Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676...1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused". II periood - üldistused organismide ehituse kohta. · Grew poolt võeti kasutusele koe mõiste. · Sveitsi füsioloog Haller väitis, et kõik organismid on kiulise ehitusega (taimeanatoomia mõju all) · Venemaa sakslane Wolff väitis, et kõik organismid on kärgja ehitusega. · Oken väitis, et üks suur organism on elementaarsete organismide summa. · XIX s Lamarck "zooloogia filosoofias" väitis, et rakuline kude on igasuguse bioloogilise organismi taseme aluseks. · 1834 a Gorjaninov "Looduse süsteemis" väitis, et maailm jaguneb kaheks riigiks: vormitu molekul ja kindla vormiga rakuline riik. Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus-
Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676...1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused". II periood - üldistused organismide ehituse kohta. Grew poolt võeti kasutusele koe mõiste. Sveitsi füsioloog Haller väitis, et kõik organismid on kiulise ehitusega (taimeanatoomia mõju all) Venemaa sakslane Wolff väitis, et kõik organismid on kärgja ehitusega. Oken väitis, et üks suur organism on elementaarsete organismide summa. XIX s Lamarck "zooloogia filosoofias" väitis, et rakuline kude on igasuguse bioloogilise organismi taseme aluseks. 1834 a Gorjaninov "Looduse süsteemis" väitis, et maailm jaguneb kaheks riigiks: vormitu molekul ja kindla vormiga rakuline riik. Oli tehtud küllaltki mitmeid avastusi, ka üldistusi, kuid ühtne süsteem puudus. Põhjuseks valgus-
Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastotma kohalikke münte. Kultuur eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele uus kirjavorm-> Karolingide minuskel (üksiktähed esitati reeglipärasel stiiliputal naabertähtedest sidumata kujul) Straßburger Eide 842: 840 aastal suri Karl Suure poeg Ludwig Vaga ning poegade vahelised tülid suurenesid. Liidu moodustasid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea. Nad sõlmisid 842 Straßburger Eide vande, millega kohustusid toetama teineteist võiduka lõpuni vanema venna Lothari vastu. Vanne on eriline, sest see on kirjutatud kahes keeles: vana-saksa ja vana- prantsuse. See viitab selgelt ka etnilistele erinevustele: ühes riigi osas kõneldi germaani, teises vana-prantsuse keelt. VERDUNI LEPING 843: Lothar sai võitluses nooremate vendadega lüüa ning sõlmis nendega Verduni lepingu
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Tim...
Ükski Hitleri käsilastest polnud sõjaroimariks sündinud. Mõni tegi end selleks ise. Noormees tundis end Kanada avarustes hästi. Üllatavalt lühikese ajaga muutus ta kõrgema seltskonna soosikuks. Teiste seas protezeeris teda ka Briti krooni esindaja Connaughti hertsog ning noormees sa peagi Ottawa ja Monatréali seltskonnas omanimeliseks. Briti kindralkuberneri uhkes residentsis Rideau Hallis ei toimunud pea ühtki pidu tema osavõtuta. Erilist kiindumust tundis noor sakslane "kuberneri ilusa tütre Patricia vastu", keda ta meenutas isegi veel surmakandidaadina. Ribbentrop astus Rideau´ spordiklubi liikmeks ja osales väljaspool riikigi tuntud jäätantsu trupis "Minto Six". Ta oli vilunud golfi- ja tennisemängija ning sarmantse tantsija ja naistemehena pani tan ii mõnegi koorekihi peretütre südame kiiremini põksuma. Noor välissakslane ei olnud ainult galantine seltskonnalõvi, vaid ka edukas ettevõtja. Osa
10 5 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?6538 6 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?8659 7 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?12309 8 http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?11964 9 http://varrak.ee/books/16/?product=21715 10 http://varrak.ee/books/9/?product=21730 8 "Lepavere Mõis" (2004) Raamat jutustab soikunud eluga külast, mille vana mõisa ostab ära sakslane ning tema kontaktidest kohalike elanikega sünnib nii koomilisi kui traagilisi situatsioone.11 "Elutöö" (2004) Raamat mehest, kelle elutööks on luua oma raamatukogu. Noor põlvkond aga ei mõista töö vajalikkust ning seisab hoopis teiste ja ränkade valikutega teelahkmel.12 "Äravalitu" (2005) Esimene raamat on lugu Vaike Katterist pehmest ja samas isekast, boheemlase hingega eluvõõrast ja ometi kõikidele katsumustele vastu pidanud naisest, viiekordsest emast ja
ohvriterohkeim (nälg) u 640 000 in Moskva lahing; Kurski kaare lahing 1941 => Sks peatamine: · Juulis 1943 algas sakslaste pealetung Kurski kaarel, eesmärgiks oli vallutada Kurski linn ning võtta linnast lääne pool asuvad Punaarmee väeüksused piiramisrõngasse. Vastamisi olid 2,25 miljonit meest. Pealetung ebaõnnestus ning kuu lõpus tuli sakslastel asuda kaitsele. Kurski kaare lahinguga läks initsiatiiv idarindel Moskva kätte. Sakslane taganes. 6. XI jäeti maha Kiiev ning Punaarmee jõudis peagi välja NSV Liidu sõjaeelsetele piiridele. · Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule (nn.
Hispaania markkrahvkond 801, Baieri hertsogkond 788, Balkan paavst Leo III 800 Karl Suur nimetati keisriks (retk Bütsantsi alla 812 basileus Michel I'ga rahuleping) Impeerium: 1,2 milj km2 15-18 milj elanikku Karolingide renessanss: kultuuriinimeste kogunemine Aachenisse, kloostrid ja raamatute ümberkirjutamine Ludwig I Vaga 814-840 843 Verduni leping: areng Saksa-Rooma riik: Ludwig Sakslane (keiser Otto I Suur 962), Prantsuse kuningriik: Karl II Paljaspea, Itaalia kuningriik: Lothar 4. Feodaalsuhted Vasall igavene ustavus, sõjateenistus või nõuandeteenistus Senjöör kaitse nii kohtus, kui ka maadel Mõlemal omad õigused ja kohustused Väljakujunemise põhjused: 1
KESKAEG Jääb muistse vabadusvõitluse (1227) ja Liivi sõja vahele (1558) Seda saab jagada veel kaheks pooleks: esimene pool ja teine pool, eraldusjooneks oli Jüriöö Ülestõus 1343 Muinasaja lõpul oli eesti elanike arv kusagil 150 000, pärast Jüriöö ülestõusu elanike arv langes, elanikke oli 100 000. Keskaja lõpuks elanike arv jälle tõusis, elanikke umbes 250 000 - 300 000. Vallutajad sõlmisid erinevate maakondadega erinevad lepingud. Lepingud võisid olla suulised või kirjalikud ja kõige karmimad tingimused nendes lepingutes olid kahel maakonnal: Ugandil ja Sakalal. Millest see võis olla tingitud? - Nad võitlesid kõige rohkem vastu, vallutajatel oli kõige rohkem tegemist nendes piirkondades. Saarlaste leping oli kõige lihtsam, sest nad alistusid. Maa läks vallutajatele, eesti talupoeg ei olnud enam maa omanik vaid temast sai maa kasutaja. Kohtupidamise õigus läks eestlaste käest uute maaisandate kätte. Samas uued maaisandad koh...
saj keskpaigal klassitsism kunsti pidurdama. 13. Romantism, realism, impressionism ja 19.saj lõpu kunst · Romantism Kujunes välja Prantsusmaal 19.saj Iiveerandil. Nimetus tuleb sõnast romantiline. Esimesena ülistas Napoleoni oma luules lord Byron. Kes ongi romantilise poeesia üks suurimaid esindajaid. Romantismi eelkäijateks olid saksa ja inglise maastikumaal. William Turner ,,Matused merel" õhulised ja nägemuslikud-fantastilised maastikud ja merepildid. Sakslane Caspar David Friedrich-,,Rändaja udumere kohal". Lõi avaraid laiu maastiku-merevaateid. Prantsuse esiteoseks oli maalija Theodore Gericault hiigellõuend ,,Meduse'i parv" . Romantismi tähtsaim esindaja on Eugene Delacroix ,,Chiose veresaun" seda maali peeti põlastavaks ja ta saavutas oma kuulsuse vabadusvõitlust ülistava maaliga ,,Vabadus viib rahva barikaadidele". Prantsuse romantilise maastikumaali suurmeister oli Camielle Corot. Tema maalide võlu on nende õrn poeesia
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõi...
ametliku loa seda poliitikat ellu viia; samal ajal suruti kõik teise katsed uusi kultuurinorme eirata maha ametliku tsensuuri, välistamise ja terrori abil. Kunstielu kontrollimine ei tähendanud tingimata igasuguse kunstiinnu ja inspiratsiooni mahasurumist! Juutide küsimus ,,Vaevalt saab aga ette kujutada sellist mõtlemisviga, mis paneks uskuma, et näiteks neegrist või hiinlasest saab sakslane, kui ta õpib ära saksa keele ja on valmis sealtpeale saksa keeles kõnelema... Rahvus ega isegi mitte rass ei peitu mitte keeles, vaid veres." Adolf Hitler, Mein Kampf, 1925 Rahvuse, rassi ja riigi defineerimine oli Saksamaa diktatuuris keskse tähtsusega poliitiline küsimus. Just eelkõige rahvus- ja rassiküsimused tõid seal riigis kaasa üleliigse vägivalla ja ühiskondliku tagakiusamise
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
"Keisri hull" Jaan Kross 3.Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat".
kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama. Poegade vahel tekkisid tülid. Straßburger Eide 842 - 840. aastal Ludwig Vaga suri ning poegadevahelised tülid algasid uue hooga liitu
Eestikeelne kirjasõna Keskaja lõpuks olid juba ilmunud esimesed eestikeelsed raamatud. Need olid enamasti vaimuliku sisuga ning olid mõeldud kohalikele kirikuõpetajatele abimaterjaliks. Paralleelselt levis 2 kirjakeelt: Põhja- ja Lõuna-Eesti kirjakeel. 1637a. ilmus esimene eesti keelne grammatika raamat, autoriks H. Sthal. Sinna püüdis autor kirja panna eesti keele reegleid, kuid lähtus rohkem saksa keele reeglitest, sest autor ise oli sakslane. 1693a. ilmus J. Hornung'i grammatika, mis tugines Põhja-Eesti keelele. Pandi kirja vana kirjaviisi reeglid. Vana kirjaviis jäi kehtima 19.saj. II pooleni. Üritati jõuda ka Piibli eesti keeled tõlkimiseni. Rootsi aja lõpuks oli jõutud tõlkida alles pool Piiblist. 1686a. ilmus Vastne (Uus) Testament, mis oli Lõuna-Eesti keeles. Eesti keeled tõlkijateks olid isa ja poeg Verginiused. Trükiarv oli väike (400 eksemplari). Testament oli mõeldud eelkõige kasutamiseks
valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Organisatsioonikäitumises on Henry Fayoli õpetus säilitanud oma aktuaalsuse mitmel põhjusel. Ta sõnastas esimesena juhi peamised kohustused, kästiles otsustamisprotsessi ja tsentraliseerituse omavahelist seost. Henry Fayol oli esimene, kes rõhutas osakondadevahelise piiri ja ametliku hierarhia ületamise vajalikkust. (Vadi, 2000: 19, 20) 1.4 Bürokraatia koolkond Koolkonna rajajaks oli sakslane Max Weber. Bürokraatia koolkonna seisukoht on, et organisatsioon peaks töötama nagu masinavärk. Selleks on aga vaja, et organisatsioonis oleks selge tööjaotus; selge hierarhia; formaalsed reeglid; reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab; tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. (Alas, 1997: 19) Juhi mõju alluvate tööga rahulolule 2. TÖÖGA RAHULOLU
ühtsuse. Kirjutas muusikat kõigis tolle aja tähtsamates zanrides: missad, motetid, sansoonid ja frottolad. Ta andis oma panuse ka uue zanri motett-sansooni loomisse, mida ta kirjutas vähemalt kolm. Lisaks olid mõned tema teosed üsna tõenäoliselt ette nähtud instrumentaalseks esitamiseks, mis oli tollel ajal uudne. Josquini helitööde nimekirja koostamine on keerukas. Tema tohutu prestiizi tõttu 16. sajandi alguses omistati talle anonüümseid teoseid ja muid võltsinguid. Sakslane Georg Forster kirjutas selle kohta 1540. aastal: "Nüüd, kui Josquin on surnud, tuleb temalt rohkem teoseid kui tema eluajal." Seepärast on paljude tema loetletud tööde autentsus küsimärgi all. 2.1 Missad 15. sajandi jooksul oli missa arenenud tähtsaimaks Euroopa sakraalmuusika zanriks. See oli pikk, mitmeosalise vormi ja suuremahulise struktuuriga teos. Josquin kirjutas mõned selle zanri kõige tuntumatest teostest, enamik neist sellised, kus mingi ühine muusikaline
Desertöör oli ilma loata rindelt ära tulnu. Teose lõpp ja selle sümbol- Cathrine surem ja samuti nende laps, arvas, et sõda on ainus, kust tuleb pääseda, aga ka väljas pool sõda surevad inimesed. Teose pealkiri- põgenemine sõjast, sõja vastasseis. Palju tõsielu, lugu läheb paljuski sellega kokku mis tol ajal päriselt toimus, nt ilm. Agnes hospidalist. 7. Remarque: elu, teosed, loomingu ideed,,Läänerindel muutuseta". Remarqu: sakslane, vabatahtlikuna rindel, I ms, otse koolipingist. Peateosed- ,,Läänerindel muutusteta", ,,Triumpfi kaar", ,,Must obelisk", ,,Taeval ei ole soosikuid", ,,Tagasi teel", ,,Kolm sõpra". Tema raamatud keelati ja põletati, võeti ära kodakondsus, emigreerus USA-sse. Tegelased on sümpaatsed, nagu igapäeva elus, ei mõista hukka, sõprus, armastus. Idee- loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm. Ta ei taha lugejat ei veenda
