vastu. Kõige suuremat probleemi valmistasid Rooma tsivilisatsiooni jaoks sakslased. Sakslased ei olnud kunagi ühtne rahvas, kuid nende hõimude kombed ja keel olid sarnased ja neid ühendas omavahelised lepingud. Sakslased olid sõjakad ja luues omavahel sõbralikke liite teiste hõimudega, tungisid regulaarselt Rooma Impeeriumi aladele, et saada rikkalikku saaki. Roomlased algselt soovisid allutada saksa hõimud oma alluvusse, kuid peale seda, kui nad said lüüa Teutoborgi metsas 9a.pKr., kus sakslased purustasid 3 Rooma Impeeriumi leegioni, loobuti sellest mõttest. Ning ehitati kaitse vall mida nimetati „Limes Romanus“ ja sellest momendist alates hakkas tsivilisatsiooni piir jooksma Reini jõest, kus juures Ida poole jäid „barbarite“ alad. Sakslased, keda Roomlased nimetasid „barbariteks“ elasid sugulus kogukondades. Sakslased perioodiliselt sõdisid omavahel ressursside pärast.
Spartaat - Spartaatide tegevusalaks olid sõjalised harjutused, neil oli õigus osaleda riigivalitsemises, nad ei pidanud töötama. 6. iseloomusta spartaatide kasvatust? V: Poisid võeti emade juurest ära 7 aastaselt, ning edaspidi elasid nad rühmadena (vanusest sõltuvalt), õppides kehalist treeningut, sõjalisi harjutusi muusikat ja tantsu. Neid sunniti varastama, et harjutada osavust, kui nad aga vahele jäid, said na peksa, et teada mis on valu. 20-aastaselt said neist sõdurid ja 30 aastaselt võisid nad osaleda rahvakoosolekutel ja luua pere. Tüdrukud jäid emade kasvatada, ja nende saatus polnud nii karm 7. Milleks
They were given only three meals of thin soup every day.A large pot stood at one end of hall and the soup was served by the master. Each boy had one small bowl and no more. They were always hungry, so one day they decided that one boy would ask for more soup. Oliver was chosen. One day he went to the master and asked for more soup. Then the master hit Oliver with his spoon and cried for help. Mr Bumble rushed into the room and the master told him what Oliver had said. He took Oliver away and shut him in a dark room. Then they offered 5 pounds to anybody who would take Oliver. Oliver was a prisoner and Mr Bumle hit him in front of everybody. He spent every day crying. One day Mr Bumble met Mr Sowerberry. Mr Bumble took Oliver to Mr Sowerberry'shop. Oliver did not want to go. He pomised to be good. Then they met Mrs Sowerberry. She said that Oliver was very small but Mr Bumble explained that he would grow
· Kus ja millal sa kontserti külastasid? · Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal-, koori-, orkestri-, kammermuusikat vms.) · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esinesid (nimed, kas solist, ansambel, koor, sümfooniaorkester, dirigent vm.)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Lugu, mis sulle meeldis kõige rohkem: · Mis oli loo pealkiri? · Mida said teada loo heliloojast? · Mis stiilis oli lugu esitatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm.)? · Milline oli esituse tase (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm.)? · Milliseid emotsioone selle loo kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli lugu meeldejääv? · Võrdle teost ka teiste esitatud muusikapaladega. Kuidas sobis antud lugu kogu kontserdi konteksti? Lisaküsimused: · Võrdle kontserti oma varasema muusikakogemusega.
KreekaRooma 2 1.Tõene või Väär?/10/ 1) Kreeta losside siseruumid said välisvalgust ka nn valguskaevude kaudu.T 2) Seinamaalide põhjal on järeldatud nn sõnnimängude tähtsust Kreeta kultuuris.T 3) Kreekas oli arhidektuuri ülesanne esimesel kolmel perioodil templite ehitamine.T 4) Kreeka ehituses kautati põhiliselt 3 orderit.T 5) Kreeka klassikalise perioodi skulptuuris kujutati inimesi ideaalsetena.T 6) Kreeka seinamaale tuntakse vaid üksikute rooma koopiate põhjal.T
Atika kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ning seal oma ettepanekutega ka esineda. Kogu nõukogu, riigiametnike ja strateegide süsteem pidi alluma rahvakoosoleku otsustele. Ametnikke ei valitud enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said riigikassast ka natuke palka, sest vaesematel kodanikel oleks olnud muidu raske oma põhitöö kõrvale jätta, et riigiasjadega tegeleda. Nii said ka vaesed kodanikud osaleda riigi juhtimises. Riigis kehtis otsene demokraatia. Periklest peetakse Ateena kõige edukamaks juhiks. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ja viis nii Ateena ka oma õitsengu tippu.
· They decided to steal the money. · I want to go out. decided -> to steal want -->to go 3)Mäletan millegi tegemist. (peale seda) I'm absolutely sure I locked the door. I clearly remember locking it. (=I locked it, and now I remember this) 4)Mäletan et pidin midagi tegema (enne seda) · I remembered to lock the door when I left but I forgot to shut the windows. · Please remember to post the letter. 5)Kahetsen millegi tegemist(tegin juba) · I now regret saying what I said. I shouldn't have said it. Kahetsusega teatama(olevikus) I regret to say / to tell you / to inform you 6)Jätkama sama tegevust, mida juba teen · The minister went on talking for two hours. 7)Minema midagi tegema (midagi uut) · After discussing the economy, the minister then went on to talk about foreign policy. !!!! NII ING KUI KA TO KASTUTATAKSE SÕNADEGA: Begin/ start/ intend/ continue/ bother · It has started raining, or It has started to rain.
