Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid
Mõisted Eesti ajaloost: PS: Kõik mõisted käivad Muinaseestlaste kohta (nt arbuja muinaseestlaste ennustaja ... Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 Riia linna asustamine (p...
Opman, nagu ka suur osa teisi kõrgema järgu ninamehi, suhtuvad Villusse üleolevalt ja tahavad talle ta koha kätte näidata. Villu päästis aga Hugo õiglusemeelsus. Raamatu lõpus, kui Villu positsioon on tõusnud teopoisist kärneriks, juhtub põllul hobustega äpardus ning tema ja ta alluvad võetakse selle eest vastutusele. Villu satub peale, kui vana mõisahärra laseb teomehi piitsutada ja üritades teda takistada, alandab mõisahärrat. Taaskord tunnevad saksid vajadust Villu positsiooni meelde tuletada. 5. Kirjanik lisas teosesse järgnevaid rahvalikke lugusid: "Metshallias", "Ahne sepp" ja "Orjakivi", et eesti müüdid ja rahvapärimused unustusse ei vajuks. Ta tahtis oma lugejatele meelde tuletada folkloori võlu ja selle juuri. 6. Villu elu traagika seisneb selles, et ta on lihtne talupoeg, kellel on raske kõrgustesse pürgida. Tahtmatult tunnevad saksid või temast kõrgemal redelipulgal asuvad
tuntakse Karl Suure nime all. Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Saksid olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Edukate vallutussõdade tulemusena liitis Karl oma võimu alla palju maid
seetõttu nimetas ta end Rooma keisriks. Karl I sõjaretked olid võidukad, ta alistas Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa ja madalmaad. Ainsana jäid alistamata tänase Prantsusmaa alad bretoonide maad (Bretagne) ja Itaalia lõunaosa. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Sakslased olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Paljud arvasid, et Karl I on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Isegi Rooma paavst arvas seda. Aastal 800 kutsus paavst Karl Suure Rooma, et teda kroonida. Jõulupüha ajal
Keskaegses usklikkus ühiskonnas olid tähtsal kohal pühakud (kuulsad usklikud) ja reliikviad (pühakute säilmed), samuti palverännakud pühadesse kohtadesse eriti Jeruusalemma. Usuti, et peagi saabub maailmalõpp viimane kohtupäev, mille järel lähevad head Jumala järgijad paradiisi, kuid saatana järgijad aga põrgusse Kirjelda ristiusustamise protsesse Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallutussõdadega 771.-804.a. Keldi kirik. Iiri munklus. Saksid ja anglid vallutavad briti saared.Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine 10.- 11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13
18. augustil sõlmiti Rootsi ja Taani vahel Traventhali rahu. Järgmisena kuulutas Venemaa Rootsile sõja ning ründas Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. 23. septembril asusid venelased Narvat piirama, kuid Rootsi garnison suutis hoida linna vaenlaste kätte mitte langemast. 30. novembril ründas Rootsi Vene väge ning saavutas Narva all võidu. 19. juulil 1701. aastal olid Riia all lahingus Saksi ja Rootsi sõdurid. Selle lahingu küll Saksid kaotasid, aga nad kogusid enast ja taganesid. Peale Riiat vallutas Rootsi veel Miitavi ning seejärel kogu Kuramaa. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta Rootsile. 9. juulil toimus Kliszowi lahing, kuid jälle jäid Poola ja Saksamaa Rootsile alla. Pärast kaotust pakkus August Karl XII rahu, kuid Karl loobus, sest August ei olnud nõus kuninga kohast loobuma. 24. septembril 1705 kroonita, aga uueks Poola kuningaks Stanislaw I Lescvnski. Rootslased olid sellega rahul ning kirjutasid 17
Karl Suur Karl Suur valitses frangi keisrina 768-814. Ta oli Pippini poeg. Suurema osa elust veetis ta sõjaretkedel. Kaitses riigipiire ,vallutas uusi maid ja rahvaid. Ainult Itaalia lõunaosa ei olnud tema oma. Väga kaua võitles ta saksidega ,sest ta tahtis neid ristiusustada. Alles pärast 30 aastat sõda vallutas ta saksid. Karl oli tugevaim valitseja keda peale Rooma riigi langust oli nähtud. Karlil olid head suhted Rooma paavstiga. Aastal 800 kutsus paavst Karli Rooma ja kroonis ta paljude inimeste nähes Rooma keisriks. Karl Suure valitsusajal oli tema riigis rahulik. Ta pidas lugu ka haridusest ja kultuurist ,seepärast oli tema õukonnas palju tarku ja harituid inimesi.
