ja maha tegid. Peamisteks diktatuurideks osutusid Fasistlik Itaalias, Kommunistlik Venemaal ja Natsionaalsotsialistlik Saksamaal. Rahvas tahab alati kõike head ja paremat oma riigile
Eestlastemotiveeritus pidi olema väga hea võitlemiseks, sest võideldi ju oma kodumaa ning vabaduse eest, kuida siiski jäeti alla saksa vägedele, aga miks küll? Eestlaste kahjuks rääkis kindlasti nende üpriski halvad suhted naabritega, seega suurt abi oodata ei olnud ja nii ka juhtus. Lõunanaabrid -- liivlased ja latgalid- läksid appi hoopis ordurüütlitele ningvõitlesid eestlaste vastu. Veel peaks teada, et vallutajateks ei olnud ainult sakslased. Eesti oli sattunud venelaste, taanlaste kui ka rootslaste huviorbiidiks. Pidev võitlus erinevate vallutajatega mõjus eestlastele laastavalt. Üks suurim ja otsustavaks saanud põhjus oli kindlasti sõjalise taseme erinevus eestlaste ja vallutajate vahel. Vallutajatel olid sõdijateks väljakoolitatud elukutselised sõjamehed ning neid oli kordades rohkem kui eestlasi. Seega olikindlasti neil ka suurem sõjakogemus, erinevalt eestlastest
Jukamad talupojad tunnistati kulakuteks. Kulaklus kui klass tuli likvideerida. 1928-33 viidi oma kodudest ra 9 mil. talupoega lejnud sunniti astuma kolhoosi. *NATSIONALISTLIK SAKSAMAA 1918 nov. algas Saksamaal revolutsioon. Keiser sunniti troonist loobuma. Saksamaa kuulutati vlja WEIMARI VABARIIGIKS. Saksamaad hirmutas kommunism. Komm. partei krvale tekkis uus partei (1919) SAKSA TLISPARTEI, 1920 nimetati see mber NATSIONAALSOTSIALISTLIK TLISPARTEI (NSTP). Mille eesotsa sai A.HITLER. Sakslased ei olnud rahul Versailles' ssteemiga. 1923 korraldasid hitlerlased riigiprde katse Mnchenis, mis ebannestus. 1933 sai Hitler kantsleriks. Weimari Vabariik hakkas tasapisi asendama kolmanda riigiga: 1. riik Saksa-Rooma keisririik 10.saj. 2. riik Saksa keisririik 1871 a. 3. riik Hitleri Suur Saksamaa (Vangistuses olles kirjutas Hitler "Mein Kamph" (Minu vitlus). Natsionaalsotsialistliku petuse aluseks oli rassiline puhtus. lemaks rassiks oli aaria rass, mille krgeimaks esindajaks olid sakslased
Konstatin Päts ja Konstatin Konik. 21veb kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,manifest kõigile eestimaa rahvastele'') põhiautorid: juhan kukk ja ferdinand peterson. 23veb 1918 luges Hugo Kuusner ette Endla teatris manifesti. 24.veb kuulutati Tln-as eesti iseseisvaks. moodustati eesti vabariigi ajutine valitsus. Peaminister K.Päts. Võeti vastu ajutise valitsuse päevakäsud.Saksa okupatsioon 25.veb- 11nov. Sakslased ei tunnistanud eesti vabariiki. Saksamaa tahtis luua balti(hertsogi)riigi. 1918 tunnistasid Suurbritannia, prantsusmaa ja itaalia valitsused eesti vabariigi iseseisvust. Eeldused: kultuur- kujunesid välja 19saj teisel poolel. 1. Ühtlustus kirjakeel 2. levisid eesti keelsed raamatud ja ajalehed 3. kujunes rahvuslik haritlaskond 4. organiseeriti suurüritusi, mis tugevdasid eneseteadvust. 5. aktiviseerus seltsielu.Majandus- kujunesid välja 19saj teisel poolel ja saj vahetusel. 1. Talude
aastatel 1208-1227. Aga miks kaotati see sõda? Üheks suurimaks põhjuseks võib lugeda sõjameeste oskamatust. Sõdur oli iga vaba relvakandevõimeline mees, kes varustas ennast oma jõukuse kohaselt ja läks sõtta jalgsi, laeval või ratsa. Samamoodi tegutseti ka mujal, aga eestlastel polnud eelnevat kogemust ja nad olid lahingus kõvasti nõrgemad teistest. Teiseks põhjuseks võib lugeda meie arengust mahajäämist. Eestlastel oli kehvem sõjatehnika ja relvastus. Sakslased kasutasid juba piirdemasinad: kiviheitemasinad, piiramistornid ja müürilõhkujaid. Eestlased polnud sellistest asjadest veel kuulnud ja kasutasid väga algelisi relvi. Meie vastu sõdisid väga paljud rahvad. Liivlased, rootslased, sakslased, taanlased-kõik soovisid meie ala vallutada. Neid oli rohkem kui eestimaalasi. Kui vastastel langes lahingus palju mehi, siis neil oli võimalus neid juurde kutsuda, aga meil seda võimalust polnud.