september 1939 2. september 1945) oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud on. On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Kuid enda arvamus sellest on kas Esimene maailmassõda ültse lõppes? See 21 aastat mis kahe sõja vahel oli, sellel ajal oli palju tülisid ja kõik otsisid endale miskipärast liitlasi. Milliseid liitlasi otsis Eesti ja kus armees nad sõdisid? Eestlased sõdisid Punaarmees, Saksa armees ja Soome omades, muidugi oli raske valida kuhu sõdima minna või ültsegi ära põgeneda. Eestlased sattusid enamasti sellepärast Punaarmeesse, et Venemaa sundis Eestile Baasilepinguid peale ja Eesti valitsusel ei jäänud midagi üle, kui need vastu võtta, sest sõjalist vastupanu osutada ei suute...
10% kogu Soome territooriumist, mis oli visa tulemus sellise suurriigi vastu nagu Venemaa. Aga Baltimaadel ei läinud nii hästi kui Soomel ja 1940 aastal Punaarmee okupeeris nad. Saksamaa vallutused jätkusid. 1940. aasta vallutas Saksamaa Taani ja Norra. 10. mail alustas Saksamaa operatsiooniga "Fall Gelb", mille eesmärk oli purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Kuna Prantsusmaa väejuhtus uskus, et sakslased kasutavad Maginot' liinist möödumiseks sama taktikat, mida Esimeses maailmasõjas, ja grupeeris oma paremad väeüksused Belgia piiri äärde. Madalmaadega oli enne sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt Prantsusmaa väed sisenevad Saksamaa rünnaku korral Hollandi ja Belgia territooriumile, et ühiselt pealetung seisma panna. Selle tulemusena jäid sakslaste pealöögi suunale vaid teisejärgulised Prantsuse väeosad ning 20. mail jõudsid Saksa esimesed väeüksused Noyelles'i juures mereni,...
Põhjused olid enamlaste poliitikas, sest nad: · ootasid maailmarevolutsiooni, kuid rahvas tahtis rahu · eitasid Eesti iseseisvust, tahtsid jääda Venemaa koosseisu · ei andnud talurahvale maad · suhtusid eitavalt kirikusse · rakendasid vägivalda nii vastaste kui rahulike elanike suhtes · ei teinud koostööd teiste poliitiliste jõududega III Eesti iseseisvumine Olukord Eestis 1918. aasta algul oli järgmine: · enamlased kuulutasid sakslased lindpriiks, neid ootas arreteerimine, väljasaatmine jne. · Eestis elavad sakslased baltisakslased olid ärevil ja tahtsid paluda abi Saksamaalt · samal ajal toimusid Venemaal Bresti linnas rahuläbirääkimised Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel. Nõukogude Venemaa tahtis sõjast väljuda, Saksamaa tahtis pühenduda Läänerindele, nii et rahusaavutamine oli mõlema riigi huvides. Siiski...
· Nendes tingimustes hakkasid Eesti poliitikud nägema võimalust täielikust riikilikust iseseisvumisest · 1917 oktoobris läks Eestis võim enamlaste kätte, kuid tööd jätkas ka Maapäev · Säilisid ka rahvusväeosad (Eesti diviisiks Johann Laidoneri juhtimisel) · Enamlased Eesti iseseisvumise Vastusena · 15.nov kuulutas Maapäev ennast kõrgeimaks võimu organiks ja enamlased saatsid Maapäeva laiali. · 1918 alustasid sakslased uut pealetungi, ning rahvuslikud jõud otsustasid olukorda iseseisvumiseks ära kasutada · 24.veb kuulutati Eesti iseseisvaks (enamlased olid selleks ajaks Tlnst lahkunud, kuid sakslasi polnud veel saabunud · Moodustati ajutine valitsus eesotas K. Pätsiga · Järgmisel päeval langes Tallinn sakslaste kätte, kes okupeerisid Eesti · Eesti jäi sakslaste võimu alla kuni I ms lõpuni 1918nov Omariikluse eeldused: 1...
