teoseks kokku sulatada. Alguses leiti Hamsunlikku ning hakati süüdistama plagiaadis, mis tegelikult ei olnud nii. · 1923 Pöialpoiss novellikogu · 1926-1933 Tõde ja õigus I-V Tammsaare peateos, kõige massiivsem. · 1934 Elu ja armastus armastusromaan, õnnetu armastus · 1935 Ma armastasin sakslast armastusromaan, väga kurb armastuslugu. Peremees ja perenaine on uhked, et nad on valitsevas rollis ja sakslane kui teenindaja- käib koduõpetajaks. · 1936 Kuningal on külm oluline näidend draamaajaloos · 1939 Põrgupõhja uus vanapagan - oluliseks saab piibli temaatika, vanapagan on tulnud maa peale lunastust otsima, tulevad mängu Vanapagana ja Kaval Antsu lood. Tammsaarelik: psühholoogilise realismi meister 1920.-1930. aastatel. Tammsaaret mõjutas Dostojevski (tõlkis tema ,,Kuritöö ja karistus"), mõjutas maaarmastuse poolest Knut Hamsun.
Seda moto võiks leida lehekülgedelt 105 106, kus on tegemist selgelt eksistentsiaalse situatsiooniga. Huumori taga näeme, et tegemist on situatsiooniga, kus inimesed seisavad sõna otseses mõttes silmitsi surmaga. ,,Siga tuli Rehepapi juurde ja ütles naerunäoga" See lõik mingit erilist lootust ei sisenda. Need on eksistentsiaalsed küsimused, mis katku suust kõlavad. See on oluline, et seda ei ütle eestlane eestlasele või sakslane eestlasele, vaid Katk on rahvusülene. Selles tähenduses on ta objektiivne ja mingit objektiivsust see hinnang selle kaudu võiks ka sisaldada, mingit selgemat vaadet kogu sellele tervikkontekstile või aeg-ruumile. Selle ,,Rehepapi" kohta väideti ilmumisjärgselt 2000 aastal, et see raamat kirjeldas eestlaste kohanemisvajadust või seda, et eestlane on kiire kohaneja, tema iseloomu üks omadus on kohanemine, muutumine, muutumisvajadus jne. Ehk nii need katkusõnad kui
teoloogia aga konkreetse Jumalani. · Olemine kui selline on üldine ja ühetähenduslik mõiste, mis ei sisalda enam mingeid teisi · Nikolaus Kusast määratlusi. ld. Cusanus · Igas asjas on peale üldise ka ainulaadne ja eriline. · 1401-1464 · Metafüüsika · Elu · Erinevalt Thomasest rõhutab ta erilist ja · Moseli äärest pärit sakslane. individuaalset. · Õppis Padovas, oli augustiinlaste ordu liige, sai · Just eriline muudab oleva viimseks tõelisuseks. 1448 a. kardinaliks. · Just individuaalne on looduse tegelik eesmärk. · Alustas õigusteadusest ja jätkas teoloogiaga. · Siit on vaid samm nominalismi. · Suur huvi vanade käsikirjade vastu näitab, et ta on
vanglad olid puupüsti täis. Aeg-ajal on kõneldud, et tegelikult see 44. aasta lõpp ja 45. aasta oli suhteliselt rahulik jne, tegelik olukord oli arreteerimisi just silmas pidades hoopis vastupidi. Uus repressioonide tugevnemine toimus aastatel 1948-1951. Küüditamised: · 1945 sakslased (407) - esimene küüditamine Eesti alal, mis ei puudutanud jällegi ainult Eestist, vaid sama moodi tehti ka Lätis ja Leedus - saadet välja kõik need, kelle rahvuseks võis lugeda sakslane · 1949 suurküüditamine (20713, 7488 perekonda) - Eestist, Leedust, Lätist kokku deporteeriti 94779 inimest, ehk siis 30 600 perekonda. Kokku osales 76 212 inimest selle küüditamise korraldamisel. 10,8% olid julgeolekutöötajad, 20,8% sisevägede sõdurid, 24,1% hävituspataljonide liikmed (kohalikud) ja lisaks 37,7% kohaliku nõukogude ja partei tegelasi. Väga väike osa sellest kohalikust aktiivist teadis, et ees on küüditamine, mass aeti kokku ja siis alles said teada
