konservatism-alalhoidlikkus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist jrjepidevust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand- konservatiivsed vaated judsid aktiivsesse poliitikasse. 1830-moodustati konservatiivne partei(tuntuim inglismaal, ja tegutseb tnapevalgi). 19 sajand-kodanluse sajand. liberealism-vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand oli liberealism levinuim poliitiline vool. rahvuslus ehk natsionalism. 19 sajandil sain kesk- ja ida-euroopas ning balkanil hoo sisse rahvuslik vabadusliikumine, mille eesmrk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine. (selleni juti 20. sajandil). 19 sajandil kiirendas teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises hiskonna arengut.(vead: polnd korereid. Veevarustus, kanalisatsioon, arstiabi, koolivrk ei tulnud toime).tliste haridustase oli paranenud. rikkad vabrikandid. sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaa...
1911. a Xinhai revolutsioonmandzude dünastia vastu.Taheti taastada Hiina suurriiklus. Sun-Yat- Seni 3 põhimõtet:rahvuslus, heaolu ja demokraatia. 1912. 1. Jaanuar, kuulutati välja Hiina Vabariik, presidendiks Sun-Yat-Sen. Mandsude võim kukutati. Tegelik võim sõjaväel. Provintsides valitsesid kindralid. Kindralid ajasid provintsides asju enda kasu silmas pidades ja Hiina hakkas lagunema osastisriikideks. Algasid sisesõjad. 3)Euroopa rahvad ja riigid. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa: riigikord, majandus, sise- ja välis- ja koloniaalpoliitika. Oska võrrelda, leia imperialismi ilminguid. Austria-Ungari, Hispaania, Itaalia:riigikord, peamised probleemid. Inglismaa: Parlamentaarne riigikord. Turumajandus-riik ei sekku majndusellu. 1906. a loodi Leiboristlik partei töölisklassi olukorra parandamiseks. Liberaalne partei tahtis kompromisse koloniaal tülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga Iraani pärast. Liberaalid surusid läbi
Nad nõudsid, et tavaline usklik loeks iga päev Piiblit. Gottfried Wilhelm Leibniz- uus filosoofia Lähtekohaks oli kujutlus monaadidest( looduse vaimsed alged, mida on lõputult, iga monaad on ka kogu universumi peegeldus.). Kõige krooniks on jumal, kes pidi maailma loomisel lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Ta (olles matemaatik) avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas riigivõimu. Pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist, lõppeesmärk oli maailma harmoonia. Veel leidis, et teadus peaks tooma praktilist kasu ja oli üks Preisi Teaduste Akadeemia asutajaid. Christian Thomasius- kõlblusfilosoof Uskus, et õpetatuse asemel on valgustatuse ülesanne olla haritud ja selle tõttu hakkas Leipzigi ülikoolis loodusõiguse loenguid pidama saksa keeles (varasemalt ladina), mille eest saadeti ta Saksamaalt välja. Ta astus välja nõiaprotsesside vastu. Tema meelest eeldas ühiskonna
Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud. Võib väita, et Teine Maailmasõda oli üks jõhkramatest ja verisematest sõdadest mis tol ajal aset leidnud. Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ni ng asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teiseks võimsaks riigiks oli Nõukogude Liit , kes seevastu pooldas kommunismi ja idapoolset mõtteviisi.Ideoloogilised erinevused NSVL -i ja USA vahel põhjustasid pikaleleveninud vastasseisu,mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, sellest arenes välja Külm sõda
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1
Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset. Abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks 4) Berliini blokaad - Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini kriisiga seonduvat on nimetatud eelkõige lääneriikides , külma sõja alguseks. Osalevad riigid NSVL, Saksamaa, Usa. Probleem - NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus - kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Õt.27 5) Korea sõda(1950-1953) · Tekkepõhjus - Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale · Osapooled - NSVL, USA, Hiina
