Päästekomitee kuulutas Eesti iseseisvaks Saksa väed okupeerisid Eesti Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla Juunis algas eesti poliitilise juhtkonna vahistamine Ajutine Valitsus sai de facto tunnustuse Suurbritannialt, Prantsusmaalt, ja Itaalialt. Saksa okupatsioonivõimud andsid võimu üle Ajutisele Valitsusele Landeswehri sõda 1919 Eesti vägedel tuli kuu aega sõdida Põhja-Lätis paiknevate Saksa vägedega Sakslased osutasid eestlastele visa vastupanu Võnnu lähedal suutsid Eesti väekoondised sakslased siiski tagasi lüüa Saksa väeosad kohustati Lätist lahkuma Võimule ennistati seaduslik Läti Ajutine Valitsus. Eesti vabadussõda 19181920 Eesti Vabadussõda algas Narva all Punaarmee 6. kütidiviisi üksused tungisid üle Narva jõe Punaarmee esimese rünnaku Narvale lõid 22. novembril tagasi veel sakslased
Jüriöö ülestõusu algus Jüriöö ülestõus algas jüriööl (23. aprillil) 1343 Harjumaal ühel mäekünkal asuva maja süütamisega, mis andis märku, et kooskõlastatud kallaletung kõigile võõramaalastele on alanud. Esimese edu järel valisid ülestõusnud eneste seast neli kuningat. Mõned päevad peale ülestõusu Harjumaal kordusid samad sündmused Läänemaal: eestlased pesid maha ristimisvee ja lõid kõik kätte saadud sakslased maha. Kokkupuude Paidega Uudised Taani valdustes ja Saare-Lääne piiskopkonnas puhkenud ülestõusust jõudsid kiiresti Liivi orduni, kui tapatalgust põgenema pääsenud hirmunud sakslased ükshaaval ordu alale hakkasid saabuma. "Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest hirmsast tapmisest, mis Harjus oli sündinud. Eestlased saatsid saadikutena Paidesse oma neli kuningat, keda saatsid kolm kannupoissi.
Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas Mõõgavendade ordu. 2. Henriku Liivimaa kroonika kui peamine kirjalik ajalooallikas Liivimaa ristisõja algjärgust ja eestlaste muistsest vabadusvõitlusest: - teada Henriku isikut- oli Liivimaa kroonika autor, lätlaste preester ning tegutses ka tõlgina. - osata hinnata kroonika tähtsust ajalooallikana- Tähtsaim allikas Liivimaa ristisõja kohta. Esimene põhjalik Eesti rahvast kõnelev kirjalik allikas.
1917 2.märts Tallinnas ülelinnaline streik (peale tsaari kukutamist) 26.märts demonstratsioon Petrograadis (mässu tipp) Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24
1158 sakslased rajasid läänemere kaldale lübecki linna. 1201 piiskop albert rajas riia linna. 1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal.
Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli Ostheer’il puudu veel 1600 tanki Mark III ja IV, 2000 suurtükki ja 7000 tankitõrjesuurtükki. Venemaale toodud poolest miljonist hobusest olid pooled 1942. aasta kevadeks surnud.
seotud paljud Euroopa riigid ning konfliktide korral oleks puhkenud sõda. Positsioonisõda- Välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja- vahendid (okastraattõkked, kaevikud jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati punkreid. Marne´i lahing- 1914- Prantsuse armee pani saksa väed seisma. Algas positsioonisõda. Ypres´i- 1915 Sakslased kasutasid mürkgaasi üritades inglaste kaitsest läbi tungida. Inglased kandsid küll raskeid kaotusi, kuid suutsid sakslaste rünnaku tagasi lüüa. Verdun- 1916 Sakslased valisid sellise koha, mida Prantsuse väed oleksid valmis viimse meheni kaitsma. Sakslased kandsid ise suuremaid kaotusi ja neil ei õnnestunud prantslasi murda. Somme´i- 1916 Inglise-Prantsuse väed üritasid tugeva suurtükitule toel Saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi
Vähemlased (juht oli Kerenski) 9. Kuidas saavutati Eestile autonoomia, ehk piiratud iseseisvus? 26. märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburgis. Selle tagajärjeks Eesti saavutas autonoomia, mille tulemusena tuleb kokku Maapäev(Esimene Eesti Rahvaesindus) 10. Koostage kava: Eesti vabariigi loomine 1917-1918? (5p) Tuli kokku Maapäev (1917) 28.nov. 1917.a. Maapäev kuulutab end kõrgeimakd võimuks Eestis 1918.a. tungisid sakslased saartelt edasi (Moodustati Eesti Päästekomitee 23.veb. 1918.a. kuulutati Pärnus välja Eesti Vabariik 24.veb. 1918.a. tehakse seda ametlikult Tallinnas 11. Millised olid Eesti iseseisvumise olulisemad eeldused?(4) Rahvuliku haritlaskonna teke Eestlaste majanduliku jõukuse kasv Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts, Tõnisson) Osalemine omavalitsuse juhtimises 12. Millega paistsid silma Saksa võimud Eestis, 1918.a
Jaan Poska-kirjutas alla tartu rahule(delegratsiooni juht) Adolf Joffe-Nõukogude venemaa deglaratsiooni juht Schlieffeni plaan sakslaste plaan mille korralduseks oli 6 nädalaga Pariisi vallutamine, Seejärel vägede koondamineVenemaa vastu, Sõja võit 3-4 kuuga Plaan XVII-Elsass-Lotringi hõivamine Positsioonisõda: *Kaevikud läänerindel *Inimressurss *Logistika *Läbimurdekatsed *2-3 kaevikuliini Totaalne allveesõda-(Veebruar 1915)Ing vs saks. Inglased võitsid ning tagasid selle et sakslased ei saaks oma laevu sadamast välja lasta ning panid sadama läheduse meremiine täis kadunud põlvkond: *Sõja julmus ja mõttetus *Sõjarusutus *Vastumeelsus riigi valitsejate suhtes *Endasse sulgumine Rahvakomissaride nõukogu- oli NSV Liidu kõrgeimvalitsusorgan 6. juulist 1923 15. märtsini 1946 Bresti rahu- Saksamaa ja Venemaa vaheline leping Weimari vabariik- 1919 võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon, mida hakati kutsuma Weimari vabariigiks