haridust oli vüimalik saada vaid algastmes. Kõik kõrgem mant oli juba saksakeelne. Liikudes saksakeelse haridusega baltisaksa ühiskond aedasi, siis ta ilmselgelt saksastus. See muster kestis edasi 19 sajandi lõpuni. Alles ärkamisajal hakkas see levima, et haritud eestlased ka oma identiteeti säilitada tahtsid rohkem. Kristjan Jaak Peterson- tegelenud ka mütoloogia ja folkloristikaga, tänapäeval teama aga eelküige luuletuste kaudu teda. Faehlmann oli eesti päritolu aga isa oli vist sakslane. Nii ahriduselt kui eneseidentiteedilt oli baltisakslane, seepärast loetakse ka estofiiliks. Õppis Tartu Ülikoolis aristeadust, töötas arstina,samuti oli seal eesti keele lektor TÜ-s. Faehlmanni loetakse 19 sajandi esimese poole juhtivaks teelaseks, kes on eesti soost. Faehlmanni tegevses oli tähtsaimaks tegevuseks Õpetatud Eesti Seltsi asutamine. See oli selgelt estofiilne liikumine, koondas estofiile, tegevus toimus saska keeles, seltsi eesmärgiks
Looduses ei ole ju nii loomulikud kui ka jumalikud põhjused. Kogu maailm on kontingentsete mõistete kogu (kontingentne=sõltumatu). Occami habemeajamisnoa ehk ökonoomsusprintsiip: paljusust ei tule oletada ilma tungiva vajaduseta, lihtsat seletust eelistada keerulisele. NICOLAUS CUSANUS (1401-1464) Seisab keskaja-uusaja piiril. Mõjutatud uusplatonismist ja müstikast. Kasutab matemaatilisi spekulatsioone. 1440 teos "Õpetatud mitteteadmisest". Rahvuselt sakslane. Augustiinlaste ordu liige (vaan, klassikaline). 1448 saab kardinaliks. Universalistlik mõte - tahab kogu kristlaskonda ühendada. Maailm eksisteerib meie jaoks kui lõplik ja vastanditeks lagunenud asjade mitmekesisus. Valitseb pidev teisitiolemine. (keel sünnibki sellest, et üks häälitsus on erinev teisest. Maailmatunnetus on keelega seotud. Mõistus (ratio) võib asju tunnetada võrreldes tundmatuid tuntutega ja moodustab sarnasuse abil mõisteid.
Saksa liit pidas aru ja võeti vastu tagurlikud Karlsbadi otsused , kus keelati Saksa liidu aladel igasuguses konstitutsioonid ja nende taotlused, tsensuur tugevnes, lektoreid lasti lahti. Ülikoolidesse seati range järelvalve liberalismi jälgimiseks. See hävitas lõpuks üliõpilasliidu. Saksa võimlemisliikumine (Friedrich Ludwig Jahn, GutsMuths), Karlsbad otsustas ka,, et laiali saadetakse Saksa võimlemisliikumine. See liikumine lähtus arusaamast, et sakslane on terve ja tugev kui ta võimleb. Jahn oli liikumise eestvedaja. Võimeline oli keskajal üsna võõras, see nn leiutati. Jahn leitas igast võimlemisriistapuud. Rajati üle Saksa ja Preisimaa võimlemisseltse ja saale. Tahtis kasvatada noori, kes suudaksid hakata vastu Napoleonile ja sõdida Saksa vabadussõjas. Jahn oli ka rahvusteoreetik, tema vaateid nimetatakse ksenofoobilisteks (nt keel tuleb puhastada välismaistest laenudest).
