klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. *arheoloogia- muinasteadus. Uurivad muinasaega ja teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. *dendrokronoloogiline skaala- pikaajalistel mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala ehk dendrokronoloogiline skaala. *numismaatika-münditeadus. Numismaatikud tegelevad...
Opera seira-tõsise, heroilise süzeega ooper Satiir-koomilise Sisuga ooper Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister,keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901)itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Eesti Eesti ooperi eelkäijaks olid sõnalavastused ja laulumängud. 1907 aastal kirjutas Karl August Hermann muusikalise lavateose ,,Uku jaVanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad" Helilooja nimetas oma teose laulelduseks eestis on 2 ooperi ja balletiteatrit,,Estonia"&,,Vanemuine".Mõlemad...
Eesti muinaslinnusele iseloomulikku kivivalli Rakveres ei olnud, looduslikku mäge oli siin tugevdatud vaid puitehitistega. 1220. aastal vallutasid Tarvanpää muinaslinnuse taanlased, hakates selle asemele rajama oma linnust. Puidust kindlustused jätsid taanlased esialgu alles, piirdudes suuresti vaid nimevahetusega. Eestikeelse Tarvanpää tõlkimisel saksa keelde saadi nimekuju Wesenberg. Selle nime all on nii linnust kui ka hilisemat linna tuntud kuni 20. sajandi alguspooleni, mil saksakeelsed nimed unustusehõlma vajusid. Puidust tõkete taha ehitati küll juba toona mitmeid kivihooneid. Taanlaste linnust on esmamainitud 1252. aastal. Arvatakse, et alles kusagil 13. sajandi lõpul asendati linnuse puitehitised kivist ringmüüriga, andes sellega Rakverele tüüpilise kivilinnuse välimuse. Ebakorrapärase nelinurgana ehitatud kivilinnuse külje pikkus oli umbes 50 meetrit ja müüride kõrgus 6 meetrit. Tõeline ehitus läks Rakvere vallimäel lahti aga alles peale 1346...
Eriti paistis silma Vanemuise tegevus selle esimeseks eesmärgiks oli esimese üldlaulupeo ametlik korraldamine (1869). Laulu peod arendasid meie koorilaulu ja orkestrimuusikat ka edaspidi. 4. Kolm esimest laulupidu ja asjaarmastajad-heliloojad I. üldlaulupidu toimus 1869 a. Tartus ja selle üldjuht oli J.V.Jannsen. Laulupeol olid enamus saksakeelsed laulud ja C.R.Jakobsonile see ei meeldinud 12-st vaimulikust ja 14-st ilmalikust lauldi ainult 2 eesti keeles Kunileiu Sind surmani ja Mu isamaa on minu arm. I. Laulupeol esitas J.Hurt ka oma kõne, mis tõstis kõvasti tema mainet. Peole tulekut takistasid mitmed asjaolud (ei saanud peo korraldus luba kätte ja jalgsi või vanksiga oleks liiga palju väärtuslikku tööaega raisku), aga hiljem olid emo. Tugevad ja see pidu oli innustuseks heliloojatele veel eestikeelseid teoseid kirjutama....
Hilisbaroki üheks nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi. Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Ooperi loojana kujunes Wolfgang Amadeus Mozartist (1756-1791) suur draamameister, keda iseloomustab peen psühholoogiline karakteritaju ja erakordselt hea vokaaltehnika tundmine. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792-1868) ooper "Sevilla habemeajaja" on stiilselt sarnane Mozarti ooperitele, kuid "Wilhelm Tell" on selgelt romantilise suunitlusega. Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901) itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Richard Wagner (1813-1883) lõi oopereid, kus lõpetatud numbrid puudusid ja muusika arenes lakkamatult koos tegevusega. Uudne oli, et helilooja võttis...
Jean-Bapiste Lully Prantsuse ooperi looja. 3. Claudio Monteverdi Ooperi " isa ". Tema teostes sai muusika esmakordselt sõnadest olulisemaks. 4. Alessandro Scarlatti Kirjutas u 120 ooperit ning lõi Napolis mõjuvõimsa ooperikoolkonna. 5. Jean-Philippe Rameau Kirjutanud üle 20 ooperi, sh suuri ballett - oopereid. 6. Wolfgang Amadeus Mozart taotles ooperis tegevuse ja muusika ühtsust. Ta oli suur draamameister, kirjutas 19 lavateost ( 5 saksakeelsed , esmakordselt muusikaajaloos ). Tema ooperites olid ainult head ja halvad. 7. Giuseppe Verdi Tõstis 19. Saj. Itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Tema ooperid olid numbriooperid. 8. Richard Wagner Võttis kasutusele juhtmotiivid. 9. Bedrich Smetana Tsehhi rahvusliku ooperi looja. 10. Mihhail Glinka Venelaste rahvusliku ooperi looja. 11. Ferenc Erkeli Ungarlaste rahvusliku ooperi looja. 12. Giacomo Puccini Naturalistliku ooperi peameister. 13...