Lapsesaamise otsus võistleb teiste elusündmustega Soov lapsi saada ja laste arv Soov lapsi saada võib olla üks olulisemaid sündimust mõjutavaid tegureid Soovitud laste arv on seotud vanusega Üllatuslikult soovivad mehed naistest enam lapsi Suurimaks probleemiks on soovitud laste sündide ärajäämine Kas lapse sünni aeg muudab lõplikku laste arvu? Lapsevanemaks saamise edasilükkamine on üldine tendents Selgus, et oodatust hiljem said lapsi need, kes olid esimese lapse sündides vanemad, kokku oli neil nii ideaalne kui tegelik laste arv mõnevõrra väiksem Üle 40-aastastel oli tõepoolest kokku enam lapsi, kui nad said esimese lapse nooremalt Lisaks selgus, et rohkem lapsi oli nendel inimestel, kes ise soovisid enam lapsi Tegelik laste arv ei avalda mõju laste arvuga rahulolule, mis näitab, et rahul võidakse olla nii suure kui väikese laste arvuga peres Tänan tähelepanu eest!
Tritikale Eesti Maaülikool, Tartu 2015 1 Sissejuhatus • Esitlus kirjeldab hübriidkultuuri Tritikale • Arutleme antud teema üle • Kogume teadmisi • Anname teadmisi edasi 2 Ajalugu • Eestis hakati kasvatama 2001. • Hübriid nisu-st (triticum) ja rukkis-t (secale). • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Levinud eelkõige USA-s (väike kiudainesisaldus-kuivaines 2,7 % ) • Kasvuala 6000-8000 ha, saagikusega 2,5- 3,5 t/ha. 3 Kasutamine/iseärasused • Nii tali- kui suvivormid. • Kasutatakse söödaviljana ( asendamatud aminohapped ja hea pealeminek loomadele, hoiab ära kõhulahtisuse).
• Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur (valitses aastail 1740-1786). Reformid: • Kohtutes keelati piinamised ning kuulutati välja usuvabadus. • Friedrich II majanduspoliitika oli merkantilistlik. • Toetati kaubandust ja kodumaist tööndust. • Kuivendati Oderi-äärsed sood ning rajati ligi 1000 uut küla. • Talupoegade teokoormistele seati kindlad piirid. • Üle kogu riigi rajati viljamagasine, kust said talupojad
Ajalugu KT Joonas Sild Teise Maailmasõja eel • 1930 tahtsid Saksamaa ja Venemaa vallutada üha suurimaid riike. • Müncheni kokkulepe (1938) ja see sõlmiti Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. See sisaldas uute maade vallutamist. • Suurbritannia ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, et ennast kaitsta sõja eest ja 1938a loobusid sellest, kuna nad nägid mida Saksamaa teeb. • MRP oli kasulik Saksamaale, kuna nad said endale uued alad ja NSVL – abil said kaitstud sõja eest. Molotovi-Ribbentropi • Osapooled: Nõukogude Liit ja Saksamaa. • 22 Aug 1939 • Sakslased pidid saama endale osad riigid ja Venemaa teised. Teise Maailmasõja algus • Puhkemise põhjused: Poliitilised eeldused, Majanduslikud eeldused ja Ideoloogilised eeldused. • Alguse sai sõda aga 1 sept 1939. Saksamaa tungis sisse Poolasse. Mõne päeva pärast kuulutasid aga Prantsusmaa ja Suurbritannia aga Saksamaale sõja. • Saksamaa vallutused 1941
TALUPOEGADE MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK OLUKORD:: sunnismaised, kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus, teda karistada, koormised(teotöö, rent) Loonusrent. Mõisad hakkasid tootma müügitarbeks. Loonurendi asemel hakkasid maksma raharenti, sest see vabastas isanda talupoegade toodangu turustamisest. Talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma. Talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda. Talupoegade liikuvus, linnadesse põgenemine. Said ennast raha eest vabaks osta. Jõukamad talupojad ostsid talu päriseks. LINNAD:Teke: Põhja-Itaalia, Madalmaad, kiirendas elurütmi,mõjutas riigivalitsemistja majanduselu, tegi lõpu naturaalmajandusele(12. Saj) Linnadest olid saanud piirkondade käsitöö ja kaubanduskeskused, linnad moodustasid üleeuroopalise kaubandus ja tootmisvõrgustiku. Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. (Rooma, Marseilles, Veneetsia).Araabias Toscana ja Lombardia
riikide vaheline liit, mille eesmärgiks oli lahendada riikide vahelised tülid diplomaatilisel teel. Peale esimest maailmasõda toimusid Euroopas suured muudatused: · Lagunesid impeeriumid · Tekkisid uued rahvusriigid · Tekkis kommunistide poolt juhitav riik · Nõrgenes Saksamaa PT 2 Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel Majanduslik õitseng. Sõjas osalenud riikidest suutis kõige kiiremini taastuda Prantsusmaa, sest nemad said reparatsioone Saksamaalt ning võtsid üle Elsass-Lotringi ala.USA-le tõi aga maailmasõjas osalemine kasu, sest nemad andsid laene ning tootsid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa põhiprobleemiks oli aga iflatsioon, mis kestis 1924 aastani - olukord hakkas taastuma, kui Prantsusmaa tegi järelandmisis reparatsioonidega ning Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus tähtsaks tarbekaupade tootmis ning tänu konveierite kasutusele võtuga muutus tootmine kiiremaks
5. Selgita, kuidas toimus talupoegade pärisorjastamine Eestis? Pärast Jüriöö ülestõusumuudeti talupoegade kohustusi suuremaks ja õigusi vähemaks Talupojad hakkasid sulle vastu kaebusi esitama ning teistele maadele ära minema Põgenejatele hakati trahvi tegema Talupojad muudeti sunnismaiseks Aadlikud otsustasid, et talupoegi võib müüa, kinkida, vahetada ja pärandada Talupojad kaotasid vabadused ja said pärisorjaks 6. Mis muutusi tõi ristiusutamine kaasa eestlaste vaimuelus keskajal? Ristiusk oli kõrvuti maausuga Salaja austati pühasid puid, kive ja toodi neile ohverdusi. Uued jumalakojad rajati vanadesse pühapaikadesse Kristlikest nimedest tehti eesti keelde mugandusi Hakati tagaküisama nõidasid 7. Iseloomusta Vana-Liivimaa sise- ja välispoliitilise olusid. Sisepolootika Liiviordu mõjuvõim kasvas
Bütstants vallutati 1453 pärslaste poolt. (nt Hagia Sophia muudeti mošeeks) 4. Frangi riigi kujunemine a. Gallia piirkonna ajaloolised etapid Gallia hõlmas enda alla tänapäeva Inglismaa, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alad. 486. A. Vallutas Chlodovech kogu Gallia tõrjudes läne-goodid tänapäeva Hispaaniasse. b. Chlodovech ja Merovingid Chlodovech vallutas 486. a. Gallia, 496. a. Võttis vastu ristiusu, mis tõi teda Rooma kirikule lähemale ning neist said liitlased. Merovingid oli kuningate dünastia, kelle aluspanija oli kuningas Meroving, kelle järeltulija oli Chlodovech. c. Laiskade kuningate ajastu, majordoomused Chlodovechi surres jagati Frangi riik poegade vahel. Neist said majordoomused, kes kogusid enda alla arvukaid sõltlasi. d. Karl Martell, Poitiers´ lahing 687. a. Koondas üks majordoomus kogu riigi võimu enda kätte. Seda võimutäiust tugevdas kuningas Martell. Tema ajal tungisid Hispaaniast sisse araablased, kes
alles orduaja lõpupoole hakati preestritelt nõudma eesti keele oskust. Kiriklikult võis Liivimaad vaadelda ühtse tervikuna, mille keskus asus Riias. Piiskopkondade keskusteks olid toomkirikud Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Nendes pidasid jumalateenistusi toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud. Nemad osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomhärradeks said tihti kohalike aadliperekondade pojad, aga ka linlaste järeltulijad, viimastele andis toomhärrana tegutsedes väga palju juurde ülikooliharidus, sest toomhärrad koos piiskoppidega moodustasidki keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi. Toomkirikute juures tegutses ka toomkool, mida juhatas üks toomhärradest – skolastik. Kuna Eestisse asusid ka dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud, mil olid ka
vaadeldav ja kõik obkjetid olid arusaadavad. 4) Õpperaja mitmekesisus (looduskompleksid, atraktiivsus maastik, liigid, pärandkultuur jms) Õpperada oli mitmekesine kuid minu jaosk mitte väga atraktiivne. Ei leidnud pärandikultuuri, kuid ranna ja metsa kooslus oli huvitav. 5) Kuidas sa hindad raja füüsilist koormust enda jaoks? Füüsiliselt oli rada minu jaoks lihtne, käisime seal küll üsna lühidalt, kuid siiski ei pakkunud see mulle raskust. 6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms Ei saa öelda, et oleksin õpperajal uusi teadmisi saanud. 7) Kas rada meeldis sulle? Rada oli okei, minu jaoks suhteliselt igav. 8) Üldiselt anna õpperajale punkte 100 hindepunkti skaalas 50 punkti. See ei olnud otseselt õpperada, kena jalutada, aga mitte haridus- või kultuurieesmärgil. KOTKA MATKARADA 1) Õpperaja infrastruktuuri piisavus (puhkekoht, WC, lõkkekoht, laudtee, rajakate jms)
tugevaima sakslaste rannikudiviisi 352. Verist maabumist kujutab kogu selle võikuses Steven Spielbergi menufilm "Reamees Ryani päästmine". 29. diviisi 116. jalaväeüksuse A-kompanii ametlikus raportis kirjeldatakse randumist järgmiselt. "Kui esimesed mehed [paadist välja] hüppasid, tõmbusid nad kägarasse ja sulpsatasid vette. Siis kadus kord. Meestele tundus, et ainus viis kaldale jõuda on sukelduda pea ees ning ujuda eemale tulest, mis paate tabas. Aga niipea kui nad vette said, hakkas raske varustus neid põhja poole vedama ning peagi nägid nad ränka vaeva, et pinnal püsida. Mõned said vees haavata. Mõned uppusid sealsamas... Kümme minutit pärast paadirampide allalaskmist oli A-kompanii aktiivsus kadunud, mehed olid juhtideta ja peaaegu tegutsemisvõimetud. Kõik ohvitserid ja seersandid olid kas tapetud või haavatud... Vees olevad mehed lükkasid haavatud kaldale ning need, kes olid liivani jõudnud,
Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel.Kõige kõrgem väärtus oli au, mida tuli hoida rohkem kui elu. Au puhtakspesmist sai teha vaid vere valamisega. Rüütli eetika ei kehtinud vaenlaste suhtes Südamedaam- see tähendas kaugelt armastamist ehk platooniline armastus. Rüütlid laulsid neile. 8)mida kujutas endast keskaegse inimese mailmapilt ja kuidas mõjutas seda kirik? Maailmapildi kujunemisel mängis olulist rolli kirik ja kogu kristlik maailm. Kirikust said inimesed oma teadmised. Kirik kujundas inimeste maailma pilti.Usuti et inimese elu jaguneb kaheks , lühikeseks maapealseks eluks ja pikaks igaveseks eluks.Nii inimene kui maailm on seotud 4 elemendiga : maa vesi õhk tuli.Katolik kirik tõi välja 7 surma pattu, mis on kõige räigemad jumala vastu hakkamised : Uhkus ; kadedus ; viha ; laiskus ; kitsindus ; prassimine ; liiderlikkus KESKAEGSE LINNA VÄLISILME Keskaegse linna välisilme sõltus linna jõukusest
ümberkorralduste juhiks Ø Sheperd andis volituse paljudele kohalikele projektidele Ø Linn kaasaegsemaks Ø Raha kulus 3 korda rohkem , kui oleks varasemateks pealinna muudatusteks kulunud Ø Linn pankrotistus ... 1874 uus kolmeliikmeline territoriaalset haldamist juhtiv komisjon 1895 liidetiGeorgetowni alad 1930 uued valitsuse majad , mälestusmärgid , muuseumid 1950 Washingtoni elanikue tipparvu ekstreemum 802 178 1961 23 ratifitseerimine > said valida nüüd ka presidenti 1968 tänavarahutused peale kodanikuõguste kaitsja M. Luther Kingi atendaati Ø Rahutused 3 päeva Ø üle 13 600 föderaalväelase surusid vägivaldse mässu maha Ø Restaureeringud kuni 1990 aastani ( majanduslik kahju) 1973 Washingtoni piirkonna ,,kodukorra" ratifitseerimine Ø said valida linnapea ja linnanõukogu Ø 1975 I valitud mustanahaline linnapea Walter Washington Asukoht
3) the / watch / often / they / TV / in / evening 4) the / gave / my / for / this / umbrella / is / that / Sally / me / my / birthday 5) particular / nothing / have / at / tell / you / to / moment / the 4. Give the comparative and the superlative of the following adjectives: ( 5 points ) e.g. tall taller the tallest lucky difficult soft good interesting 5. Put these sentences into the Reported Speech. ( 5 points ) e.g. She said:"I will call you from London." She said that she would call me from London. 1) Eric said:"Jack has gone out." 2) Frank said:"The car is waiting at the front door." 3) Tommy asked:"Is there anybody at home?" 4) I asked my friend:"Why do you come so late?" 5) Jane said:"Think before you answer!" 6. Use the correct Prepositions. ( 20 points ) 1) Jane started learning English two years........ 2) ........Monday Steve asked me to dine with him
Patriitsid olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. III sajandil eKr said plebeid patriitsidega võrdsed õigused. Nüüdsest moodustus Rooma aristokraatia nii patriitsidest kui ka jõukatest plebeidest. · 265 eKr kogu Itaalia Rooma võimu all · Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel III II saj eKr Kartaago valdused läksid Roomale · 146 eKr liitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka · 133 eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlastele roomlaste esimene valdus Aasias
Eestlaste valikud teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli kõigile riikidele raske ja keeruline aeg, sealhulgas ka Eestile. Eesti pidi hakkama saama kord Saksa, siis jälle Vene okupatsiooniga. Eestlased sõdisid Vene, Saksa ja Soome relvajõududes. Suur osa eestlasi võitles Punaarmees, kuhu nad sattusid Vene okupatsiooni pärast. Okupatsiooni ajal kehtestati sundmobilisatsioon. Osad eestlased said põgeneda metsa. 1941.aastal moodustati hävituspataljon, kelle ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. Sõja algperioodil eelistas saksa väejuhatus kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid järk- järgult mindi üle ka sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad sooviga venelasele kätte maksta kõigi kannatuste eest. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile.
Carl von Linne Kaheksateistkümnendal sajandil muutus taimede kollektsioneerimine lausa üldlevinud hulluseks. Uute liikide leidjad said kuulsaks ja jõukaks. Botaanikud ja muidu seiklejad läbisid tohutuid vahemaid, et rahuldada üleilmset iha saada aedadesse midagi uut. Kõik uusleiud tuli aga klassifitseerida, korrastada, võrrelda juba olemasolevatega. Õnneks oli Rootsis mees, kes oli valmis seda looma. Tema nimi oli Carl Linne. Hiljem ka lisandus sellele von Linne. Ta sündis 1707 Lõuna Rootsis, vaesena, kuid toimekana. Koolis oli tüüp nii laisk, et isa võttis ta ägedusehoos koolist ära ja pani kingsepa juurde
Mida andis maailmale Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon algas 14. Juulil 1789 aastal Bastille' kindlusvangla vallutamisega. Rahavarahutused surusid kuningavõimu maha, mis avas tee reformidele ja murrangutele. 1791. aastal võeti vastu põhiseadus, millega kaotati seisused ja feodaalsüsteem. See sätestas inimese põhivabadused ja võrdsuse seaduse ees. Riigis hakkas kehtima konstitutsiooniline monarhia. Talupojad said endale maad osta ja ei pidanud enam makse maksma. Kirikud läksid riigile. Tänu sellele kaotati pärisorjus ja hakati tunnustama rahva vabadust. Paljud riigid on ka tänapäeval selle eeskujul teinud enda põhiseaduse. Juunis 1793 võtsi Jakobiinid vastu uue konstitutsiooni, kehtestati üldine valimisõigus. Konstitutsioon kindlustas mõtete ja arvamuste vaba avaldamise, usuvabaduse, rahvaühingute loomise, petitsioonide esitamise jms õiguse. Kontsitutsiooniga kinnitati ka omandi
3 suurt maadeavastuste põhjust: · Uudishimu · Kuuldused idamaade rikkustest (vürtsid, siid, lõhna- ja värviained, kuld, hõbe) · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ja nad võtsid suurt vaheltkasu Miks said suured maadeavastused alguse Hispaaniast ja Portugalist? (eeldused) · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed (tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd · Maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim · Mõlemad olid mereriigid · Araablaste kaudu oli neil olemas kompass
merelahingut sakslastega ning oli kohe arusaadav, kui suure tahtejõu ja külma närviga on Aleksandr Vassiljevits, kui ta otsustas saata oma laeva keset miinivälja, et sakslasi võita. Võeti suur risk, et mitte ise õhku lennata. Ka lahingustseenid maal olid päris efektsed ja ei tekkinud kordagi tunnet, nagu kõik oleks arusaadavalt võlts. Näitlejad olid head ja oskasid väga hästi oma rolli sisse elada. Väga sügavamõtteline oli lõpustseen, kus Admiral ja Anna said lõpuks oma tantsu, mis oli siiski vaid kujuteldav. Aga igaüks võis aru saada, et olenemata lühikesest ajast, mis Admiral ja Anna koos said veeta, elas nende armastus edasi ka pärast Admirali surma. Lõppkokkuvõtteks võiksin öelda, et film oli huvitava süzeega ja ma ei kahetse, et ma vaatasin. Sõjalised faktid jäid küll veidike segaseks ja mõnes stseenis polnud päris hästi aru saada, kes nüüd on punased ja kes valged, kuid üleüldiselt mulle
kinni hoidnud.Lauri läks sinna ja tahtis et nad tüdruku (Malle) lahti laseks,nad antsid Laurile peksa.Hiljem nägi Lauri maas olles Mallet ja nad rääkisid üksteisega, ja suhtlesid ning veetsid sellest päevast üksteisega aega koos. Mallel olid blondid juuksed ja kena kehaehitus. Lauri töötab autojuhina..sõidab tln-tartu maanteed mööda , ja otsustab füüsikat minna õppima.Isa tal on ka autojuht.Lauril on ka sõber Enno, nad said väga hästi läbi,vist isegi parimad sõbrad olid. ..Aegu tagasi... , Malle ja Lauri olid vahekorras, see toimus metsas( siis kui Malle rasedaks jäi) Lauri ja Malle pidid ühel päeval pärnu minema,Malle tädi juurde,aga Lauri magas sisse ja jäi bussist maha,järgmise bussini oli tal aega.Lauri läks siis järgmise bussiga Pärnu.Buss oli peaaegu täiesti täis, peale tema oli üks koht veel vaba ainult.Järgmises peatuses tuli peale 16
üles ning viidi samasse laagrisse tööd tegema. Kuidas vangid surid: lk 9 Moslemid: lk 54 Sõda: lk 57 Linna pommitati mitu korda. selle käigus hävisid ka mitmed Neubaueri ettevõtted. Vangid tahtsid vastu hakata ja kogusid selle jaoks relvi, et kui tuleb õige aeg, siis rünnata. Lk 133-134 Vahepeal tuli uus transport. Neid oli liiga palju ja paljud tuli sp tappa. Rivistusel kästi haigetel välja astuda et neid ravile viia, aga kõik said aru, et seda ei tehta. Lõpuks mõned siiski astusid. Ülejäänd pidid jooksma hakkama ja mahalangunud võeti kaasa ning hiljem tapeti. Vangid pidid mahalngenud ära vedama: lk 161, 162 Kui kõik olid aru saand, et sõda hakkab lõppema, mõtlesid nad, mis peale seda edasi saab: lk 315-316 Väeosade lahkumine: lk 320. Sellel ööl suri ka 509, sest ta oli väljas ja läks teisi barakkidest välja päästma, kuid talle kukkus põlev puutükk peale. Enne oli ta veel Weberi maha lasknud
Linnad muutusid pemisteks tööstus ja kaubanduskeskusteks, kuhu koondus järjest rohkem inimesi.Ka linna elul olid omad hüved ja puudused. Esialgsed räpased agulid korrastati ja elamistingimused muutusid jätjest paremaks. Linnadesse koondunud kultuuriasutused teatrid raamatukogud jne. Võimaldasid inimestel paremini sisustada tööst vaba aega. 18 sajandi üks suurimaid tehnilis ileiutisi oli aurumasin.Aurumasin avardas oluliselt seniseid liikumisvõimalusi. Auriku leiutamisega said tähtsateks veoteedeks jõed. Veduri leiutamine pani aluse raudteeliklusele. Tänu nendele asjadele said inimesed rohkem liikuda. Et pidevalt suurenevat elanikonda kuidagi ära toita oli vaja põllutöid lihtsustada. Põllutöid hakkasid lihtsustama külvi- ja vilja- peksumasin. Tööstuslik pööre tõi kaasa ka probleeme. Masinate kasutuselevõtmine jättis tööta käsitöölised. Eriti rängalt tabas inimesi tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks peeti masinaid. Tööstuslik
Be was been Misunderstand misunderstood 2 Bear bore born Oversleep overslept overslept Beat beat beaten Pay paid paid Become became become Put put put Begin began begun Read read read Bite bit bitten Ride rode ridden Break broke broken Ring rang rung Build built built Run ran run Burst burst burst Say said said Buy bought bought See saw seen Catch caught caught Sell sold sold Can could Send sent sent Come came come Set set set Cost cost cost Shoot shot shot Cut cut cut Sing sang sung Deal dealt dealt Sink sank sunk Dig dug dug Slide slid slid Do did done Speak spoke spoken Dream dream dreamt Spend spent spent Drive drove driven Stand stood stood
victims were held across the city on Tuesday night as Bostonians still wrestled with why anyone would want to attack their much-loved marathon. Associated Press quoted a source close to the investigation as saying that the bombs consisted of explosives placed in 1.6-gallon pressure cookers, one with shards of metal and ball bearings, the other with nails. The bombs were put into black bags and left on the ground, the source said. Our correspondent says it has also been reported that a circuit board and battery pack - parts of a triggering mechanism - were also recovered. Doctors treating the wounded say their injuries indicate that the bombs contained metal shards and other shrapnel. A number of victims have had limbs amputated. President Barack Obama will travel to Boston on Thursday for a memorial.
Miks võitlesid Eesti mehed teise maailmasõjas Teine maailmasõda oli kõigile riikidele raske ja keeruline aeg, sealhulgas ka Eestile. Eesti pidi hakkama saama kord Saksa, siis jälle Vene okupatsiooniga. Eestlased sõdisid Vene, Saksa ja Soome relvajõududes. Suur osa eestlasi võitles Punaarmees, kuhu nad sattusid Vene okupatsiooni pärast. Okupatsiooni ajal kehtestati sundmobilisatsioon. Osad eestlased said põgeneda metsa. 1941.aastal moodustati hävituspataljon, kelle ülesandeks oli metsavendade vastu sõdimine. Sõja algperioodil eelistas saksa väejuhatus kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid järk- järgult mindi üle ka sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad sooviga venelasele kätte maksta kõigi kannatuste eest. Kuna vabatahtlikke oli liiga vähe, siis 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile.
Kodutöö 1. Kuidas sai laguse GPS? GPS sai alguse läbi orbiidile saadetud Sputniku signaalise kuulamisest maal. Signaali põhjal said teadlased välja arvutada täpse asukoha orbiidil. Sealt tehti järeldus, et kui malt kuulatud signaali kaudu saab orbiidil asuva objekti asukohta määrata, siis piisavalt paljude sateliitidega on võimalik ka vastupidine tegevus ehk orbiidil signaali kaudu kindlaks teha maalpealsed objktid. Tänapäeval tunub väga lihtne ja loogiline, kuid andis ikka selle peale kunagi tulla. Tahaks teada, mida need, kes selle leiutasid, arvaksid
Bütsantsi lihtrahavle pakkus huvi ka hagiograafia pühakute elulood. Frangi riik Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid galliasse. 496 lasi ta ristiusustada oma riigi ja iseenda, ühines katoliku kirikuga. 6. ja 7. sajand langes kuningate võim, tekkisid vennatapusõjad päranduse tõttu, tekkisid sõltumatud suured piirkonnad, võim kuulus nendes majordoomustele. Üks tugevamaid oli karl martell, kelle ajal said araablased Poitiers' (732) lahingus lüüa, oht oli endiselt suur ja martell hakkas ratsaväe tugevdamiseks jagama sõjameestele maatükke. Ta suutis ka muhameedlased purustada ( haamer). Karl martelli poja Pippin Lühikese ajal tihenesid suhted valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmis poliitilise kokkuleppe, mille tõttu paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks , Pippin kinkis aga paavstile kesk ja põhja-Itaalias Ravenna ümbruse, see pani aluse kirikuriigile.
rahutingimusi neile peale. 3. Mis on reparatsioon? Kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. 4. Mis oli Rahvasteliidu tegevuse eesmärk? Rahvasteliidu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. 5. Miks teravnes 1930. Aastatel rahvusvaheline olukord? Sest ei oldud rahul riigikorraldusega ja Versialles’ rahulepingu tingimustega, lisaks oli ka majanduskriis 6. Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930. Aastatel võimule diktatuurid? Kuna majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatlikusse korda, siis loodeti et tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada korra ja muuta elu paremaks. Töövihik 1. Millised eesmärke silmas pidades määrati uued riigipiirid Võitja riikide huve tugevdada ja Saksamaa nõrgestamist. 1.1 Miks hakkas 1930. Aastatel rahvasteliidu tähtsus langema?
koosolekul. · Spartiaatide seas tekkis kihistumine ja vaesemaid spartiaadidel oli oht kodanike seast välja langeda. · Palju mitte kodanike, et neid võimu all hoida loodi kasvatussüsteem, mille ülesandeks oli arendada sõjameheomadusi. Seitsme aastaselt pandi poisid eakaaslastega kokku elama ja nad pidid ise toime tulema ja nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kolmekümne aastaselt said spartiaadid kodanikeks, said oma maatüki ja võtsid naise. · Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. Spartat peeti parima riigikorraldusega linnriigiks aritokraatliku korra pooldajate arvates. Demokraatlik Ateena. · Ateena oli riik Kesk-Kreekas, Atika maakonnas. · Kodanikkonna moodustasid kõik meessoost põliselanikud. · Soloni reformid panid aluse demokraatliku riigikorra arengule. · Ehitasid endale võimsa laevastiku ja sellega tõusis vaeste kodanike tähtsus
1930 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit põhiseaduse puudused + täiustamine 12.03.1934 K.Pätsi ja J. Laidoneri (EV vägede ülemjuhataja) vedamisel riigipööre > suleti organisatsioonid, riigikogu läks laiali, erakonnad lõpetasid tegevuse, vaid Isamaa jäi alles. VAIKIV AJASTU 1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad Põllumajandus +, tööstus 0 . kultuus haridus, tõlkimine, sport. Vabadussõda 11. 11 1918 Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I ms. ja okupatsiooni Baltimaades. Eesti iseseisev, ohustas > Venemaa eesmärk kommunistlik maailmarevolutsioon + taastada vene impeeriumi suurus. 28.11 1918 ründas Punaarmee Narvat. Detsembri jooksul oli üle poole eesti vallutatud. Uuel
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Eestlased sõdisid Vene, Saksa ja Soome relvajõududes. Suurem osa eestlasi oli Punaarmees. Punaarmeesse sattusid eestlased tänu Vene okupatsioonile. Vene okupatsiooni ajal kehtestati sundmobilisatsioon. Siis võeti eestlased Punaarmeesse, aga mõned said meksa põgeneda. Eestis kehtestati ka üldmobilisatsioon peale seda, kui suurem osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte. Saksa armeesse satuti sooviga venelastele kätte maksta kaannatuste eest, mida nad olid põhjustanud. Esmalt liitusid Saksa armeega metsavennad. Aga vabatahtlikke oli liiga vähe ja nii kehtestati osaline sundmobilisatsioon. 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Suurem
1960ndad olidki Eesti luules suure vormiuuenduse ajastuks. Ühiskondliku taustana kaasnes sellega inimeste suur huvi luule vastu ning kirjandusele avaldatava ideoloogilise surve mõningane lõdvenemine seoses Hrustsovi "sulaga". Sulaajastu muutused kandsid endast peamiselt positiivseid tähendusi: suurenes tegutsemisvabadus ja avatus nii igapäevavases elus kui ka kultuuris. Alates 1950. aastate lõpust tekksid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga, eriti tähenduslikuks said kultuuri muutumise seisukohast kontaktid soomlaste ning eesti pagulastega. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus raamatusarjaga Loomingu Raamatukogu. Asutati ajakiri Keel ja Kirjandus, ning sisukamaks muutus Looming. Väärt kirjanduslikku lugemist pakkus ka ajakiri Noorus. Kuuekümnendaid seostatakse enamasti alternatiivsusega. Kümnendi märksõnaks on ka optimism: jõukuse-, meediahüppe-, kosmose-, postkoloniaalse süsteemi tekke ja poliitiliselt pingelõdvenduse kümnend
Muinasaeg ja vanaaeg 40 000-5000 a. eKr. Muinasaeg on inimkonna varaseim ajajärk, kus koopaelanikest said tsiviliseeritud inimesed, kes hakkasid maad harima ja sajandeid edasi said neist linlased. 40 000 a. tagasi hakkasid nad muusikat looma, maju ehitama ja koopa seintele pilte maalima. Alles 8000 a. eKr tekivad esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui Egiptuses ja Mesopotaamias tekkisid esimesed võimsad tsivilisatsioonid. Paljud vanade rahvaste legendid jutustavad, et muusika lõid jumalad ja andsid selle inimestele. Tegelikult tekkis muusika inimese praktilisest vajadusest allutada endale loodust. Hindud laulsid põua ajal laule, et tuleks vihm
Pariisis puhkes rahva hestus. Prantsusmaa sai sjas la. Kirde osa okupeeriti Preisi vgede poolt, kaasaarvatud Pariis. 18.jaan.1871 kuulutati vlja Saksa Keisririik. Vljakuulutamine toimus Prantsusmaa pinnal, Pariisis, Versailles' lossis. Prantslastele hsti alandav. Saksa keisriks sai WILHELM I, kantsleriks BISMARCK. KAPITULATSIOON: Prantsusmaa pidi maksma kontributsiooni Saksa poolt ja neid vgesid peeti leval Prantsusmaa poolt ja lahkuma pidid siis kui kontributisoon oli tasutud. Saksamaa said endale ALSACE-LORRAINE (ELSASS-LOTRING). Said Metzi kindluse.
Naistemoodi kujundasid kuulsad näitlejannad, näiteks Brigitte Bardot, Elizabeth Taylor, meestemoodi Elvis Presley, Marlon Brando, biitlid, The Rolling Stones 1960-dad: NSVL saatis esimese inimese kosmosesse, kelleks oli Juri Gagarin USA saatis esimese inimese Kuu pinnale, kelleks oli Neil Armstrong Hariduse ümberkorraldamine läänemaades Hakati rääkima mitmesugustest ,,revolutsioonidest" ühiskonna meelsuses (rassiline ja sooline võrdsus) Naised said rohkem õigusi Paraolümpiamängude algus NSVL muutus kodutehnika kättesaadavamaks Noormeestel olid moes pikad juuksed, osteti rohkem kaupa moodsatest kauplustest Ühiskonna arusaamad muutusid lühikese ajaga tugevalt Tekkisid noorsooliikumised Interneti eellane 1970-dad: Tehnika kiire areng loodi mikroprotsessor Hakati tundma muret keskkonnaprobleemide üle USA-s muutusid inimeste arusaamad rassilisest võrdõiguslikkusest, kõrgetele
Miks toimus murrang varauusajal ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusajaks peetakse ajavahemikku 16-18 sajand, millega seostatakse ka mitmeid muutusi ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. Murrangute aluseks olid keskajaga võrrledes mitmed uuendused vaimulaadis, kui ka inimeste maailmapildi avardumine. Samuti mängis olulist rolli katoliku kirik ja sellega seonduv. Muutused inimeste vaimulaadis said alguse 14. sajandil Itaalias, mil hakati väärtustama renessanssi, mida peetakse vaimseks ja kultuuriliseks murranguks ning humanismi. Renessnass ehk taassünd ja humanism väärtustasid inimest koos tema ainulaadsusega ja inimlikkust. Samuti sattus tähelepanu alla taas antiikkultuuri. Inimesed hakkasid rohkem rõhku pöörama loodusele ja loodusteadusele ning selle uurimisele. Inimeste maailmapilt hakkas avarduma tänu maadeavastustele. Suurimateks avastusteks peetakse
Üheksakümnendate keskpaigas tulid hipi-stiilis lillekleidid, pitspluusid, kõrgete kaelustega pluusid, õlgkübarad, pikad seelikud jälle moodi. Kanti ka merekarbist tehtud ehteid. Hilistes üheksakümnendates kandsid mehed sõjamehemustriga pükse, nahkjakke. Sel ajal oli moes jätta jakid ja särgid eest lahti. Mõjutusi saadi muusikast. Kaheksakümnendate lõpus ja üheksakümnendate alguses mõjutasid moodi heavy metal ja new wave. Hiljem said hip-hop ja grunge populaarseks. Varastes üheksakümnendates algas lohvakate pükste kandmise trend. Pükse kanti nii madalal, et aluspükse oli näha. See trend kestab siiani. Väga populaarseks sai ka punk ja gooti stiil. Populaarseks muutusid tennised, eriti Converse All Stars. Inimestele meeldis rõhutada ka brände, mida nad kandsid. Naiste jalatsite seas levisid paksu kontsaga kingad. Juuksestiilgi muutus. Lokkis juuste asemel hinnanti sirgeid ja siledaid juukseid. Moes olid ka
Rahvuslus hakkas Euroopas peale 1848-49 revolutsiooni levima ja seda ei saanud enam mitte kuskil eirata. Itaalias oli nt kaheksa väiksemat riiki, mida püüti ühendada rahvusriikideks. Osa neist olid Austria võimu all, ainuke iseseisev kuningriik oli Sardiinia (kuningas Vittorio Emanuele). Pooldas Itaalia ühendamist, aga liikumise juhiks sai peaminister Camillo Cavour (1852). 1858 sõlmiti Austria vastu Prantsuse-Sardiinia liit, 59 puhkes sõda Lombardia pärast. Austerlased said lõpuks lüüa ja itaallased hõivasid kogu piirkonna. Garibaldi kavatses sõjaliselt kogu Austria vallutada, aga Prantsusmaa sõlmis austerlastega ootamatult rahu (1859). Rahulepingu järgi ühendati Sardiiniaga ainult Lombardia, mujal ülestõusnud piirkondades taastati Habsburgide võim. Peale Sardiinia-Austria sõda hakati palju asutama rahvuskogusid, mis otsustasid ühineda Sardiinia kuningriigiga. Ka enamik Kirikuriigist ühines S-ga. Paavsti
· Mis oli kontserdi teema/ üldeesmärk? Seo oma seletus kontserdi pealkirjaga. · Millist muusikat esitati (vokaal-, instrumentaal- koori-, orkestri-, kammer-, vm)? · Kelle muusikat esitati (helilooja nimi, rahvus, ajastu)? · Kes esines(id) (nimed, kas solist, ansambel, lastekoor, sümfooniaorkester, dirigent vm)? · Mis tegi kontserdi eriliseks? Teos või teosed, mis sulle kõige enam meeldis/meeldisid · Mis oli(d) teose/ teoste pealkiri/ pealkirjad? · Mida said teada helilooja/ -te kohta? · Mis stiilis oli(d) teos/ teosed kirjutatud (klassikaline, folk, rock, pop, jazz vm)? · Milline oli(d) esituse tase/tasemed (intonatsiooni puhtus, tehnika, süvenemine, kaasahaaravus jm)? · Milliseid emotsioone selle/ nende teose/ -ste kuulamine sinus tekitas? Põhjenda. · Mille poolest oli(d) see/ need teos/teosed meeldejääv(ad)? · Võrdle teost/teoseod ka teiste esitatud teostega. Kuidas sobis(sid) valitud teos/ teosed
Ülikooli polnud. Kultuur: tuli ilmalikku lugemisvara, esimene piibel 1739 (alus eesti kirjakeelele). Samaks jäi: säilis eestipära, palju vanast ajast püsis, haldusjaotus samuti ASEHALDUSKORD: Mõiste: Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775.a. uus haldukorraldus, mis Eesti alal hakkas kehtima 1783.a. Nimi tulenes asehalduri nimetusest. Poliitilised muutused: Rüütelkondade ning linnade omavalitsust piirati. Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid ning kõik mõisnikud said võrdsed õigused. Kaotati rüütelkondade maanõunike kolleegiumid. Linnades said kodanikuõigused kõik majaomanikud. Kehtestati ühtne riiklik maks pearahamaks. Sellega seoses hakati korraldama rahva- ehk hingeloendusi. Miks kujunes? See laiendati 1783.a ka Baltikumile peale seda, kui see kehtestati Venemaa kubermangudes. Haldusjaotus: Lisandusid Paldiski, Võru-ja Viljandimaa. Kubermangu valitsemine: juhtima hakkas asehaldur. Aadlike positsioon: paranes, olid isandad.
Tänu sellele et nad peale Lakoonika olid ka vallustanud Messeenia, ja olid nemadki helootideks muutnud, pidid Spartiaadid end rohkem treenima. Heloote oli rohkem kui spartiaate ning neid tuli vaos hoida. Sellepärast pöörati rohkem tähelepanu treeningutele ja et lastest saaksid kartmatud ja tugevad sõjamehed. Vastsündinutest lastest jäeti ellu vaid terved. 7-aastased poisid võeti emade juurest ära ja hakkasid elama vanuserühmade kaupa kodanike kontrolli all. Kõige tublimatest said salgajuhid. Nad tegelesid kehalise treeningu ja sõjaliste harjutustega, muusikaga ja tantsuga. Kirjaoskusele ja lugemisele pöörati vähe tähelepanu. Neid õpetati taluma nälga, valu, hirmu. Vanemate inimeste käske tuli täita vastuvaidlemata. Kahekümne-aastaselt peeri neid juba täisväärtuslikeks sõjameesteks ja nad võisid osaleda rahvakoosolekutel. Kolmekümneselt võidi neid valida riigiametnikeks ja nad võisid luua oma pere. Abielus spartiaadid veetsid rohkem aega harjutustel
vahel okupatsioonitsoonideks. Kõige selle kohaselt oli kaotajaks Suur Saksamaa. Veel võib kaotajariikideks lugeda näiteks Itaalia, kes kaotas oma kolooniad Aafrikas. Ungari, mis suruti tagasi 1938-nda aasta piiridess. NSVL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjale ja Petsamo. See verine kokkupõrge mõjutas pea kogu maailma rahvaid ning kuigi osad riigid krooniti võitjateks ning teised kaotajateks, siis tegelikult said kõik nad sõjas kannatada. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud. Ka võitjariigi - Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