1. Imperialism ja selle avaldumine 20. sajandi algul. Suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas (koloniaalvallutused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine). NT: 1904-1905 sõdis Venemaa Jaapaniga alade pärast; 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda (koloniaalvallutus); suured koloniaalvallutused Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia jt poolt Aafrikas (90,4%); Inglismaa ei lubanud Iirimaal iseseisvuda jne. Imperialismi arengule aitasid kaasa tehnilised uuendused. 2. Tehnika areng. * Kõrge tootlikusega tööpingid, panid aluse seeriatootmisele * Autode tootmise suur kasv- Ford käivitas oma autotehases esimesed konveierid * Lennunduse areng- Zeppelini õhulaev, Wrighti lennukiga tõestati et õhust raskemad masinad suudavad siiski lennata
vallutamine ja Molotov-Ribbentropi pakt lisasid hitlerile kindlust.Hitler võis rünnata Poolat. NSVL nihutada piire läände) 2. Majanduslikud (Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et tulla majanduskriisist välja. NL-il sama, kuigi oma rahvas elas vaesuses). 3. Ideoloogilised eeldused ( Hitler :''Saksa rahvas vajab eluruumi''. Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad alla. Poola jagati Saksa ja NL vahel ära ja Leedu läks NL-le. NSVL *1939 novembri lõpp. Talvesõda. Soomlased säilitasid iseseisvuse aga pidid loobuma Karjalastja Viiburi linnast. (6.dets 1917 sai Soomest iseseisev vabariik. Teised riigid nõustusid
SÕJASÜNDMUSED 1941 - 1945 SISUKORD 1. SÕDA SAKSAMAA JA NSV LIIDU VAHEL Teise maailmasõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis selle nime plaan Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada.
Hispaania võimu alla jäänud Lõuna-Madalmaades loodi äärmuslikult baroklikku maalikunsti. See rühm oli tegelkult ainus, mis vastas baroki tunnustele täiel määral. Itaalia oli ka barokk-kunsti sünnimaa, seal asus vastureformatsiooni vaimne keskus Rooma. Teiseks olid absolutistlikud riigid, kus ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid mitte enam kirik, vaid peamiselt õukonna tellimused. Selle maaderühma, ehk Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhiad ning ka Inglismaa (enne 1640. Aasta revolutsiooni) kunsti iseloomustatakse ka klassitsismina, sest seal üritati rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. 17. Sajandi I poole kujutavas kunstis oli oluline baroklik realism. Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. See loob esemete ja kehade natukene metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, pisut salapärase meeleolu. 17
Ajakirjandus allutati järelvalvele ja ajalehed suleti 4)Miks tungis Punaarmee 1918.aasta novembris Eestisse ? Esmalt tungis Punaarmee Narva ning sundis väikesearvulised üksused taanduma. Kuu ajaga vallutati pool Eestit, lootes sellega suurendada oma territooriumi. See ei õnnestunud. Nende vastu võitlesid koolipoisid, sest kõik vanemad inimesed keeldusid. 5)Seleta mõisted ! Rahvavägi vabatahtlikest koosnev vägi, kes võitlesid vaenlaste vastu. Landeswehr´i sõda Kuna Saksamaa tahtis ühineda Baltikumidega, siis ründas ta esmalt Lätit. Sealt liiguti edasi ka Eestisse(Võnnu) ja sakslastel tekkis eestlastega relvakonflikt, mida nim. Landeswehr´i sõjaks. Suur murrang toimus aga Võnnu lahingus, kus eestlased saavutasid sakslaste üle võidu. Võidupüha - kuupäev, mida tänapäeval tähistatakse Võnnu lahingu võidu pärast. See lahing võideti 23.juuni Tartu Rahu leping koostati Tartus, läbirääkimised toimusid 2 kuud ja see sõlmiti Eesti ja
1. Millised olid muutused poliitikas, majanduses, kultuuris peale Eesti iseseisvumist ? 1. Poliitikas Eestlastes poltiikud, parteid, linnade ja valdade juhid olid eestlased, kontaktid välisriikidega, maavalitsus/maapäev Majanduses Talude päriseksostmine, tööstus oli arenenud Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees. Laidoner...