Saksa sotsioloog Kaufmann jt on välja toonud seitse erinevat perepoliitika motiivi: perekonna kui institutsiooni toetamine, rahvastiku kasvu taotlemine, majanduslikud, sotsiaalsed, feministlikud põhjused ja laste huvid. Kernthaler jt (1999) jagavad Euroopa riigid neljaks: Skandinaavia maad, kus perepoliitika on tihedalt läbi põimunud sotsiaalpoliitikaga ning tugevalt kõigi poolte võrdsust taotlev; saksakeelsed riigid, kus pere kui institutsioon on suure tähtsusega; anglo-saksi maad, kes algselt toetasid vaid kõige enam abi vajajaid, ning väga noore perepoliitikaga Lõuna-Euroopa riigid. Euroopas puuduvad riigid, kes loeksid oma praegust sündimuse taset liiga kõrgeks. Enamus Ida-Euroopa maid hindab sündimuse taset riigis liiga madalaks ning sooviks seda tõsta. Eesti eristub oma ida- ja lõunanaabritest riigipoolse neutraalse hoiakuga...
Senised normeeritud koormised asendati rendilepingutega. Piiratud liikumisvabadus talupoeg võis vabalt minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid linna elama või oma kubermangu piirest välja minna luba ei olnud. Kaasnes ka perekonnanimede panek. Varem kutsuti talupoegi nende talu, ise ja ristinime järgi (Kahvre Hansu Mart), nüüd lisandus perekonnanimi e priinimi. Kuna enamasti panid nimed mõisnikud, levisid eestlaste hulgas ka saksakeelsed või saksapärased perekonnanimed, kuni nende nimede eestindamiseni 1930. II poolel. 30. Priiuse esimesed aastakümned (149-151) : Vallakohtud - loodi 19.saj alguses talurahvaseadustega. See koosnes kolmest liikmest, kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu- ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumiste eest. 1820...
09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle...
saj asutas Kuressaare eesti keele seltsi. 1838 . · Faehlmann - Õpetatud Eesti Selts kõige olulisem estofiilide selts algataja. Esimene õpetlane, kes ei saanud oma eesti juuri, ei saksastunud. Käis välja eesti rahvuseepose idee tuleb kokku korjata rahvavormid ja erinevad muistendid oma rahvuskangelasest. Koostas ka kondikava visandi, mida hiljem kasutas Kreutzvald. Kirjutas mitmeid kunstmuistendeid. Seltsi liikmed olid kõik saksakeelsed , kuigi mitte kõik polnud sakslased. Oluline oli tegelda eesti keele uurimise ja arendamisega. Eestlastest räägiti ja nendega tegeldi, kuid eestlased ise ei saanud sõna sekka öelda. Rahva seas oli levinud suuline info levimine. Talurahvas tegeles vaid argipäeva probleemidega. 19. saj alguse poole hakkas talurahva avalikkuse sfääris tekkima muutusi. Suulise infovahetuse kõrvale hakkas ilmuma kirjalik kommunikatsioon. Aja jooksul muutus lugemisoskus levinumaks...
Pearahamaksu nõuti kõikidelt meestelt. Talupoegade arvates tähendas pearahamaks mõisasundusest vabanemist. 1784 toimusid talurahvarahutused ehk niinimetatud pearaharahutused. 5.3 Haridus ja vaimuelu 18. sajandil Haridusolud pärast põhjasõda Valitses terav puudus õppinud meestest. Vene riik ei hoolinud rahvahariduse edendamisest. 1765 kohustati aadlit Liivimaal koole rajama. Tööd jätkasid saksakeelsed linnakoolid. Kirikud olid rüütelkondade kontrolli all. Saksamaalt tuli uus usuvool pietism, mis kutsus üles meeleparandusele, jumalakartlikumale ja kõlbelisemale elule. Vennastekogudused Lihtrahva hulka jõudsid pietismi ideed vennastekoguduste kaudu. Kutsuti rahvast üles jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele ja koostööle inimeste vahel. Pandi rõhku lugemis- ja kirjutamisoskude levitamisele. Tõlgiti usulist kirjandust. Võideldi vanade kommete, uskumuste ja tavade vastu...
Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Ajalooline käsitlus: Eesti rahvaluule terminoloogia kujunes 19. sajandil tõlkena saksa keelest. 1896. aastal esineb Hurt Riias muinasaja uurijate kongressil ettekandega eesti rahvaluulest ja esitab selle saksakeelsena. Hiljem tõlgib oma ettekande eesti keelde. Seal viib ta eesti ja saksakeelsed terminid vastavusse. Ta kasutab mõistet ,,vanavara", millega tähistab rahvamälestusi. Vastava eriala uurimist nimetab Hurt ,,Folklore" ehk rahvateadus. Hiljem viib Eisen selle mõiste vastavusse ,,rahvaluulega", olles mõiste ,,rahvaluule" looja. (1893). Eisen peab ,,rahvaluule" all silmas pärimusrühma ja pärimuse seda osa, mis kuulus rahvaluule ainevaldkonda. 1861. aastal kasutab Kreutzwald rahvaluule kogumisel mõistet ,,vana vara", viidates sellega minevikupärandile....