haardest oma liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ja võttis endale langobardi kuninga tiitli, tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja- Itaalia, üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Tekkis võimalus luua Paavstiriik, see hõlmas enamiku Kesk-Itaaliast. Eriti kaua tuli Karlil sõdida germaani hõimurühma sakside vastu. 772. aastal oli Karl tunginud esimest korda sakside alale, kes elasid Frangi riigist läänes. Saksid ei alistunud kergelt, nad olid paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Nende vabatalupoegkond soovis edasi elada vanaviisi, mistõttu nad pärast iga Karli sõjakäiku ja alistamist peagi taas frankide ja kristluse vastu üles tõusid. Sõda venis Saksamaal väga pikale, alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Edukate vallutussõdade tulemusena liitis Karl oma võimu alla palju maid.
impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. 9) Nimeta keskaja peamised tunnused koos lühiiseloomustusega. Nimeta võimalikult palju germaanlaste hõimusid. taanlased, rootslased, norralased, goodid, vandaalid, burgundid, gepiidid, langobardid, anglid, friisid, saksid jt 10) Millised olid germaanlaste ja Rooma keisririigi suhted? Germaanlased ja roomlased pidasid vihaseid ja veriseid lahinguid, kus edu saavutas kord roomlased, kord germaanlased. Kuni Rooma riik oli tugev, suudeti germaanlaste malevad oma piiridelt tagasi tõrjuda. Keisririigi piirialadelt vahetati tihedalt kaupu ja suheldi muulgi viisil. 6. Saj võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu.
kaitseks, nägi kõikvõimas Jumal ta kurja plaani ja saatis sel ööl nende peale hirmu ja kartuse, nii et need jooksu pistsid. Seda nähes frangid ajasid neid taga ja tapsid paljud. 774. aasta kevadel vallutas Karl veel mitu Langobardia linna. Itaalias peetud võitluste ajal pidas Karl ka sõda saksidega. See oli koorem, mille olid frangid saanud päranduseks Merovingidelt. Nendest sõdadest said ristiretked, ususõjad. Karl ei tahtnud nende sõdadega mitte muud saavutada kui saksid Frangi riiki sulatada. Esmakordselt märib sakse ajaloos Ptolemaius. Nad asusid tema andmetel Elba paremal kaldal. IV sajandi keskpaigaks pidid nad juba olema Alam-Reinini tunginud. VI sajandil olid nad Saale ja Unstruti kandis. VIII sajandil on nad seal, kus nad olid Karl Suure ajalgi. Sõda nendega oli meeleheitlik ja frangid polnud ühtki teist sõda pidanud sellise visaduse, meeleheitlikkusega. Saksid olid metsik rahvas, kes pooldas ebajumalaid ja oli kristuse suhtes vaenulikult meelestatud
3) Hiliskeskaeg 14. saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. - Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused.
1140.Taanlased ja saksid ristisõjad Berthold alusts 1198 Liivlaste vastu, sest: 1)Hamburgi-Bremeni peapiiskop nõudis 2)Kaupmehed pooldasid seda 3)Kiirendas ristiusustamist Albert uus piiskop. Tegi eliitväeosa- Mõõgavendade ordu 1208.Ristisõdijad Eestis 1210.Ümera lahing(võit) 1212.vaherahu 1217.Madisepäevalahing(kaotus) 1219.Taani(VoldemarII)Eestis 1220.Rootsi eesti vastu 1227.langes Saaremaa viimasena Kaotus sest: 1)ülekaal vastastel(relvad,in,väljaõpe) 2)eestlased ei olnud valmis plaanipära Steks rünnakuteks,vaid üksik rünnakuks 3)vaenlased ei pidanud kinni lepetest 4)liitlasi polnud Taanile-Harjumaa,Tallinn,Rävala Riia-Läänemaa,Saksa-Kesk-Eesti Vakusepidu-vasall kohtub oma talupoeg Himus-kindla suurusega andam Danzingi kongress-moodustati 1397,peale Tartu vallutamist Saksa-Ordu tahtis sõltumatut võimu Maapäev-Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine (majandus,poliitika,tülide lahendus) 1478.a.venelased Novgorodi vallutasid Linnl...
