Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). Ekspressionism (lad. k. expressio, väljendus, ilme) Kirjandusse jõudis saksa luule kaudu enne I maailmasõda. Ekspressionistlikule luulele on omased jõulised, eksalteeritud ja fantaasiarikkad kujundid, agiteeriv, retooriline paatos, mille läbi kujutatakse õuduste haardes oleva inimese elamusi. Ekpessionistid vahendasid hetkemeeleolusid ja tundeid. Nad taotlesid väljenduslaadi hoogsust ja ilu. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980). Futurism Tekkis 20.sajandi alguses Itaalias ja levis sealt Venemaale.Nad ülistasid kiirust, kuna see kujundab maailma. Kõik pidi olema pidevas liikumises, ka kirjanik. See pidi saama tulevikukunstiks. Futuristid väitsid et enne neid pole kunsti tehtud ja kõik, mis enne oli, läheb nüüd ajaloo prügikasti
ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused, mille mõjul hakati ka inimest tajuma kui osa lõpmatust ja harmoonilisest loodusest. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte. Ei vabanenud üksnes inimese vaim, vaid ka tema maine saamahimu, mis tõi kaasa sügava
1920. aastatel emigreerus Orlov-Davõdovite perekond Prantsusmaale ning mõnda aega kasutas lossi suvituspaigana Hollandi konsul Eestis. Aastail 192628 rajati trepiterrassi ette mere äärde praegune Pirita tee, mis katkestas senise otseühenduse merega. 1932. aastal avati suvemõisa peahoones restoran Riviera-Palais. Tõenäoliselt Jaan Martinsonile kuulunud äri aitasid juhtida tema tütar Rosalie Lehr koos oma abikaasaga -- restorani Marcelle asutaja ja ärijuht sakslase Bernhard Lehriga. 1935. aastal võttis Riviera- Palais üle Johannes-Heinrich Valdt, kes avas siin esimese järgu restoran-öölokaali, mis töötas ööpäevaringselt. 1936. aastal reklaamiti Maarjamäe lossi kui Tallinna elegantseimat väljasõidukohta, kus õhtuti pakuti rikkalikku kabareeprogrammi nii lossi saalides kui pargis. J. Valdti juhitud restoran töötas Maarjamäe lossis 1937. aastani, mil asutus kolis kesklinna. Lennukool 1937
võitude traditsoon ei ole katkenud ja loodetavasti jätkub ka tulevikus. . Kaherattalise ajalugu Kaks, mitte neli Jalgratas (ehk lihtsalt ratas) on tüüpiliselt kaherattaline inimjõul edasiliikuv sõiduvahend, kuid leidub ka kolme- või enamarattalisi ning koguni üherattalisi jalgrattaid. Jalgratta eelkäijad olid prantslase M. de Sivraci 1790. ja sakslase Karl von Draisi 1816. aastal ehitatud kaherattalised jalgadegatõugatavad sõiduvahendid. Tänapäeva jalgratta prototüübiks peetakse kettülekandega jalgratast, mille valmistas inglane Lawson 1879. Aastasadu ja - tuhandeid,terveid ajastuid veeresid teedel nelja rattaga sõidukid kõikvõimaliku vankrid, tõllad, kalessid, troskad jne. Kuigi nad erinesid hinnal, ehituselt ja otstarbelt, oli neil kõigil üks väärtuslik ühine omadus-nad toetusid kindlalt maapinnale. Ja juhtunuks noil
kaotatakse Eesti-Novgorodi ühisvägedele. 1217.a. Madisepäeva lahing Vabadusvõitluse suurim lahing. (esmakordselt kogu Eesti elanikkond võitleb vallutajate vastu) Ordu võidab. 1219.a.liitusid ristisõjaga taanlased, kes vallutasid Tallinna ja Põhja-Eesti. 1220.a. oli ka rootslaste katse vallutada endale Lääne-Eesti (Lihula). See ei õnnestu saarlaste vasturünnaku tulemusena. 1222.a. Saarlaste algatusel vabastatakse lühiajaliselt Eesti ajutiselt sakslase käest kuid 1224 tulevad orduväed taas ja vallutavad mandri-Eesti taas tagasi. Viimasena langeb Sakslaste kätte Tartu (Tartu kaitsmine 1224) © Siimo Lopsik 2013 1227.a. Ordu viimne sõjaretk Saaremaa alistamiseks, kus vallutatakse Muhu linnus ja Valjala (Muinas-Eesti võimsaim linnus) alistub. Sellega on Muistne vabadusvõitlus lõppenud. Ristisõda ise kestis veel edasi 1290.a. kui ristiti Kuramaa, Semgale ja Preisimaa. Eestlaste lüüasaamise põhjused Muistses Vabadusvõitluses : 1
inimese ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel 1 loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980). futurism kunstimeetod, mis tekkis 20. sajandi alguse Itaalias ning pidi kujunema tulevikukunstiks. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid neile uue tekkimise eeldused.
