* Kloor (Cl) aitab tekkida ja levida närviimpulsidel, mao soolhappe sünteesiks 5.Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus? Nad sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. 6.Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Riboos, desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktoos ehk puuviljasuhkur 7.Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? * Pentoosid – riboos, desoksüriboos * Heksoos – glükoos 8.Too 3 näidet oligaosahhariididest. * Sahharoos ehk roosuhkur * Laktoos ehk piimasuhkur * Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemis kohad. * Tärklis – mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) * Tselluloos – puuvill, taimerakukestad * Kitiin – lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen – maksas ja lihastes 10.Too näiteid süsivesikute energeetilisest, struktuursest, atraktiivsest, varuainelisest, kaitselisest, biosünteetilisest funtksioonist.
Reaktsioon kulgeb vesilahuses (kusjuures vee kontsentratsioon on tunduvalt su kontsentratsioonist) esimest järku reaktsioonina. Inversioonireaktsiooni kiirus o väike, seetõttu kiirendatakse reaktsiooni katalüsaatorite – kas mineraalhapete ensüümkatalüsaatorite – abil. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse lahust läbiva pol polarisatsioonitasandi pöördenurga ajalise muutuse kaudu. Seda võimaldab su lagunemisproduktide optiline aktiivsus. Sahharoos pöörab polarisatsioonitasan 66,550 ), tema inversiooniproduktide segu aga vasakule, kuna glükoos pöörab 52,50 ), fruktoos aga vasakule ([αeri] = eri] = - 91,90 ). Seetõttu reaktsiooni kulgemi pöördenurk väheneb, muutub võrdseks nulliga ja seejärel negatiivseks. Reakts konstantne negatiivne pöördenurga piirväärtus. Pöördenurk αeri] = sõltub eripöörd (toru pikkusest) l ja 2 vmax kontsentratsioonist c: αeri] = = f([αeri] = eri], l ,c). Polarisatsi
Loomse toidu hulka kuuluvad piim ja piimatooted, liha, kala ning munad. Autori ostukorvis on kana, vorsti (mis pole küll kõige tervislikum toiduaine), palju piima ja koort ning kodust võetud ja ise kasvatatud puu- ja köögivilju. (Tervise Arengu Instituut, 2015a) Üle poole päevasest toiduenergiast peaksid andma süsivesikud. Süsivesikud on organismis kiiresti omastatavad ja seega kõige olulisem energiaallikas. Süsivesikud on näiteks glükoos ja fruktoos (puuviljad), sahharoos (lauasuhkur), laktoos (piim), maltoos (teraviljatooted), tärklis (kartul) ja kiudained (teraviljad, puuviljad). Kiudained tagavad hea seedimise. Puu- ja köögiviljade tarbimisel tuleks eelistada värskeid vilju – kõrgel temperatuuril töötlemisel ja pikaajalisel säilitamisel lähevad olulised mineraalid ja vitamiinid kaduma. Tärklis moodustab enamuse tarbitavates süsivesikutest – seda leidub palju leivas, saias, kartulis, makaronides, teraviljahelvestes
KARASTAMINE Meie keha peab suutma kohaneda ilmamuutustega. Temperatuuri ja õhuniiskuse kõikumine ei tohiks põhjustada haigestumist. Karastades me treenime elundeid, mis hoiavad kehatemperatuuri. Kõige lihtsamad ja paremad karastusvahendid on õhk, päike ja vesi. Niisiis: iga päev võimalikult palju värsket õhku - ka talvel! Hommikuvõimlemise ajal olgu aken lahti! Suvel kanname kerget riietust. Võtame õhu- ja päikesevanne, kuid hoidume päikesepõletusest. Mõjusaim karastaja on vesi. Seepärast peseme end hommikuti jaheda veega ja lõpetame iga sooja kümbluse külma dusiga! Karastamisega ei tohi aga liiale minna. Peame lõpetama õhuvanni kohe, kui tunneme külmavärinaid. Külma veega kümbleme ainult siis kui meil on soe. Jahedasse vette ei tohi jääda kauaks. Ning pärast suplust hõõrume end alati käterätikuga kuivaks! Karastamine aitab ära hoida külmetushaigusi ning kuulub kindlalt t...
