TARTU ÜLIKOOL ROOTSI AJAL Eesti hariduse edendamisel oli oluline tegelane kindralkuberner Johan Skytte, kes oli Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tänu temale loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline Gümnaasium. 1631. aastal esitas Skytte kuningale palve muuta Tartu gümnaasium ülikooliks. 1632. aastal avati kuningas Gustav II Adolfi korraldusel Tartu ülikool, millest sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Juba 1641. aastast pärinevad ka esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. Ülikooli töö Tartus katkes Vene-Rootsi sõja tõttu ja Vene vägede rünnakuga Rootsi Balti provintside vallutamiseks 1656. aastal. Selle käigus kapituleerus ka Tartu linna piiravatele Vene vägedele. Tartu Ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid sõ...
Selle muutmiseks oli vaja korraldada pisut ümberkorraldusi, mida nimetatakse balti erikorraks. Võimas impeerium vajas kellegi toetust. Ainus, kes seda pakkuda võis, oli kohalik baltisaksa aadel. Juba sõja ajal hakati toetuse võitmiseks korraldama ümberkorraldusi. Käituti väga kavalalt, andes endistele omanikele nende mõisad tagasi, võites sellega ka rahva poolehoiu. Uuskaupunki rahuga sätestati Balti erikorra alused. Säilisid senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning tollipiir. Pisikeste vabaduste andmine andis palju kasu, sest näidati, et venestamine polnud oluline. Tähtis oli siiski poolehoiu võitmine ning see saatis edu. Poolehoiu suurendamiseks ning oma valduste kindlustamiseks vajati suuremat kindlustunnet. Selleks loodi aadlimartiklid. Taoline pugemis viis andis aadlikele poliitilisi ning majanduslikke eesõigusi. Samuti kaitses see neid väljast saabunud uustulnukate eest.
KODUNE TÖÖ 3 1.Kes on pildil? Kuidas ta on seotud Eesti ajalooga?(2p) Pildil on Georg Friedrich Parroti, kes oli Tartu Ülikooli esimene rektor. 2.Millal taastati Tartu Ülikooli tegevus? Miks Venemaa valitseja otsustas ülikooli tegevuse taastada?(2p) 21.-22. aprill 1802 taasavati Tartu ülikool. Seal koolitati tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. 3.Mis keeltes toimus Tartu Ülikoolis õppetöö?(2p) Tartu Ülikool oli saksakeelne Vene riigiülikool. 4.Kes on pildil? Millega ta kultuuriloos on tuntuks saanud?(2p) Pildil on Karl Ernst von Baer. Ta on kaasaegse embrüoloogia(teadus loote arenemisest) rajaja. 5.Reasta koolitüübid tähtsuse järjekorras, alustades madalamast.(1p) 2.Kihelkonnakool 3.Kreiskool 1.Vallakool 4.Gümnaasium 6.Kirjutage õige nimi.(5p) Kuusalu pastor, kes koostas uue eesti keele grammatika- Eduard Ahrens Eestlasest kunstnik, töötas Peterburis tsaari õukonnas- Johann Köler
november 1632 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond. Esimene rektor Johan Skytte Vene-Rootsi sõda 1656-1665 ülikool Tallinnas Tartu Ülikooli avamise kõne tiitelleht Academia Gustavo-Carolina (1690-1710) 1690. aastast ülikool taas Tartus Näljahädade ja Rootsi-vastase koalitsiooni tõttu koliti ülikool Pärnusse Ülikool suleti 1710 Kaiserliche Universität zu Dorpat (1802- 1918) 1802 taasavati Tartu Ülikool 1802 saksakeelne Vene riigiülikool 1803 eesti keele lektori ametikoht 1804-1809 praeguse peahoone ehitamine (arhidekt Johann Wilhelm Krause) 1828-1838 koolitati professoreid Venemaa ülikoolidele 1838 Õpetatud Eesti Selts 1824-1855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud 1870 Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS) 1884 pühitseti EÜS lipp, sini-must-valge trikoloor 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel Eesti Vabariigi Tartu Ülikool (1919-1940) 1
alustanud Tallinna Tehnikumis. Looming · Tema tööd olid vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnusega. · Maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid · Portreed jälgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. · 1890. aastate lõpupoole iseloomustab Paul Paua maalilaadi impressionistlik muljevärskus ja tundlikkus valguse suhtes. Seltskonnaelu · seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati Paul Rauda eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati Paul Rauda eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena · Ta ei abiellunud majandusliku kitsikuse pärast · 1893. aastal maalis Paul Raud tänaseks kadunud portreemaali ,,Daam hallis" millel portreteeritavasse neidu tugevasti kiindus.