kaitseseisukorra, nimetas kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks, sulges vabadussõdalaste organisatsioonid ning arreteeris nelisada vabadussõdalaste juhti. Laidoneri aktiivse abita poleks Päts olnud võimeline mingit pöördelist sammu läbi viima. Laidoner nägi suurimat ohtu vapside poolt tehtavas õõnestustöös sõjaväelaste hulgas. See tegi temast antud oludes Pätsi liitlase. Laidoner pooldas nn "inglise orientatsiooni", seevastu vapsid sakslase "juhiprintsiipi". Detsembris 1935 püüdsid vapsid läbi viia vägivaldse riigipöörde, mis neil aga ei õnnestunud. Mässuliste üle mõisteti kohut ja paljud said rängad vanglakaristused. Juba aastal 1938 anti aga kõikidele amnestia. Riigikogu laialisaatmisega ja vapside vaigistamisega algas "vaikiv olek". Seda on ka Pätsi diktatuuriks nimetatud, sest tegelikult valitses riigivanem mitu aastat ilma rahvaesinduseta. Opositsioon vaikiva oleku vastu tuli kahest suunast
äratanud. 7 Tammsaare kirjanikuna Tammsaare kirjanduslik debüüt oli aastal 1900. Sel ajal oli suurimaks romaanikirjanikuks Eestis Eduard Vilde, Tammsaarega samal ajal tuli kirjandusee aga hulk teisigi olulisi nimesid, näiteks Fr. Tuglas, M. Metsanurk. Esialgu ei olnud Tammsaare looming eesti proosas eriti uudne, "Kilgivere Kustas" on alkoholiprobleemi ning "Ärakadunud poeg" sakslase ja eestlase abiellumisvõimalusega tegelevad lood. 1901. aastal ilmunud "Mäetaguse vanad" kannab juba selgemini Tammsaarele omast käekirja, kuid selle järel ei ilmu jällegi mõnda aega sama hea tasemega jutte. 1902. aastal avaldatud "Kaks paari ja üksainus" on järgmine jutt, mis kriitikute hinnangul eesti kirjandusmaastikul uuemaid jooni esile tõi - seda on peetud selgeks naturalismi näiteks eesti kirjanduses. Aina
· 1525 teadaolevalt I eesti keelt sisaldanud raamat · 1535 Wanradti ja Koelli katekismus · Kujunes põhjaeesti (Heinrich Stahl) ja lõunaeesti (Yoachim Rossihnius) keel · 17. saj lõpul B.G. Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits · 1739 Piibli ilmumine eesti keeles · 17. saj sündis eesti ilmalik kirjandus · Juhuluule pühendusluuletused oluliste sündmuste puhul (14. saj) · 1637 I eestikeelne, sakslase R. Brockmanni poolt kirj juhuluuletus · 1708 I eestlase loodud luuletus ,,Oh! Ma waene Tardo Liin" Käsu Hansu poolt
Poliitiline eellugu: · Harju-Viru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus. · Ordu ja Taani kuninga vaheline ostu-müügi tehing oli juba sisuliselt ära otsustatud, maa ülemineku aeg oli veel kokku leppimata. Seda otsustasid ära kasutada harjulased, kes soovisid oma vabadust taastada. · Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja seda suudeti hoida sakslase eest salajas hoida. Põhjus: eestlaste soov taastada muistne iseseisvus. Ülestõusu algus: · Jüripäev, 23. aprill oli talupoegadele tähtsam kui aasta algus, sest see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. · Jüriööl oli kombeks, teha tuld, puhuda pasunaid ja tekitada muud kära, seetõttu alguses suudeti tabada mõisnikke ootamatult, põletati mõisaid pea kogu Harjumaal
· HarjuViru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus. · Ordu ja Taani kuninga vaheline ostumüügi tehing oli juba sisuliselt ära otsustatud, maa ülemineku aeg oli veel kokku leppimata. Seda otsustasid ära kasutada harjulased, kes soovisid oma vabadust taastada. · Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja seda suudeti hoida sakslase eest salajas hoida. Põhjus: eestlaste soov taastada muistne iseseisvus. Ülestõusu algus: · Jüripäev, 23. aprill oli talupoegadele tähtsam kui aasta algus, sest see tähistas kevadiste põllutööde algust ja karja väljalaskmist. · Jüriööl oli kombeks, teha tuld, puhuda pasunaid ja tekitada muud kära, seetõttu alguses suudeti tabada mõisnikke ootamatult, põletati mõisaid pea kogu Harjumaal
novembrist 1918 väiksemate vasturünnakutega 1919. aasta jaanuari alguseni. Taandumise tingis vastase arvuline ülekaal ja parem relvastus. 28. novembril oli Narva ja Peipsi järve vahel opereeriva Punaarmee üksustes 7 000 võitlejat 20 suurtüki ja 30 kuulipildujaga, lisaks veel soomusrong ja 2 soomusautot. Eesti poolt Narva suunda kaitsnud 1. diviisi koosseisus oli erinevatel andmetel 700 - 1100 meest, mõni kuulipilduja ja mitte ühtegi suurtükki*. Lisaks üle 700 taanduva sakslase. Niisuguste jõududega oli võimatu rinnet hoida. Lõuna-Eestis kujunes olukord samuti raskeks. Üle pihkva Eestisse tunginud Punaarmee kätte langesid Valga ja Võru ilma lahinguta- need linnad anti tänu lahkuvate saksa vägede ja punaste vahel sõlmitud kokkuleppele viimastele lihtsalt üle. Samuti ei suudetud kaitsta Tartut linna. Eesti väed taganesid peatumatult Viljandi ja Põltsamaa ümbrusesse. Taandumisega võideti aega riigikaitse korraldamiseks ja kõvendamiseks. Elanikkonna hulgas