ehk disahhariidid C 3-6 2-3 monosahhariidid liitumisel tekkiv ehituslikeks lülideks ühend (monomeerideks) on monosahhariidid (jäägid?) · trioosid · laktoos (glükoos+galaktoos) · tärklis (fotosünteesi · pentoosid (mitoos, · sahharoos (glükoos+fruktoos) tulemusena moodustunud disoksüntoos) · maltoos (kaks glükoosijääki) glükoosi varud) · heksoosid (glükoos, · tselluloos (taimevarred fruktoos) tugevaks) · glükogeen
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv VIRSIK, NEKTARIIN JA PASSION Referaat Toiduaineõpetuses Pärnu 2010 VIRSIK ladina keeles: Prunus persica inglise keeles: peaches vene keeles: itaalia keeles: pesco prantsuse keeles: pêcher soome keeles: persikka rootsi keeles: persika saksa keeles: Pfirsich Kirjeldus Virsik on väga hinnatud puuvili nii kauni välimuse kui mahlase viljaliha meeldiva maitse tõttu. Virsiku pind on karvane, ühel küljel on madalam või sügavam vagu ja varrepoolses otsas süvend. Enamasti on koor rohekaskollane, erkkollane kuni punane, päikesepoolsel küljel on tavaliselt punane laik. Virsiku viljaliha on valge kuni kollane, mõnedel sortidel ka punane, mahlane, magus ja aromaatne. Luuseeme on 34 cm pikk, ovaalne, rõmeline, väga kõva kestaga ja sisaldab palju Nende jaoks, kelles virsiku karvane pind külmajudinaid tekitab, püütakse aretad...
valke, mistõttu võivad BSA abil määratud valgu kontsentratsioonid olla kõrgemad tegelikust. Tihti kasutatakse valgu standardiks ka immunoglobulin G-d (IgG). Mõõtepiirkond: Bradfordi meetodil on võimalik määrata valgu kontsentratsiooni vahemikus 100-1,500 µg/ml Bradfordi mikromeetodil on võimalik määrata valgu kontsentratsiooni 1-25 µg/ml. Segavad reagendid. Bradfordi meetodit ei sega enamus reagente (e.g. sahharoos, urea, glütserool, taandavad reagendid ja tioolid), kuid segavad detergendid (e.g. > 0.1% SDS and > 1% Triton series) või rakulised lipiidid, mis suurendavad CBBG lahuse absorbtsiooni 590 nm juures. CBBG seostub tugevasti kvartsküvettide seintele, mistõttu on soovitav kasutada klaas või plastikküvette. Reaktiivid Terve grupi peale: · 5x Bradfordi reagendi varulahus (0,01% (w/v) CBBG, 4,75% (v/v) etanool, 8,5 % (v/v) fosforhape) Iga väikse grupi peale:
CH 3 CH 2 OH *kahepeale annavad ära ühe vee CH 3 CH 2 O H CH 3 CH 2 - O - CH 2 CH 3 + H 2 O Etanooli ja teiste alkoholide tootmine - saadakse sahhariide sisaldavatest ainetest: o kartul, teravili tärklis hüdrolüüsuvad glükoos pärm etanool + CO 2 o puit tselluloos (~40%) = 12-14% 78° kange alkohol o suhkruroog, -peet sahharoos 2 *kuid võib saada ka naftast: eteen + H 2 O etanool CH 2 = CH 2 + H 2 O CH 3 CH 2 OH Alkohole saadakse üldjuhul järgmise skeemi kohaselt: Alkeen alkaan H Cl NaOH halogeenderivaat alkohol 2 2
