Saksamaa Liitvabariik 1. Millel baseerus SLV majanduskasv 1950´-1960´? (3) · Väikesed sõjalised kulutused · Toetumine vabale turumajandusele ja eraomandile · USA laenud ja investeeringud 2. Kellelt pärineb termin ,,sotsiaalne turumajandus" ja mida see tähendab? Termin pärineb Ludwig Erhard´ilt ja see tähendab ,,heaolu kõigile"- majandus baseerub eraomandil ja turumajandusel ning sotsiaalabi vaestele. 3. Millised on SLV tugevamad erakonnad? Kristlikud demokraadid- Kristlik Demokraatlik Liit Sotsiaaldemokraadid- Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei 4. Kuidas nimetatakse SLV parlamenti? Bundestag 5. Kuidas nimetatakse valitsusjuhti? Kes on praegu valitsusjuht? Liidukantsler ja hetkel on selleks Angela Merkel 6. Millised linnad on olnud SLV pealinnad? Bonn ja Berliin 7. Mis tähendab termin ,,raudne eesriie" ja kuidas see seondub Saksamaaga? Piir Nõukogude Liidu ja kommunistlike riik...
Ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. Venemaa ja Prantsusmaa - 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2. Suurriikide eesmärgid sõja eel. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumile. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. 3. I maailmasõja puhkemise põhjused. I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: o võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast o mõjupiirkondade ja asumaade pärast
Kahepoolne mitte-kallaletungi-leping kehtis kuni Operatsioon Barbarossani 22. juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi. MRP kasulikkus: *Saksamaale: 1. Võis julgelt rünnata Poolat. 2. Venemaaga sai kergemini ka Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu seista. 3. Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. *Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Välksõda Sõja algus kui Saksama ründas Poolat ning võitis väga kiiresti, sest nendel olid tangid, aga Poolal hobused. Barbarossa plaan- sakslaste NSV Liidu vastane välksõda 2.5 kuuks kolmel suunal: Armeegrupp Nord pealetung Leningradile Armeegrupp Mitte pealetung läbi Valgevene Moskvale Armeegrupp Süd pealetung Ukrainasse Luftwaffe ülemvõim õhus- hävitati vastase lennuväljad Tankiväed piirasid sisse Punaarmee üksused Punaarmee suured kaotused- 3,5 milj. langenut 1941.a Jaapani purustamine
Samuti oleks ka koloniaal valduste küsimuses lahendatud ära avaliku diskutsiooni teel. Saksaväe juhatus lükkas selle tagasi, lootes veel võita I MS ja sai hoopis rängemad tingimused, Versaillese rahulepingu järgi. Saksamaaga sõlmitud Versallie lahuleping, mis kirjutati alla Versaille lossi peeglisaalis. 28.juuni 1919 Versaille rahuleping. Seejärgi jäi saksamaa ilma 1/8 territoorimusist. 1) Elsas Letringi piirkond läks taas Prantsusmaa kätte 2) Poola koridoriga tükeldati Saksama ära Dantsigi linn nim ümber dankstiks ja see kuulutati Poola tolli piirkonnas vabalinnaks.
ROLIN PETERSON M B W BM W AG k s a n l ü he n d s a BMW A G o n i sc h e M o to r e t B a y e r keeles Werke Agst n c he n i s a s u v a a l M ü Saksam o r r a t a s t e d e j a m o o t aut o tootja. s t i li s e e ri t u d g o k s o n BMW lo r - r in g , m is ip ro p e l l e lennuk a k s B a i e r i li p u t u d n e lj on jaga i d e s o s a k s. värv AJAL UG U k t o o b r ...
2003 1,60 2,77 4,90 1,31 2,38 2,61 2004 2,29 2,70 6,39 1,94 2,54 3,16 2005 2,23 2,82 5,49 1,77 2,06 2,92 Keskmine 1,91 2,83 5,62 1,72 2,06 2,80 Tabel 2. Teravilja saagikuse kirjeldav statistika. Saksama Eesti Soome a Läti Leedu Poola 2 Keskväärtus 1,88 2,84 5,66 1,73 2,07 2,81 Standard viga 0,11 0,09 0,13 0,07 0,09 0,07 Mediaan 1,91 2,88 5,62 1,78 2,09 2,89
Berliini kriisid Sissejuhatus Berliini blokaad Berliini kriis Berliini blokaad 24. juuni 1948-11. mai 1949 Toimus Berliini linnas Saksamaal. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks. SDV-d tunnustasid vaid sotsialismimaad. NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958. a nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbirääkimistesse. 13. augustil 1961. a .püstitati Berliini müür. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müür ehita...