õpetajad, mõisasundijad (reeturi aspekt, olnud talupoeg, nüüd reedab) Kitzberg ,,Veli Henn"- eestlane on uhke olla, kadakasakslasi naeruvääristatakse. (keelte segunemine hübriiduse puhul), tüdruk õppis Tallinnas juuksuriks, tagasi tulles oli võtnud üle uusi kultuurilisi hoiakuid(valimatult), kokkuvõttes mõjub koomiliselt (K naeruvääristab, kujutab tüdrukut karikatuurina). Kadakasakslane (kate =hurtsik), sakslase jäljendaja kommetes, keeles, välimuses jne. Johanson kirjeldab alaväärsustunnet 20. 30l aastatel , idee et haridus kuulub sakslastele, seega haridus ka kadakasakslase tunnus, päritolu varjaine (nt arhiividest oma päritolu viidete kustutamine). Raamat kirjandus on näide sellest mis hübriiduse avab (Bornhöhe Tasuja ,,Eks sa ikka ogaraks lähed nende raamatutega" külanaine Jaanusele). Kirjanduse- hariduse kaudu segunevad eestlased ja sakslased (lugemine seotud sakslastega,
Ta kuulutab, ründab ja norib, kui mõni teine filosoof arutaks ja paluks täpsustusi. Ta on subjektivist. Igasuguses objektivismis peitub taustal subjekt. Ta on võitlev filosoof. Filosoof ei kirjelda, mõista ega seleta, vaid loob, määrab ja otsustab; filosoof väänab reaalsust. Ekslikult on teda peetud saksa natsionalistiks.“Nii nagu ma olen loodud, olen ma sisimas võõras kõigele saksalikule, isegi sel määral, et sakslase kohalolek häirib mu seedimist.“ Ta vihkam masse ja masivaimu. Ta oli keerulise stiiliga ega hoolinud lugeja harvamusest. Ta on kirjanduslik filosoof. Ta väidab, et teeb oma filosoofiat vasaraga: “ Tähtsaim tingimus on vasara tugevus, rõõm hävitamisestki. Käsk “saa tugevaks”, sügav veendumus selles, et igaüks, kes loob, on tugev...” Nietzsche tunnetusteooria – selle taustaks on vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on
selle märgiks, et nad vestlust jälgivad, kuid see ei tähenda veel öelduga nõustumist. Oma kultuuris oskame mittesõnaliste märkide järgi teise käitumist ette aimata. Etteaimamine tähendab aga turvalisust inimsuhetes ja kogu elus. Me teame, milline on meie koht teiste hulgas, mida meilt oodatakse ja mida ise võime oodata teistelt. Me võime peaaegu et lugeda teise mõtteid. Võõras kultuuris võib etteaimamisoskus täiesti kaduda. Näiteks häirib soomlase ja sakslase omavahelises vestluses sakslast soomlase vähene pilgukontakt. Pilgukontakti puudumist tõlgendab ta ebakindluseks: väikesed lapsed, kes on teinud midagi paha, ei usalda vaadata silma. Soome kultuuris väljendab aga pidev teise silmadesse vaatamine agressiivsust. Kõrvalseisjateks jääme seniks, kuni saame aru, mida inimesed meie ümber mõtlevad. Kuna pettumus johtub sellest, et ei mõisteta teise kultuuri kirjutamata reegleid, siis parim abi on teadmiste hankimine
Eri andmetel elab Saksamaal praegu umbes 4000 eestlast, enamik suuremates linnades ja nende lähiümbruses (Hamburg, Köln, München, Berliin). Nendes linnades tegutsevad eesti ühingud ja seltsid võimaldavad omavahelist emakeelset suhtlemist, millel on keeleoskuse säilimisel oluline tähtsus. Saksamaa eestlaste igapäevane suhtluskeel ühiskondlikul asjaajamisel, tööl, koolis ning lasteaias on saksa keel. Ka kodudes keelekasutuses dominerib saksa keel, kuna enamik eestlasi on abielus sakslase või mõnest muust rahvusest (türgi, iraani, maroko, läti, vene) partneriga. Eestlasi omavahelisi abielusid on vähe. Eestis sündinud 18-25 aastased noored, kes on Saksamaal viibinud vähem kui 5 aastat, räägivad eesti keelt ilma märgatavate saksa keele mõjutusteta. Sama kehtib eesti perede kohta, kes on tulnud Eestist Saksamaale paariaastase töölepinguga. Eestikeelse õpetuse uue perioodi alguseks Saksamaal võib pidada 2005.aasta mais loodud Hamburgi Eesti Kooli. 2009
ühe korra põrutada; autasudest aga Püha Stanislavi III ja II järgu, Püha Anna II järgu ning Püha Vladimiri IV järgu ordenid ja Püha Georgi kuldmõõga. 2. detsembril 1917 kutsuti ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1.eesti jalaväediviisi ülemaks. Laidoner jõudis Tallinna 1.jaanuaril 1918 ja asus diviisiülema ametikohale 5. jaanuarist. Oli sel ametipostil 19. veebruarini 1918, mil pidi Eestis võimul olnud enamlaste nõudel tagasi astuma. Kuna algas sakslase rünnak Mandri-Eestile ja oli teada, et sakslased arreteerivad endisi Vene armee luureohvitsere, sõitis Laidoner 23. veebruaril(just üks päev enne Eesti vabariigi väljakuulutamist Tallinnas) siit rongiga Petrogradi. Sama aasta 4.aprillil ülendas tollal illegaalselt tegutsenud Eesti Ajutine valitus Laidoneri polkovnikuks. Järgnenud aegadel olevat Laidoner olnud Eesti valitsuse volinik eesti sõjaväelaste organiseerumisel Venemaal; ta kohtus ja pidas läbirääkimisi ka