31.mai 1916 Jüüti merelahing Saksa- Inglismaa. 1.juuli- nov 1917 Somme lahing 14.sept 1917 kuulutati Venemaa vabariigiks. 6.nov 1917 riigipööre Venemaal. 23.dets 1917 algab interventsioon Venemaal. 3.märts 1918 Sõlmib Venemaa Saksamaaga Bresti rahu miles loobub Taga-Kaukaasiast. 9.nov 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik. 11.nov 1918 kirjutati Compiegne metsas alla vaherahukokkuleppele. 30.dets 1922 moodustati NSV Liit. Nimed: Franz Ferdinand- Austria troonipärija von Schlieffen- Saksamaa välksõja plaani autor H.P. Petain- Prantsuse väejuht Foch- Antanti väejuht Wilhelm II- Saksamaa keiser V.I. Lenin- bolsevike juht Aleksander Kerenski- Venemaa ajutise valitsuse juht Lavr Kornilov- Venemaa sõjavägede ülemjuhataja, kuulutati mässajaks ja arreteeriti. N. Judenits- valgete väejuht Venemaa kodusõjas A.Kotsak- valgete väejuht Venemaa kodusõjas A.Denikin- valgete väejuht Venemaa kodusõjas L.Konilov- valgete väejuht Venemaa kodusõjas
Miks? - Taheti sõlmida rahu, seda hoida ja taheti lõpetada sõda. Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Edukas/ebaedukas, miks? Alguses oli edukas, sest suudeti lahendada nii mõnigi
Kultuur Vene ajal Kultuurimõjutused XVIII sajandil Eesti liitmine Venemaaga ei muutnud siinset kultuuriorientatsiooni. Venemaa oli kultuuriliselt maha jäänud ja ei suutnud Baltikumile mõju avaldada. Tihenesid kultuurisidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlid said oma hariduse Saksamaa ülikoolides. Kuna Baltikumis oli puudus pastoritest, juristidest, arstidest ja koduõpetajatest, said paljud Saksamaalt pärit haritlased Baltikumis tööd. Kuigi Läänemereprovintsid olid Vene impeeriumi arenenumaid piirkondi, ei olnud Baltikumi kultuuriline tase siiski väga kõrge, kuna Põhjasõda mõjus väga laastavalt nii majandusele, kui vaimuelule. Rahvaharidus Hariduse areng vaevaline. Koole oli vähe. Õpetajaks oli enamasti kiriku köster.
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" 2018 Reede 28.09.2018 Tartu,Tuglase 7 ühiselamu üks inimene.Julia Vassina OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval (terve päev!) tarbisite? Toit 1. Maasika Jogurtimaius(Eesti) 2. Must tee (Venemaa) 3. Võileib Täestera riisivahvlid soolata(Poolas) Sulatatud juust krevettidiga(Eesti) 4. Kapsasupp Kapsas(Eesti) Porgand(Eesti) Kartul(Eesti) Kana(Eesti) Sibul(Eesti) Paprika(Poola) 5. Barbarissimaitseline karameell(Eesti) 6. Pirnid(Prantsusmaa) 7. Pelmeenid+hapukoor(Eesti) 8. Mahl(Leedu) 9. Piimasokolaad rosinate ja hakitud sarapuupähklitega(Saksamaa) Kodukeemia 1. Nõudupesu...
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriis Tulemused i käik Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis NSV NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, lisaks Lääne-Berliinis (USA, Pr., Sbr.) läbi L arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, viidud rahareform, mida NSVL ei tahtnud sulg koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks
Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire levik üle riigi · Lutheri ideed olid vastuvõetavad kõikides ühiskonnakihtides · Neid oli võimalik ka muuta, tekkealus erinevatele usulahkudele · Algasid väljaastumised kiriku vastu pildirüüsteliikumised · Talurahvasõda Saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,Kelle võim, selle usk" · Saksamaa oli killustunud, keskvõim puudus · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säilitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis: · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin
Samas aga põhjustab ka suurt pilvisust ja udu. Suvine õhutemperatuur on +5 oC kuni 4 +10 oC ning talvine -8 oC kuni 20 oC. sademeid langeb keskmiselt 300 600 mm aastas. (7 lk 130) Osa Põhja-Euroopast asub parasvöötme merelises valdkonnas. Sinna kliimavöötmesse kuuluvad Euroopast: Island, Briti Saared, Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksamaa rannik, Jüüti poolsaar ning Norra läänerannik. Seda regiooni iseloomustab soe, muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Jaanuari keskmine temperatuur on +5 oC kuni +7 oC ning juulis + 15 oC kuni +17 oC. Sademeid on tasandikel 750 1000mm/a, mäestikel enam. (7 lk 130) Enam kui poole Põhja-Euroopa pindalast katavad okasmetsad (tumetaiga, heletaiga). See hõlmab suurema osa Skandinaavia poolsaarest, Soome, Vene Karjala ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosas
suure hulga isikute massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. Okupatsioon-võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. antisemntism- juudivastasus. Nürnbergi kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergi linnas Õigluse Palees aastail 1945 1949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate rahvusvaheline tribunal (IMT), kus süüdistati Saksamaa 24 tähtsaimat vangistatud riigimeest. See leidis aset 20. novembrist 1945 1. oktoobrini 1946. totaalseks sõjaks: selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud DAATUMID: 1938.a. 29. sept- müncheni konverents/sobing. 1939.a. 23. august-MRP 1.sept.1939- saksa-poola konflikt. II maailmasõja algus. 17. sept 1939- NSV okupeetis ida-poola. 17. juuni 1940-balti riigid okupeeriti. 21. juuni 1940-riigipööre 21. juuli 1940-eestist sai NSV. 6
Kaasa arenevaks tööstusharuks oli mootorite tootmine mitmesugustele masinatele. Majanduslikke raskusi ja poliitilisi pingeid kutsusid esile kriisinähtused Prantsusmaa vanades kuulsates tootmisharudes siiditööstuses ja veinivalmistamises. Veinitootmise kriisi põhjustas eelkõige piiritusveinide konkurents, eriti Itaalia poolt. Siidiga hakkasid konkureerima poliisid, mis oli odavam ja vastupidavam ning ei kortsunud niipalju kui naturaalsiid. 4. Iseloomusta Saksamaa majandus arengu taset ja eesmärke . 1)Saksamaa oli tõusnud juhtivate tööstusmaade hulka. Eriti kiiresti arenes metallurgia. 2)Saksamaa oli huvitatud maailmaturust, sest ta tootis kaupu tunduvalt rohkem, kui oma maa elanikkond suutis ära osta. 3) 1890. aastail oli Saksa keisririik nn. Euroopapoliitikalt läinud üle maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maalikajagude asjadesse, aga ka võitlust ülemvõimu eest maailmas. 4) Maailmapoliitika
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (‘’Aken Euroopasse’’) Rootsi raske siseolukord Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa (August II tugev) ja Taani (Frederik IV) 3. Käsu Hans - Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping – Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid – Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemetes (Tartu, Narva ja Tallinn), põllumaa oli sööti jäetud. Eestimaa oli enamjaolt inimtühi (inimesi oli alles jäänud umbes 150000 ringi) 5
augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese. Sellele eelnes ja järgnes veel repressioone, riigitegelaste arreteerimised ja vangistamised. Kui Nõukogude okupatsioon aga ka lõppes, vallutati Eesti Saksamaa poolt. Üks okupatsioon asendus teisega. Omariikluse taastamiseni jõuti alles üle 50 aasta hiljem. BAASIDE AEG 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungilepinguga, mis sai tuntuks kui Molotov- Ribbentropi pakt, jagasid kaks toonast Euroopa militaarset suurriiki, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liit, omavahel Ida-Euroopa. Seda kokkulepet võib pidada viimaseks sammuks Teise maailmasõja puhkemisel ning see määras ära järgnevateks aastakümneteks hulga
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Austria helilooja. Viini klassikalise koolkonna esindaja. Sündis Salzburgis (Austria). Tema isa oli õukonnas kuulus muusik ja temast sai poja õpetaja ja kontsertide korraldaja. Mozart oli juba lapsena väga andekas. Juba 5-aastaselt mängis suurepäraselt klaverit ja komponeeris esimesed muusikapalad. 6-aastaselt alustas esinemisi Euroopa linnades. Mozart esines sageli koos õega , kes oli samuti väga andekas. Mozarti lapsepõlv mööduski pidevalt reisides ja kontserte andes. Ta oli väga kuulus ja imetletud imelaps. 9-aastaselt kirjutas oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt ooperi. Mozart töötas algul Salzburgi peapiiskopi õukonnas muusikuna, kuid lahkus sealt peagi, kuna piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust. 1781 asus Mozart elama Viini, kus tegutses suurema osa ajast vabakutselise muusikuna – esines pianisti ja organistina, andis muusikatunde ja kirjutas tellimustöid. Kuigi Mozart oli...