Karl Suure impeerium Erik Rätsepso Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine
Järgmiseks frangi kuningaks oli tema poeg Karl (768- 814), keda tuntakse Karl Suurena. Karl Suur veetus suurema osa oma valitsusajast sõjaretkedel. Ta vallutas langobardide riigi ja sai ka Itaalia kuningaks. Ta alistas ka saksid. Lisaks Galliale allusid Karl Suurele ka suur osa Itaalia ja paljud germaanlaste alad üle Saksamaal. Aastal 800 krooniti Karl Suur keisriks. Karl Suure valitsemise ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord
Karl Suure impeerium Karl Suure impeerium Karl Suur Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire Vallutas langobardide riigi ja sai Itaalia kuningaks Alistas ja ristis saksid Aastal 800 kroonitakse Karl Suur paavsti poolt Rooma keisriks- keisrivõim Lääne- Euroopas sellega taastatud. Tekib Karl Suure impeerium. Impeeriumi valitsemine Tähtsamad ametid aadlikele, kellega Karolingid olid abielu kaudu suguluses. Riik jagati krahvkondadeks (umbes 250), mida juhtisid krahvid. Neid nimetas ametisse kuningas. Riigi äärealadele loodi margid, mida juhtisid markkrahvid. Suuremate idapoolsete hõimualade juhid olid hertsogid. Impeeriumi valitsemine
Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk. Iirimaal oli ristiusk mõnevõrra varem, kloostrid. 8. saj. taanlaste vallutus,Inglise kuningas Alfred võitles nendega. Taani õiguse ja Alfredi õigusega seotud probleemid
kurgaanid-sküüdi valitsejate hauad. Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri kasutatakse. Sküüdi ja kreeka mõju. Paelornament. Germaani hõimud. Goodid läänemere äärast lõuna-venemaale. Saksid britanniasse. Roomaga suhtlemine muutis neid.kõige kauem kunstile truud skandinaavlsed.sarnane rändajate ja keldi kunstiga.abstraktsete ja jäljendavate vormide segunemine. Fantaasiaküllane. Tundsid luksuslikke tehnikaid. Viikingite retked. Oma kultuuri poolt. 8-10 saj oli viikingite õitseaeg. Kontrstsed värvid. Elu, surm ja kunst mere ja laevadega seotud. Ruubikivid. Merovingid Germaani vallutavaest hõimudest sai alguse neide paiknema jäädes feodalismi teke.
Kirikuriik. Paavst kroonis Pippini ja sellega tulid võimule Karolingid. Karl Suur (768-814), oli kuulsaim Karolingide soost valitseja, geniaalne väejuht, raudse rusikaga, kuid ka kirjaoskamatu. 774a. tegid frangi väed lõpu lagobardide kuningriigile, ning Karl võis pähe panna Itaalia krooni. 778a. saadi lüüa araablastelt Hispaanias Zaragora all, 801a. vallutati aga Barcelona, kuhu rajati Hispaania mark (kindlustatud ääremaa, mida juhtis markkrahv). Reini ja Elbe vahel asunud saksid alistati 772-804 aastatel kestnud kampaania sees toimunud Weizeri lahinguga(782), Saksimaa jagati krahvkondadeks. 788a. liidendas Karl Baieri hertsogkonna. 796a. vallutas ta avaaride kindluse Ringi ja laiendas valdusi Balkanile. 795a. sai Roomas paavstiks Leo III, kes kroonis tänu Karl Suure sõjalisele toetusele, ta 800a. Rooma keisriks. Peale seda üritati vallutada Bütsantsi, et sulata idakristlased läänekristlaste hulka, kuid see plaan ei õnnestunud, ja lõhe suurenes veelgi.
suuremad linnad olid eelkõige usulised ja administratiivsed keskused, mitte kaubandus- ja käsitöökeskused, kaubandus käis alla, kaubandussidemed katkesid, naturaalmajandus. 2. Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, saksid jt). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug- Idast ja olid sunnitud liikuma läände klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul oli oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused. Attila on hunnide kuulsaim vähejuht
· Ludwigi isa Noorus ja esimesed valitsusaastad · Abiuelueelne poeg · Vend Karlmanni surres sai Frangi riigi ainuvalitsejaks Võitlused Itaalias · 772.aastal esimene sõjakäik Itaaliasse · 774. Aastal võttis Langbordia kuninga tiitli ja hakkas valitsema Põhja-Itaaliat · Tekkis võimalus luua Paavstiriik, hõlmas Kesk-Itaaliat Võitlused saksidega · 772. Aastal esimest korda sakside alal · Kristlik missiooni põhjendus, ristiusk · Saksid ei alistunud kergelt- omad tõekspidamised · Pidi keskenduma ka oma riigi valitsemise üle · Sõda Saksamaal kestis 33 aastat · Saksi alad liideti lõplikult Frangi impeeriumiga · Saksi sõdade kuulsaim sündmus oli Verdeni kaelakohus 782 · Massiline küüditamine Sõjad moslemite ja avaaridega · 778.aastal läks esimesele sõjaretkele mauride vastu · Pidi taanduma · Osad tema vägedest sattusid baskide rünnaku alla · Hiljem üritas moslemitelt tagasi võita Püreneed
Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas.