· 1482 Kongo suudmeni · 1487 Bartolomeo Diaz purjetas ümber Aafrika lõunatipu nimetades seda Hea Lootuse neemeks · 1498 jõudis Vasco da Cama välja Indiasse · 1492 jõudis Hispaania lipu all purjetav Kolumbus Ameerikasse. Kokku tegi ta neli retke o 1492 o 1493 o 1498 o 1502 · 1499-1502 firenzelane Amerigo Vespucci sõitis pikki Ameerika rannikut. Tuli välja, et tegemist on uue maailmajao Ameerikaga, mis sai hoopis nime sakslase Waldsemülleri ettepanekul 1507 · 1500 portugallane Cabral sõitis Indiasse · 1513 hispaanlane Balboa ületas Panama ja jõudis Vaikse Ookeanini · 1497 oli firenzelane Caboto inglise lipu all jõudnud põhja Ameerikasse · 1519-21 Magalhaes ja El Cano ümbermaailmareis · 1577-80 Franzis Drake teine ümbermaailmareis · 1519-21 Cortez vallutab Asteekide riigi · 1531-34 Bizarro vallutab Inkade riigi · 1510 a saabus Ameerikasse esimene partii neegerorje
mida mööda liiguvad korraldused; informatsiooni ja juhtnööre jagatakse ülevalt alla. Juhtide staatus rajaneb peamiselt saavutustel, kuid see on läbi põimunud niisuguste teguritega nagu firmas töötatud aeg ja indiviidile omistatavad teadmised, aga ka tema formaalne kvalifikatsioon ja haridustase. Sirje Orvet (2000, lk 85) kirjeldab, et kui sakslastega kohtuma minna, siis pole tähtis, mis laadi kohtumine ees seisab, kohale peaks minema paar minutit varem. Väiksemgi hilinemine muudab sakslase ettevaatlikuks. Hiljaks jäämine võib asetada inimese halba valgusesse ning temasse ei suhtuta enam kui tõsiseltvõetavasse partnerisse. Eriti peavad nn saksa täpsusega arvestama riigiametnikud, äriinimesed ja kõik ülejäänud, kes lähevad Saksamaale ametlikele kohtumistele. Sekretäride ja juhtide jaoks seda väga oluline Sirje Orvet (2000, lk 81) selgitab ka inglaste käitumist. Enne pöördumist peavad inimesed olema esitletud
Kuid vastaste tulistamine vaikis ja meie saime end tagasi tõmmata. Meile järgnev auto viis mind kohe haiglasse ilma, et ta oleks sellest minu sõpradele teatanud. Selle vahejuhtumi puhul pean allakriipsuiama Leegionis valitsevat solidaarsust. Kui minu grupp jõudis garnisoni tagasi ja nägi, et ma puudusin, läksid viis sõpra kartes, et olen jäänud üksi silla juurde haavatuna maha, kohe oma pead mind sealt öösel otsima. Ma ei unusta kunagi nende kahe sakslase, venelase, ukrainlase ja poolaka julget sammu. Nad mind muidugi sealt ei leidnud ja said alles järgmisel hommikul teada, et olin haiglas. See luurekäik maksis mulle 2 nädalat õlaga kipsis. Viimaks tuli ometi ka minu kord minna mehistama ühte garnisonist eemal asuvat toetuspunkti. Kuna vahepeal oli mind ülendatud kapraliks, siis anti minu käsu alla just eelpoolmainitud silla juurde asutatud toetuspunkt Phu-Quoi pagoodas. See post oli mehitatud
Kurt Schwitters (1887-1948) lõi kommertstrükistest kollaaze, mida ta nimetas Merzbild 'ideks (nimi tuleneb sõnast kommerz). Väga omapärane oli tema ateljees kõrgunud Merzbau, segasevõitu konstruktsioon, millesse ta koondas sõpradest-tuttavatest mahajäänud esemeid ja muid juhuslikke asju. Eriti levisid mässumeeleolud pärast sõja lõppu. Siis omandas dada raevuka vasakäärmusliku propagandakunsti maine. Sellelt pinnalt võrsusid pisut hiljem, 1920-ndail sakslase John Heartfieldi (1891-1968) sapised fotomontaazid, mis olid suunatud juba tärkava fasismi vastu. Dada jäi suhteliselt lühiajaliseks nähtuseks. Paljud dadaistid liitusid sürrealistidega. Kuid dada ühiskonnavastane mässumeelsus mõjutas mitmeid hilisemaid kunstivoole, eriti 1960-ndate aastate neodadaismi ja popkunsti. SÜRREALISM Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud
• EV elu-olu, loodust käsitlev või kujutav. • Arvo Pärt- on eesti rahvuskultuuri osa, kuna on eestis sündinud, samuti on austria kodakondsus, ning eesti ei ole rahastanud ning ei käsitle eesti eluolu. • Mida pidada Eesti kirjanduseks?? • Kas esimene siit maalt pärit tekst? • Esimene Eesti keelne tekst? • Esimene Eestlase poolt kirjutatud tekst? • Kas selleks on Läti Henriku kroonika 13.sajandist? • Sakslase Brokmanni Eesti keelne "Carme- Aleksandrium" 1630-1640 • Käsu Hanseu kaebelaul ! Ohema vaene Tarto Liin " • Peter Heinrick von Frey (1757-1833), kirjutas I Eesti keelse aritmeetika õpiku "Arropidamise ehk Arwamisse-Kunst". Ise oli koguduse õpetaja. • 1806 I eesti keelne ühele ainele pühendatud raamat. Raamatus on kasutatud koolmeistri ja laste dialoogi, mis on iseloomulik keskajal ilmunud õpikutele. Kõige
lootust, sest enamuse võimu all kannataja on jäetud ilma igasugusest lohutusest, kaastundest. Riigielu õige korraldus peab olema rajatud vundamendile, milles põimuvad monarhistlik, aristokraatlik ja demokraatlik alge, nii nagu seda soovitasid juba antiikautorid Aristoteles ja Polybos ning keskajal Augino Thomas. Kõige parimaks vormiks oli nende arvates konstitutsiooniline monarhia.Kõige süstemaatilisemalt on konservatiivide ideoloogia üldised põhjendused esitatud suure sakslase Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofias, kes põhjendab lugejale, et kõik olemasolev on mõistlik. Ühtaegu tähendab olemasolevate ühiskondlike suhete mõistlikkus seda, et olemasolev moodustab lüli ühiskonna moraalsetes alustes. Konservatiivse ideoloogia põhimõtted väljenduvad erinevates poliitilistes programmides sõltuvalt konkreetsetest tingimustest, milles need koostatakse. Esinevad mitmed eripalgelised suunad
ja kindel vorm ning rahulik, pisut lüüriline meeleolu. Arhitektuurist tasub nimetada Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi, kes võitsid võistluse Tallinna saksa teatri (praegune Eesti Draamateater) ehitamiseks. See sopiline rohmakas paeplokkidest ehitis esindab Peterburis levinud, soome rahvusromantilisest arhitektuurist mõjustatud juugendstiili, nn severnõi moderni. Soome mõjudega on ka Riia sakslase Otto Wildau projekteeritud kindlusetaoline juugendlik mõisaloss Taageperas Valgamaal. Kõige romantilisem ja omapärasem on aga Lutheri mööblivabriku klubi, mis kavandati Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse ühisloominguna. Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3
sugugi mitte majanduslikest kaalutlustest lähtudes. Ei, ei. Isegi kui see ühendamine ei omaks majan- duslikust vaatepunktist tähtsust, veelgi enam, oleks isegi kahjulik, on ühendamine möödapääsmatult vajalik. Üks veri üks riik! Kuni saksa rahvas pole ühendanud kõiki oma poegi ühe riigi piiridesse, ei oma ta moraalset õigust koloniaalsele laienemisele. Alles peale seda, kui Saksa riik lülitab oma piiridesse viimasegi sakslase, siis, alles peale seda, kui selgub, et selline Saksamaa ei ole suuteline vajalikul määral ära toitma kogu oma elanikkonda, annab tekkiv vajadus rahvale moraalse õiguse võõraste maade omandamiseks. Siis hakkab mõõk mängima adra rolli, siis väetavad sõja verised pisarad maad, mis peab tagama tulevastele põlvedele igapäevase leiva. Sel viisil tundub mainitud linnake olevat suure eesmärgi sümboliks. Kuid linnake on meie epohhi jaoks muuski mõttes õpetlik. Enam kui 100
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
riigivanema kohusetäitja kuulutas kaitseseisukorra, nimetas kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks, sulges vabadussõdalaste organisatsioonid ning arreteeris nelisada vabadussõdalaste juhti. Laidoneri aktiivse abita poleks Päts olnud võimeline mingit pöördelist sammu läbi viima. Laidoner nägi suurimat ohtu vapside poolt tehtavas õõnestustöös sõjaväelaste hulgas. See tegi temast antud oludes Pätsi liitlase. Laidoner pooldas nn "inglise orientatsiooni", seevastu vapsid sakslase "juhiprintsiipi". Detsembris 1935 püüdsid vapsid läbi viia vägivaldse riigipöörde, mis neil aga ei õnnestunud. Mässuliste üle mõisteti kohut ja paljud said rängad vanglakaristused. Juba aastal 1938 anti aga kõikidele amnestia. Riigikogu laialisaatmisega ja vapside vaigistamisega algas "vaikiv olek". Seda on ka Pätsi diktatuuriks nimetatud, sest tegelikult valitses riigivanem mitu aastat ilma rahvaesinduseta. Opositsioon vaikiva oleku vastu tuli kahest suunast
pidev olev suits. Ka Kreutzwald rõhutab suitsu kahjulikkust. Toimekas eluviis soodustab seedimist- tihe töötamine. Baer juhib tähelepanu eestlaste halvale olukorrale. Kultuurigeograafiline essee. Ei kirjeldata vaid haigusi vaid sellega seoses olevaid asjaolusid. Miks ei saanud Faehlmannist TÜ professorit- ei kirjeldanud põhjalikult haigusi, poolikult. Ta oli arengust maha jäänud, polnud kursis uute murrangutega. See, kas eestlase keha on erinev sakslase omast. Kuidas haigust on kirjanduses kastutatud, millega vastandatud: Millisena haige inimene, külainimene läbi erinevate tekstide paistab ja kas on võimaik kuidagi tervendada? Haigus on seotud kõige olulisemate olukordadega. Eestlaste eluiga 30-40 aastat tol ajal. Haigestumine oli maarahvale midagi väga tavalist, kogu aeg kohal olev ähvardus. Kuni 20. saj oodati läänes arstide poolt haiguse leevendamist. Surm oli Jumala kätes. Haigus oli just kui harjumuspärane, kuulus elu juurde.