· Krooniti 1701. aastal ja temast sai Preisi kuningas Frederich I · Austria pärilussõda (1740-1748), kus Preisi vallutas Sileesia · Seitsmeaastane sõda (1756-1763), Preisil tuli vastu seista Euroopa riikide koalisatsioonile · Preislased kaotasid mitu lahingut, kuid Frederich II suutis valdused säilitada Prantsuse revolutsiooni mõju · Saksa keiser loovutas peale Vestfaali rahu suveräänsuse välispolitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. · Saksama killustus paljudeks riigikesteks · Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid omaks saksa tippharitlased · Esiplaanile tõusis rahvuse mõiste · Esialgu tõlgendati rahvusliku ühtsust kultuurilisena Johann Gottlieb Fichte · Suure filosoofi Immanuel Kanti õpilane, astus välja Saksamaa uuenemise eest · Edu saavutamiseks pidas revolutsiooniliste põhimõtete omaksvõttu · Rõhutas mõtte vabadust ja tahte sõltumatust · Mõistis hukka absolutistliku monarhia
2010 aasta andmetel on USA SKT 46,653 Esmasektoris töötab 1,20% rahvastikust Sekundaarsektoris töötab 21,90% rahvastikust Teenindussektoris töötab 76,90% rahvastikust USA import on $1,445,000,000,000 ja eksport $994,700,000,000 Suurimad ekspordi partnerid on Kanada, Mehhiko, Hiina, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa Suurimad ekspordi artiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad Suurimad impordi partnerid on Hiina, Kanada, Mehhiko, Jaapan, Saksama Suurimad impordiartiklid on põllumajanduslikud tooted, tööstuslikud toorained, kapitalikaubad, tarbekaubad USA-s on telefone 1000 inimese kohta 870,3 Usa-s on internetikasutajaid 1000 inimese kohta 744,6 Ingrid Lauringson 10A
neljandast ja viiendast seisusest Ühiskondlikud liikumised · Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid - Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada · Vene enamlased - V. Lenini eestvedamisel pahempoolsed sots.dem-id · Tsentristlik suund - Karl Kautsky eestvedamisel · Anarhistid - eitasid riiki Euroopa rahvad ja riigid Pr.maa Austria- Hispaani Ing.ma Saksama Ungari Itaalia a a a Valitsemine Parteid Välispoliitik a Sisepoliitika Ülesanne 1. Seleta suurriigi mõistet 20. saj. alguse arusaamadele toetudes. 2. Leia viis vastuolu, mis iseloomustasid maailma 20. saj. algul. 3. Nimeta muudatusi majanduselus 20. saj. algul. TÄNAN KUULAMAST!
Ololololololololololololo 1936 võtab Hitler vastu väga tõsise otsuse ja viib oma väed Reini demiliseeritud tsooni. (seotud Lääneriikide lepituspoliitigaga) Lääneriigid ei reageeri Ikka. (Suurbritannia, Prantsusmaa ja belgia, Itaalia küll protestisid selle vastu kuid ei teinud midagi). 35 aastal astub Saksamaa välja Rahvasteliidust, et saada vabamaid käsi. 1936 Berliini-Rooma telje allakirjutamine tegi lõpu kõikidele lootustele ühisets Lääne- Euroopast saksama vastu ja jagas Euroopa kahte leeri. Sellel on kolm sätet: 1) Saksamaa tunnustab Etioopi vallutamist Itaalia poolt 2) 36 puhkes Hispaania kodusõda. Kohutatakse seal abistama Frankot (Saksama tehnikaga, elusjõuga toetab Itaalia) 3) Mõjusfääride jaotus Doonau maad(Balkan) 3 (Sudeedima hõivamine 1938 kõige suurem järeleandmine HITLERILE, pidi tagama rahu vähemalt 50 a ) Agressorite bloki kujunemine:
Sakslaste sõjaplaan kukkus läbi, sest Schliffeni plaan kukkus läbi, sõda toimus kahel rindel, merel oli ülekaal Antantil Saksamaale korraldati mereblokaad Inglismaa poolt Sõja ajal toimus sõjategevus 2 tähtsamal rindel, kus sõdisid järgmised riigid. 1. Läänerinne Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem ka Itaalia (1915) ja USA (1917) 2. Idarinne Venemaa, Serbia, Kreeka, Rumeenia USA astus I maailmasõtta, sest oli andnud liitlastele palju laene ja sest et Saksama lasi põhja Lusitania reisilaeva, kus oli ka palju ameeriklasi. Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi: allveelaevad, kuulipildujad, pommid, tankid. Prantsusmaal käis positsioonisõda. See tähendas, et välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, mistõttu oli hästikindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda
Diktaatori suva. Stalin · 1924 suri Lenin · Esile tõusis partei peasekretär Stalin · Kehtestas kontroli komparte liikmete üle · Ainus eesmärk saavutada võim · 1929 ainuvõim Hitler · Natsionaalsotsialistliku Saksa töölispartei juht · Saadeti vangi, kuna üritan Münhenis võimu haarata · Kirjutas ,,Mein Kampfi" · 1933 kantsler · Haaras kogu võimu · 1933 märts sai erakorralised volitused · Saksama diktaator e füürer Mussolini · Fasistide liikumine · 1922 marsi rooma · Alludes survele Mussolinile peaministri koht · Likvideeris demokraatliku riigikorra · 1925 piiramatu võim Stalinism Totalitaare ainupartei. Äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaat. Ühiskonna elu rangelt reglemeeritud . Salapolitsei. Bolsevismi ideoloogia. Juhikultus. Agressiivne välispoliitika. Massiterror. Olematute vaenlaste otsimine.
