Kordamisküsimused 12. klassile I osa 1)Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2)Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3)Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4)Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5)Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6)Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnike ja pastor...
või mingil muul viisil. Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima suitsuvabu tubakatooteid. Millised on suitsuvabad tubakatooted ? Snuff ehk nuusktubakas Pulbriks jahvatatud või hõõrutud valmistubakas, mis on ette nähtud ninna tõmbamiseks. See sisaldab nikotiini, mis on sõltuvust tekitav aine. Snuff on mõiste, mis algselt viitas ainult kuivale nuusktubakale see oli populaarne 18. sajandil. Snus Rootsis niisutatud pulbertubakas, nimetatud ka huuletubakass. S.o üks nuusktubka liikidest, kuid osad allikad liigitavad selle närimistubaka alla. Snus erineb tavalisest nuusktubakast, sest on tehtud auruga töödeldud tubakast, mitte tulega töödeldud tubakast, mida on õhukäes kuivatatud. Snusi hoitakse ülemise huule all. Närimistubakas Nagu nimigi ütleb, seda näritakse. Närimistubakas sisaldav vähemalt 2500 eri kemikaali!
Keskajal ei teadnud eestlased ja juudid teine teise olemasolust midagi. Kuid ühine vaenlane ühendab rahvaid. Ja selleks vaenlaseks olid ristirüütlid, kes tule ja mõõgaga ristiusku levitasid. Üheaegselt valati Läänemere kaldal eestlaste ja Vahemere kaldal juutide verd. Esimest korda mainitakse üht juuti 1373. aasta Tallinna arhiivis. Üksikuid juhtumeid oli veel, kuid ordurüütlid ei lasknud juutidel Baltimaadesse elama asuda. Samuti ei võinud juudid Eestisse elama asuda 18. sajandil Rootsi võimu ajal. Luba anti ainult rikastele, vaeseid sisse ei lastud. Alles Katariina II taipas, et juudid, kelle hulgas oli palju andekaid käsitöölisi ja kogemustega kaupmehi, võivad riigile kasulikud olla. Olukord muutus tunduvalt pärast 1865. aastat. Sellest ajast lubati juutidel, kellel oli kõrgharidus, käsitöölise kutsealane tunnistus, elada igal pool Venemaal. Eestis tekkisid nimetamisväärsed juudi kolooniad. Sajandi vahetuseks elas siin juba ligi 4000 juuti.
Amfiteater- vabaõhuteater, Ateenas asus see akropoli jalamil. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad Kapiteel- Kapiteel on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Dooria stiil- Dooria stiil oli varaseim kolmest Vana-Kreeka (templi)arhitektuuri stiilist. Dooria stiili kasutati 7. kuni 5. sajandil eKr. Dooria stiili iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja lihtsus. Sambad on suhteliselt madalad ja jässakad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria sammastel puudub baas ja kapiteeliks on ainult kaks kivi, millest üks on kettakujuline ja teine ruudukujuline. Näiteks: Ateena Parthenon, Hephaistose tempel Ateenas Joonia stiil- Samba kapiteeli iseloomustavaks detailiks on allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev
Meie keel on meie ajalugu Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul, arvatavasti mitme läänemeresoome hõimumurde lähenemise tulemusena. Algselt eksisteerisidki erinevad murderühmad, milleks olid põhja- ja lõuna- eesti murded. Sageli seostatakse keelt riigi ja rahva ajalooga, aga seda täiesti põhjusega, sest keel on ju rahvuse üks esmaseid tunnuseid. On olemas erinevaid rahvussümboleid, kuid keel on üks kindel joon, mis eristab näiteks eestlast lätlasest või prantslasest. Eesti rahvus ega keel ei ole väga pika ajalooga. Esimesed eestikeelsed sõnad on teatavasti pärit Henriku Liivimaa kroonikast ja need olid:" Laula!Laula!Pappi!" . Kui võrrelda eesti keele vanust mõne romaani keele vanusega, siis on meie keel nende kõrval kui ,,poisike". Näiteks esimesed teadaolevad kirjalikud allikad prantsuse keelest on pärit aastast 842. Samas, eesti keelest on esimene säilinud kirjalik allikas Wanra...