sajandil 19.sajandil sai alguse ning tärkas eesti rahvuslik kujutav kunst. Ühtlasi tekkis rahvuslikul tärkaval eesti kunstil sidemeid välismaaga ning ennast täiendamas käisid nii mitmetki tuntud kunstnikud. Tähtsat rolli omasid eesti kunstis sel aja perioodil kolm meest: J. Köler, A. Adamson ning A. Weitzenberg, kes käisid Pariisis end täiendamas ja töötamas. Märgatavaid jälgi jätsid need kunstnikud ka kokkupuutel teiste maadega nagu Itaalia, Venemaa ja Saksamaa. Algselt olid esmased eestlastest kunstnikud sunnitud töötama välismaal ja seda ostjas- ja toetajaskonna puudumise tõttu. Välismaal õppimise ja enda täiendamise kõrvalt sai esimene eesti kunstnikepõlvkond oma hariduse peamiselt siiski Peterburi Kunstiakadeemias, mis asutati 1757.aastal. Akadeemia oli konservatiivne ja muudatustega kaasa ei läinud. Seal valitses konservatiivne klassitsistlikele iluideaalidele toetuv õppemeetod. Tugeva
(Tartu Descartes’i Lütseum, s.d.) Graafika on noor kunst, mis arenes välja maalide reprodutseerimisest 19. sajandil. Sellest ajast alates on graafika, kui iseseisev kunsti valdkond, õitsenud ning olnud pidevas arengus. Saksamaal mängis see õitsengu perioodil väga suurt tähtsust, muutudes lausa tõeliseks rahvalikuks kunstiks. Peamiselt levis puu- ja vaselõige, esimesed katsetused tehti oforditehnikas. Saksamaa renessanssiaegsele kunstile oli iseloomuks karmus, kainus ja maalähedus. Esile tõusid sellised suutegijad nagu Albrecht Dürer, Matthias Grünewald ja Hans Holbein juunior. Nad avasid inimestel silmad graafika, trüki kui ka illustreerimise osas ja mängisid suurt rolli saksa kunstikultuuris. KASUTATUD KIRJANDUS Vikipeedia (18.11.2014). http://et.wikipedia.org/wiki/Graafika (06.04.2015). Rinde, A. (2012). Mulimeediumi elementide kasutamine. http://www.google.ee/url?
Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad. Iseseisev Soome riik jäi püsima. 2.Jätkusõda Põhjused: 1941 ründas saksamaa NSVL'i. Soome jäi erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid nõukogude lennukid soome linnade pommitamist. See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3
(1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne ESTÜ (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamist Integratsiooni areng enne EÜ aluslepingute sõlmimist * 1946 W. Churchill ja Euroopa Ühendriigid * 1948 Lääneliidu loomine (UK, FRA, Benelux) * 1949 NATO loomine
Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada 2)suurbritannia ei saanud lubada Saksamaa muutumist mandri-Euroopa domineerivaks riigiks Prantsusmaa vs Saksamaa 1)Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsa-Slotringi ala
piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber jagada 2)suurbritannia ei saanud lubada Saksamaa muutumist mandri-Euroopa domineerivaks riigiks Prantsusmaa vs Saksamaa 1)Prantsusmaa tahtis tagasi saada Elsa-Slotringi ala 2)Saksamaa tahtis Prantsusmaa kolooniaid ümber jagada(Aafrikas) Austria-Ungari vs Serbia 1)Serbia tahtis vallutada Austria-Ungari lõunapoolsed alad ja rajada suur
1908 R.Rose 14,21 D.Horgan 13,62 J.Garrels 13,18 USA USA USA 1912 P.McDonald R.Rose 15,25 L.Whitney 15,34 USA USA 13,93 USA 1920 V.Pörhöla 14,81 E.Niklander H.Liversedge Soome 14,15 Soome 14,15 USA 1924 B.Houser 14,99 G.Hartranft R.Hills 14,64 USA 14,89 USA USA 1928 J.Kuck 15,87 H.Brix 15,75 E.Hirschfeld USA USA 15,72 Saksamaa 1932 L.Sexton 16 H.Rothert 15,67 Frantisek Douda USA USA 15,61 Tsehhi 1936 H.Woellke S.Bärlund 16,12 G.Stöck 15,66 16,20 Saksamaa Soome Saksamaa 1948 W.Thompson J.Delaney 16,68 J.Fuchs 16,42 USA 17,12 USA USA 1952 P.O`Brien 17,41 D.Hooper 17,39 J.Fusch17,06 USA USA USA 1956 P.O`Brien 18,57 B.Nieder 18,18 J.Skobla 17,65