Tolleaegne relvastus eestlastel oli oda (viskeodad väiksemad kergemad, torkeodad suuread tugevamad), mõõk, kilbid (puust, üle tõmmatud pingutatud nahaga), rõngassärk. Eestlaste väeüksus kandis nime malev. Liiguti jalgsi, hobustega või laevadega. ---puudu--- 11.saj Hiltinus, 12.saj oli siinsete alade piiskopiks määratud Fulco. Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Kõige olulisem allikas Henriku Liivimaa kroonika. Henrik oli päritolult sakslane, preester, tõlk, Liivimaale tuli 1205.a Saksamaalt, kogu edasine elu seotud Liivimaaga, suri arvatavasti 1259.a. Kroonika kirjutatud kahes jaos: 1224-26, täiendatud 1227.a. Allikatest kasutas enda tähelepanekuid, sai suhelda inimestega, kes sündmustest osa võtnud, arvatavasti oli kasutada varajasemaid kirjalikke ülestähendusi (polda päris kindlad). HLK originaal (pole leitud) -> koopia -> koopia 13./14.saj. Neid viimaseid päris mitu, neist olulisim kannab nime Zamoyski
jõust karjuv ja ülisuure joonlauaga hoope jagav usuõpetuse õpetajast "vagamees". Kõik Nüganeni stseenid on nii tähenduslikult mängulised, pole mitte kunagi nii, et tegelane lihtsalt seisab ja räägib, jutule kaasneb alati mingi tegevus või taustategevus. Kas siis rääkija ise või keegi teised tegelased, kes taustal askeldavad, illustreerivad rääkimist, luues tegevusega juurde sümboleid ning alltekste. Eriti vahvad olid 2 kõrvalosa muulastest õpilased, sakslane Riiast Alo Kõrve esituses ja grusiin Mart Kolditsa esituses. Isegi kui lavastuses olid mõned sellised stseenid, kui näiliselt mitte midagi ei toimunud, kui peeti maha mõni hästi pikk monoloog, mida natuke igav oleks kuulata olnud, oli neid kahte lahe vaadata. Kuidas nad arusaamatute nägudega istuvad, sest ei saa mitte sõnagi aru, miks koolidirektor paugub või miks mõni õpetaja nende peale karjub. Siis nad istusid ja üritasid teiste õpilaste nägudest välja
Die Halbinsel – poolsaar Liegen – asuma Der Staat, -en – riik Die baltischen Staaten – Balti riigid Das Navhbarland, -“er – naabermaa Das Territorium – territoorium Die Territorien – mitm. Grensen – piirnemaan + AKK Der Este ein Este – eestlane Die Estin ein Estin – eestlane naiss. Der Schwede – rootslane Die Schwedin – rootslane naiss. Estnisch – eesti keel Schwedisch – rootsi keel Deutsch – saksa keel Der Deutsche ein Deutscher – sakslane Die Deutsche eine Deutshce – sakslane naiss. Der Einwohner, - - elanik Die Staatsprache, -n – riigikeel Die Republik, -en – vabariik Die Republik Estland – Eesti Vabariik Der Berg, -e – mägi Der Wald, -“er – mets Der Fluss, -“e Der Ort, -e – koht, paik Der Urlaubsort, -e – puhkusepaik Der Kurort, -e – kuurort Die Million, -en – million Die Haupstadt, -“e – pealinn Die Hafenstadt, -“e – sadamalinn Die Hnasestadt, -“e – hansalinn
inspireeris ameerika vabadussammast. Gustav klimpt Winterhalter 1862-1918 1805-1873 juudit olovernese peaga(belverdre loss) madame rimsky-korskov(orsay) ta oli tuntud kui 19 saj porteist, rahvuselt sakslane, kuid elas pariisis, kus ta maalis kõrge honorari eest kroonitud päid neid ilusamaks tehes. claude monet 1840-1926 la cathedrale de rouen(orsay) ta maalis seda gootika stiiliesindajat erinevatel kellaaegadel, kokku u 30 korral.seda seriaali ja vesirooside seriaali loetakse ta loomingu tipuks. Michelangelo 1475-1564
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos ,, Positiivse filosoofia kursus"- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit ,,socio" e ühendama, liitma ,,socius" e kaaslane ühiskonnas ,,societas" ehk ühiskond ,,logos" ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2)...
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühi...
-Tartu poisid -Liivimaa maapäeva korraldus Eestikeelne kirjasõna Kirjasõna oli vaimuliku sisuga *Ilukirjandust ei olnud *Usulise sisuga tekstid olid põhiliselt vaimulikele -Kes ei osanud kõige paremini eesti keelt -Abimaterjalid igapäevasteks toiminguteks *Paralleelselt oli kaks kirjakeelt -Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti -Erinevate murrete tõttu Esimene grammatikaõpik ilmus 1637 *Autoriks Heinrich Stahl *Aluseks Põhja-Eesti murre *Oli sakslane, grammatika koostamisel aluseks saksa keel *Saxamah kanna Saksamaa kana ehk kalkun -Kasutati võõrtähti -Vokaali pikendati h-abil -Ühekordne konsonant kirjutati topelt *Oli käibel kuni 1693, kui ilmus Johan Hornungi grammatikaõpik -Vähem saksapärasust, vähem võõrtähti -Pikem vokaal kahe tähega -Pani aluse vanale kirjaviisile -Kasutusel kuni 19, sajandi keskpaigani või isegi kauem
jäänused kaevasid välja Knud Krogh ja teised taani arheoloogid ning 1967. aastal ilmusid maailma ajakirjanduses fotod seal leitud luustikest. Luustikud kuulusid kahtlemata viikingeile, kes olid seal elanud, sealt teele asunud ja Ameerika avastanud. (Ceram 1978:25). Saagade järgi oli Leifr see, kes esimesena avastas uue maa. 1001. aastal ostis Leifr Bjarni laeva ära ja purjetas koos 35 mehega (nende seas ka üks "lõunamaalane", tõenäoliselt sakslane, vähemasti saksa keelt rääkinud mees nimega Tyrkir) maakuulamisretkele läände ja sattus kivisele rannikule, mille järgi andis ta maale nime Helluland (Lamedate kividega maa). See on praegune Baffini 14 maa. Ta purjetas lõuna poole ja avastas metsaga kaetud ranniku, mille nimetas Marklandiks (Metsamaa) praegune Labrador. 9. oktoobril jõudsid nad maani, mis sai endale nimeks Vinland tõenäoliselt tuleneb see vanapõhja sõnast vin, mis
Keskaegsed riigid Liivimaal 1) Eestimaa hertsogkond (Taani) - valitses Taani kuningas, aga asevalitseja asus Tallinna linnuses ja riik oli sõltumatu 2) Saare-Lääne piiskopkond - valitses Saare-Lääne piiskop ning valitseti Haapsalu linnast 3) Liivi orduriik - Valitses Liivi ordumeister (ilmalik), sõltub Saksa ordumeistrist (Sakala, Järvamaa, Kagu-Eesti, Liivimaa alad) juhtkeskus oli Võnnus 4) Riia piiskopkond - Riia peapiiskop oli sakslane, sõltus Rooma piiskopist 5) Tartu piiskopkond - Valitseja oli Tartu piiskop, kes oli sõltuv Riia peapiiskopist, mis oli sõltuv Rooma piiskopist 6) Kuramaa piiskopkond - Valitses Kuramaa piiskop, see allus Riia peapiiskopile. Taanlaste ja sakslaste omavahelised suhted Stensby lepingu näitel - 1227. aastal läksid Mõõgavendade ordu ja taanlased tülli. Tallinn kapituleerus sakslastele. 1238. aastal sõltmiti Stensby leping, et ordu ja taanlaste vahelist
· Egeuse kultuuri kutsutakse ka Kreeta-Mükeene kultuuriks, kuna kaks peamist kultuurikeskust olid Kreeta saar ja Mükeene linn Peloponnesose poolsaarel · Arheoloogias kasutatakse ka nimetust minoiline kultuur · Minos Kreeta saare kuningate tiitel · Peloponnesos ,,Pelopsi saar", Pelops oli üks Kreeka kuningas · Selle kultuuri avastajatena on saanud kuulsateks arheoloogid Heinrich Schliemann ja Arthur Evans · Schliemann oli tegelikult Peterburis elanud sakslane, kes sooblinahkade müügiga oli saanud miljonäriks · Keskealise mehena sulges ta oma äri ning otsustas keskenduda oma lapsepõlveunistusele Trooja linna leidmisele · Seni oli Homerose eeposeid peetud väljamõeldisteks · Schliemann leidiski mingi vana linna varemed, mis ilmselt oli Trooja · Ka Trooja oli üks egeuse kultuuri keskuseid, mis hävitati u. 1300.a keskel eKr · Schliemann kaevas ka Mükeenes ning leidis lossivaremed ja kuningate hauad ning selle lähedalt ka
,,Niisiis küsis meister neljalt kuningalt, miks nad ometi on sakslasi, noori ja vanu, nii hirmsasti tapnud ja surnuks löönud. Selle peale vastas üks neist, et neid on nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad ei või seda enam sallida ega kannatada. Küsis uuesti meister, mis põhjusel nad need vaesed mungad on Padises surnuks löönud. Kostavad need: et neil on küllalt süüd olnud ja kui jääks veel üks küünrapikkune sakslane, peaks ka see surema, kui aga tema(ordumeister) neid tahab alamateks vastu võtta, siis tahavad nad temale sõnakuulelikud olla, muidu ei taha nad endile ühtegi junkrut ega härrat." Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Ordumeister lükkas eestlaste allumistingimused segastel põhjustel tagasi. Üheks
1) VANAAJA MUUSIKA 10. sajand eKr.- 4. Sajand Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi....
2) Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida 3) Töötajaid tuleb hästi treenida, teha nendega koostööd, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks 4) Töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust. · Bürokraatia koolkond Selle koolkonna rajajaks oli sakslane Max Weber. Bürokraatia koolkonna seisukoht on, et organisatsioon peaks töötama nagu õlitatud masinavärk. Selleks on aga vaja, et organisatsioonis oleksid: selge tööjaotus, selge hierarhia; formaalsed reeglid ja protseduurid; reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab; tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem. · Administratiivne juhtimise koolkond Prantsuse tööstur Henry Fayol, kes koostas 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted:
Vastukaaluks klassitsismile kujunes omalaadne fantaasiarikas maailmavaade: paranähtustest huvitumine, tunnetuslik maailma kompamine. Kunstnikud arvasid, et ainult loovinimesed suudavad oma eriliselt arenenud meelte abil universumit mõista tekkis boheemlus. Arhitektuuris jäljendati mingit seni esinenud stiili, seda kaasaegsete tehniliste võimalustega täiustades, tekkis historitsism. Teine suund ehituskunstis oli ekletika: kõikvõimalikke stiilide koos kasutamine. Maailkunstis kujutas sakslane Caspar David Friedrich kaugusesse hajuvat nukrat maastikku, kus oli varemeid, raagus puid, kuuvalgust, mõtisklevaid inimesi ja palju ususümboolikat: ,,Rändaja udumere ääres". Hispaanlane Francisco Goya maalis kodusõja õudusi ,,Koloss", ,,Ülestõusnute mahalaskmine" ja tegi mitmeid graafiliste lehtede seeriaid ,,Sõjakoledused", ,,Kapriisid". Prantslased. Hoogne Eugeene Delacroix kujutas värvirohkete piltidega ajaloolisi motiive: ,,Chiose
nende vahel, kes jäid neist lahinguist kõrvale. Miks siis, küsisin ma eneselt, ei võtnud Austria neist lahinguist osa, miks minu isa ja kõik ülejäänud jäid neist kõrvale? Kas me pole siis samuti sakslased nagu kõik ülejäänud, kas me siis ei kuulugi ühte rahvusse? See probleem hakkas esmakordselt uitama minu väikeses ajus. Vargse kadedusega kuulasin ma vastuseid minu ettevaatlikele küsimus- tele, kas siis mitte iga sakslane ei võiks omada õnne kuuluda Bismarcki impeeriumi juurde. Sellest ei suutnud ma aru saada. * * * Kerkis üles küsimus minu kooli saatmisest. Arvestades kõiki minu kalduvusi ja eriti minu temperamenti, tuli isa järeldusele, et panna mind gümnaasiumi, kus ülekaalus on humanitaarteadused, oleks vale. Talle näis, et parem oleks minu jaoks reaalõppeasutus
Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tsehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". 10. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi
Äkki nägi Berlioz enda ees poolläbipaistvat pika mehe kuju. Ta sulges silmad lootuses, et nii nähtu kaob. Kui ta silmad avas oligi viirastus kadunud. Ta hakkas kaaslasega Jumala olemasolu üle arutlema. Mõne aja möödudes ilmus tänavale ühe musta ja ühe rohelise silmaga mees. Peagi sekkus ta vestlusesse. Mõlemad mehed arvasid, et ta on välismaalane ning püüdsid kindlaks teha millisest riigist mees pärit on ning kuidas ta nii hästi vene keelt oskab. Tuli välja, et mees on sakslane ning polüglott. Võõras ennustas Berliozile kuidas ta sureb.Teda pidavat tapma vene naine (kommunistlik noor), kes tal pea otsast lõikab. Samuti ennustas ta, et MASSOLIT-i koosolek (Moskva kirjanduslik assotsastsioon) jääb ära, sest Annuska pillas päevalilleõli maha. Võõras oli Venemaal, et uurida maag Aurillac Herberti käsikirju. Ta ise tegeles samuti musta maagiaga. Lõpuks teatas ta, et Jeesus oli olemas ning selleks ei pea tõestust olema. Teine peatükk: Pontius Pilatus
lubanud Saksa armees moodustada sõjaväelisi formeeringuid välismaalastest. Esimene eestlaste eselon saabus Tallinnast Debica Heidelagerisse 6.oktoobrikuu päeval 1942. Need esimesed vabatahtlikud moodustasid hiljem, peale vajalikku väljaõpet pataljoni ,,Narva". Edaspidi järgnesid uued eselonid Eestist. Pataljoni ,,Narva" koosseis oli peale väljaõpet rindele saatmisel umbes tuhat meest. Pataljoni ülem oli kapten Eberhardt, rahvuselt sakslane, eestisõbralik ja lahinguis meeste poolt hinnatud ohvitser. Pataljon allutati rindele minekul Norra vabatahtlikest koosnevale Relva-SS diviisile ja suunati lõunarindele Ukrainasse. Seal saavutas pataljon oma silmapaistva vaprusega kuulsuse Tserkassõ lahingutes. Õppelaager oli jagatud neljaks niinimetatud ringiks. Iga ring tähendas ringteed, mille äärtel asusid elamud sõduritele ja allohvitseridele. Seal olid ka üksustele vajalikud töökojad, garaazid, laod ja majandusüksused.
Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tsehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". 10. Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi
Uuritakse tegelaste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat. Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (18281906), rootslane August Strindberg (18491912), venelane Anton Tsehhov (18601904), sakslane Bertolt Brecht (18981956); eestlased Eduard Vilde (18651933) "Tabamata ime", August Kitzberg (18551927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (18781940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (19221971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". draamakirjandus üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste dialoogil ehk kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks ning viimased omakorda
Tassa, Tuglas, Under Luule 20. Saj alguses 20. saj eesti luules etendasid rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid.(Suits, Ernst Enno, Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist eriti sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Siuru luules oli kesksel kohal armastus, esile kerkisid Under ja Visnapuu. Eesti sümbolistlikku luulet mõjutasid prantslane Baudelaire, sakslane Rilke, saksa kirjanik ja filosoof Friedrich Nietzsche. 1920 aasta paiku tekkis ajaluule mis väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Aja-nimelt ahistava aja-kujund esines paljude autorite loomingus ning sageli lausa luuletuse pealkirjas. 1920 aastate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Kirjutatakse palju globaalse katastroofi teemal, räägitakse maailma lõpust. Maailma tabavale katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Läbivaks kujundivõtteks
EU õiguse eksam Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõukogu teeb mingisuguse konvensiooni , siis peab piisab arv liikmesriike selle ratifitseerimA. EU puhul need jõustuvad iseenesest, ratifitseerima ei pea. Liidu eesmärk on edendada rahu, oma väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. EU-ga liitumise tingimused.: Demokraatia, toimiv vabaturumajandus, acquis communautaire ülevõtmine. Assotsatsioonileping. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse vahetu kohaldatavuse põhimõte Institutsioonid 1. Euroopa Komisjon-täidesaatev Volinik igast liikmesriigist(28). (president:Jean- Claude Juncker). Nimetatakse ametisse 5 aastaks Eestist.Ansip-digivolinik Esindab tervikuna EL-tu ÜL: Esitab seaduseelnõusid EU parlamendile, haldab eelarvet; valvab õigusaktide täitmise üle;esindab EL rahvusvaheliselt Komisjoni president valitakse Euroopa Ülemkogu ...
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
pangakontorid (vahetus, krediit) - Läänemere ja Põhjamere kaubandus võim Saksa kaupmeestel 1160 Hansa koondis, kuhu 14 16 saj kuulus 170 linna (Eestist 4: Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi; suurimad Novgorod, Köln, London) KOGE uut tüüpi mahukas laev Hansa idakaubanduses tähtsad Tallinn ja Riia §22 Keskaja ülikoolid ja teadus 1. Definitsioonkaart: 2. 1445 (või 1446) leiutab sakslane Johann Gutenberg Euroopas trükikunsti 1456 Piibel trükituna 3. Leonardo da Vinci (1452 1519) kuulus Itaalia kunstnik, arhitekt, leiutaja, loodusuurija §23 Romaani ja gooti stiil X XII saj romaani stiil (ümarkaared, vähe kaunistusi, monumentaalne, raskepärane, jämedad sambad) XII XIV saj gooti stiil (teravkaared, kõrge, õhuline, rikkalik dekoor, vitraazid) XIV XVI saj renessanss Itaalias §24 Vene riik ja kultuur XI XV saj 1
Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega (atomism) aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest aatomitest). II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia. Kuidas on võimalik tunnetada? · Meeleline e. sensuaalne tunnetamine (nt haistmine, kuulmine, maitsmine). Sellise tunnetamise esindajaks oleks sakslane L. Feuerbach ja talle kuulub fraas ,,Sentio ergo sum!" (,,Tunnen, järelikult olen olemas!) ,,Der Mench ist was Er esst". Meelelisel tunnetamisel on 2 puudust 1) meeleline tunnetamine on piiratud iseloomuga. (Nt silmapiiri taha ei näe, ei kuule hästi) 2) meeleline tunnetamine võib olla näiline mitte tegelik. (Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu). · Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine basseerub mõtlemisel
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
neljalt kuningalt, miks nad ometi on sakslasi, noori ja vanu, nii hirmsasti tapnud ja surnuks löönud. Selle peale vastas üks neist, et neid on nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad ei või seda enam sallida ega kannatada. Küsis uuesti meister, mis põhjusel nad need vaesed mungad on Padises surnuks löönud. Kostavad need: et neil on küllalt süüd olnud ja kui jääks veel üks küünrapikkune sakslane, peaks ka see surema, kui aga tema(ordumeister) neid tahab alamateks vastu võtta, siis tahavad nad temale sõnakuulelikud olla, muidu ei taha nad endile ühtegi junkrut ega härrat." Ordumeistril oli nüüd valida: kas oma seniste toetajate vasallide kahjuks loobuda nendega koostööst ja liituda ordu võimkonna laiendamiseks eestlastega või eelistada liitu vasallidega eestlaste vastu. Ordumeister lükkas eestlaste allumistingimused segastel põhjustel tagasi
Seda pilti polnud keegi tellinud. Ei saa aru, kas on see mees või naine. Tema meelelisus kutsub temaga kaasa. Lähenedes kaugeneb ta sama kaugele, kui ta oli olnud enne. Tegemist peaks olema Ristija Johannesega. Võib oletada, et ta maalis selle seetõttu, et tahtis kehastada viimases maalis kõike, mida elus oli veedelnud. Temas oli nii ilu kui ka füüsilist meelelisust, hingepuhtust. Lõpuks polnud Leonardo võistlejaks enam ei Michelangelo ega Raffael, vaid tühine sakslane tema töökojas. Kui ta kirjutas oma luuletuse inimsoo hukkumisest läks tal silme ees häguseks. Ta langes oimetuna põrandale. Esimest korda pidi ta endale arsti kutsuma. Ta pihib päevikule: ,,Medicid mu lõid ja Medicid mu hävitasid." Leonardo lahkub Igavesest Roomast. ,,Olen õppinud elama, olen õppinud surema" Leonardol oli kaks suurt eelist. Ta oli kuulsusrikas aga teati ka, et ta hoiab jonnakalt enda käes mitmeid oma parimaid maale ning et ta ei anna neid mingi hinna
Mitme meetri paksused tahumata kividest kindluse müürid. 10) Kirjelda Mükeene lõviväravat! (võimalusel joonista see) Maailmakuulus Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal neile toetuvad kolmnurksed kiviplaadid, millel on reljeefid tahutud kahe samba najale nõjatuva elukaga. 11) Kus asus muistne Trooja? Kes ja millal leidis Trooja varemed? Muistne Trooja asus Hissarliki künkal Väike-Aasias. 1864 aastal leidis Trooja varemed sakslane Heinrich Schliemann. Vana-Kreeka kunst (§ 10 Vanakreeka kunst, § 11 Kreeka ehitusmälestised, § 12 Vanakreeka skulptuur, § 13 Vanakreeka maalikunst, § 14 Hellenistlik kunst) Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunsti? 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr.
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...
maailmasõja jooksul umbes 200 000 lennukit ning üle 250 000 lennukimootori. Ülekaalus olid kahetiivalised lennukid biplaanid, millel olid aeglase kiiruse juures paremad lennuomadused. Kuigi iga 16 õhulahingu kohta tuli vaid üks allatulistatud lennuks, hukkus sõja jooksul üle 10 000 lenduri. Õhusõda tõi kaasa ka oma kangelased ässad, kelle arvele kogunes mitmeid allatulistatud vaenlase lennukeid. Ässad olid näiteks inglane Edward Mannock, ameeriklane Eddie Rickenbacker ja sakslane krahv Manfred von Richthofen. Tsepeliinid kujutasid endast aeglaselt liikuvaid õhulaevu, mis püsisid õhus tänu vesinikuga täidetud kerele. Õhulaevad konstrueeris 20. sajandi algusaastateil krahv von Zeppelin. Üsna varsti pärast sõja puhkemist võeti need kasutusele, et igasuguseid objekte õhust pommitada. Juba 1915. aasta 31. mai ööl kõrgus Londoni kohal ähvardavalt Saksa õhulaev LZ-38. Ookeani liinilaeva mõõtu, seilas see taevas ühtlase kiirusega 80 km/h. Inglased ei osanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
