". Habsburgid valitsesid riiki kuni monarhia kukutamiseni 1918. aasta novembris. Pärast Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria keisririik, mis aastal 1867 reorganiseeriti kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja samal ajal Ungari kuningas. Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria- Ungari lagunes, tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemine Saksamaaga keelati Saint-Germaini rahuga. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse hitlerlikule Saksamaale, mis on tuntud ka Austria Anslussi nime all. Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Kuni 1955. aastani oli Austria jagatud neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist 1955. aastal oli Austria demokraatlik piiririik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Austria liitus Euroopa
1918. aasta novembris. Pärast Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi lagunemist moodustus Habsburgide valdustest esialgu Austria keisririik, kes 13. sajandil vallutas Tsehhimaa. Pärast 1453. aastat moodustati Austria ertshertsogkond. 1867 reorganiseeriti see kaksikmonarhiaks Ungariga Austria-Ungari nime all; valitseja oli Austria keiser ja ühtlasi Ungari kuningas. Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari lagunes. Tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemise Saksamaaga keelas Saint-Germaini rahu. Austria-Ungari kooseisu kuulunud Ungari ja Tsehhoslovakkia iseseisvusid. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse natsionaalsotsialistlikule Suursaksa Riigile Anschlussi (okupatsiooni ja annektsiooni) tulemusena. Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist Austria liidulepinguga 1955 oli
Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine. 1917 veebruaris oli Venemaal Veebruarirevulutsioon. Võimule sai ajutine valitsus. Sõda jätkus. Kui Venemaal toimus Oktoobrikuu pööre, tulid võimule enamlased, kes sõlmisid Saksamaaga separaatrahu ning Venemaa astus sõjast välja. 1918 ja sõja lõpp Saksamaa veel püüdis võita lahinguid, kuid ta sai lüüa. Saksamaa purustati täielikult. 1918 aastal 11. novembril kirjutasid sakslased alla rahulepingule. I maailmasõjas võeti kasutusele: 1. allveelaevad 2. tankid 3. okastraat 4. zeppelinid 5. maskeeringud 6. gaas 7. lennukid Kokkuvõtteks I maailmasõjas sai 10 milj. Inimest surma. 20 milj. Inimest haavata. Naised pidid
välja 400 liiget. Need kanti valimisnime-kirjadesse. Valida vis kas poolt vi vastu. Valitus parlamendi igused olid minimaalsed. Välispoliitika Mussolini oli algusest peale kaasnes agressivne välispoliitika ja snakas retoorika. Loodi mütolo-ogia, et itaallased vitsid I MS. 1930ndatel tekkis plaan taastada iidne Rooma Impeerium. Alustati Etioopia vallutamisega (1935-1936). Seda sda pandi pahaks (ebavrdse vastase vastu). Toimus lähenemine Saksamaaga, 1936.aastal slmiti Berliini-Rooma telg. Fasism Termin tuleb itaalia keelsest snast "fasces", mis tähendab vitsakimpu, mille sees on kirves. Liikumisele pani aluse 1921.aastal Mussolini. Tunnused: 1)riigikesksus - indiviidide grupid on sallitavad seni kuni nad jäävad riigi raamidesse 2)karismaatiline liider 3)rahvuse rolli rhutamine 4) sjaarmastus, armastus sjaväelise korra vastu.
rikastavate kaupade impordist. Seoses kodumaise nõudluse kiire kasvuga on viimastel aastatel import kasvanud tunduvalt kiiremini kui eksport. Arvestades eeltoodut on praegu eelkõige vajalik stimuleerida säästmist nii era- kui ka avalikus sektoris. VÄLISKAUBANDUSE MAHTU MUUTUS AASTATEL 2004-2011 Euroopa Liidu liikmelisus tõi olulisi muudatusi Eesti väliskaubandusse. Kauplemine teiste euroliidu riikidega, sh. Põhjamaade, Läti, Leedu, Saksamaaga, ei olnud siis enam väliskaubandus, vaid osa Euroopa Liidu siseturust. Kaubavahetus Venemaa, USA, Hiina ja teiste riikidega väljaspool Euroopa Liitu omandas uusi jooni. Eesti hakkas nendega kauplema vastavalt Euroopa Liidu väliskaubandusreeglitele. Graafik 1. 2004. aasta impordi ja ekspordi muutus. Bilanss. Selle graafiku järgi on näha, et 2004. aasta alguses impordi maht oli natuke suurem ekpordist. Kuni aprillini ekspordi ja impordi kasv oli sujuv, kuid aprillis hakkas import
parem kui Punaarmeel o Eesti rahvavägi suurenes sõja kestel mõnelt tuhandelt rohkem kui 80 000 meheni o Kaitseliit oli 120 000 meheline · Eesti toetas sõjaliselt ka Läti Vabariiki, kuna ilma iseseisva Lätita ei saanud olla iseseisvat Eestit. · Juunis 1919 põrkas Eesti armee kokku Lätis tegutseva Saksa sõjaväega (Landeswehr ehk Baltisaksa maakaitsevägi ja Saksa vabatahtlikest Rauddiviis). · Sakslaste eesmärgiks oli liita Baltikum Saksamaaga. · Eesti ja Saksa väeosad kohtusid Võnnu all, kus puhkes relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana (05.06. 1919 03.07. 1919). Sakslased löödi puruks Võnnu lahingus 23. juunil 1919. Võnnu vallutamise päeva hakati hiljemEestis tähistama Võidupühana. · Võit Landeswehri sõjas tähistas Eestlaste võitu põlisrõhujate üle. 6. Tartu Rahu · 1919. aasta novembris toimusid tõsised lahingud Narva all Punaarmee ja Eesti rahvaväe vahel.
