Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
Teatriajalugu on kirjutatud 2000a. Akadeemiliseks teaduseks sai see 20.saj algul, kui keskenduti teatriloole ja Shakespeare'i uurimisele. 1960ndatel hakati uurima kaasaegset teatrit. 1980ndatel integreeritud teatriuurimine. 20.saj II pooles lähenevad üksteisele ja tekitavad sümbioose tantsu-, muusika- ja sõnateater, mis olid 19.saj lahku läinud. Tänapäeval tegeletakse etendusuuringutega. Teatriteadus Eestis enne 20.saj saksakeelsed teatriajalood. Professionaalse teatrikriitika väljakujunemine toimus 19.saj lõpus ja 20.saj algul (Vilde, Bornhöhe). Noor-Eesti ,,Teatri-raamat" ilmus 1913, kuhu kirjutasid literaadid, milline võiks teater ideaalis olla. Pärast II MS keskenduti teatriajaloole Nõukogude tsensuuri mõjud. Teatriteaduse eriharu TÜs kujunes välja 1992, pärast mida hakkas teatriteadus ka eraldi arenema. TÜ on ainus keskus, kus tegeletakse teatriteadusega teoreetiliselt. Teatriteaduse naabervaldkonnad
pidi talupoeg ka edaspidi teokohustusi täitma. Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Piiratud liikumisvabadus talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama või oma kubermangu piirest välja minna luba ei olnud. Kaasnes ka perekonnanimede panek. Varem kutsuti talupoegi nende talu, ise ja ristinime järgi (Kahvre Hansu Mart), nüüd lisandus perekonnanimi e priinimi. Kuna enamasti panid nimed mõisnikud, levisid eestlaste hulgas ka saksakeelsed või saksapärased perekonnanimed, kuni nende nimede eestindamiseni 1930. II poolel. 30. Priiuse esimesed aastakümned (149-151) : Vallakohtud - loodi 19.saj alguses talurahvaseadustega. See koosnes kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumiste eest. 1820
svaabi ja böömi külasid, kuhu rumeenlased tulid alles 1945. aastal. Heledapäised ja vägagi erinevaid saksa murdeid kõnelevad, hoomatava saksa ordnungiga külade elanikud on silmnähtavalt paremal elujärjel kui nende Transilvaania kaasmaalased. Tõsi, pärast 1990. aastat on Transilvaaniast lahkunud ligemale 95% sakslastest; praegu on neid 60 - 70 tuhat. On endisi saksi külasid, mis on täielikult asustatud mustlastega. Saksakeelsed koolid on Transilvaanias olnud juba 400 aastat ja need on praegugi väga hinnatud, sest annavad korraliku hariduse ja hea keeltebaasi. Loomulikult on ka kohaliku võimu esindajad huvitatud oma võsukeste panemisest saksa kooli. Suurim saksakeelne ajaleht Allgemeine Deutsche Zeitung on märksa informatiivsem kui kättesattunud rumeeniakeelsed ajalehed, mis jätkavad Ceausescu-aegse tühiloba-stiili viljelemist.
Umbes 20% on tulnud eesnimedest ja 50% muud apellatiivid, nt maastikunimetused, kalad, loomad, linnud. Kiirustamise tulemusel perekonnanimed: Laisk, Jodik, Monstrum Sarja-nimed: Rooma nimed, linnade nimed, muude linnade nimed, samalõpulised. Piirkondlikke erinevusi: põhja-eestis rannakülades rootsipärased nimed. Räpinas vanad sugunimed, millest tekkisid uued perekonnanimed. Setumaal ja Ruhnus andi perekonnanimed alles 1920. Keeleline kuju: eestikeelsed 40-50% võõrkeelsed nimed, enamasti saksakeelsed, segakeelsed. Esimesed ettepanekud juba I maailmasõja ajal, 1920 Emakeele Selts: Eestlasele Eesti nimi. 1919 nimeseadus, mis võimaldas nime muuta 1934 uus seadus, mis lihtsustas nimemuutust Poolt- ja vastuargumente: juba rohkem kui 100-aastane traditsioon, muutmine tekitab segadust. Eestlased ei eristu teistest rahvastest, iga iseseisev rahvas kasutab oma nimesid, traditsiooni säilitavad vanadel talunimedel põhinevad perekonnanimed.
Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. *Piiratud liikumisvabadus talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama asumiseks või oma kubermangu piirest lahkumiseks tal luba ei olnud. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes perekonnanimede panek. Varem kutsuti talupoegi nende talu, ise ja ristinime järgi (Kahvre Hansu Mart), nüüd lisandus perekonnanimi e priinimi. Kuna enamasti panid nimed mõisnikud, levisid eestlaste hulgas ka saksakeelsed või saksapärased perekonnanimed, kuni nende nimede eestindamiseni 1930 aastati teisel poolel. 30. Priiuse esimesed aastakümned Lk. 149-151 (vallakohtud, magasivili, külarahvas: pererahvas, sulasrahvas, vabadikud ehk popsid, mõisarahvas, mõisakoormised ja riiklikud koormised) *Vallakohtud- loodi 19.saj alguses talurahvaseadustega. See koosnes kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased.
18. saj asutas Kuressaare eesti keele seltsi. 1838 . · Faehlmann - Õpetatud Eesti Selts kõige olulisem estofiilide selts algataja. Esimene õpetlane, kes ei saanud oma eesti juuri, ei saksastunud. Käis välja eesti rahvuseepose idee tuleb kokku korjata rahvavormid ja erinevad muistendid oma rahvuskangelasest. Koostas ka kondikava visandi, mida hiljem kasutas Kreutzvald. Kirjutas mitmeid kunstmuistendeid. Seltsi liikmed olid kõik saksakeelsed, kuigi mitte kõik polnud sakslased. Oluline oli tegelda eesti keele uurimise ja arendamisega. Eestlastest räägiti ja nendega tegeldi, kuid eestlased ise ei saanud sõna sekka öelda. Rahva seas oli levinud suuline info levimine. Talurahvas tegeles vaid argipäeva probleemidega. 19. saj alguse poole hakkas talurahva avalikkuse sfääris tekkima muutusi. Suulise infovahetuse kõrvale hakkas ilmuma kirjalik kommunikatsioon. Aja jooksul muutus lugemisoskus levinumaks
- Välisuudised ja praktilised nõuanded · Saksastunud eestlastest pastori Otto Wilhelm Masingu ,,Maarahwa Näddala- Leht"(1821-23, 1825, 250-450) - ,,Talupoegade entsüklopeedia" 18. sajandi histograafia I 19 saj baltisakslaste üldkäsitlused: - Nt Leonid Arbusow vanem(1889) · Saksakeelsed üldkäsitlused ka peale II MS: - Nt Reinhard Wittram(1953) · (Balti)sakslaste vaatenurk ja Balti erikord/Venemaa tsentraliseerimistaotlused ja positiivne hinnang II Eesti rahvusliku ajalookirjanduse seisukohad erinesid baltisakslaste omadest: · Wilhelm Reinman(+ 1917) tõi käibele mõiste ,,vana hea Rootsi aeg", millele järgnes trööstitu 18 saj Vene võimu all · Negatiivne hinnang 18 saj-le(kuni II MS-ni)
Välisandmebaasid, eki lehel olemas link. Nt USA riikliku georuumiluure agentuuri poolt peetav nimeserver, kus on kokku 5,45 mln nime. Eesti kohanimede ajaloolised kujud- Kohanimed on väga palju seotud ajalooga. Nt araablaste kohanimed Pürenee ps-l, rannikualal oli nende vallutus suurem. Eesti kohanimedel saksa mõju. Igal mõisal on ka oma saksakeelne nimi olemas. kuna Eesti alal on valitsenud pikka aega peamiselt sakslased on paljude suurematel kohtadel ka saksakeelsed nimed, mida kasutatakse saksa kultuuriruumis veel tänapäevalgi. Nt Reval, Dorpat, Werro, Hapsal jne Wesenberg-Rakvere. Walk-Valga, Weissenstein-Paide, Pernau, Fellin, Arensburg. 19 saj lõpus toimunud venestamistperioodil muudeti mitemed kohanimed venekeelseteks. Nt nikolai vald- laheda ja kõue vald. Samuti on eestis elanud rahvusvähemused jätnud oma jälje eesti toponüümikasse nt lääne-eesti rannarootslased, ida-eestis venelased. Ka enamikul mõisatest on ajalooliselt