riigiks. Lääne-Frangi riigi võimu haarasid Kapetingid, kes alustasid Prantsuse kuningriigi loomist. Lothari pärandi lõunaosas hakkas oma valdusi laiendama Itaalia kuningriik. 5. saj. Keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid,saksid ja jüüdid lähtusid Saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Et nende germaanlaste enamiku moodustasid anglid ja saksid, hakati Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime nimetama anglosaksideks. Keldid panid ka uutele sissetungijatele visalt vastu,kuid 7. Saj. Alguseks olid nad Britannia põhjaosas hävitatud või orjastatud. Germaanlaste vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. Enne seda perioodi olid asustatud Shetlandi,Orkney ja Fääri saared,nüüd hõivati Hebriidid. Nendest
Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. *Karl Suur: Sisepoliitika:Pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Välispoliitika: Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. *Ludvig Vaga: Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) – valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) –valitseja Karl Paljaspea. 3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) –keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. 4. Naturaalmajandus – Majandamisviis Vara-Keskajal 5-10 saj. Rahatu majandus, kõik vajalik toodetakse
võitlevad rüütlid. Prints John oli kuri, et tema mehed kaotasid. Järgmisel päeval toimus turniir parimate vahel, seal aga oleks tundmatu rüütel peaaegu kaotajaks jäänud, kui äkki poleks tulnud salapärast Musta Rüütlit, kes ta võidule aitab ja seejärel kohe lahkub. Võitjaks osutub tundmatu rüütel, kui tal kiiver peast võetakse, ilmneb, et see on Ivanhoe. Ta kantakse rahva poolt kuhugi ära. Pärast tuleb aga välja, et ta viidi normannide poolt vangi, kuna tema oli ju see, kes saksid võtjaks tegi. Peale turniiri tuleb prints Johnile kiri, kus teatatakse, et kuningas Richard on vangist põgenenud. Cedric pöördub koju ühes oma kaaskonnaga. Teel tullakse neile aga kallale ja püütakse kõik kinni, välja arvatud kaks teenrit, kes juhtumisi kohtuvad Robin Hoodi ja Musta Rüütliga ja astuvad nende salka. Salk piirab ümber kindluse, kus on vangis nii Ivanhoe, Cedric kui ka leedi Rowena põletavad selle maatasa. Ära päästetakse Cedric ja leedi Rowena
feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg Pippin Lühike-kindlakäeline ja ettenägelik,tekkis paavstiriik ehk kirkikuriik Karl Suur- geniaalne väejuht ja kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, vallutas Itaalia, langobardide kuningriigi, saksid, balkani, sai Rooma keisriks, tema on mõjutanud ajalugu kõige rohkem, kuna(eelpool öeldu). Verduni leping- Frangi riik jagati kolmeks,nii joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. Läänikord: läänisuhe oli: Lepinguline-Mõlemal osapoolel olid kohustused ja kui üks pool kohustust ei täitnud, siis lepinguline suhe katkes. Hierarhiline- Lepingu pooled ei olnud võrdsed, senjöör oli kõrgemal. Isikuline- kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes.
Luther). Varakeskaeg(jaguneb kaheks), vahekeskaeg, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg 2. Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr tingimused-võimalus pidada sõda merel. Rikkam, rohkem sõjaväelasi ja võimsam sõjavgi. Tsentraliseeritud-tugeva keskvõimuga riik(keisril piiramatu võim) 4.Bütsants tsentraliseeritud riik, eesotsas keisri e basileusega(piiramatu võim)+õukond(kõrgemad võimunakndajd).
Nad asustasid alasid, mis asusid teispool Rooma riigi piiri (Limes Romanus), mis üldjoontes kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Germaanlaste eraldumine indoeurooplastest oli toimunud juba tuhandeid aastaid tagasi. Germaani hõimud jagunesid: - idagermaanlased (goodid /läänegoodid ja idagoodid/, langobardid, vandaalid, burgundid) - läänegermaanlased (frangid, alemannid) - põhjagermaanlased (anglid, saksid, jüüdid, friisid sueebid). Germaanlaste ühiskonnakorraldus: nad olid suhteliselt liikuva eluviisiga, sest nende tegevusaladeks olid peamiselt jahindus, kalandus, loomakasvatus, ka algeline maaviljelus. Ühiskonnas valitses võrdsus tähtsamad otsused langetati rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Siiski võis rahvasterändamise alguse ajal täheldada hõimu juhtkonna eraldumist ülejäänud rahvast. See tähendab, et tekkimas oli väike sotsiaalne killustatus.