Veebruarirevolutsioon- Kukutati troonilt viimane Venemaa keiser Nikolai II. Selle põhjustas see, et soldatitele anti õigus avada tuli. Kehvad eluolud, kütusekriis, Peterburis toidupuudus. Oktoobrirevolutsioon- Võimule said bolševikud ehk enamlased. Pärast I maailmasõda tekkisid Venemaast uued riigid: Soome, Eesti, Läti, Leedu Vene kodusõjas võitlesid punased(enamlased ehk bolševikud-eesmärgiks kindlustada võimu) ja valged(tsaari toetajad, soovisid taastada tsaarivõimu, laiali aetud Asutava Kogu liikmed- „Ühtse ja jagamatu“ Venemaa taastamine). Sõjakommunism-Kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ning tasu hulga teenuste eest. Toob kaasa majanduslanguse-motivatsioon kaob. Kodusõda lõppeb bolševikute võiduga(1922). Nad suutsid enda kätte haarata võimu suurema osa endisest Vene impeeriumi territooriumist, suutmata siiski endale allutada iseseisvunud piiririike(need moodustasid Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel nn sanitaarko...
osatähtsus oluliselt väiksem kui Iirimaal ja Itaalias ning mõnevõrra väiksem kui Soomes ja Saksamaal. Varasemad uuringud on näidanud, et põhihariduse stigmatiseeriv roll suureneb seda rohkem, mida vähemaks jääb neid, kes ei ole omandanud keskharidust. Silma hakkab ka, et kesk- ja kõrghariduse omandanute võimalused erinevad mõnevõrra vähem Itaalias ja Soomes. Eestis on selle kahe haridusrühma vahelised erinevused pigem keskmisel tasemel ja võrreldavad Iirimaa ja Saksamaaga. Eesti puhul hakkab silma see, et suhteliselt suur on sinikraena töötavate kesk-ja kõrgharidusega inimeste osatähtsus. See võib tuleneda sellest, et kõigil rahvastikurühmadel pole kõrghariduse kasutegur samaväärne. Erinevuste põhjuseks võivad olla nt. nõukogude ajal omandatud teadmised, millest nüüd võib puudu jääda. Samuti võib rolli mängida riigispetsiifiline ametistruktuur. 5. Milline mõju on haridustasemel palgale? Palun tooge välja Eesti kontekst, milliste
Ajalugu Kõikkide ühiskonna liikmete jälgimine Inimeste vaba aja riiklik organiseerimine Ideoloogia ja kultuur Riiklik ja ideoloogiline propaganda Range tsensuur Sovinistlik natsionalism Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel Õpikust par. 14 (,,Kommunistlik struktuur Venemaa") Enne 1917. Aastat Tsaari Venemaa Oktoober 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit (NSVL) Aastast 1919 oli Leninile tehtud atendaat, kust jäi tal pähe 2 kuuli. Üks kuul eemaldati, aga teine oli ajule liiga lähedal, mis põhjustas 1922. aastal halvatuse. Ta ei saanud enam rääkide korralikult, kirjutada, parem käsi ei funktsioneerinud õigesti. Ta kirjutas ka raamatu, mis müüdi esimesel päeval välja... Lenini kirjutatud 31. köide vms. ,,Kiri kongressile" Stalini la...
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni ...
Ühisgümnaasium Verduni lahing Referaat Koostas: 12. klass Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 Saksa-Prantsuse erisuhted 3 Verduni lahingu eellugu 4 Eelvalmistused Saksamaa poolt 5 Lahingukäik 5 Tulemus 6 Kasutatud allikad 7 2 Sissejuhatus Verduni lahing sõjaajaloo üks verisemaid ja samas ka mõttetumaid lahinguid. Heitlus Verdunikindlustuste pärast kestis peaaegu terve aasta 1916. aasta 21. veebruarist kuni sama aasta 18. detsembrini. Lahingu algataja oli Saksamaa, kes koondas kitsasse rindelõiku (u 15 km) tohutu sõjalise jõu. Säärase ettevõtmise eesmärgiks oli saavutada läbimurre ja teha lõpp juba kaks ja pool aastat kestnud positsioonisõjale. Võit Verduni all oleks sakslas...
Selle moodustasid Petrograndi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Ajutine valitus ( eesotsas: vürst Lvov) Petrograndi nõukogu saatis sinna oma esindaja Aleksandr Kerenski lubades valitsuse tegevust toetada. Ajutine valitsus lubas lubas tagada dem vabaduse, mis suurendas anarhia teket. Asutav kogu- pidi otsustama RUS edasise riigikorralduse. / Sõda saksamaaga aga jätkus, algatati aga reforme mis parandasid rahva olukorda.) Keskvõimu perioodil tõusid esile 4 parteid: 1)Rahva vabaduse partei (kadetid)- nägid venemaad dem vabariigina 2) Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- pahempoolsed, suur mõju talurahva hulgas 3) Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP)-mõju linnatööliste ja haritlaste seas, ühel meelel esseeridega.