said volitused Saksa Liidult Slesvig-Holsteini sakslaste vabastamiseks. Sakslaste rünnak ja kaksikhertsogkondade vallutamine (1864). Rahuleping: Taani pidi loovutama Slesvigi, Holsteini ja Lauenburgi (viimane oli Taani kompensatsioon Norra eest 1814) hertsogkondade vallutajatele (Preisimaa osad alates 1866). Taani-Saksa sõda I MS järel korraldati Slesvig-Holsteinis rahvahääletus riikliku kuuluvuse üle: tulemuseks piirimuutus. Taani sai tagasi Põhja-Slesvigi (taanimeelsed), seevastu saksakeelsed Lõuna-Slesvig ja Holstein soovisid jääda Saksamaa koosseisu. II Slesvig-Holsteini sõja tulemus. Taani sisulise rahvusriigi algus (NB! välisvaldused Island, Gröönimaa ja Fääri saared ja väikesed koloniaalvaldused Lääne-Indias). Taanlaste pettumus, et vennasrahvad neid ei aidanud. Põhjamaade välispoliitilised orientatsioonid (1815-1914) 41
Selles märgitakse, et ligi pool Liivi- ja Eestimaa territooriumist on soostunud. 19. sajandil koostatakse mitmete autorite poolt kaarte ja atlasi, mis annavad ettekujutuse soode levikust Liivi- ja Eestimaal. 19. sajandil kujunes Tartu loodusteaduslike, sealhulgas ka sooteaduslike tööde kirjastamise tähtsaks keskuseks Baltimaades, kuna siin paiknes mitmeid õppe- ja teadusasutusi (näiteks Tartu Ülikool, Loodusuurijate Selts, Balti Metsaselts jt.). Sel ajal ilmunud trükistest enamus olid saksakeelsed. Esimene mahukam kokkuvõte turba ja soode kohta Tsaari-Venemaal oli Jelgavas asunud metsandusliku õppeasutuse õppejõu A. Bode 1837.a. ilmunud töö. Kuigi peamine tähelepanu oli selles pööratud kütteturbale, toodi andmeid ka soode põllu- ja metsamajandusliku kasutamise kohta, kirjeldati turba liike, turba juurdekasvu, klassifitseeriti soid ja turbaid jne. Alates 1860.aastatest hakkab soode kohta ilmuma rohkem uurimistöid just Tartu Ülikooli professorite sulest (C. Schmidt, A
hakkas ta hääbuma ja ainuvalitsejaks muutus põhjaeestikeel. 1534.ilmus M Lutheri täis Piiblitõlge. Enne seda oli erinevaid Piiblitõlkeid saksa keelde ilmunud, aga ei suutnud konkureeida Lutheriga. 1380 esimene Piibilitõlge inglise keelde, 1611 klassikaline ja uus oluline tõlge, mis on uusajal mõjutanud keelt. 1541.aastaks rootsi keeles ja soome keeles 1642. Läti keeles 1689.aastal. Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjandus Kasutati eesti keelt, mille oli kirja pannud saksakeelsed pastorid, eestlaste mõju oli väga tühine. Kirikukeel suunas kogu eesti kirjakeele arengut kuni 19.saj alguseni. 19.saj alguskümnenditel toimus alles esimene olulisem muudatus, kuni 19.saj alguskümnenditeni oli tegemist kirikukeelega, mille normeerivaks tekstiks oli 1739.aasta Piibel. A T H liikus rahva hulgas ja otsis sõnu Piibliterminite kasutamiseks, et keel oleks võimalikult rahvapärane. Kirikliku kirjanduse juures põhiteoseks Piibel, aga anti ka välja väiksemaid trükiseid. 18
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
