Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"saksakeelne" - 388 õppematerjali

thumbnail
64
doc

Uurimistööde korraldamine

Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...

Uurimistöö
35 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Eestimaa ja Venemaa 19.saj algul

Pärisorjust ei kaotatud ka Nikolai I ajal. Impeeriumi äärealad ja vallutused- Venemaa tunnusjooneks on alati olnud territooriumi laiendamine. Aleksander I ajal said mitmes impeeriumi äärealad laiendust. Venemaaga liideti Poola ja Soome. Eestimaa 19. saj esimesel poolel Balti erikorra püsimine- Balti kubermangude elanikkonna moodustasid eestlased ja lätlased. Linnades oli ülekaalus saksakeelne elanikkond. Baltimaade suurimad linnad olid kubermangukeskused Tallinn, Riia ja Jelgava. Balti kubermange valitses ühine kindralkuberner. Terves impeeriumis sai ametlikuks riigiusuks Vene õigusk. Uuenduste vajalikkus-Aleksander I üheks eesmärgiks oli piirata talupoegade ja mõisnike suhteid. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist. Mõisnikud hakkasid aru saama, et neile tukeb kasuks kui talupoeg on oma töötulemustest huvitatud ja tahab paremini töötada. Seepärast...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti kirjandus enne ärkamist

Ilukirjanduslikus osas tutvustab autor mitmeid maailmakirjanduse lendmotiive (,,Joonud talupoeg"). Saarema kirjamees Luce ,,Sarema Jutto ramat" kirjeldab motiive Lääne-Saaremaa elust, Keila pastor Holtz kirjutas peale ilukirjandusliku juturaamatu ,,Luggemissed..." veel ametlikke tekste, tervishoiualaseid brosüüre ja seaduseid. 11. Pärnu pastor Johann Heinrich Rosenplänter on Eestimaa esimese ajakirja väljaandja. See oli saksakeelne ja mõeldud kohalikele eesti keele huvilistele sakslastele. ,,Beiträge..." (Lisandusi) kokku 3500 lk ilmusid aastatel 1813-32, 20-s almanahhis käsitleti keeleõpetust, folkloori, kirjandust, selles pandi alus eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ja bibliograafiale. 11. Vihik oli mõeldud eesti keele õpikuks gümnaasiumidele. ,,Beiträge" kaastöölisteks olid kõik tolleaegsed ärksamad haritlased:LUce, Knüpffer, Hupel, Masing, Peterson,...

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhjasõja tagajärjed

Balti erikord-erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse. Kehtestamise põhjus Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Sisu o Balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus o Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus o Valitsev usk-luteri usk o Saksakeelne asjaajamine o Tollipiir 4. Roseni deklaratsioon- 1739 - Roseni deklaratsioon. Selle autoriks oli Liivimaa maanõunik Otto F. Rosen. Deklaratsiooni kohaselt oli talupoeg pärisori ja mõisnik võis kohelda teda vastavalt oma äranägemisele. Talupoega ja tema varandus kuulus mõisnikule. Mõisnikul oli õigus talupoega müüa ja pärandada. Mõisnik võis määrata talupokale piiramatud koormised....

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti erikord, mõisted, asehalduskord

Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati 1721.a. Uusikaupungi rahuga. Rahu alusel säilis balti aadlil vene impeeriumi koosseisus laialdane omavalitsus. Seda süsteemi hakati nim. Balti erikorraks. BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED:1) Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. 2) Kindralkuberneril oli õigus neid keskvõimu ukaase(seadusi), mis valti erikorraga kokku ei sobinud jätta väljakuulutamata. 3)Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. 4) Eesti jagunes 2 kubermanguks: a)Eestimaa kubermang,mis koosnes 4 maakonnast(Harju, Viru, Läänemaa, Järva).b) Liivimaa kubermang, mis koosnes 3maakonnast(Saaremaa,Pärnu,Tartu).c)Narva kuulus Peterburi koosseisu. 5)Eestis oli 10 linna. 6) Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. 7)Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunftidesse ja gildidesse ja olid sakslased. 8)Baltisaksa aadlikud kanti erilisse rüütlinimekirjadesse e...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Marie Underi looming ja eraelu

4-9 eluaastal õppis Marie Väike-Rootsikantsi tänaval väikelaste koolis. See kool oli tasuline ning kahjuks ei jätkunud perekonnal raha, et tüdruk saaks õpinguid seal jätkata. Vanusevahemikus 10-15 õppis Marie Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. See oli saksakeelne nelja- ja vahel viieklassiline kool. Sealt koolist tüdruk lõputunnistust ei saanud. Arvatakse, et seda perekonna rahapuudusel, kuid Marie ise on öelnud, et kuna ta oli andeks õpilane, siis arvati ta siiski lõpetajate hulka. Kuna kool oli saksakeelne, siis süvendas see ka saksa ja vene keele tundmist ja saksa klassikalist kirjandust....