Seetõttu võib arvata, et kroonika annab üpris moonutatud pildi eriti piiskopi rivaalide, ordu ja taanlaste tegevusest, püüdes nende rolli Liivimaal vähendada. Henriku kroonika originaalteksti pole säilinud, vanimaks ärakirjaks on 14. sajandi algusest pärinev Codex Zamoscianus Warsawiensis, mida peetakse ka kõige originaalsemaks ümberkirjutuseks. Esimest korda ilmus Henriku kroonika trükis juba 18. sajandil, samal ajal ilmus ka selle saksakeelne tõlge. Eesti keeles ilmus Henriku kroonika osi Jakob Hurda teoses "Pildid isamaa sündinud asjust", mis ilmus 1871. aastal "Postimehe" lisalehes ning 1879 ka eraldi raamatuna. Esimene täielik tõlge ilmus aastatel 18811884 Jaan Jungi poolt teostatuna. Esimene teaduslik väljaanne ilmus aga alles 1962. aastal Rootsis, seni teaduslikus mõttes parimaks tõlkeks peetakse 1982. aastal ilmunud Richard Kleisi tõlgitud ja Enn Tarveli toimetatud versiooni, kus paralleelselt eestikeelse
mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899 luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud. Loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegooria Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid - "Karistuskoloonias" (1919) "Maa-arst" (1919)
Kotkas,palk,liilia 3. 17.Sajandi trükised 3.1 Leida kindralkuberner Andres Torstenssoni korraldus 12.01.1678. aastast.Mida sisaldab(lühidalt)? Ratsateeninduskohustust 3.2 Leida Erik Dahlbergi korraldus 04.03.1697.Mida sisaldab? Mõisnikelt nõutakse võlguolevate laeka- ja saatekonnaraha tasumist. 4. Eesti ala mõiste register 4.1 Nimetada Noarootsi kihelkonna eramõisad: Pürksi, Vööla,Saare,Nõmmaküla,Paslepa,Riguldi,Tahu,Sutlepa 4.2 Leida Harju Madise kihelkonna Männiku mõisa saksakeelne nimetus.Mis tüüpi mõisaga oli tegemist? Tannenthal,karjamõis 5.Hingerevisjonide register 5.1 Keila kihelkonna läbiviidud hingerevisjoni materjalide otsing: Palju revisjonilehti leidub? 12
mõjukamaid juhte 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani Looming luuletus "Vesiroosid" 1899 luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" "Kõik on kokku unenägu" "Tuli ja tuul" On tunnustatud 1939. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgiga Franz Kafka 3. juuli 1883 Praha 3. juuni 1924 Klosterneuburg Juudi päritolu saksakeelne kirjanik Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele. Oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud. Loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegooria Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine. Novellid - "Karistuskoloonias" (1919) "Maa-arst" (1919)
VENEAEG 1721-19saj esimene pool Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus va...
Professor T. H. Kjellini Tallinna keskaegsete kindlustuste uurimised 1925.1926. aastal. Tartu 2006, lk. 18. 5 Informatsioon pärineb Neitsitorni animatsiooni ja veebiteksti materjalidest. Risto Sulu Näiteks Kiek in de Kök oli mugandatud juba vene keelde ,,---"6 Tolleks hetkeks ei olnud veel ,,Mädchen-Thurmi" saksakeelset nimekuju tõlgitud ja mugandatud vene keelde ning kasutusel oli saksakeelne nimevariant. Esimeses eestikeelses Tallinna reisijuhis, mis ilmus 1910. aastal seoses VII üldlaulupeoga, ei olnud Neitsitorni mainitud, küll aga Kiek in de Kök-i. 7 1915. aasta vene keelses reisijuhis on juba tõlgitud torni nimi vene keelde. Välja on toodud nii saksakeelne vaste ,,MädchenThurm" kui venekeelne ,, ". See asus raamatu andmetel Siversi aias ja oli kirjutamise hetkel asustatud.8 Selleks ajaks oli torni nimekuju mugandatud ja tõlgitud vene keelde.
Õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. · Talurahva haridustee: vallakool -> kihelkonnakool. · Talurahvaseadused- kindlam koolikorraldus. · 1840 usuvahetusliikumi tagajärjel Lõuna-Eestis õigeusu maarahvakoolid. · Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks-Tartusse 1828.a. elementaarkoooliõpetajate seminar. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlaste kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. · Kohustuslik koolisundlus- 19.saj keskel. Esimesena Pilistvere kihelkonnas. 1870-80 üle eesti. · 1880 peaaaegu täielik lugemis ja 30-40% kirjutamisoskus(tänu rahvakoolidele). EESTIKEELNE KIRJASÕNA. · ILMALIK KIRJANDUS- 19.saj eestikeelses kirjakeeles valitsevaks. - Peamisteks levitajateks kalendrid(sajandi keskel kümmekond) · Tarto maa rahwa Näddali-Leht- esimene eestikeelne(tartumurdeline) ajaleht.
kirjasõna Ahrensil tuli uue grammatikaga. 1) Põhjasõja tagajärjed Pärast Põhjasõda vähenes eestlaste arv poole võrra. Selle tõttu jäi palju põlde harimata ning paljud talud jäid tühjaks, samuti mõisad jäid viletsasse seisusesse. 2) Balti erikord oli mõlema valitsuse huvides Venemaa jaoks oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. Mõisnikele tagastati Rootsi ajal riigistatud maad, sälis saksakeelne asjaajamine ja luteri usk. Poliitiline korraldus: · Võim vahetub Põhjasõja käigus 1710 · Vene riigi euroopalikud reformid (Peeter I) · Balti kubermangud: Eestimaa ja Liivimaa (Kuramaa) · Jõudude vahekord Põhja-Euroopas ei olnud selgelt püsiv Balti kubermangude valitsemine: · Balti erikord - Eelnes restitutsioon - Aadlimatriklite sisseseadmine - Kultuurilise omapära säilimine
koheselt esimesest talvest. Emakeel ja usuõpetus võisid olla emakeeles. Toimus õpetajatevahetus. Kes ei osanud vene keelt lasti lahti, hakati õpetajaid sisse tooma Venemaalt. Koolis keelati igasugune eestikeelne suhtlus. Karistati väga tõsiselt kui tabati eesti keeles kõnelemas. Venestamine toimus ka läbi kiriku ning usu. Kutsuti inimesi üles õigeusku vastu võtma ning hakati ehitama vene õigeusu kirikuid. Sellest ajast on pärit ka Nevski katedraal. Keelati igasugune saksakeelne asjaajamine. Valdades toimusid asjaajamised samuti vene keeles. Dokumendid ja blanketid muudeti venekeelseks. Riigiasutustes, politseis, kohtus toimus kõik samuti vene keeles. Kõikide saksapäraste nimedega linnade ümber nimetamine venepärasteks. Ülikoolides venekeelne õpe. Asuti survestama kohalikke ajalehti. Mõned liiga rahvuslikud ajalehed keelati hoopis. Asutati ajalehti, mis kannaksid venelikke ideid edasi. Hakati kontrollima ajalehtedesse minevat infot.
• Aadlimatriklite koostamine 1730.-40. aastatel. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Balti erikord • Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse, • kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega, • kehtima jäi senine maksukorraldus, • valitsevaks usuks jäi luteri usk, • säilis saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Balti erikord Balti erikorra tulemused: - Kinnistas aadli piiramatut võimu põlisrahva, eestlaste üle. + Aitas säilitada kohalikku kultuuri ja omapära, + välistas Vene kolonisatsiooni, + võimaldas pidada tihedaid sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas teiste Venemaa kubermangudega kiirema arengu. Asehalduskord (1783-1796) • Katariina II (valitses aastail 1762-1796) • Taotles Baltikumi seniste
Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Lugemisoskus hakkas levima, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nendegi haridus oli puudulik. Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid suured teened ka Liivimaa vaimulikkonna eesotsas seisnud kindralsuperintendendil Johann Fischeril. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsaõpetuse nõue. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Hakati ka vaimulikku kirjandust eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eral...
Kõige parem asi üldse Rootsi ajal oli see ,et alguse sai Tartu ülikool ,sellest tulenes ka see ,et inimesed olid palju targemad kui ennem.Veel õpetati leeris sunniviisiliselt lugemist ja kirjutamist ,et inimesed täitsa rumalad ei oleks ,pärast leeris käimist oli eestlaste lugemis ja kirjaoskus uskumatult kõrge .Sellel ajal ilmusid ka esimesed grammatikad,tänu sellele ühtlustus eesti keel.Algas ka ajakirjandus ,aastal 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". Mina arvan ,et Rootsi aeg ei olnud hea ,ega halb ,kuna talupoegadel ja üldse inimestel oli väga raske elu ,kuid samas arenenes märgatavalt haridus .
1265. a Liivimaa ordu rajab Paide Konrad von Mandern Järvamaa ja Alempoisi piir Stensby lepingu alusel ei tohtinud Järvamaale Taani kuninga loata linnuseid ehitada Varasemalt polnud seal tihedamat asustust, sest Henriku kroonikast pole selle kohta midagi teada Linnaõigused Järvamaa keskus, kaubaasula 1291. a linnaõigused Ordumeister Halt Linna nimi tuleneb ilmselt linnuse ehitamisel kasutatud paekivist Saksakeelne nimi: Wissenstein ehk valge kivi Eestikeelne esialgne nimetus: Paede nüüd Paide Click icon to add picture Click icon to add picture Paide keskajal Paide keskajal Vähe kirjalikke allikaid Haigemaja ja gildimaja Arheoloogilised kaevamised ainult Tegelikult: alla 1000 inimese, ordulinnuse alal mõnikümmend maja, ainult üks kirik,
aastal (avati ülikooli eelkäija Tartu gümnaasiumi juures) sai alguse raamatutrükkimine Eestis. Trükiti ligikaudu 1300 köidet. Tartu Ülikooli avamise kõne, rariteetse raamatu tiitelleht 18. sajandi lõpul kattusid Vene keskvõimude hariduspoliitilised huvid baltisaksa eliidi taotlustega. 21.22. aprillil 1802 taasavati Tartu ülikool rüütelkondadest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. 12. detsembril 1802 Aleksander I poolt kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool (Kaiserliche Universität zu Dorpat; Imperatorski Derptski Universitet). Ülikooli klassitsistlikus stiilis peahoone on ehitatud 18041809. Aastatel 18281838 koolitati Tartu Ülikooli Professorite Instituudis tulevasi professoreid Venemaa ülikoolidele. Aastal 1803 avati eesti keele lektori ametikoht. Aastal 1838 asutati ülikooli juures Õpetatud Eesti Selts (Gelehrte Estnische Gesellschaft).
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kurit...
lugema. 4-9 eluaastal õppis Marie Väike-Rootsikantsi tänaval väikelaste koolis. See kool oli tasuline ning kahjuks ei jätkunud perekonnal raha, et tüdruk saaks õpinguid seal jätkata. Vanusevahemikus 10-15 õppis Marie Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. See oli saksakeelne nelja- ja vahel viieklassiline kool. Sealt koolist tüdruk lõputunnistust ei saanud. Arvatakse, et seda perekonna rahapuudusel, kuid Marie ise on öelnud, et kuna ta oli andeks õpilane, siis arvati ta siiski lõpetajate hulka. Kuna kool oli saksakeelne, siis süvendas see ka saksa ja vene keele tundmist ja saksa klassikalist kirjandust.
saatis kuningas 1694.a. Liivimaa rüütelkonna laiali ning allutati rüütelkonna maapäev kindralkubernerile. Sellega kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Balti erikord kujutas endast, et kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused ning Balti aadel ja linnad säilitas Vene impeeriumi koosseisu laialdase omavalitsuse. Balti erikorda oli vaja selleks, et see kinnitaks Baltikumi valitsemise põhijooned. Balti erikorra iseloomulikud tunnused: valitses luteriusk, saksakeelne asjaajamine ning oli ka tollipiir. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära ning välistas Vene kolonisatsiooni. Balti erikord võimaldas ka tihedamaid sidemeid L. - Euroopaga ning tagas kiire arengu. Balti erikorra negatiivsed jooned: seoses aadlimatrikliga omasid eesti-ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi üksnes aadlikud ning nende piiramatu võim sai teostuda üksnes eestlaste õiguste allasurumise hinnaga. Positiivne oli aga, et Balti
(väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Oli ,,Eesti Postimehe" toimetaja ja paar aastat hiljem nimetas ta lehe ümber ,,Postimeheks". Ilmus F. J. Wiedemanni sõnaraamat ja kuus aastat hiljem grammatika, mis oli kuni 20. saj lõpuni parim eesti keele teaduslik grammatika. Ferdinand Johann Wiedemann: Oli keeleteadlane ning eesti ja teiste soome- ugri keelte uurija. Kirjutas eesti-saksa sõnaraamatu. Samuti aitas kirjakeele stabiliseerumisele kaasa tema saksakeelne eesti keele grammatika. Tema teos Eestlaste sise- ja väliselust kujutab enesest rikkalikku kogu vanasõnu, kõnekäände ja mõistatusi. Sajandi alguses keelelise korrastamisega tegelesid Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid. Eesti Kirjanduse Selts: Asutati 6. augustil 1907. Eesmärgiks kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis. Selts muutus kiiresti ülemaaliseks organisatsiooniks, kuhu kuulus üle 2000 liikme. Korraldab ja toetab teaduslikke uurimisi,
Milles seisnes ja mida tõi kaasa venestamine? Eestlastele suruti peale vene keelt ja kultuuri. Tõi kaasa vene keele kehtestamise nt koolis, õppekeeleks oli vene keel(usuõpetus oli eesti keeles), õpilastel keelati suhelda eesti keeles, õpetajaid vallandati, kuna nad ei osanud vene keelt, kirja-ja lugemisoskus langes. Levitati õigeusku. Keelati rahvuslikud organisatsioonid(EKS). Milles seisnes ja mida andis Eestile Eesti Üliõpilasselts? Tartu ülikool oli pärast taasavamist saksakeelne ning seejärel otsustati algatada eesti soost üliõpilaste kooskäimine.
peapööritus, naha muutumine kahvatuks, pulsi kiirenemine, oksendamine, kõhulahtisus, hingamise kiirenemine ja krambid. Erinevalt surmaputkest ei vähene mürkputke mürgisus ka taime kuivatamisel, nii et ta jääb alati ohtlikuks. 3. Must belladonna ehk karumustikas - Atropa belladonna Musta belladonna lehed ja viljad sisaldavad surmava toimega mürgiseid alkaloide atropiini, skopolamiini ja hüostsüamiini, mis kutsuvad esile deliiriumi ja hallutsinatsioone. Saksakeelne nimetus Tollkirsche vihjab sellele, et karumustika marju süües võib hulluks minna. Täiskasvanu puhul on surmavaks annuseks 10–20 marja ja lastel 3–4 marja. Lehtede ohtlik annus algab 5 grammist ja juurtel 10 grammist droogist. Isegi karumustika mahla hõõrumine nahale kutsub esile hallutsinatsioone ja meeltesegadust, mistõttu kasutati seda keskajaegsetel nõiaprotsessidel. Süüalusele anti karumustika mahla, et temalt oleks lihtsam süütõendeid välja pressida 4
aastaselt luuletama. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja-, vahel ka viieklassilises, saksakeelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948)
Eesti 19. saj Balti kubermangude elanikkonna enamiku moodustasid eestlased ja lätlased. Valitsev elanikkonnagrupp baltisakslased ligi 5% rahvastikust. Lisaks neile veel juute, venelasi, rootslasi jt. Enamik elas maal, linnades ülekaalus saksakeelne elanikkond. Balti suuremad linnad olid kubermangukeskused Riia, Jelgava ja Tallinn. Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802
TEINE MAAILMASÕDA KT. SÜNDMUSED: 1) Austria ansluss Aeg: 1938a. 13.märts. Põhjused: · Austria oli saksakeelne maa, seal oli palju Hitleri pooldajaid · Euroopa ei aimanud Saksamaa ohtu. · Majanduslikult kehval järjel. 2) Müncheni konverents: Aeg: 1938a. 29. sept. 3) MRP = Molotovi ja Ribbentropi pakt. Aeg: 1939a. 23.aug. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri aga Soome, Eesti, Läti, Poola isaosa ja Bessaraabia. 4) II MS. Algus: 1939a. 1.sept. (Saksamaa tungis Poolasse) Lõpp: 1945a
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara...
ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. HARIDUSOLUD 19. sajandil sätestati seljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool, kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangudes ning ülikool. 1840. aastal usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestisse õigeusu maarahvakoolid. Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19. sajandil oli peamiseks kirjanduseks ilmalik kirjandus, mida levitati peamiselt kalendrites. Esimese eestikeelse ajalehena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821- 1823, 1825) Marahwa Näddali-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis
baltisaksa võimu). Ta oli suurvürsti tütre koduõpetaja ning Eesti Kirjameeste seltsi president. 3 isamaa kõnet. Ta rajas Kurgja talu. Andis välja ,,Sakala" ja palju kooliõpikuid. Edendas ajakirjandust ja majandust. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Aadel sai tagasi kõik õigused talupoegade üle. Säilis aadli omavalitsus- rüütelkonnad. Luteri usk ja saksakeelne asjaajamine. Säilis linnade omavalitsus. Väikelinnad olid mõisnike võimu all. Maksukorraldus. Positiivne Balti erikonna puhul. Oli tõke Venemaa ja Baltimaade vahel. Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära. Välistas kolonisatsiooni. Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Tagas siinsete alade kiire arengu. Negatiivne Balti erikorra puhul. Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks
Kõige soodsamalt mõjutas Balti erikorra sisse seadmine eelkõige Balti aadli olukorda. Seda seetõttu, et Venemaa käik oli mõeldud just selleks, et meelitada Eestimaa ja Liivimaa aadleid ning võita nende poolehoid. Selleks viidi läbi restitutsioon, mille käigus anti suurem osa Rootsi ajal riigistatud mõisadest tagasi nende endistele omanikele. Balti aladel jäid kehtima endised seadused, maksukorraldus, usk, saksakeelne asjaajamine, tollipiir ja varasemad õigused talupoegade üle. Selline olukord oli kahtlemata kohalikele aadlikele meelepärane, kuna tõenäoliselt arvati, et peale Baltimaade vallutamist osutuvad muutused palju negatiivsemaks. Võrreldes Rootsi ajaga oli balti-sakslaste seis kahtlemata paremaks muutunud nad said tagasi suurema osa oma endistest valdustest ning ka suurema võimu, kuna venelased ise tegelesid kohalike asjaajamistega äärmiselt vähe.
1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 16861687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabits ja Virginiuste välja antud lõunaeestikeelne Uus Testament. Rootsi aega loetakse ka eesti ajakirjanduse alguseks. 1675. aastal ilmus Eesti esimene ajaleht, paraku ei olnud see eestikeelne, vaid saksakeelne. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis toi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Muutusid linnade kirikud. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Talupojakultuur aga säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Elati rehemajades ja söödi endiselt rukkileiba. Muutus riietus, mis oli peamiselt Rootsi päritolu, näiteks pikitriibuline seelik naistel, meestel põlvpüksid. Rootsi ajal hakati
Arutlus Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri arengut Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; üldjoontes loetakse selle alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõpuks võib aga lugeda Põhjasõja alguse. Rootsi aeg kestis Eestis peaagu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Kuid millised muutused tõi Rootsi aeg kaasa Eesti kultuuri arengus? Talupoegade jaoks otsustas Rootsi riik sisse seada rahvakoolide süsteemi. Eesti rahvakooli alguseks võib lugeda 1687. aastat, sest siis hakati teadlikult riikliku poliitika tulemusena kooliharidust andma lihtrahvale (toodi sisse kihelkonnakoolide seadus). Selleks, et aga lihtrahvale haridust pakkuda oli vaja koolmeistreid ning õpetajaid, keda õpetati Forseliuse se...
Kuidas nimetati Eesti, Läti ja Leedu vahel 1934. aastal sõlmitud liitu? Balti Antant Millise mõjuka rahvusvahelise organisatsiooni liikmeks sai Eesti Vabariik 1921. aastal? Rahvasteliit Kuidas nimetati Eesti Vabariigis valitsuse juhti 1920. aastatel? riigivanem Kus sõlmiti septembris 1938 Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel kokkulepe, et Tšehhoslovakkia peab Sudeedimaa loovutama Saksamaale? Münchenis Kuidas nimetatakse rahvapärase nimega poliitilist jõudu Eestis, mis kerkis esile majanduskriisi ajal ja esitas omapoolse põhiseaduse eelnõu? Vapsid Kuidas nimetatakse kõnekeeles Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel 1939. aastal sõlmitud vastastikuse abistamise pakti? (kaks sõna) Baaside leping Kuidas nimetatakse kõnekeeles 1939. aastal Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungi pakti? (kolm sõna) Moloto-Ribbentropi pakt Kuidas nimetatakse Eestis 1925. aastal kehte...
otsis ta selle välja Punscheli koraaliraamatust ja vaatas, kuidas see nootides välja nägi, mida ta õppis sel viisil lugema ja mängima. 15-aastaseks saanuna siirdus Miina Härma koos isaga K. A. Hermanni juurde, kes lubas anda "ühe tunni nädalas kompositsioonis ja klaverimängus". K. A. Hermanni juhtis samal ajal "Vanemuise" segakoori. Härma esimesed laulud pärinevad just sellest perioodist. Vahepeal lõpetas ta Tartus K. Schulze tütarlastekooli, mis oli saksameelne ja saksakeelne. Käis ju tollel ajal haridusega kaasas saksa keel ja eesti keele rääkimine polnud haritud inimesele sobilik. Sellest hoolimata ei suutnud kool murda Härma isamaa-armastust, mille kujunemisel oli suur osa Lydia Koidula luulel. 1883. aastal astus 19- aastane neiu Peterburi konservatooriumi. Õppimine läks hästi ja 1890. a. lõpetaski Härma konservatooriumi vabakunstniku diplomiga. Peale konservatooriumi lõpetamist jäi Miina elama Peterburi. 1894. aastal toimus Tartus 5
Toomkirik Tallinna Toomkiriku ehk Tallinna Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkiriku ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse poolde. Riiklikus registris on kogudust esmakordselt mainitud aastal 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster. Dominikaani mungad alustasid kivist klooster-kiriku ehitamist kohale, kus praegu astseb Tallinna Toomkirik, kuid konflikt Taani kuninga vasallide ning Mõõgavendade Ordu rüütlite vahel pani kiriku ehituse seisma. Alles pärast vaenupoolte vahel rahu sõlmimist aastal 1240 valmis uus kivist kirikuhoone. Tallinna Toomkirik on pühitsetud Pühale Neitsi Maarjale. 1240. aastal nimetas Taani kuningas Valdemar II kiriku Tallinna...
ETTEVÕTMISED *Laulupidu *18.-20. 06 1969 *Tartus *eestvedaja oli Jannsen *Künnivõistlus *1874 *korraldas Jakobson *Eesti Üliõpilaste Seltsi lipu õnnistamine *sini-must-valge *1884 *Otepää kirikus *Folkloori kogumine *1888 *Hurt *Eesti Aleksandrikooli peakomiteed *tantsupeod *loteriid *näidendid VENESTAMINE *Tartu Ülikoolist sai venestamise käigus Jurjevi Ülikool *1880-1890. Ndad *HTG oli saksakeelne (1883) AASTAARVUD *1871 loodi Aleksandrikooli peakomitee *1865 asutati Vanemuise laulu- ja mänguselts *1866 Estonia *1869 esimene eestlaste üldlaulupidu *1870 EPS *1872 EKS *1868 Jakobsoni esimene isamaakõne *1878 ajaleht Sakala *1881 tapeti Aleksander II *1888 üleskutse rahvaluule kogumiseks (Hurt) *1884 pühitseti EÜS lipp
esinduskogu idee, muuta talupoegade koormistele piirid, õigus mõisnik elu. kohtusse kaevata. Suutis laiendada Venemaa piire: Türgilt vallutas Musta mere põhjaranniku, sai suure osa Poolast. Venemaa 19.sajandil Eesti alad 19.sajandil Aleksander I (valitses 1801-1825): Valdav osa elanikkonnast elas maal, Valitsemisreform: ametnikkonna kasv, linnades enamuses saksakeelne bürokraatlik asjaajamine, võimu elanikkond. kuritarvitamine. Kindralkuberner , Talurahvareform: piirata seadustega kubermanguvalitsused talup. ja mõisnike suhteid. Haridusreform: ühtne koolisüsteem, viis 1802-taasavati Tartu Ülikool. õpperingkonda- eesotsas ülikool, neli Kasvab kohalik haritlaskond. koolitüüpi: kihelkonnakool, Ülikooli pääsesid ka eestlased ja
MARIE UNDER 1883 1980 Sündis Tallinnas 27. Märts 1883. Aastal. Haridus: · 1893 1893 saksakeelne erakool. Õppis saksa, vene ja prantsuse keelt. Häid teadmisi pakkus kool saksa kirjandusest, millest kujunes kogu eluks virgutusi andvaks Goethe mõttemaailm · 1891 1900 Tallinna saksa tütarlastekool 13. aastaselt hakkas tegema saksa keelseid värsikatsetusi. Hans Laipman soovitas kirjutada eesti keeles. Varjunime ´Mutt´ all ilmusid 1904. aastal luuletused ,,Postimehes" ja ,,Uudistes".
olnud võimalik teadustöö ja ülikooliharidus. Tartu ülikooli kasvandikest aitas eesti keelt edendada Johann Gutslaff, kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Piibli, Andreas Virginius kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Uue Testamendi, osa Vanast Testamendist,ning osales suure katekismuse ja lauluraamatu tõlkimises. Martin Gillaäust peetakse esimeseks, kes mõistis, mis on eesti keeles omastav kääne. 2.Venemaa keisririigi aeg Tartu Ülikoolis 1802 sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool. 1809 valmis ülikooli praegune peahoone. Asutati Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Üliõpilaste Selts. 1889. aasta venestuslainega kehtestati õppetöö andmise keeleks vene keel. Tehti palju muudatusi ning ülikool haris vene impeeriumile palju kõrgeid ametnikke ning teadlasi. Esimene maailmasõda häiris ülikooli tööd kõvasti. Peale Vene ülikooli lõppu 1918, avati Maaülikool, mis peale paari kuud siiski oma töö lõpetas ning ülikool anti üle Eesti Ajutise
luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja, vahel ka viieklassilises, saksakeelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Marie on hiljem öelnud, et teda kui väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänavapaberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi Marie Underi elulugu: Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar
1.Põhjasõja eeldused- Siseolukord polnud kiita Näljahäda Suri kuningas Karl 11,võimule tuli 15.a kuningas Karl 12. aadlikud ajasid Rootsi vastast poliitikat paranesid Venemaa ja Poola suhted,lisandub Taani Rootsi vastu looli liit Rootsi liitlased läksid omavahel tülli 2.Sõjas osalenud riigi-Saksa kuurvürst August 2 Tugev,Vene tsaar Peeter 1, Taani kuningas Frederic 4 3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi ...
aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika (vana kirjaviis). Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Arvan, et isegi ilma Rootsi ajata oleks loodud grammatika raamatuid, kuid hoopis hiljem (vene ajal tohtis ju ainult vene keelt rääkida ja vene keelseid teoseid avaldada). + Ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht "Ordinari Freytags Post-Zeitung". + Avati Akadeemiline gümnaasium, Tartu ülikool. 1630. aastal loodi Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti ümber Tartu ülikooliks. See on üks Euroopa vanimaid ülikoole. - Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. - Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest
Lydia Koidula eesti rahvusliku teatri rajaja Raido Treibek 7.klass 2010 Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. ,,Vanemuise'' seltsi nooremate liikmete hulgas algas sihiteadlikum teatrihuvi eriti pärast teatrikeelu kadumist Tartus. Tartlastele oli saksakeelne ,,Novumi'' suveteater linnataguse Tamme kõrtsi juures tuttav. Linnas oli saksa käsitööliste selts muretsenud endale suure krundi (praegu ,,Vanemuise'' väikese maja park), kuhu ehitati seltsimaja, rajati suveaed ning 1870. a veel varju andev teatrihoone. Teada on samuti saksakeelseid teatrimänge mõnede tartlaste(ka J.V.Jannseni) kodudes. Algul täielikult teatri vastu olnud J.V.Jannsen hakkas noorema generatsiooni teatrimõtet
teha. Tema eesmärgiks oli kutsuda rahvast tagasi algallika pühakirja juurde, mitte alustada sõda kirikuga. Reformatsioon 31. oktoober 1517 toimus sündmus, mis tõi Martin Lutheri tähelepanu keskpunkti. Ta naelutas Wittenbergi ülikooli kiriku uksele oma 95 teesi. Seda võib lugeda esimseks kutseks võitlusesse. Lutheri tugevaks toetajaks saii Saksi kuurvürst Friedrich Tark. 1522. aastal sündis Wartburgis seitsme kuuga Uue Testamendi saksakeelne tõlge. Vana Testamendi tõlkimise lõpetas ta aastaks 1536. Tema saksakeelne piibel pani aluse tänapäeva saksa kirjakeelele jamõjutas tugevasti paljusid teisigi keeli, sealhulgas ja eesti kirjakeelt. Lisaks kirjanduslikule tähtsusele omas Lutheri tõlgitud piibel ka suurt mõju reformatsioonile. Selle tulemusena ei saanud vaimulikkond enam uusi dogmasid kujundada, mida koguduse liikmed oleksid pidanud lihtsalt uskuma. Piiblist sai ainus usuallikas ning see tungis sügavale rahvamassidesse
sammudest talurahva kaitsmisel. Kihnu jõnn- Eestimaa kubermangu kuulsaim metskapten. G.Fr.Parrot- Tartu ülikooli esimene rektor, tänu kelle headele suhetele Aleksander I-ga oli Tartu ülikoolil lai autonoomia ja rahaline toetus. W.Struve- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus astronoom. M.H.Jacobi- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus füüsik. K.E.von Baer- Tartu ülikoolis tegutsenud kuulus bioloog, kes avastas imetajate munaraku. J.Cimze- Valgas asetsenud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. O.W.Masing- Andis aastail 1821-1823, 1825 välja ,,Marahwa näddalaleht"-e. Fr.R.Faehlmann- Tartu ülikoolis arstiks õppinud ning hiljem lektoriks hakanud mees, kes aastal 1838 rajas Tartus Õpetatud Eesti Seltsi. J.Köler- Venemaal kuulsaks saanud maalikunstnik, võttis osa Eestimaa rahvaliikumistes. Ph.Karell- Keisrite Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, võttis osa Eestimaa rahvaliikumistes. J
Kaua Marie seal väikelastekoolis käia ei saanud, kuna vanematel puudus raha selle eest tasumiseks. (5) Vanusevahemikus 10 - 15 õppis Marie Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. See oli saksakeelne nelja- ja vahel viieklassiline kool. Sealt koolist tüdruk lõputunnistust ei saanud. Arvatakse, et seda perekonna rahapuudusel, kuid Marie ise on öelnud, et kuna ta oli andeks õpilane, siis arvati ta siiski lõpetajate hulka. Kuna kool oli saksakeelne, siis süvendas see ka saksa ja vene keele tundmist ja saksa klassikalist kirjandust. (5) Peale Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkooli läbis Marie Under Fr. Fröbeli lasteaednike- kursused. Peale kursusi töötas ta ühe suve parun Stackelbergi Risti mõisas lapsehoidjana. 4 Peale seda töötas Under lühikest aega Viru tänava Biecki paberikaupluses kassapidajana. Vabal ajal kirjutas ta ka saksa keeles luuletusi. (1, 66; 5)
Ennemuistsed jutud"(1866).muinasj utud."Kalevipoeg"- eepos. Lydia (1843- Sai tütarlapse kohta Kirjutanud ~300 J.V.Jannseni Eesti Koidula 1886) hea hariduse. Pärnu luuletust. Eluajal vanim tütar. rahvusteatri 43.a saksakeelne ilmunud luulekogud- Töötas isa looja. Eesti tütarlastekool. ,,Waino-Lilled" ja abilisena ,,Perno kirjanduse Tartu Ülikool ,,Emmajöe Öpik". Postimehes". kõige koduõpetaja. Looming sündis kui Suri vähki. tuntumate eesti kirjakeel oli isamaaluulet
4.–9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, mis asus Väike-Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja, vahel ka viieklassiline, saksakeelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878–1948) ning noorpaar kolis Kutšinosse Moskva äärelinn a. Neil oli kaks last – Dagmar (1902–1994) ja Hedda (1905–1988) Esimene luuletus Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