sõlmimiseks ilma annektsioonideta (liidendusteta kellegi kasuks) ja kontributsioonideta (kahjutasudeta võitjate kasuks) ning teiste rahvaste vägivaldse liidendamise katseteta. · Maadekreet- millega tühistati mõisnike suurmaaomandus ja lubati äravõetud mõisamaad jagada talupoegadele. Nende dokumentide eesmärgiks oli kindlustada bolsevike (enamlaste) võimulpüsimine; rahva poolehoiu (sõdurite, tööliste, talupoegade) võitmine; väljuda sõjast ja sõlmida separaatrahu Saksamaaga (et see hiljem sobiva juhuse saabudes tühistada). 6. Kas enamlaste võimuletulek Venemaal oli paratamatu? Põhjenda. Polnud kedagi teist, kes oleks võimu üle võtnud, kuna valged olid nii eraldatud ja polnud selleks valmis(ka hiljem oli valgetel koostööga raskusi jne)Antud ajal oli see vist tõesti ainus võimalus 7. Miks puhkes Venemaal kodusõda? Kes (millised ühiskonnakihid) olid sõdivad pooled? Punased: bolsevikud, töölised (15%) , talupojad (kehviktalupojad) 85%
parem kui Punaarmeel o Eesti rahvavägi suurenes sõja kestel mõnelt tuhandelt rohkem kui 80 000 meheni o Kaitseliit oli 120 000 meheline · Eesti toetas sõjaliselt ka Läti Vabariiki, kuna ilma iseseisva Lätita ei saanud olla iseseisvat Eestit. · Juunis 1919 põrkas Eesti armee kokku Lätis tegutseva Saksa sõjaväega (Landeswehr ehk Baltisaksa maakaitsevägi ja Saksa vabatahtlikest Rauddiviis). · Sakslaste eesmärgiks oli liita Baltikum Saksamaaga. · Eesti ja Saksa väeosad kohtusid Võnnu all, kus puhkes relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana (05.06. 1919 03.07. 1919). Sakslased löödi puruks Võnnu lahingus 23. juunil 1919. Võnnu vallutamise päeva hakati hiljemEestis tähistama Võidupühana. · Võit Landeswehri sõjas tähistas Eestlaste võitu põlisrõhujate üle. 6. Tartu Rahu · 1919. aasta novembris toimusid tõsised lahingud Narva all Punaarmee ja Eesti rahvaväe vahel.
· Oktoobripööre 24.okt (vana kalender), uus 7.nov Tulemus 1 sotsialistlik riik. 1917 Nõukogude Vn Kõrgemad organid Seadusandlik ülevenemaaline Kesktäitekomitee juhtis Kalinin. - Täidesaatev Rahvakomissaaride Nõukogu Põhjus enamlaste soov võim haarata, poldud rahul Ajutise Valitsusega Juhid Lenin Tagajärg sotsialistlik riik I seadused 1) maadekreet talupoegadele maa andmine 2) rahudekreet rahu sõlmimine Saksamaaga * märts 1918 Sks-ga -> Eesti + Läti Saksamaale. Nimetati Bresti rahuks. Kodusõda Venemaal. Intervesioon sõdivad Punased Kirikutegelased Võitsid 1. valged (kodanlus, tsaariarmee ohvitserid) 2. välisriigid (kapital tagasi)
Rootsi ja Eesti kohtusüsteemi võrdlus Kohtusüsteemid erinevad riigiti üksteisest. Erinevused tulenevad juba põhialustest. Ühest õigusperekonnast pärit olevad õigussüsteemid sarnanevad üksteisele kõige rohkem. Eesti on näiteks Germaani õigusperekonnast Rootsi aga hoopis Kontinentaal-Euroopa õigusperekonnast. Sarnane süsteem on seega Eestil Austria, sveitsi ja Saksamaaga. Rootsi õigussüsteem sarnaneb Soome ja Prantsusmaa õigussüsteemiga. Lähemalt uuringi Rootsi ja Eesti kohtusüsteemide erisusi ja sarnasusi. Rootsi konstitutsioon on ette näinud kahe kohtu moodustamise. Nendeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen), mis on kõrgeima üldjurisdiktsiooniga kohus ja Kõrgeim Halduskohus (Regeringsratten), mis tegeleb 4 apellatsiooniastme kohtu haldusasjade lõppastmes läbivaatamisega ja asub Stockholmis. Kõigi ülejäänud kohtute moodustamise sätestavad
. välksõda. Prantsum vallutamine 39 päevaga, kogusõda 3-4 kuud. Prantsusmaa- plaan 17. passiivne kaitse strateegia. Lotringi ja Elsassi hõivamine. Sissetung Saksamaale. Venemaa- aururulli taktika e. sakslaste löömine massiga, relvastus ja väljaõpe oli puudulik ja aegunud. Inglismaa- lootis saksa purustada liitlaste kätega, algselt ainult 70000 meest. Versailles konverents ja rahuleping 18. jan.1919 avati Pariisis rahukonverents saksamaaga sõdinud või katkestanud riikide vahel. Tähtsaim leping oli Versaillesi leping, mis kirjutati lossis 28.juuni 1919. selle kohaselt pidi saksamaa loovutama Prantsusmaale elsassi ja lotringi, mõned alab Belgiale ja taanile . saksamaa pidi vähendama sõjaväge, keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Pidi maksma reparatsiooni ehk sõjakahusid. Suur depressioon ehk maailme majanduskriis – 1923 1924- toodeti rohkem kui tarbiti
Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põhiline kirik) hilis-keskajal, vara-uusajal, siis Suur Britannia ja Prantsusmaa arenevad (?) varem kui Saksamaa. Alguses on enese identifitseerimisel oluline roll siiski kirikul, kui hilis-keskajal toimud reformatsioon, siis ca 16saj valitsejad püüavad alamaid kokku viia ikkagi religiooni abil. Tulemuseks on ususõjad aga pikemas perspektiivis Prantsusmaal ja
5 Euroopa sõja künnisel. MRP. Sõda Euroopas 1939-1940 1934 - Saksamaa ja Poola sõlmivad mittekallaletungilepingu 1936 - Saksamaa hõivab demilitariseeritud Reinimaa Chamberlain (GBR) arvas, et rahu Euroopas on võimalik päästa teatava järeleandlikkusega Hitleri suhtes, püüdis selles veenda ka prantslasi. 1938 - Hitler saab Austria Saksamaaga liidetud 1938 - suurriikide esindajate kohtumine Münchenis (Tsehhoslovakkiat ei kutsutud) - Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa Saksamaale, ka Poola ja Ungari said Tsehhoslovakkialt valdusi 1939 - Hitler annekteerib tsehhide asuala, ettekäändeks tsehhide ja slovakkide vahelised vastuolud 1939 - Böömi ja Määrimaa Saksamaale 1929 - Mussolini liidab Itaaliale Albaania 1939 - Suurbritannias üldine sõjaväekohustus 1939 - MRP NSVL ja Saksamaa vahel
Kerkis esile Baltoskandia idee tihe koostöö Skandinaavia ja Baltiriikide vahel. See kestis kuni 1934. a sest autoritaarsete valitsemisviisidega Läti ja Eesti ei äratanud enam demokraatlikus Rootsis sümpaatiat. o Eesti tundis huvi ka Poola vastu, mida tõlgendati , kui Leedu-vaenulikku sammu, mis halvendas ajutieselt Eesti-Leedu vahekorda. o Head suhted säilisid kõigil Balti riikidel Suurbritanniaga. o Paranesid suhted Saksamaaga. o Ajutiselt näis, et isegi NSV Liiduga on võimalik sõlmida rahumeelseid suhteid.Kümnendi lõpul õnnestus Lätil ja Eestil sõlmida idanaabritega suhteliselt soodne kaubandusleping ning 1932. a. lisandusid neile pärast 10 aasta pikkusi läbirääkimisi ka mittekallaletungipaktid. o 1930. aastad pingete kasv Majanduskriis o Mõjutas ka rahvusvahelisi suhteid. Püüti kaitsta oma turgu. Regionaalsete liitude moodustamine
Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *võimas riik, koloniaalriik Protektsionism (oma turu *Inglise-Buuri sõda 1899-1902 *2+1 parteid (konservatiivne, kaitsmine) *probleemid Iirimaaga liberaalne, tööerakond) (autonoomia soov) Saksamaa *1871 kuulutatakse keisririik *Mandri- Euroopa võimsaim *koloniseerimine Euroopas
Itaallastele tuli appi Saksa Aafrika korpus kindral Rommeli juhtimisel ning võitlus venis. Ida-Aafrikas võtsid britid itaallastelt ära Somaalia, Eritrea ja Etioopia 1941.a. mais Itaalia väed selles regioonis kapituleerusid. Saksam aa N õukogude Liidu vastane sõjakäik 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu . 26. juunil 1941 kuulutas Rahvakomissaride Nõukogu sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks. Plaan Barbarossa. Saksa armeed jagunesid 3 gruppi: Nord, Mitte ja Süd. 1. juuliks 1941 hõivas armeedegrupp Nord kogu Leedu ja suure osa Lätist koos Riiaga. Armeedegrupp Mitte piiras samal ajal ümber ning purustas Nõukogude vägede põhijõud Lääne-Valgevenes. Augusti lõpuks vallutas armeedegrupp Süd kogu Dnepri jõe parempoolse kalda Kiievist Musta mereni.
Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Belgia; sõlmiti Reini pakt 1928- Briand-Kelloggi pakt; osalesid USA ja Prantsusmaa 1929- algas ülemaailmne majanduskriis 11 1935- Saksamaal loodi üldine sõjaväe kohustus ja Wehrmacht; astuti välja Rahvasteliidust 1936- Saksamaa väed marssisid Reini demilitariseeritud tsooni 1936- Antikomiterni Pakt; sõlmiti Saksamaa ja Jaapani vahel 1937- Itaalia astus NSVL vastu 1938- anšluss ehk Austria liideti Saksamaaga 29.september 1938- Müncheni konverents 1939- Saksamaa vallutas Tšehhoslovakkia ja Klaipeda 23.august 1939- Molotov-Ribbentropi pakt 1936-1939- Hispaania kodusõda 1938- Kristalliöö 1939- Berliini-Rooma telg; sõlmiti Saksamaa ja Itaalia vahel 1939- algas II MS; Saksamaa kallaletung Poolale; UK ja Prantsusmaa alustasid Saksamaaga sõda 28.sept 1939- Baaside leping (paigutati Eestisse NSVL sõjaväe baasid)
Riik kontrollis väliskaubandust, sai tollide ja teiste maksude paelt olulist sissetulekut. Sisekaubandus väikekaupmeeste käes. Talupoegadel oli linnas enamasti oma kindel kaupmees, kellega suheldi sõbrakaubandus. Maalaadad Manufaktuurid linnadest väljaspool Räpina paberivabrik Põltsamaa klaasimanufaktuur Kultuur Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud kultuuriorientatsiooni, kuna Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud, hoopis tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Paljud Saksamaalt pärit haritlased leidsid Baltikumis tööd. · Luteri kirik Vaimuelu jäi peale Põhjasõda luteri kiriku hooleks, paljud kogudused olid esialgu ilma õpetajateta - küüditatud, põgenenud. Koos Tartu Ülikooli sulgemisega lõppes ka teoloogilise hariduse andmine Eesti pinnal, kirikuhooned olid rüüstatud või sõjas hävinud. Vene riigivõim tunnistas luteri kiriku valitsevat kohta, usuvoolude suhtes oldi Rootsi riigist tolerantsemad
kokkuvarisemise ääreni. 1918 okt asus rahu otsima ka A-U, kuid sinna kuulunud rahvad iseseisvusid üksteise järel. Austria kapituleerus 3.11.1918. Sõja lõpp: 11.11.1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I MS. 15 Pariisi rahukonverents: 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, lükati tagasi Wilsoni rahuplaan ning keskenduti Prants ja Ingl huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Kõige tähtsaim oli Saksamaaga sõlmitud Versaille'i rahuleping. Versaille'i rahu tingimused: Saksa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lothringi ning mõned alad sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Lisaks pidi Saksa vähendama oma sõjaväge 100,000 mehele, kellest vaid 4000 võisid olla ohvitserid. Saksa ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, tal keelati omada lennuväge ja allveelaevu, piirangud kehtestati ka leavastiku suurusele. Lõpuks tuli hüvitada võitjariikidele sõjakahjud e
*Tähtsamate asutuste vallutamine *Talvepalees arreteeriti AV liikmed *Võimu ülemineku vormistas II ülevenemaaline nõukogude kongress *Moodustati Rahvakomissaaride Nõukogu- esimene nõukogude valistus *Võeti vastu rahu- ja maadekreet. Bolsevike võimu kindlustamine: *Saamata valimistel enamust, lahkusid bolsevikud AK-st ja ajasid selle laiali * üheparteisüsteem Bresti rahu Saksamaaga 3. Märtsil 1918: *Venemaa loobus suurtest läänealadest sh. Eestist Oktoobripöörde tagajärjed: *Vägivald ja diktatuur-keelustati teised parteid ja algas poltiililiste vastaste hävitamine *Maailmarevolutsiooni idee- bolsevikute soov muuta kogu maailm kommunistlikuks. See tõi kaasa revolutsiooni õhutamise ja toetamise mitmes riigis. Compiegn'i vaherahu (11.nov. 1918)- I maailmasõja lõpp. Saksamaa pidi oma
Kose Gümnaasium Koostaja: Tiiu-Maarja Kink Juhendaja: Õp. Epp Tähe 2006 Kose 2 Sisukord Sisukord..................................................................................2 Riigi üldiseloomustus...................................................................3 Üldandmed..............................................................................3 Geograafiline asend.....................................................................4 Looduslikud tingimused...............................................................4 Arengutaseme näitajad.................................................................5 Itaalia kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse........................5 Itaalia tuntumad firmad ...............................................................6 Itaalia kaart...................................
Võeti vastu otsus luua rahvaste liit, mille ülesandekd kuulutati riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja rahvuvahelise majanduse ja kultuurilise koostöö korraldamine. Otsused: 1. Töötati välja ja kiideti heaks rahulepingud Saksamaa ja tema liitlastega 2. Euroopas loodi uus poliitiline kaart. Uute riigipiiride määramisel ei arvestatud rahvaste tahet. 3. Loodi rahvaste liit 1920-1946. Peakorteriga Genfis. Versailles rahuleping on sõlmitud saksamaaga 1919 Juulis. 1. Saksamaa kaotas 1/8 teritooriumist. a.) Elsass ja Lotuing Prantsusmaale b.) Ponanimaa osa breisimaast ja Silusiast Poola alla. c.) Klaipeda läheb Leedule d.) Väiksemad alad Belgiale, Tsehhoslovakiale ja Taanile 2. Saksamaa kaotas kõik omad asumaad (enamasti olid need aafrikas: Saksa-namiibia, Saksa-Kamerun) 3. Määrati suured reparatsioonid (sõjakahjude korvamiseks) 4. Kaotati üldine sõjaväeteenistuskohustus
Prantusmaa: Liberaal demokraatlik reziim. Majandus arenes edukalt. Vasakpoolsed tahtsid demokraatiat ja vabariiki, parempoolsed olid monrhistid. Dreyfusi afäär-süüdistati saksamaa kasuks spioneerimises, parempoolsed olid tema vastu vasakpoolsed toetasid teda. Dreyfusi õigeksmõistmine t'hendab vabariikliku leeri võitu. Kirik eraldati riigist ja haridussüsteem samuti. 3 aastane sõjaväe kohustus. Koloniaalpoliitikast põhjustatud rivaalitsemine Inglismaaga lõpetati, Saksamaaga endiselt konfliktid Maroko pärastliit Venemaaga Saksamaa vastu. Saavutati demokraatlik vabariik. Saksamaa: Valitses monarhia, võimul oli keiser. Arenenud tööstus ja põllumajandus. Heal tasemel haridussüsteem.Rahva majandustase madal. Saksamaa soovis ühendada endaga kõik riigid, kus räägitakse saksa keelt. Pangermanism-kõiki germaani rahvaid ühendada püüdnud liikumine. Valitsus toetas sõjalisi operatsioone. Austria-Ungari:Parlamentaarne monarhia
3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 5. Saksamaa pidi maksma suuri sõjamakse ehk reparatsioone. Saksamaa valmistumine uueks sõjaks * 1. Saksa juhid nõudsid, et nende riik saaks teiste riikidega samavõrdsed õigused. 2. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. 3. Inglismaa sõlmis Saksamaaga merekokkuleppe (Saksamaa sai tunduvalt suurendada sõjalevade arvu). Samuti koostöö Jaapani ja Itaaliaga. 4. 1935. aastal toimus Saarimaa rahvahääletus, kus enamik sealsetest elanikest olid Saksamaa taasühinemise poolt. 5. Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kus Prantsusmaa ei hakanud neile vastu. (Saatanlikud kolmekümnendad) * * Sakslasi ajas vihale Versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada
Mida kaugemale ajas 1939. aasta jääb, seda uljamaks muutuvad spekulatsioonid, mismoodi pidanuks toonase Eesti juhtkond käituma. Pinnas on soodus. Viimasel kümnendil-pooleteisel on märgatavalt kasvanud rahulolematute hulk, kes arvavad, et seitsekümmend aastat tagasi langetati Kadriorus ja Toompeal üks vale otsus teise järel. Niisiis: Stalini ja Molotovi ultimatiivse nõude sõlmida baasideleping oleks Eesti pidanud tagasi lükkama, üldmobilisatsiooni välja kuulutama, ja kui mõni nädal hiljem oleks Punaarmee Irboska või Komarovka lähedal suurtükkidest oma vägesid tulistanud, paugutamise Eesti-poolseks kallaletungiks kuulutanud ja seejärel tankidega üle piiritõkete sõitnud, tulnuks meil agressioonile vastu hakata. Nagu teame, toimis Eesti vastupidi. Tänapäeval teame palju muudki. Seitse kuud pärast piiriväravate avamist Punaarmeele ehk 17. juunil 1940 okupeeris seesama Punaarmee kogu riigi ja järgmisel viiel aastal kaotasime ligi viiendiku e...