Lothari ala oli kõige ebastabiilsem ja killustus peagi. 855. aastal ta suri ning tema riik jagunes omakorda kolmeks: Itaalia (tänane Põhja- Itaalia), Lotring ja Provence. Edasised jagamised 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11
asjalik inimene, ja asjalikule inimesele on tühipaljas konkski tähelepanuväärsem kui ükskõik kui tähtsa, ent kadunud asja asemele asunud tühjus. Õpilaste seas oli hulk teissuguse iseloomuga inimesi. Nemad tõttasid hommikul suurde tuppa vaatama, kas tõesti ikka laealune ja kapipealne on tühjad. Ja kui nad nägid, et see on tõepoolest nõnda, muigasid nad nagu parastades, et lõpuks ometi pidid need kaks sakslast siit lahkuma. Aga õieti öelda polnud selle kahe sakslase vastu kellelgi midagi. Kui aga ometi naeratus huulile tikkus, siis kujutlusest, et kuis see küll võis olla, kui need kaks sealt alla kargasid, teine veel Slopasevile otseteed pähe, nii et sakslane rabas venelase jalust -- surnud sakslane elava venelase! Oi! seda oleks tahtnud igamees näha! Kui siis, nagu öeldud, Ollino nägi hommikul laes tühja konksu, ei tulnud tal esimeseks meelde mitte kadunud luik, vaid ta küsis endamisi: miks on see konks laes tühi? ja alles siis tärkas
Kumbki üksus ei teadnud, et neile ligineb selja tagant kaks taganevat Saksa pataljoni, kes omakorda ei teadnud, et Punaarmee üksused olid neist juba mööda läinud. Ritter koos oma pataljoniga taipas esimesena, mis olukorda oldi satutud, kuid jätkas veel mõni aeg külg-külje kõrval marssimist punaväelastega. Ööl vastu 9. oktoobrit puhkenud lahingus, mis kohati muutus käsivõitluseks, langes 917. laskurpolgu andmetel üle 300 sakslase. Punaarmee üksused oma kaotusi ei ole avaldanud. Klaus Ritteri andmetel sai sakslasi surma 190 ja umbes samapalju ka Eesti laskurkorpuse võitlejaid, teiste hulgas ka eelsalga ülem major Miller ja korpuse auto- tankiosakonna ülem alampolkovnik Rosse (ERAF, f. 79, n. 1, s. 288, l. 16; Ritter 2004, 69 71). Sõjalises mõttes ei olnud Tehumardi lahingul olulist tähendust. Nõukogude vägede edasitung peatus küll hetkel, kuid juba järgmisel päeval jätkus pealetung. Sõrve vallutamine
Lothari ala oli kõige ebastabiilsem ja killustus peagi. 855. aastal ta suri ning tema riik jagunes omakorda kolmeks: Itaalia (tänane Põhja-Itaalia), Lotring ja Provence. Edasised jagamised 870. aastal jaotasid Merseenis Karl Paljaspea ja Ludwig Sakslane Lotringi, va Itaalia, mis jäi Ludwig II kätte, kes oli Lothar I poeg ja nimeliselt keiser. Ribemont'i jagamine (880) nihutas Lotringi itta, Ida-Frangi riigi poole. Pärast sed tundus keisririigi ühtsus hetkeks taastuvat Ludwig Sakslase kolmanda poja Karl Paksu ajal. Pärast tema surma lagunes Karolingide ühtsus kiiresti. Pärast karoling Arnulfi (896-899) kandsid keisritiitlit ainult väiksed itaalia kuningad ja tiitel kadus 924.aastal sootuks. Lääne-Frangi riigis muutusid kuningad taas valitavaks ja Karolingidest kuningad vaheldusid kuningatega Odode suguvõsast. Saksamaal hääbus Karolingide dünastia koos Ludwig Lapsega (911). Välisinvasioonide ajajärk: 9.-11
1380ndail said mõlemad Saksa liidud lüüa. Hansa Liit Põhja Läänemere kallaste linnad +sisemaal. Hansa Liitu pole kunagi formaalselt rajatud, tekkis 12. - 13. sajandil. Aeg kus kaupmehed ise olid liikuvad nõudis, et kaupmehed üksteist toetaksid. Sellised seltsingud, hansad ehk jõuk, kamp, hiljem võõrsil viibivate laevnike, kaupmeeste rühmad. Ojamaa saarelt sai alguse Hansa Liit, kaupmeeste juhitud organisatsioon. Tradistsiooniline vaade, et Hansa Liit oli puhtalt sakslase asi (Kattwger). Läänemere äärde linnad, kaupmehed paiksemaks. 1201 Riia rajamine. Kauplemise olemus ja Hansa Liidu olemus muutusid. Kaupmeeste Hansast sai linnade Hansa. Linnad kasvasid Hansasse sisse, liikmeseuse küsimust üles ei kerkinud. Hiljem hakkas Visby asemel juhtrolli mängima Lüübek. Liitu hoidid koos ühine kaupmeeskond, kaubanduslikud huvid. Kaupmehed moodustasid ariühinguid konkreetsete tehingute jaoks, asuti elama eri linnadesse.
