Et aga meie oma tarkus ei ulatunud, küsisime kupjalt nõu, ja tema ütles: «Ma mäletan, et talupojad endises ebausus oma peajumalat «Taaraks» kutsusid ja teda praegu veel salaja austavad. Pange Tölbile nüüd talupoegade hirmuks nimi «Tarapita», sest saksa keeles öeldakse «Taara» asemel «Tarapita».» Ja sestsaadik hüüame Tölpi Tarapitaks.» «Kes see kubjas on?» küsis Jaanus. «Kes ta on? Eks ta ole meie kubjas.» «Ei, ma küsin, mis mees ta on -- maamees või saks?» «Tont teda teab! Vist mõni värdjas. Ta ise räägib veidrat keelt, ütleb «Pauerunt», kus peab olema «Bauerhund», ja kirub: «Häh, tu teivel! Häh, tu teivel!»» Jaanus ei lausunud selle peale midagi, aga ta ei hüüdnud Tarapitat kordagi nimepidi ja tõmbas kulmu kortsu, kui teised teda nimetasid. Oodo ei pannud seda tähelegi. Ta oli koera südamesõber ja mängis temaga nagu oma ven- 20 naga
Parlament ise liidu seaduseelnõusid koostada ei saa. Pole mõju ka põllumajanduspoliitikale raha kulutamise seisukohalt. Esitab nõukogule ja komisjonile järelepärimisi (aastas u 4000). Järelevalvefunktsioon komisjoni töö üle. Otsustamisfunktsioon eelarveküsimustes (koos nõukoguga teeb eelarve parandused). Kiidab heaks uute ja assotsieerunud liikmete vastuvõtmise. 2004. a osales Eesti esmakordselt europarlamendi valimistel. Eesti saadikud on Tunne Kelam (Isamaaliit), Katrin Saks (SDE), Marianne Mikko (SDE), Andres Tarand (SDE), Toomas Savi (Reformierakond) ja Siiri Oviir (Keskerakond). 2007. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogul otsustati, et parlament teeb oma uue saadikukohtade 17 jagamise ettepaneku oktoobrikuus, misjärel saaks Euroopa juhid seda arutada reformilepet käsitleval tippkohtumisel. Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon kiitis omaalgatusliku raporti saadikukohtade jagamise kohta heaks
otsustas 2006. aasta sügisel Euroopa Parlamendi valimise seadust muuta. See tähendab, et valituks osutub kandidaatide nimekirja eesotsas olnu, samas kui seni reastati kandidaadid ümber valimistel saadud häälte arvu järgi ning europarlamenti pääses enim toetust saanud inimene. Suletud nimekiri jätab erakonnale võimaluse pakkuda välja oma kandidaatide eelistus, järjestades kandidaadid nimekirjasiseselt. Praegu esindavad Euroopa Parlamendis Eestit sotsiaaldemokraadid Katrin Saks, Marianne Mikko ja Andres Tarand, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tunne Kelam, reformierakondlane Toomas Savi ja keskerakondlane Siiri Oviir. Infot Euroopa Parlamendi valimiste kohta saab: · Euroopa Parlamendi valimisi kajastav koduleht · Vabariigi Valimiskomisjoni koduleht · Eesti Rahvusringhäälingu Euroopa Parlamendi valimiste portaal Vt ka Eurobaromeetri arvamusküsitlusi Euroopa Parlamendi 2009. aasta valimiste kohta.
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Millal, kus ja kuidas kukuvad eakad? Enamasti kodus - 85% 57% kukkumisi päevasel ajal 16% püstitõusmisel 18% komistamine või trepist kõndimisel 14% kukkus voodist välja 4% istus toolist mööda 3% unustas rulaatorit kasutada (dr Saks loengumaterjalid) . Sümptomid reieluumurru korral Valu puusaliigeses ja kubemepiirkonnas vigastatud jalale ei saa kanda keharaskust vigastatud jalg on tervest jalast lühem ja välisrotatsioonis patsient ei suuda selili asendis sooritada puusa painutust. Ravi operatiivne – luu terviklikkuse taastamine sisemine fiksatsioon (osteosüntees, kruvid) osaline või täielik liigesprotees konservatiivne prognoos: paranemine 6-12 kuud või tüsistused
1930-tel aastatel seati ülikoolides sisse sisseastumiskatsed, sest tekkinud oli haritlaste üleproduktsiooni oht. Samaaegselt hakati suuremat tähelepanu pöörama kutseharidusele. 01.12 1919 avati eestikeelsena Tartu Ülikool. Lahkunud vene ja saksa õppejõude püüti asendada eestlastega, lisaks tulid appi soome ja rootsi teadlased. Suurt rõhku pandi rahvusteaduste arengule (eesti keel J. V. Veski, J. Aavik, A. Saareste, ajalugu- H. Kruus, H. Moora; eesti geograafia E. V. Saks, eesti botaanika T. Lippmaa jne) TÜ kõrval tegutsesid kõrgkoolidena veel Riigi Kunsttööstuskool, Tartu Kunstikool "Pallas" ja 1938.a asutatud Tallinna Tehnikaülikool. Kõrgkoolid olid ühtlasi teadusuuringute keskusteks. Ülemaailmse tuntuse saavutasid arst Ludvig Puusepp (neurokirurgia), astronoom Ernst Öpik, keemik Paul Kogermann. Suursaavutus oli 8-köitelise Eesti Entsüklopeedia ilmumine 1930-tel aastatel. 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kirjandus
Mõõgavendade ordu poolt 1224. aastal. Piiskopi ametinimetus loodi alles 1235. aastal, kuni selle ajani oli ta ametlikult Lihula piiskop. Seda seetõttu, sest esimene Tartu piiskop Hermann von Buxhövden oli varem määratud Lihula piiskopik. Kui Lihulas oli end sisse seadnud Saare-Lääne piiskop, vahetas ametinime Tartu piiskopiks. Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta Saksa-Rooma keisri vasall ja kuulus Saks riigivürstide hulka. Valitsemine: Tartu piiskopil oli olemas nii vaimulik kui ka ilmalik võim, sest stifi ja diötseesi piirid olid erinevad. Vaimulikku järelvalvet teostas piiskop visitatsioonide abil. Ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel (piiskopi valijad). Piiskopi kandidaadi kinnitas paavst, kes aga ei pidanud arvestama toomkapiitli valikut. Kiriku majandusküsimuses oli tähtsaim abiline toompraost
sõi rohti, kus on võõras nurm?! ja ära lendas turteltuvigi Nii ropu süü saab pesta ainult surm! ja lõppes arm, jäi hirm ja lein. Ja Eesel surmale siis saigi määratud. Siis Lõvi pidas nõu ning lausus: "Sõbrad head, me endi kuritööd ja vead Ka oled saks või sant, eks sedamööda vist andsid põhjuse seks taudiks. palees sind soosita või risti lööda. Kui patuseima meist ohverdaks, ehk raugeks taeva kättemaks, 17. Ülevaade Moliere'i loomingust. Vähemalt 3 tähtsamat näidendit jutustada. Molière (1622 1673) oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja.
sünnilugu, väljendab oma arvamust mingi probleemi suhtes vmt. K kaader filmilindi lõik, üksikvõte filmilindil, mis väljendab tegevustiku üht osa; üksik fotokujutis. kalambuur vaimukas sõnamäng, mis põhineb homonüümial ja sõnade mitmetähenduslikkusel. Sõnamängu kasutatakse nii rahvanaljandites kui ka kunstkirjanduses. Näiteks: Mõisnik (peksjale): "Ma olen härra!" Peksjad: "Ah, sina lähed ära? Küll me sulle näitame!" Mõisnik:"Ma olen saks!" Peksjad: "Ah teid on kaks? Kus see teine on? Me anname temale kah!" (Rahvaluule.) kalender tähtraamat. Eestikeelset kalendrit hakati välja andma 1720. aastatel. Kalendrid sisaldasid kalendaariumi ja lugemislisa, kus avaldati vaimuliku ja ilmaliku sisuga tekste, teateid sõjasündmustest, tervisealaseid nõuandeid jm. Kalendrid olid 18.19. sajandil talurahva peamiseks lugemisvaraks. Näiteks: "Eesti-Ma Rahwa Kalender","Eesti-rahwa Kasuline Kalender". kalligraafia ilukiri.
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
¨ TALLINNA TEHNIKAULIKOOL MATEMAATIKAINSTITUUT Peeter Puusemp TOPOLOOGILISED RUUMID Loengukonspekt Tallinn 2003 SISUKORD Eess˜ona . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 TOPOLOOGILINE RUUM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1 Topoloogilise ruumi definitsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.2 Topoloogilise ruumi baas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Kinnised hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 ¨ 1.4 Ulesandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 ¨ 2 UMBRUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1 Punkti u ¨mbruste s¨ usteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2 Topoloogia m¨a¨a...
#Sissejuhatus Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti Vabariik he valimisringkonna. See thendab, et kikides valimisjaoskondades saab valida htesid ja samu kandidaate erinevalt Riigikogu valimistest. Eestist valitakse europarlamenti kuus saadikut, kokku on Euroopa Parlamendis 732 saadikut 25-st Euroopa Liidu riigist. Riigikogus esindatud erakondade esinumbrid europarlamendi valimisnimekirjades on Kristiina Ojuland Reformierakonnast, Edgar Savisaar Keskerakonnast, Tunne Kelam Isamaa ja Res Publica Liidust, Ivari Padar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Marek Strandberg Eestimaa Rohelistest ja Anto Liivat Rahvaliidust. Eesti Reformierakond esitas 12 kandidaati, Eestimaa hendatud Vasakpartei 6, Eesti Keskerakond 12, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit 12, Vene Erakond Eestis 6, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid 3, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 12, Erakond Eestimaa Rohelised 12, Libertas Eesti Erakond 6, Eestimaa Rahvaliit 12, Pllu...
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
Eesti varauusaeg Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib. Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali. Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10
aastani oli ülemjuhataja juba liselt maha jäänud, ent regionaalselt Vabadussõja ja 1924. aasta mässu ajal kujutas arvestatavat jõudu. samas ametis olnud kindral Johan Ohvitsere ja allohvitsere koolita- Laidoner. ti Kaitseväe Ühendatud Õppeasu- Riigikaitsesüsteemis mängis suurt osa tustes. Õpetamise tase oli äärmiselt Kaitseliit, mis muutus riigi toel tegu- kõrge. Kõrgema Sõjakooli diplomiga saks massiorganisatsiooniks. Kaitse- kindralstaabi ohvitserid olid osa Ees- liidu pikaajaliseks ülemaks sai kind- ti rahvuslikust haritlaskonnast hulka. ralmajor Johannes Roska (pärast Enamik allohvitsere sai koolituse väe- eestistamist Orasmaa). 1940. aastal osade juures. kuulus Kaitseliitu üle 40 000 mehe, selle allorganisatsioonid olid Naisko- Riigikaitset juhtis sõjaliselt Sõjavä-
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
Eesti pagulased hakkasid Rootsis 1944. a oktoobris välja andma "Teatajat", peatoimetajaks Oskar Mänd. Esimesel aastal väljaandjaks Eesti Komitee, hiljem läks väljaandmine selleks loodud majandusliku ühingu kätte. Teataja on ilmunud erineva sagedusega, kuid seisnud püsivalt sama ringkonna käes. 1.aug.1945 - 4.apr.1953 ilmus pealkirja Eesti Teataja all. Viimane number on meie raamatukogudesse jõudnud 2002. a. Teine ringkond, kelle eesotsas oli Edgar Saks, lõi ajalehe "Välis-Eesti". Mõlemad ilmusid ühel ajal ega jõudnud kokkuleppele, kumb jõudis enne. Välis-Eesti toimetuse sekretäriks oli alguses Valev Uibopuu. Mõlemad ajalehed on püsinud pikka aega Rootsi eestlaste laual. Korduvalt on üritatud ka ühineda, aga sellest pole midagi välja tulnud. Pikemat aega püsis eestikeelne väljaanne "Stockholms-Tidningeni" juures. Esimene eesti lehekülg ilmus 22. detsembril 1944. Toimetasid Uno Tamm, Juhan Kokla, Voldemar Kures jmt
on oma kehale l¨ ahedase £7 ¢te l~ onga. Seotud v¨aga paljude asja ohvriks andmine. m¨arkidega vastavate rituaali- de kaudu, kuigi uuemates ku- / ¡ Kujutab k¨ aes hoi- judesv~oib seost raske leida £7 ¢tavat l~ oikusnuga . olla: (). Pronkskirja allikates on li- saks u ¨laosale veel ka m¨argi / ¡ Kujutab metslooma all kujuline kriips. M¨ark £7 ¢ sabakarvu. seletab kujutab m¨adase haa- kui inimese taga ripnevat va noaga lahtil~oikamist. karvast kaunistust. Siiski seletab kui pehmen- pole tegemist inimese sabaga.
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid ...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
Isamaa ja raha! Tema kinnitab alati: maksku, mis maksab, aga isamaad peab armastama. Kes isamaad ei armasta, ütleb ta, sellele vala kas täie või tühja õllepudeliga pähe, ükskõik. Minuga räägib ta ainult võõrast keelt, sest ta oli enne mõisavalitseja siin ja Venemaal, tönkab sellepärast deutsch und russisch. Onul on nimelt omad plaanid. Tema ütleb: ,,Iga matski peaks saksa keele kätte õppima. nii et saksad lõpuks arugi ei saa, kes mats ja kes saks. Kui siis matsi tütred lähevad saksa poistele ja matsi poisid kosivad saksa preilid, siis tuleb veresegamine ja meie kuum isamaaline veri muudab ka sakste vere isamaaliseks, nii et sakstest saavad eesti isamaalased. Niisugune on onu isamaaline plaan, kui ta räägib minuga saksa keelt. Aga mina ütlen talle alati, et kuis ma siis saan alati saksa keelt rääkida, kui mul pole alati raha ja kui ma pean elama seal, kus ma praegu elan
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Kahemõõtmelised (2D) koodid Kahemõõtmelised koodid võib jaotada kahte rühma. Esimese rühma moodustavad koodid (nn reakoodid), milles tavapärane vöötkood, mille kõrgus ei sisalda infot, on jaotatud mitmeks kit- saks reaks. Nende koodide lugemine toimub rida-realt ja dekooder järjestab dekodeeritud märgid etteantud algoritmi järgi. Sellisteks koodideks on Code 16K, Code 49, Codablock ja PDF 417. Koodide mahutavus on kuni 1850 tähemärki. Lugemiseks võib kasutada rasterlaserlugejaid (laser- lugejad, milles liigutatakse laserkiirt mõlemas suunas) või pildilugejaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