aktiivselt kriiside reguleerimisel ning edendada laiahaardelist partnerlust, koostööd ja dialoogi teiste Euro-Atlandi piirkonna riikidega. 1949. aastal, liidu sünniga oli selles 10 liikmesriiki, Põhja-Ameerikast ja Euroopast. Need riigid olid Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani. Aastatel 1952 kuni 1982 liitusid veel Kreeka, Türgi, Saksama Liiduvabariik ja Hispaania. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja ühtse Saksamaa tekkimist liideti NATO'ga ka endise Saksamaa Demokraatliku Vabariigi alad. 1999. aastal liitusid Poola Tsehhi ja uNgari ning kahetuhande neljandal aastal Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. NATO tähtsus ning aktiivsus suurenes märgatavalt pärast 11. Septembri sündmusi kui NATO alustas Afganistaani missiooni. See missioon on suurimaid katsumusi NATO ajaloos,
alndasid hinda indigo veelgi, jäid India hiiiglasuured istandused sööti. Saksamaa sai indigo eksportijaks maailmas. 3. Mis mõjutas keemiatööstuse arengut 20.sajandil kõige enam ja milline keemiatööstuse haru selle tulemusena eriti kiiresti arenes? Kõige enam mõjutasid keemiatööstuse arengut 20. sajandil maailmasõjad. Teatavasti vajavad sõjamasinad hiigelkoguses kütust ja riigid, kellel see puudub jäävad isolatsiooni korral väga raskesse olukorda. Saksama on ükss nendest riikidest, kellel puudub oma nafta, sellepärast alutatigi Saksamaal varakult alternatiivkütuste otsinguid. Selle tulemusena arenes mootorkütust tootev tööstusharu eriti kiireti. 4. Nimeta riigid, kus keemiatööstus eriti tugevalt arenenud. Keemiatööstuses on esikohal Ameerika. Teisel kohal on Jaapan. Nendele järgnevad Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. 5. Põhiorgaanilise tööstuse toorained ja nende kasutamine Täida tabel
-ism Ekspressio- Impressio- Neoklassit- Sümfooni- Hilisrom nism nism sism line jazz sm Tekkimise 20. sajandi 1860.ndatel 1920.ndatel 1920.ndatel 20. sajan aeg algul aastatel aastatel aastatel algul Tekkimise Saksamaa Prantsusmaa Euroopa USA Saksama koht Austrias Kujutav Maalid olid Impressio- Kujutavasse Tekkis selleks, Hilisrom kunst sünged, nistlikule kunsti tungisid et ühendada olid huvi grotesksed. maalikunstile on joon, kontuur euroopalik looduses Kunstnikud iseloomulikud ning täpsed muusika ja pühendu
tema heaks arvab. Just sellepärast pooldan minagi diktatuurile demokraatiat. Peale I maailmasõda järgnes Euroopas demokraatia võidukäik. Kui enne sõda oli Euroopas olnud 17 monarhiat ja 3 vabariiki, siis 1919.aastal on 13 vabariiki ja 13 monarhiat. Peale Nõukogude Venemaa polnud üheski riigis 1919.aastal diktatuuri. Diktatuurid kehtestati mitmetes riikides peale 1923.aasta majanduskriisi. II Maailmasõda sai alguse sellega, et A. Hitleri Saksama ja J. V. Stalini Nõukogudeliit tahtsid oma maavaldusi ja võimu suurendada. Tänu sellele koostati Molotov-Ripentropi pakt kus panti paika mõjuvõimu piirid. Just tänu sellele algaski II maailmasõda. Siinkohal ma vastan teie esitatud küsimusele: kui diktatuursed suurriigid ennem Teist Maailma sõnda oleks olnud demokraatilukd kas siis II maailma sõda oleks ära jäänud? Jah ma arvan, et sõda oleks siis olemata olnud, kuna demokraatias on valikuvabadus ja inimene saab
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline
Võimustruktuurid Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul: Eestlaste maailmapilt pöörati peapeale ja vihatud rõhujast sai päästja.Eestlaste esialgne posit hoiak saksalste suhtes hakkas kiiresti kaduma,kui selgus,et Sak-samaalt saabuvad amtenikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist,vaid näevad hõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-st. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile,mida juhtis Alfred Rosenberg. Eestist,Lätist,Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,sinna kuulus Eesti kindralkomissariat.Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi kuid peamiselt viis ta elu Berliini poliitikat ja tema alluvuses töötasid sakslased kes kontrollisid eestlaste maa,linna-ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsusest sai okupatsioonivõimu abistav institutsioon,mille eesotsas oli Hjalmar Mäe.Omavalit...