muundamiseks. CO2 tuleb õhulõhede kaudu õhust ja see seotakse 5 süsinikuga ühenditele. Selle tulemusena moodustub 6 süsinikuga ühend, mis on aga ebapüsiv ja laguneb 2-ka 3 süsinikuga ühendiks. Neid ühendeid kasutataksegi glükoosimolekulide sünteesiks. Et aga glükoos rakku ei kuhjuks, on vaja see kiiresti sealt ära transportida. Transportimiseks moodustub kloroplastides glükoosimolekulidest sahharoos, mis on stabiilne transportsuhkur. Sellisena viiakse suhkur taime erinevatesse osadesse, kus see glükoosina ära kasutatakse või tärkliseks muudetakse. Tärklis on taimedel suhkrute säilitusvorm. Kui taim vajab palju säilitussuhkrut, siis on tal tavaliselt kujunenud spetsiaalne säilitusorgan. Näiteks kartuli maa-alused võsud (kartulimugulad) on taimel tärklise säilitamise kohtadeks. Pimedusfaasi tuntakse ka Calvini tsüklina
Lihtsüsivesikud on: 1. Glükoos ehk viinamarjasuhkur Suurel hulgal leidub viinamarjades ja teistes puuviljades ning marjades. Vähesel määral ka köögiviljades. 2. Fruktoos ehk puuviljasuhkur Loetakse kõige magusamaks suhkruks (on 2x magusam glükoosist ja 1,5X sahharoosist). Enam leidub õuntes,pirnides jt. Puuviljades. Liitsüsivesikuteks on: 1. Sahharoos ehk roo- või peedisuhkur Laguneb hapete ja fermentide toimel ning muutub inertsuhkruks (s.o glükoos ja fruktoosi seguks). Leidub suurel hulgal suhkruroos ja peedis) 2. Laktoos ehk piimasuhkur Nõrk magus maitse. Sisaldub piimas 3. Maltoos ehk linnasesuhkur tekib teraviljade idanemisel neis leiduvast tärklisest. Liitsüsivesikud (mis koosnevad paljudest lihtsüsivesikute molekulidest) on:
Karusmari ehk euroopa karusmari Ribes uva-crispa Inimeste tähelepanu köitis karusmari juba ammu, sest põõsas kandis ka metsiku vormina küllaltki suuri söödavaid marju. Sihiteadlik karusmarjakasvatus ja koos sellega ka sordiaretus algas 12-13 sajandil Inglismaal. Õige hoo sai karusmarjakasvatus Euroopas 16 sajandil- selleaegsetes Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaade ja Sveitsi ürikutes on sageli tikrite kasvatamisest ja söögiomadustest juttu. Kõige edukamad olid karusmarjakasvatuses inglased, kes 20 sajandi alguseks ületasid tuhande sordi piiri. Uudsed Inglise sordid levisid kiiresti ka teistesse maadesse ja varsti võis rääkida lausa karusmarja kasvatuse buumist, kuni ettevõtmist tabas tugev tagasilöök. Nimelt hakkas 19 sajandil Euroopas levima karusmarja jahukaste, mis muutis enamiku sortide marjad kasutuskõlbmatuks. Sordiaretuses tuli võtta uus suund. Aed-karusmarja, rahvapäraselt ka tikrit ehk tikerberi tuntakse tänaseks maailmas umbes...
1.1 elu omadused Bioloogia uurib elu. Elu määratlemine on võimalik ainult mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Aineid, mis väljaspool organismi ei moodustu nimetatakse Biomolekulideks. Näiteks sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped ja vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat. Aine- ja energiavahetus on 1 elu tunnus, mis esineb kõikidel organismidel. Elu tunnused: Paljunemine ja areng, sisekeskonna stabiilsus, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, pärilikkus, reageerimine ärritusele. 1.2 elu organiseerituse tasemed Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust. Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks. Bioloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, nimetatakse molekulaarbioloogiak...