elukauge. See on ideaalmaailma ja abstraktse maailma naiivne loomine – klišeelik ja lihtsustatud. Patriootlik isamaaluule; loodusluule või kodukohaluule – oluline ja populaarne baltisaksa kirjanduses 19.saj II poolel ja lõpus; koduluule – keskendub lapsepõlve- ja nooruse tunnetele. Vaadatakse nostalgiliselt tagasi muretule karjasepõlvele; armastusluule; (sotsiaal)kriitiline luule – ühiskondlik probleem (nt maarahva ja sakslase suhe); religioosne luule; filosoofiline luule – räägitakse abstraktsetest asjadest: õnn, moraal, elu mõte, eluraskused. Tihtipeale teemad põimuvad omavahel, st puhtakujulisi luuletüüpe oli vähe. Ärkamisajal kujunevad eesti luules välja temaatilised kategooriad ja luuležanrid, millest hiljem lähtutakse: armastusluule, loodusluule ja sotsiaalkriitiline luule. Teemad puudutavad Eesti tegelikkuse eri külgi. Eesti patriootliku isamaaluule erijooned
rahvuslik areng. 1978. a ilmus romaan "Keisri hull", mis on Krossi kõige tõlgitum romaan (soome, rootsi, vene, ungari, bulgaaria, leedu, tsehhi, slovaki, norra, prantsuse, hollandi, hispaania, portugali, saksa ja inglise keelde). Teos räägib baltisaksa aadliku, Võisiku mõisahärra Timotheus von Bocki ja tema eestlasest naise Eeva elust möödunud sajandi esimesel poolel. Von Bock on Krossi kompromissituim tegelane. Sakslase abiellumine eestlasega oli sellal ennekuulmatu ja seltskonns pinnuks silmas. Timotheus oli keiser Aleksander I sõber. Keiser võttis talt aususevande, kuid kui Timotheus kirjutas keisrile, mida ta arvab olukorrast Venemaal, pani oma liberaalse mõtlemise kaotanud Aleksander I ta Schlüsselburgi kindlusse üheksaks aastaks vangi. Oma mõisas võis ta hiljem elada ainult järelevalve all ja sai salapärasel viisil surma. Teos on kirjutatud Eeva venna
Ekspressionistid kaitsesid isikuvabaduse ning rahu ja vendluse aadet; võitlesid sõja vastu ning uue inimese ja parema maailma eest. Väljenduslaadis taotlesid nad ilmekust ja hoogsust, mille nimel loobusid mõnikord omadus- ja sidesõnadest. Erilist tähelepanu pöörasid nad tegusõnadele ja lühilausetele, millega andsid stiilile aktiivsuse. Nad üllatasid lugejaid ootamatute detailide ja kujunditega. Ekspressionismil on oluline koht näiteks sakslase Bertolt Brechti (18981956) ning Franz Kafka (18831924) loomingus, eesti kirjanikest on seda suunda viljelenud Mait Metsanurk (18791957) ja Marie Under (18831980). eleegia antiikkirjanduses leinalaul, mis arenedes muutus tõsieluliseks mõtisklevaks luuletuseks. Eleegia sisendab kõrgeid ideaale ja ülev-traagilisi tundeid. Kõiki eleegia liike ühendab üks värsimõõt, eleegiline distihhon, mis koosneb heksameetrist ja pentameetrist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios (7.6
võitlemiseks välja möelda... Pasteuri ennast huvitas teooria vähem kui praktika. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse... Marutaudiga nii lihtsalt ei läinud viirust pole mikroskoobis ju näha, kuid vaktsiini loomine õnnestus Pasteuril ikkagi. Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. a luuakse Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. Eelmäng sakslase Kochi kes bakterioloogia arengusse ilmselt kõige olulisema jälje jätnud loole on siberi katk e antraks. Batsillid surnud loomade veres avastatakse juba 1849. a, 1868 näidatakse, et haigete loomade verega saab nakatada ka terveid. Siiski oli ebaselge veel põhjuslik seos veres leiduvate batsillide ja haiguse vahel. Sakslane Robert Koch (1843-1910) oli oluline teadlane täiendama Pasteuri tööd. Koch sai bakterkultuuride kasvatamise algatajaks teaduses. Alguses kasutas ta kartulit
skisofreeniat. Kuna mõlema tüübi alged on kõikides inimestes olemas, siis puhastest tüüpidest on raske rääkida. Enamik inimesi kasutab peamiselt ühte tüüpi ja ühte alatüüpi. Eriti arenenud isiksused suudavad rohkem alatüüpe kasutada. Eriti arenenud isiksused on Kristus, Buddha jne. Võib öelda, et ajalooliselt ei lange Jungi tüüpide väljatoomine heale ajale, sest samal ajal tuleb ühe sakslase õpetus, mis osutub palju populaarsemaks. Need nimetused on küll tuntud, kuid Jungi selliseid tüüpe ei ole väga kasutatud. Teine põhjus on see, et ta ei lihtsustanud neid ning pani need keeruliselt kirja. 20ndateks aastateks on ta oma kriisidest toibunud. Tal on rohkem patsiente kui varem. Patsiente võttis ta näiteks järve ääres vastu. Jung oli erakordselt terav ja tabav. Tema naissuhted olid ikka üsna keerulised. Jung armastas käia ka väga eksootilistel pikkadel reisidel
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
Seepärast tuntakse humanistidena nii renessansiaegseid õpetlasi, kes enamasti kirjutasid ladina keeles ja uurisid mingit kitsast ala antiigis, kui ka kirjanikke (nt Petrarca, Boccaccio, Shakespeare, Cervantes), kes n-ö võitlesid inimese õnne eest. 2. Maadeavastused 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi alguses (nt Kolumbus avastas Ameerika 1492) võimaldasid kujutleda maailma tervikuna. Hoogsalt arenesid loodusteadused. 3. Teadmiste kiiret levikut soodustas sakslase Johannes Gutenbergi leiutatud trükikunst (1440). Raamatud leidsid laiema lugejaskonna, kaasa arvatud keskklass. 4. Samas jäävad renessansiaega ka paljud ühiskondlikud vapustused ja võitlused. Vallandusid maine individualism ja saamahimu, tuues kaasa sügava moraalikriisi. Nt lõhestas 16. saj algul Euroopat reformatsioon; Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääri pärast; 1453 langes Ida-Rooma pealinn Konstantinoopol (Bütsants) türklaste kätte.
