Veel üks põhjus, miks valss hukka mõisteti oli see, et seda oli lihtne ära õppida ja lühikese aja pärast oskas seda juba igaüks. See tähendas seda, et peenutsevad menuetid, gavotid jäid tahaplaanile, kuna neid oli rakse õppida. Valss hakkas muutma ühiskonna kihtide vahelisi piire, mistõttu 1800. aasta paku tehti n.ö seadus, et kes tantsides ringis keerutab, see arreteeritakse ja ta peab ka maksma 20 krossi trahvi. Katariina II võimu ajal keelati valss terveks sajandiks, kuid see ei takistanud jõudsat levikut Euroopas. Aasta pärast Prantsuse revolutsiooni sai valss Pariisi kodaniku lemmiktantsuks. VALSS VÕISTLUSTANTSUNA Võistlustantsudena tantsitakse nii aeglast kui ka Viini valssi. Nende ainus vahe on see, et aeglane valss on Viini valsist kaks korda aeglasem. Kui aeglase valsi tempoks on 30 takti minutis, siis Viini valsil on 60 takti minutis. Valssi peetakse standardtantsu aluseks.
Millist kahju võib tuua üks tööstusettevõte? Paberivalmistamine on pika ajalooga kunst, mis on alguse saanud 2. sajandil Hiinas. 14. sajandiks töötas Euroopas juba arvukalt paberiveskeid, eriti Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal, kus paberit valmistati kuni 18. sajandi lõpuni peamiselt linastest kaltsudest. Tööstuslikust suuremahulisest tootmisest võib aga rääkida alates 19. sajandist, mil võeti kasutusele uus tehnoloogia: paberi tooraineks sai puit. Sellega kaasneb aga ilmselge kahju loodusele, kuna puit - kuigi taastuv maavara - ei ole siiski lõpmatu. Seetõttu peab paberitootmisel järgima keskkonna säilitamisega seotud seadusi, nt säästva arengu seadust, mille § 3.1 ütleb: “ Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.” Loomulikult ei saa seda tänapäeva ühiskonnas enam täielikult teha, kuna inimesed on harjunud mugava eluga ning selleks peab...
SOJA Soja kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus – seda esialgu peamiselt ainult Hiinas, kust pärineb ka sojaoa metsik eellane. 15. sajandiks oli sojauba levinud ka mujale Aasiasse ning alles 18. sajandil hakati seda kasutama Euroopa ning Ameerika aladel. Tänapäeval leidub poeletil kõiksugu erinevaid soja-tooteid – alustades sojapiimaga ning lõpetades sojast valmistatud vegan vorstidega. Kuna veganlus viimastel aastatel moodi on läinud, tarbivad inimesed kõiki neid tooteid suure vaimustusega, arvates et nad teevad sellega maailmale ja endale head – peaks ju ometigi taimekasvatus olema vähem saastav, kui loomakasvatus.
prantslased, hollandlased ja inglased. Euroopast väljarändamise põhjuseid oli mitmeid: seiklushimu ja väärismetallid, usuline ja poliitiline tagakiusamine. Põliselanikud ehk indiaanlased jagunesid hõimudesse (umbes 400), kes elasid preerias või rannikualadel. Eurooplased võtsid nendelt vägivalla abil maa, kasutasid pettust või ostsid üliodavalt. 17. saj toodi Põhja-Ameerika lõunapiirkondadesse ka Aafrikast pärit orjasid. ● 18. sajandiks olid inglased oma konkurendid idarannikult välja tõrjunud. Mitu kolooniat oli Suurbritannial Põhja-Ameerika idarannikul? Vastus: 13 kolooniat ● Kes esindas Inglismaa kuningavõimu kolooniates? Vastus: Kuningat esindas vetoõigustega kuberner. ● Miks jahenesid 18. sajandil kolooniate ja emamaa suhted? I põhjus - kehtestati diskrimineerivad tollieeskirjad II põhjus - uued maksud III põhjus - vaba kaubavahetus tõkestamine
Feodaalühiskonna kujunemine kas pööre ühiskonnas? Feodaalkord kujunes välja varakeskajal. See toimus järk-järgult ja lõplikult oli see välja kujunenud XI sajandiks. Feodaalkorra osalisteks olid isand ehk senjöör ja tema sõjamees ehk vasall. Selle ajajärgu üks võimasamaid riike, Frangi riik, põhineski sellel süsteemil. Senjöör andis maatüki, mida nimetatakse lääniks ehk feoodiks, oma sõjamehele. Maatüki omajat nimetatakse läänimeheks ehk feodaaliks. Kuna valitses naturaalmajandus oli maatüki andmine sõjamehele kõige kasulikum. Selle abil sai senjöör sõjamehe ustavuse ja maatükk tasus ka tema abi eest
Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17. sajandiks maapinna kerkimise tõttu enam laevatatav. Pärnu ja Tartu initsiatiivil võeti üles küll selle taastamise kava, kuid selle teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi "emamaa" huve: Eesti linnades kehtisid kõrged tollimaksumäärad, aeg-ajalt rakendati vilja väljaveokeelde -- sõjaväe varustamiseks või näljahäda korral. 17
Harjumaal surus Liivi ordu Saksa ordu abiga ülestõusu maha 1343. aasta lõpus aga ülestõus ei olnud veel läbi. 1344. aasta veebruaris tungis orduvägi Saaremaale ja hukkas (poos üles) saarlaste kuninga Vesse. Lõplikult alistati saarlased alles 1345. aasta alguses ja sellega oli ka ülestõus maha surutud. Jüriöö ülestõus koos muude sellega seotud vastuhakkudega halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Peale ülestõusu läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestimaa hertsogkonnas -- Tallinn ja Rakvere 1343. ning Narva 1345. aastal. 1346. aastal müüs Taani kuningas Valdemar IV Eestimaa Saksa ordule. .