VALGUVAJADUS - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga VALGU MIINIMUM - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks VALGU FÜSIOLOOGILINE MIINIMUM - minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused. 4. Süsivesikute ainevahetus. Taimne toit: Tärklis Roosuhkur e. sahharoos Piimasuhkur e. laktoos Linnasesuhkur e. maltoos Puuviljasuhkur e. fruktoos Loomne toit : Loomne tärklis . glükogeen 5. Hüpoglükeemia, hüperglükeemia, selle liigid HÜPERGLÜKEEMIA Glükoosikontsentratsiooni tõus üle 120 mg% Alimentaarne Müogeenne Emotsionaalne Farmakoloogiline Pataloogiline - diabeet (vere suhkrutase võib tõusta 400-500 mg%-ni HÜPOGLÜKEEMIA - Glükoosikontsentratsiooni langus alla 70 mg%
happeline. HOMÖOSTAAS Süsivesikud ja lipiidid Defineeri küllastumata ja küllastunud rasvhape Küllastumata rasvhape Rasvhapped, mis sisaldavad oma molekulis ainult üksiksidemeid Küllastunud rasvhape - Rasvhapped, mille molekulides esinevad kaksiksidemed 1.Kuidas jaotatakse süsivesikud, too iga rühma kohta esindajad. Süsivesinikud jaotatakse: 1) Monosahhariidid ehk monosid. Esindajad Glükoos, Fruktoos. 2) Oligosahhariidid. Esindajad Sahharoos, laktoos, maltoos 3) Polüsahhariidid ek polüoosid. Esindajad Tärklis, Glüogeen. 2.Iseloomusta riboosi, desoksüriboosi, glükoosi, fruktoosi, laktoosi, tärklist, tselluloosi, kitiini ja glükogeeni (leidumine, milline süsivesiku rühm, ülesanne). Riboos: leidub glükoosides ja vitamiinides, monosahhariid. Desoksüriboos: leidub esoksüribonukleotiidide koostises. Monosahhariid Glükoos : Monosahhariid Fruktoos: Monosahhariid Laktoos: Oligosahhariid Tärklis: Polüsahhariid
Glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6) moodustub FS käigus, energiarikkas, lagundatakse esimesena organismis, saadakse teiste süsivesikute lagundamisel Fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6) 2. Oligosahhariidid (ka disahhariidid) Maltoos e linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist, moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades, on palju idanevates seemnetes Laktoos e piimasuhkur koosneb galaktoosi ja glükoosi molekulist Sahharoos e roosuhkur koosneb ühest glükoosi- ja ühest fruktoosijäägist, esineb taimemahlades 3. Polüsahhariidid monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega Tärklis koosneb glükoosijääkidest, taimed kasutavad varuenergiaallikana, leidub mugulates Tselluloos koosneb tuhandetest glükoosijääkidest, taimede ehitusmaterjal (rakukestad) Kitiin glükoosimolekulid + lämmastiku radikaal, seene rakukestas, lülijalgsete välisskeletis, seente varuaine
Missugused on süsivesikute ühised ehituslikud omadused? Nad sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. 6.Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Näiteid ühenditest ja nende leidumisest looduses Glükoos-Rakkude peamine toitaine, suuremate molekulide ehitusüksus Fruktoos-Magusaine puuviljades, õites jne Riboos-Nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsrtuktuur 8.Too 3 näidet oligo(di-)sahhariididestja nende esinemisest Sahharoos ehk roosuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Maltoos ehk linnasesuhkur 9.Nimeta 4 enamlevinut polüsahhariidi ja nende esinemise kohad. Tärklis mugulates (kartul, sibul), viljades (nisu, riis) Tselluloos puuvill, taimerakukestad
.... 25. RNA ahel on üheahelaline ja põhiülesanne on päriliku info realiseerimine 26.Kui DNA üksikahela nukleotiidide järjestus on selline: A T C C T G G T T T A T G G DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T A G G A C C A A A T A C C Kui arvestada komplementaarsust, siis RNA ahel tuleks (esimese ahela järgi) U A G G A C C AAAUACC 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T, siis talle vastav RNA ahel on: AUACCCUCAAGAU 28. Mis on ühist järgmistel nimetustel: laktoos, maltoos, sahharoos, mis on nende ülesanne kehas? Need kõik on oligosahhariidid, mis koosnevad 2-3 monosahhariidist. Kõigil neil on kehas toiteline ülesanne. 29 Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d (nukleotiid, lämmastikalused, üksik-või kaksikahel, sahhariid, ülesanne) Vormista tabelina! Tunnused DNA RNA Monomeer Dioksüribonukleiid Ribonukleiid
vere hüübimissüsteemis, madaldab vererõhku ja vere kolesterooli taset, on vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks, normaliseerib kesknärvi-süsteemi ja lihaste ärrituvust, kuulub raku fermentide koosseisu, tasandab südame rütmi, vähendab unetust. Kaltsiumi imendumist soodustavad laktoos ja vitamiin D. Imendumist halvendavad kiudaineterikas toit, lipiidide ainevahetuse häired, keedu- sool, tsitruselised, sahharoos, äädikas ja toidu suur foolhappesisaldus. Kaltsiumi defitsiidi korral võivad ilmneda: käte ja jalgade spasmid ja krambid, luude pehme- nemine ja hõrenemine (osteoporoos), luude haprus, hammaste lagunemine, depres- sioon. Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete oma- vahelise soovitava suhte organismis. Kõige hinnalisemateks, s.o kõige kergemini omastatavateks kaltsiumi allikateks on piim ja piimatooted (juust, kohupiim).