ilma ka Eesti ja teised Balti riigid. 14. juunil 1941 toimus Eestis suurküüditamine mille käigus küüditati kokku 10 000 eestlast. Naised ja lapsed viidi siberisse ja mehed vangilaagritesse, kus enamik hukkusid. Samal ajal toimusid suured küüditamised Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Poolas ja Moldovas, suur osa neist inimestest nägid oma kodumaad viimast korda. Nõukogude võimu ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese. Kui teine Maailmasõda oli lõppemas ja Saksama oli purustatud panid punaarmeelased seal toime eriti jõhkraid kuritegusid. Saksamaale ja Austriasse sissemarsil mõrvasid punaarmeelased 56 000 tsiviilisikut, 3 miljonit saksa naist, vanurit ja last deporteeriti Venemaale. Punaarmeelased vägistasid ka kõige tagasihoidlikumal hinnangul üle ühe miljoni saksa naise. Vägivalda saatis ennenägematu julmus. «Tapa! Sakslased ei ole inimesed!», «Murra vägivallaga germaani naiste rassikõrkus, võtke neid kui seaduslikku sõjasaaki
NSVL; ENSV (pt. 31-35, 41) Pt. 31 1. Millal suri Stalin ning millised muutused toimusid NSVL-s pärast seda? Stalin suri 5 märtsil 1953. Aastal. Kõige aktiivsemalt hakkas tegutsema Beria, kelle eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid Jugoslaavia ja lääneriikidega. Saksa DV kohta arvas ta, et seal tuleks loobuda sotsialismi ülesehitamise kursist. Tavatu oli Beria poliitika liiduvabariikides, kus hakati edutama kohalikke inimesi. Pehmendati senist vägivallapoliitikat ning vangilaagritest vabastati üle miljoni karistusaluse. 2. Iseloomusta Stalini, Hrustsovi, Breznevi valitsemisaega (poliitikat ja majandust) - vt tabel vihikust. Stalin- oli Kommunistliku Partei peasekretär. Kuigi see ei olnud poliitiliselt mõjuvõimas ametikoht, oli sellel üks suur eelis nimelt kuulus peasekretäri pädevusse kaadripoliitika. See aga tähendab, et Stalini ülesannete hul...
Wilsoni "14 punktis" on välja toodud ka seisukohti, mis kõikide riikide suhtes õiglased olid. Näiteks saladiplomaatia lõpetamine ja vaba kauplemine kõikide riikide vahel. Võitjariigid nõudsid Saksamaalt oma sõjaliste jõudude vähendamist 100 000- pealisele palgaarmeele, ja kehtestas piirid, kus võis sõjavägi tegutseda. Võitjate poole pealt vaadates on see muidugi õiglane, kuna Saksamaa oli tugev vastane ning kardeti tema tugevnemist. Saksama poole pealt oli see ilmselgelt väga ülekohtune. Võib öelda, et isegi riigi suveräänsuse piiramine, nagu ka see, et Saksamaa ja Austria ei tohtinud tulevikus ühineda. Tulevikus maksis selline otsus võitjariikide poolt aga rängasti kätte. Versailles' süsteem oli väga mitmekülgne. See tähendab, et kõik kehtestatud seadused ja reparatsioonid, riigipiirid, rahvusriigid, teatud riikide ignoreerimine, territooriumite tagastamised, võisid olla nii ebaõiglased kui ka õiglased
*Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: aastane juurdekasv m3/ha, puiduvaru, metsasus *metsatüüpide iseloomustus metsatüüp levik puuliigid iseloomustus Vihmamets Brasiilia, indoneesia, Sekvoia, mahagon, 50 m3/ha, väga palju kongo dv eeben, sandlipuu looma ja taimeliike Leht-ja segamets Kanada, eesti, Pöök, tamm, vaher, Paiknevad saksama, taani hikkoripuu põhjapoolkera parasv 5-10 m3 Okasmets Usa, kanada, norra, Kuusk, mänd, nulg, 1-2 m3/ha venemaa seedermänd, lehis *metsade majandamise põhinõue: aastas tohib maha võtta vähem, kui juurde kasvab *arenenud riikide ja arengumaade metsamajanduse võrdlus: Brasiilia Prantsusmaa
II Maailmasõja eellugu 1. Mis riik vallutati esimesena Saksama poolt ning mis kuus/aastal? 2. Mida tähendab anluss või millega on see seotud? 3. Mis riigi alasid nõudis Hitler järgmisena ning mis kuus/aastas? 4. Mis riigi peaminister üritas leida lahendust? Mis oli mehe nimi? 5. Kus, mis riigid ning millal kirjutasid alla kokkuleppele? 6. Millal vallutasid sakslased kogu Tehhoslovaia? Miks oli see võimalik? 7. Mis riigi linna sakslased endale nõudis? Mis alad nad okupeerisid? Mis riigile suruti peale majanduslepe? 8
Prantsusmaa Üldine • Rahvaarv: 66,259,012 • Linnades: 85.8% kogu rahvastikust • Pindala: 643,801km2 • Riigikeel: hispaania • Riigikord: semi- presidentaalne vabariik Pariis Pariis • Populatsioon: 2,273,305 • Rahvastikutihedus: 22,000/km2 • Bastille’ päev, sõjaväeparaad Eiffeli torn Pariis • Louvre • Champs-Élysées • Sacré-Cœur’i basiilika Marseille Marseille • Populatsioon: 850,636 • Rahvastikutihedus: 3,500/km2 • Marseille’s on 2600 aasta vanune seebivalmistamise traditsioon Triumfikaar Marseille • Saint-Jean’i kindlus • Palais Longchamp’i monument Lyon Lyon • Populatsioon: 491,268 • Rahvastikutihedus: 10,000/km2 • Lyoni tulede festival Lyoni tulede festivali installatsioonid Notre Dame basiilika Lyonis ...