Esimene suurem tagasilöök sakslastele oli 1941. aastal Moskva all. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi, tundus, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult, kuid siis, selle asemel, et kohe Moskva vallutada, saatis Hitler osa oma vägedest hoopis Kiievi alla ja selleks, et Moskvat rünnata pidi ta osa üksusi Leningradi alt ära kutsuma. Tänu sellele ei suudetud vallutada Leningradi. Moskva alla jõudsid jõudsid sakslased alles detsembriks ja nende edasitung muutus aina vaevalisemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, seejärel talvekülmad. Teiseks olid sakslased pikast sõdimisest juba kurnatud ja neil ei olnud korralikku talvevarustust, sest Hitleri meelest pidi sõda talveks läbi olema. Kolmandaks oli Punaarmee esimesest ehmatusest toibunud ja nüüd õhutades patriootilisi tundeid suutis Stalin sakslased tagasi lüüa. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud....
aasta kevadeni. Punaarmee okupeeris Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. 21. juuli - Hitler andis käsu välja töötada "Barbarossa plaan", kallaletungiplaan NSV Liidule. 3. august - NSV Liit annekteeris Leedu Vabariigi. 5. august - NSV Liit annekteeris Läti Vabariigi. 6. august - NSV Liit annekteeris Eesti Vabariigi. 15. august - Sakslased alustasid Suurbritannia lauspommitamist. Esimesest reidist võttis osa 800 pommitajat ja üle 1000 hävitaja. 27. september - Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid Berliinis alla Kolmikpaktile, hiljem liitusid sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja osaliselt ka Soome. September-oktoober - Itaalia ründas Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestus. 28. oktoober - Itaalia tungib kallale Kreekale. 9. detsember - Britid tungisid Põhja-Aafrikasse. 18...
a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
saj alguses) oli Eesti ala võõrvõimudest vaba. Territoorium oli jaotatud maakondadeks (8+5), need omakorda kihelkondadeks ja küladeks. 1227, veebruar Muistse vabadusvõitluse lõpp, Eesti alad jagatakse 4 maahärra vahel: · Põhja-Eesti Taanile · Kagu-Eesti Tartu piiskopile · Kesk- ja Edela-Eesti Ordu valdusesse · Saared ja Lääne-Eesti Saare-Lääne piiskopile 1227, suvi Põhja-Eesti ja Tallinn lähevad Ordu valdusesse (s.o. Mõõgavendade ordu) 1238 Stensby rahulepinguga annab Liivi ordu Põhja-Eesti alad Taanile tagasi Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud kui Liivimaa, Taani alasid Põhja-Eestis nimetati Eestimaaks. 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti alad Saksa Ordule 1347 Saksa ordu kõrgmeister annab Põhja...
Kummitooteid ümber vormida ei saa, ka ei tohi kummijäätmeid põletada (S !) Sünteetilised kautsukid (SK) · Esimene tööstuslik SK saadi 1934-35 aastatel Venemaal ja Saksamaal Butadieeni polümeeriti naatriumi juuresolekul (siit kaubamärk buna) . Tegemist seega radikaalpolümerisatsiooniga. Venelased tootsid piiritusest (seega teraviljast) ja sakslased atsetüleenist (seega lubjakivist ja kivisöest) X CH2=CH-CH=CH2 à[-CH2-CH=CH-CH2-]x · Umbes aasta hiljem polümeeriti Venemaal ja Ameerika Ühendriikides kloropreeni X CH2=CCl-CH=CH2 à[-CH2-CCl=CH-CH2-]x Esimesed sünteeskautsukid polnud just suuremad asjad - kaasajal osatakse LK - d ka kopeerida Samuti toodetakse mõne omaduse poolest looduslikku oluliselt ületavaid materjale. Näiteks on silikoonkautsukid (sisaldavad räni) tunduvalt kuumuskindlamad....
Ta kirjutab: "Siit ja tänasest päevast peale algas uus ajajärk maailmaajaloos... Väga huvitav on vaadata, kuidas näevad välja tardunud elul ja alal hoidlikel printsiipidel rajanevad konstitutsioonid. Niisugusel ajal, mil kõik liigub ja püüab muutuda." Peamine erinevus kaasaja tegelikkusest oli see, et uues ajastus polnud kohta parasiitidel. Goethe mõistis, et uusajastu peab aitama päästa sakslased killustatusest ja liitma nad rahvuseks. 4. Eksimuste ja kogemuste kaudu tuleb inimesel omandada usuline humaansus, sealt edasi astuda esteetilisse humaansesse, et jõuda esteetilise vastutustundeni (see ongi inimese peamine metamorfoos). Eetika on seega humaanset elu ja elamist vormiv printsiip, millega liitub sisemise rahuga tunnetatav armastus, Saatuslikkuse ees. Saatus see inimese elu tumedaim osa on peidus inimese sügavas sisemuses,...
Saksamaa saatis läänerindele 7 armeed (1,6 miljonit meest) ning püüdis purustada 5 Prantsuse armeed (1,3 miljonit meest, ülemjuhataja Joseph Joffre), Briti ekspeditsiooni (87000 meest, ülemjuhataja J. French) ja Belgia väge (175 000 meest, ülemjuhataja kuningas Albert I)¹. Septembriks oli Saksa vägi saavutanud suurt edu ja lähenes Pariisile, Prantsuse valitsus pidi sealt evakueeruma. Viimasel hetkel õnnestus Prantsusmaal sakslased tagasi lüüa. Marne'i lahing (5.6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid J. Joffe juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjas Saksa sõjaplaani ning mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria-Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. Selleks koondati u 67% olemasolevast väest Galiitsia piirile...
Itaalia ehk Mussolini tahtis muuta Vahemere Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal. Kõigepealt hakkas tegutsema Hitler. Ta okupeeris Austria, mis ei osutunud väga keerulisest, sest Austrias oli küllalt sakslasi, kes olid Hitleri meele järele. Austria liitmist Saksamaaga nimetatakse anslussiks. Järgmiseks nõudis ta Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased põhiliselt Sudeedimaa. Suurbritannia peaminister pakkus välja kokkuleppe, mis sõlmiti aastal 1938 Müncheni kokkuleppena. Sellega liitusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja sunniviisiliselt ka Tsehhoslovakkia. Saksamaa sai sellega loa okupeerida Sudeedimaa ning poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. Kuid aastal 1939 vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia. Prantsusmaa ja Suurbritannia pooldasid kokkulepet, sest nad...
Seda arvamust kinnitavad ka lingvistika andmed, näiteks esinevat Lääne-Aafrika keeltes ainult kolm värve tähistavat mõistet: must, valge ja punane. Tumesinise taeva kohta öeldakse - must, helesinise kohta valge. Arunta suguharust Austraalia aborigeenid tähistavad sinist ja rohelist sama sõnaga kui kollastki. Muuseas, ei tunne näiteks sakslased violetset värvitooni. Kui meie eristame spektris seitset värvitooni, siis sakslased ainult kuut. Sinine ja roheline tulid kasutusele alles 3. aastatuhandel eKr. Egiptuses ja Mesopotaamias. Ka koopamaale seostatakse esiaegse inimese usuliste vajadustega. Sellele, et neid pole tehtud kõigile vaatamiseks räägib kasvõi nende asukoht, mis sageli on koopaste kaugemates ja pimedates soppides, sageli tuleb maalideni jõudmiseks kitsastes käikudes roomata. Varjulist,...
Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangelt kontrollile. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti-ajakirju, häviatati mälestussambaid ja raamatuid. Natsionaliseeriti ehk riigistati kõik ettevõtted. Määrati talude maksimaalne suurus, tehti taludest äralõiked, mille maa läks uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu-ja tarbeainete puudus. 22. juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning peagi olid sakslased Eestis. Punaarmee loovutas Saksamaale Lõuna-Eesti, aga Kesk-Eestis sakslaste väikeste eelsalkade edasiliikumine takerdus. Siis tuli koondada vägesid ja rünnata koos. Nõukogude okupatsioon kaotati Põhja-Eestis augusti lõpul ja saartel oktoobris. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid Punaarmee vastu metsavennad. Metsavennad tahtsid kätte maksta okupatsiooni eest ja taastada endine riigikord. Metsavendade võitlus on...
Tegusõna SER ja ESTAR kasutamine 1.Las lecciones .......dificiles. son Need õppetükid on rasked. 2.El cafe.......frio está See kohv on külm 3.Las chicas .......alemanes. son Need tüdrukud on sakslased 4.Jaime ........muy inteligente es Jaime on väga tark. 5.Los libros....sobre la mesa. estan Need raamatud on laua peal 6.Ana........triste. es Ana on kurb 7.La mujer de Luis .......secretaria. es Kuisi naine on sekretär 8.La casa........pequeña. es See maja on väike. 9.El coche no...... en el garaje. está See auto ei asu garaazis. 10.Yo ...contento con el hotel. estoy Olen hotelliga rahul. 11.......agradecido...
Ühinemise suhtes olid skeptilised ka mitmed Lääne-Euroopa riigid, eeskätt Suurbritannia. Sakslaste selgelt väljendatud tahet oli demokraatlikul Euroopal siiski võimatu ignoreerida. Veebruaris 1990 leppisid USA, NSV Liit, Suurbritannia ja Prantsusmaa kokku, et läbirääkimised Saksamaa ühendamiseks hakkavad toimuma valemi 2+4 järgi ehk kõigepealt jõudku sakslased ise oma tuleviku suhtes kokkuleppele ning siis kooskõlastagu see Teise maailmasõja võitjariikidega. 1990. aasta mais alanud läbirääkimised kestsid sama aasta septembrini. Algul oli NSV Liit olnud jäigal positsioonil, lõpuks aga tegi Gorbatsov Läänele ühe järeleandmise teise järel. Moskva nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO-sse, Nõukogude väed tulid Saksamaalt välja viia 1994. a augusti lõpuks. Moskva leebumisele...
Ameerika Ühendriigid. Põhjuseks olid ka mitmete riikide vahelised vastuolud. Eestalsed oli 1914 aasta augustist saadik sõdiva riigi alamad.Mobiliseeriti umb 60000 eestlast (kohe);hiljem veel kümmneid tuhandeid. Kokku said vene mundri selga umbes 100000 eesti meest, kellest surma said 10000. entusiastlik meeleolu;venemeelseks muutus riigi valitsus.keelati saksakeel ametlik kasutamine;olmelised ebamugavused( paljud tarbekaubad ,,kaardi peale");1915 sakslased riia all. Veebruari revolutsioon ; 1917 aasta veebruaris puhkesid Petrograadis toitlusrahutused, mis kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks.Sõjavägi läks demonstrantide poole üle ja Nikolai II oli sunnitud troonist loobuma.VENEMAAST SAI VABARIIK, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Georgi Lvoviga.Revolutsioon jõudis eestisse mõninggase hilinemisega.rahutused Tallinnas; Autonoomiataotlus; Eesti rahvuslikud ringkonnad võtsid suuna Eesti autonoomiale demokraatliku...
aastalBerliini mr oli betoonist barjr, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lne-Berliini Saksa DV-st. Mr oli ks Klma sja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid smbole. Mr kuulus Lne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vndisse. Sarnase piiritkkega oli kaetud kogu piir Lne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi tis surmatoov perimeeter. Mri ajalugu Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli p...
ratsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omaks. Algselt rahva hulgas populaarsed bolsevikud hakkasid oma populaarsust kaotama ; mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud enam rahva seas mõistmist. Iseseisvumine Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine. 18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva (selle vanematekogu oli käinud salaja koos ning teinud diplomaatilist eeltööd) poolt paindlikumaks tegutsemiseks võimalike repressioonide tingimustes Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee...
Hispaania Riigi pindala 504 748 km² (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Rahvaarv 39 887 240 Pealinn Madriid, pealinn alates 7. maist 1561. aastast Riigikeel hispaania Rahaühik Euro Riigipea Kuningas Juan Carlos 1 Elanike arv 43,97 miljonit Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolmas Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik, kääbuspalm. Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased. 75%rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. Hispaania rahvastikust 99% on katoliiklased. Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kala...