Glükoosja fruktoos neid leidub kuuesüsinikulistest suhkrutest kõige enam organismi koostisse, nad on organismis põhilisteks energiaallikateks. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus, loomorganismid omandavad seda aga toidust. Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, mis on enamasti moodustunud kahekolme monosahhariidi omavahelisel seostumisel. Tuntumad oligosahhariidid on maltooslaktoosja sahharoos , kasutatakse energia saamiseks. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid polümeerid, mille ehituslikeks elementideks e. monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Polüsahhariidid moodustuvadainult elusorganismidesja kuuluvadseegabiopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma energiavarusid tärklisena, loomad loomse
- Jaotus: mono-, oligo- ja polüsahhariidid. · Monosahhariidid e lihtsuhkrud. - Süsiniku aatomeid 3-6. - Riboos ja desoküriboos: kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. - Riboosijäägid on RNA-s, desoksüriboosijäägid DNA-s. - Glükoos (viinamarjasuhkur) ja fruktoos (puuviljasuhkur): organismide energiaallikad. · Oligosahhariidid - Moodustuvad kahe-kolme monosahhariidi ühinemisel. - Glükoos + fruktoos = sahharoos (roo- ja peedisuhkru koostisosa). - Glükoos + glükoos = maltoos ( linnasesuhkur). - Glükoos + galaktoos = laktoos (piimasuhkur). - Kasutatakse energia saamiseks. · Polüsahhariidid - Ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. - Tärklis, tselluloos, glükogeen. Sahhariididel on 2 põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. · Lipiidid (rasvad, õlid, vahad, steroidid). - Organismide energiaallikad.
Maltoos (Glc1,4Glc) Tsellobioos (Glc1,4Glc) ODgalaktopüranosüül(14)D glükopüranoos ODglükopüranosüül(12)D fruktofuranosiid Gal 1,4Glc Glc1,2Fru Laktoos on redutseeriv suhkur. Sahharoos on mitteredutseeriv suhkur Redutseerivad suhkrud sisaldavad anomeerset süsinikku, mis ei osale Mõlema monosahhariidi anomeerne süsinik glükosiidsideme moodustamisel osaleb glükosiidsideme moodustamisel Redutseeriv ots suhkrujääk, mis sisaldab vaba anomeerset süsinikku Struktuursed polüsahhariidid Tselluloos · (14) glükosiidsidemetega seotud glükoosijääkidest koosnev polümeer glükoosijääkide arv ahela kohta, n=1000 20000
Peatükk 16 16.5 Nimetada ja kirjutada d-metallide kompleksühendite valemeid; Abileht ,,kompleksühendite nomenklatuur" 16.6 Tunda ära erinevaid isomeeride paare: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetrilisi ja optilisi isomeere; Struktuuriisomeerid jagunevad omakorda: ionisatsiooniisomeerid [CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br hüdraatisomeerid [Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2·H2O seoseisomeerid [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ koordinatsiooniisomeerid [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6] · Stereoisomeerid jagunevad omakorda: optilised isomeerid (teineteise peegelpildid); geomeetrilised isomeerid. 16.7 Teada, kuidas ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare saab keemiliselt eristada; Peatükk 18 18.1 Eristada alkaane, alkeene, alküüne ja areene nendes esinevate sidemete, struktuuri ja reaktiivsuse põhjal; Alkaanid (CnH2n+2)järelliide aan, hargnenud ahelal-üül on küllastunud süsivesinikud...