b) Lääne-Rooma keiser, Odoaker, tüli, kõrvaldama, 476 odoaker kukutas viimase lääne-rooam keisri aastal 476. c) Frangi kuningriik, Gallia, roomlased, Chlodovech, Merovingide dünastia Chlodovechi juhtimisel loodi Frangi kuningriik Galliasse, mis peale Chlodovechi surma jagati 3 poja vahel, toimus võimuvõitlus, ja Merovingide dünastia lõppes. d) Rooma ristiust, paganad, frangid, 496 e) Karl Suur, karolingide renessanss, 800, keiser, langobardid, saksid 800 aastal karl Suure keisriks kroonimine, kultuuri elu elavnes, Karl suur vallutas langobardid ja paganlikud saksid. 2. Ida-Rooma keisririik (8 p.) a) Selgita, kuidas tagasid Ida-Rooma püsimajäämise Lääne-Roomaga võrreldes: · soodsamad geograafilised tingimused: Paiknemine tähtsate kaubandusteede ristumiskohas. Justinianuse vallutused, mis tagasid strateegiliselt tähtsad tugipunktid. · rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid:
Rahvaste rändamine Nomaadid rändrahvad, jagunesid hõimudeks. Välja oli kujunenud tööjaotus ja linlikke asulaid neil ei kujunenud. Sküüdid 7.saj eKr-3.saj pKr ja nende elualaks Doonau ja Doni jõe vaheline ala. Olid põlluharijad. Tekkis ülikute kiht ja selline väike riik, mille keskuseks sai Krimm. Kurgaanid sküütide valitsejate hauakünkad (tuntum Kul-Oba kurgaan). Nendest on leitud kullast ja hõbedast käsitööd. Reljeefidel olevad kujud on realistlikud. Loomastiil Enamasti kujutati metsloomi loomad olid fantaasiarikkad ja üldistatud vormidega. Poosid olid ebaloomulikud, sageli ei saanud aru, mis looma üldse kujutati. Loomade kehad väänlesid, põimusid ning läksid üle ornamendiks. Loomadel metsik, vihane ilme. Materjalideks kuld ja pronks. Tegu oli väikeste figuuridega, mida kasutati rõivaste, relvade ja hoburakmete ehtimiseks. Filigraantehnika kulla ja h...
Liivimaa ristisõda 12saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140 hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal jutlustati kõikjal ristisõda, st kutsuti kristlikke sõjamehiandma oma relvad kiriku teenistusse, lubas paavst Põhja-euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi 4aastakümmet kestnud ulatusliku vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga
Muistne vabadusvõitlus Getter Orav 11.kl Muistsed Eesti maakonnad Eellugu XI sajandi lõpul said alguse ristisõjad. Saksid ja taanlased olid XII sajandil ristisõdade lipu all vallutanud Läänemere lõunaranniku. Koos kaupmeestega hakkasid Läänemere kaldale jõudma ka esimesed ristiusu misjonärid. 1186.a. pühitseti liivlaste hulgas elanud misjonär Meinhard piiskopiks ja tehti talle ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Väina jõe suudmesse ehitati kirik ja kivilinnus Järgmiseks piiskopiks Liivimaal sai Berthold, kes korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198.a. toimus esimene lahing. (Praeguse Riia all.) Piiskop Albert Järgmisena sai 1199.a. piiskopiks Albert, kes seadis kindlaks eesmärgiks rajada Liivimaale kirikuriik. Selleks ta: Ø Pühendas kogu maa Neitsi Maarjale; Ø Alustas 1201.a. Riia linna rajamist, kuhu viis koheselt üle ka piiskopko...
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
988. aastal võttis Vladimir Püha vastu ristiusu ja Kiievi-Venest sai kristlik riik. Vana-Vene riigi asutamisest rääkides mainib Nestor küll slaavlasi sloveene, kuid nende tegelik osalemine riigi loomisel on küsitav. Igatahes oli valdav osa riigi elanikest soomeugrilased. Skandinaavlased jäid riigi ülikkonda mõjutama kuni Jaroslav Targa surmani 1054. aastal. 6. Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallu#tus#sõdadega 771.-804.a. Keldi kirik. Iiri munklus. Saksid ja anglid vallutavad briti saared.Saksamaalt lähtudes toimus alates 8.-9. sajandist slaavlaste ristiusustamine 10.-11. saj Praha piiskopkond, Poola, Ungari. 988.a. Kievi vürst Vladimir võttis vastu ristiusu Skandinaavia: 826.a. Taani; Norra Olaf Püha (1016-30) ajal; Rootsi 11. sajandil. Viimased ristiusustamised toimusid al 12.-15. saj. 12. saj vendid (lääneslaavlased); 13
allusid talle nüüd ka suur osa Itaaliast ja paljud germaanlaste alad tänapäeva Saksamaal. Karl veetis lõviosa oma pikast valitsusajast sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Juba valitsusaja algul tungis ta Itaaliasse, vallutas langobardide riigi ja sai nii ka Itaalia kuningaks. Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Alles enam kui 30aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud LääneEuroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrgeaujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks
aastal (Bütsantsi õigeusk), kuna muinasusund ei olnud demokraatlike põhimõtete tõttu kõrgkihile vastuvõetav. Seotus Bütsantsi kultuuriga: · Kirjaoskuse levik suurenes · Kirillitsa tähestiku ülevõtmine · Kirikukirjandus · Sarnasused kunstis, maalikunstis (mosaiik, fresko), arhitektuuris 9. Suurbritannia rahvad Sisse rändasid keldi hõimud (10. saj eKr 6. saj eKr) ja ka gallialased. 5. sajandi keskpaigast ka anglid, saksid, jüüdid, anglosaksid. William Vallutaja (William I) valitses 1066-1087. Hastingsi lahingus 14. okroobril anglosakse võitnud kuningas.
