Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20. sajandiks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide(ja sinna alla kuuluva Venemaa), olid maailmas kaks tõelist suurvõimu- Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Sel ajal ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi, kuigi euroopalikud põhimõtted rõhutasin enesemääramist. Norra rahumeelne eraldumine Rootsist(1905.a) oli erand. Tegelikult võitlesid teised riigid enesemääratlemisõiguse vastu kõigi
kordamine. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel. 8. sajandiks suurenes meloodiate hulk ja tekkis vajadus noodikirjaks nii panigi munk Guido Arezzost 11. sajandil aluse tänapäevasele noodikirjale. 3)Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust,sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist. Rändavaid üliõpilasi või teenistuseta vaimulikke, kes laulsid keskajal
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal · Friedrich Wilhelm I Preisimaa kuningas, kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, valdava osa riigi sissetulekust kulutas sõjaväele, riigiasjade üle otsustas ainuisikuliselt. · Friedrich II loovam, nõudis kohtunikelt õigusalast haridust ehk tekkisid riiklikud eksamid, kuninga valdustest kaotati pärisorjus, merkatinistlik majanduspoliitika (ei veetud sisse midagi). · 18 sajandiks sai Austriast kirju riik Belgia alad, Itaalia alad, Türgi ungarlaste ja slaavlastega asustatud alad. · Keiser Joseph II protestandid said elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine, anti välja tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, kirik allutati riigi võimule, vähendati kirikupühade arvu, kaotati surmanuhtluse, kehtestati 7 aastat kohustuslikku kooliharidust, tekkisid rahvakoolid ning riiklik õppekava.
oma. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Transport Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on hea. Autot saab rentida. Rongiliiklus on kiire ja odav. Itaalia ajaloost Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte.
(kaarikuvägi), uued vallutused Kusi vallutamine (Napata linn), uurimisretk Punti, Levanti sõjakäik (kuni Eufratini), u 1350 vaarao Amenhotepi uus religioon (Atoni kultus), tähtsaim usukeskus Teeba, tõusis preesterkonna osatähtsus riigi elus o Hiline riik-u 1075-525 e.Kr, võõramaist päritolu valitsejate võim, traditsiooniline ilme, 525 e.Kr langes Egiptus kaheks sajandiks Pärsia võimu alla · Seisused-Vaarao ametnikud - asevalitsejad/nomarhid, väepealikud, preestrid kirjutajad käsitöölised talupojad - orjad · Religioon o templid ja preestrid o jumalad ja jumalused- Amon, Ra, Isis, Osiris, Horos, Seth o polüteism- mitu jumalat o pühade loomade austamine-kassid, krokodillid, skarabeuseid o surmajärgne elu-inimese hing ka-ilmalik osa ja ba- jumalik osa, Osirise kohus-
- Kloostrit ei tohtinud vahetada - Töötati majapidamises, hariti end raamatuid lugedes - Paavst Gregorius Suur toetas selle kloostri reegleid - Suurem osa Lääne-Euroopa kloostritest olid Benedictuse reeglite järgi · Kloostrites valitses naturaalmajandus Misjon paganate seas- · Germaanid olid vastu võtnud ariaanliku kristluse; see ei meeldinud roomlastele · Ristiusku levitati- misjon · Tänu püha Patrickule (V sajand) pöörati VII sajandiks nii Inglismaa kui ka Iirimaa ristiusku · Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas Briti kloostrikultuur- · Briti kloostrites kujunes välja keldi kirjakeel · Silmapaistavim Briti õpetlane- Beda Venerabilis (VII-VIII saj) · Kirjutas ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" · Kristuse sünnidaatum arvutati välja 525. Aastal Dionysius Exiguus. Arvutas valesti · Kristus sündis tegelikult 7-4 aastat eKr Karolingide renessanss
I. ANTIIKAEG: VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja ...
juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu. baaside leping - Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa.Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzel juhtum 1939. aasta sügisel. Narva diktaat - metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. hävituspataljonid - olid Teise maailmasõja ajal ja pärast seda Nõukogude Liidu juhtkonna otsusel loodud paramilitaarsed üksused.
ennast kirikuõigusteaduse õppimisele ja uurimisele, koostas 1140. aastal Gratianuse dekreedi, millest sai esimene ja tähtsaim Corpus iuris canonici osa. Gratianus ise nimetas oma õigustekstide kogumikku ,,Vastuoluliste kaanonite kooskõlastus". Ta kogus sinna kokku õigusmaterjali, mida võis tulevikus tsiteerida. Seda kodifitseeriti vähehaaval ning sellele lisati hiljem veel teiste poolt 6 raamatut ja paavst Clemens V dekreetide kogumik ja sellega oli Corpus iuris canonici 14. sajandiks pärast ligi 200 aastast redaktsiooni lõplikul kujul valmis olles kanooniliste õigustekstide kodifitseeritud kogum. See levis kogu katoliiklikus maailmas ja tema tähtsus õigusallikana ei jäänud alla Justianuse koodeksist. Rooma õigus, selle tundmaõppimine ja kasutuselvõtt: Olenemata Lääne-Rooma riigi langemisest, kestis Rooma kultuur ja Ida-Rooma keisririik edasi,mäletati ka veel Rooma õigust, mis oli väga vana ja autoriteetne. 533. Aastaks lasi keiser Justianus I koostada
Sellele võib lisada veel tollase Toompea asustuse umbes 45 krundi ning 1000 elanikuga. Just 15. sajandil omandas Tallinnas enamik ühiskondlikke hooneid, elamuid ja suures osas ka linnakindlustused oma lõpliku kuju, millisena me tunneme neid suuresti ka praegu. Seega võib Tallinna vanalinna (all-linna) pidada eelkõige 15. sajandi arhitektuuripärandiks, kuigi siia on palju olulisi jälgi jätnud ka hilisemad sajandid. Kuid hilisemad muutused on juba otsekui peale kasvatatud 15. sajandiks väljakujunenud luustikule. Tallinn 13. sajandi algul enne võõrvallutusi (R. Zobeli rekonstruktsioon) Vaade Toompeale linnulennult loodest. Esiplaanil 17. sajandi hoonestus koos kahe keskaegse ripptorni jäänustega, taamal Toomkiriku torn ja paremal Toompea linnuse tornid Pikk Hermann ja Pilsticker
Tänapäeval räägitakse eeskätt perekondlikest ja sõpruskondlikest sidemetest. See on oluline misjontegevuse viis, grupid, kes linnades tegutsesid, hoidsid end avatuna. Rooma impeeriumi suured linnad olid täis juurteta inimesi. Pigem sedasi võiski kristlus levida. Esialgu oli tähtis just osadus, mitte niivõrd õpetus. Neid hoidiski koos teineteisega suhtlemine. Viimasel ajal on rõhutatud just naiste rolli. Praeguseks on kirikuloolase üksmeelel, et 3. sajandiks oli naisi rohkem – nende kaudu tulid kogudustesse ka mehed, vennad, lapsed. Kristliku kogukonna eripära ja iseloom. Kus koos käidi. Kristus pöördub oma isa poole sõnaga abba (isa, isake). Jumal on kogukonna osa. Teine kasutatav sõna on osadus, kolmas on kogudus/koosolek (hiljem muutus kirikuks). Kogudusse arvamine toimus juba kristluse algusaegadest alates ristimise kaudu. Ristimine toimus vees. Vees pesemine on traditsioon, mis võetakse üle juutluselt. Vesi on püha ja puhastav.
humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstielu keskuseks Firenze (tänu kultuurihuvilisele Medicite suguvõsale), 16. sajandiks kandus keskus aga paavstide asupaika Rooma; suurt osa mängis siis ka Veneetsia. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst,
Ka üldine langenute arv ei olnud väike. Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul. Aegade jooksul arenes välja kõigepealt sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Edasised vastuhakud pole olnud enam vabadusvõitlused kui sellised, vaid pigem mässud. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks, kuid omamoodi uhked oleme me siiani selle üle, et suutsime enne murdumist pead tõsta ja näidata, milleks me, eestlased, võimelised oleme. KOKKUVÕTE Referaadis sai räägitud üldisematest sündmustest seoses Jüriöö ülestõusuga. Kindlasti oleks rääkida veel palju, kuid paraku on materjalid kohati vaieldavad ning tõeste arvude ja väideteni jõudmine võtaks kauem aega ja nõuaks rohkem arutlemist, kui siinkohal referaadiks tarvilik oli,
· Antifoon- refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteeimisele · Hümn- stroofilise värsstekstiga laul · Sekvetns- üks neam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud · Responsoorium- algselt koorirewfrääniga soololaul Tekkis missa- katoliku kirki igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4.- 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks (kohustuslik igal missal) ja propriumiks (lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale). Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8.- 9. sajandist. 9.- 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Troopide baasil tekkis 10. sajandi paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr- liturgiline draama. Esimesed näites mitmehäälsest
Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Elamu pearuum on aatrium, mille ümber paiknesid sümeetrilised ruumid. Maalide ja skulptuuride leiukohana on tähtsadhaudehitised. Uskusid hauatagusesse ellu. Kujutavat surnut portreeliselt või pidustustest osavõtjana. Rooma kultuur Jaguneb: vabariigi ajajärgu kunst 3-1 saj eKr. Impeeriumi ajajärgi kunst 1 saj lõpp eKr- 5 saj pKr. 3 sajandiks eKr olid etruskid roomlaste poolt alistatud ning valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1 saj ekr omandas rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha. Rooma kultuuri eeskujuks olid kreeklaste saavutused. Arhidektuuri lähtuti kreeka ja etruski ehituskunstist. Roomlaste praktiline meel tegi palju uuendusi. Tähtsamaks leiutajaks oli nn rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja veesegu kivistumisel. Kivistununa oli see veekindel ja väga tugev. Taas võeti kasutusele tellis
röövisid. Seetõttu vajasid käsitöölised kaitset ning elukohta, kus liiguks rohkem rahvast. Sellisteks kohtadeks olid feodaalide losside ja kloostrite lähikond, kust lisaks läks läbi mõni üldkasutatav maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Eestlaste muinas usundid Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Eestlastel ei olnud
Mitmes vanalinna hoones on säilinud keskaegne ruumijaotus. Elamu tähtsaim ruum oli koda, mis oli kaupmehe võõrastetoaks ja tööruumiks. Ainuke köetav ruum hoones oli kojatagune tuba. Ülal paiknesid laoruumid. Majad olid praktilised ja asjalikud. Maja trepi kõrval seisid etikukivid, need kandsid omaniku nime, vappi ja majamärki. Vanalinnas on säilinud kaks olulist ühiskondliku hoonet. 13.sajandil alustati Raekoja ehitust, praeguse kuju saita 15ks sajandiks. Raekoda kehastas tol ajal jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Suurgildihoone. Nii üldilme kui detailide poolest esindab Tallinn Euroopa hilisgootikat kõige paremini. Mõisted · Akantus taim, mille lehtedega kaunistati Korintose sambaid · Akt toiming, tegu · Altar ohvrilaud, tänapäeval kiriku osa · Amfora savinõu, mahumõõt · Antiik kultuuri kogunimetus, vanaaegne ese · Arhailine muistne · Arhidektuur ehituskunst
karistust. Kirik: nuheldi end 33päeva, 3x päevas. Katku eest süüdistati juute, kiusati neid, pandi põlema. Katku laipu maeti öösel või pandi põlema. Linnas käisid öösel ringi erilises rüüs ametnikud (pikk keep ja linnunoka kujuga mask), kes koristasid laipu. Linnad olid pidevalt psühholoogilise pinge all laibad + laibapõletus hais, hirm. Kalmistud täis kaevati kraavid. Tagajärg: 75 mil. Inimest suri. Euroopas vähenes rahvastik 1/3 võrra. Katku eelne rahvaarv taastati 16 sajandiks. Eestis esines kannibalismi, tihti tapeti imikud. Pidalitõbi e. leepra. Tekitajaks mycobacterium lepra. Haigus hingamisteede kaudu, 3 vormi: lepromotoosne, tuberkuloidne, mitte diferentseerunud. Raviti jäsemete amputeerimisega. Ehitati leprosooriumid haiged viidi sinna. 20.saj. algul oli selline Saaremaal. Liiga lihtsalt diagnoositi leeprat tava nahahaigustega aeti segi. Haiged pidid helistama kellukest, et teised teaks tema haigusest. Hambaravis piirduti
LÄHIS-IDA TIVILISATSIOONID RAUAAJAL (I aastatuhande esimesel poolel ja keskpaiku eKr) XI sajandist alates levis Lähis-Idas ja Vahemeremaades kiiresti rauakasutus. Algas rauaaeg. Egiptus Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all. Sellegipoolest silitas Egiptus oma traditsioonilise ilme. 525 eKr langes Egiptus ligi kaheks sajandiks Pärsia võimu alla. Mesopotaamia impeeriumid Assüüria impeerium 934 609 eKr Riigi keskus oli Mesopotaamia põhjaosas. Pealinnad Assur ja Niinive paiknesid Tigrise kallastel Mesopotaamiat põhjast piiravate mägede jalamil. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees-Aasia ajaloos. Pikka pikka aega hoidsid nad kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all, korraldasid pea igal aastal
Rahvusvahelisi spordiüritusi oli vähe ja peamine võimalus noorel atleedil ennast proovile panna, oli lahinguväljal. Keskajal hakati korraldama rüütliturniire. Turniiril võideldi nüride relvadega, eelnevalt kokku lepitud reeglite järgi ning võitja selgus vaenlase seljatamisel või punktide kokkuarvestamisel kohtunike poolt. Turniiride hiilgeaeg oli 14.-15. sajandil. Selleks, et turniiril mitte viga saada, mõtlesid 3 inimesed välja palju viise enese kaitsmiseks. 15. sajandiks kujunes välja plaatraudrüü, mis kattis täielikult kogu võitleja keha. Selles oli sportvõitlejatel ohutu üksteist materdada. Sportliku mõõgavõitlusega tegeletakse ka tänapäeval. Lisaks kultuurilisele aspektile, vanade tarkuste ja traditsioonide hoidmisel, on see ka füüsiliselt arendav spordiala. Nüüdseks on mõeldud välja veelgi rohkem veidraid relvaimitatsioone ja kaitsevahendeid ohutuse tagamiseks - epee painduvad traatmõõgad, polsterdatud boffermõõgad, vehklemismaskid ja
01.020. 1. teema: Immanuel Kanti kriitilise transtsendentaalfilosoofia teoreetiline probleemvaldkond (“Prolegomena …”: Eessõna ja §§ 1-5) Probleemsituatsioon. Peamine väljakutse, mis ajendab Kanti mõtlema järele teoreetilise filosoofia üle, on antud teoses väljendatud küsimuses: “kas niisugune asi nagu metafüüsika on üleüldse võimalik?” (lk. 8). Kui aga selline asi peaks võimalik olema, siis kuidas on see võimalik? 18. sajandiks oli sellel teaduse staatusele pretendeerival distsipliinil juba pikk ajalugu selja taga, kuid uusajal oli see sattunud teravasse konkurentsisituatsiooni teiste teadustega, eel- kõige Newtoni füüsikaga. Ning selles võrdluses jäi metafüüsika üha ebasoodsamasse valgusesse. Vt. “Prolegomena …”, eessõna. Niisugune situatsioon ajendas asetama küsimust, milline on teadusliku teadmise loomus ülepea.
sajandi keskel. 15. Linnade teke 1230 Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt Lääne-Euroopa ühiskonna üldilmet ja pani aluse tänaseni keskvale kapitalistlikule majandusviisile. 13. sajandiks olid kõikjal Euroopas linnades saanud piirkondade käsitöö- ja kaubanduskeskused, mis moodustasid üleeuroopalise tootmis- ning kaubandusvõrgu. Hiliskeskajaks oli tavaliseks saanud ka linnaõiguse olemasolu, mis eristas linnalist asulat küladest ning alevitest. Linnad tekkisid ka keskaegsel Liivimaal, mis oli eriti hansakaubanduse läbi seotud eelkõige Läänemere ruumiga, aga kaudsemalt ka kaugemate ladinakristliku maailma aladega. 13
Madonna lisati kantsleri portreele et anda kantsleri isikule suuremat tähtsust Tagaplaanil ka antiiksed kaared Madalmaades tekib huvi reaalse maastiku vastu Seal tekib maastikumaal omaette zanrina Adolfini abielupaar on väikese mõõduga, peenmaali tehnika Rogier van der Weyden Tegutsenud ka Burgundia õukonnakunstnikuna Tuntum teos on suur tiibaltar Kristuse ristilt võtmine külgtahud on hävinud Hoitakse Madridis Sellest kesktahvlist on kujunenud mitmeks sajandiks Madalmaadel ja Saksamaal suur eeskuju korratute gruppide maalimisega Portinani altar See tiibaltarist koosneb kolmest tahvlist Erksad värvid H. Bosch Kuulsaim madalmaade kunstnik, looming jääb 15.-16.sajandi vahetusse Tema esindab fantastilist maalikunsti ja olustikumaali Fantastilist tehakse aga väga harva, Boschi põhilooming on aga fantastilised Suur altarimaal, mis koosneb kolmest osast
13. sajandil kattis Eestit enam kui sajast linnusest koosnev võrk. Linnuseid ehitati põllumajanduslikult jõukamatesse piirkondadesse, samuti maismaa ja veeteede sõlmpunktidesse. Lisaks olid asukoha valikul äärmiselt olulised kaitserajatiste ehitamise võimalused. Esimesed tõelised linnad rajasid Eestisse saksa ja taani vallutajad XIII sajandil. Esimese Eesti linnana sai linnaõigused 1230. aastal Tartu. 18 aastat hiljem sai linnaõigused ka Tallinn ja seejärel mitmed teised linnad. 14. sajandiks oli Eestis 9 linna. Peale Tallinna ja Tartu veel Narva, Rakvere, Paide, Haapsalu, Viljandi, Vana-Pärnu ja Uus-Pärnu. Eeldused linnaks kasvada olid ka mõnedel kaubateedel asuvatel alevitel nagu Otepää, Lihula, Koluvere, Valga, Kirumpää, Vastseliina. Linnadeks kujunesid eelkõige kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. Seega kasvasid tänapäevased linnad välja muinasaegsetest linnustest. Keskaegsed linnad olid väikesed
8.1.7 Tootmisprotsessi juhtimine 131 8.2. Teenindus ja teenindusettevõtted 131 8.3 Kaubandus ja kaubandusettevõtted 135 8.3.1 Kaubandusjuhtimise sisu, eesmärgid ja ülesanded 135 8.3.2 Jae- ja hulgikaubandus, kaubanduslik vahendus ja jaekaubandus 137 9. Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks 138 9.1. Juhtimise uued paradigmad 138 9.1.1. Miks on eeldused tähtsad? 138 9.1.2. Juhtimine ei tähenda ainult ärijuhtimist 139 9.1.3. Kas on olemas ainuõige organisatsioonistruktuur? 139 9.1.4. Inimeste juhtimise viiside erinevus 139 9.1.5
Sõdureile anti võimalus teenistusredelil tõusta kõrgeimate juhtivate auastmeteni. Ametnikeks hakkas Septimius Severus määrama endisi sõdureid. Ta püüdis valitseda üksnes sõdurite ja ametnike toel. Senat ja rahvakoosolek kaotasid igasuguse tähtsuse riigiasjade juhtimisel. Tema järeltulija Marcus Aurelius Severus Antoninus, hüüdnimega Caracalla sai 212. a ainuvalitsejaks. Võimule saades andis ta Rooma kodaniku õigused impeeriumi kõigile vabadele elanikele. 3. sajandiks olid need õigused oma kunagise kaalu ja eelised kaotanud. Kuueaastase valitsemise järel tappis julma, õgardliku ja joodikust keisri tema ihukaitseülem. Segadused võimuvõitluses süvenesid veelgi. Mässud sõjaväes ja keisritevahelised sõjad nõrgestasid impeeriumi. Keisririigi kahe esimese sajandi jooksul halvenes rahva olukord pidevalt. Rooma vedas kaupu rohkem sisse kui välja. Seega voolas raha pikkamisi Roomast välja, kulla ja hõbeda hulk vähenes
Referaat Islam Sisukord: 1. Islami tekkimine lk 3 2. Kalifaadid ja esimesed islami dnastiad lk 3 2.1 Abu Bakr, esimene kaliif lk 4 2.2 Umar lk 4-5 2.3 Uthman lk 5 2.4 Ali, Muhamedi ttrepoeg lk 6 3. Umayyad-i dnastia lk 6-7 3.1 Umayyad-i impeeriumi kokkuvarisemine lk 8 4. Revolutsiooni-jrgne islam 4.1 Abbasiidid lk 8-9 4.2 Fatimiidid lk 9 4.3 Dogmaatika ja usulahud lk 9-10 5. Mongolite invasioon lk 11-12 6. Suured islami impeeriumid lk 12-13 7. Teised islami usundid 7.1 Ahmadiidid lk 13 7.2 Mustad moslemid lk 13-14 8. Islami usukombed 8.1 Palvetamine lk 14 8.2 Palveesemed lk 14 9. Islami levik lk 14 Kasutatud kirjandus lk 15 1. Islami tekkimine Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles thendab islam alamhendust, hendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga henduses, kutsutakse moslemiks. Lne kirjanikud refereerivad islamit mnikord kui muhamedlust, mis kigile moslemitele ei meeldi -olevat...
17.sajandil ehitati idapoolne ristiharu pikemaks, et saada läänemaisele ristiusu kirikule tüüpiline pikihoone (tavaliselt asub pikihoone küll läänes). Nõnda asendus kreeka risti kujuline põhiplaan ladina ristiga. 7. Kes oli kuulsaim arhitekt Veneetsias? Kust sai ta oma eeskujud? Andrea Palladio (1508-1580) Oma eeskujud sai ta antiikarhitektuurist. 8. Milline tähendus oli tema teoorial, mille ta avaldas raamatuna 1570.a? See teooria jäi mitmeks sajandiks Euroopa arhitekte mõjutama ja sai aluseks nn palladionismile. 9. Kuidas näeb välja tema ehitatud San Giorgio kirik Veneetsias? Vaata pilti ja leia sellel sulle tuttavaid ehitusosi ja -detaile. Fassaadi ilmestab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil. Lossitaolised maamajad., ruudukujuline põhiplaan,poolsambad ja sambad, mis ulatuvad üle mitme korrus, laiad trepid, keskel, kupli all ümmargune saal. 10. Milline oli tuntuim tema paljudest villadest? Kirjelda seda ehitist.
FLAJ.05.099 Keskaja klooster Mirja Meriste Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Magistriõpe, 1. aasta Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele Euroopa munkluse ajalugu algab Püha Antoniuse (251-356), Pachomiose (294?-346) ja Augustinuse (354-430) tegevusega (Prinz 2006: 12; Knowles 1969: 10; 12). Lääne munkluse algus oli vaevaline, sest Egiptuse, Palestiina ja Süüria munkluse mitmekesisus ning ulatus oli nii lai ning leidis sageli ka Euroopas kohest omaksvõttu. Igal juhul algas munklus eremiitlusest, klooster kui niisugune tekkis hiljem. (Prinz 2006: 12-13) Juba 6. sajandiks aga oli kogu Apenniini poolsaar kaetud kloostritega (Dunn 2010: 11...
Ehitustegevus ja keskkonnakaitse. Ökoehitus. keskkonna kaitseks on loodud mitmeid akte ja seaduseid, mille abil piiratakse ja üritatakse säästa loodust. Näiteks ei tohi sa igat puud aias maha võtta ega ilma ehitusloata ehitada. Samuti üritatakse üle minna ökoehitustoodete kasutamisele. Võimalik elada täielikus ökomajas. 1992 ÜRO Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeros, kus võeti vastu 5 dokumenti: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm saavutamaks järgmiseks sajandiks säästvam areng. Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon. Agenda 21 ·See juhib ettevõtete ja valitsuste tegevuskavasid 21. sajandisse. ·Plaanis nimetatakse rahvastiku arvukust, tarbimist ja tehnoloogiaid peamiste keskkonda muutvate jõududena. ·Ettevaatliku loodusressursside kasutamise kõrval pakutakse välja ka tegevusi
orduväed oli suures ülekaalus eestlaste juhtide tapmine tekitas suure segaduse Muutused ühiskonnas Oma võimu kindlustamiseks rajati järjest rohkem mõisaid. Vastuhaku korral kasutati üha enam toorest sõjalist jõudu. Kaubanduse arenedes tõusis nõudmine teravilja järele. Talurahva koormisi tõsteti. Talukoha eest rendi tasategemisel tõusis esikohale teoorjus. Paljud talupojad hakkasid põgenema. Kuna see oli mõisale kahjulik, siis olid eesti talupojad XVI sajandiks pärisorjastatud. Enne polnud aga kõigi talupoegade seis sugugi ühesugune: eristati adratalupoegi, üksjalgu, vabatalupoegu ja maavabasid. Viimaseid oli küll üksikuid, need olid eesti ülikute järglased, kes omasid ise talu läänikirja alusel ja ei kandnud koormisi. LIIVI SÕDA 1558-1583 22. jaanuaril 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. Juulis vallutati Tartu. Ühe hooga jõudsid venelased ka Tallinna alla, kuid piirama veel ei asutud. Septembris 1559 müüs
asutati, kanti kättel ning tal polnud millesti puudus. Tal oli kõige suurem võim ja see oli piiritu. (Konspekt 2013) 2.4. Inkade Andid mägismaal Kolmas kõrgelarenenud piirkond oli Peruu. Peruulased kasvatasid laamasid ning harisid põldu. Juba ennem Kristust õpiti ehitama niisutuskanaleid. 1200 aasta paiku tõusis seal kandis esile rahvas, kellede kuningas kutsus ennast inkaks ning selle järgi sai kogu rahvas nimeks endale inka. Nad vallutasid kogu mägismaa ning XVI sajandiks olid neil hiigelriik. Rahval olid omad kindlad kohustused- ehtiada teid, korrastada neid, harida oma maatükki ning templi ja valitseja oma ka. XVI sajandi esimesel poolel vallutati nende riik nagu ka askeetide oma eurooplaste poolt.(Konspekt2013) 3. Ameerika Üldinfot Ameerikast: pindala 9.36 miljonit km2, pealinnaks Washington, kus on elanikke 700 000 ning koos eeslinnadega 2,7 miljonit Valitsemis korralduselt on Ameerika föderatiivne vabariik
16 Kõige enam püütav hülgeliik Eestis oli viiger (Phoka hispida), rahvakeeles mustud. Mustud olid küll kõige väiksemad ja neid oli kõige raskem püüda, kuid neid esines kõige arvukamalt. Tunduvalt vähem levinud liik oli hallhüljes (Halichoerus grüpus), rahvapäraselt suurhall. Läänemere hüljestest on ta kõige suurem, sageli kohati kuni 2 meetripikkusi isendeid. Käesolevaks sajandiks kadus meie vetest randal (Phoca vitulina), rahvapäraselt natid. Kohati oli see liik oli ammustel aegadel Eesti rannikul arvukas ja rohkesti kütitav. Suuruselt on ta viigri ja hallhülge vahepealne.4 4 ERM . (2010). Eesti Rahva Muuseum [WWW]. http://www.erm.ee/?node=232 (18.10.2010) 17 4. Hülgete jälgimisvõimalused tänapäeva tehnikaga.
15. sept. 1710 andis katkust laastatud Rootsi garnison kindluse vastupanuta Vene vägedele üle (IBID). 7 1.4. Vene aeg (17211918) 1711. a. kevadel Vene garnison lahkus.Kartuses, et rootslased taasvallutavad kindluse, õhiti bastionide tiivad, suurtükitorn, osa konvendihoone võlve ja kaitsetorni sisemus. Seejärel jäi konvendihoone umbes pooleks sajandiks saatuse hooleks. 1721 aastal sõlmiti Uusikaupunki rahuleping, nüüd hakkas juriidiliselt kehtima Vene võim (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1762. a. katustati uuesti edela- ja loodetiib, 1806. a. remonditööde käigus kirde- ja kagutiib ning rajati uued võlvid peakorruse ristikäigus. 1791. a. lammutati kaitsetorni lagunenud ülemised korrused (vaata joonis 1). Mitut ruumi kasutati XVIII ja XIX sajandi I poolel viljalaona. Alates
juurdekasvu suuruses). 3. Taastumatud loodusvarad. Keskkonnakaitse tähtsad sündmused. 1970 Euroopa looduskaitse aasta 1972 ÜRO keskkonnakonverents Stockholmis 1983 ÜRO Peaassamblee poolt moodustati Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon 1992 ÜRO Keskkonna ja Arengu konverents Rio de Janeros, kus võeti vastu 5 dokumenti: Agenda 21 ülemaailmne tegevusprogramm saavutamaks järgmiseks sajandiks säästvam areng. Kliimamuutuste konventsioon Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Printsiibid metsade majandamiseks, kaitseks ja säästvaks arenguks Keskkonna ja arengu Rio deklaratsioon. Loodusvarade säästva kasutamise juhis. Kõik loodusvarad on piiratud Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusest Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine
Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest Austria okupatsioonist ja arvukatest vastuhakkudest. Esimene Serbia ülestõus 18041813 ja teine Serbia ülestõus 1815 võimaldasid luua Serbia vürstiriigi, mis oli sõltumatu Türgist. 1876. aastal kuulutasid Montenegro, Serbia ja Bosnia sõja Türgile ning teatasid ühinemisest. Siiski anti Berliini kongressil iseseisvus ainult Serbiale, Montenegrole ja Rumeeniale, jättes Bosnia ja Raska Austria-Ungarile.
mullas) NB! Kui org. aines, mida hakatakse lagundama on alla 2% lämmastikku, kasutatakse kogu N ära. 2) nitrafikatsiooni protsess (tekivad happesoolad, nitraadid mulda). Nitrifitseerivad bakterid on väga nõudlikud. Ei sobi liigniisked mullad, happelised mullad. Nitraate muld ei seo. Vihmaga uhutakse nitraadid välja ja lähevad põhjavette. Üleliigselt nitraate mõjuvad kantserogeenselt. Osa org. ainest teatud tingimustel üldse ei lagune ja jääb püsima mitmeks sajandiks. Orgaanilisest ainest kasutavad mikroorganismid ära oma keha üles ehitamiseks maks. 25% üle jäänul on energeetiline väärtus. Orgaanilise aine lagunemise teatud etapil leiab aset humifikatsiooniprotsess st mikroobse valgu molekulide ja laguneva orgaanilise aine molekulide liitumisel tekib huumus. Huumus on oma ehituselt palju keerulisem kui algainete ehitus. Tava mullas on u. 80% huumus 20% taimsed loomsed jäänused. Rasvad - aeroobsetes tingimustes tekib vesi ja CO2
Sillak (52). Edukaimad väravakütid olid Ellman-Eelma (21 tabamust 65 kohtumises), Richard Kuremaa (18/42), Arnold Pihlak (17/44) ja Georg Siimenson (14/42) ja Friedrich Karm (9/13), kes kuuluvad tänaseni selles arvestuses Eesti kõigi aegade esikümnesse. Koondislased said oma panuse eest ka väikest tasu – mängupäeval viis krooni, 1938. aasta Balti turniiri võidu eest maksti 50 krooni. 18. juulil 1940 võideti Kadrioru staadionil 2:1 Lätit, mis jäi enam kui pooleks sajandiks koondise viimaseks ametlikuks mänguks. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juunil 1992 Tallinnas peetud sõprusmäng Sloveeniaga (1:1). Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener Uno Piiri juhendamisel osa Mart Poom, Urmas Hepner, Igor Prins, Urmas Kaljend, Meelis Lindmaa, Toomas Kallaste, Tarmo Linnumäe, Indro Olumets, Martin Reim, Sergei
tapmine) Valgustus õpetus Valgustus mõste kuulub saksa klassikule I.Kant-ile (1724-1804). Kirjutas ühe töö (artikkel) 1784 ,,Mis on valgustus?" (,,Was ist Aufklärung?") Tema pidas valgustuseks inimese vaimses mõttes täiskasvanuks saamist. Aga valgustus toetub ratsionalismile, sest valgustajate peaidee on see, et kõik peab olema mõistuse pärane. Valgustust on nimetatud ka 18sajandi humanismiks. 18 sajandit on peetud valgustuks sajandiks. Valgustuse tulekuga/tõttu on 18 sajandit peetud ka filosoofiliseks sajandiks. Valgustajate jaoks oli 2 mõistusevastast nähtust: 1) pärisorjus 2)usuline/religioone fanatism (konflikt katoliku kirikuga). Ühiskond peab olema mõistuse pärane. Erinevad inimesed olid valgustajad: Valitsejaid (valgustatud monarhid omane vaimsus, vaimsed huvid ja teiseltpoolt edumeelsus), valgustatud absolutism kuigi valitseja on piiramatu võimuga, on ta siiski omamoodi valgustatud ,
seda analüütiliselt. Romantismi puhul räägitakse valgustuslik-romantismilisest kontekstist, mis on pärit 18. sajandist. 4 voolu, mis on 19. saj kirjanduses eristatud: romantism, realism, naturalism, sümbolism. Põhilised on romantism ja realsim, teised on nö peale lõiked romantismi ja realismi pealt. 19. sajandi kirjanduse historistlik käsitlemine ongi kastitamine, kõik need -ismid tekkisid 19. sajandil. 19. sajandiks on saanud valgustuslikul ajal (18. saj) loodud uus ilmakord jalad alla. Selle jooksul kaovad varasemad tunnused, üks põhitunnuseid on see, et põllumaj maailma asemel on tekkinud 19. saj alguseks industriaalne ühiskond. Tunneme inimsuhetes ära sellised algelise kuju, mida me tunneme ka tänapäeva ühiskonnas. Periood, kus Ameerikas on indiaanlased veel olemas, kus Aafrika on täiesti tume maa - 19. sajandi alguses veel eriti ei ole kellelgil veel asja ja kuigi orjakaubanduse käib
Mida aeg edasi, seda suuremasse sõltuvusse ja orjusesse nad langesid. Peale Jüriöö ülestõusu 1343-1345 vähendati isiklikke vabadusi veelgi ja suurendati koormisi. 15. sajandil hakkasid mõisnikud sõlmima kokkuleppeid pagenud talupoegade tagasitoomiseks ja väljaandmiseks. Talupojad olid muutunud sisuliselt mõisnikeomandiks, kes võis neid vabalt näiteks müüa või kinkida. 1507. aastal keelati talupoegadel isegi relva kandmine. 15.-16. sajandiks hakkas välja kujunema siuliselt pärisorjus. Muistse vabadusvõitlusega lõppes eestlaste vabaduse ja oma maa peremeheks olemise periood. Peale muistset vabadusvõitlust hakkas eestlaste majanduslik olukord üha halvenema. Kuni 13. sajandini kuulusid kõik tulud eestlastele endile, nad ei pidanud neid peaaegu kellegagi jagama. Samuti käisid nad üle-mere kaubareisidel. 13. sajandist läks aga kaubandus linnas elavate sakslaste kätte ja see võttis suure osa
Püüti seda laulmisviist taaselustada. Vana-Kreeka tragöödiast lähtuva muusikalise draama elustas renessansiajastu lõpus Jakopo Peri (1561 1633). 1598.a lavastati Itaalias Firenzes tema ooper "Daphne", mida peetakse esimeseks ooperiks maailmas. Kahjuks pole selle ooperi muusika säilinud. Esimene ooper, mis on meieni jõudnud Peri "Euridice". Veidi hiljem kirjutas samanimelise ooperi Caccini. Itaalia ooperlikud lavateosed jäid Euroopas domineerivaks umbes kaheks sajandiks. Kõik ooperid loodi sel perioodil itaalia keeles. Ka prantsuse ooperi loojaks on rahvuselt itaallane Jean-Bapiste Lully (1632 1687). Nimetus ooper võeti kasutusele 17.saj keskel, varem kasutati "muusikalise draama" mõistet. Esimestes ooperites oli kõige tähtsam tekst, mis põhinse valdavalt antiikmütoloogial. Laul oli kõnelähedane, saadet mängis tihti vaid paar instrumenti. Etendused toimusid esialgu õukondades ning laiem publik jäi nendest ilma. 17
· Linnaõiguse säte, et 1 aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isikliku vabaduse. d. Linnade püüd iseseisvusele: · Paljud Inglise ja Prantsuse linnad tunnistasid kuninga meeleldi senjööriks, vabanemaks kohaliku feodaali ülemvõimu alt. · Linnad olid valmis iseseisvuse nimel ka relvastatud vastupanu osutama moodustades linnade liitusid (nt Lombardia linnade liit Milano juhtimisel). · XIV sajandiks said Lombardia ja Toscaba sõltumatuteks linnriikideks, vabanedes veriste sõdade tulemusena Püha Rooma keisrivõimu alt. 4. Kaubanduse areng a. Lähikaubandus: · Ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid. b. Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: · Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid).
Kirjandus.Kunst Keskaja algul said lõpliku kirjaliku vormistuse paljude sajandite jooksul suust suhu kandunud vanaindia eeposed ,,Mahabharata" ja ,,Ramayana". Esimene neist käsitleb kahe suguvõsa võimuvõitlust, teine kirjeldab müütilise Rama (jumal Vishnu maise kehastuse) eliseiklusi. Indias tunti ka üsna laialdaselt puraanasid - hindu pärimuslikku kirjavara -, mille sanskritikeelsed tekstid valmisid lõplikult 10. sajandiks. Paljudel India rahvastel on tuntud keskajast oma luule. Pandzabi on mõjustatud sufismist islami müstilis-asketistlikust suunast ja iraani eeskujudest. Eepilisel luulel oli folkloorne ainestik, bengali luules oli tunda budismi toimet. Tugevalt mõjustas India rahvaste kirjandust bhakti hinduismi ja hinduistliku kirjanduse vool, mis lähtus isiksuse vabanemise õpetusest. Bhakti sai alguse 4.-5. sajandil ning ta õitseaeg oli 11.-12. sajand. Tekkisid teravad
ka väljaspool Itaaliat. Veneetsia kuulsaim meister oli Andrea Palladio, kes püüdis järjekindlalt matkida antiik- arhitektuuri, sest ta oli veendunud, et ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid. Palladiot iseloomustas usk numbriliste vahekordade kosmilisse tähendusse, mis olevat muutumatu ja üldkehtiv ning millest sõltuvat nii arhitektuuri kui ka muusika ilu. Oma teooriaid arendas ta 1570. aastal ilmunud raamatus, mis jäi mitmeks sajandiks Euroopa arhitekte mõjutama ja sai aluseks nn palladionismile- tüüpiline on siin ehitiste välisilme kujundamine sammastega. Palladio kasutas sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse- nim. kolossaalorder. (5. pilt) Sammasfassaade pidas Palladio sobivaks mitte ainult kirikutele, vaid ka ilmalikele hoonetele. 16. saj.-l oli rikastel veneetslastel mandril maavaldusi, kuhu nad püstitasid lossitaolisi maamaju- villasid.
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi; o Reljeef nt kivisse...
>Saksamaa 1880. aastatel Aafrikasse ja Okeaaniasse alasid hõivama; käituvad brutaalselt=>kohalike vastuhakud Berliini konverents 1884 >korraldati, sest olid tekkinud ägedad vaidlused Aafrika sisealade kuuluvuse üle =>iga riik võib hõivata tema poolt juba vallutatud rannikuga külgnevad sisealad ja kuulutada maad oma kolooniaks >Konverentsi otsuste elluviimine viis riikidevaheliste tülideni Türgi jagamine: ehk nn Euroopa 'haige mehe' pärandi jagamine >19. sajandiks oli Türgi nõrk, jagamisest lootsid kasu võita kõik suurriigid Hiina jagamine: >oli muutunud mahajäänud riigiks, kuid Euroopa jaoks kasulik, perspektiivikas ala (suur turg) >sisetülid, bokserite ülestõus: (1899-1901) võideldi välismaise, läänepärasuse vastu =>eurooplaste ühendatud sõja- jõud surusid ülestõusu maha => Euroopa riigid ja Jaapan jagasid Hiina oma mõjusfäärideks 2. Riigid 20. sajandi alguses Saksamaa
vasallide vastu. Ka üldine langenute arv ei olnud väike. Oli toimumas eestlaste tugevam sidumine mõisavõimuga ja tööga mõisapõllul. Aegade jooksul arenes välja kõigepealt sunnismaisus ja lõpuks pärisorjus. Jüriöö ülestõus oli eestlaste viimane püüd muuta asjade sellist käiku, kuid paraku see üritus luhtus. Edasised vastuhakud pole olnud enam vabadusvõitlused kui sellised, vaid pigem mässud. Jüriöö ülestõus murdis rahva vaimujõu nii mõnekski sajandiks, kuid omamoodi uhked oleme me siiani selle üle, et suutsime enne murdumist pead tõsta ja näidata, milleks me, eestlased, võimelised oleme. KASUTATUD KIRJANDUS Kiviaeg : http://www.ai.ee/failid/57.pdf Linnad ja kaubdanus : Raamat ''Eesti rahva ajalugu'' lk 148 , 149,150,151, 152 , http://konspekt.transinf.com/referaadid/images/tallinna_ajalugu/image048.jpg
mida peeti mässuks. 21. septembril otsustas valitsus Eestist lahkuda ja pages. Iseseisvuse eest võideldi edasi eksiilis. Anti ka välismaailmale teada eesti seisukorrast aga tulutult. Ministrid saadeti vangilaagritesse ja sõjaväe ülemjuhataja Jaan Maide hukati. Peale Teist maailmasõda vähenes rahvastik 280000 inimese võrra. Kaotused olid suured ja laastavad. Iseseisvumise katse luhtus ja eesti langes taas Nõukogude Liidu võimu alla ligu pooleks sajandiks. 3 Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Sisse tungisid operatiivgrupid, esimesed NSV taastajad. Kuna Tallinn oli veel sakslaste käes, siis koondusid NSV võimuliikmed Võrru. 1944. aasta sügisel viidi kõrgemad võimuorganid üle Tallinnasse. Vormiliselt oli kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatev organ ENSV valitsus. Kommunistlik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