Hilisemast proosaloomingust memuaarid "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused" (I-II, 1924-25), ajakajalised följetonid "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjavahetus" ("Päevalehes" avaldatud 1919, raamatuna I 1920, II 1923), luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) Draamalooming - Kitzberg eesti kunstiväärtusliku draama rajajaid, kutselise teatri esimene näitekirjanik. Näitehuvi tekkis nooruses, tõuke andis kindlasti Koidula teater ja saksakeelsed loetud näidendid. Esimene draamakatse Kotzebue jandi "Virrvarr" ümbertegemine, trükis 1878, populaarne oli ka teine mugandus "Vana vanaga ja noor noorega" (trükis 1897) saamahimulisi sugulasi pilkav "Pila-Peetri testament" (1897 trükis), karskusteemaline komöödia "Punga Mart ja Uba-Kaarel" (trükis 1894) Kitzbergi intensiivne looming algas Tartus, tegi kaastööd "Vanemuise" kutselise teatri ja selle juhi Menninguga, looming muutus realistlikumaks ja kriitilisemaks, samuti ellusuhtumine
Tegemist on autoriga, keda on imetlenud noorepoolne E. Vilde. Perekond on pärit Hiiumaalt Kassarist, kuid kolinud Tallinnasse. Under on üles kasvanud Tallinnas. Kassari teema aktiveerub ka luules, sest ta veetis seal mitmed suved. Kassari on kõige tihedama kirjandusliku asustusega koht Eestis, kui välja arvata Tallinn ja Tartu. Õpib Tallinna Saksa tütarlastekoolis venestusaeg, kuid Underil on saksa keelne põhi väga tugev. Luuleinnustus tuleb saksa keelest esimesed Underi luuletused on saksakeelsed. Otustavaks keelevalikus saab see, et ta läheb tööle Tallinnas ajalehe ,,Teataja" talitluses, mis aga oli tollaegne Eesti kultuuriline keskpunkt. Seal ta kohtub oluliste mõjutajatega E. Vilde. Vilde mõju on kirjanduslik, samuti ka Ants Laikmaa mõju mõlemad soovitavad tal kirjutada eesti keeles. Armulood Underil jätkuvad (ise ka kirglik armuja). Natuke ülepeakaela abiellub Karl Hakkeriga. Kolib 1905. Moskvasse ja jääb Eesti kultuurielust mõneks ajaks kõrvale.
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
Ka kaastöölisi iseloomustab teatav uus tase radikaalsuse mõttes. Jannsen on hästi avatud, ka nendele, kellega ta nõus ei olnud. Eesti Postimehe juures tuleb esile Carl Robert Jakobson. Sel ajal tegemist noore radikaalselt mõtleva mehega (elas 1841-1882). Jakobsoni puhul oli tegemist noore mehega, kes oli teinud kannapöörde. Esimeses etapis oli olnud kultuuriliselt saksastuv inimene. Tema esimesed kirjatööd ja looming olid saksakeelsed, paljuski ajas baltisaksa asja. Pööre tuleb. 1865. aastal saab Eesti Postimehe kaastööliseks. Jakobson oma stiililt on terav, kirjutised poleemilised ja kaasamõtlemakiskuvad. Siit saab ka laiema lugejaskonna ja aitab Eesti Postimehe levikule kaasa. Oli (Janis) Cimze seminari kasvandik. Cimze seminaris on õppinud üsna palju eestlasi. Üle saja eesti päritolu noormehe, nt Ado Grenstein, Joosep Kapp, Mihkel Kampmaa, Kunileiud (Aleksander), Aleksander Läte jnejne.
“Kilplased”. Eelkõige tunnustus tänu “Kalevipojale” ja “Eesti rahva ennemuistsetele juttudele” ning ilukirj. loomingule. KALEVIPOEG: I korda mainib Kalevipoega Stahl, ka Hupel. Pikemalt ajakirjas “Beiträge”- Kalevipoeg on töömees ja seikleja. Soomes “Kalevala”, pärast seda koguti Kalevipoja jaoks ainestikku, kuid alles 3 a hiljem esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega Kalevipojast. Faehlmann visandas eepose sündmustiku, koostas mõned saksakeelsed sissejuhatavad stroofid. Kui Faehlmann suri, tegi ÕES Kreutzwaldile ettepaneku “Kalevipoega” jätkata. Nõustus, kogus materjali, otsustas koostada värssides. Sai rahvasuust kogutud laule, muinasjutte, muistendeid, mütoloogilisi pärimusi → terviklik teos, mille sõlmeks Kalevipoega hukutav needus. Eeskujuks olid talle antiikeeposed ning „Elias“, Lönnroti “Kalevala”. Esialgu 12 loos koosnev nn “Alg-Kalevipoeg” → täiendas 20 looga.