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
6 Arheoloogia ajaloost Esimesed kaevamised: Babüloni kuningas Nabunaid 6 saj eKr Sippari linnas. Kaevas templis. Leiti selle u 2200 aastat varem paigaldatud nurgakivi jm, mida hiljem hoiti mingis muuseumilaadses kohas. Renessansiajastul huvituti kreeka ja rooma antiikkunstist ja arhitektuurist. Nii viidigi juba 16.17. saj läbi ka sihilikke kaevamisi. Teaduslik uurimine puudus. See algas alles 18. saj II p. Sakslane Johann Joachim Winckelmann (peetakse klassikalise arheoloogia isaks) avaldas siis oma esimese kirja Herculaneumi avastustest. 18. saj II p jätkusid väljakaevamised antiiksetel Kreeka ja Rooma objektidel. Olukord muutus 19. saj algul, kui tekkima hakkasid huvid oma maa rahva mineviku vastu. Tekkisid mitmed seltsid ja muuseumid, kuhu hakati muistiseid tooma. Üks selliseid muuseume oli Taanis Kopenhagenis, kus töötas Christian Jurgensen Thomsen (17881865). Tema
Ühel ööl tulid araablased ning lõikasid une pealt neljakümnel mehel kõri läbi. Tema oli ainuke ellujääja. Ta saadeti uuesti forti. Kuna ta ei tahtnud sinna jääda, 21 kavandati neljakesi põgenemisplaan. Sobiva juhuse saabumisel põgenetigi kõrbesse. Kaks meest surid janusse ja saakalid sõid nad ära. Ülo jõudis koos ühe itaallasega napilt Aleksandriasse, kus ta läks saksa konsulaati ja luiskas, et ta isa oli sakslane. Ülo ütles, et ta elas kaua võõrsil ja unustas seepärast emakeele ära. Algul konsul ei uskunud, aga saksa perekonnanimi veenis teda. Ta aitas Ülo Itaalia kaudu Saksamaale. Ülo käis töötuna ringi ja elas annetustest. Viimaks tüdines ta sellest ära ning läks üle piiri Hollandisse. Seal oli varandustsensus ning ta võeti hulkuri pähe kinni. Kuna Ülol polnud nõutavat sadat kuldnat, pidi ta seni valve all olema, kuni ta teenis põllumees Cees Ottenbrosi juures nõutud raha
vastandlikud hea ja halb, erandlikud kangelased, sisemine ja välimine ilu vastandatud. · Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk. · Kirjanduse põhiliikidest eelistasid romantikud luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. · Romantilise luule viljelejatena on tuntud inglane George Gordon Noel Byron, prantslane Alfred de Musset, venelane Mihhail Lermontov, ungarlane Sändor Petöfi, soomlane Johan Ludvig Runeberg jt. Romantilise proosa meistrid on sakslane Johann Wolfgang Goethe, prantslane Victor Hugo( ,,Jumala ema kirik Pariisis") , inglane Walter Scott. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas. 19. sajand - realism, naturalism · sajandi lõpul algas Inglismaal tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. · Tööstuse kasv toi kaasa linnastumise: üha rohkem inimesi asus linnadesse, nende side
Hugo kohta võib öelda sama, hoopis teine kvaliteet ja teine esteetiline tase. Hakkab tööle üks romantismi seaduspärasusi jäeti ilma loomingulisusest. Prantslaste teatrilembus selgitatav sellega, et teater ise prantsusmaal hoopis teises olukorras, teine staatus kui mujal. Prantsuse kirjanike jaoks teater parim eneseväljendusvahend, parim viis oma teoste publitseerimiseks. Laialdase kõnepinna saavutamiseks. Sakslaste jaoks parim viis ennast publitseerida raamat. Sakslane ei saavutanud üleriigilist kuulsust, kui andis teose teatrisse. Inglismaal parimaks vahendiks käitumismaneer. See oli parim viis kirjanikul endale tähelepanu tõmmata rikkuda neid puritaanlikke käitumismaneere, eksida kommete vastu. Inglise kirjanikud teadsid, et kui nad mõjuvad publikule, siis müüvad ka nende teosed hakatakse lugema nende värsse. 19 saj inglismaa ja 17. saj prantsusmaa palju ühist, prantsusmaal kuningas dikteerib etiketi ja kombed ja et neist kinni peetaks
Nimeks oli Natsionaal Sotsialistlik, et erineda Austria sotsialistidest, kuhu kuulus palju juute. Seetõttu hakati ka saksa parteilasi "natsideks" hüüdma, kuigi sisult olid nad fasistid. NSDAP koosolekutel oli nuhk koodnimega Lud, kes pidi kontrollima partei rahvameelsust. Ta muutus ägedaks ja hakkas ise koosolekutel kõnesid pidama. 1921 aastal sai temast partei juht ehk fürer. Lud oli Adolf Hitleri (sünd. Schikelgruber) koodnimi. Hitler oli Austerlane, kes tahtis olla sakslane. Ta oli läbikukkunud kunstnik. I maailmasõja ajal teenis välja nooremkaprali auastme. Peale põrutada saamist hakkas ta Baieri staabis nuhiks. 1921 - Hitler koos Röhmiga asutasid SA rünnakrühmlased ehk pruunsärklased. Nende tegevuse eesmärk oli sotsialistide segamine ja pidev tülitamine. 1923 Müncheni õllekeldri puts - Hitleri üritas koos Hindenburgiga SA-meestele toetudes võimule tulla. Mäss suruti maha. Hitler mõisteti kuueks kuuks vangi. Seal istus ta ühes kongis Rudolf
(Lahkuvad.) LJUBOV: Varenka, kas sa ei usu, et ta armastab mind? VARENKA: Mind seal ei olnud. Mida te Moskvas tegite? LJUBOV: Mängisime klaveril duette. VARENKA: Noh, sellest võib üht-teist välja lugeda. LJUBOV: Ta ei oleks palunud mul endale kirjutada, kui... VARENKA: Miks ta siis sulle abieluettepanekut ei tee, selle asemel et sulle loenguid pidada nagu mõni sakslane? LJUBOV: Ta sõidab koju isa käest küsima... VARENKA: Ja seejärel sõidab välismaale! 38 LJUBOV: Ta peab minema, ta on haige, ta peab tervisevetele sõitma. VARENKA: Miks ta ei võiks sinuga abielluda ja võtta sind endaga kaasa? Sinul on täpselt samamoodi vaja tervisevetele sõita nagu temalgi.
Selle seaduse autorluse üle käib vaidlus. Britid väidavad, et esmaavastajaks oli Charles Bell (1774-1842). Viimane oli anatoom ja sai lahates 1811. aastal informatsiooni vaid motoorse osa kohta. 1822. aastal aga, tehes katseid elusloomadel, näitas Magendie, et selgmise närvikimbu läbilõikamisel seljaaju juures häirub erutumine, kõhtmiste kimpude läbilõikamisel liigutusvõime. (Lõplikult ,,loksutas" teooria paika sakslane Johannes Peter Müller (1801- 1858) 1831. aastal, prepareerides konni.) Magendie katsed, mis olid piinarikkad ning viidi läbi pealegi avalikult, viisid loomakaitseliikumise tähelepanu ka teadusmaailmale. Nn antivivisektsionism oli mh üks eluslooduse universaalsuse mõistmise väljundeid ka loomad kannatavad, nagu inimesed. Nii laieneski 1876. aastal Inglismaal loomakaitseseadus laboriloomadele. Vivisektsiooni olevat lausa kunsti tasemele viinud Magendie õpilane C. Bernard, kelle
Samuti korduvad ka teatud ehitised (Talvepalee jms). Nii kujuneb pilt sellisest kultuuriruumist, kus tegelased kannatavad. Lisaks toimub ka personifikatsioon linna kujutatakse kui elusolendit. Peterburg on kirjeldustes meessoost. Esimesi autorid, kes on seda teinud, on Gogol (1837). Ta vastandas Peterburi ja Moskvat. Moskva on selline linn, kus on säilinud vanad kultuuritraditsioonid (lüüakse risti ette). Peterburis olid enamik elanikke mehed. Peterburi on rahvuselt sakslane seal elas kogukonnana kõige rohkem sakslasi. Moskva on vene aadlik. See tekst on teosest ,,Peterburi füsioloogia". Gogolit tsiteerib kriitik Belinski. Turgenevi looming ei ole praktiliselt üldse seotud Peterburiga, kuna ta ei ole pärit Peterburist. Ta sündis Kesk-Vm-l Orjolis. Lapsepõlve veetis ta oma vanemate mõisas, hiljem pärib ta mõisa ja Vm-l viibides elab ta seal mõisas. Praegu on seal muuseum. Mõisa nimi on
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
LISA 9. RAHVAPEO KAVA 182 LISA 10. HENRY AMBELI KIRI 183 184 185 LISA 11. YAM’i ARTIKLID 186 187 188 189 LISA 12. ELULOOLISI ANDMEID Kurt “Kunna” Strobel (sünd 8.04.1904 Tallinnas – surn 20.11.1982 Warradale’is Austraalias), The Murphy Band’i asutaja ja eesti džässi algaastate silmapaistvaim trummi- mängija, oli pärit eesti-saksa segaperest (isa Friedrich Christian Strobel oli sakslane, ema Olga Allas eestlanna) 2 . Oma kiindumuse muusikasse saigi Kurt kodust, viiulimängu hakkas ta isalt õppima 6-aastaselt, kuid see pill ei huvitanud teda. Pisut paremini edenesid klaveritunnid Eva Raudkats-Noormaa ja Ülo Topmani juures. 1913 sai ta konkursiga sisse Tallinna Peetri Reaal- kooli ja kui see viis aastat hiljem jagunes Tallinna I Reaalkooliks ja Saksa Poeglaste Güm- naasiumiks, jäi K. Strobel viimasesse. Pärast kooli lõpetamist 1923 siirdus ta Karlsruhe ülikooli