Taoline tihe suhtlemine kristliku Euroopaga tõi oma paratamatu tagajärje skandinaavlased võtsid vastu ristiusu. Selle vastuvõtmine käis käsikäes ka riikide tekkega, sest kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks. Taani, Rootsi, Islandi ja Norra riigi tekkimine leidis keskmiselt aset umbes 1000 aastat tagasi. Ka Britannia sai varakeskajal oma tänaste rahvaste emamaaks. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist tungisid saarele germaanlased, põhiliselt anglid, saksid ja jüütid. Varasemad kohalikud keldid ja piktid suruti põhjaossa. Suurbritannia rahvad pidid varakeskaja jooksul võitlema nii Taanist pärit viikingitega kui ka Normandiast pärit prantsuse keele ja kombed omaks võtnud eks-viikingitega, kuid erinevatel viisidel jäid kohalikud siiski peale. Skandinaavia viikingid aeti lihtsalt minema ning normandialastest võimurid sulasid lihtsalt ajapikku inglasteks ümber.
Feodaalijõugu juht on John, Richard Lõvisüdame vend, kes venna äraoleku ajal haarab võimu. Keegi ei tea, keda usaldada. Ainult kindlad isikud teavad, et läheduses viibib ka Richard Lõvisüdame truu sõber, rüütel Wilfred Ivanhoe. Raamat algab sellega, et valitseja Cedricu alamad seakarjus Gurth ja pärisori Wamba talitavad lambaid koos koera Fangsiga. Kõrge vaimulik prior Aymer, vabameelne ja lõbus vaimulik, soovis oma kaaslastega Cedricu juures peavarju saada. Saksid ja normannid ei saanud omavahel läbi kuid Cedric palus oma teenijatel saabunud külalistele siiski head ja paremat pakkuda. Seltskonnaga liitus ka juut Isaac. Õhtusöögilauas jutustati, kuidas Ivanhoe pidi peale inglise sõjaväe lahkumist halva tervise tõttu Palestiinasse jääma. Jutud käisid, et Ivanhoe koos Richard Lõvisüdamega läks Küproselt Palestiinasse. Eriti huvitus sellest loost Rowena ja päris detaile palverändajalt.
Karl Suur liitis Frangi riigiga nii Saksamaa kuni Elbe jõeni, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Algul oli riik jagatud Karl Suure ja tema venna Karlmanni vahel, aga 771. aastal Karlmann suri ja Karl Suur sai sõjata kogu riigis võimu haarata. 772. aastal tungis Karl esimest korda sakside aladele. Ta tõi sõja põhjenduseks pikka aega kestnud omavahelised vaenused, peamiselt röövretked, millele kuningas lootis nüüd lõpu teha. Samuti tõi ta põhjenduseks selle, et saksid olid paganad, mistõttu lisandus sõjakäigule veel kristliku missiooni põhjendus. Saksid ei alistunud kergelt ning sõda venis pikale, sest peale sõdade oli vaja korda hoida ka teistes oma valdustes. Sõda Saksimaal lõppes alles 805. aastal, kui sakside alad lõplikult Frangi riigiga liideti. Sõja pöördepunktiks oli aga massilise küüditamise kasutamine, mis pani sakside vastupanule punkti. 778. aastal läks Karl esimesele sõjaretkele ka mauride vastu, kuid pidi leppima
2) kõrgkeskaeg 11. 14. sajand - kiriku hiilgeaeg - 1347 katkuepideemia 3) hiliskeskaeg ja varauusaeg 15. 16. sajand - renessanss, maadeavastused, reformatsioon Suur rahvasterändamine: · hõimude liikumine Euroopas 4. 6. saj - germaani ja slaavi hõimud st ,,barbarid" · germaani hõimud tungisid Lääne-Roomasse - Lääne-Rooma nõrk, Ida-Rooma tugev riik - doomino effekt Hiina aladelt hunnid - frangid, saksid, anglid, goodid, vandaalid jt. · tulemus: - Ida-Rooma ehk Bütsants jäi püsima - Lääne-Rooma asemele uued riigid nt Frangi riik - kujunesid uued rahvad, keeled (romaani ja germaani keeled) - senistele germaanlaste aladele slaavlased - rahutu periood, tagasiminek paljudes valdkondades Feodaalkord: · Kujunes Frangi riigis 8. saj · Naturaalmajandus · aadliseisused; hakati rajama linnuseid · feodaalkorraga hakkas kuningate võim vähenema
Ta on peamiselt ajalukku läinud 768. aastal Frangi riigi kuningaks kroonimisega. Kogu riigi valitsejaks aastal 771 ning kolmkümend aastat hiljem krooniti ta juba Frangi keisriks. Ta oli esimene tõeliselt edukas Lääne Euroopa imperaator pärast Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemist. Karl Suur suri aastal 814. Karl Suur päris trooni koos oma vennaga, kuid vend suri kolme aasta pärast ning troon jäi Karlile, kes asus rajama kristlikku üliriiki. Ta vallutas Lombardia, alistas paganatest saksid ning pööras nad ristiusku, vallutas Baieri, liitis läänegermaani hõimud esimest korda ühte poliitilisse üksusesse, pani avaaride vürstiriigid ja Doonau äärsed slaavlaste riigid sõltuvusse suurriigist, mille sarnast polnud nähtud Rooma riigist saadik. Muidugi oli selliste vallutuste jaoks vaja ka head sõjaväge ja selle eest Karl Suur juba hoolitses. Ta nõudis oma alamatelt militaarsfääris üpriski palju. Tema sõjakäikudel pidid osalema kõik vabad mehed. Kohusest