· The beatles maailma muusikat valitsev inglise bänd (eestikeeles rütmikud) · 1966 inglased võitsid jalgpalli MM-i Prantsusmaa o 1958 prantsusmaast sai V vabariik o Presidentaarne riik o De Gaulle selle aja prantsuse president (1958-1969) o Ta lõpetas Alzeeria sõja (mis oli kestnud mitu aastat) andes sellele riigile iseseisvus (1962) o Eviani rahu alzeeria sõja lõpetamise leping o Leppimine saksamaaga o Tuumariik saadi omale aatomipomm o 1966 de Gaulle lahkub NATO sõjalisest organisatsioonist (kuigi jäi nato liikmeks) o 1968 üliõpilasrahutuste mahasurumine peale seda astus tagasi oma kohalt. Saksamaa liitvabariik o adenaueri valitsus aeg 1949-1963 o sasksamaa taasrelvastamine saksamaa sai oma armee o Hallsteini doktriin saksamaa ametlik välispoliitika,
olnud erapooletu, Saksamaale kuulutas sõja 11 Ladina-Ameerika riiki · 30.06.1917 astus sõtta Kreeka · Juulist novembrini toimusid Suurbritannia pealetungid Flandrias, sakslaste kaitset ei suudetud läbi murda · 03.09.1917 vallutasid sakslased Riia · 24.10.1917 toimus Caporetto lahing Itaalia ja Saksamaa vahel, mille võitis suurelt Saksamaa · 20.11.1917 toimus esmakordne tankisuurrünnak Cambrai juures · 15.12.1917 sõlmis Nõukogude valitsus Saksamaaga vaherahu · 09.12.1917 vaherahu sõlmis Rumeenia · 1917. aastal saavutasid sakslased edu mitmel rindel, kuid see ei olnud märgatav. Edukaks ei osutunud ka allveesõda. Sakslaste sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast tabas nälg. Prantslased asusid teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. USA sõttaastumine tugevdas Antandi positsiooni. 1918: · Veebruaris okupeerisid Saksa väed Eesti, Ukraina, Pihkva ja osa Valgevenest (3.
· Uus valitsus otsustas sõlmida rahu Compiegne'i vaherahu 11. novembril 1918 kapituleerus saksamaa tingimusteta Pariisi rahukonverents · Algas 18. Jaanuaril 1919 · Eesmärk sõlmida võitjate ja kaotajate vahel rahulepingud · Tähtsamad osalejad o Woodrow Wilson (USA) o David Lloyd George (UK peaminister) o Georges Clemenceau (prantsuse peaminister) o Vittorio Orlando (Itaalia) Versailles rahuleping · 28.juuni 1919 rahuleping Saksamaaga o Saksamaa kaotas väga palju maad Sõjaväelised piirangud · Sõjaväe suurus 100 000 · Keelatud oli omada lennuväge ja allvee laevu Reparatsioonid · Võitjariikidele tuli hüvitada sõjakahjud · Reini jõe äärde rajati relvavaba tsoon Rahulepingud teiste riikidega · Rahulepingud tehti veel Austriaga, Ungariga, Bulgaaria ja türgiga Sõja tulemused · 10 miljonit hukkunut · 20 miljonit haavatud · Miljonid haigustesse surnud
60ndad ja 70ndad olid kultuuriliste ja sotsiaalsete muutuste aed, ühiskond läks liberaalsemaks. 37. Prantsusmaa XX sajandil Esimeses maailmasõjas oli kolmikliidu poolel ning võideti keskriikide üle. 4% elanikkonnast suri. Sõdadevahelised aastad olid täis rahvusvahelisi pingeid, võimule tuli Rahva Rinne?. 40ndal aastal okupeeris natsi saksamaa prantsusmaa. Prmaa lõhenes kaheks, põhjas saksa okupeeritud alad ja lõunas Vichy Prmaa – autoritaarne režiim, koostööd tegi Saksamaaga. Eksiilvalitsus charles de gaulleiga oli Londonis. Liitlased ja Prmaa võitsid aastal 1945, Prmaa suveräänsus oli taastatud, oli vahepealne valitsus de gaulle’i juhtimisel, taheti kollaborantidest lahti saada, naised said hääleõiguse ja tehti sotsiaalkindlustussüsteem. Peale seda tuli Neljas vabariik, kus oli majanduskasv. Oli üks NATO asutajaliikmeid, Alžeerias probleemid ja sõda. 1958 tuli Viies Vabariik, seal oli tugevam president, de Gaulle sellena, hoidis riiki koos ja
loodi rahvaliit 6. Pariisi rahukonverents. Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid. Peamised otsustajad riigid, nende taotlused. Versaille´i rahuleping – Rahvasteliit, otsused Saksamaa suhtes. Rahulepingud teiste kaotajate riikidega. Rahulepingu tagajärjed. Keda ja miks saab lugeda I maailmasõja kaotajateks, keda ja miks võitjateks? Toimumise aeg, osalejad, eesmärgid 18.jaanuar 1919 - 21.jaanuar 1920 Osalesid: Saksamaaga sõjajalal olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riigi esindajad (neid oli 27) v.a Venemaa, kuna Venemaa oli Saksamaaga sõlminud sepaaratrahu rahulepingute koostamine Saksamaa, Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi jaoks Balti riikide eesmärgiks oli taotleda juriidilist tunnustust, aga ei saanud Peamised otsustajad riigid, nende taotlused Peamised otsustajariigid oli Prantsusmaa ja Inglismaa
2. 1917. aasta Eestis. Veebruarirevolutsioon. Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu. Parteide kujunemine. Omariikluse idee areng. Oktoobrirevolutsioon ja bolsevike valitsus. 2.1 1917. aasta Eestis · 1917. detsembris Saksa väed vallutavad Eesti saared · Rahvuslike vahekordade muutumine Baltikumis Eesti liidrite seisukoht oli: Tingimusteta toetus Venemaale Saksamaa võidu korral kardetakse Baltimaade liitmist Saksamaaga ja aadli ülemvõimu taastamist Venemaa võidu korral sovinistlike meeleolude süvenemist ja vähemusrahvuste rängemat rõhumist Rahvusautonoomia küsimuse tõstatamine (Jüri Vilms 1915) · 1917 oli Eesti ühiskond hästi organiseerunud tihe seltsidevõrk ja kogenud omavalitsus. · Eestlased võtsid osa vene vägedes. Sõjaväelase karjäär oli eestlaste seas populaarne, tagas riigi ülalpidamise. · Tallinna elanikkonna kasv. 2
mõisakomplekse. Tuntuim neist on Palmse mõisaansambel. 18.sajandi lõpul hakkab barokki välja vahetama klassitsistlik arhitektuur. Sellest ajast on pärit Toompea loss Tallinnas. Klassitsistliku arhitektuuri on palju Tartus. Näiteks Kivisild ja ülikooli hooned, viimaste projekteerijaks oli J. W. Krause. Kultuuripilt 19.sajandi I poolel Endiselt võis eristada baltisaksa kõrgkultuuri ja eestlaste talupojakultuuri. Baltisaksa kultuur oli tugevalt seotud Saksamaaga. Baltisaksa kultuur avaldas omakorda tugevat mõju eestlaste kultuurile. 19.sajand on aeg mil eesti tänapäevakultuur alguse sai. Tartu Ülikool 18.sajandi lõpul keelas Vene keiser Paul I Vene riigi kodanikele välismaal õppimise. Seepärast tuli Venemaal rajada uued ülikoolid, nende seas taasavati 1802 Tartu Ülikool. Tartu Ülikoolist kujunes kohaliku ülemkihi vaimseks keskuseks. Tartu ülikoolis oli algselt 4 teaduskoda. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles.