poliitilist vaistu, paludes abi rootslastelt. Siiski lõppes asi läbikukkumisega,sest Liivimaa ordujõud osutusid liialt ülekaalukateks. (Zetterberg, 2009) 1. Jüriöö ülestõusu algus Ülestõus algas ööl vastu 23. aprilli Harjus, kus omavolitsesid peamiselt Taani kuninga sakslastest vasallid. Samal ööl süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Kroonikateadete kohaselt algas kogu Harjumaal põletamine ja tapmine, kõik sakslased, kes kätte saadi, löödi maha. Ei halastatud ka Padise kloostris olnud 28 mungale, kes samuti tapeti. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. (Laar, 1957) Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Enamik neist nimelt pärast 1343. aastat
keelseid sõnu, mida kasutatakse igapäevaselt. Näiteks sõnad: davai ja bõstro. Venemaal on suur osa ka Eesti arhitektuuris: peaaegu kõik koolimajad, lasteaiad, kultuurimajad, kaubandusjooned, tööstused on ehitatud Nõukogude Liidu rahade eest ja projekteeritud nõukogude arhidektide poolt. Näiteks võib tuua Põltsamaal asuvad kino ja endise telegraafimaja, lasteaiad ,,Tõruke" ja ,,Mari",Veski tänava koolimaja. Eestimaa aiandus- ja arhitektuurikultuuri on jätnud oma jälje sakslased. Saksa mõisnikud rajasid Eestimaale oma mõisad ja nende juurde kujundati ka võimsad aiad. Muistsed eestlased kasvatasid endale ainult söögiks vajlikke köögivilju ning selle juures ei pööratud aia kujunduslikule ilule erilist tähelepanu. Sakslaste tulekuga asi muutus:talupojad, kes mõisnike juures aiatöödel käisid, viisid oma sakste juures õpitud iluaiandusnippe ka kodutaludesse ja nii kujuneski omamoodi ajanduskultuur. Tänapäevases Eestis pööratakse samuti suurt
kellelt võidi aga ehk oodata sakslastevastast tegevust mere poolt. Henriku teatel oli väe kokkukutsujaks ja juhiks Lembitu. Sulev Vahtre ja teiste eesti ajaloolaste arvates kogunesid eestlased Paala jõe lõunakaldale Tepu talu juurde, kus oli sobiv jõeületuskoht. Eestlased kogusid väe kokku ja jäid ootama venelaste abijõude. Kuid Novgorodis oli samal ajal vahetunud vürst ning seetõttu olid seal sisesegadused. Vahepeal olid sakslased aga eestlaste väe kogumisest teada saanud ja koondasid Henriku teateil kokku umbes 3000- mehelise valikväe, mis tungis Sakalasse. Eestlased said sakslaste tulekust peagi teada ja liikusid neile vastu. Ristisõdijate väge kohates liikusid nad Viljandist kõrvale, ajaloolaste oletuste kohaselt praeguse Pärsti ja Vanamõisa kanti, kus oli eestlastele sobivam metsane maastik ja saksa rüütlite sõjaline edemus polnud niivõrd määrav.
Vemork Vemork on hüdroelektrijaam väljaspool Rjukani linna, Tinni vallas, Norras. Elektrijaam ehitati Norsk Hydro* firma poolt ja avati 1911. Aastal. Selle peamine eesmärk oli parandada lämmastikku, et toota väetist. Vemork oli esimene tehase ala, kus toodeti massiliselt raskevett, mida moodustati vesinikust Haberi protsessiga. Teise Maailmasõja ajal oli Vemork Norra raskevee sabotaazi ohver, kui Sakslased ehitasid seal oma tuumapommi. Raskeveejaam suleti 1971. aastal ja 1988. aastal avati seal Norra Tööliste Muuseum. Ajalugu 1906. aastal alustas Norsk Hydro* maailma suurima hüdroelektrijaama rajamist. 60 megavatine elektrijaam asus Rjukani kose lähedal ja oli peale 6 aastat ehitamist maailma suurim hüdroelektrijaam. Projekt oli nii suur ja kallis, et seda pidid toetama allikad üle ookeani. Jaam oli Norsk Hydro kuulutaja. 1911. aastal lõppesid ehitustööd
nende liitlastele (liivlased & latgalid) ka Rootsi ja Taani kuningad, ning sõjategevus levis üle terve Eesti. Eestlased sõlmisid ajutised liidusuhted venelastega, et sõdida sakslaste vastu. Eesti mandriala langes täielikult võõrvõimude kätte. Madisepäeva lahing (1217)oli üks verisematest ja pikema-ajalistest lahingutest, kus eestlased suutsid kokku koguda ~6000 sõjameest. III Periood (1222 - 1227)* 1222 saavad Sakslased TOTAALSE võimu Eesti üle, välja arvatud Tallinn, mis jäi Taanlaste võimu alla. 1227 Vallutati LÕPLIKULT Saaremaa, mis oli viimaseks vastupanukoldeks, tapeti nii mehed, kui ka lapsed. Viimaseks Linnuseks, mis vallutati, oli Muhu Linnus. 3- Eestlaste liitlased ja vastased Liitlased* Venemaa (Ajutiselt) Vastased* Saksamaa, Taani, Rootsi, algeliselt käis rüüsteretki tegemas ka Venemaa 4- Eestlaste allajäämise põhjused ja tagajärjed
kunstniku silme läbi Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu 1208-1212 1208.a latgalite ja sakslaste rüüsteretk Ugandisse 1210.a Ümera lahing 1211.a. Viljandi esmakordne piiramine ja viljandlaste ristimine 1212.a sõlmite kolmeks aastaks vaherahu 1215. aasta Enne vaherahu lõppu korraldasid sakslased sõjakäigu Läänemaale ja Põhja-Sakalasse Eestlased üritasid vasturetke Riia hävitamiseks, kuid see ebaõnnestus Ugandi ja Sakala võtsid ristimise vastu 1217. aasta Jaanuaris toimus ugalaste ja sakslaste sõjakäik Venemaale Veebruaris saabusid venelased Otepää alla ja asusid koos saarlaste, harjulaste ja ristitud sakalastega linnust piirama Sakslased tunnistasid kaotust ja lubasid lahkuda kogu Eestist Madisepäeva lahing
*Sõda tõi kaasa mitmeid olmelisi ebamugavusi. Paljud tarbekaubad (suhkur,petrool,tee,tuletikud) läksid ,,kaardi peale", puhkes õitsele must turg.1914.a kuiv seadus. Tehased töötasid täiskäigul, kuid andsid peamiselt sõjalist toodangut; tööliste arv kasvas järsult, kui keskmine kvalifikatsioon langes. Kasvas ka Eestis dislotseeruvate sõjavägede hulk (1917.a alguses oli Eestis 100 000 Vene sõjaväelast, sama a lõpuks juba poole rohkem). *1915.a jõudsid sakslased Riia alla ja sõjalaevad Liivi lahte. Pärnu ametivõimud käskisid õhku lasta ,,Waldhofi" tselluloositehase.Paldiski elanikud nägid saksa imerelva-tsepeliini. LätistEestisse tuhandeid sõjapõgenikke. Trt moodustati J.Tõnissoni juhtimisel Põhja-Balti Komitee,kuhu koondus hulk rahvuslikult meelestatud tegelasi ja mis rajas oma osakonnad üle kogu maa.See mood sõjapõgenikele ulualuse ja töö leidmiseks, eestlaste omaabi korraldamiseks. Veebruarirevolutsioon *1917
Eestlaste esindajaid, 4 kuningat ja nende sulaseid süüdistati sakslaste tapmises, puhkes võitlus ja nad tapeti. 14. mai 1343 Sõjamäe kõrgendikul toimus toimus lahing eestlaste ja Liivi ordu vahel, sakslaste ehk Liivi ordu võit. Tallinna alla saabusid rootsalsed, aga nähes, et eestlased on kaotanud, läksid nad tagasi. 24. juuli 1343 puhkeb ülestõus Saaremaal, saaralsed piirasid Pöide linnust, kui linnus alistus, lubasid saaralsed linnuse elanikke lahkuda. Aga kui sakslased linnusest väljusid loobiti nad kividega surnuks. 1344 veebruar-Liivi ordu Saaremaal, vallutavad karja linnuse ja poovad saaralste kuningas Vesse üles. 1345 ordu väed naasevad Saaremaale ja rüütavad Karja ümbruse põhajlikult, eestlased suunniti ehitama nn. karistuslinnus Maasilinn ja lõpetama Kuressaare piiskopi linnuse ehitus. Jüriöö ülesõusus ajal mässasid ka teised Eesti maakonnad ja liivlased. Liivi ordu võitis Jüriöö ülestõusu.
Serbiat toetasid Venemaa ja Prantsusmaa. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. · 01.08.1914 kuulutas Saksamaa Venemaale sõja · 03.08.1914 kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja · 04.08.1914 viis Saksamaa oma väed üle (erapooletu) Belgia piiri, Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale · 05.08.1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Venemaale · 23.08.1914 Jaapan kuulutas sõja Saksamaale ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad · 26.-30.09.1914 Tannembergi lahing, sakslased sundisid venelased lahkuma Ida- Preisimaalt; samal ajal sundisid venelased Austria-Ungarit taanduma Galiitsias · Septembriks saavutas Saksamaa edu läänerindel, läheneti Pariisile. · 03.09.1914 Vene väed vallutasid Lvovi, pärast lahinguid Visla keskjoonel tekkis idarindel positsioonisõda · 05.-06.09.1914 Marne'i lahing, Prantsuse ja Briti väed andsid löögi sakslastele, läänerindel tekkis positsioonisõda · 07.11.1914 vallutas Jaapan sakslastele kuuluva Qingado kindluse 1915:
inimesed öelnud, et riik hakkas paremini toimima ja õitsema, taastati Vana Rooma aegseid ehitisi ja monumente jne, tugevdati sõjaväge. Kõik toimis nii kaua kui hakkas II MS ja Mussolini valis Hitleri poole. 2. Ja 3. Suur Depressioon ehk lihtsalt majanduskriis maailmas 1929 kuni noh nt. Saksamaal hakkas see kaduma 1933, aga täielikult kadus see II MS ajaks. Mõju oli Saksamaale laastav, sest töötuid oli miljonites, ala 13 mln äkki, aga ühesõnaga majandus kurnatud, kuna sakslased pidi maksma sõjakahjusid võitjariikidele ehk inglastele ja prantslastele, lisaks valitsus ei meeldinud saksa rahvale, Weimari vabariigi ajastu oli siis, Hindenburg oli president nt. Enne Hitlerit. No ja sellega saigi algus natside võimuletulek, sest sakslased ei saanud aru, miks nad kaotasid sõja, tekkis viha oma valitsuse vastu jne, käidi õllekeldrites joomas ja arutamas poliitika üle, seal oli ka Hitler ning ta hakkas seal pihta oma kõnedega jne,
Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud. NSVL ja Saksamaa pidasid ühist võiduparaadi. 1939 nov ründas NSVL Poolat ja Bessaraabiat 1940. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt lääne. Prantsuse-Saksa piiril Maginot' ja Siegfiredi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda. Mõnevõrra aktiivsem tegevus merel. 1940 Saksa armee vallutas Taani ja Norra- 10.mai 1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantslased olid murtud. 22.juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 2/3, sealhulgas Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus. Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu.
Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati ülemaailmsest kommunismi võidust ning räägiti vajadusest kaitsta ennast võimaliku rünnaku eest. Tegelikkuses tähendas see kõik sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastate lõpul asusid sõjakad suurriigid oma vallutuskavasid innukalt teoks tegema. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased, Suurbritannia seadis lahinguvalmis oma laevastiku, sõjalisi ettevalmistusi tehti ka Saksamaal. Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Ka Tsehhoslovakkiat sunniti selle
EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956)
Seejärel oli väejuhatus välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda löök Belgia ja Hollandi pihta ja meelitada nii Belgiasse Prantsuse-Inglise põhijõud, kes pidid tõrjuma vaenlase. See oleks olnud otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkiv pealöök. Tegelikult hõivasid Saksa armee põhijõud Luksemburgi ning tungisid lääneliitlaste põhijõudude seljataha, et need ühe hoobiga purustada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Sakslased oli nii mõndagi õppinud I maailmasõjast ning tegutsesid targalt ja etteplaneeritult. Sakslaste edu põhines 1939.-1940. aastal selles, et neil oli plaan, kuidas jõuda vaenlase seljataha, niiet viimased seda ei ootaks. 5. Kas Hitleri plaan vallutada Inglismaa oli reaalne? Kas see vallutus oleks taganud Saksamaa võidu sõjas? Põhjenda. Ma arvan, et Hitleri plaan vallutada Inglismaa polnud reaalne, sest ta tahtis Inglismaaga rahu
mittekallaletungilepingu. Selle lepingu üks salapunkt oli Euroopa jagamine, millega siis NSV Liit sai endale Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia. Saksamaa sai ülejäänud Poola ja Leedu. *Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid lootis et nad ei sekku. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et sakslased peavad sõdima kahel rindel. *Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist läände, milleks ka pakt võimaluse andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult kasuks tulnud. Müncheni kokkulepe – Hitler nõudis Tšehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks – Tšehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa
Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa nõudis selle tühistamist. 1. augustil 1914 kuulutas Saksamaa Venemaale, Prantsusmaale sõja ja tungis kallale Belgiale. Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan – Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede viimine Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan – plaat 17 – Elsass-Lotringi hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaal sõjaplaan puudus. Venemaa oli nõrgalt ette valmistatud. Marne'i lahing – sakslased peaaegu Pariisis, kuid prantslased koos inglastega panid edasiliikumise seisma. 3. Sõjategevus 1915-1917. 1915. aasta alguses algas positsioonisõda, mille põhjustas olukord, kus kaitserelvad ja -vahendid (kaevikud, okastraadid jms) olid ründerelvadest tõhusamad. Positsioonisõjas ehitati välja kaevikute liinid kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega. Rajati ka punkrid jalaväe jaoks. 1915. aastal Ypres'i lahingus kasutasid sakslased esimest korda keemiarelva (mürkgaasi). Tänu
Natsionalism ja imperialism Liidusuhete mehhanism neisse sisse kirjutatud automaatsus nt kui saksamaa midagi tegi siis prantsusmaa v venemaa pidi koheselt midagi tegema, ei tohtinud võtta aega et asju kaaluda ja mõtiskleda Valmisolek sõjaga riskida ammu ei olnud sõda olnud inimesed olid unustanud, mida tähendavad laibamäed ja hävingud jne sõda ei kardeta, peetakse vajalikuks, puhastaks ühiskonna Sakslased arvavad, et peale sõda oleksid riigid ühtsemad varem suudetud pinged maha võtta enne kui asi käest läheb Ohtu alahinnati! ei oldud sõdade vastu, oodati ja taheti sõda Serbial puudus ligipääs mere juurde 28. juuni 1914 Austria-Ungari lootis kiiret võidukat sõda, et Serbiale koht kätte näidata sõda oleks saanud ära hoida, aga taheti teha üks kiire lühike sõda 2. august 1914 Münchenis rahva kogunemine peale seda kui saksamaa on venemaale sõja kuulutanud ( v
selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain, kes pakkus välja kokkuleppe, mis takistas kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1939 vallutasid sakslased terve Tsehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas; Tsehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks, Slovakkias aga moodustati Saksamaast sõltuv vasallriik. Suurbritannia ega Prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks, sellal kui Hitler esines "rahu kaitsjana" ning saavutas Saksamaa eesmärgid sõjalise jõuta. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa aga Poolalt Gdaski ning Leedult Klaipda loovutamist.
Kõigepealt tabasid nad peamiselt Sakala ja Ugandi alasid, kuid nad võitlesid vapralt vastu. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See tugevdas eestlaste eneseusku. Kuid suhted pingestusid idanaabritega, kes korraldasid mitmeid sõjaretki Eesti aladele. See kõik kurnas nii eestlasi, kui ka ristisõdijaid. 1212. aastal puhkes katk ning sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu. 1215. algas võitlus uuesti. Sakslased koos latgalitega tegid mitmeid rüüstavaid retki Ugandisse, kuid jõudsid sealt ka juba edasi Kesk-Eestisse. Eestlased üritasid teha sõjaretke Riia vastu, kuid see ebaõnnestus. Sakalased ja ugalased olid sunnitud rahu paluma ja ristiusku vastu võtma. Eestlased sõlmisid liidu venelastega ning läksid Otepää linnuse alla sõdima. Peale seda olid sakslased sunnitud Eestist lahkuma. Eestlased proovisid uuesti minna Riia linna ründama, et alasid veelgi suurendada
kui ka õhusõda Suurbritannia kohal. Aastal 1941 tegi Jossif Stalin ka sõjalisi käike, sest temani jõudsid teated nagu sooviks Saksamaa eesotsas Hitleriga mittekallaletungilepingut murda. Samuti oli kummaline ka Saksa vägede koondamine NSVL läänepiiridele. Paraku ei tahtnud Stalin Hitlerit ärritada, arvestades Wehrmachti lahingukogemusi. Stalin keeldus uskumast ka sõnumit, mille lähetas temale üks usaldusväärseim välismaa spioon 1941. aasta juuni keskpaigas. Ta hoiatas, et sakslased on alustamas pealetungi juba nädala pärast (Bastable 2008: 16,17). Stalini keeldumine uskumast Hitlerilt tulevat rünnakut, paneb arvama, et Stalin võttis MRP-d tõsise lepinguna ning ei kavatsenud sellest iial taganeda. Seega võis ta oletada, et ka Hitler ei oleks suuteline lepingut rikkuma. Teisalt võib-olla ta ei tahtnud tunnistada, et teda on petetud. Oluline on see, et lõpuks Stalin hakkas siiski tegutsema ning endise liitlase vastu väärilist vastupanu osutama. Sissetung algas 22
saatmine võttis kaua aega. Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari vahel. Ausria-Ungari : saadi aru, et võidelda tuleb mitmel rindel. Suuremad väed koondati itta Venemaa vastu ja väiksemad lõunasse Serbia vastu. 4. erinevused ida- ja läänerinde sõjategevuses: Läänerindel : 2. august 1914 saksa väed hõivasid luksenburgi, paar päeva hiljem alustati pealetungi Belgiasse. Tugev vastupanu, sakslased lasid belglasi külade viisi maha. Prantusmaa alustas lahingutegevust rinde lõunalõigus, jättes oma vasaku tiiva nõrgaks. Viimane aga langes suurte saksa üksuste rünnaku alla, kus sakslastel oli ootamatu kokkupõrge prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. Piirilahingus said Prantuse-Inglise väed lüüa ja rinne liikus mitusada km tagasi, jõudes Pariisi lähedale. Prantslased olid õppinud arukalt taanduma, kuid kaotasid koos sakslastele loovutatud
osa elanikkonnast baltisakslased. Algas keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon Kommunistid tegid üksikuid katseid Saksa vägedele vastu hakata, kuid said raskelt lüüa. 3. märts Saksamaa ja Nõukogude Venemaa sõlmisid Bresti rahu, millega Eesti anti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. Sakslased olid ametlikult Eesti kätte saanud enamlastelt, kuid mitte eestlastelt. Mingist Eesti Vabariigist sakslased ei soovinud isegi mitte kuulda. Kuna Antandile oli kasulik kõik, mis Saksamaad kuidagi häirida võis, tunnustasid Eesti Vabariiki de facto nii Inglismaa, kui ka Prantsusmaa ja Itaalia. Asjaajamine viidi üle saksa keelele, saksakeelseks muudeti ka Tartu Ülikool ja gümnaasiumid. Baltisakslaste kõne ja käitumisviisis avaldus põlgus põlisrahvaste ja Venemaa vastu. Baltisakslased kavatsesid võtta olukorrast, kus nad on peremehed, maksimumi. Selleks maksimumiks oli Balti
28 september 1939 Oli Eesti sunnitud allkirjastama Venemaaga vastastikuse abistamise bakti. Saaremaale, Hiiumaale ja Baldiskisse tulid Vene sõjaväebaasid 25 000 mehega. Samal ajal lendasid Eesti kohal pidevalt Vene lennukid ja Ida piirile koondati punaarmee üksuseid. Sisepoliitika Kaarel Eenpalu astus tagasi ja uue valitsuse moodustas Jüri Uluots. Piirangud demokraatiale jäid kehtima. Oktoobri algul hakkasid laevadega Eestist lahkuma balti sakslased ja Saksastunud eestlased. (operatsioon Umsiedlung). Seoses II maailmasõjaga suurenesid majandusraskused, vähenes kaubavedu ja kujunes talongikaubandus. Selle tulemusel aktiviseerusid vasakpoolsed ringkonnad. Välispoliitika Eesti sattus välisoliitilisse isoloatsiooni ja hakkas sõltuma Nõukogude Liidust. Püüti tihendada suhteid Läti ja Leeduga, kes olid sarmases olukorras. Venemaa alustas Soome vastu Talve sõda ja kasutas ründamiseks Eesti lennuväljasi
Suur Isamaasõda Barbarossa plaan, saksamaa sõjaplaan nsv liidu vastu, kus tuli viia väed otse venemaale ja mitte lasta neil taanduda selle sügavusse. . 21 juuni 1941 algab suur isamaasõda. Rünnakusuunad süd- leningrad, mitte- moskva, nord ukraina. Saksa liitlased, rumeenia , itaalia soome , slovakkia ungari. 1941 pannakse sakslaste pealetung seisma, moskva lahing. Sest halvad ilmaolud ja riietus ning venelased olid toibunud esimesest tagasilöögist. 1942 Stalingradi lahing- sakslased said löögi milest nad enam ei toibunud. Sakslased piirati stalingradis ümber ja ei lastud neid piiramisrõngast välja, ei aidanud ka õhuväed. Lõppes saksamaa kapituleerumisega ja 300 mehe surmaga. Murrangulahingud: Kursk sakslased olid toibunudja otsustasid kurski all venlasi rünnata. Vene väed osutusid tugevamaks ja sai selgeks et vene väead on tugevamad. El-alamein 1942 - sakslased ei saanud varustust ja neid sunniti brittide ja usa poolt taganema tuneesiasse
Kõik mis on olnud minevikus, on tähtis praegu, sest kõik minevikus toimunud on mõjutanud tulevikku. Kõik baltlaste teod nii Eestis kui Lätis on teinud meist need , kes me täna oleme. Isegi kui need pole olnud meelt mööda, tuleb sellega leppida. Seitsesada aastat tagasi Eesti maale tulnud võõras haritud rahvas ning endale kodu lõi, aga saksastamiseks polnud neil piisavalt jõudu. Baltlased arvasid, et ilma nendeta ei jääks eestlased püsima. Väidetakse, et sakslased tõid meile kultuuri, aga tegelikult eestlased ise otsisid endale kultuuri. Kui sakslaseid poleks tulnud, ega me kultuurist ilma poleks jäänud. Eesti asub läänemere kaldal, küll oleks kultuur tulnud Skandinaavia riikidest või Taanist. Baltlased väidavad, et nad tõid protestantismi meile, aga tegelikult said nad said nad protestantismi osaliseks samamoodi nagu meie, väljaspoolt saanud. Nad lihtsalt kandsid seda edasi. Protestantis oleks tulnud ka ilma sakslasteta, kuna see
KIRI KODUSTELE Tere kodused, kirjutan teile hästi lühidalt, sest pole aega sõda käib ja kõik on nii kiire, teage ma olen elus. Minuga on kõik korras. Olin koomas 2 päeva, nüüdseks on kõik minuga hästi ja oodake mind koju, loodan, et ikka näen teid ja meil on kõik korras. Sakslased pommitavad meid ülevalt poolt lennukitega ja venelased maa jõududega. Väga pikalt kirjutada kahjuks ei saa, ja ei saa ka alati saata kirju, sest venelased tulevad suurte hulga sõduritega peale ja neid takistada on väga raske, meil pole alles nii palju sõdureid ja nii palju relvi ja padruneid, venelastel on väga palju sõdureid ja sakslased pommitavad ka veel meid lennukitega. Kuulsin, et Soomlased pidid meie poole
vallutussõja tugipunkt.Kogu alistatud maa pühitseti Neitsi Maarjale - Eesti ja Läti ala- Maarjamaa. 1202 asutati Mõõgavendade ordu(1202- 1236).Ordu juht oli ordumeister. Jagunes : rüütelvennad - ülesanne sõdida., Preeservennad - pidasid vaimulikke talitlusi, Teenijad vennad- kannupoisid, kokad jt. Mõne aastaga suudeti liivlased ja latgalid alistada ja ristiusku pöörata. Sissetung Eestisse 1208 - Sakslased tungisid koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine, inimeste tapmine.Otepää linnus süüdati põlema. Eestlased tegid vasturetke. Võnnu piiramine 1210- eestlaste vasturetk, asuti piirama Võnnu linnust, mis oli üks tähtsamaid Mõõgavendadeordu tugipunkte. Eestlased taganesid, kuuldes et Võnnulastele on tulemas appi Riia suur vägi. Võnnulased koos liivlaste ja latgalitega hakkasid eestlasi jälitama.ÜMERA LAHING. Eestlased jäid Ümera
· 13. saj. alguseks oli kogu euroopa kristlik · Eestisse jõudsid esimesed missionärid läänest 11.saj · Ristiusu levok tõi kaasa lääneliku kultuuri · Muistses vabadusvõitluses 13. saj. astuti välja vägivaldse ristiusustamise vastu Muistne vabadusvõitlus 1. 12. saj. algas sakslaste tungimine ja ümberasumine itta 2. võitlus toimus ristisõja vormis, 1143 jõudsid sakslased läänemere äärde, eesmärgiks suruda peale oma ülemvõimu ja ristiusku 3. 1158 rajati läänemerele linnu (Lübek) merekaubanduskeskus 4. Peale kaupmehi tulid siia missionärid 5. Rooma paavst ehk Püha tool oli huvitatud siinsete hõimude kiirest pööramisest ristiusku 6. Baltimaade rahvaste vägivaldne ristiusustamine algas liivlastest 7. I Piiskop (missionär, munk) Meinhard ühitseti ametisse 1186. 8
Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919. Saksamaa, kes oli tegelikult soovinud vaid oma liitlast Austria-Ungarit toetada, sai lüüa. Sakslased pidid nõustuma kõige raskemate rahutingimustega. Versailles' lepingu põhjal kuulutati, minumeelest äärmiselt ebaõiglaselt, sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi loovutama (ilma kolooniateta) 70 579 km² oma maast ja andma ära 6,5 miljonit elanikku. Hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele olematut 233 miljardit kuldmarka reparatsioone. Kuna ta aga ei suutnud seda tohutut summat maksta, okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia ka veel Düsseldorfi ja Ruhri alad
Kahtlemata suurendas selline elu nende ühtekuuluvustunnet ja see muutis nad veelgi tugevamaks. Seda kahjuks eestlase kohta öelda ei saanud. Samuti oli vaenlaste hulk mitmeid kordi suurem, neil oli parem relvastus ja tehnika ning neile tuli pidevalt abivägesid. Võitluste käigus õppisid eestlased küll vaenlastelt mitmeid uusi sõjapidamismeetodeid, kuid see ei päästnud neid sõjalisest allajäämisest. Eestlaste kallal oli mitmeid vallutajaid. Kõigepealt tungisid 1208. aastal sakslased koos latgalitega Ugandisse.Nende ründamise ajendiks oli see, et Ugandi eestlased olid kunagi "enne Riia ehitamist" röövinud Väinalt Pihkva poole suunduva hinnalise saksa kaubavoori ja jätnud tähelepanuta korduvad nõudmised kaup tagastada. Kaubavooride kaitse oli olnud liivlaste alistamise ja Riia rajamise üks peamisi põhjusi ning Pihkva kaubatee ohutus oli väga oluline. Sakslased rüüstasid külasid ning süütasid Otepää linnuse
Õigeusu kirikud – Äärelinna venestuspoliitika puulobudikud Eesti aeg Riigiasutused - Eesti aja alguses ei olnud raha, et ehitada, kui siis alustati Pankade ehitamisest. Ehitati riigikogu hoone nt, muuks raha ei olnud. Koolimajad Elamuehitus (Asuniku)Talud Kuhu lähevad riigiasutused? Maareform – sakslased jäävad ilma oma sissetulekuallikatest, varad antakse eestlastele, müüvad oma linnapaleed maha Eesti riigile Liivimaa rüütelkond u 160 pere Eestimaa rüütelkond u 130 peret Saaremaa rüütelkond u 25 pere Rüütelkonna hoone on administratiivhoone, kus kanti nn puhtatõulised aadlid matriklisse. Eesti riik saatis rüütelkonnad laiali. Nõukogude aeg Masselamuehitus Parteikomiteed Kinod – kino oli kontroliitud vs teater Kolhoosid ja sovhoosid, sundkollektiviseerimine
oldi valmis koostööks Prantsusmaaga Venemaa nõrk ettevalmistus plaan oli sõdida kahe vastasega üheaegselt (Saksamaa ja Austria-Ungari) Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud kahele riigile üheaegselt: Venemaa ja Sebria 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918 1914: Saksamaa alustas pealetungi Belgiasse – Saksamaa ründas Prantsusmaa vasakut tiiba, kuid sinna ilmusid Briti väed. Sakslased said piirist läbi ning lähenesid Pariisile. Marne’i lahingus sai Prantsusmaa koos Inglismaa abiga sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Tannenbergi lahingus läks Venemaa Prantsusmaale appi, kuid vene armee sai lüüa. 1915: Sõda läänes muutus positsioonisõjaks. Ypres’i lahingus kasutasid saksa väed esimest korda mürkgaasi inglaste vastu.
oldi valmis koostööks Prantsusmaaga Venemaa nõrk ettevalmistus plaan oli sõdida kahe vastasega üheaegselt (Saksamaa ja Austria-Ungari) Austria-Ungari sõjaplaan oli koostatud kahele riigile üheaegselt: Venemaa ja Sebria 8. Olulised sõjasündmused 1914-1918 1914: Saksamaa alustas pealetungi Belgiasse – Saksamaa ründas Prantsusmaa vasakut tiiba, kuid sinna ilmusid Briti väed. Sakslased said piirist läbi ning lähenesid Pariisile. Marne’i lahingus sai Prantsusmaa koos Inglismaa abiga sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma. Tannenbergi lahingus läks Venemaa Prantsusmaale appi, kuid vene armee sai lüüa. 1915: Sõda läänes muutus positsioonisõjaks. Ypres’i lahingus kasutasid saksa väed esimest korda mürkgaasi inglaste vastu.
Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Ümera lahing 1210 Eestlased võitsid. *Madisepäeva lahing 21.sept 1217 Eestlased kaotasid ( Olime ühtsed Esimest korda) 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said? Eestlastel puudusid liitlased sõjas vastas olid aga sakslased, taanlased, latgalid, venelased, rootslased ja leedulased. Puudus ühtne riik. Eesti malevad ei tundnud eriti Viske ja Heiterelvi (kiviheitemasinad,amb) Eestlaste puudus korralik sõjaline väljaõpe, samas siia tulnud rüütlid
Itaalia on võitjad. I maailmasõda lõppes 11.11.1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahuga. Sellega lõppes sõjategevus. Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille ülesandeks oli välja töötada püsivad rahulepingud. Istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidi leppima Saksamaa. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa. Saksamaa pidi loobuma suurtest aladest ning sõjas tekitatud kahjud tasuma ehk reparatsioone maksma Atandi riikidele. Sakslased ei tohtinud omada tugevat armeed. Nad loobusid ka relvastusest: suured sõjalaevad, allveelaevad, tankid, rasked kahurid, lahingulennukid. Saksamaa loovutas alasid Tsehhoslovakkiale, Poolale, Taanile, Prantsusmaale, Leedule ja Belgiale. Loobus ka sõjaväest. 20.ndad olid rahulikud, kuid 30.ndatel teravnes rahvusvaheline olukord. Sakslased ei leppinud kaotusega ja tahtis rahulepingu tühistada ning sõjakaotuse tasa teha. 1929. Majanduskriis
Siegfriedile olid rajatud kaitseliinid. Sõjategevus soikus ning kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud, sellega algas nn kummaline sõda. Merel käis aktiivsem tegevus: Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid, kuid kandis seejuures tõsiseid kaotusi. Et laevastikul rohkem tegevusvabadust oleks, käskis Hitler 9. aprillil 1940 rünnata Norrat ja hõivata Taani. Norrakad avaldasid ägedat vastupanu ja kuningaperel õnnestus Norrast lahkuda. Sakslased said suure osa Norrast endale. Kuni 1940. aasta suveni toimusid lahingud, kuid seejärel dessantlased evakueeriti ja Norra alistati lõplikult 8. Hitleri tegevus 1939-1940: Taani ja Norra vallutamine, Belgia ja Hollandi vallutamine, Põhja-Prantsusmaa vallutamine millal, kuidas? 9.aprillil hõivas Saksamaa vastupanuta Taani ja ründas Norrat. Norra osutas sakslastele ägedat vastupanu, neid toetasid ka inglased-prantslased, 1940 suveks oli aga Norra vallutatud. Samal ajal , 10
keisri kaitse alla võtta. Itaalia ehk Mussolini tahtis muuta Vahemere Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal. Kõigepealt hakkas tegutsema Hitler. Ta okupeeris Austria, mis ei osutunud väga keerulisest, sest Austrias oli küllalt sakslasi, kes olid Hitleri meele järele. Austria liitmist Saksamaaga nimetatakse anslussiks. Järgmiseks nõudis ta Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased põhiliselt Sudeedimaa. Suurbritannia peaminister pakkus välja kokkuleppe, mis sõlmiti aastal 1938 Müncheni kokkuleppena. Sellega liitusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja sunniviisiliselt ka Tsehhoslovakkia. Saksamaa sai sellega loa okupeerida Sudeedimaa ning poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. Kuid aastal 1939 vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Prantsusmaa ja Suurbritannia pooldasid kokkulepet, sest nad
Kaitseti end vapralt, korraldati vasturetki. Eestlaste eneseusku suurendas kindlasti kõvastu 1210.a võiduga lõppenud Ümera lahing. Vahepeal olid nii eestalsed kui ristisõdijad kurnatud ning kui puhkes ka katk sõlmiti vaherahu kolmeks aastaks. 1215.a sõda jätkus , eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Venelaste ,saarlaste , harjulaste ja sakslaste ühisvägi jõudis Otepää linnuse alla. Pärast 20 päeva piiramist pidid ugalased ja sakslased alla andma ja sakslased kohustusid kogu Eestist lahkuma. Eestlased üritasid suurt võitu edasi arendada, pidid koguni Riiat ründama minema. Selleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel kiirelt vägesi koondama. (kokku saadi umb. 6000 meest) Kui vastased eestlaste plaanidest kuulsid püüdsid nad kiirustada ja ennetada venelaste saabumist . Peagi jõudis kohale 3000- meheline vägi (sakslased, liivlased, latgalid).Otsustav lahing 1217. a 21. sept. - Madisepäeval . Viljandi
Ma waene Kaebelaul, Tartule Tardo Liin" osakssaanud kannatustest 1838 Manntuffel (hull ,,Aiawite purga Õpetlik meelelahutus krahv) walgussel" Eesti kirjakeelt on lihtsustatud selleks, et ka maarahvas saaks sellest aru. Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased. Rahvuskeeled Euroopas hakkavad arenema tänu lutherlusele. Vaimulikku kirjasõna oli vaja maarahva kuulekuse tõstmiseks. Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. 18. saj õppisid eestlased lugema ja 19.saj kaotavad sakslased eestlaste üle kontrolli. NB! 1535 esimene eestikeelne raamat; 17.saj hakkasid sakslased kooli looma talurahvale; 1632 Ülikool!; 1819 esimene eestlane K.J
piisavalt. Esimese ilmasõja sõja julma kategooriasse kuuluvad minu arvates ka esimesed tsiviilisikute massimõrvad, mis 20. sajandil aset leidsid. Näiteks venelaste korraldatud julmad juudiprogrammid, Türgi vägede poolt korraldatud etniline puhastus ehk Armeenia genotsiid, mille toimumist Türgi veel tänapäevalgi eitab. Selle käigus hukati ligikaudu poolteist miljonit inimest. Samuti oli väga karm okupatsioonireziim Belgias, kus vastupanuliikumise mahasurumiseks võtsid sakslased pantvange ja korraldasid hukkamisi. Samuti oli julm argielu sõja ajal. Polnud ju arvestatud, et sõda kestab nii kaua ja muutub nii ulatuslikuks. Tänu sellele puudusid igasugused varud. Kitsas oli käes tarbekaupadega, seati sisse ranged normid. Piirama pidi toiduainete, näiteks munade ja kalatoodete tarbimist. Samuti oli kehv lugu käes kartuli ja suhkruga. Näljale ja pidevale puudusele lisandusid haigused, mis lisaks sõduritele vaevasid ka tsiviilelanikke.
laiali kõik suuremad endised riigiorganid ja lõid uued venemeelsed riigiorganid. Eesti ei oleks saanud ära hoida Venemaa okupeerimist, sest Venemaa oli liiga suur väikse Eesti vastu. Eesti oli kaotanud omariikluse salajase pakti tagajärjel. 1944. aastal tulid Eestisse Saksa väed ja okupeerisid Eesti ilma vaevata. Saksamaa ainult asendas Nõukogude okupatsiooni Natsliku okupatsiooniga. Moodustati uus Valitsus ja seda pandi juhtima ainult sakslased. Loodi ka Eesti Omavalitsus, kuhu etteotsa pandi Hjalmar Mäe. Ma arvan, et kui sakslased tulid, tärkas Eestis uus lootus, et ehk saaks oma iseseisvuse taastada. Eestlased hakkasid Sakslasi aitama, aga nagu varsti selgus, üritasid sakslased selle maa hoopis omale saada. Katse taastada Eesti Iseseisvust toimus 1944. aastal kui Saksa väed oli lahkunud ja Venemaa tõi peale sõda taas oma vägesid sisse. 18. septembril nimetas Jüri Uluots ametisse iseseisva Eesti Vanariigi uue valitsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
