Haridus ja teadus keskajal Kloostikoolid varakeskajal Ainsateks kirjaoskajateks olid vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik, sest pea tähelepanu pöörati Piiblile, kirikuisade teostele, ladina keelele. Tähtsaim Rooma autor oli Cicero. Kreeka keelt ei osatud, kuigi tunti ka natuke vanakreeka autoreid, tuntuim Platon. Linnakoolide teke Linnade kiire kasv tõi kaasa vajaduse ka sealsetele inimestel hariduse järele. Rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli küll endiselt vaimulik, kuid õpilaste hulgas järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, ...
1. Mõisted: pärisorjus- talupoja täielik sõltuvus feodaalist. sunnismaisus- talupoja kinnistumine maa küöge ning neil puudus liikumisvabadus elukoha valikul. kasumajandus- kujunes välja vaba turg, mille ülesanne oli tuua sisse suuremat tulu. maatarahvas- niimoodi hakati nimetama inimesi, kellel polnud piisavalt raha maa-ala ostmiseks. teorent- feodaalile maksti maa eest füüsilise tööga. vakuraha- maks, millet tulu läks mõisate ülalpidamiseks. pearaha- 19. sajandil Venemaal kehtestatud riigimaks meestele, kellel oli kohusutus maksta regulaarselt maksu, kuna nad olid mehed. kirikumaks- maks, mida talurahvas oli kohustatud tasuma, et tagada kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. nekrutiandmise kohustus- ehk nn “verekümnis” on analoogne tänapäeva kaitseväele, kuid karmim. kogukondlikud koormised- maks talurahvale, mille tulud läksid teede korrastamisele, koolide ehitamisele jne. metskapten- ilma dokumentideta kapten.
Mansi keel Mansi keel on Lääne-Siberis elavate manside räägitav soome-ugri keel, see kuulub soome-ugri keelte ugri harusse. Seda räägitakse Venemaal Obi jõe ja tema lisajõgede ääres. Mansi keele vananenud nimi on voguli keel. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansi. Algselt elasid mansid Uuralite läänenõlvadel, aga 11.-14. Sajandil tõrjusid komid ja venelased nad itta, teisele poole Uuraleid. Mansid on olnud Vene võimu all alates 16.sajandist, mil toodi suurem osa Lääne-Siberis Vene kontrolli alla. Juba 17. sajandil ületas venelaste arv nende kodumaal manside eneste arvuga. 18. sajandil mansid ristiusustati, aga see jäi suuresti formaalseks. 1931 loodi mansi kirjakeel ladina tähestiku, 1937 slaavi tähestiku põhjal. Mansi keeles pole võimalik saada haridust.
Kadripäev, 25. november Kadri? Kadripäev on nime saanud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18 aastane noor haritud neiu, kes astus vastu imperaator Maximusele, kes kristlasi hukkas. Keiser proovis ta usku proovile panna, kuid Katariina pööras oma veenjad hoopis ristiusku. Legendi kohaselt lagunesid koost piinariistad, millega teda piinata püüti. Lõpuks hukati ta pea maharaiumise läbi. Loe veel ... Meile tulnud? Püha Katariina müüt tekkis 9. sajandil ning oli oma tipul 12. sajandil meile tuligi see koos ristirüütlitega. Olemasolevast sügistööde pühast sai püha Katariina päev ehk Kadripäev. Rahvas ise aga on arvanud ka, et see püha näiteks vene keisrinna Katariina järgi on nime saanud. Kaitsepühak? Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid.
Lihtsamates variantides liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis ning enamasti paralleelselt kvartides, kvintides või oktaavides. Ajuti võisid hääled ka ühtida. Keerulisemates organumites liikus alumine hääl oma teed, moodustades ülemisega erinevaid intervalle. Mõnikord pidas alumine hääl üht nooti kaua kinni, sel ajal kui ülemises hääles vahetus mitu nooti. Leidus ka organum'e mille hääled olid pandud liikuma vastassuundades. Umbes 12. - 13. sajandil vahetasid hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl (cantus firmus). Sageli ei liikunud hääled ka enam ühes rütmis: ülemine hääl oli keerukam ning liikuvam. Gregoriuse koraali aga hakati laulma aeglasemalt, iga nooti pikaks venitades. Selleks, et erinevas rütmis lauldavat uut viisi oleks lihtsam meeles pidada lauldi teda koraalist erinevate sõnadega, sageli ka mõnes muus keeles. Tekst võis olla ka ilmaliku sisuga. Nii lauldi üheaegselt
Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Otsustati asju tingil=rahvakoosolekul. Nad olid elukutselised sõjamehed. Viikingite aeg lõppes siis kui ristiusk tuli. Taani – Iirimaa. Rootsi – Bütsants. Norra-Island. 5
Teatrikunstis prevaleeris Lõuna- Hiinast alguse saanud ja üle maa levinud kunqu koolkonna muusikaline draama mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid: populaarsed olid heleda värvigammaga maastikumaalid, levinud olid kirjandusega seotud ja kirjandusteoseid illustreeriv zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uus edusamme keraamika. Monokroomsete maalingute kõrval hakati 16.- 17. sajandil katsetama kolme- ja viievärvilisi. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Kivist, luust ja bambusest valmistati dekoratiivseid nikerdusi, jõukad inimesed katsid ruumide seinu siidist pannoodega. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud 16.- 18. sajandil teaduse arengut, ajalugu ja kirjandusteadus olid lausa põlu all. Veidi soodsamas olukorras oli teatmeteoste koostamine. Euroopa kultuurimõjude sissetung 16
mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu. Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suuline levik maapiirkondades kestis umbkaudu 20. sajandi alguseni ning üksikutel äärealadel nagu Setumaa ja Kihnu saar on see traditsioon säilinud tänini. Rahvamuusika jaguneb: Laulumängud, rahvalaulud, pillimuusika, rahvatantsud Rahvalaulud jagunevad: Varased vokaalzanrid, vanemad rahvalaulud e regilaulud, uuemad rahvalaulud e salmilaulud.
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõm...
oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tulemused). Eesti kolme kuninga võimu ajal; Rootsi aeg; Vene aeg 18. sajandil: halduskorraldus, majandus, talurahva olukorra muutumine, vaimuelu, rahvastikuprotsessid. Balti erikord. Asehalduskord. ÜLDAJALUGU 20. sajandil 1. Rahvusvahelised suhted 20. sajandil (1991. aastani) Suurriikide liidud 20. sajandi algul. Esimese maailmasõja põhjused ja tulemused. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Rahvasteliit. Versailles' süsteem ja selle lagunemine. Lepituspoliitika. Müncheni konverents. MRP. Teise maailmasõja sõdivad pooled. Atlandi harta
1485. aastal. Mõisa tollased omanikud von Loded ehitasid selle välja Eesti ühe suurejoonelisema vasallilinnusena. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud linnus oli suur, ca 30-meetrise küljepikkusega trapetsikujuliselt välja venitatud hoone. Linnuse sissepääs (väravaava) paiknes lääneküljel. Võimalik on, et mõis
Eesti keskaegsed linnused Ehitati,et end vaenlase eest kaitsta Eestis hakati asulaid kindlustama pronksajal,üle 2000 aasta tagasi Keskaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Keskaegsete linnuste võrdlus Soome 20 Slovakkia 2500 Saksamaa 19000 Prantsusmaa 40000 Eesti 100 0 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000 40000 45000
Keskaegne Eesti linn kasulikum Taanlaste ja sakslaste sissetungi järel 13. sajandil oli vajalik kaubalinnade väljaehitamine ja kindlustamine vallutatud maal. Eesti suuremad linnad on kõik keskaegset päritolu, enamasti rajati nad eestlaste rajatud ja kindlustatud maalinnade kohale. Ka Tallinn oli olemas enne vallutajaid juba 10.11. sajandil oli linnus Toompeal, oli sadam, turukoht ja alaliste elanikega asula.Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas -- säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu. Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas
Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites. Peaaegu ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. Mida õpiti? piibel; kirikuisade tööd; ladina keelt Antiikautoritest Cicero; Platon; Aristoteles Ülikoolid: Ülikoolidele andis tegevusloa paavst Tekkisid Itaalias, umbes XI-XII sajandil Salernos- X sajandil Euroopa tähtsaim arstide kool Bolognas- tekkis XI-XII sajandi vahtusel, peamiselt õpetati õigusteadust Pariisi ülikool- tekkis XII sajandil kloostri ja kiriku koolide ühinemisel. Teoloogia uurimise ning õpetamise keskus Oxfordi ülikool- tekkis umbes XII sajandil. Matemaatika ja loodusteadus Cambridge ülikool-XIII sajandi algul Salamanca- Arstiteadus Põhja-Euroopa esimene ülikool oli Uppsala ülikool Rootsis, 1477 aasta
Gooti kunst Raekoda Tallinna Raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. Linnavalitsus töötas raekojas aastani 1970. Tänapäeval kasutatakse hoonet linna esindushoonena. Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna
....................................................................4 Etioopa kultuur..........................................................................................5 Etioopia kirjandus......................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................7 Sissejuhatus Suur orjanduslik Aksumi riik kujunes Põhja-Etioopia territooriumil meie ajaarvamise algul. 13.-14. sajandil kujunenud Etioopia feodaalriik osutus hiljem killustatuks iseseisvateks vürstkondadeks. VI aastatugandel eKr tungisid Etioopiasse Nuubia aladelt kusiidid ( tänapäeva etiooplaste esivanemad) ja tõrjusid siinse põlisrahva välja. Aja möödudes seguneti läänest ja lõunast sisserännanud negriitsete hõimudega. Etioopiasse tõi islamieelse araabia kultuuri elemente (keel,kiri,ehituskuns,jms) semiidi hõimude immigratsioon,mis toimus I aastatuhandel eKr. Nn saaba
Eesti haridusolude mõjutajad 18.-19. Sajandil Marta Karu Eesti on olnud mitmeid sajandeid võõrvõimu all- nii sakslaste, taanlaste, rootslaste, venelaste. Põhjasõjas kaotas Rootsi oma siinsed valdused ning juba 1710. aastaks oli kogu Eesti venelaste käes kuni 1917. aastani. Rootsi ajal elavnes kultuur ja tugevnes haridus, kuid pärast seda haridus kord paranes, kord halvenes. Mis olid suurimad 18.-19. sajandi haridusolude mõjutajad? Üheks oluliseks hariduse mõjutajaks 18.-19
Gloria in excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges)- lauldakse missa juhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse)- lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna. Sanctus/Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu)- lauldakse altarirituaali ajal. Agnus Dei (Jumala Tall)- lauldakse enne armulaua jagamist. 10. Noodikirja kujunemine: 1) Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. 2) Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA- noodi, kuid üsna pea oli noodijoonte arv väga erinev (1-10) ja seega üsna raske viisist selgust saada, sest kasutati ka palju nn. kobarneumasid. 3) 11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega
Soome muusika Karl Läänelaid Soome muusikaelu ● ,, Kuningas Karli jahiretk’’(1852)- Soome esimene ooper ● ,, Maamme’’- Soome rahvushümn ● Runolaul ● 16. sajandil muusikakeskus Turu linn ● 19. Sajandil saab muusikakeskuseks Helsingi: Loodi Helsingi Akadeemiline Muusikaselts Helsingi Ülikoolis hakati õpetama muusikat ● Sibeliuse Akadeemia Soome rahvapillid ● Soome siiani vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele ● Vanemate pillide hulka kuuluvad: jouhikko, vilepill, sarv ja karjasepasun ● 19.sajandil levisid Soomes ka viiul ja lõõtspill ● Pelimanni muusika
Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. See tähendab, et vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Industriaalühiskonnale üleminek algas Inglismaal 1760. aastail töötusliku pöörde käigus ja oli seotud ketrusmasinate rakendamisega. Ülemineku tulemusena manufaktuuritootmine oli asendatud vabrikutootmisega. Mujal Euroopas ja USAs toimus industriaalühiskonnale üleminek 19. sajandil. Masintööstuse esimene etapp katkes tänu prantsuse revolutsioonile, mistõttu selle areng pidurdus. Uuesti hakkas at aga hoogu sisse saama 1820-30'ndatel aastatel. Üleüldised eeldused masintööstuse arenguks olid kapitali olemasolu, kuidas seda tööstuses ära kasutada ja loomulikult ka oskuslikult ümberkäimine sellega. Teiseks eelduseks oli kindlasti ka leiutajad, kes uusi masinaid leiutaksid ja neid omakorda tehniliselt aina täiendaksid et need paremaks läheksid
Hiina Hiina ühiskond 16. 18. sajandil Püsis keskaegne seisulik süsteem, Mingi dünastia lõpusajanditel koondus võim pealinnades ja provintsides eunuhhide kätte, riigi valitsemine käis alla, võimude omavoli ja maksud suurenesid, kõikjale tungis korruptsioon, onupojapoliitika, favoritism ja seadusetus. Paljudes maapiirkondades ja linnades tegutsesid opositsioonilised salaühingud. 1622. aastal alustas salaühing ,,Valge Lootos" mässu, mille tagajärjel kukutati Mingi dünastia. Mandzude armee tungis 1644
Keskaegse rüütli maailm Rüütel oli madalaim lääniaadlike seisus keskajal, mis kujutas endas raskerelvas- tuses ratsasõjamehi. Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.11.sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. 12.13. sajandil muutus rüütliseisus päritavaks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda ehk senjööri huvides. Nagu eespool mainitud kujutas rüütel endast raskerelvastuses ratsasõjamehi, kes võitlesid hobuseta ainult erandkorras. Peamisteks ründerelvadeks olid piik, millega püüti vastest sadulast
PRANTSUSE MUUSIKA Prantsuse muusika ajalugu ulatub kaugesse keskaega, kui ilmalikke muusikatraditsioone kandsid rändlaulikud. Prantsusmaal oli 12.-13.sajandil kaks peamist piirkonda, kus kujunesid keskaja rahvamuusikatraditsioonid - Bretagne ja Provence. Bretagne'ist sai alguse trubaduuride, Provence'ist analoogne truvääride muusikakultuur. Mõlemad olid rüütlilaulikud, erinevused olid peamiselt keelelised (erinevad murded), muusikalised erinevused olid väga väikesed. Rüütlilaulikud eelistasid tundelist armastuslüürikat. Armastuslaulude kõrval esitasid trubaduurid ja truväärid ka mitmesuguseid jutustava sisuga ballaade, pidu-ja joogilaule ning võõras polnud neile ka päevakajaline ega poliitiline satiir. Rahvalood on ühehäälsed. Nende hulgas on ballaadem tantsu-,kalendri ja töölaule.Tantsu laulud relligioolsed ja rituaalsed laulud. Erandikd on Korsika saar, sest seal on levinud mitme häälsed polüfoonilised (fuuga vorm/kõik ühehäälselt)...
Hans Sachs kuulsaim meistersinger John Taverner(1490-1545) 16. sajandi 1. poole väljapaistvaim inglise helilooja; 8 missat ja 28 motetti John Dowland Inglise ilmaliku laulu üks autoreist, näiteks ,,Flow my tears" ja ,,What if I never speede" Ars nova uus kunst, tähistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, sillutas teed renessansiajastule muusikas, võeti kasutusele eristamaks oma põlvkonna muusikat varem loodust. Trecento itaalia kultuur 14. sajandil Musica reservata väikesele suletud kuulajateringile reserveeritud muusika - haritlaste seltskonnalaul(keerukuse tõttu) Madrigal 14. sajandil Itaalias tekkinud polüfooniline ilmalik lauluvorm; sel pole aga midagi ühist hilisema, 16. sajandi madrigaliga; (16.saj) enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, aga tihti ka religioosse alltekstiga; vaba värsivorm, iseloomulik on puändiga lõpetus paaris viimases reas
unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne- Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelisest allikast. Ülikoolid 11. kuni 13 sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba 10. sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu sajandiks. Bolognas tekkis 11. kuni 12. sajandi vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikool tekkis 12. sajandil kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus.
London läbi aegade · 1.-5.sajandil roomlaste Britannia-valduste keskus · Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. · Londoni suur tulekahju 1666.aastal · Tulekahju hävitas 80% linnast Londoni suur tulekahju · 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. · Londoni linna kujunemine metropoliks · 18.sajandil kiire rekonstrueerimise vajadus · Linna pikkus mööda Thamesi 15 km · Thames oli tähtis liiklustee · Probleemid: 1. Jõeni läbimurdmine tundus võimatuna. 2. Kolm silda ei kindlustanud põhjasuunalist transiiti 3. Kitsad tänavad 4. Algeline veevärk ja kanalisatsioon London 18.sajandil · Londoni rekonstrueerimine 19.sajandil · Peatähelepanu pöörati West Endile ja Cityle. London West End · West End kujunes juba varakult Londoni ärilinnaosaks. · Sinna koondusid suured pangad, kindlustusse...
Harilikult on kitarril number 8 kujuline kõlakast ja kromaatilise jaotusega sõrmlaud. Eristatakse itaalia (6 keelt), vene (7 keelt) ja havai kitarri (2-8 keelt). Kitarri mängitakse enamasti sõrmede või lipitsaga. Teda kasutatakse soolo- ja saatepillina, ka elektriliselt võimendatuna. Kuigi kitarr on suhteliselt nõrga kõla jõuga, mis ei võimalda suuri dünaamilisi kontraste, on selle kaasa aidanud kaasaegsed helivõimendused. Kitarr on teinud sellel sajandil läbi väga suure arengu. AJALUGU Keelpillide hulgas on kitarri täiesti eriline, tema mitmekesine kasutamisvõimalustest tingitud koht. Niisuguseks, nagu tunneme kitarri praegu, on see kujunenud sajandite vältel. kitarr on maailmas üks levinumaid pille. Mitmesuguste keelte arvu ja häälestusega kitarridest on poolehoiu võitnud 6keelne e. hispaania kitarr. Egiptuses ja Mesopotaanias 2000 -1500 a. e. kr. oli olemas kitarrile sarnanevate
Tallinn kui gootika linn Gooti stiil oli Euroopas valdav kunstistiil 12. 16. Sajandini. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas
ELEKTER JA MAGNETISM Sissejuhatus Esimesena kirjeldas elektrinähtust 6. sajandil e.m.a. Vana-Kreeka filosoof Thales. Ta avastas selle nähtuse merevaigu juures. Alles 16. sajandil tõestas Gilbert, et ka teistel ainetel on elektrilised omadused. Sõna elekter tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab merevaiku, elektron. 18. sajandil avastati elektrilise vastastikmõju nähtus, alles 20. sajandil avastati elektrinähtust põhjustav elektriosake. Magnetismi nähtust tunti ka juba Vanas-Kreekas, kui leiti kivim, mis suutis raudesemeid enda poole tõmmata. 19. sajandil avastasid Faraday ja Maxwell nende kahe nähtuse omavahelise seose ning, et neil on mõlemal ühine allikas ehk elektron. Neid kahte nähtust (ELEKTER JA MAGNETISM) käsitletakse elektromagnetilise vastastikmõjuna. Elektriväljaga kaasneb magnetväli ja vastupidi. Looduses eksisteerivad vastastimõjujõu tüübid.
8Eesti muusika Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja
Ajaloo KT 1. Tööstusrevolutsioon on 18. sajandil aset leidnud muutused tehnoloogilises arengus. 2. Et tööstusrevolutsioon sai tekkida, pidid olema täidetud sellised tingimused: kivisöe kaevandamine kanalite süsteem kapital (raha) tööjõud 3. Tööstuslik pööre algas esimesena Inglismaal. Põhjused: 17. sajandil toimus revolutsioon suur rahvaarv maavarade rikkus riik asus saarel (polnud suuri sõjalisi konflikte) 5. Industriaalühiskonna plussid: uued energiaallikad rahvaarvu tõus uute leiutiste kasutuselevõtt elatumistaseme tõus põllumajanduse areng 6. Industriaalühiskonna miinused: tööpuudus kuritegevuse tõus rasked töötingimused saastatud õhk halvad olmetingimused 7
Hällitrükiseid on kahte liiki: ksülograafilised ja tüpograafilised. Enamik uurijaid kasutab väljendit "inkunaabel" ainult viimaste kohta. Inkunaabel on metallist üksiktüüpidega trükitud leht või raamat. Kogu maailmas on inkunaableid säilinud 450 000, neist Eestis 127. Valerius Maximus, trükitud Mainzis Peter Schöfferi poolt, 18. juulil 1471 Ksülograafia Ksülograafia ehk puugraafika on graafikatehnika, mis võeti kasutusele Euroopas 14. sajandil kaasagse trükitehnika eelkäijana. Ksülograafia kasutuselevõtt toimus samaaegselt paberi tootmise algusega. Hiinas praktiseeriti ksülograafiat piltide ja tekstide paljundamisel juba 7. sajandil, seega seitsesada aastat varem kui Euroopas. Puulõikes raamatu kuldajastu oli Hiinas 10.12. sajandil. Puidust trükkplokk Hiinast Tüpograafia ehk trükikunst Trükiste valmistamise oskus, täpsemini sõnastatult trükimärkide kujundamise ja paigutamise kunst ning tehnika.
valmistatud teraviljast. Teraviljatoidud on olnud kõige olulisemaks paljude sajandite vältel ja hakanud teiste toiduainete laialdasemale kasutamisel maad andma alles 19. sajandil. Esimene teravili, mida eestlased II aastatuhandel e.m.a viljelema hakkasid, oli oder, I aastatuhandel m.a.j tunti juba rukist ja kaera. Sel ajal kasvatati juba ka tatart ja kaunvilju hernest, läätsi ja põlduba. Nisu hakati kasvatama 17. sajandil. 19. sajandil oli eesti rahva kõige tavalisemaks toiduks kört (paks jahusupp), leem (tänase supi eelkäija), puder, kama, (kaera-, rukki-)kile. Ja muidugi leib. Ahjus küpsetatud leiva eelkäijaks olid tule paistel küpsetatud kakud ja koogid ning vees keedetud käkid. Odrakakku on üldisemalt tuntud karaski nime all. Väga ammustest aegadest on küpsetatud jämedast odra-, rukki- ja nisujahust õllepärmiga kergitatud taignast leiba. Hapendatud rukkileiba õpiti valmistama 11.--13. sajandil
Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt.
arhitektide, maalikunstnike, juveliiride jms järele. Sellega tekkis lisaks kodanlusele seda teenindav intelligent. Poliitilises korralduses oli linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhislikuga, kus võim koondus ühe eriti rikka perekonna kätte(Medicite). Tekkis türanlik valitsemisviis. Renessanss ( pr. keeles taassünd ) tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes välja 14. sajandil Itaalias ning 15. ja 16. sajandil ka Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides. Tegemist oli antiikkultuuri juurde naasmise ja antiikkultuuri taassünniga. Renessansiaja teadlaste arvates pidi looduse uurimine rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Mõiste humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle all mõeldi ilmalikku haritust, vastandina kiriku teadusele, mis kätkes
Jaapan 1. Jaapanis loodi ühtne riik 5.sajandi II poolel. 2. Jaapanlaste algne usund oli sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Usutakse, et jaapanlaste keiser, kes on vahendajaks taeva ja maa vahel, pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3.sajandil. 3. Jaapanisse jõudsid budism ja hiina kunsti mõjud 6. Sajandil. 4. Üks vanemaid puitehitisi ja suurim puitehitis maailmas asuvad Nara linnas. 5. Elati suhteliselt väikestes majades, järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või loodusmotiive. Põrandad olid puust. 6
Niguliste Niguliste kirik Kirik Aleksandr Pavlov Kaur Joonas Usai TA-16E Tallinna Polütehnikum 2016 Kirikust • Hilis gooti stiilis kirkik Tallinnas • Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele • Ehitati 13. sajandil • rajati saksa kaupmeeste asula keskusena Hoone • Algne hoone ehitati 13. sajandil • 14. sajandil täiendati kiriku ehitust • 1405–1420 kirik ehitati põhjalikult ümber • 1846–1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. • 1926. aastal eemaldati kirikust 30 tünnitäit luukeresid seoses keskkütte ehitamisega
Viiul lk 6 Lõõts lk 7 3 Sissejuhatus Rahvapillid rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 67 keeleline puust õõnestatud kannel. 13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel. Pillimäng oli 20. sajandi alguspooleni valdavalt meeste ala, naisi ei peetud niisugusele tegevusele sobivaks.
Poliitilised muudatused. Maadeavastused käivitasid koloniseerimise võidujooksu ja sõjad kolooniate pärast. Usutunnistuse muutumine, reformatsioon, vastureformatsioon. Muutused kultuuris, teaduses, kunstis. Trükitehnika avastamine (Johann Gutenberg). Ilmaliku muusika sünd. Levis lugemis- ja kirjaoskus. Ladina keele kõrval tulevad kasutusele paljud teised keeled. Itaalia renessansi keskused, nende tekkepõhjused 15 sajandil puudus ühtne Itaalia riik, territoorium oli jagunenud riigikesteks. Riik oli jagunenud ilmaliku (keisrid) ja kirikliku (paavst) võimu vahel. Põhja-Itaalia rikkaimad linnad olid Veneetsia ja Genova, mis vahendasid Euroopa ja Ida vahelist kaubandust. Kaugkaubandus viis uuelaadse panganduse väljakujunemiseni (Firenze). P-Itaalia rikkamate linnriikide linnakultuur erines ülejäänud Euroopa linnadest. Linnade kunst hakkas kujutama inimese meelelisust
kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega. Feodaalne killustatus ja vaid oma vajadusi rahuldav algeline tootmine ei soodustanud ka kaubavahetust (Kõiv, Raudkivi 1996: 72). IX sajandil hakkas Euroopa muutuma. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Käsitööliste valmistatud esemed olid talupoja tehtud esemetest ilusamad ning vastupidavamad. Elavnes kaubavahetus ning kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed (Kõiv, Raudkivi 1996: 72-73).
Sellise teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskond. 6. Filippo Brunelleschi(1377-1446) ja ta võttis kasutusele tsentraalperspektiivi. 7. Leidlaste kodu 8. Masaccio ,,Püha Kolmainsus" ja Sandro Botticelli ,,Kevad" Kõrgrenessans Itaalias 16 sajandil 1.Kõrgrenessansile on omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstniku erinemist tavalistest inimestest. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega nind viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi ja eneseteostuse otsinguid. 2
Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaadi, tuleb see ühes gootika taandumisega alles XVI sajandil väljaspool Itaaliat skulptuuri, maali ja arhitektuuri. Alpidest põhja pool olevates maades huvitab kunstnikke inimeste kõrval ka keskkond – esemed ja loodus
romaani stiilis. Koorist lääne poole ehitati sellest pisut kõrgem ja laiem ühelööviline pikihoone, mille läänefassaadil oli kaunilt kujundatud ümarkaarne romaanilik portaal. Sellised 3 või 2 võlvikuga pikihooned valmisid 14. sajandi alguses mitmel pool mujal Saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmevöölisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanim neist on Amba ja Koeru, mis said juba 13. sajandil läänetorni. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avarama ruumimõjuga, kuid kesklöövi üleosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14. sajandil Keila. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodarkirikuid(Viru-Jaagupi, Haljala). Tallinna kolme suure kiriku - Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud
kerkisid need riigid ka majanduslikult esile. Avastatud maad kuulutati riikide omaks ning koloniseeritud valdustest imporditi Euroopasse kõiksugust väärtuslikku kaupa. See pani aluse maailmakaubanduse ja suurtööstuse suurele tõusule. Raha ringluse tõttu elavnes pankade osatähtsus ning tekkisid kauba- ja fondibörs, mis eksisteerivad edukalt tänapäevalgi. Kolonisatsiooniga kaasnes ka suur rahvaste ümberpaiknemine ja rasside segunemine. 18. sajandil muutus väljaränne massiliseks ning maailm hakkas euroopastuma. See ei toonud endaga kaasa ainult positiivseid tulemusi. Tol ajal valge inimese jõuga rakendatud ülemvõim annab ennast tunda ka 21. sajandil. Ameerikas hävitasid konkistatoorid indiaani kõrgkultuure ning põlielanikke tapeti massiliselt. Mõne aastakümnega purustati kõik indiaani riigid ning asukad orjastati. Sellega kadus suur osa põliselanike kultuurist ning tänini on indiaani päritolu inimeste arv kesine.
Meetermõõdustiku ajalugu Meetermõõdustiku idee sai alguse 16. sajandil, kui Simon Stevin avaldas oma kümnendnotatsiooni detailid ning 17. sajandil, mil John Wilkins tuli välja ettepanekuga luua mõõtesüsteem, mis põhineb looduslikel ühikutel. Esimene praktiline meetermõõdustiku realiseerimine toimus Prantsuse Revolutsiooni ajal, mil olemasolev mõõtesüsteem kaotas oma maine ning asendati detsimaalsüsteemiga, mis põhines kilogrammil ja meetril. Pikkusühik meeter põhines maa mõõtmetel ning kilogramm ühe liitri vee massil. 19. sajandi esimese pooles kasutati meetermõõdustikku peamiselt teaduslikes valdkondades
Kohv on mõrkjas jook, mida valmistatakse kohvipuu vilja röstitud ja jahvatatud seemnetest. Neis sisalduva kofeiini tõttu mõjub see ergutavalt. Kohvipuu on pärit Aafrikast. Ühe legendi järgi avastati kohvi selline toime Etioopias, kus üks kitsekarjus märkas kohvipuu marju söönud kitsede ootamatut reipust. Sealt liikus kohv edasi Türki, kus hakati kohviube röstima. Teine lugu räägib sellest, kuidas üks araabia arst kasutas kohvi marju arstirohuna. Tõene paistab olevat see, et 15. sajandil kasutati kohvi esimest korda Jeemenis tema ergutava toime tõttu. Euroopasse jõudis kohv 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil. Tänapäeval on kohvitööstus üks suuremaid tööstusharusid maailmas, andes tööd vähemalt 20 miljonile inimesele. Kohvi nimetus arvatakse pärinevat Etioopia piirkonna Kaffa nimest, teise teooria järgi araabiakeelsest sõnast kahwa, mis algselt tähendas veini, 16. sajandil juba ainult meile tuntud kohvi.
Hansa Liit Hansa Liit · Peamine kaubavahendaja · Asutati 12. sajandil · Alguses oli saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit · Tähtsaim keskus Lübeck · Poliitiliseks organiks hansapäevad (otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne) Kaubavahetus ja kaubateed · ülekaalus oli merekaubandus · tähtsaim kaubatee kulges liinil Novgorod Tallinn Visby Lübeck Hamburg Brugge London · idast veeti läände karusnahku, vaha, mett, vilja, lina, kanepit, puitu ja loomanahku
Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha. Miks just keskaeg? Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, vana ja uue vahel. Siit ka nimetus keskaeg. Hiljem on seda aega tihti kutsutud ka pikaks ja pimedaks, ning seda osalt ülekohtuselt
Hansakaubandus Eestis Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Nii Tallinnas kui ka Tartus kujunes välja kaupmeeste Suurgild ning käsitöölisi ühendavad väiksemad gildid. Gildide ja tsunftide skraad (statuudid), mis rangelt reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel.
Viis läbi riigipöörde ja tuli ainuvõimule. Paistis silma võitluses rojalistidega, järgnes edukas Itaalia kampaania, kus löödi korduvalt Austria vägesid. 3) Ameerika Ühendriigid (lk 202-209 ja 234-239) Märksõnad: Esimesed kolooniad, Ameerika Iseseisvussõda, Põhja ja Lõuna erinevus ning konflikti põhjused, Ameerika kodusõda, USA areng 19. sajandi II poolel 4) Euroopa riigid 19. sajandil (lk 226-231) Dekabristid – revolutsiooni-ideedest innustust saanud noored ohvitserid, tegid riigipöördekatse, aga see nurjus Juulimonarhia – 1830a. juulis kukutas rahvaülestõus kuninga ja seadis tema asemele liberaalse Louis-Philippe´i Tšartistid – tööliskonna ühendus 1848a. revolutsioonid – üle kogu EU rullus revolutsioonilaine (va UK, Holland, Venemaa, Türgi) Olenevalt riikidest domineerisid kas liberaalsed või rahvuslikud ideed, enamasti üksteist täiendades.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