1952 otsus asuda looma esimest tuumaallveelaeva 1953 vesinikupommi katsetus- enne ameeriklasi 1950ndate algus- sõjatööstuskompleksi väljakujunemine Ameeriklased olid arvanud, et enne 1955 a-st venelased tulemusteni ei jõua, 49 aasta oli nende jaoks tõsiseks ootamatuseks. Aatomipommi väljatöötamine toob kaasa ka uue võidurelvastumise. Tõi päevakorrale ballistiliste rakettide välja töötamise, NL läks selgelt kopeerimise teed, võeti aluseks sakslase BAU2. Tol ajal NL luure peamine ülesanne oli sõjatööstuse alase info kogumine, et kätte saada kõige eesrindlikum info erinevate tehniliste leiutiste kohta. Kui protsess oli käivitunud, hakati mõtlema, et kuidagi peab pommi ka USA-sse toimetama. Ühelt poolt ballistilised raketid, oluliseks 40ndate lõpus saab sõjalennukide uue põlvkonna tootmine- MIG 28, MIG 15, 50ndate alguses võeti kasutusele kaugreaktiivpommitaja. Sõjavägi: vähenemine ja uus kasv
1888 kodukoha uurimise entusiast Ernst Rudoff võttis esimesena Euroopas tarvitusele mõiste "looduskaitse". 1906 loodi Preisi Loodusmälestiste Hooldamise Riiklik Asutus esimene omataoline riiklik asutus kogu maailmas. 1909 loodi ühing "Looduskaitsepark" ja selle kaudu nõmme-kaitseala "Lüneburger Heide". Esimeste rahvusparkideni jõuti Euroopas alles möödunud sajandi alguses. Looduskaitseideed Kesk- Euroopas ja Põhjamaades edendasid sakslase Hugo Conwentzi (18551922) kirjutised. Euroopa esimesed rahvuspargid rajati 1909. a. Rootsis, samal aastal sai see riik ka looduskaitseseaduse. Saksa looduskaitseseadus võeti vastu küllaltki hilja (1935. a.), näiteks Soomes tehti seda 1923. ja Prantsusmaal 1930. aastal. Looduskaitse areng Põhja-Ameerikas Möödunud sajanditel kasutati Ameerika loodusressursse piiramatult, kuna arvati, et need ei saa kunagi otsa. Esimesena hakkasid vähenema metsad (raiumise ja tulekahjude läbi).
kaotus. 72 kohtumises rahvuskoondise eest on ta löönud 29 väravat. Peale seda, kui Pauleta teatas oma profijalgpallurikarjääri lõpeatmisest, sai Nuno Gomesest Portugali koondise kapten. Ka 2008. aastal peetud Euro 2008-l, mis toimus Austrias-Sveitsis, nimetati ta Portugali koondise kapteniks. Euro 2008 valikmängudel lõi Nuno Gomes 3 väravat - Soomele, Poolale ja Belgiale. Nuno Gomesest sai Euro 2008 turniiri käigus prantslase Thierry Henry, sakslase Jürgen Klinsmanni ja tsehhi Vladimir Smiceri kõrval neljas mängija, kes kolmel jalgpalli Euroopa Meistrivõistlustel on löönud värava. 2008. aasta Euroopa meistrivõistlustel pidi Portugal aga piirduma veerandfinaaliga, kus kaotati 2-3 Saksamaale. Isiklikku Nuno Gomes on teist korda abielus. 2006. aastal abiellus ta Patricia Aguilariga, kes on ajakirjanik ning kellel on esimesest abielust tütar Laura.
koonduslaagritesse Buchenwaldis, Dachaus, Sachsenhausenis ja Mauthausenis või paigutati 14 kohalikesse vanglatesse. Siin võib õpetaja peatuda ka sünagoogi mõistel. Juutidele kuulunud ärid rüüstati. Võib õpilaste tähelepanu pöörata asjaolule, et tegemist oli 15 partei poolt organiseeritud tegevusega, mitte stiihiliste rahutustega. 16 Meenutada, millal leidis aset anschluss. Alates 15. septembrist 1935 keelati juudi ja sakslase vahelised segaabielud. Juudid tunnistati 17 alamaks rassiks. Teadlaste poolt töötati välja rida tunnuseid, mille põhjal sai kindlaks teha juudi päritolu. Õpetaja võib tuua paralleele „geto“ mõiste kasutamisest tänapäeval. Lõpliku lahenduse 18 poliitika eesmärgiks oli vabaneda juutidest füüsiliselt. See tähendas nende tapmist. Analüüsiobjektiks oleksid inimesed fotol – neil on kaasas palju pakke – miks? Mis sai nende 19 kodudest?
Mitmetaoliste ja mitmekarvaliste telkide vahel sõelus ning käratses hulk mehi, kes oma välispidise kuju poolest enam röövlite kui korrapäraste sõjameeste moodi olid. Mõned olid veel endises eesti talupoja riides, teised rootsi ja vene sõjameeste mundris, kolmandad kandsid mitmete rahvaste ja seisuste käest kokku riisutud ja selga lapitud hilpusid. Mõne kuu ajaga oli see «nälginud talupoegade kari», mis seni Tallinna sakstele ristiks kaelas olnud, kuulsaks väesalgaks muutunud ja sakslase Ivo Schenkenbergi osava 331 juhatuse all otse imetegusid teinud, üksikuid venelaste salkasid võitnud, kaugele Virumaa südamesse tunginud, lugemata hulga mõisaid ning külasid paljaks riisunud ja põletanud. Suured kraamilasud, loomade karjad ja hulk sõjavange andsid tunni; ust, et nad ka sel korral sõjakäigult vene käsu all seisvate suguvendade juurest tühja käega tagasi jei tulnud. Riisumise
Esimene elektrivedur ehitati Šotimaal 1842. aastal. Sakslane Werner von Siemens arendas elektrivedurit edasi 1870. aastatel. Kuna elekter ei olnud 19. sajandi teisel poolel konkurentsivõime- line energialiik, jäi elektrivedurite arendamine sinnapaika. Suure tähelepanu osaliseks sai 1912. aas- tal sakslase Rudolf Dieseli leiutatud samanimelise mootori abil liikuma pandud vedur. Tänapäeval veetakse maailmas suur osa rongikoosseisudest diiselmootoriga vedurite ehk diiselvedurite abil. Vene tsaar andis 4. märtsil 1857 käsu ehitada raudtee Helsingi ja Hämeenlinna vahele. 1858. aasta kevadel alustatud raudtee-ehitusega jõuti lõpule 1862. aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