Riiguduumal oli oht laiali saadetuks saada, kuna nad ei olnud valitsusele eriti lojaalsed, liiha vasakpoolne ja revolutsiooniline. Nõuti mõisamaade natsionaliseerimist ja sundvõõrandamist ning riigi maatagavara moodustamist. Selle peale saadeti duuma laiali. Balti vene rahvuslased ei tahtnud leppida, sellega, et kohalikel venelastel polnud võimalik oma kandidaate Riigiduumasse saata. Kehtestati kvoot- üks venelane, sakslane ja eestlane. Valitsus lükkas selle plaani tagasi, kuna ei viitsinud valimisseadust muuta. Valimised II riigiduumasse toimusid 1907. Valimisõigust oli piiratud. Seekord said valida vaid taluperemehed ja nende pojad, mitte sulased. Eestimaa kubermandus võitsid seekord vasakpoolse bloki kandidaadid: Tõnis Jürine, Paul Pärn ja Mart Murten. Liivimaa kubermangu Eesti osast sai Anton Jürgenstein, Karl Parts. trudovikud tõukasid Kadetid teisele kohale, kolmandaks tõusid sotsiaaldemokraadid
Laps kirjutab enda halbadest kogemustest, peksmisest jms. Lubab olla väga hea ja kõike teha, et ainult kingsepa juurest koju saaks. 2. Näidendi ,,Kirsiaed" analüüs 3. Kahe novelli analüüs 4. A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" II osa analüüs Pilet 23 1. E.M.Remarque'i elu ja looming Remarque (1898-1970) Maria ema mälestuseks. Tegelikult: Remark. Ent ema oli Pr. päritolu ja seega ta muutis prantsusepäraseks. Tegelikult oli ta sakslane. Pere oli vaene isa ametinimetus: raamatuköitja. R. andis juba noorelt muusikatunde (klaver). Ta oli liblikakoguja, talle meeldis loodus. Teda köitis elegantne elu. Tal oli 2 õde, kellest 1 hukati slaagris. Ta kasutas palju autobiograafilist materjali. Aastal 1916 läks ta seminarilt rindele. Päästis väidetavalt oma kaaslase seal. Sai nt ka Sommi lahingus haavata. Ei pöördunud tagasi, lahkus. Vastumeelsus militaarelu vastu- loobus teenetemärkide eest. Töötas õpetajana mõne aja
63 Cesare Lombroso Kurjategijaks sünnitakse ehk bioloogiline determinism. Sotsiaalne darwinism: jätkub inimeste areng madalamast vormist kõrgemasse vormi. Frenoloogia. 19. sajandi frenoloogia tabel. Kaelal kiri: Avasta iseennast. · Phrenology on teooria, mille järgi peakuju järgi saab ennustada inimese isiksuseomadusi, iseloomu ning kriminaalsust. Arendajaks sakslane Franz Joseph Gall 1800, oli populaarne 19.sajandil ning praegu nimetatakse seda pigem pseudoteaduseks. · Frenoloogia erineb kraniomeetriast, kuna viimane keskendub eelkõige kolju suurusele, raskusele kujule füsiognoomia. · Arvati, et mõlema teooria alusel saab teha kindlaks inimese intelligentsustaset ja iseloomuomadusi ning mõlemat kasutati väga palju antropoloogias ja etnoloogias ning vahel kasutati neid õigustamaks rassismi.