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas 20.sajandil mõjutas Eesti ajalugu kõige rohkem Teine Maailmasõda. Selle tagajärjel kaotasime pooleks sajandiks iseseisvuse ja selle käigus pidime langetama mitmeid raskeid otsuseid. Teine Maailmasõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi ja see oli ka üks maailma ajaloo suurimatest sõdadest. Teise Maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased sõdida said. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Suurem osa eestlastest oli Punaarmees, kuhu satuti tänu Vene okupatsioonile. Armees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sellel ajal keelatud.
aastal jõuliselt Baltimaades, kus enam ei lepitud Moskva poolt pakutud ettevaatliku võimu rahvale andmisega. Esile tõusid äärmuslikumad nõudmised majanduslikust iseseisvusest kuni riikliku iseseisvuse taastamiseni. Jõuline rahvaliikumine võttis Eestis Rahvarinde vormi ning seejärel asutati need ka Lätis ja Leedus.Ühine ajalooline saatus - Balti riigid olid ainsad, kes olid Teises maailmasõjas kaotanud pooleks sajandiks oma iseseisvuse - lähendas Baltimaade rahvaid. 1989. aasta aprillis moodustasid kolme rahvarinde esindajad Balti Nõukogu, et järgnevalt kooskõlastada ühist tegevust.1989. aastal tõusis esile võitlus 1939. aasta augustis NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu ehk Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamiseks, millest loodeti uusi võimalusi iseseisvumiseks ning oma taotlustele
Küsimused: 1. Mis oli kõige olulisemaks sündmuseks laevade puhul, mida kasutati maadeavastusteks? Tekkis võimalus pikaajaliste merereiside sooritamiseks. 2. Kui eristatavad olid 18. sajandiks sõja- ja kaubalaevad? 3. Millal hakkasid Euroopa meresõitjad kompassi kasutama? 4. Millised 15. sajandil kasutusele võetud seadeldised võimaldasid mõõta kiirust ja hinnata läbitud vahemaa pikkust? 5. Mis aastal purjetas Bartolomeu Diaz ümber Hea Lootuse Neeme? 6. Kolumbuse laevade nimed 7. Miks otsustas Kolumbus karavelli kasutada? 8. Millal nägi Kolumbus Bahama saartel maad? 9. Kolumbuse esimeselt reisilt kaasavõetud esi, mis muutus põhiliseks meremeeste
vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. See määras eestlaste saatuse järgnevaks seitsmeks sajandiks seitse sajandit orjapõlve. Läti sõjasulane Veiko tappis Lembitu selja tagant sõjakirvega (tapper). Lembitu püüdis aastatel 1212-1217 kõiki eestlasi liita, et ühiselt võidelda sakslaste ja venelaste vastu. Kui kahe võimsa vastasega võitlemiseks ei jätkunud eestlastel ühe korraga jõudu. (Kotkajärve vabadussambal on märgitud ka Lembitu nimi ja surmaasata Lembitu oli esimene eesti kangelane, keda teame nimepidi).