Ajaloo KT Missugused territooriumid hõivas Saksamaa enne II maailmasõja algust 1938-1939? · Austria, Slovakkia, Tsehhimaa, Klaipeda, Gdanski Nimeta aeg, osalised ja sisu! a) Müncheni konverents · 29.september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents
TEINE MAAILMASÕDA EELDUSED TEISEKS MAAILMASÕJAKS Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega. Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MÜNCHENI KOKKULEPE 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale loovutamist. Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja
II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused
Ajalugu TEINE MAAILMASÕDA 2. Pane ajaliselt õigesse jrk. · Austria liitmine Saksamaaga 1938, märts · Müncheni kokkulepe 1938, september · Tsehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt 1939, märts · Molotov-Ribbentropi pakt 1939, august 23. · Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava
Lauka Põhikool VIII klass Mart Niidas Saksamaa Uurimistöö Töö juhendaja: Siret Lahemaa Lauka 2011. aasta 1 1. Üldandmed Saksamaa pindala on 357 111,91 km2 . Rahvaarv on 81 757 600 2010.a seisuga. Saksamaa on oma 81,8 miljoni rahvaarvuga Euroopa liidu suurima rahvaarvuga riik. Riigikord on parlamentaarne. Rahaühik on Euro. Ametlik riigikeel on Saksa keel. Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Põhiseaduse järgi määratleb end Saksamaa sotsiaalse ja demokraatliku liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osalisest suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ÜRO, NATO, Euroopa liidu ja G8 liimesriik. Saksamaa riigipiiri kogupikkus on 3757 km. (2)
Ajaloo kontrolltöö materjal 1. Saksamaa laienemine enne 01.09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine
Maailmasõda 1.MS mõiste. 1 MS osapooled: Keskriigid (3) ja Antant (4) Maailmasõda – laiahaardeline sõda, millest võtavad osa enamus maailma riikidest ning mille tandriks on peaaegu terve maailm. Iseloomult oli imperialistlik sõda, kuna sõja põhjusteks ja eesmärkideks oli suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlused. Osapooled: Kolmikliit/keskriigid. Algatajaks Saksamaa koos Itaalia ja Austria-Ungariga; Itaalia sõjas erapooletu, kuid astus sõtta 1915 Antanti poolel. Antant. Vastukaaluks Saksamaale ja Kolmikliidule. Kuulusid Venemaa, Inglismaa ja Prantusmaa. Sõja käigus liitus Jaapan 1914 ja USA 1917. Venemaa lahkus 1917 peale oktoobripööret ja väljus Bresti rahuga 03.03.1918. 2. 1. MS kui imperialistlik sõda: teada suurriikide taotlusi.
Teise maailmasõja sõjaline tegevus Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Prantsusmaa kui Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ega suudetud ka Poola vallutamist ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende kummagi tegevusetus Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Kuu lõpuks andsid poolakad alla. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri. Sõjategevus laienes kiiresti. 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, kuid riik suutis säilitada oma iseseisvuse ja kaotati kokku vaid u
Müncheni kokkulepe 29.september 1938.aasta sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia kokkuleppe. Selle lepinguga ei takistatud Tšehhoslovakkia vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. II maailmasõja algus (1939-1942) II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939.
ansluss ustria liitmine Saksamaaga, Austria mingit vastupanu ei osutanud koonduslaagersunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati partisanisõdasõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte ning külvavad hirmu ja segadustkummaline sõda- sõda, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel poolel Saksamaa, erilist sõjategevust ei toimunud. Chamberlain- briti peaminister. Daladierprantsusmaa peaminister. Hitlernatsisaksamaa eestvedaja Mussolinifasistliku Itaalia juht.Petain-Saksa marionett, saksa-sõbralik valitsus De gaulleprantsusmeelne natside ajal, läks londonisse zukov punaarmee väejuht, kes alustas vastupealetungi natside vastu.Titojugoslaavia valitseja Eisenhowerliitlasvägede juhatja, usa poliitik
Stalingradi lahing 1942 Kurski lahing 1943( mõne kuuga vallutas punaarmee tagasi 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL aladest) Teherani konverents 1943(Iraanis)Seal kohtusid esimest kordaHitleri vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid Stalin Roosevelt ja Chrchill.Seal otsustati, et Usa ja Suurb avavad Prasnt teise rinde ja alustavad pealetungi sakslastele Normandias,NSVL pidi neid toetamaüldpealetungiga idast.Lisaks sellele võttis ta kohustus kuulutadapeale Saksamaa purustamistr sõda Jaapanile.Nad jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise osas ning Poola tulevaste piiride suhtes. 6.juunil 1944 maabusid USA, Suurb ,Kanada ja Poola sõjajõud Normandias.See muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks.Esialgu suutis Saksamaa osutada vastupaniu, kuid peale ägedaid lahinguid hakkas saksa sõjavägi lagunema.Punaarmee ja Lääneliitlaste sõjaline edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Prantsus, Itaalias,Poolas ja teistes Saksamaa poolt okupeeritud
Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda. Teine maailmasõda. Hitleri-vastane koalitsioon 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. 1930-ndaid aastaid iseloomustab: 1. Versaille´i rahulepingu kokkuvarisemine: Saksamaa kehtestad üldise sõjaväe kohustuse (1935), Inglise-Saksa mereväe kokkulepe (1935), Saksamaa sõjaväe viimine Reini demilitariseeritud tsooni (1936) 2. Sõjakollete kujunemine maailmas: · 1935-1936 sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvaste Liidu liige · 1936-1939 Hispaania kodusõda, kus põrkusid kokku üheltpoolt kommunistide ja sotsialistide juhitud rahvarinna ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Itaalia ja Saksamaa, Rahvarinde vägesid NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi
Esimene maailmasõda 1914-1918 Haaras 1,5 miljardit inimest (75% maakera elanikkonnast). Sõja lõpuks osales 38 riiki. Surma sai 10 miljonit inimest, haavata 20 miljonit. Sõjatanner hõlmas üle 4 miljoni km², rinnete kogupikkus u. 3000 km. Sõda toimus Euroopas, Aasias, Aafrikas, ookeanidel. I Rahvusvahelised suhted sõja eel 20. sajandi algul süvenesid kahe Euroopa mõjukaima riigi Inglismaa ja Saksamaa vahelised vastuolud. Kujunesid riikide rühmitused: Keskriigid Antant 1879 leping Saksamaa + Austria-Ungari 1893 Venemaa + Prantsusmaa leping 1882 liitus Itaalia (NB! 1915 läks Antanti 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa leping poolele). Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia (Entente cordiale) liitu nimetati Kolmikpaktiks 1907 Inglismaa + Venemaa leping
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks.
Teine maailmasõda Sõjategevus 1940-1942 · 1. septembril 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat · Teraspakt 1939 Saksamaa ja Itaalia vaheline sõjalisliit · Kolmikpakt 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline sõjalisliit. Eesmärk USA sõjast eemal hoidmine ja teineteise aitamine. · Aprillis tungis Saksamaa Norrasse ja Taani. · Hitleri taktika oli välksõda(Blitzkrieg) · Juulis 1940 ründas Saksamaa Suurbritanniat, suurte kaotuste tõttu aga taanduti. · Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. · Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Peale seda asusid Jaapaniga sõtta ka ülejäänud Kolmikpakt riigid. Detsember 1941
1.Aastaarvud . * 1. sept. 1939- 2.sept. 1945 : Teine maailmasõda. * 7 dets. 1941 : Ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. * 8-9 mai 1945 : Võidupüha, saksamaa kapituleerus, berliin langes. 9 mai lõppes sõda nõukogude liidu jaoks. *29sept. 1988: müncheni kokkulepe *6 juuni. 1944: avati teine rinne läänes *23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms *Stalin: NSV liidu diktaator, kommunistliku partei juht. *Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht, juhtis soomet talvesõjas venelaste vastu. 3. mõisted * Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