Euroopas, kus hakati teadvustama eestlaste ja lätlaste olukorda ja probleeme. ( http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04.03.08 18.52) Eestlaste kõrval vähendas revolutsioon ka baltisakslaste usaldust Vene võimude suhtes. Valitsuse nõrkus ja suutmatus mõisnikke rahva viha eest kaitsta ajendas balti aadli esindajaid otsima toetust Berliinist ja sondeerima pinda Baltimaade võimalikuks ühendamiseks Saksamaaga. Siiski arenes Eesti revolutsioonile jrgnenud aastakmnel edukalt. Just sel ajal kinnitasid eestlased endale koha Euroopa rahvaste seas, lid eeldused ja vimalused iseseisva riigi tekkeks. Tekkisid uued ajalehed ja ajakirjad. Kiirenes Eesti majanduslik areng. Tallinnas paiknesid Venemaa thtsamad laevatehased. Kiire edasiminek toimus ka pllumajanduses ja teistel elualadel. Arenes histute liikumine, aktiivselt tegutsesid pllumeeste seltsid, pllumajanduse ja kodunduse kursused
1) Maailm 20saj. alguses. Suurriigid: USA, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Inglismaa, Itaalia, Prantsusmaa. · Tahtsid saavutada võimalikult suurt mõju kogu maailmas. · Hoolitsesid vähe arenenud rahvaste eest(levitada tsivilisatsiooni saavutusi). · 1905 Norra saab iseseisvaks · 1909 hakkab kujunema Lõuna-Aafrika Vabariik. · Suurirrigid jõuvad imperialismi. · Amerrika areneb kõige kiiremini. 20 saj alguse märksõnad ühiskonnale: · Kiire linnastumine. · Teaduse ja tehnika kiire areng · Globaliseerumine. · Väga erinevad sotsiaalsed liikumised. Tehnika areng: · kujuned oluliseks sõjas(Saksamaa) · laevad, ärijuhtimine, ajakirjandus · info levis kiiresti · maailm oli kättesaadavam · kiire linnastumine · autode massiline tootmine(USA ford) Globaliseerumine: · konkurentsi tug...
vajaliku. NSVL sõja puhkemise kartuses aktsiooni kuidagi takistada ei üritanud. Samas kiirendas blokaad Saksamaa lõhenemist. Korea sõda: (1950-1953)Teise maailmasõja aastatel oli Korea poolsaar allutatud jaapanlaste poolt. Jaapani kapituleerudes 1945.a. jagati Korea poolsaar nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks:poolsaare põhjapoolne osa NSVL-le, lõunapoolne osa USA-le. Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV).Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV
politseitöö ja saavutused tõuaretuses. Huvi saksa lambakoerte erinäituste vastu kasvas nagu ka SV liikmeskond. Lõpuks tunnustas ka sõjavägi saksa lambakoerte töövõimeid. Esimeses maailmasõjas täitsid koerad mitmeid ülesandeid: nad olid kuller-, pääste-, valve- ja patrullkoerad, andsid märku vaenlase lähenemisest. Ka teised riigid peale Saksamaa olid hakanud saksa lambakoeri ulatuslikult kasutama. Sõja ajal levinud vaenulikkus kõige suhtes, mis oli seotud Saksamaaga, põhjustas tõu ümbernimetamise Inglismaal: nimetus "Alsatian" on mõningates paikades püsinud tänaseni. Peale Esimest maailmasõda said saksa lambakoerad väga kuulsaks ja populaarseks. Leidus kasvatajaid, kes hakkasid kutsikaid valikuta eksportima välismaale, aretati tõu huve silmas pidamata. Von Stephanitz seadis sisse aretuskontrolli (Körung), kus koeri kontrolliti ja hinnati põhjalikult, mille tulemuste alusel koerale kas anti või võeti ära aretusõigus. Aretuskontroll
Belgia Kuningriik Pealinn: Brüssel Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pindala: 30 158 km² Rahvaarv: 10.5 miljonit Rahvastiku tihedus: 344 in/km² Rahaühik: euro Belgia lipp Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa keel Belgia vapp Kuningas: Albert II Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg 3 0.2 Geograafiline asend Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga. 4 0.3 Looduslikud tingimused Belgias on väljapääs Põhjamerele. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa. Valitseb mereline parassoe kliima. Õhutemperatuur jaanuaris on 0-8 C, keskmiselt +3,5 C. Juulis 16- C, keskmiselt +16,5 C . Aastane sademete hulk aastas on 700- 1000 mm, Ardennides isegi 1000-2000 mm. Belgias on valdav kultuurmaistu; mets, mida on osaliselt istutatud katab peaaegu
Ka Cambrai lahingus (juulist novembrini) ei suudetud vaatamate relvastuse ülekaalule (esimene tankisuurrünnak) sakslaste kaitset läbi lüüa · Vene kodanlus tahtis ka peale Veebruari- revolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas. Oktoobrirevolutsiooni läbi võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, sellele ei reageeritud · Nõukogude valitsus sõlmis 3. märtsil Saksamaaga Bresti rahu, millest võitis Saksamaa palju · Caporetto lahing (24. oktoober) Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda · Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks
huve esindavatele poliitikutele, ametnikele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Ühtlasi on tegemist dokumendiga, mille kaudu Eesti tutvustab oma seisukohti ja nägemust teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, institutsioonidele ja välispartneritele Eesti väliskaubandus pärast Euroopa Liiduga liitumist Euroopa Liidu liikmelisus tõi olulisi muudatusi Eesti väliskaubandusse. Kauplemine teiste Euroliidu riikidega, sh. Põhjamaade, Läti, Leedu, Saksamaaga, ei ole enam väliskaubandus, vaid osa Euroopa Liidu siseturust. Kaubavahetus Venemaa, USA, Hiina ja teiste riikidega väljaspool Euroopa Liitu omandas uusi jooni. Eesti hakkas nendega kauplema vastavalt Euroopa Liidu väliskaubandusreeglitele. Kuidas mõjutas Euroopa Liiduga ühinemine Eesti väliskaubandust? Suurenesid kaubandustõkked ülejäänud maailmaga ja vähenes konkurents tolliliitu mittekuuluvate riikidega. Seeläbi võitsid Eesti tootjad, sest maailmaturu hinna asemel
*Ajakirjandus allutati tsensuurile *Majanduspoliitika allutati Saksamaa valitsusele *Kultuuripol.eesmärgiks sai põliselanike saksastamine. *Alustati ettevalmistusi Balti Hertsogiriigi loomiseks, kuulutati nov.algul Riias välja *11nov 1918 saksamaa kapituleerus, samal päeval tuli kokku ajutine valitsus 6)Millised olid Vabadussõja põhjused ja Tartu rahu tingimused? Sõja põhjused: 1918. aasta novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, Nõukogude Venemaa tühistas Saksamaaga varem sõlmitud Bresti rahu ja asus pealetungile. Nõukogude Venemaa eesmärk oli taastada endise Vene impeeriumi piirid, viia revolutsioon teistesse riikidesse, Eesti-Läti-Leedu olid teel ees. Rahulepingu tingimused: *Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust *venemaa Eestile 15mln kuldrubla *Eesti-Vene vahel fikseeriti piir lähtuvalt vägede paiknemisest 7)Millised olid tähtsamad ümberkorraldused Eesti majanduses 1920. aastatel?
a. lõpul, kui paljud venelased ei tahtnud enamlaste võimu tunnistada. · 1918.a. tekkisid mitmel pool "valged" valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. · Valgetele olid abiks ka Antandi tegevus oma huvide kaitsmiseks maabuvad liitlased Vladivastokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud (u.30000 meest). · Saksamaa enamlaste kukutamist ei pooldanud · Saksamaaga sõlmitud kokkulepe (Bresti rahu) tulemusena koondasid enamlased oma jõud idas ja asusid 1918.a. vastupealetungile · Arvestades strateegilist ohtu, mida tõi kaasa Saksa okupatsioon Baltikumis, viidi riigi pealinn Petrogradist Moskvasse. · Enamlased said oma kontrolli alla umbes neljandiku Venemaast Valgete jõud 1918 · Siberis ja Uurali-Volga piirkonnas admiral Koltsak, Tsehhi leegion · Lõuna-Venemaal Kindralid Denikin, Krasnov, Wrangel
Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt, 5559% saksa keelt ja 19% prantsuse keelt. Pindala: 36 900 ruutkilomeetrit (siseveekogudega 41 500 ruutkilomeetrit) 41 526 km². Elanikke: 16 725 900 (2012). Pealinn: Amsterdam. Rahaühik - euro. Peaminister - Mark Rutte. kuninganna - Beatrix Wilhelmina Armgard ehk Kuninganna Beatrix. Residents - Haag. konstitutsionaalne monarhia 2. Holland on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Naabrid - Saksamaa, Belgia, Suur-B, Taani, Rootsi, Norra. Nimi Nederland ('madal maa') viitab sellele, et suur osa (26%) Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda üleujutuste alla. 3. Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda
õhus ja merel. Vene ja Gruusia vahel sõlmiti ajutine relvarahuleping. Vene väed tõmbusid tagasi 10 päeva jooksul. · Mure NATO laienemise pärast o Kurski katastroof lahingõppusel 2000.aastal uppunud allveelaev, millega katsetati uuetüübilise torpeedot, aga see plahvatas. · Sõprus Iraani ja Süüriaga Majandus · Madalad maksud · Gaasi ja naftaga lähivälismaa mõjutamine, sh koostöö Saksamaaga · Ida-Venemaa sõltuvus Hiina tööjõust (tööjõupuudus) Medvedev (sündinud 1965) · Valitses 2008-2012 · lõpetanud Leningradi Riikliku Ülikooli ja kaitsnud õigusteaduste kandidaadi kraadi
II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr. 1922, Itaalias, Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping. *Taastati riikide vahel diplomaatilised suhted. *Loobuti sõjakahjude nõudmistest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