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Ajalugu Eksamiks

SAJANDIL EHK UUSAEG Põhjasõda (1700-1721) Osapooled: Taani, Rootsi, Poola, Leedu Põhjused: Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Soov tagasi saada kaotatud alad Kaubateede hõivamine Tagajärjed: Eesti ala läks Vene võimu alla Venemaa sai väljapääsu Läänemerele Rootsi lakkas olemast suurriik Venemaa võitis Balti erikord Valitsema jäi luteri usk Asjaajamine saksakeelne Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus Riigistatud eramõisad tagastati nende eelmistele omanikele Tihedad sidemed Lääne-Euroopaga, tagas kiire arengu Talurahva olukord Talupojad olid pärisorjused Talurite seisundit enam ei halvendatud Majandus Arenes laevandus ja paadikaubandus Arenes tööstus ­ kalevivabrik, masina- ja metallitööstus EESTI 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ALGUL Talurahva õiguslik seisund...

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tartu linna ja Ülikooli ajalugu

Ülikool asus ajutiselt Tallinna, kus tegevus lõpetati 1665. aastal. Kolmas periood sai alguse 1699. aastal, mil ülikool kolis Pärnusse. Põhjasõja tõttu koliti ülikool 1710. aastal Rootsi ning ülikool lakkas olemast. (Salupere 2004:43) 2.2Keiserlik ülikool 1801. aastal tõi Aleksander I ülikooli Tartusse, keiserliku ülikooli asutamisakt kirjutati alla 12. detsembril 1802. Ülikool oli saksakeelne , kõik professorid peale vene keele ja kirjanduse õppetooli olid luterlased ja enamuses pärit Saksamaalt. Riik koolitas eeskätt arste ja pedagooge. (Salupere 2004: 45) Tolleaegseks rektoriks oli Gustav Ewers, tänu kellele tõusis Tartu ülikool Euroopa ülikoolide esirinda. (Salupere 2004: 47) 7 1893. aastal muudeti õppetöö venekeelseks ja ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks. Suure...

Akadeemilise kirjutamise...
44 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Ajalugu- Muinas- ja keskaeg

teenistus ladina keele. Hariduse tase keskajal Eestis. - Hariduse tase oli madal, sest ei olnud häid koole ja puudus õpetajaid. Raha ei olnud õppimiseks, rikastel koduõpe. kloostrite piires olid koolid, talupojad kirjaoskamatud. Miks ei jõutud maal koolide rajamiseni? - maal ei olnud koole, sest raha ei olnud ja ei olnud õpetajaid. keegi ei olnud sellest huvitatud. haridust saadi kirikust, ei olnud eesti keelset haridust. Reformatsioon Vana-Liivimaa koolides. - saksakeelne õpetus, vähem usuaineid, toimus linnakoolides B.Russow. - pühavaimukirikuõpetaja, eestlane, liivimaa provintsi kroonika kirjutaja Vana-Liivimaa ajalukku läinud W.von Plettenberg. - Liivi ordumeister 16. saj alguses. 1501,1502,1503- sõjakäigud venemaale, edukad. Sõlmiti vaherahu pikendustega. Paar edukat sõjakäiku ja kindlustas liivimaa sõdadeta äraelamise. Usupuhastuses üritas kaitsta katoliku kirikut. Viimane asjalik ordumeister. Millega on ajalukku läinud B. Von Dreileben...