75% Sündimus (1000 elaniku kohta) Sündimus 8,18 10,37 31,49 45,46 8,18 13,82 10,37 Saksama Eesti Zimbabwe Afganista USA 31,49
EESTI MAJANDUS 1. Millega tegeleb majandusgeograafia? Käsitleb majanduselu seoses keskkonnaga. 2. Kuidas kujuneb geograafiline tööjaotus? Otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust nim. geograafiliseks tööjaotuseks. See toimib nii riikide vahel kui ka riigisiseselt selle üksikute piirkondade vahel. Iga riigi ja piirkonna arengutase sõltub sellest, milliseid kaupu valmistades kasutab ta oma loodusvarasid, tööjõudu ja kapitali kõige kasulikumalt. See omakorda sõltub sellest, kui hästi on korraldatud majandussidemed teiste riikide ja piirkondadega, kui hästi suudetakse enda toodetud kaupu teistele müüa. 3. Tutvusta Eesti majandust mõjutavaid looduslikke ja inimtegureid. Asen Tegur Eesti d aafiline asendMajandusgeogr e asendLoodusgeograafilin Kliima (keskmine temperatuur 650750 mm suvel ja ta...
Berliini müüri lagunemine Berliini müür (saksa die Berliner Mauer) oli betoonist barjäär, mis alates 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989 eraldas Lääne-Berliini Saksa DV-st. Müür oli üks Külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntuimaid sümbole. See eraldas vaba maailma ja totalitaarsust. Müür kuulus Lääne-Berliini piiravate kaitseehitiste-piirirajatiste vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraadi ja isetulistavaid relvi täis surmatoov perimeeter.Sajad idasakslased kaotasid elu, üritades üle müüri, läbi müüri või müüri alt vabadusse põgeneda. Gorbatsov mängis tähtsat osa 1989. aasta sündmustes, mis viisid lõpuks Berliini müüri langemiseni. Esimene mõra Tegelikult algas Berliini müüri murenemine Ungari otsusest võtta maha piiritõkked Austriaga. Pea igal Ida-Euroopa riigil oli lähimi...
Erich Maria Remarque ,,Tagasitee" 1) Kirjelda romaani tegevusaegse Saksama olustikku (miljöö, meeleolud). Saksamaal olid väga halvad ajad. Terve maa oli pikast sõjast räsitud. Saksamaa oli rüüstatud ja vaesuses. Ühelt poolt valitses majanduslik kaos, inimestel polnud süüagi. Maal oli olukord natuke kergem kuna inimestel olid loomad ja oma saak, mis karanteerisid kaetud toidulaua. Linnas oli aga seis katastroofiline ja seetõttu käidi rongiga linnast eemal, taludest toitu palumas ja varastamas. Samas ei olnud ju ka oma talu
DEMOKRAATIA: Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned Demokraatia rahvavõim Iseloomulikud jooned : rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises; kodanikuvabaduse ning kodanikuõiguste olemasolu. Nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30.aastal Tätsamad demokraatlikud riigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA. DIKTATUUR: Diktatuuri mõiste ja tekke põhjused Euroopas 1920.-30.aastail Diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Tekke põhjused: Muutused ühiskonnas; sõja mõju; pettumine Versailles` süsteemis; majanduslikud raskused; terav riigisisene võimuvõitlus; valimiskünnise puudumine. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarne riik: võim koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarne riik: võim koon...
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni ...
1. Maailm Esimese maailmasõja järel Olukord pärast sõda majanduses ja ühiskonnas Rahulolematus - Saksamaa meelest Versailles´i rahuleping ebaõiglane, Ungari pidi loovutama oma territooriumist, Jaapan ja Itaalia jäid ilma territooriumitest ja kolooniatest, mida enda omadeks pidasid, ainus selge võitja USA Sõjajärgne majanduskriis - Ebakindel majandus, Saksama ei suutnud maksta reparatsioone, tööpuuduse kasv, maailmakaubanduse taastumine, Saksamaa hüperinflatsioon (raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida) Äärmusliikumiste tugevnemine - Kommunistlik liikumine (Komintern) - Äärmuslikud natsionalistlikud liikumised 1920. majanduslik tõus, tõeline majandusbuum USA-s, kus müüdi ja osteti aktsiaid ja rikastuti kergelt Rahvusvahelised suhted Euroopas 1920. Aastatel
2. Romaani kunst 10.saj algus-12.saj lõpp rõdud=empoorid, empoori asemel käik= trifoorium (romaani keelt kõnelenud rahvad (itaallased, prantslased) Rooma eeskujud, linnade areng, ehitusmeistrid mungad- kiritkud, *travee- 4-samba vaheline ala, pseudotrifoorium ( kitsas) kaitsemüürid, kuninga võim hakkab kinnistuma( Pr, It) senjööride õigus sõda pidada, kodusõjad, juhtiv riik- Saksama Elbeni, teiselpool -sammas- piilar paganad. Roomas keisriks Otto I 962. Püha Saksa-Rooma Keisririik *Lääne-Euroopa kunsti areng, taastub kiviarhitektuur, lubimört *Romaani sambad- lihtne kapiteel, väike ornament, *peamine tunnus: ümarkaar ( Vana-Rooma) looma, taime kujutis, piilar-sammas ARHITEKTUUR * Kiriku sees triumfikaar-tsansepti kohal
3 Lacalut laste 1. Lacalut 4 2. Laste , vanusele 0-4 aastat 3. Sobib piimahammastele 4. Koostises olev aminofluoriidid (olaflur) kaitseb tõhusalt kaariese eest. Vitamiinid A ning E hoolitsevad suuõõne tervisliku seisundi eest. Ei sisalda suhkrut. Fluorisisaldus 250 ppm, ohutu allaneelamisel. 5. Valge värv 6. Vaarika maitseline 7. Pakendis 50 ml. 8. Tootja: Saksama 9. 6.20.- euro 4 Colgate 1. Golgate 2. Sobib kogu perele. Ei ole soovitav alla 7-aastastele lastele 3. Kaitseb hambaid kaariese eest. Vähendab hambakattu. 4. Sisaldab fluoriidi 5. Valge värv 6. Tugev mündimaitsega 7. Pakendis 100 ml. 8. Brasiilia 9. 1.73.- euro 5 2 SAMPOON 1Kellele
Esimene sissemakse 20 mrd dollarit Prantsusmaa: Rikkus praegu ja veel suurem rikkus tulevikus sellised on Versailles´ lepingu tulemused 1923 Prantsusmaa okupeeris Ruhrimaa Hüpeinflatsioon 15.nov 1923 maksis 1 $ 4 200 000 000 000 marka Dawesi plaan: aastas 1 mrd, USA laen Demilitariseerimisest militariseerimiseni 1931 Saksamaa lõpetab reparatsioonide maksmise 1932-34 desarmeerimiskonverents 1933 Saksamaa astub välja Rahvasteliidust Sõjalised kulutused : Saksama Suurbritanni Prantsusma Itaalia a a a 1932 253 milj 426 milj 509 milj 271 milj 1936 3,6 mrd 847 milj 834 milj 916 milj 1939 4,5 mrd 1,8 mrd 1,8 mrd 873 milj Versaille´s süsteemi lammutamine 1. märts 1935 Saarimaa liitmine Saksamaaga 16. märts Saksamaa taastab sõjaväekohustuse 18. juuni Saksa-Inglise mereväekokkulepe 7. märts 1936 Saksa väed sisenevad Reini jõe demilitariseeritud tsooni 25
Ülemaailmne majanduskriis arutlus SISSEJUHATUS: Majanduskriis ehk Suur Depressioon sai alguse aastal 1929 kui USAd tabas börsikrahh, mis levis kiiresti kõikidesse majandusvaldkondadesse ning jõudis kiiresti ka euroopasse. 1929 - 1933 kestnud Suur Depressioon oli suuresti tingitud ületootmisest (toodeti rohkem, kui nõudlust oli). Sõjajärgne majanduskasv tõi kaasa usu, et kasv kestab igavesti, laene anti kergekäeliselt ning ettevõtted investeerisid suuri summasid moodsatesse tööstusharudesse, mille toodangule ei jätkunud tarbijaid. Kriisi oli süvendanud ahelreaktsioon ehk lahti seletatuna jäi kaup seisma, mistõttu ei saanud tootja oma raha tagasi ning oli sunnitud koondama töötajaid. Sellega langes ka elenike ostujõu langus, mis tõi kaasa veel suurema kriisi süvenemise. PÕHJUSED: Kuigi konkreetsemalt pole majandusteadlased ja ajaloolased tänini üks...
Esimene maailmasõda (1914-1918) 1. Mõiste sõdivate riikide koosseisud -def. Maailmasõda-laiahaardeline sõda kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailmariikidest. -sõdivate riikide koosseisud: 1) keskriikide blokk: Saksamaa, A-U, Türgi, Bulgaaria 2)Antant: SuurBritannia, Prantsusmaa, Venemaa, USA(1917), Itaalia, Jaapan, Belgia 2. sõja põhjused LK 36 1)Suurbritannia, ja S võitlus liidrirolli pärast maailmas 2)Venemaa, A-U konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkanil, 3)Kolooniate ümberjagamine S. 4) S. ja Pr vastasseis (prantsusmaa soovis saada revansi 1870/71 Prantsuse Preisi sõjas saadud kaotuse eest) 5)Natsionalismi levik 6)Suurriikide liinusuhete???? süsteem 7)Militarism, võidurelvastumine, Soov rakendada oma sõjaplaane 8)Imperialism- suurriigid püüavad domineerida, püütakse naabrite arvelt võimalikult palju oma territooriume suurendama 3. Sõjaajend ja sõjakuulutused LK36-38 -1914 tapetaks A-U troonipärija Franz Ferdinand-tapja serbi...
a kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi. 10.NATO, Euroopa liit, ÜRO. VLO. vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), -1948.a sõlmisid suurbritannia, prantsusmaa,belgia, Holland, luksemburg lääneliidu. Neid oli liiga vähe, et NSVL vastu astuda. Seetõttu astusid 10 EU RIIKI koos usa ja kanadaga 1949 a Põhja-atlandi lepingu organisatsiooni ehk Natosse. Põhimõte:kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Prantsusmaa ja saksama lõid 1952.a euroopa söe ja teraseühenduse, euroopa liidu eelkäija. Vastukaaluks asutas NSVL 1949.a Vastastikuse majandusabi nõukogu.VMN. –vastastikuse koostöö suurendamine.nsvl moodustas ka Varssavi Lepingu Organisatsiooni (vlo).- diktaadi elluviimise vahendid.Nsv liitu ja Ida-euroopa sotsialistlikke riike ühendav blokk. 11.Koloniaalsüsteemi lagunemise algus: India iseseisvumine. Sõja ajal oli indiia vabadusliikumine tugevnenud.Mahatma Gandhi-suur
Esimese maailmasõja põhjused ja algus. Kiirelt arenev Saksama soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purutasta Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria-Ungari ja Venemaa taotlused. Valla päästa maailmasõda, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Alahinnati ohtu ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisvalt. Sõda romantiseeriti 20.sajandi algul oli levinud veel kujutelm, et sõna on romantiline, ülev ja hiilgav
Saksamaa,põhjuseks lüüa saamine Prantsuse-Preisi sõjas aastal 1870-1871,samuti ka Elsass- Lotringi piirkonna kaotamine. Saksamaa vastasteks liitlasteks Venemaa ja Inglismaa Suurbritannia-Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. Inglise-Buuri sõda (1899-1902) Lõuna-Aafrikas. Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni. Peamiseks välisvaenlaseks oli Saksama,kes võttis suuna maailmapoliitikale.See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni poliitikast ja otsima endale liitlasi,kelleks said Prantsusmaa ja Venemaa. Sarnasus- Prantsusmaa ja Suurbritannia ühiseks tugevaks vaenlaseks oli Saksamaa. Prantsusmaa ja Suurbritannia tegelesid suure koloniaalpoliitikaga. USA ning Suurbritannia tegelesid isolatsionistliku välispoliitikaga. Sõjaliselt üsna tugevad riigid. 3. Milline oli NSVL positsioon 1920
edetabelis 9. alagupi 6.6.2009 Holland 3. võitja 6. alagrupi 9.9.2009 Inglismaa 7. võitja 5. alagrupi 9.9.2009 Hispaania 2. võitja Saksama 4. alagrupi 10.10.2009 4. a võitja 1. alagrupi 10.10.2009 Taani 16. võitja 7. alagrupi 10.10.2009 Serbia 13. võitja 8. alagrupi 10.10.2009 Itaalia 4. võitja
selle mitme riigi püüe lahendada poliitilistest sisekriisidest tekkinud probleeme võiduka sõjaga. Esimese Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos ( 1914). Atendaadi eest peeti vastutavaks Serbiat. Austria Ungari sai Saksamaalt nõusoleku Serbia-vastase sõja aöustamiseks ja üleeuroopalikuks sõjaks. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa vastas sellega mobilisatsiooniga, seepeale kuulutas Saksama 1.augustil Venemaale ja 3. Augustil Prantsusmaale sõja. Riikide eesmärgid · Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülemvõim merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning anastada Baltimaad, Poola ja Ukraina. · Austria- Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooniat, Türgi Tagakaukaasiat. · Suurbritannia eesmärk oli lüüa oma ohtlikemat võistlejat, Saksamaad. Saada Türgilt Mesopotaamia ja kindlustuda Egiptuses.
Jaapani purustamine 1945 alustasid ameeriklased rünnakut jaapani saartele; jaapan ei mõelnudki alistuda; Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva-tuumapommi. 6.augustil 1945. heideti selline pomm Hiroshimale ja 9 augustil Nagasakile; 2.sep 1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt; Pariisi rahukonverents Pariisi toimunud rahukonverents arutas läbi rahulepingute projektid10-20 võtjariigi ning Saksama euroopa liitlaste vahel ning 10 veebruaril 1947 kirjutati rahulepingud alla; Jaapaniga sõlmisid võitjariigid va. NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia rahu 8.sept 1951. Nürnbergi protsess Kohtumõistmine natsilike partei ja juhtide üle; Tesies maailmasõja tagajärjed Seninägematud purustused ja kaotused; kokku hukkus ligi 60 miljonit inimest; neist kõie rohkem NSVL(üle 20 milj)ja Hiinas(10 milj); tsiviilelanike arv; Suurele ohvrite hulgale vaatamata ei toonud ka Teine MS õiglast
ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida- Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 3. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 4. Mullad muutuvad happelisemaks
50 e rahvastiku e plahvatus vananemin rahvastiku tüüp e tüüp 40 Ugand 30 a 20 Guatema India la Saksamaa 10 Riik Ugand Guatema India Saksama a la a sündimus 20,9 ‰ 47,5 26,9 ‰ 8,3 ‰ suremus ‰ 7,5 ‰ 5,0 ‰ 10,9 ‰ loomulik 11,7 13,4 ‰ iive ‰ 25,9 ‰ -2,6 ‰ 29%
· 1765.a. talurahvakaitse põhimõtete laiendamine eramõisatele LINNAD, KAUBANDUS, TÖÖNDUS varauusaegsed linnad - · Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnud, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva · Vana-Pärnu kaotas 1599.a. linnaõiguse, kuna too sai Liivisõjas täielikult purustada uued linnad - · Kuressaare, Valga, Paldiski, Võru kaubanduse iseloomustus - piirkonnad, kaubad · siinne kaubandus koondus võõramaiste, peamiselt saksama ja inglismaa kaupmeeste kätte · arenesid kaubanduslikult rohkem sadamalinnad · peamiseks veoartikliks eestis teravili - Rootsi ja Soome · teiseks ekspordikaubaks olid valdavalt Venemaalt pärit lina, kanep ning laevaehituskraam - mastipuit, plangud, lauad jms - peamiselt viidi Madalmaadesse ning vähem ka Saksamaale · Sisse toodi hispaania ja prantsuse soola, metalli(rauda, vaske), soolaheeringat ja
vanematekogule). Enamlased saatsid Maapäeva aga laiali ning J.Tõnisson kui deklaratsiooni juht saadeti maalt välja (hakkas tegema välisdelegatsiooni juhina selgitustööd iseseisvuse saavutamiseks). Jaanuari 1918 valimistel Asutavasse Kogusse said enamlased 37% häältest siiski tähendas see iseseisvust nõudvate rahvuslaste võitu. Enamlased katkestasid valimised, kehtestasid piiramisseisukorra ja saatsid mitmed baltisakslased Siberisse. Väljakuulutamine : 1918 algul oli Saksama sooviks tagandada Venemaa sõjast ning võita sõda Läänes enne Ameerika vägede prantslastele-inglastele appi tulemist. Enamlased kasutasid läbirääkimistel venitamistehnikat, lootes Saksamaal revolutsioonile. Veebruaris 1918 alustas Saksa armee pealetungi hõivati osa Valgevenest, Ukrainast (rünnati Eestit, Lätit). Vana Vene armee ei avaldanud vastupanu, algas üldine põgenemine. Maapäeva vanematekogu otsustas 19.veb. kuulutada Eesti iseseisvaks moodustati Eesti Päästekomitee
2 x õhuniiskusega samuti metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO äike. 2, Happesademete tagajärjed: 1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. “Must Kolmnurk” Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste 2. Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevafd, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 2. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 2. Mullad muutuvad happelisemaks
(Iraan) sai valitsejaks peale silmade) Riyadh jumala kõnesid + palvust Euroopa peale dhimmid almus maks, keelatud on süüa sealiha, teadmata hidra islami versioone (Türgi, Muhamedi judaistid, mis antakse viisil tapetud loomi, veri, alkohol Muhamedi Piibli lugudest, Mihrab Saksama surma) kristlased, oma varanduse usutakse 5 asja: 1) Jumal on üks 2) rännak keelab moee a) zoroastristid pealt inglid on sõnumitoojad 3) Mediinasse, ebajumalate kõige Uthman ibn heategevuseks prohvetid ja pühad raamatud millest algas austamise tähtsam
satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO 2) Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus, SO2, äike. Happesademete tagajärjed: 1)kahjustab taimkatet. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste Kahjustuvad eelkõige okaspuud(metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. "Must Kolmnurk" Tsehhi, Poola, Saksama piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu- Soomes ja Ida-Lapimaal 2) Kahjustab veekogusid. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada). 3) Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. 4) Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