ära viita." 1891-92 toimetas Jakob Tülgi Eesti Postimeest Peeter Grünfeldt, tehes üksinda nii toimetus- kui kontoritööd. 35-rublase kuupalga eest jätkus tööd "kaheksast kaheksani", sh kaks tundi lõunat, kuid et toime tulla, võttis ta lisatööks veel tõlkimist. Ta meenutas: "Pidin hankima ja tõlkima sõnumeid, kirjutama juhtkirju, tõlkima kõik romaanid ja jutud, tõlkima "Muusika lisasse" valitud laulude sõnad, õpetaja Ederbergi saadetud saksakeelsed asjad "Misjonilehe" jaoks, tegema kõik korrektuurid, vastu võtma tellimisi, valtsima lehe ja olema abiks ekspedeerimisel, - ühe sõnaga, tegema töö, milleks nüüd iga lehe juures on mitte üksi eriinimesed, vaid ka eriosakonnad." Ka Eduard Vilde on meenutanud: "Ma kirjutasin kriipsu peale, ma kirjutasin kriipsu alla; viis päeva nädalas sõnumite songimist, jutujuperdamist, korrektuurituhnimist kuuendal kliistripott ja pintsel, ristpaelad ja aadressid!"
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
Eesti- ja Liivimaa aadel oli saksakeelne. Baltisakslased armastasid viia oma genealoogiaid tagasi 13. sajandi ristisõdijateni. Selles oli arvatavasti omajagu tõtt, aga veel rohkem valet. Aadlisugupuud olid ju kogu Euroopas rohkem luule kui tõde. Tegelikult sai aadel kogu aeg uut verd alamatest seisustest. Nii oli see kindlasti ka Eesti- ja Liivimaal. Baltisakslased olid tihti saksakeelsed eestlased ja lätlased, kes ise pidasid ennast küll hoopis teiseks rahvaks. See sai neile lõppkokkuvõttes saatuslikuks. Peale eestlaste ja lätlaste pole ükski teine Euroopa rahvus vabanenud oma aadlist peaaegu sajaprotsendiliselt. Esimese sammu selles suunas tegid Eestis enamlased Viktor Kingissepa juhtimisel, kes kuulutasid 1918.
esitada siiski päris tõsidžässilik kava 209 . Oma kirjas V. Ojakäärule kirjeldab ta teisigi kasu- tatud konspiratiivseid võimalusi. Nii kasutati hiljem nõukogude korra ajal meie pillimeestele nii tuttavat valenimede taktikat, näiteks C. Basie “One o’clock Jump” autoriks märgiti mingi suvaline prantsuse nimi, H. Carmichaeli “Stardust” autoriks rootsi nimi, osale ameerika päritolu lauludele tehti uued saksakeelsed sõnad (s.t ka nimed), mõned saksa päritolu lood (E. Waldteufeli “Uisutajad”) aga arranžeeris Speek svingstiilis (Ojakäär 2003: 292). Nagu K. Laren meenutas, oskas Eugen Raudsepp laulda saksakeelseid tekste nii suure aktsendiga, et need tundusid olevat ingliskeelsed! 210 Seega kasutas Speek edukalt jesuiitide ordu motot “eesmärk pühitseb abinõu” džässi hüvanguks. Saal oli kõigil kontsertidel viimse kohani välja müüdud, mis on parim õigustus sellisele meetodile.
Ja teie pikk, mis on teil teie pikkusest kasu, kui lähete ja ostate selle lühikese käest raamatud ära! Mis kasu on sellest, et isa teid puhta pereleivaga on söötnud ja kasvatanud! Ikka teete, nagu oleks teil moonamehe või vabadiku aganakannikas kotis. Vaadake nüüd kõik seda pikka, vaadake tema pikka nägu; tema on see, kes..." Jumal teab, kui kaua direktori kõne oleks kestnud ja kuhu ta viimaks oleks välja viinud, aga härra Ollino astus tema juurde ja sosistas mõned saksakeelsed sõnad talle kõrva. Nõnda siis lõpetas ta poolel sõnal ja tähendas ainult: ,,Pärast, pärast! Härra Ollino tuletab mulle pärast meele." Ta tegi pahema käega mingisuguse liigutuse ja poisid hakkasid mürinal välja minema. Nüüd turgatas direktoril nähtavasti midagi uut meelde ja ta tahtis uuesti kõnelema hakata, aga ükski ei kuulanud teda enam, nii et see palvetund oleks nagu pooleli jäänud. ,,Millega see nüüd lõpeb?" küsis Indrek Liblelt klassis. ,,Mis asi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