muusikast pärit helitunnetust. 1980. aastate jazzi teeb põnevaks tohutu mitmekesisus. Igasugune muusikastiil oli aktsepteeritav. Kasutada ja kokku sulatada võis kõiki muusikaelemnte, mitte ainult jazzi omi. Praegune jazzmuusika on avaram mõiste kui eales varem. Jazz sildi all võib kohata äärmiselt mitmesuguset muusikat mitmest ajastust, milles esineb improvisatsioonilisuse element. Jazz Eestis Eestisse jõudis jazzmuusika 20. sajandil tänu raadiole ning peagi hakkasid jazzmuusikat esitama ka eestlased. 1948. aastal keelati nõukogude võimu poolt lääne mõjudega muusika propageermine ja esitamine, seal hulgas ka jazz. 1950. teisest poolest muutus ta jälle vabamaks. Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja rahvusliku jazzloominguga eriti silma Uno Naissoo. Uno Naissoo asutas ka 1947ndal aastal, kui jazz oli juba nõukogude võimu poolt praktiliselt keelatud, ansambli Swing Club. Tema eestvedamisel toimusid
Esimese laulupeo ja tänapäevase laulupeo võrdlus Laulupeod on eestlaste ajalukku jätnud kustumatu mulje. Iga õige eestlane on osalenud laulupeol või olnud pealtvaataja rollis, kasvõi telekast. Esimene üldlaulupidu toimus 19. sajandil ja see traditsioon on jäänud kehtima tänapäevani, vastu pidades sõdadele ja võõrvalitsejatele. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid ning ka rahvamuusikapidusid. Laulupidude traditsioon sai alguse 1869. aastal Tartus, kui toimus esimene üldlaulupidu. Selle idee algatajaks oli lauluselts „Vanemuine“ eesotsas Johann Voldemar Jannseniga. Esimesi laulupidusid korraldati ebaregulaarselt, sest eestlased allusid võõrvõimule, kuid pärast Iseseisvumist korraldatakse üldlaulupidusid viie aastaste vahedega. II maailmasõja ajal jäi laulupidude traditsioon pausile. Esimesed kaks ja neljas laulupidu toimusid Tartus, kuid edaspidi korraldat...
hetkeks nähtud eset või kuuldud heli. See on meie süvateadvuses. Virginia Woolf ,,Kew Gardens" Maagiline realism päris Ladina-Ameerikast. Reaalse ajaloolise teadlikkuse läbipõimunine fantastiliste ja üleloomulike kujunditega. Gabriel Garcia Marquez ,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees" Renessanss Itaaliast alguse saanud kultuurivool 14-16. sajandil. Kirjanduses ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. William Shakespeare Valgustus Romantism - kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Lydia Koidula Sentimentalism on 18
Virginia (Commonwealth of Virginia) Ajalugu: Kui inglased 17.sajandil Virginia rannikul maabusid, leidsid nad eest siuu indiaanlaste väikesed suguharud monahoac'id, catawba'd, saponid, monacan'id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan'id ning irokeesikeelsed cheraw'd ja nottaway'd. 1607. Aastal jõudsidChesapeake'i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal. 13.mail 1607. Aastal pandi alus Uue Maailma esimesele püsima jäänud inglaste asundusele. Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611. Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West, parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkup...
Sotimaalt, valguskunstnik Palle Palme Rootsist ning koreograaf Igor Barberic Horvaatiast. ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni 1978. aastal Londoni West Endis ning 1979. aastal Broadway'l. 1996. aastal valmis Alan Parker'i poolt lavastatud filmiversioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara osas. ,,Evita" tegevus toimub 20. sajandil. ,,Evita" on muusikal Argentiina presidendi Juan Perón'i teise seadusliku abikaasa Eva Perón'i lühikeseks jäänud elust, teest tippu, heategevustööst ning tema surmast, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase- popikooni Ché Guevara suu läbi. Kuigi pole teada, kas Ché Guevara ja Evita Perón kunagi üldse kohtusid, sümboliseerivad nad mõlemad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi: usku paremasse maailma ning elu, mis ohverdatakse vaeste ja alandatute eest.
defineerida kui asjaolu, mida kool meilt võtab. Kool vähendab samuti ka vabadust. Kooliskäimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest. Kõik on täpselt paigas millal algab esimene tund, millal vahetund ning mis kell saab koolipäev läbi. Sellest lähtuvalt pole võimalik endale ise koostada tunniplaani, vaid peab kinni pidama ettemääratud kavast, kellaaegadest ning teistest kohustustest. Stress ning väsimus on käesoleval sajandil oluline probleem. See on kerge tulema, eriti siis, kui elustiil on kiire ning väsitav. Stress ei kaasne ainult täiskasvanud inimestel, vaid ka kooliealistel lastel. Peale pikka koolipäeva on vajalik lahendada veel koduseid ülesandeid, et tunnis käsitletud teemaga täielikult kursis olla. Pole aega puhata, tegeleda meelelahutusega, sõpradega kokku saada ning kaua üleval olla, sest järgneval päeval ootab ees usin koolipäev. Oluline on sellises olukorras motivatsioon
keerukuses ja tekstidest mittearusaamises. Reform teostus aastaks 1614, mil ilmus Editio Medicea gregooriuse laulu uuendatud meloodiate täielik kogu 16. saj. seltskonnamuusika sajand. Igal maal on erinevad zanrid ja erinev helikeel. Tekst on oluline ja peab olema arusaadav, kuuldav. Teksti piltlikkus, muusikas püüd teksti illustreerida. Teksti kõla (häälitsused, lindude laul, lahingukära, olmehääled ja kõlad jne). Itaalia ilmalik laul 16. sajandil. Itaalias kujunesid mitmed omapärased zanrid. Rahvalikud laulutüübid: frottola, villanella (canzon villanesca talupojalaul). Peen ja kunstipärane, ,,õpetatud" zanr madrigal. oli seltskondlik laul õukondlikus ringis laulmiseks väga populaarsed, trükiti väga palju. Lauldi ka nn. akadeemiatel haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti teaduste, kunstide üle. Madrigalid kuulusid ka näidendite ja teatrietenduste juurde. Kuni 16. saj
SISUKORD: Sissejuhatus 2 Kes on indiaanlased? 3 Indiaanlaste välimus 4 Ravitsemine ja Vaimude Maailm 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud Allikad 7 SISSEJUHATUS: Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste (välja arvatud eskimod ja aleuudid) üldnimetud. Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika Siberist vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast Indiaanlaste välimus on erinevate loodustingimuste tõt...
indiaanlastega .Euroopasse jõudsid uued taimekultuurid nagu kartul, tubakas, mais, tomat, kakao. Veeti ka sisse erinevaid rikkuseid, eriti kulda ja hõbedat, mis tagas hindade revolutsiooni. Kujunes välja orjakaubandus ning maailmakaubanduse keskuseks kujunes Euroopa ja Vahemere asemel sai Euroopa majanduslikuks keseks Atlandi ookeani rannik. Kõik eelnev muutis tollast maailmakäsitlust meeletult. Maadeavastused poleks aga võimalikud olnud ilma 14. sajandil Itaaliast alguse saanud renessanssita, mis tõi tähelepanu keskpunkti inimese. Lagunes keskaja universaalsus vaimne vabanemine. Inimeste maailmapilt muutus, Jumalat ei peetud enam kõige olulisemaks, esile kerkis n-ö ideaalinimene, näiteks Da Vinci, kes oli pädev nii kunstis kui ka teaduses. Arenesid loodusteadused, eriti astronoomia ja arstiteadus. Laialdaselt levis empriiline teadus, toimusid
Linnade arengu 3 etappi: I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna-Aasia) on kaasajal. Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed ela...
Vana-Kreeka mõju tänapäeva Euroopale Kreeklaste esivanemate tsivilisatsioon ulatub tagasi peaaegu 2000 aastat eKr. Balkani poolsaar ja Kreeta saar olid asustatud juba 2000 aastat eKr, kuid tõeline kõrgtsivilisatsioon kujunes alles 15. sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreek...
Maailmakirjanduse mõiste. Antiikkirjandus. Maailmakirjandus-erinevate rahvuskirjanduste kõige väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tunnustatakse. Antiikkirjandus-vana, muistne. Antiikkirjanduse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Nad on mõjutanud kogu maailma kirjanduse kujunemist. 8.saj eKr-5.saj.pKr. Euroopa vanim kirjandus on vanakreeka kirjandus. Selle kirjanduse algust tähistavad Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Vanakreeka kirjanduse perioodid: 1. Arhailine periood kuni V sajand eKr. 2. Klassikaline ajastu V-IV sajand eKr. 3. Hellenistlik ajastu III-I sajand eKr. 4. Rooma impeeriumi periood I-VI sajand eKr. Arhailine ajastu Kreeka mütoloogia Kreeka kirjandus tugineb lauludele, müütidele, vanasõnadele jne. Kreeka müütide tegelasteks on jumalad, kes sarnanevad surelike inimestega. Kreeka folkloor...
Inimene elab nähtamatute trellida taga Keeruline on defineerida sõna ,,vabadus" tähendust. Kui küsida esimeselt tänaval vastujalutavalt inimeselt, kas ta on vaba, siis suure tõenäosusega tuleb selgesõnaline jaatav vastus . Kuid kas me oleme vabad tegema seda, mida me tahame, või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritudm kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me oleme ikka nii priid oma tahtmistesm kui meile tundub? Vaadates enda praegust elu, võiksin ka mina väita, et ma olen vaba. Ma ei pea käima hommikust õhtuni tööl, mul ei ole lapsi, kes piiraksid mu vabadust ning kelle eest peaksin hoolitsema. Gümnaasiumis ja trennides käin ma vabatahtlikult. Mul ei ole pangalaenu ega autoliisingut, mille tõttu ennast seotuna tundma peaksin. Kuid siiski on me ümber väga palju märkamatut, mis meid salamisi vangistavad: sotsiaalne surve, meid ümbritsev materiaalne vara, ühiskond ning eelk...
ARVUHULGAD Referaat Koostaja:Elerin Luuk 10.klass Juhendaja: Silja Risthein Aravete2011 Naturaalarvud N= {0; 1; 2; 3;....} Et Loendamisel teel on nulli rakse saada, siis ei kuulunud see arv esialgu tuntud arvude hulka. Alles 7.sajandil sõnastasid india matemaatikud reeglid arvu 0 kasutamiseks. Oleme õppinud nelja põhitehet naturaalarvudega. · Liitmine · Korrutamine · Lahutamine · Jagamine NATURAALARVUDE HULK N 1. On järjestatud lõpmatu hulk,milles on vähim,kuid pole suurimat arvu. 2. On hulk, milles arvud järgnevad vahetult üksteisele ega kata kogu arvtelge. 3. On hulk, mis on kinnine liitmis- ja korrutamistehte suhtes. Ratsionaalarvud Ratsionaalarvuks nimetatakse arvu, mis avaldub jagatisena , kus a Ratsionaalarvud on need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n ( ) jagatisena nii, et kus ...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Bert Rotberg ja Ken Rakki Rahvuslik liikumine Eestis 19. sajandil Referaat Juhendaja: Õp. Kadri Kelner 2011 1. Sisukord 1. Sisukord ..........................................................................................2 2. Sissejuhatus ...................................................................................3 3. Rahvusliku liikumise sündmused ja nende tähtsus .......................
mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandinaavias TING bondide kohalik koosolek ALLTING bondide maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL ori DANELAG Taani õiguse ala Suurbritannias VALHALLA põhjala mütoloogias koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased RUUNID viikingite raidkirja ehk ruunikirja kirjamärgid AASID JA VAANID viikingite jumalate perekond BASILEUS - Bütsantsi keiser METROPOLIIT - piirkondlik kirikujuht IKOON kreekakatoliku kiriku pühapilt
kõrgelttunnustatud laulikuteni kõikjal tuntud. Nende ladinakeelne nimi oli jokulator- naljamees, narr; siit on tuletatud provaansi hulgaar (joglar) ja prantsuse zonglöör (jongleur). Põhjapool on tuntud nimetused menstrel (lad. Ministrare- teenima, abistama) ja saksa Spielmann (mängumees). Rändmuusikud olid vahendajateks rahvaliku ja õukondliku kunsti vahel ning võtsid üle laulude esitamise. Rändmuusikutest tekkis 13. sajandil linnades kutseliste muusikute kiht, kes koondub tsunftidesse. Esimeseks teadaolevaks linnamuusikute ühinguks oli Viinis 1288. a. asutatud Püha Nikolause Vennaskond. 1321. a. loodi Pariisis samalaadne Püha Julianuse Vennaskond. RÜÜTLILUULE TÄHTSAMAD ZANRID: KANTSOON (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; SIRVENTEES (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul;
Gootika Gooti stiil Gooti stiil on teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini. Gootikale eelneb romaani stiil ja järgneb renessanss. Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Eestis hakkas see levima alles aastal 1300. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: · varagootikat (u 11401200) · kõrggootikat (u 12001350) · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur: Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas
voolukanal. Liider kannab negatiivset laengut allapoole, kuni liidri ja pilve alla kogunenud positiivse laengu vaheline väljatugevus põhjustab vastassuunalise läbilöögi. 2. Ettevaatusabinõud 2.1. Piksevardad Selleks, et kaitsta enda kodutehnikat ja iseennast, on soovitatav majade külge kinnitada piksevardad. Piksevarras on leiutis, mis kaitseb maju äikeselöögi eest. Esimest korda võeti see kasutusele 18. sajandil ajal mil hakkas elektriõpetus arenema. Piksevarda esma-leiutaja ei ole siiamaani teada. 1753. aastal katsetas seda Benjamin Franklin Ameerikas, kuid umbes samal ajal leiutas Prokop Divis sõltumatult piksevarda Euroopas. Piksevarda kaitsefunktsioon seisneb selles, et see tõmbab äikeselöögi enda pihta ning maandab selle. Pilt 2. Piksevardad 5 2.2. Lihtsamad ettevaatusabinõud
trükireklaami kirjeldamiseks ja analüüsimiseks. Raadioreklaami elemendid on samuti taandatavad reklaami elementideks ning me saame neid analüüsida samu mõisteid kasutades. 2 Esimene küsimus, mille peame seoses reklaamiga esitama, on : kas see on tõsi? Seda võib olla raske kindlaks teha, sest vaid väga väike osa tänapäeva reklaamist apelleerib põhjendatusele. 19. sajandil lubasid reklaamid üheainsa tabletiga ravida tervet hulka füüsilisi vaevusi. Tänapäeval võtavad üha enamad riigid kasutusele ranged reklaamireeglid, mis keelavad valeväidete esitamise. See on positiivne areng. See ei pruugi takistada kõiki valesid, kuid annab igaühele, kes tunneb, et teda on eksitatud, võimaluse edasi kaevata. Teine võte, mida reklaamindus kasutab, on sideme loomine toote ja meie vahele. Reklaamitegijad teavad, et tänapäeval on enamik meist
tutvuda pakutavate võimalustega. Seega on infopädevus oluline oskus, mida täiendatakse elu jooksul. Infoallikate ja infootsingu kursus pani mind mõtlema iga inimese infovajaduse peale ning aru saama, et korrektne ja põhjalik otsing ei piirdu üksnes Google’ga. Sain teadlikuks mitmetest andmebaasidest, millest varem teadlik ei olnud ning mida kavatsen kindlasti tulevikus kasutama hakata. 21. sajandil on peaaegu kogu informatsioon üpris lihtsalt ligipääsetav, kuid infopädevust on vaja, et õigeid asju otsida neile mõeldud kohtadest. Seega on mõisted infovajadus ja infopädevus seotud, sest kui informatsiooni otsides tekib probleeme, ei saa inimesed kätte usaldusväärset teavet. Kasutatud allikad Infovajadus (27. oktoober 2013). Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. Kasutatud 3. detsember 2014. et.wikipedia.org/w/index.php?title=Infovajadus&oldid=3762204.
klaaspind, alles jäid ainult klaasi ümbritsevad raamid või põiktalad. Eriline hoone, kus sellist klaasi mängu näeb on Kristallpalee, mis ehitati valmis aastaks 1851 maailmanäituse otstarbel. (Pariisi raamatukogu) (Kristallpalee 1851. aastal) (Pariisi uhkeim neobarokne ehitis) Historitsistlik arhitektuur Eestis avaldub eelkõige mõisatel, kuid ka kirikutel ja eluhoonetel. 19. sajandil Eestis ehitatud kirikutest on enamik neist neogooti stiilis, kuid ka samal ajal ehitati suur osa vanemaid kirikuid neogooti stiilis ümber. Neist hoonetest tuntuimad on Alatskivi ja Sangaste mõisad. Samuti püstitati ka neovene stiilis õigeusu kirikuid, millest kuulsaim on Toompeal riigikogu vastas olev Aleksander Nevski katedraal. (Alatskivi mõis) (Sangaste mõis) (Aleksander Nevski katedraal)
ohverdab muutub ta jälle inimeseks ning nad elavad õnnelikult elu lõpuni. Vaatamata sellele halvale mis tegelane kunagi teinud oli sai ta lõpuks ikkagi õnnelikuks, ning see annab lugejale lootuse, et ka nende elus võib kõik lõpuks hästi välja kukkuda. Muidugi ei pea muinasjutu efekti saamiseks lugema mõnda muinasjuttu, sest igast raamatust on võimalik leida midagi mis kaasaelaja õnnelikus teeb. Filmid on ühed suurimad meelelahutajad 21. sajandil. Need on väga paljudel põhjustel isegi paremad kui raamatud. Raamatute lugemine nõuab alatihti tohutul hulgal aega, ning tavaliselt ei loeta neid järjest, vaid jäetakse pooleli ning alustatakse pooleli jäänud kohast siis, kui lugemiseks jälle aega on. Väga harva leidub aga filme, mis oleks üle kahe ja poole tunni pikkused ning need saab koheselt lõpuni vaadata, mis tähendab seda, et ka sisust saab paremini aru ning nende mõju jõuab kiiremini publikuni
Religioosne kuuluvus, usulahk- islam , katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... Väine religioossus. Usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud ( omaks võtnud). Religiooni väline aspekt Sisemine religioossus- usklik on oma usus veendunud. Religiooni sisemine aspekt Sekulariseerumine Religiooni tähtsuse vähenemine 20. Sajandil toimus lääneriikides Viimastel aastatel tundub see protsess olevat peatunud Tsiviilreligioon Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks Tsiviilreligioon sisaldab samu elemente, mis tavaline religioon Rituaalid Püha tekst Suur juht, kõrgem olend Religioossed spetsialistid (vaimulikud) 3
aga vähemaks jäänud. Väljend kirjeldabki väljaspool keegliliigasid mängimist. 7. peatükk - Altruism, vabatahtlikud ja heategevus Valmidus teisi aidata - sotsiaalse kapitali oluline mõõdupuu. Heategevus ja vabatahtlikkus on Ameerika kodanikkonna seas kaks korda rohkem levinud, kui mistahes muu riigi omas. Oma aja ja raha loovutamine on USA-s silmapaistev traditsioon. 20. sajandil muutus vabatahtlik tegevus professionaalsemaks ja organiseeritumaks. 2 Mariin Virolainen RIRIB12 Kõik tegurid on omavahel seotuses. Schmooz'imine, jõukus, vanus, haridus, sugu, osalemine kogukondlikus elus, perekonnaseis jne.
Tööstusühiskond. Varaindustraalne tootmisviis sündis 15.saj Euroopas: alguses Itaalias ja levis seejärel Inglismaale, Madalmaadesse ning Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse. Aafriklased vahetasid kaupu Aasia ja Euroopaga, portugallased võtsid kasutusele India meretee ning Hiina kaupmehed reisisd üle India ookeani ja jõudsid Ameerika läänerannikule. 18. saj sai Inglismaal alguse esimene tööstuslik pööre. See toimus enamalt tekstiilitöööstuses, kus rakendati kertusmasinaid, kästisitöö asendus masstoodanguga ja manufaktuurid vabrikutega. Tööstusliku pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng kui ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriEuroopasse ja PõhjaAmeerikasse jõudis tööstuslik pööre 19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud nii kaudele, et hakkas mõj...
Robin Hood Ilukirjandusteoses “Kuulsa Robin Hoodi lustakad seiklused” käsitletakse Robin Hoodi nagu kangelast, kes võtab rikastelt ja annab vaestele. Tegevus toimub Inglismaal 12. sajandil, kuningate Henry II ja Richard I Lõvisüdame valitsemise ajal ( 1154-1189; 1189-1199). Robin Hood, kuulus vibumees, elab Sherwoodi metsas Nottinghami linna lähedal. Selle eest, et ta röövis rikastelt raha, teda kuulutati lindpriiks ning Nottinghami šerif püüdis teda igati vahi alla võtta. Robin Hood oli julge mees ning korraldas igasuguseid vigureid. Kui Robin veab šerifi mitu korda ninapidi, saab šerif kurjaks ning teatab kuningale Robin Hoodist. Seepeale saadab
isiklikku või renditud maad. Miks olid ühes riigis nii suured erinevused maa ida- ja lääneosa vahel? ………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………………………………… III Hiline Rooma keisririik 3.-4. sajandil 3. saj. puhkesid Rooma impeeriumis sisesegadused, mille põhjustajateks olid leegionärid. Sõdurid kuulutasid mõne oma pealiku keisriks. Vahel oli riigis korraga mitu nn sõdurkeisrit, kes kõik omavahel sõdisid. Sõdurkeiser – madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealik, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks. 306. a sai võimule Constantinus (306.-337.), kes: 1) 313. a legaliseeris kristluse (Constantinus suri sõjakäigul pärslaste vastu I. kristliku keisrina)
loitsimine, laul või tants. Raamat annab väga haarava ülevaate kultuse ja mängu tiheda seotuse üle. Iidsest ajast meieni jõudnud sakraalse mänguga võib parallele tõmmata spordis, sõjas, kunstis, teatris ja diplomaatias. Huizinga järgi on ka tants ja muusika mängu väljendusvormid, sest mäng on täis rütmi ja harmooniat. Autor võrdsustab rütmist sündiva värsi kultuuriga. Seega on mäng ka teatraalne. Inimene armastab maskeeringuid, mille kõige eredamaks näiteks oli 17. ja 18. sajandil paruka kandmise tava. 19. sajandit peab raamatu autor kõige mänguvaesemaks. Loomad mängisid juba enne inimkultuuri tekkimist. Kõik mängu põhitunnused on loomade mängus olemas ja see on nende jaoks midagi enamat kui pelgalt füsioloogiline või füsioloogiliselt tingitud psüühiline nähtus. Ainult mängu kaudu õpetavad kõrgemalt arenenud loomad oma poegadele käitumismalle, mis sünnipäraselt nende geneetilises programmis puuduvad
Vana-Kreeka arhitektuuris oli tähtsaim templite ehitamine sammastega (enamasti marmorist). Kuulsamateks peetakse jumalanna Athena templit, Parthenon ja peajumal Zeusi templit. Võib väita, et roomlased jäljendasid paljuski kreeklasi. Uuendusteks olid võlvid, triumfikaared ning kuppelehitised. Kuigi stiililt olid ehitised analoogilised, oli kogu ehituskunsti tehnoloogia siiski Roomas arenenud kõrgemale kui Kreekas. Hooned olid vägevamad ja suursugused. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Nii Roomas kui ka Kreekas sõltus laste kasvatus ja harimini perekonna jõukusest ja seisukohast. Kui Roomas pöörati alguses hariduses tähelepanu pigem praktilisusele ja sellel oli ka sõjaline suunitlus, siis Kreekas tegeleti väga palju filosofeerimisega. Tänu Kreeka kultuuri mõjutustel
arenenud või puuduvad üldse. > sagedased kodusõjad > teeröövlite rohkus Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Rae istungite toimumise paika tuntakse raehoone ehk raekojana. Tsunft- käsitööliste vennaskond. Gild- selts, vennaskond- kaupmeeste ja käsitööliste ametiühendus keskaja linnades. Hansa Liit- 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Skolastika- keskaja filosoofiliste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Koraan- raamat, mis oli Islami hariduse aluseks. Isikud Muhamed- islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Karl Suur- Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800
koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Kloostriülemad 1892–1897 Varvara 1897–1921 Aleksia 1921–1943 Joanna 1943–1946 Aleksia 1946–1955 Rafaila 1955–1967 Angelina 1968–2011 Varvara 2011– Filareta Legend Õigeusklike räägitud legendide järgi olla näinud kohalikud talupojad 16. sajandil sinisel mäel imelikku ilmutust ja leidnud hiljem iidse tamme jalamilt õigeusu ikooni. Seda sündmust kujutavat maali saab näha Kuremäe kloostri värava juures. Sellest ajast saati hakati mäge kutsuma „Pühtitsaks“ ehk pühitsetud kohaks. Selle sündmuse mälestuseks rajati mäele väike kabel. Nunnakloostri territoorium Kloostri territooriumil on ka kloostri võimsad puuriidad, kloostri peavärav kellatorniga, püha
Ikebana – Jaapani lilleseade kunst, Ikebana koostamisel võib kasutada nii elavaid kui surnud taimi, nii õisi ja lehti kui näiteks puukoort ja puujuuri. Enamasti kasutatakse õistaimi, kuid see pole kohustuslik. Geisha – elukutselised meelelahutajad (algajad – maiko) Oluline on ''kinnine naeratus'', soeng (keeruline), riietus (väga rikkalik, uhke. Kimono-aasta aegade järgi, väga uhke ja väärtuslik riietus. Kallis.). 19. sajandil olid nad ka peamised moeloojad – kõik naised tahtsid nende moodi olla. Pidid kõikide võõrustajatega jutustama, flirtima, viisakalt käituma, tundeid ei tohtinud olla või vähemalt väljanäidata. 19-20 aastaselt saadi endale oma patroon, kellele oldi tihti peale armukese eest. Torii – Värav, Haiku – lühike, 17-silbiline luule. Kirjutasid nii samuraid kui õukondlased. Origami – voltimis kunst. Väheseid voltimis viise, kuid palju erinevaid kujundeid Nihongi – 720
Sissejuhatus Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Seal elab üle 33 miljoni elaniku. Peaaegu kõik iraaklased on moslemid. Iraak kuulub Araabia maade hulka. Tegemist on hetkel ühe maailma kõige kuumema kriisikoldega ning ta oli seda ka möödunud sajandil. Tänase päevani viibivad seal koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide juhtimisel, kes võitlevad terrorismi ja vastupanu- liikumiste vastu ning üritavad ohjeldada pingeid šiitide ja sunniitide vahel. Uurisin, miks ei ole Iraak ikka rahu leidnud. Rahvastik Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. Teine suurem rahvus on kurdid, kes moodustavad ligikaudu 15% elanikkonnast. Kurdid elavad peamiselt Põhja-Iraagis, Kagu- Türgis ja Loode-Iraanis
inimohvreid. Toimusid amfiteatrites. Gladiaator oli Vana-Roomas elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatoritega, mõnikord elu ja surma peale. Gladiaatorite relvadeks olid mõõk ja kilp, võrk ning kolmhark Colosseum- suurim amfiteater Roomas. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Foorum- turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. sajandil eKr. Akvedukt- sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Rajati palju Vana- Roomas joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. Caracalla termid- Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Ehitati Roomas aastail 212216 keiser Caracalla valitsusajal. Aatrium- Rooma elamu keskel paiknev ristküliku kujuline ruum.
(Sutrop 2000, 12) Artiklis ütleb Susan Wolf, et elule võib anda mõtte millegi loomine, millegi väärtusliku kaitsmine, armastatud inimeste või abivajajate aitamine, oma võimete ja oskuste väljaarendamine, raskuste ületamine jne. Siin kohal ongi oluline, et keegi ei piiraks meie vabadust ergoni määratlemiseks kui ka realiseerimiseks. (Sutrop, 2000). Siin kohal tooksin välja ka Inglise filosoof John Locke väite 17. sajandil, et hea elu kohta ei saagi midagi üldist öelda, sest see, mida üks inimene peab heaks, võib teiste meelest olla halb, või vastupidi. Ühele seisneb õnn rikkuses, teisele kuulsuses, kolmandale aga tõsises vaimses tegevuses. Arutleda selle üle, mis on hea elu või õnn, olevat Locke'i meelest sama rumal kui vaielda selle üle, mis maitseb paremini, kas õunad, ploomid või pähklid. (Mis vahet on õnnel ja heal elul? 2001).
Rooma kunst 14.12.2016 I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad. Karmid seadused ning tugev sõjavägi. Ligi 1000 aasta jooksul tagasi Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Teiste rahvaste mõjutused: 1. Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2. Kreeka kunst- kreek...
Ettevalmistav periood 17. sajand kuni 19. sajandi keskpaik: vaimulik ja õpetuslik kirjandus (nt aabitsad, vaimulikud raamatud); nii täiskasvanutele kui ka lastele määratud valgustuslik proosa, nt F.R.Arveliuse juturaamat, 1782; 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamatud: robinsonaadid ja jenovevad, nt J.Thomassoni “Weikise Hanso luggu tühja sare peäl”, 1839). LASTEKIRJANDUSE TEKKIMINE JA ARENG 19. SAJANDIL kalendrid, aabitsad, lugemikud, nn rahvaraamatud Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt).
Renessanss Küsimused kontrolltööks Variant 2 1. Kus ja milla algas renessanss? Kuidas sai nime? Renessanss sündis 14. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. 2. Mida hakati nüüd otsima kunstis ? Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. 3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus
AJALUGU 1) Arutle - kas nais- või meesisik on käärinud jookide avastaja...? Meesisik avastas kääritatud joogid. 2) Milline oli sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3) Vanas Egiptuses oli õlle(pea)linnaks...mis linn? Babüloonia. 4) Kes ja kus kehtestas(-ati) maailma esimene joogimaks? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5) Mis aastast pärinevad esimesed teated humala kasutamisest? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6) Keskajal õlu ja klooster (munk). kas need omavahel sobisid? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostri...
Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandr...
ühte, ühes, ühest, ühele, ühel, ... 2: kaks, kahe, kaht(e), kahesse e kahte 3: kolm, kolme, kolme, kolmesse e kolme. 4: neli, nelja, nelja, neljasse e nelja 5: viis, viie, viit, viiesse e viide 6: kuus, kuue, kuut, kuuesse e kuude 7: seitse, seitsme, seitset, seitsmesse · Järgarvud kirjutatakse kas araabia numbritega, mille järel on punkt või rooma numbritega: 50. aastapäev 1920. aastal 1920.-1930. aastateni XX sajandil III osa. KIRJAVAHEMÄRGID Kuhu panna koma? · TA SAMMUS UHKELT NAGU KUKK. · TA SAMMUS UHKELT NAGU OLEKS TA KUKK KANAKARJA KESKEL. PÕIMLAUSE 3 PÕHITÜÜPI Tunnid olid alanud, kui Arno isaga koolimajja jõudis. ------------------------ , -kui ----------------------------------- . Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud. -Kui -------------------------------------- , -------------------------- . 3
põhimõtteid, sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika ei ole midagi igaveseks antut, vaid erineb nii aja kui ka ruumi teljel. Kirjanduse ajalugu Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi, Kui 19. saj kirjutati ohtralt ülevaatlikke kirjanduslugusid, siis 20. sajandi lõpul ja 21. sajandil koosnevad ulatuslikumad kirjanduslood pigem erinevate autorite kirjutatud artiklitest. Kirjanduseajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt, talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused.
1. Põllumajandusökonoomika aine ja koht teaduste süsteemis 1.1. Teaduse olemus ja ülesanded. Majandusõpetuse olemus Teaduse olemus Teaduse põhiolemuseks on ühiskonna kõigi rikkuste suurendamine maailma täielikuma tunnetamise kaudu. Rikkused esinevad nii materiaalsete kui ka vaimsete hüvedena. Teadus ise on inimkultuuri üks tähtsamaid saavutusi, resp. hüvesid. Teaduse tekke põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng (tootlike jõudude areng); 2) ühiskondliku tööjaotuse süvenemine. Teaduse spetsiifika, mille poolest ta erineb teistest inimtegevuse aladest, väljendub uue otsingus. Teaduse põhiülesanded: 1) turunõudlusele vastavate tootmisvõimsuste arendamine ja nende efektiivne kasutamine. Tootmisvõimsusi tuleb korrigeerida turunõudlusele vastavalt. 2) tootmise ainelise ja regionaalse struktuuri selline täiustamine, mis vastaks rahvamajanduse kõige mitmekülgsematele vajadustele ja tagaks kõigi piirkondade majandusliku arengu kiirenda...
BÜTSANTSI KUNST Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. ARHITEKTUUR Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