Ajalugu
88 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel

Ka baltisakslaste seas tekkis eesti keele ja kultuuri huvilisi, keda on nimetatud estofiilideks, rajasid Õpetatud Eesti Seltsi 1838.a, see tegeles eesti keele arendamisega (andis välja kooliraamatuid), eesti ajaloo uurimisega. 1802.a pandi paika koolikorralduse alused kogu Venemaal. Kõige madalam kihelkonnakool (selle juures võis olla ka eraldi aste vallakool). Linnakool kandis nime elementaarkool, see oli enamasti saksakeelne . Järgmiseks maakonnakeskustes kreiskoolid, gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas, kõige kõrgem ülikool. Kreiskoolitasandilt alates õppetöö kindlalt saksakeelne. Kihelkonnakoolide õpetajate saamiseks rajati seminarid. Cimze seminar (nimi rajaja järgi) tegutses Valgas. Vallakoolide õpetajatele ka seminarid, Alaste ja Jädivere omad. Toimus teoste välja andmine mõlemas kirjakeeles. 1843.a ilmus E.Ahrensi grammatika, mis...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Leksikograafia

Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud. Suured sõnaraamatud valmivad kollektiivse töö viljana, sest neis kajastava materjali hulk on väga suur(M. Ehala 2001:182). Sõnastik koosneb sõnaartiklitest....

Eesti keel
24 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Köln (slaidid informatsiooniga; saksakeelne)

b Kohila Gümnasium 11.04.2012 Köln Köln ist die viertgrößte Stadt Deutschlands und die größte Stadt Nordrhein. Westfalens Es ist eines der ältesten Stadt in Deutschland. Köln liegt neben den Rein Köln ist Deutschlands Media Center Geete Talas Wappen und Karte Kölner Wappen Köln in Deutschland Muutke teksti laade Teine tase Muutke teksti laade Kolmas tase Teine tase Neljas tase Kolmas tase Viies tase Neljas tase Viies tase Geete Talas Bevölkerung In der Stadt leben noch als eine Millione Menche. 31,4% sind Einwanderer 17,2% sind nicht Deutsche Bürger...

Saksa keel
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

AJALUGU - PT.23 VAIMUELU

· Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. · Talurahvaseadused- kindlam koolikorraldus. · 1840 usuvahetusliikumi tagajärjel Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolid. · Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks-Tartusse 1828.a. elementaarkoooliõpetajate seminar. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. · Kohustuslik koolisundlus- 19.saj keskel. Esimesena Pilistvere kihelkonnas. 1870-80 üle eesti. · 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele). EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond) · Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht....

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti kirjandus I, kordamine

Eriti Petersoni oodid (pidulikus keeles luuletus antiiksetel eeskujudel) sisaldavad erksaid ,,värve", on filosoofilised. Päeva loojaminemine. 5. Johann Heinrich Rosenplänter ,,Beiträge" Johann Heinrich Rosenplänter 1782-1846. Tema esimese eesti-ainelise teadusliku väljaande rajaja. Kaks korda aastas välja antav ajakiri ,,Beiträge". Muljetavaldav saavutus. Ajakiri ilmus 1813-1832 - 20 vihikut. Kogumaht üle 3500 lehekülje. Peamiselt saksakeelne väljaanne ja sisaldas saksakeelseid uurimusi eesti keele kohta. Sisaldas ka eetikeelseid tekste. Koondas estofiile, õpetatud mehi, kes kirjutasid kaastöid. Kaastöölised Otto Wilhelm Masing, Peterson, Hupel, Luce. Rosenplänter õppinud Tartus ülikoolis Eesti koguduse õpetaja Pärnus. Beiträge veergudel seadis põhieesmärgiks eesti kirjakeele arendamise ja nõudis ka põhjalikku keeletundmist nende poolt, kes rahvaga tihedalt kokku puutusid...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Rootsi aeg küsimused ja vastused

4. Milles seisnes balti erikord? Miks oli sellest huvitatud Vene keskvõim, miks kohalik aadel? Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. a) kohalik aadel - koostati aadlimatriklid, mis pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. b) Vene keskvõim - tahtis, et baltikumi senised privileegid kaotataks ja siinsed provintsid liidetaks tihedamalt impeeriumiga. 5. Andke hinnang balti erikorrale talurahva seisukohast lähtudes. Baltisaksa aadli piiramata võim kohalikes küsimustes tähendas eestlaste õiguste allasurumist....

Ajalugu
132 allalaadimist
thumbnail
6
docx

KONTROLLTÖÖ MATERJAL: Vene aeg Eestis

Ta oli suurvürsti tütre koduõpetaja ning Eesti Kirjameeste seltsi president. 3 isamaa kõnet. Ta rajas Kurgja talu. Andis välja ,,Sakala" ja palju kooliõpikuid. Edendas ajakirjandust ja majandust. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle. Säilis aadli omavalitsus- rüütelkonnad. Luteri usk ja saksakeelne asjaajamine. Säilis linnade omavalitsus. Väikelinnad olid mõisnike võimu all. Maksukorraldus. Positiivne Balti erikonna puhul. Oli tõke Venemaa ja Baltimaade vahel. Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära. Välistas kolonisatsiooni. Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Tagas siinsete alade kiire arengu. Negatiivne Balti erikorra puhul. Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
17
doc

11. klassi ajaloo suuline arvestus

Aga juba 18 sajandi keskpaigaks hakkab rahvastik juba taastuma. Eesti elanike piir ületab ka juba poole miljoni. Kuigi Venemaa oli sõja võitnud, polnud ta kindel kohalike usaldusväärsuses, sellepärast alustati juba varakult restitutsiooniga ehk mõisamaade tagasi andmist nende eelmistele omanikele, mõisaga koos sai aadel tagasi ka oma õigused talupoegade üle. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaast veel luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias kindralkubernerid. Nende ülesandeks oli sõjaväeosade ülalpidamine ja maksude laekumise jälgimine. Kuna neid tegelikkuses see ei huvitanud, viibisid nad sageli Peterburis ja nende tööd tegid kaks valitsusnõunikku. Aadli omavalitsust teostasid endiselt 3 rüütelkonda. 1730-40 koostati erilised nimekirjad ­ aadlimatriklid. Ainult...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus :´´Vana hea Rootsi aeg ´´

Kõige parem asi üldse Rootsi ajal oli see ,et alguse sai Tartu ülikool ,sellest tulenes ka see ,et inimesed olid palju targemad kui ennem.Veel õpetati leeris sunniviisiliselt lugemist ja kirjutamist ,et inimesed täitsa rumalad ei oleks ,pärast leeris käimist oli eestlaste lugemis ja kirjaoskus uskumatult kõrge .Sellel ajal ilmusid ka esimesed grammatikad,tänu sellele ühtlustus eesti keel.Algas ka ajakirjandus ,aastal 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Mina arvan ,et Rootsi aeg ei olnud hea ,ega halb ,kuna talupoegadel ja üldse inimestel oli väga raske elu ,kuid samas arenenes märgatavalt haridus ....

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
22
docx

EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

· Eesmärgiks jõuda kirjaviisis kokkuleppee · Tulemuseks 1693 ilmunud Johan Hornungi eesti keele grammatika · Kuni 19 sajandini kehtinud kirjareeglid · 1686 Lõunamurdes Uus Testament · Tõlkijateks isa-poeg Virginius · Laiema kirjandusliku tegevuse algus · Stahli ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Eesti- ja Liivimaal" · 4-osaline paralleelselt eesti ja saksa keeles · 1675 kohaliku ajakirjanduse algus · Tallinnas hakkas ilmuma saksakeelne nädalaleht Vaimuelu ­ kõrgem haridus: · Eestvedajaks Johan Skytte · 1630 Tartus akadeemiline Gümnaasium · Muutus 1632 Tartu Ülikooliks · 1631 gümnaasium Tallinnas (GAG) · Tartu Ülikool (Academia Gustaviana) · Avati 15.10.1632 · Õppimine oli avatud kõigile ­ ka talurahvale · 4 teaduskonda - Filosoofia ­ baas - Usuteaduskond - Õigusteaduskond - Arstiteaduskond · Nominaalne õpiaeg 9 aastat · Õppetöö ladina keeles...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vene aeg( 18.saj)

saj) 1) Balti erikord Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati juba 1721.aastal Uusikaupunkti rahuga, mis sätestas Balti erikorra alused. Kehtima jäi senine maksukorraldus ja seadused. Kindralkuberneril oli õigus Balti erikorraga sobimatud seadused jätta välja kuulutamata. Valitsema jäi luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Eestimaa jagunes kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang (Harjumaa, Läänemaa, Virumaa, Järvamaa) ja Liivimaa kubermang( Saaremaa, Pärnu, Tartu). Eestis oli 10 linna. Linna valitses raad, kuhu kuulusid ainult aadlikud. Kodanikuõigused olid neil, kes kuulusid tsunfti või gildi ja olid sakslased. Aadlikud kanti erilistesse rüütlinimekirjadesse ehk aadlimartiklitesse. Balti...

Ajalugu
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun