Enam-vähem paralleelselt omaloominguga hakkas ka kirjastama kooliõpikuid, tol ajal tähendas aabitsaid, ka pildiaabits oli väga uudne lähenemine – tema välja antud. Odavates rahvaväljaannetes publitseerima aimeraamatuid, populaarteaduslikke käsitlusi küll võõraste riikide ja ajaloo kohta, mitmesuguste ilmastikunähtuste, põllumajanduse edendamise võimaluste kohta. Mitusada publikatsiooni. Lisaks uuris ka läti keelt, andis välja läti keele grammatika, mis jäi rohkem kui sajaks aastaks omas valdkonnas ületamatuks, mille järgi õpetati mh läti keelt ka Tartu Ülikoolis. Oli sedavõrd vaimustatud lätlastest, lätlusest ja läti keelest, et oma hauakivile lasi varakult raiuda „lätlane“. Noor Stender siis jätkas. Sajandivahetusel esimesed läti talurahva hulgast pärit inimesed, kes tegelesid mingil määral kirjandusliku loominguga, mis jõudis ka trükisõnasse. Esimeseks on loetud meest, keda tuntakse nime all Kikula Jekabs. Tegemist Liivimaal Volmari
tavaliselt kehtis tagasivalimiskeeld, 2. linna-ameteid juhiti kümnekaupa, kus igast suguharust oli valitud üks. 3. rahvas kontrollis valitsuse tegevust läbi viiesajanõukogu ja vandekohtute. Igal aastal valiti Ateenas ametisse arhondid (üheks aastaks) ja võeti igast füülist (suguharust, hõimkonnast) liisuheitmisega 50 liiget viiesajanõukogusse (bulee). Õiguslikke küsimusi lahendas vandekohus. Kohaliku valitsemise pärast olid ateenlased jaotatud sajaks demoseks, millesse kuulumine oli päritav. Kus iganes ateenlane ka elas, ta kuulus päritolu järgi ikka ühte ja ainsasse demosesse. Kandidaate esitati valimise ja liisu teel, demos valis kandidaadid vastavalt oma suurusele ning reaalsed ametikohad valiti liisuga. Liisk oli kreeklastele eriti demokraatlik vorm! Kümme kindralit (strateegi, strategoi) valiti otse ja neid võis valida ka korduvalt. Neil oli suur mõju Nõukogu ja rahvakogunemise üle. Viisajanõukogu
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
sadama, sest taevas läheb üha paksemalt pilve.8 c) Loogiline. Arutleja tunneb loogika reegleid. Ta teab, et igal päeval hakkab tema peatuspaigas õhtupoolikul vihma sadama. Igal hommikul võib ta arutleda järgmiselt: Täna hakkab siin sadama, sest siin sajab iga päev (ja täna on ju järjekordne päev). Loogiline arutlus on korrektne oma kehtiva loogilise vormi ja tõeste eelduste tõttu, mitte kogemuse või meeldivuse tõttu. Arutlus oleks kehtiv ka siis, kui selles kohas iialgi vihma ei sajaks, aga arutleja oleks eksiarvamusel, et väide „täna sajab vihma“ tähendab tegelikult seda, et täna paistab päike. Kuivõrd eeldus on tõene, oleks ikkagi paratamatu, et tuletis on tõene. (Identsuse seaduse põhjal on arutleja jätkuvalt eksiarvamusel ning arvab jätkuvalt, et päikesepaiste kohta tuleb öelda „vihmasadu“. Selline arutlus oleks kehtiv, aga pole ilmne, kas see oleks korrektne, sest arutleja kasutab keelt valesti.)
8 c) Loogiline. Arutleja tunneb loogika reegleid. Ta teab, et igal päeval hakkab tema peatuspaigas õhtupoolikul vihma sadama. Igal hommikul võib ta arutleda järgmiselt: Täna hakkab siin sadama, sest siin sajab iga päev (ja täna on ju järjekordne päev). Loogiline arutlus on korrektne oma kehtiva loogilise vormi ja tõeste eelduste tõttu, mitte kogemuse või meeldivuse tõttu. Arutlus oleks kehtiv ka siis, kui selles kohas iialgi vihma ei sajaks, aga arutleja oleks eksiarvamusel, et väide ,,täna sajab vihma" tähendab tegelikult seda, et täna paistab päike. Kuivõrd eeldus on tõene, oleks ikkagi paratamatu, et tuletis on tõene. (Identsuse seaduse põhjal on arutleja jätkuvalt eksiarvamusel ning arvab jätkuvalt, et päikesepaiste kohta tuleb öelda ,,vihmasadu". Selline arutlus oleks kehtiv, aga pole ilmne, kas see oleks korrektne, sest arutleja kasutab keelt valesti.) 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