ei olnud sõbralikes suhetes roomlastega. Ladinakeelne sõna „barbares“ tähendab „habemikud“. Arvatakse, et Roomlased ajasid habet ja et habemega inimene tähendas roomlaste jaoks seda, et habemega inimene on mittekultuurne ja ebaviisakas, kes ei austa nende kombeid ja tavasid. Kuid ajajooksul on see sõna omandanud kujundusliku mõtte ja see tähendab ebaviisakat inimest. Barbariteks loeti neid hõime või kogukondi, kes elasid põhja euroopa aladel (keldid, sakslased, saksid,frangid, slaavlased, skifid, jne) ja euraasia steppides (Hunnid), kuid isegi Kreeklasi ja Pärslasi, kuigi neil oli vanem kultuur, kui Roomlastel. „Barbarid“ tegelesid loomapidamise ja põlluharimisega. Põlluharijad kasvatasid: otra, nisu, rukist, sibulaid, herneid, jne. Loomapidajad: härgi, hobuseid, lambaid, kitsi, jne. Kuid nad tegelesid veel karusloomade küttimise, kaevandasid maavarasid ja sulatasid metalle.
aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt saab rääkida keskajast aladel, kus levisid katoliiklus või feodalism, põhiliselt Euroopas. Keskaegse Euroopa kujunemine Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa aladel elasid Rooma riigi ajal keldid, kelle sekka kuulusid gallid, britid, skotid, helveedid (Sveitsis). Germaanlased elasid Rooma riigi piiridest väljas (teiselpool Reini ja Doonau jõge). Nende hulka kuulusid frangid, saksid, langobardid, anglid, vandaalid, idagootid, läänegootid. Aastal 375 sai alguse suur rahvasteränne. Germaani hõimude sissetungimine Lääne-Rooma territooriumile. Ajendiks oli hunnide tungimine Euroopasse. Tegelikkuses oli sügavamateks põhjusteks rahvaarvu kasv ja kliima külmenemine. Rahvasterände lõpuks peetakse aastat 568, sama aeg langobardide kuningriigi tekkega. Germaanlased lõid Lääne-Rooma territooriumile oma kuningriigid (barbarite kuningriigid).
· 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile, kinkis oma vallutatud maasid paavstile. · Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. Karl Suur · Pippini poeg. Valitses 768-814. · Oli kirjaoskamatu, pööras suurt tähelepanu haridusekorraldusele riigis, kultuurile, taastas antiikkultuuri, kutsus õpetlasi oma riiki, rajas koole. · Vallutas langobardide riigi Itaalias, araablased Hispaanias, alistas Pürenee ps põhjaosa, alistas saksid Põhja-Saksamaal. · Krooniti Rooma paavsti poolt 800. a keiriks, oli sobiv kandidaat taastamaks 5. saj katkenud Lääne-Rooma keisrivõimu. Poliitiline killustatus 9. -10. sajandil · Karl Suure poeg Ludwig Vaga valitses 814-840. Keisririigi ühtsus. · Ludwigi pojad jagasid riigi: 1) Ida-Frangi riik (Saksamaa) valitseja Ludwig Sakslane. 2) Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) valitseja Karl Paljaspea.
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti
Al-Idris-Araabia geograaf 1154.a mainis esmakordselt maailmakaardil Tallinna, seda Kolõvani nime all.Keskaeg 5-15.saj Vanak(5-10saj)Keskk(11-13saj)Hilisk(14-15saj)Suur rahvasteränne 4- 6saj, algpõhjustajad hunnid, slaavlaste jagunemine:idaslaavlased (venelased,valgevenelased,ukrainlased)lääneslaavlased(poolakad, tsehhid,slovakid) lõunaslaavlased(bulgaarlased,serblased,sloveenid)Germaani hõimud- frangid(Galliasse-tänapäeva Prantsusmaa)anglid, saksid(Britanniasse) idagoodid(Itaaliasse) läänegoodid(Hispaaniasse) pandaalid(Põhja-Aafrikasse) Feodaalkorra kujunemine- 5.saj naturaalmajanduse seisuslikkord(vaimulikud, aadlikud, talupojad) feood-lään(suurmaavaldus, mida anti sõjaväes teenimise eest) Feodaal-läänimees, feodaalide astmes vastavalt jõukusele(Kuningas- Krahvid,hertsogid- parunid-rüütlid) senjöör-vasalli suhe(senjöör läänistab vasallile maa) talupoeg- maa harija, sunnismaisus-keelatakse lahkumine feodaali juurest, pärisorjus-isikliku...