Euroopasse. Tantsimine kuid tegelikult saabs 18. sajandil. Kuid 19. sajandi alguses lisati rahapillidesse veel flööt, viiul ja uilleann torud. Iiri tantsimises aitasid kaasa haridus ja patrioodiline organisatsioon. IIRI HARF Kõige varasemad tõendid sihvaka kaela, tugipuu ja kõlakastiga iiri harfi olemasolust on leitud 9.sajandi kiviristide reljeefidel. Algperioodil olid harfide kõrgus 60 cm ja neil oli kuni 30 keet, kuid 16. sajandiks olid nad muutunud suuremaks ja keeli 43. Iiri harf kadus kasutuselt 18 sajandi lõpul. John Field Viiuldaja poeg John Field olid pärit Dublinist ja kui perekond 1793. aastal Londonisse kolis, sai andekast poisist pianisti, helilooja ja klaverimeistri Muzio Clementi õpilane. Pärast kontsertringreise, mis viisid noorukese Fieldi ka Venemaale, otsustas ta jäädagi Peterburi, kus alates 1802. aastast töötas hinnatud
Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Keskaegne ehitiste põhimassiiv on säilinud tänaseni ja tüüpiline vanalinna maja on hoolimata kõigist ümberehitustest, kinnistute liitmisest, viilude likvideerimisest ja aknaavade ümbekujundamisest ikkagi hilisgooti elamu. Pealegi leiab ka uusaegse fassaadi taga ikkagi gooti laetalasid, seinamaalinguid või raiddetaile.Nii on Tallinna vanalinn, mille tihe tornistik, kõrge ringmüür ja maalilised
Nüüd oli Eestimaal kolm riiki 1) Saare-Lääne piiskopkond 2)Tartu piiskopkond 3)Liivi ordu Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul. Aegade jooksul arenes välja kõigepealt sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks Põhjused, miks eestlased alla jäid Eestlastel polnud toetajaid Sakslastel oli parem relvastus Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua Taani müüs oma alad Saksa ordule 1346. aastal Aitäh kuulamast!
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Albert von Buxheovedeni piiskopiks pühitsemisega sai tõelise hoo sisse ka Liivimaa ristisõda, mille eesmärk oli Liivimaal ristiusu levitamine sealsete paganate seas. 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti olulisks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõit...
sonetti, mis koosneb stroofidest 4+4+3+3. Tuntuim prosaist oli Giovanni Boccaccio, kelle peateos on ,,Dekameron". See sisaldab 100 novelli. Prantsuse kirjanduses pääseb renessanss mõjule 16 sajandi alguses. Tuntuim naisautor on Marguerite de Navarre, kelle peateos ,,Heptameron" on mõjutatud teosest ,,Dekameron". Tuntuim proosaist Francois Rabelais, kelle peateos on ,,Gargantua ja Pantagruel" 5 osaline romaan. Montaigne toob prantsuse kirjandusse essee. Hispaania kirjanduse kuldseks sajandiks on 16. sajand uusargse romaani eelkäijaks on kelmiromaan. Esimene anonüümne kelmiromaan oli ,,Tormise Öazarillo elukäik". Autorid olid oma kaasaja suhtes kriitilised, eitasid togmaatilist usukummardamist. Kuldse sajandi kuulsaima kirjaniku Cervantese peateos on ,,Teravmeelne Hidalgo Don Qujote La Manchast". Selles parodeeritakse rüütleid. Peategelane Don Qujotel on kannupoiss kes erineb oma isandast mõistuse poolest. Tema südamedaamiks on Dulcinea
Ordu sai endale pikalt ihaldatud valdused Eestimaa vasallid said raske hoobi, reaaljõud ja poliitline osatähtsus nõrgenes Marienburgis müüs Taani kuningas Valdemar IV kõik oma õigused Eestimaa kohta Saksa ordule 1343. 1345. aasta sündmused mõjutasid meie edaspidist ajalookäiku Aegade jooksul oli arenenud välja sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus viimane püüd muuta sellist asjade käiku, kahjuks see luhtus Ülestõus murdis rahva vaimujõu mitmeks sajandiks Arvatakse, et paljud vasallid pärast ülestõusu tapeti Ülestõus ei olnud üleeestiline, keskendus Põhja ja Lääne Eestisse, Saaremaale. Mujale vähem
Orjandus ameerikas Eurooplaste tulekul elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asutasid Ameerika arvatavasti 25 000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsates hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu euroopast. Uues Maailmas läbi lüüa polnud kerge. Kolooniaid olid põhja ameerikas paljudel riikidel. Eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks ja indiaanlased eurooplasi kahvanägudeks. Eurooplastesse suhtuti alguses heatahtlikult, kuid vaen algas kui ümberasujate tulekul ei tulnud lõppu. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel, sest indiaanlased ei saanud aru miks maad müüakse ja seega ei pidanud nad lepingutest kinni, mis tekitas omakorda segadust valgetes. ...
*Öeldakse, et inimene peab elama koraani, sunna, sariaadi järgi *5 tugisammast : 1 jumal, 5palvust päevas, almuste jagamine, paastumine, 1 kord elus peab käima Mekas Islami kunst: · Alates 7. Sajandist, tänu Muhamedile · Euroopasse jõuab 7. Saj ( esimesena Hispaaniasse) · Maur hispaanlane, kelle usk on islam (kuni 19.saj) · Kagu Euroopas Türgi alad (15.saj) e uus islami jõud · 1453 Bütsantsi vallutamine · 16. Saj Ungari vallutamine · 20. Sajandiks oli suur osa islami rahvastest alistatud türklastele *Kalifaat /muhameedlaste ühtne riik) pealinn Damaskuses hiljem Bagdad *10. Saj laguneb Kalifaat tekivad väiksesed killustatud riigid, mida ühendab araabia keel, kultuur, monoteism Ehituskunst : · Mosee ehk pühakoda (kristlik koda on ümber ehitatud islami pühakojaks). Enamasti koosneb mosee müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest , mida igast küljest piiravad sammaskäigud, on ühekordne ja madal
Lysippos "Kaapija" Polykleitos "Odakandja" Pheidias Parthenoni friis", "Zeusi kuju" Olümpias Myron "Kettaheitja" 9. Kirjelda vaasimaali arhailisel ajastul. Kuidas kaunistati, kuidas lisati detailid, kontuurid figuuridele? (1p)Vööndite vahele maaliti lihtsaid korduvaid kujundeid, näit. kolmnurki, rombe, aga ka meandreid. Vaasid väga elavavärvilised.8. saj. lõpupoole hakati vaasidelkujutama ka inimesi ja loomi, alguses skemaatilisena kuni järgmiks sajandiks jõuti juba mütoloogiaaineliste piltjutustusteni.Läbivaks teemaks(nagu kreeka kunstis üldiselt) oli kreeklaste või nende jumalate võitlused koletistega kükloopide, kentauride või meduusadega. Kuigi figuurid on anumatel kohmakad ja nende anatoomia moonutatud, kompenseerib vajakajäämised kreeklaste elav fantaasia. Figuurid maaliti üksteise alla paigutuvate ribadena. 10
humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt.Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia.15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne
Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelisest allikast. Ülikoolid 11. kuni 13 sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba 10. sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu sajandiks. Bolognas tekkis 11. kuni 12. sajandi vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikool tekkis 12. sajandil kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Sel ajal pandi alus ka matemaatika ja loodusteadusega kuulsust võtnud Oxfordi ülikool Inglismaal. Cambridge'i ülikool alustas tegevust 13. sajandi algul. Hispaania kõrgkoolidest sai kõige tuntumaks arstiteaduse keskus Salamanca ülikool
Kordamisküsimused. Eesti 20. s II poolel II maailmasõda Eestis 1. Millised olid Eesti ja NSV Liidu poolt sõlmitud vastastikuse abistamise lepingu (baaside leping)sõlmimise põhjused ja tingimused? Salajane protokoll sõlmiti 1939. Aasta Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. Põhjused: Orzeli juhtum. Metallisti juhtum, 28. sept 1939 mittekallaletungipakt Eesti ja NSVL vahel. Tingimused: Abistada teineteist kolmanda riigi kallaletungi puhul.NSVL varustab Eestit soodustingimusel relvastusega. Eesti andis NSVL õiguse luua Saaremaal, Hiiumaal, Paldiskis laevastikubaase ja sõjalennuvälju. Lisaprotokolli kohaselt toodi Eestisse 25 000 punaväelast, Eesti valitsemiskorda NSVL ei sekku
ja niisuguste sõnade tähendus. Nt trehter (= lehter), triiphoone (= kasvuhoone), tritsutama (= uisutama), trotuaar (= kõnnitee), papiljott (= lokirull), tuhv (= trepiaste), truuvilt (= truult), meelehaigus (= mure, meelehärm), tuleriist (= tulirelv), külgehakkav haigus (= nakkushaigus). Tunneme, et need sõnad on nagu vanamoelised rõivad. Tuleb ette sedagi, et vananenuks arvatud sõna taas värskena käibesse läheb. Nii on juhtunud paljude sõnadega, mida Nõukogude kord pooleks sajandiks kasutusest kõrvaldas ja mida sõnaraamatud hakkasid tähistama vananemismärgendiga. Järjepidevuse taastamisel varasema Eesti Vabariigiga on nüüd varjusurmast äratatud riigikogu, eestseisus, volikogu, hoolekogu, vald, haigekassa, õppetool, hõimupäevad jpt sõnad.
vanalinna peatänavale, Viru tänavale. Viru värava eesvärav Viru värava eesväravate ehitus Viru värava esimene eesvärav ehitati 1370. aastatel juba 1345. aastal rajatud Viru värava juurde. 1446. aastal vana eesvärav lammutati ning ehitati uus väravahoone, uus eesväravahoone oli kahekorruseline ning selle nurkades paiknesid saledad ümarad valvetornid. 16. sajandiks oli Tallinna linnamüüris 8 väravat, mis koosnesid tavaliselt mitmest tornist ja neid ühendavatest müüridest. Värava peatorn oli alati neljakandiline, eelväravad varustati sageli ühe või kahe väikese ümartorniga. Eesväravat kaitsesid mere poolt Viru värava muldkindlustus. Viru värava eesväravate lammutamine 1870. aastal kavatses Eestimaa kubermanguvalitsus laiendada vanalinna sissesõiduteed ning
tooni andev tsivilisatsioon. Nii aga ei läinud. Tänapäeva Eesti alad sattusid mitmete riikide huviorbiiti ning siinne maa muutus sõjatandriks. Sõdisid erinevad armeed nii eestlaste ja liivlastega kui ka omavahel. Lõpptulemusena polnud eestlastel endil sõnaõigust ning mis oma riigi või kultuuri edendamisest siis enam juttu sai olla? Eestlased hakkasid tasapisi euroopastuma. Soome- Ugrilased segunesid peaasjalikult germaanlastega. 19. sajandiks, mil eestlus eestlaste hinges taas tärkama hakkas, oli identiteedi loomus juba oma esialgsest karakterist tugevasti kõrvale kallutatud. Polnud ju mõeldav, et meie taara usk areneb edasi samal ajal kui kõrval propageeriti aina ristiusku. Periooditi lausa suruti peale. Polnud ju mõeldav, et areneb kunst, kirjandus, muusika ja muu selline, kui inimesi talutati sunnitööle ning haridus, mis mõnedele osaks sai, oli võõrkeelne. 24. veebruar 1918 sündis Eesti Vabariik
Aasta1944 Sõda jõuab taas Eestisse. Jaanuar 1944 algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Võitlus Narva pärast kestis ligi 7kuud. 30jaan. kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma, relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele. Kokku tuli umbes 40 000 meest. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Pealetung suudeti kõikjal peatada ning järgnevalt läks initsiatiiv Saksa väejuhatusele. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. Ööl vastu 9.märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Pommisajus hukkus u.500 eraisikut. 25.märts pommitati Tartut, mis sai samuti väga rängalt kannatada. Õhurünnakud tug...
· Korduvalt piirati Pariisi, nõuti · Kauplesid ka Lähis-Idas. lunaraha, 911 läänistati neile · 860 Novgorodi vürstiriik Normandia poolsaar. · Rajasid Kiievi ja Novgorodi. · 983 avastas Erik Punane Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted · Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Ameerikasse. · XII-ks sajandiks lõppesid viikingite röövretked. Viikingite elamu · Enamasti olid katused kaetud õlgedega · Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait Viikingite kodu · Pidasid ka orje · Kasvatasid otra ja kaera, püüdsid kala · Pidasid kitsi, veiseid, lambaid, kalu jne. · Magati puuvoodites, tarbeesemeid hoiti kirstudes · Naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid, olid
Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna
Vanaaeg: KINNOR - Piibli legendaarseim pill, kutsutakse Taaveti harfiks. Kantav 5-9 keelega lra, mida kasutati saatepillina ka templiteenistusel. OFAR - lihtne huulikuta sikusarv, templirituaalis oluliseks signaalpilliks.EGIPTUS FORMINKS - 4-keeleline keelpill,millest arenes 7.sajandiks 5-7 keelega, hiljem 12 keelga Kitara, mida kasutati samuti saateks pikemate poeemide laulmisel aga ka soolomnguks. KREEKA LRA - 7keelega, kergem ja vikem pill, kilpkonna kilbist valmistatud klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise ko...
materjalid ning vara röövisid. Seetõttu vajasid käsitöölised kaitset ning elukohta, kus liiguks rohkem rahvast. Sellisteks kohtadeks olid feodaalide losside ja kloostrite lähikond, kust lisaks läks läbi mõni üldkasutatav maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise kui ka välissuhete korraldamises. Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg
Saare-Lääne piiskopkonnale ja osaliselt Liivi ordule kuuluvad Saaremaa ja Muhumaa. Kaks aastat iseseisvad olnud saarlaste tingimusliku alistumisega 1345. aastal sai läbi kokkuvõtlikult Jüriöö ülestõusuna ajalukku läinud maarahva viimane suurejooniline katse pealesunnitud ristiusku maha raputada ja muistset iseseisvust tagasi saada. Ülestõus halvendas järsult eesti rahva reaalset olukorda ja lülitas eestlased mitmeks sajandiks välja maa poliitilisest juhtimisest. Tänan kuulamast!
Maatükk säilis talupoja käsutuses, kuid ta haris seda nüüd rentnikuna ja pidi isandale andamit tasuma. Läänistatud maade juurde kuulusid ka neid harivad talupojad. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust, keelati neil maalt lahkuda. Nad muudeti sunnismaiseks. Varakeskaja jooksul sulasid orjad ja seni vabad talupojad ühtseks sõltuvate talupoegade klassiks. Paljudes piirkondades anti feodaalidele õigus talupoegade üle kohut mõista. Enamik talupoegi oli Lääne-Euroopas IX-X sajandiks peaaegu täielikult isandate võimu all. Sellega olid orja ja vaba talupoja vahelised erinevused kadunud. Neid hakati nimetama pärisorjadeks. Täname kuulamast.
ka Lätis ja Leedus. Moodustati rahvarinde esindajate poolt Balti Nõukogu, et järgnevalt kooskõlastada ühist tegevust. Selle keti abil said ka Balti riigid oma suhteid arendada ja neid paremaks muuta. Balti rahval olid siiski sarnased tulevikutaotlused ja me olime ajalooliselt väga sarnased. Kõigist meist on käinud korduvalt üle erinevad sõjad ja meie olime ainsad riigid kes kaotasid Teises maailmasõjas pooleks sajandiks oma iseseisvuse, aga see tegelikult lähendas meid kõiki. Vabadus tuli nüüd tagasi saada ja selline rahva meeleavaldus andis sellele väga hea võimaluse. Minu meelest oli Balti kett väga otstarbekas ja hea meeleavaldus. Balti riigid tahtsid omale vabat riiki, nad ei tahtnud kellegi pinge all olla. See meeleavaldus aga ühendas kõiki Balti riike, kõik said tunda kui ühtsed nad on ja tegelikult me olemegi, me oleme kõik samaväärsed.
c Balian de Ibelin (Orlando Bloom) on lihtsast peret päris mees, kes on sunnitud pärast isiklikku tragöödiat aastatepikkuses sõjas osalema. Ta teenib võõral maal kuningat, armub eksootilisse ja tema jaoks keelatud kuningannasse ning saab peale mitmeid veriseid lahinguid rüütliks. Ta peab hakkama kaitsma Jeruusalemma elanikke ülekaalukate sõda ihkavate vaenlaste eest, püüdes samal ajal säilitada rahu. Film räägib 12. sajandist, mida kutsutakse ka ristisõdade sajandiks. Ajaloolisest aspektist on “Taevane kuningriik” korrektse idee ja loogilise süžeega. Sel ajajärgul peeti Jeruusalemma pühaks ja auväärseks, mistõttu oldi valmis selle eest oma elu ohverdama. Filmis oli tegemist kolmanda ristisõjaga, mis lõpeb sellega, et moslemid vallutavad Jeruusalemma sajanditeks. Mõnekümne aasta pärast minnakse Jeruusalemma vabastama, aga see lõpeb Konstantinoopoli laastamisega. Režissööriks on Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent Ridley Scott
uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine eesti Jaani kogudus endale ja pühakojale uue nime: Eliisabet. 25. juunil 1744 pandi paika kirikuhoone nurgakivi, ehitusmeistriteks olid Riiast pärit Güterbock ja Johann Heinrich Wülbern. Keskajast peale kõrgus Pärnu jõe kaldal siinsetest seni kõige pikema ajalooga Nikolai (Niguliste, meremeeste kaitsepühaku Nicolause) kirik. Jäänud sõdade tulemusel XVI sajandiks ainsaks, sai sellest peakirik. Nikolai kirik põles septembris 1944 ja hävis lõplikult pärast Teist maailmasõda. Nupp ja vaskne kukk seati maakivist kiriku tornitippu 27. märtsil 1747, sama aasta 11. septembril võttis raad meistrilt töö vastu. Neid sündmusi märgib peaukse kohal seisev aastaarv: Anno 1747. Kiriku sisetööd aga kestsid ja kirik pühitseti alles 29. märtsil 1750. 10.septembril 1850.a. tähistati suure siseremondi lõppemist. Selles aegu paigaldati uus altar ja
Suuremaid tulirelvi, kahureid, kasutati peamiselt piiramisel kiviheitemasinate asemel. Kahuriga sai laiali pillutada vibu- ning ammukütte. Esialgu olid kahurid liikumatutel alustel, mis tegi nende transportimise ja tulistamise suunamise raskemaks, kuid 15 sajandi lõpuks suudeti valmistada kergemaid kahureid, millel olid ka rattad, mis muutis nendega manööverdamise loomulikult palju lihtsamaks Ka püssid arenesid: 15. sajandiks olid nad juba pikad peenikesed torud, mida pidi ise teise käega süütama: päästikut ei olnud. Mõned käsipüssid olid ka suuremad ja raskemad, sellisetega sai suuremaid kuule lasta ja seega ka suuremat hävitustööd teha Plaatrüü vastu valmistati ka endisest erinevaid mõõku: kui enne olid mõõgad rohkem raie- ja lõikerelvad, siis 15. sajandil olid nad rohkem torkerelvad. Sellele viitab nende rombikujuline
Tüüpiline Rooma laud oli U-kujuline. Külalisi oli lauas 9 ( , sest seda peeti ideaalseks arvuks söömajal ) Külalised lamasid sohval , toetudes küünarnukile või käsivarrele, ning teise käega hankisid toitu. Lõuna koosnes kolmsest põhikäigust : eelroad , pearoad ning järelroad. Suurt tähelepanu pöörati toidu suurejoonelisele esitlemisele. Rooma kultuuri hääbumisega kaotas söömine oma kultuurilise tähenduse ja see hakkas taastuma alles keskajal kloostrites , mis olid põllumajanduse ja reisimise keskusteks. 1387. aastast on teada inglismaa kuningas Richard II suurejooneline õhtusöök .. Lõunasöök oli korraldatud 10 000 külalisele. Toitude valmisamiseks oli palgatud 300 kokka. Bankett oli 3-käiguline. Igale külalisele oli söömiseks kuivatatud leivast taldrik, ( mille soovi korral võis ära süüa), tass, lusikas ja salvrätt. Käikude vahel said külalised käsi pesta kaussides. ...
Botticelli ei hoolinud kehade ruumilisusest ega mahulisusesy. 16. Nim Bramante tähtsamad ehitised. Peetri kiriku kuppel Temietto 17. Millised olid Michalengelo olulisemad saavutused arhidektina? Peetri kiriku lõpetamine 18. Kes oli kuulsaim kõrgrenessanssi arhidekt Veneetsias? Kust sai ta oma eeskujud? Andrea Palladio, Antiik arhidektuurist 19. Milline tähendus oli tema teoorial, mille ta avaldas raamatuna 1570.a ? Jäi mitmeks sajandiks arhidektuuri kujundama ja sellest kujunes palladionism 20. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Tegeles maalikusti, skulptuuri ja arhidektuuriga. Huvitus inimese anatoomiast ja tehnikast. 21. Miks on olulised Leonardo da Vinci teosed ,,Püha söömaaeg" - figuurid, 4gruppidena ja kasutas persprektiivi ,,Mona Lisa" - Uudne kujutusviis 22. Milline on mõjukaim Raffaeli loodud suurtest seinamaalidest? Ateena kool 23. Nim Michelangelo kuulsaimad skulptuuriteosed
Üleminek vanalt laulult uuele ei toimunud ka ühe korraga, vaid pikkamisi, läbi iseloomulike vaheetappide. Vanasse stiili hakkasid sisse tulema lõppriim ja uued teemad. Regilaululu filigraansus asus taanduma sentimentaalsete ballaadide ees. Uued laulud olid küllaltki robustsed, nad muutusid või ununesid enne, kui korraliku kunstilise küpsuse saavutasid. Ajad ja moed hakkasid kiiremini vahetuma. Uuemat laulu- ja muusikakultuuri viljelesid ennekõike mehed, nii kujuneski regilaul 19. sajandiks peamiselt naiste repertuaariks. Suured muutusid toimusid ka 19. sajandi teisel poolel koos rahvusliku ärkamisaja ja seltsiliikumisega. Just siis asuti saksa kultuuri eeskujul looma ka laulukoore, mis esitasid juba seatud koorilaule mitmel häälel. 1869. aastal toimunud laulupidu oli stardipauguks uuele rahvalikule koorilaulukultuurile, mis on Eestis populaarne tänaseni. Oma teed jätkas ka rahvapärane
Venemaa Kaisa Susi 8.kl Sisukord · Venemaa · Pärisorjuse kaotamine · Suurte reformide ajastu · Rahulolematuse kasv · Vastureformide aeg · Venestamispoliitika · Esimene Vene revolutsioon · Stalõpini reformid Venemaa 19.sajandiks oli Vene impeerium sattunud nii majanduslikku kui ka siseja välispoliitilisse ummikusse.Pärast Nikolai I surma(1855) pidi sellest väljapääsu leidma tema poeg keiser Aleksander II.Tema mõistis,et muudatused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud. Nikolai I Aleksander II 18551881 Pärisorjuse kaotamine Paljud vene haritlaskonna esindajad said aru, et pärisorjus on väär ja sobimatu. 19. sajandil ilmnesid juba tõsised majandusliku allakäigu märgid. Aleksander II oli seisukohal, et pärisorjuse edasikestmine nullib majandust.1858. aastal alustasid keskvõimud, enamike mõisnike vastuseisust hoolimata, pärisorjuse kaotamise reformi ette...
Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega koonusekujulisi kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mis mattis enda alla Pompei, Herculaneumi ja Stabiae , mis kõik jäid maa alla 7ks sajandiks. Linn mattus nii kiiresti , et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906,
kehamaalinguid ja erinevaid visuaalsed vahendeid. · Aafrika kunst ning käsitöö hõlmavad skulptuuri, maali, keraamikat, kostüüme ning peakatteid. · Aafrika kultuuris on alati inimese välimusele rõhku pandud, seega on juveelid ja maskid tähtsad isiklikud aksessuaarid. Traditsioonilisi Aafrika animistlikke usundeid järgib tänapäeval u 100 miljonit aafriklast. Ristiusk jõudis Põhja-Aafrikasse 1. sajandil ning levis sealt 4. sajandiks Sudaani ja Etioopiasse. Etioopias on säilinud kristlik usulahk. Kümmekond sajandit hiljem jõudis kristlus troopilisse Aafrikasse ja tänapäeval on Aafrika mandril ligikaudu 340 miljonit kristlast. Populaarsuselt teine religioon on Aafrikas islam. Tänapäeval on moslemeid kõikjal Aafrikas, kokku u 285 miljonit inimest. Inimeluks soodsaimad alad põhja- ja lõunarannik ja Ida-Aafrika. Eeskätt põllumajandusliku ja mineraalse tooraine tootja (puuvill,
tangensfunktsiooni olemasolust, kasutas ta oma raamatus ainult siinust. Mülleri töös ei ole siinus ikka veel suhe vaid kindla pikkusega lõik nagu hindudel.[3] Oleme vaadelnud juba siinuse ja tangensi teket, aga kas on midagi teada koosinusest? Väga sageli kasutati nurga täiendusnurga siinust, st (vt. joonis 3.3). Selle ajani ei olnud keegi veel antud suurusele leidnud sobivat nime. Kutsuti seda lihtsalt sinus complementi ehk „täienduse siinuseks“. Järgmiseks sajandiks oli sinus complementist saanud co. sinus ja lõpuks cosinus.[3] Regiomontanuse tööd avaldasid suurt mõju trigonomeetria arengule. Järgneva kümnendi jooksul ilmus palju samateemalisi töid. George Joachim Rheticus (1514–1574) selgitas, kuidas on võimalik siinust ja teisi funktsioone defineerida ainult täisnurkset kolmnurka kasutades. Thomas Fincke (1561–1613) leiutas sõnad tangens ja seekans. Palju ilmus lihtsalt
Sallivuse üle pole iialgi varem vaieldud niivõrd intensiivselt ja globaalselt kui viimastel aastatel. Põhjuseks on see, et puudub kogemus teistsuguste inimestega kokkupuutumisest. Sagenevad jutud sallivuse vajalikkusest viitavad kasvavale sallimatuse pealetungile. Globaliseerumine on ühiskonnas toimuvad muutused, mis on põhjustatud ühe suuremast vajadusest suhelda välisriikidega. Välisriikidega suhtlemisel tuleb silmas pidada ka suuri kultuurilisi erinevusi. 21. sajandiks on sallivuse roll suurenenud tunduvamalt võrreldes eelneva sajandiga. Tänasel päeval ei ole tabu kohata teistsuguse nahavärviga inimesi, omasooihaldajaid, puudega või erineva usulise kuuluvusega inimesi. See on muutunud globaliseerumisega ühiskonna tavapäraseks nähtuseks. Kahjuks, mida erinevamad on inimesed, seda kiiremini on probleemid ja konfliktid tekkima. Eestis saab rääkida sallimatusest kindlasti 20. sajandil, kui eestlased nägid suurt
LOODUSRAHVAD VANAD KÕRGKULTUURID VANA-KREEKA 1. Lindude-ja loomade 1.Rituaalid kaljul ja muudel 1.Muusikal,po keel:muutuvad joonistel,mis on seotud tantsu eesial ja helikõrgused;tämbrid,rütmid, ja muusikaga; tantsul oli ka tants; Muusikud ja poeedid olid tähtis koht Rituaalide keel kõrgemate jumaliku andega prohvetid kreeka jõudude ja vaimumaailmaga kultuuris;kultu suhtlemiseks uri tunutakse põhjalikumalt alates linnriikide ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
Uued kaubad Kolooniatest hakati Euroopasse vedama uusi kaupu, mis muutsid inimeste elujärge. Aasiast toodi vürtse (pipar, kaneel,ingver jm), mis olid keskajal jõudnud vaid ülikute lauale. Eriti populaarseks sai kohv. 1645. aastal avati esimene kohvik Veneetsias. 30 aastat hiljem tegutses inglismaal juba üle 3000 kohviku. Aasiast imporditi Europasse veel siidi ning puuvillast riiet. Aasia kaupu tootsid ja müüsid eurooplastele kohalikud elanikud, Ameerika kolooniates polnud midagi osta ja europlased hakkasid ise kaupade massitootmist korraldama. Oluliseks kaubaartikliks kujunes suhkur. Seda toodeti Brasiili ja Kariibi mere saarte suurtes suhkrurooistandustes. Suhkru tootmine oli nii tulus et üks Kariibi mere saar oli väärtuslikum kui terve Kanada. Ameerikast toodi veel puuvilla ja tubakat. Orjakaubandus Istandused olid tulusad ainult siis, kui nendesse õnnestus hankida odavat tööjõudu. Selgus et aafriklased sobivad raskeks füüsilise...
Psalmoodia psalmiteksite laulmine Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul Hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku v kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkonniti erinevused; Responsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa, mis kujunes lõplikult välja 11. sajandiks. Selle osad jagunevad ordinaariumiks ja proopriumiks. Ordinaariumi osad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. 9. 12. sajandini muutus kirikulaul suulisest kirjalikuks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