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
viirastustena või kummitustena elavatele ennast ilmutavad. Ameerikas on kehast väljumise uuringuid korraldanud peale Harti ja Osise ka Charles T. Tart, kuid Inglismaal on neid nähtusi uurinud Oxfordi uurijad Crokal ja Celia Green. Suurel hulgal ,,subjektiivseid" inimese kehast eraldumise kogemusi ja ka bilokatsiooniilmingute andmeid, mis on kõrvaltvaatajate poolt kinnitatud, on aegade jooksul kogunud uurijad nagu näiteks inglased Myers ja Gurney, sakslane du Prel, itaallane Bozzano, prantslased Durville ja Lancelin. Inimestega, kellel esinevad bilokatsioonivõimed, on mõlemal juhul sooritatud väga häid laborieks- perimente. Näiteks kui inimesest eraldub ,,tihenenud astraalkeha", on ta ikkagi võimeline näiteks lauale koputama ja liigutama tooli, lauda või ust. Nii on selgunud Durville´i eksperimentidest. Kindlaks on tehtud seegi, et ,,hingekuju" kaalub 30 grammi, kui see peaks kaalul seisma. Durville avaldas 1909
viirastustena või kummitustena elavatele ennast ilmutavad. Ameerikas on kehast väljumise uuringuid korraldanud peale Harti ja Osise ka Charles T. Tart, kuid Inglismaal on neid nähtusi uurinud Oxfordi uurijad Crokal ja Celia Green. Suurel hulgal ,,subjektiivseid" inimese kehast eraldumise kogemusi ja ka bilokatsiooniilmingute andmeid, mis on kõrvaltvaatajate poolt kinnitatud, on aegade jooksul kogunud uurijad nagu näiteks inglased Myers ja Gurney, sakslane du Prel, itaallane Bozzano, prantslased Durville ja Lancelin. Inimestega, kellel esinevad bilokatsioonivõimed, on mõlemal juhul sooritatud väga häid laborieks- perimente. Näiteks kui inimesest eraldub ,,tihenenud astraalkeha", on ta ikkagi võimeline näiteks lauale koputama ja liigutama tooli, lauda või ust. Nii on selgunud Durville´i eksperimentidest. Kindlaks on tehtud seegi, et ,,hingekuju" kaalub 30 grammi, kui see peaks kaalul seisma. Durville avaldas 1909
Ameerikas on kehast väljumise 72 uuringuid korraldanud peale Harti ja Osise ka Charles T. Tart, kuid Inglismaal on neid nähtusi uurinud Oxfordi uurijad Crokal ja Celia Green. Suurel hulgal „subjektiivseid“ inimese kehast eraldumise kogemusi ja ka bilokatsiooniilmingute andmeid, mis on kõrvaltvaatajate poolt kinnitatud, on aegade jooksul kogunud uurijad nagu näiteks inglased Myers ja Gurney, sakslane du Prel, itaallane Bozzano, prantslased Durville ja Lancelin. Inimestega, kellel esinevad bilokatsioonivõimed, on mõlemal juhul sooritatud väga häid laborieks- perimente. Näiteks kui inimesest eraldub „tihenenud astraalkeha“, on ta ikkagi võimeline näiteks lauale koputama ja liigutama tooli, lauda või ust. Nii on selgunud Durville´i eksperimentidest. Kindlaks on tehtud seegi, et „hingekuju“ kaalub 30 grammi, kui see peaks kaalul seisma. Durville avaldas 1909
kujunes tülide ja auahnete plaanide koldeks. Pealegi oli La Rochelle'i sadam inglastele viimseks avatud ukseks Prantsuse kuningriiki ja selle sulgemisega Inglismaale, meie põlisteele vaenlasele, viis kardinal lõpule Jeanne d'Arci ja hertsog de Guise'i töö. Bassompierre, kes oli ühteaegu nii protestant kui katoliiklane - protestant veendumuse järgi ja katoliiklane kui 431 Püha Vaimu ordeni kavaler --, Bassompierre, sünnilt sakslane ja südamelt prantslane, kellel La Rochelle'i piiramisel oli juhatada oma väesalk, Bassompierre, kes tulistas samasuguseid protestantlikke aadlikke, nagu oli ta ise, ütles: «Küll te näete, härrased, me oleme küllalt rumalad, et vallutada La Rochelle!» Ja Bassompierre'il oli õigus: Re saare pommitamine ennustas talle Cevenne'i dragonnaadi; La Rochelle'i vallutamine oli eessõnaks Nantes'i edikti tühistamisele.
1829. aastal võitis George Stephenson Manchesteri ja Liverpooli vahel peetud vedurite võistluse oma veduriga The Rocket. Pärast seda hakkas raudteede ehitamine levima kiiresti Inglismaalt Mandri-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Esimene elektrivedur ehitati Šotimaal 1842. aastal. Sakslane Werner von Siemens arendas elektrivedurit edasi 1870. aastatel. Kuna elekter ei olnud 19. sajandi teisel poolel konkurentsivõime- line energialiik, jäi elektrivedurite arendamine sinnapaika. Suure tähelepanu osaliseks sai 1912. aas- tal sakslase Rudolf Dieseli leiutatud samanimelise mootori abil liikuma pandud vedur. Tänapäeval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