Karl Martell ja Frangi riigi tugevnemine: 687. hakkas võim koonduma majordoomuste kätte Karl Martell (Haamer) (714-741). 732.a purustati Poitiers' lahingus Hisp-sse tunginud araablased. Sõjameestele hakati jagama maatükke=feoodhakkab kujunema feodalism. Pippin Lühike (741-768), sõlmiti pol kokkulepe paavstiga: 751 kuulutati Pippin frankide kuningaks. 756. pandi alus kirikuriigile. Karl Suur (761-814) vallutas langobardide kuningriigi It-s,alistas Hisp-s Pürenee põhjaosa,alistas saksid Põhja-Saksamaal. Aastal 800 kroonis paavst Karl Suure keisriks. Ludwig Vaga (814-840) Karl Suure poeg. 843. jagati riik kolmeks: Ida-,Lääne- ja Lõuna-Frangi riigiks. Algas anarhia ja killustatuse aeg. Araablased,viikingid (850- 1100),ungarlased neist hakkas lähtuma oht Euroopale.
tükki. RAHUTU AEG 2. sajandi alguses kui Rooma riik oma valdusi hakkas jupp-juppilt kaotama, hakkas ka suur rahvaste rändamine. See osutus täpsemalt massiliseks naaberhõimude sisse rändeks, kuna 6.oktoober 2011 Rooma oli jagunenud kaheks Ida- ja Lääne-Roomaks. Hiljem hakkasi põhja pool saksid ja anglid rändama Britanniasse ja läänegoodid laiendasid oma valdusid Lõuna.Prantsusmaal. Pärast 476aastat lakkas Lääne-Rooma riik olemast. Ida-Rooma riik aga säilis kuni aastani 1453. Eestis kutsutaks kaekmise rauaaja esimeset poolt (u450-600) rahvasterännuajaks. Seda 200aastat, mis järgnes sellele preioodile(u600-800) on viimasel ajal hakkatud kutsuma eelvikingiteajaks. Hakkas arenema maakasutussüsteem. Selle tulemusena võeti kasutusele ribapõllud. Üks
Aastarvud: 381.a ristiusk Rooma riigiusuks, 4.-6.saj rahvasteränne, 6. Saj Justinianus I (Ida-Rooma kuulsaim valitseja), 732.a Poitiers' lahinh, 630.a. Araabia riigi loomine, 756.a. Kirikuriigi loomine, 800.a. Karl Suur keistriks, 8.-11.saj Viikingite aeg, 882.a Vana-Vene riigi loomine.Keskaja periodiseering:varakeskaeg (5.-11.saj.kp.),kõrgkeskaeg(11.saj.kp.- 14.saj.lõpp)hiliskeskaeg(15.saj.-16.saj.algus).Tunnusjooned:1)Feodalism-feodaal rentis maaisandalt (senjöör) maad, vastutasuks osales maaomaniku sõjakäikudel koos enda sõjavarustusega. Kujunes feodaalne killustatus, sest kuninga võim nõrgenes. 2)Katoliiklus oli vaenulik teiste usundite suhtes, kirikut juhtis Rooma paavst, kujunes välja kiriku hierarhia, kirik sai euroopa teivi juhiks ja ülendavaks jõuks, teisitimõtlejad mõisteti hukka, ideoloogia: ainuke õige kirik katolik. Rahvasteränne: Lääne-Rooma lagunes, impeeriumi piirid hakkasid varisema, barbarite sissetund, keda omakord ...
Rebecca jätab Ivanhoe tänamata, kuna kardab, et Ivanhoe võib märgata Rebecca tundeid tema vastu, seega Rebecca lahkub koos oma isa York Isaaciga Hispaaniasse, kus jätkab haigete eest hoolitsemist. Ivanhoe isa Cediric tervitas poega kojujõudmise puhul, tundis uhkust oma poja vapruse üle ja andis hea meelega oma õnnistuse Rowena ja Ivanhoe abielule. Autor lõpetab loo sõnadega :" Kuningas Richardi lootus rahule kandis viimaks vilja ning saksid ja normannid õppisid koos elama. Mis puutub Ivanhoesse, siis tema teenis veel palju aastaid kuningas Richardi teenistuses endale kuulsust." Mulle meeldis see raamat see tõttu, et võidule pääses õiglus ja inimesed, kes olid ebaausad said oma teenitud karistuse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