13 2.2 Luule CRJ tuleviku unistuseks oli kõrgema hariduse omandamine; samuti tahtis saada ta kirjanikuks, eeskätt luuletajaks. Ta luges saksa klassikalist luulet, tal on säilinud umbes 50 saksakeelset luuletust (Jamburgi aegadest). Saksa keeles luuletamisest loobus Jakobson alles 1865. a. Paiku, kui ta liitus eesti rahvusliku liikumisega. Hiljem on ta mitmed varasemad saksakeelsed luuletused eesti keelde tõlkinud või kasutanud nende motiive. Jakobsonin võis pidada keskpäraseks saksa keele luuletajaks. Võõrkeelsete värsiridade sisuks on romantilise kallakuga filosoofilised mõttemõlgutused, õnne, armastuse ja kaduvuse teemad, igatsused ja õhkamised maiste või ebamaiste ideaalide poole. Luuletuste sisu ja väljendusviis on trafarentne, vähese isikupäraga, motiivid abstraksed, meie maad, rahvast ja ühiskondlikke probleeme vähepuudutavad. Kuid ta areneb edasi...
sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor- Eesti", see aga ilmus tsensuuri tõttu alles 1905.a suvel. Peamisen...
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved, eriti olulised on need aga toonaste olude tundmaõppimiseks ajaloolastele. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka Saksamaal. Tema töödes hakkavad ennekõike silma valgustusmeelsus ning küllaltki soosiv suhtumine talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Siiski ei saa teda pidada estofiiliks, sest ta pidas senist valitsus- ja ühiskonnakorraldust igati sobivaks ning...
" Armunud Laikmaa maalis 1904. a. suvel Underist kaks portreed. Neist kuulsaim on "Mutti", mis kujutab säravalt naeratavat noort daami. "Teos on sündinud tõelisest inpiratsioonist ja imetlusest. --- Ülemeeelik elurõõm ja Jugendlust avaldub portrees loomulikult ja siiralt," kirjutab Endel Nirk. Kui portree oli valmimas, pani Under paberile saksakeelsed värsid. "Olen see tõesti mina? värske, uljas ja kena, / igas näojoones mängib lapsenaer / Nõnda täis noorusindu ja ülemeelikust / oo, Sina, ma tänan sind, / Kes Sa headuse oled minus ärkvele virgutanud, / --- Hing, mis oli tardunud ja kurb / Puhkes taas õitsele Sinu õnnistusrikkal mõjul". On imetlusväärne, kui ehedalt suutsid poetess sõnas ja Laikmaa kunstis jäädvustada tunnete tärkamist. Armastuse mõju oli suur...
Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed luterlikud raamatud ja liivi-, läti-, ning eestikeelsed missatekstid, mis kästi põletada. Need olid arvatavasti esimesed eestikeelsed raamatud. 1535 Trükiti Wanradti ja Kolelli katekismus, mis oli järgmine teadaolev eestikeelt sisaldav raamat. 1637 ilmus esimene eestikeelne juhuluuletus, ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul, mille autoriks oli Reiner Brockmann. 1739 Ilmus eestikeelne...
Kristjan Vahtla Jumalannade-nümfide eripalgelised grupid (erinnüsed, moirad, graiad, gorgod, harpüiad, sireenid, muusad, graatsiad, hoorid, hesperiidid) Antiik-Kreeka panteon on rikkalik ning mitmekesine. Kreeklastel oli palju erinevaid tegevusvaldkondi ja huvitav arusaam neid ümbritsevast maailmast ning sellest tulenevalt olid ka jumalad teatud nähtuste või elualade patroonid. Oma töös saatsid või abistasid neid hierarhiliselt madalamal asetsevad, ent mitte vähem olulised jumalused. Nad esinesid gruppidena ning enamasti ei tähtsustata selle liikmeid teiste kõrval üle. Neidki austati, ent ka kardeti. Nagu jumaladki, esinesid nad antropomorfsel kujul. Ent kaunite naisjumaluste kõrval esines ka erinevate eluvormide vahelisi kohutavaid hübriide, kelle eesmärgiks oli inimesi karistada või suisa hukatusse juhtida. Erinnüsed Erinnüse...
Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt", mida ajaloolased ja etnograafid kasutavad tänapäevani. Koos kohaliku arsti Peter Ernst Wildega andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja Lühhike öppetus (ta tõlkis Wilde saksakeelsed tekstid eesti keelde). Lisaks andis Hupel välja veel kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. Lisaks oli Hupel ka mitmete teiste väljaannete kaastööline nii Baltikumis kui ka Saksamaal. Tema töödes hakkavad ennekõike silma valgustusmeelsus ning küllaltki soosiv suhtumine talupoegadesse, eestlastesse ja lätlastesse. Otto Wilhelm Masing (1763 1832) oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde....