kultuurirahvusluse ____ . Saksapärane natsionalism määratles ,,vabaduse" kollektiivselt, see tähendas rahvuse vabanemist võõrvõimu ikkest, mitte üksikindiviidi poliitilise osalemise vabadust, kodanikuvabadusi nii nagu Lääne- Euroopa. Inglismaal ja Prantsusmaal oli poliitiline enese identifitseerimine määratletud sellega, et kui oled kodanik, siis pole vahet mis päritolu sa oled, oled rahvuselt siiski prantslane/inglane, Saksamaal aga seevastu oli nii, et polnud võimalik olla sakslane ilma saksa keele oskuseta ja selle kodukeeleks pidamiseta. Läänes kosmopolitism, individualism, põhiseaduslik riigikord, ratsionalism, Saksa maailmas aga pigem marurahvuslus vms. Saksamaa rahvustunne on emotsionaalne, ebaratsionaalne. Saksamaal ja Ida-Euroopas taheti ,,rahvustervikust" välja tõrjuda võõrad elemendid (nt vähemusrahvused), kes võiksid lõhkuda etnose ühtsust (mh välismaised ,,ebaterved" kultuurimõjud). Selline rahvustunne arenebki 20.saj marurahvusluseks
hinges. 6. Kaasaegse rooma õiguse uurimine:tänapäevased loogilised konstruktsioonid,formuleeritakse mõisted,, koostatakse klassifikatsioonid. Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse.
kuuluvaks teoseks. Kriminaalpsühholoogia taassünd leidis aset 1960. aastatel, mil hakkas ilmnema uus huvi kurjategijate psühholoogia vastu. KP elavnemine seostub suurel määral Hans Jürgen Eysencki nimega, kes esitas 1964. aastal originaalse kuritegeliku käitumise teooria.Tema käsitluse puhul loetakse oluliseks nii isiksuse pärilikke omadusi kui ka keskkonnatingimusi. 10. H. Münsterberg ja õiguspsühholoogia. H. Münsterberg (1863-1916) oli sakslane. Ta oli Wundt'i õpilane, kuid erinevalt Wundtist pidas ta vajalikuks rakendada psühholoogiat praktiliste probleemide lahendamisel. Tema jaoks tulenes teadvusekogemus käitumise või käitumisvalmiduse tajumisest, mida tekitavad situatsioonid. 1892. läks ta ära Ameerikasse Harvardisse, kus suhtuti asjasse tunduvalt leebemalt. Teda loetakse rakenduspsühholoogia rajajaks. Teda huvitas, kuidas seda uut
"Näete siis... sest juba nägu, mida te kirjeldasite... eri värvi sulmad, kulmud! Andke andeks, aga äkki pole te isegi ooperit "Faust" kuulnud?" Woland, kõiki romaani tegevusliine läbiv tegelane ja osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head. Esimesel kohtumisel on Berliozile ja Ivanile kohe selge, et tegemist on välismaalasega, kuid rahvuses ei ole nad kindlad. Ivani lõplik otsus - sakslane - viitab otseselt Fausti tegelasele Mefistofelesele. Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi silmad ja eri kõrgusega kulmud. Fausti looga seob veel puudlipeaga jalutuskepp, nimelt Mefistofeles ilmus Faustile esmakordselt puudlina. Tema nimi tuleb ilmselt samuti Goethe meistritöös esinenud deemoni Volandi nimest. "V" vahetamine
(1943), autorid Andersen ja Seilenthal. Lugemik algab seltsimees Stalini raadiokõnega nn Suure Isamaasõja alguse päeval, järgneb hea eesti klassika, mille väärtust isegi poliitiline suunitlus ei muuda: Kalevipoeg, Koidula, Bornhöhe, Vilde, Tammsaare, Tuglas ja Luts- see jääb viimaseks korraks enne pikka aega, kui neid jälle kooliraamatutesse lubatakse. Lugemiku illustratsioonid on selgelt ühe suunitlusega- suurendada viha ENSV vaenlaste vastu, kelleks on eeskätt sakslane, ka minevikusakslane. Räigeim pala lugemikus on A. Jakobsoni "Väike kangelane" (Hugolt või Dostojevskilt laenatud pealkiri). On arusaamatu, kuidas võis lastele kättesaadavas materjalis leiduda niisuguseid taluvuse piire ületavaid lõike. ..."Nad muljusid teda, väänasid ta jäsemeid ja peksid teda kõhukoopasse...Siis murdis keegi ta sõrmi...ja kui nad olid puruks tagunud kõik ta parema käe näpuotsad...ta ei murdunud siiski..
Algas ligi 4-aastane Saksa okupatsiooniperiood. Ka uutel võimudel kulus omajagu aega oma rahasüsteemi rakendamiseks. Osaliselt taastati Eesti Panga tegevus, aga tegemist polnud siiski enam keskpangaga, vaid okupatsioonivõimude kontrolli all töötava rahaasutusega, mis korraldas okupatsiooni rahakäivet. Eestis sellel hetkel käibinud Nõukogude raha jäeti Saksa okupantide poolt ringlusesse. 1ostmark võrdus 1 tservoonetsiga ja raha vaba vahetus võis toimuda mõlemat pidi. Sakslane kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed, s.t okupeeritud idaalade jaoks emiteeritud rahamärgid, mida nimetati idamarkadeks. Nagu näha oli okupeeritud aladel keelatud isegi saksa oma riigimarkade käibelelaskmine. Müntidest tulid käibele 1-, 5-, ja 10-riigipennised, mille aversil on riigi nimetus, riigivapp ja vermimisaasta ning reversil nimiväärtus ja rahapada näitav täht (E.Olviste, 2010, lk.15). Ehk mõneti reaalsemgi kate oli nn
territooriumid – Madalmaade lõunaosa. Vestfaal taastunnistas printsiipi cuius regio eius religio, legitimeerides sellega riigi ülemuse kiriku ees (keskajal pigem vastupidi, vähemalt teoorias). XVII sajandil hakkasid välja kujunema ka tänapäevase rahvusvahelise õiguse alused. Tuntuim rajajaist on kahtlemata Hugo Grotius (‘De Jure Belli ac Pacis’), jurist ning Madalmaade (pidas läbirääkimisi Richelieuga) ja Rootsi diplomaat. Teine on Samuel von Pufendorf, sakslane aga samuti Rootsi teenistuses. Mõlema töödes kajastus soov panna paika uued reeglid, mis normeeriksid riikidevahelist suhtlust ja tagaks teatava õiguskorra ka rahvusvaheliselt. Tugevate riikide teke Euroopa lääneosas lõi eelduse rahvuste konsolideerumiseks. Ühtlasi toimus teatav muudatus inimeste lojaalsuses, kui keskajal oli inimene (pidi olema) lojaalne oma süseräänile, siis nüüd hakkas lojaalsus nihkuma pigem riigile, ehkki seda enamasti kehastas mõni monarh. 18
keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti rõhutud talupoegade hädakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste tülidega kaelani töös, küll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga mõisnikud nii vähe hoolisid, et isekeskis seadusi tegid ning mitu korda maad Liivi ordu valitsuse alla pakkusid. Eestlane oli taevakarja lambaks saanud, kuid villu kasvatas ta ainult võõrastele. Sest ajast ütleb üks sakslane, kroonikakirjutaja Kelch: «Eesti- ja Liivimaal on mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu.» II Harjumaa põhjapoolses osas, Tallinna lähedal, põlise laane keskel, seisis üksik talu, teedest kaugel, niipalju kui sel ajal teesid võis olla. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli metsa sees, ja imelikul viisil oli ta ühe sündinud maamehe Tambeti päralt. Kuidas see mees oli pärisperemeheks saanud, kuna peaaegu kõik muud eestlased olid juba
40. ood ja hümn 41. eleegia 42. valm 43. serenaad Kas järgmine väide on ôige 44. madu esineb halva tegelasena nii Vanas Testamendis kui ka "Gilgame`sis" 45. Noa ja Utnapi`stim on läbi elanud veeuputuse 7 46. linnakirjandus tekkis keskajal 47. Koguja raamat on Vana Testamendi osa 48. Moosese esimeses raamatus on Aadama ja Eva lugu 49. Antiikaeg lôppes tinglikult 476. a. seoses Rooma impeeriumi langemisega 50. Sakslane Guttenberg leiutas trükikunsti 1440. aastal KONTROLLTÖÖ 1. Keskaja kirjanduse neli suunda. 2. Keskaja rüütliromaani ja linnakirjanduse romaani liigid. 3. Keskaja rüütliluule liigid 4. Keskaja kirikunäidendi ja linnakirjanduse näidendi liigid. 5. Renessansi tunnusjooned. 6. Renessansi esindajad maade järgi, nende tähtsam teos ja uudsus kirjanduses Barokk KORDAMISEKS renessansi tunnusjooned: 1. eeskuju vôeti antiigist 2. maise elu meelelised rôömud 3.humanism s.t
sajandi esimesel poolel hakkasidki püssid ja suurtükid varasemaid kauglaskerelvi kiviheitemasinaid ja ambe välja tõrjuma. Kasvama hakkas jalavägi, sest raskeid tulirelvi sai ainult nii kasutada. Edusammud tehti ka meresõidus ja laevaehituses. Näiteks loodi ladina purje, millega oli võimalik purjetada ka vastu tuult. Leiutati ka karavell, mis oli kerge ja kiire ja sobis ookeanisõiduks. Euroopa meremehed hakkasid kasutama ka kompassi. Edusammud tehti ka trükikunstis, mille avastas sakslane Johann Gutenberg. Kui enne kirjutati kõik raamatud pärgamendile või õhukesele vasikanahale käsitsi ümber, siis nüüd sai lühikese ajaga ja suhteliselt vähese vaevaga trükkida raamatuid sadades ja tuhandetes eksemplarides. Pilet 11. 1) Idaslaavlased ja Vana- Vene riik. ( 10 ) Slaavlased elasid tänapäeva poola ja ungari aladel. Slaavlane slave- ori. Väga tähtsal kohal oli külalislahkus
Copper, karu Coal. Tähelepanuväärsed osavõtjad: esimest korda talimängude ajaloos võistlesid ühel alal isa ja poeg. Venetsueelat esindav 48- aastane Werner Hoeger ja tema 17-aastane poeg Christopher võtsid teineteiselt mõõtu ühekelgul. Kelgutaja Georg Hackl tõusis hõbemedalivõiduga olümpiamängude rekordiraamatusse. Ükski teine talisportlane pole pjedestaalile tõusnud viiel järjestikusel olümpial. Kokku saavutas sakslane aastail 1988 - 2002 talimängudelt 3 kuld-ja 2 hõbemedalit ning maailmameistrivõistlustelt 9 medalit, millest kolm kuldset. Piduliku sündmuse ootuses lasi ROK-i president Jacques Rogge end spetsiaalselt Utah' Olympic Parki sõidutada. ATEENA 2004 Olümpiamaskotid kaks savist lapsnukku, õde-vend Athena ja Phevos . Kaheteist aasta eest Barcelona olümpial viienda koha saavutanud, kaheksa aasta eest Atlantas juba avaringis kaotusega leppinud ning Sydney olümpial pronksi
gümnaasiumi professor. Tema peamiseks tööks on saksa keelest eesti keelde tõlgitud jutud ning luuletused, mis olid õpetlikud ja talurahvast manitsevad. Arvelius kirjutas ka saksakeelse näidendi "Elisa" ning mitmeid artikleid eesti keele arengu kohta. Teosed: "Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" I-II (178287) "Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat" (1790) Friedrich Wilhelm Willmann (1746-1819) Lätist pärit, Kuramaal sündinud, Riias kasvanud. Isa oli rahvuselt sakslane, ema Rootsi laevstikukapteni tütar. Õppis Göttingenis teoloogiat. 1782. aastal ilmus temalt ilmlikult jutustav ja moraliseeriv teos "Juttud ja Moistatussed". See oli isukalt loetud ja levitatud. Johann Wilhelm Ludwig von Luce (5. september (23. august) 1750 Hasselfelde - 4. juuni (23. mai) 1842 Kuressaare) oli estofiil, pastor ja kirjanik.alates 1774 õppis usuteadust Göttingenis ja alates 1776 Helmstadtis. 1781. aastal läks Rootsikülla koduõpetajaks. 17831785 Püha kirikuõpetaja
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
Chavannes tuntuim töö ,,Vaene kalur". Prantsuse sümbolismi eelkäija. Moreau - ,,Rändav poeet", ,,Pegasus", kreekapärane ,,Sfinks" (muidu kass naiserindadega). Salome teema ,,Viirastus", Salomele viirastub Ristija Johannese pea. Sveitsi kunstnik F. Hodler ,,Päev I", ,,Öö". Hollandlane J. Toorop ,,Kolm pruuti", pliiatsi- ja kriidijoonistus. Saksamaal töötanud A. Böcklin kasutas tihti realismilähedast vormi nt ,,Surnute saar" Sakslane F. von Stuck tegi rahvusvahelise kunstinäituse ,,Münchener Secessioni" plakati. ,,Mir Isskustva". M. Vrubel kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, maalis põrguingleid, sattus vaimuhaiglasse. ,,Istuv Deemon". ,,Luik-tsaaritar". Maaliliselt on kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane J. Ensor. Eredate ja kaunite värvidega maalis kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või maskidest. ,,Autoportree maskidega". Redon ,,Ophelia".
teineteist toetada võitluses vanima venna Lothari vastu. See leping on oluline kui vanasaksa ja vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Bütsansti häving.Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise
sadas sajas Saimaa (järven nimi) Saimaa (järve nimi) sairaala haigla sairaanhoitaja meditsiiniõde sairas haige sairasloma haiguspuhkus sairastaa haige olla, põdeda sairastua haigestuda Saksa Saksamaa saksalainen sakslane salaatti salat salama välk saldo saldo sali saal sama sama samaa mieltä nõus olla, sama arvata samoin samuti sanakirja sõnaraamat sanoa ütelda, lausuda sata sada
Ta ei tundnud selle vastu huvi. Teenistuses kirjutas ta selle kohta. Kuna oli rahaliselt teenistusest sõltuv, pidi ta rändama linnast linna. Ta teeb talle soodsa pahanduse joonistades karikatuure. Eluaeg oli ta olnud irooniline ja satiiriline. Joonistas karikatuuri oma vahetuseülemast, ja tema peale saadi kurjaks. Karistuseks saadeti ta ääremaale, vArssavisse kus oli palju saksa asutusi. Varssavis oli lahe olemine, tööd väga palju ei olnud ja kunstielu oli suur. Haritud ja musikaalne sakslane oli seal teretulnud, ja tal oli võimalik tegeleda erinevate ametiväliste tegevustega. Seal ta juhendas orkestrit, kirjutas muusikalisi teoseid ja vahel käis ka tööl. Siit ta sai aluse oma edasiseks tegevuseks. Kui Napoleon tuli kes Prantsusmaal kõvasti kanda oli kinnitanud tungis Varssavisse ja kõik Preisi ametiasutused kuhu ka Hoffman kuulus kihutati laiali. Hoffman jäi lagedale ja tal ei olnud midagi peale hakata. Jõudis Berliini ja ei leidnud tööd
teineteist toetada võitluses vanima venna Lothari vastu. See leping on oluline kui vanasaksa ja vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel. 14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Bütsansti häving.Ida-Rooma ehk Bütsants Kui Lääne-Rooma riik lagunes 476. aastal, jäi Bütsants ehk Ida-Rooma riik veel ligi tuhandeks aastaks püsima. Enamiku sellest ajast kuulus Bütsants oma majanduse, kultuuri ja sõjaväelise
A. Tassa õppis katkendlikult Witte’i eraakadeemias, H. Anglada-Camarosa ja K. van Dongeni ateljees. 1908. aastal viibis A. Tassa koos K. Mäega Norras. Siin valmisid mitmed maastikud, millede ainetel on kujundatud 1909. aastal ilmunud kunstnikke ja kirjanikke koondava rühmituse "Noor-Eesti" III albumi päisliistud. Neis avaldub täielikult A. Tassas peituv sümbolist ja romantik. Nagu tema kirjadest selgub, köitsidki tema tähelepanu sel ajal šveitslane Arnold Böcklin, sakslane Max Klinger, prantslane Gustav Moreau. Õlimaale on sellest ajast suhteliselt vähe säilinud. Pärast viibimist Euroopa erinevais paigus, otsustas A. Tassa nagu enamik eesti kunstnikke, 1913. aastal kodumaale tagasi pöörduda. Seekord asus ta teele koos Anton Starkopfi ja kirjanik Friedebert Tuglasega. Peatuti Ahvenamaal, ning just siin loodu kujunes säravamaks leheküljeks A. Tassa loomingus. Sündisid arvukad akvarelltehnikas teostatud etüüdid
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast
Väga detailne ja hea intervjuu. Uuriti väga erineva taustaga inimesi. 800 lk teaduslikku teksti, jooniseid, tabeleid. Esimene raamat ilmus 1948 "Seksuaalkäitumine meestel". Mõeldud vaid erialaspetsialistidele. 1953 "Seksuaalkäitumine naistele". "Seksuaalkäitumine meestel" sai bestselleriks, tavainimesed janunesid seksuaalsust puudutava teabe järgi. Siiski oli seks veel tabu, tema uuringute rahastamine lõpetati. - M.Hircheld (1869-1935) sakslane. Oli homoseksuaal. Hästi produktiivne kirjutaja. Ilmutas paksu raamatu "Homoseksuaalsus meeste ja naiste hulgas" 1000 lk. Esimest korda ütles, et homoseksuaalsus pole patoloogia, see ei ole ebanormaalne. Arvas, et homoseksuaalsus on kolmas sugu. Esimene seksuaalsust puudtav ajakiri(?). Tema peamine teene oli, et mõjutas seksuaalvallas homoseksuaalsuse kajastamist. Hukati koonduslaagris. - Morton Hunt sotsioloogilised uuringus seksuoloogia vallas.
-) Tõnn koduhaldjas, kes oli teatud Pärnumaal ja kellele valmistati ka tõnnivakk, mida hoiti aidas ja kuhu pandi andameid. -) Peko tuntud Setumaal ja ta oli viljakuse jumalus, kes elas vilja salves. * Ristiusk ei olnud Eesti aladel tundmatu ning Eestis tegutsevad piiskopid olid 11. sajandil Hiltinus ja 12. sajandil Fulco. Muistne vabadusvõitlus * Kõige olulisem muistse vabadusvõitluse allikas on Hendriku Liivimaa kroonika. -) Läti Hendrik oli sakslane, kes tuli Liivimaale 1205 aastal ning ta oli preester ja tõlk. -) Kroonika on kirjutatud kahes jaos: 1224-1226 ning seda täiendati 1227. aastal. -) Tänaseni originaal käsikiri pole säilinud, vaid on leitud 13/14 sajandi koopia koopiaid (5 erinevat, millest kõige olulisem kannab nimetust Zamoyski koodeks). -) See raamat oli kirjutatud ladina keeles. * Toimus tung itta (Drang nach Osten), kus taheti saada uusi alasid ja levitada ristiusku. * Ristisõda Eesti aladele algas 1180
Mateo Palmieri- peale pausi mainis esimesena ,,olümpiamänge" 1430. aastal. Robert Dover- algatas 1612. a. Cotswoldi om. William Penny Brookes- inglise dzentelmen, kes korraldas Wenlock'i om. Evangelos Zappas- Bukarestis elav rikas ärimees, kes pani Kreeka kuningale ette Kreeka om taaselustamise ja nõustus ise nende kulusid katma. Richard Chandler- inglane, kes leidis 1766. aastal Zeusi templi varemed ja sellega ka Olümpia paiga. Ernst Curtius- sakslane, kelle eestvedamisel peeti läbirääkimisi kreeka valitsusega, et Olümpia välja kaeva ning seda ka tehti. Henri Didon- tulihingeline prantslasest olümpiaidee eest võitleja. ,,Citus, altius, fortius" isa. Rajas oma kasvatusmeetodi, mis ühendas nii ranguse kui ka vabaduse. P.de Coubertin: itaalia juurtega prantslane, kaasaegsete olümpiamängude ellukutsuja. Huvitus noorsoo kasvatamise ja kehalise arendamise probleemidest. Võttis osa I
Aastal 962, kui Otto paavsti palvel Itaaliasse tuli, roonis paavst ta Rooma keisriks. Taastatud keisririiki hakati nimetama Püha Rooma riigiks. Riigi keisrid pidasid end kogu kristliku Lääne-Euroopa ilmalikeks valitsejateks, kuid tegelikult allusid neile ainult Saksamaa, Itaalia, Burgundia (Prantsusmaa) ja Tsehhimaa. Teiste Euroopa maade valitsejad keisrite ülemvõimu ei tunnistanud. Keiser ise pidi olem rahvuselt sakslane, kuid keisriks peeti teda alles siis, kui ta oli rännanud Rooma, kus paavst ta kroonis. Need retked nõudsid palju vaeva ja see ei võimaldanud tegeleda piisavalt riigi valitsemisega. Sellest hoolimata olid Püha-Rooma keisrid X-XII sajandil kõige võimsamad valitsejad Lääne- Euroopas. Aja jooksul hakkas paavsti võim tugevnema ja üha enam hakati nõudma, et paavst ja kirik oleksid ilmalikust võimust sõltumatud
Rode oli enamjaolt maalija ja altari keskosa skulptuurid nikerdas tema abiline. 1843 saabus Notke töökojast pühavaimu altar. Notke on teinud ka hiigelmaali Surmatants. 15.saj seostub Tallinn Madalmaade uuendusliku kunstiga, mida esindab maalidest koosnev maarja altar. 16.sajandil loodi Tallinnas 2 olulist kiviskulptuuriteost, mis kuuluvad hilisgootikasse. Üks neist on kaupmehe Hans Pawelsi kenotaaf oleviste kiriku maarja kabeli välisseinal, mille autorid on sakslane BYLDENSNYDER ja poolakas PALE. 1529 müüriti Suure rannavärava kohale Tallina vapikivi. Hilisgooti leekestiilis raamistuses hoiavad fantastilised elukad Tallinna väikest vappi. Nende teostega lõppeb eestis gootika. 1523 algas luteril usupuhastus ja hakkas levima renessansikunst.
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuv...
süsteemi iseloomustavad tunnused (ehkki viimasel ajal kõneldakse uuest keskajast). Esines mitmesuguseid võimsaid mitteriiklike aktoreid: rüütliordud, Hansa liit jms. Inimeste identiteet oli esmajärjekorras lokaalne ja seisuslik, samas oli üsna tugev Üle- Euroopaline/lääne-kristlik identiteet (+ladina keel), mis väljendus nt ristisõdades, siiski oli olemas ja tugevnes järkjärgult rahvuslik identiteet (nt sakslane, prantslane). Lojaalsus oli enamasti suunatud konkreetsele süseräänile. 20 Kolm peamist seisust: vaimulikud (oratores), aadel (bellatores), linnkodanikud ja talurahvas (laboratores). Võim ja mõju ühiskonnas jagunes kaheks peamiseks haruks: vaimulik ja ilmalik. Puhuti tegutsesid kaks käsikäes – nt keisrite ja kuningate kroonimine, ilmaliku võimuaparaadi moodustasid enamasti kleerikud
· Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks · Keskealise mehena sulges ta oma äri ning otsustas keskenduda oma lapsepõlveunistusele Trooja linna leidmisele · Seni oli Homerose eeposeid peetud väljamõeldisteks · Schliemann leidiski mingi vana linna varemed, mis ilmselt oli Trooja · Ka Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid, mis hävitati u. 1300.a keskel eKr
Ristik oli kõrge- kvaliteediline loomasööt, kuid aitas tõsta ka põlluviljakust (mõjus lämmastikku andva väetisena). Industrialiseerimise varaseim periood(millised konkreetsed ettevõtted) Industrialiseerimise varasem periood on seotud puuvillatööstusega. Eestis tähistas tööstuspöörde algust just tekstiilitööstuse teke. Asutati rida suuri kalevivabrikuid. Kalevi- tööstuse varasemaks keskuseks kujunes Narva. Üks Narva kalevivabriku rajajaid oli sakslane Paul Momma, kes rentis Narva jõe paremal kaldal endise saeveski ja ehitas selle ümber vanutusveskiks. Pärast riikliku laenu saamist rajas Momma 1821.1822. aastal sinna uue ettevõtte. Momma uut ettevõtet Narvas võib pidada esimeseks kalevivabrikuks Eestis ja üheks varasemaks Venemaal. Vabrikut laiendades ehitati uus vesiratas, rajati ka uus kahekordne tööstushoone. Ettevõtte toodangut realiseeriti isegi Hiinas. Teine kalevivabrik asutati Narva endise saeveski asemele
2. Majanduslik-ühiskondlik kontekst Nende kahe vahel saab haigus oma tähenduse. Seal on ka haigust täpsustavaid asju. Eestlased ei usalda arstiteadust, ei hooli surmast. Peab olema just kui loomaarst mitte tavaarst. Kaks poolt ei saa üksteisest aru. Koloniaalne situatsioon. Arst on kõrgemas seisuses ja patsient madalamas. 1. võõras keel- eestlane ei oska võõrkeelt, nt raviminime. Talupoeg ei oska selgitada, mis tal viga on, tal pole sõnavara. Kaks sõnavara ei lange kokku-eestlane ja sakslane. Ligemese aitamine võib sind end lolliks teha. Võõra keele mittemõistmine- üks pool on domineerivam. See, et talupoeg on hariduselt maha jäänud annab saksale õiguse ta peale karjuda. Kreutzwald tutvustab haigusi ,,Kodutohter"is. Ta ütleb, et teadusest rääkimine on ,,kunstkeel", ,,arstikeel". Ühelt poolt tahab ta aidata, aga teiselt poolt on ta positsioon hurjutav, maarahvast lolluses süüdistav positsioon. Kreutz viib arstina ellu seda sama koloniaalpoliitikat.
Kogu aeg kippus modagi ja ema tundi seda ning päris mis toimub ning sai teada, et on Noore-Antsuga kes põlluvahel jänest taga ajanud kohand. Maia tundis, et teda pole kodus vaja ja rääkis emale kuidas Ants talle öelnud kuidas teised tüdrukud, peened tüdrukud on. Ema oki sellega müüdud ja hakkas toetama tütre tahet ära, sest oli ka tema unistus kunagi peen olla. Ja võimalus tuli, Ants nimelt otsis uut inimest tubastele töödele , kuid peab olema viisaks, mitte üritama sakslane olla ning kommetega, kuna Kusta oli hea olnud mõtles ta, et ehk Maia? Jürka ja Juula olid muiudgi nõus ja Juula ema lausus, et ainuke viga on, et türduk neil liiga plaju seepi kasutab kuid see ei peaks probleem olema nagu ka Ants mõistis ja heakskiidvalt muheles. Enne minekut luges ema sõnad peale, et ärgu tüdruk vahekorda astuks, et ta teab küll kuidas asjad seal käivad.Kuid tütar vastas lihtsameelselt ja kindlalt, et tal püsib olukord kontrolli all. Maia jõudis käia kodus
I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta 28 liikmesriiki Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõu...
toimuma vanal alusel. Siinsete provintside kõrgemate kohtuinstantside otsused oleksid lõplikud (Venemaale edasi kaevata poleks pidanud saama, tegelikult siiski said). Kolmas küsimus puudutas mõisaid. Karl XII aja lõpul paljud mõisad riigistati. Nüüd tunnistati mõisnikud taas oma mõisate omanikuks. Nimetatakse restitutsiooniks e taastamiseks (käivitus Uusikaupungi rahu sõlmimise järel). Kuberner pidi olema sakslane või rääkima saksa keelt. Asjaajamiskeeleks samuti saksa keel. Seisuslik-korporatiivse ja omavalitsusliku korra püsimajäämine. Liivimaa rüütelkond lasi kinnitada Sigismund II Augusti kinnitatud privileegi 16. sajandist, mida Rootsi võim ei olnud kunagi tunnistanud. Nende kapitulatsioonidega loodi juriidiline alus Balti erikorrale. Esimesed kapitulatsioonid kohapeal kirjutasid alla vene väejuhid. Selleks, et see
toetust, tänu millele pääses Hurt Tartu gümnaasiumi, mille lõpetas kiitusega. Ise oleks Hurt tahtnud filoloogiat edasi õppida, kuid uskliku isa ja praktilise inspektori Oetteli mõjul astus usuteaduskonda. Lõpetas Tartu ülikooli 1863 teoloogiakandidaadina. Ülikooli järel tegutses kodu- ja gümnaasiumiõpetajana, algul Kuressaares, hiljem Tartus. 1868 abiellus oma protezee Oetteli tütre Eugeniega, kes oli küll päritolult sakslane, kuid aitas oma mehele rahvuslikus liikumises kaasa ning kasvatas ka lapsed eestlasteks abielu oli harmooniline ning õnnelik. Intensiivse ühiskondliku tegevuse perioodile (rahvuslik ärkamisaeg laulupeo ettevalmistamine, EP lisalehe toimetaja, EKmS ja Aleksandrikooli peakomitee esimees) järgnes 1872. aastast pastoriamet Otepääl. 1880 lahkus Hurt Eestist, pühendudes täielikult folklooriteadusele. Peterburis Jaani koguduses töötas pastorina kuni a-ni 1901.
Söögiks saime päevas kolm viilu leiba, vesist suppi ja väikese tüki margariini nii halva lõhnaga, et meie seas ei olnud kedagi, kel oleks olnud tahtmist seda süüa. Kunagi elus ei olnud ma näinud midagi nii vastikut. Olukord laagris oli halvem kui getos. Nälg vaevas meid niigi, aga iga väiksemagi üleastumise eest jäeti ilma toiduportsjonist. Mõne päeva pärast viidi meid üle teise laagrisse – Viivikonda. Siin hoiti meid peaaegu kuu aega. Kleepuv mustus. Komandant oli sakslane, suurem osa valvureist aga eestlased. […] Viivikonnast viidi meid edasi Auveresse. See laager asus endise Vene piiri lähedal üksikus kohas soode keskel, millesse võis kaelani sisse vajuda. Joogivett ei jätkunud. Juhtus, et vett soojendati supi jaoks, aga toiduvalmistamise asemel pesti end sellega. Mehed ja naised pesid koos ja pidid pärast paljalt külma käes seisma. Paljud ei kannatanud seda välja ja surid. Elasime suures barakis – kolm-nelisada vangi ühe katuse all
Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine. Tööstuse kasv toi
Igal juhul oli läti keelest vaimustuses ja kuritarvitas oma ametipositsioone TÜ teoloogiaprofessorina – nõudis, et kõik üliõpilased õpiksid läti keele selgeks. Lasi trükkida, koostada esimese läti (vana kirjakeel) ortograafia, nt. Andis välja lätikeelse jutluste raamatu. Nagu asjatundjad väidavad, oli tegemist väga hästi loetava keelekasutusega, rahvapärane. Christoph Fürecker (1615-1685). Eeldatavasti rahvuselt sakslane, eeldatavasti läti aladelt pärit, arvatavasti sündis u 1615 – midagi rohkem ei teata. Teatakse aga, et oli Manceliuse õpilane, väidetakse, et omandas täiuslikult läti keele. Pärast ülikooli teenis mitme aadliku juures koduõpetajana. Sooritas tolle aja kohta väga ootamatu kannapöörde – abiellus lätlannaga, asus elama lätlaste hulka. Tema teeneks on ennekõike see, et trükkis läti keelde mitmeid kiriklikke tekste, kirikulaule – said hakata ka omakeelseid laule esitama
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
Raske piiri tõmmata fakti ja väljamõeldise vahel see pidigi ta eesmärk olema, et on ajalooliselt nii usutavad, et nii oligi. ,,Kolme katku vahel" 1970 1980. Kolme osaline romaan. 16. Sajand Eesti ajaloos Liivi sõda ja kaasas käivad talurahva rahutused. Räägib Liivisõjast, näljahädast mis järgnes ja Põhjasõda. Peategelane ajalooline isik, Balthasar Russow, kroonika kirjutaja. Balta kahetise päritoluga üks vanematest nähtavasti eestlane, teine sakslane. Tundis pärishästi eesti olusid. Ehitab oma intriigi üles sellele, et kuidas selline kahe rahvuse/seisuse vahel inimene, ennast teostama peaks. Liikus talupoegade hulgas samas ka kõrgseltskonnas, kuidas leia sellise 2 äärmuse vahel tasakaalu. Peategelase elu on nagu köiel käik, et koht mõlemale poole kalduda, aga ta peab tasakaalu hoidma. ,,Pöördtoolitund" 1971 Novell. Peategelaseks Johann Voldemar Jannsen. Voldemari edu selles, et ta tegi lepingu, et ta
Funktsioonile vastavus, otstarbekohasus on tähtsai m. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas. Funktsionalismile on iseloomulik: a) lihtsus, kaunistuste vältimine b) ebasü m m e etria, masside vaba jaotus c ) kuubitaolised vor mid (+ sageli ümardatud nurgad) d) lintaknad f) lame katus g ) peened postid h) do mineerib valge värv i) siledad seinapinnad j) hoone väli muses peab pee geldu ma tema otstarve ja ruumide jaotus. Funktsionalis mi rajajaid oli sakslane arhitekt Walter Gropius. Asutas kunstikooli Bauhaus. Bauhausis kavandati m o odsat disaini m ö ö blit, valgusteid, tekstiili, keraamikat, tapeete jne. Bauhausi toodetele ono mane lihtsus, selgus, rangus. Püüti ühendada tööstuslikku vor mi ja ilu. Kuulsa maid funktsionais mi esindajaid on sveitslane Le Corbusier: Villa Savoye Poissy`s elamu Marseilles`s NSV Liidu Statistika Keskvalitsuse hoone Moskvas. Väga kuulus funktsionalis mi esindaja on ka Soo m e arhitekt Alvar Aalto:
Rostock, Wismar, Stralsund Läänemere edelanurgas said selle vastavalt 1218., 1229. ja 1234. aastal, Tallinn 1248. (kui mitte varemgi), Greifswald Läänemere lõunakaldal 1250. aastal, mõni hiljemgi. Vana-Liivimaa lülitus seega Lääne süsteemi kiiresti, kiireminigi, kui hilisema Saksamaa idaosa. Lübecki õigus andis linnale omavalitsuse, rae ja kohtukorralduse, linnakodanikule -- isikliku vabaduse. "Stadluft macht frei," ütles sakslane, "Linnaõhk teeb vabaks," teadis ka eestlane. Linnaõigus vastustas feodaalset omavoli. Lübecki linnaõigust on nimetatud saksa linnaõiguste kuningaks, see oli terviklikuim sisult ja ulatuslikuim territooriumilt, kus seda rakendati. Seejuures ei olnud Lübecki õiguse andmine ühekordne akt. Lübeck varustas "oma" linnu kus aastal 1400 elas ca. 250 000 inimest ka hiljem pidevalt õigusalaste juhtnööride ja üksiknäidetega. Nii üksnes ei
Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine
euroopas 19. saj alguses keskmine mees 1.52 m pikk. 20 saj alguses 1.68 6/5/2009 MAJANDUS ja KAUBANDUS Varauusajal oli euroopas ülekaalus merkantelistlik majanduspoliitika. Ameeriklane A. Hamilton oli esimene rahandusminister. Ta pidas 1791. a kõne kongressile mafufaktuuride kohta. Tööstust tuleb soodustada tariifidega, mis on eriti oluline noorte riikide puhul. Tööstus tuleb kaitsta väliskonkurentide eest. Need seisukohad võttis üle sakslane F. List, kes ideoloogilistelt vaadetelt oli rahvuslik liberalist, kuid suhtus piiramatu kaubanduse põhimõtetesse liberaalselt. Leidis, et mingil määral on vabakaubandus siiski kasulik, kuid üleminekul agraarühiskonnast on see võimalik ainult protestionistliku poliitikaga. Tuleb rakendada tariife. Majanduse piiramine euroopas toimus 19. saj keskpaigani, kõige esimesena muutus see vabaks SBs. 1846 kaotati importvilja tariifid. 1838 oli inglismaal tekkinud vastuseis inglismaa
rahvas uskus, et mõisnik segas Pühajõe rahu ning korraldati mäss veski mahalammutamiseks. 1694.aastal viimane nõiaprotsess, mis lõppes surmaga, poomissurmaga, Mõdrik. Kirjasõna + vaidlus, kas kasutada põhja- või lõuna-eesti keelt. Usulise sisuga raamatuid ilmus mõlemas variandis + 1637.aastal Heinrich Stahli grammatika tuntuim sakslane, kes üritan eesti keelt uuendada ja ühtset grammatikat luua. + Piiblikonverentsid- vaieldi selle üle, milline on õige kirjaviis (Hans Susi oli üritanud juba tõlkida) ja kuidas peab piiblit tõlkima + 1686 Wastne Testament, A. ja A. Virginius (isa ja poeg, võtsid aluseks Lõuna-Eesti keele) + 1693 J. Hornungi grammatika + 1675 I saksakeelne ajakiri Talurahvaharidus + Bengt Gottfried Forselius
ning teiselt ka on näha, et sisuliselt tähistavad mitu sõna ühte ja sama asja. Järelikult koorub analüüsis välja see, et nende sõnade taga on baasdimensioonid, mille taga on palju samatähenduslikke sõnu. Meie peame leidma, kui palju neid baasdimensioone on et valiidselt inimese isiksust ära kirjeldada. Gartell nt leidis, et on 16 isiksuse baasdimensiooni, samas sai teine teadlane üle 100 neid (faktoranalüüs). Üks enim mõjukamaid isiksuseteoreetikuid on sakslane Eysenick. Tema psühhobioloogiline tunnusjoonte teooria põhineb faktoranalüüsil. Eysencki käsitlus on põhidimensioonide väljaselgitamisele suunatud – psühhobioloogilistel teguritel on oluline roll ning inimestel on kaasasündinud eeldused, mille põhjal kujunevad välja põhidimensioonid. ja need omakorda taanduvad harjumuspräastele reageeringutele. Hierarhiline süsteem kolme põhidimensioonina. Suur Viisik – olemas on viis põhidimensiooni ehk tunnusjoont (Costa ja McCrae).
Neil ei lastud mõisas olla, vaid küüditati Venemaa äärealadele. Balti-saksa pastoreid süüdistati selles, et nad kogunesid annetusi Vene armee poolt vangistatud Saksa-Austria sõduritele. Sõjatüdimus: Eestis positiivne meeleolu käis alla kui enam rohkem invaliidistunud mehi saabus koju. Oli sõja tüdimus. Lääne-Euroopast jõudis Vene impeeriumisse patsifistlikud meeleolud. Räägiti vene vägede lüüasaamisega oli süüdi Venemaa keisrinna, sest ta oli päritolult sakslane. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee): Sõjatööstuskomiteed moodustati Tallinnas ja Tartus ühiskondlikel alustel, tegelesid väikeettevõtetele sõjaliste tellimiste vahendamisega Eestlaste majanduslike ja poliitiliste huvide kaitseks ning valitsusele surve avaldamiseks asutasid Eesti-meelsed tegelased 1915 ülemaalise organisatsioonina Ajutise Põhja-Balti Komitee, mille keskkomiteed (asus Tartus) juhtis Jaan Tõnisson;
Romantikud olid sageli hardalt usklikud. Nende arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo, inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism 18. sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiircsti hakkasid arenema aineline kultuur ning tarbimine. Tööstuse kasv toi kaasa
teoseks kokku sulatada. Alguses leiti Hamsunlikku ning hakati süüdistama plagiaadis, mis tegelikult ei olnud nii. · 1923 Pöialpoiss novellikogu · 1926-1933 Tõde ja õigus I-V Tammsaare peateos, kõige massiivsem. · 1934 Elu ja armastus armastusromaan, õnnetu armastus · 1935 Ma armastasin sakslast armastusromaan, väga kurb armastuslugu. Peremees ja perenaine on uhked, et nad on valitsevas rollis ja sakslane kui teenindaja- käib koduõpetajaks. · 1936 Kuningal on külm oluline näidend draamaajaloos · 1939 Põrgupõhja uus vanapagan - oluliseks saab piibli temaatika, vanapagan on tulnud maa peale lunastust otsima, tulevad mängu Vanapagana ja Kaval Antsu lood. Tammsaarelik: psühholoogilise realismi meister 1920.-1930. aastatel. Tammsaaret mõjutas Dostojevski (tõlkis tema ,,Kuritöö ja karistus"), mõjutas maaarmastuse poolest Knut Hamsun.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