vererõhku ja teisi südame-vereringekahjustusi. Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300 mg. Palju kolesterooli sisaldavad loomsed rasvad, mistõttu tuleks piirata rasvase liha, juustu, munakollase, subproduktide tarbimist. Süsivesikud: Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikana. Süsivesikuid leidub põhiliselt taimses toidus. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena: glükoos, fruktoos; disahhariididena: sahharoos, laktoos, maltoos ja polüsahhariididena: tärklis, kiudaine. Mono- ja disahhariidid põhjustavad hambakaariest, seepärast on eriti tähtis suuõõne hügieen, ületarbimine põhjustab liigset kehakaalu. Kiudainerikas toit: -tekitab täiskõhu tunde andmata liiga palju toiduenergiat -aitab vältida kõhukinnisust ja mõnda vähivormi -soodustab kolesterooli väljutamist organismist -tõstab glükoosi tolerantsust Päevas peaks inimene saama 20-30 g kiudainet, ületarbimine-üle 30-40 g
Taimseid rasvu süüakse liiga vähe. Süsivesikud Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad. Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoose ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Aktiivses kasvueas, eriti kui tehakse sporti või kehalist tööd, pole suhkru ületarbimist karta. Süsivesinike üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist. Eriti kergesti muutuvad rasvaks mitmesugused suhkrud. Tärklis ning
16. Selgitage transportvalgu tööd rakumembraanis tRNA kogub kokku saadava informatsiooni, mõtestab selle lahti, sünteesib valku. 17. Kes loomadest vajavad vaha? (3 näidet) Mesilased, linnud (kaitsekiht), kalad (kaitsekiht) 18. Nimeta 4 polüsahhariidi koos nende tähtsusega Glükoos viinamarjasuhkur, energiaallikas. Varuvad glükoosi lihastesse ja maksa glükoneegi kujul. Fruktoos puuvijasuhkur, kõige magusam. Kaitsefunktsioon. Sahharoos koosneb glükoosist ja fruktoosist, varuaine Tselluloos&tärklis taimede varuaine. 19. Miks on meie maos HCl? Mao näärmerakud produtseerivad mitmeid ensüüme ja vesinikkloriidhapet (HCl). Põhilisteks ensüümideks on pepsiin, peptiidsidemed. HCl aitab toitu seedida. 20. DNA ja RNA võrdlus (erinevused, sarnasused) Sarnasused: Nukleotiididest koosneb RNA ja DNA. Happejäägiks mõlemal fosfaatrühm. 3 lämmastiku alust on samad.
Üldine keemiline koostis Elus kui ka eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ja elus orgaanilised. Orgaanilised ained iseloo sest valdav enamus neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Ka maavarad koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orga...
Toorestes mõrumandlites leidub amügdaliini, millest võib teatud tingimustes eralduda ülimürgine sinihape. Mandlid sisaldavad olenevalt kasvukohast, sordist ja bioloogilisest küpsusest 4055 protsenti mandliõli, 15 protsenti süsivesikuid ja kuni 20 protsenti valke. Lisaks neile põhitoitainetele sisaldavad mandlid rikkalikult kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Gramm puhastatud mandlilaaste annab ligikaudu kuus kilokalorit energiat. Martsipani teine põhiline koostisosa suhkur ehk sahharoos lahustub hästi vees ja sulab temperatuuril 169170 o C. 200-kraadisel temperatuuril hakkab suhkur pruunistuma ehk karamelliseeruma. Rafineeritud kristallsuhkrus küünib sahharoosi sisaldus 99,97 protsendini, teisi bioloogiliselt väärtuslikke ühendeid suhkur ei sisalda. Mida väiksemad on suhkrukristallid, seda kiiremini see lahustub ja sulab. Martsipani valmistamiseks kasutataksegi sageli ülipeeneks jahvatatud puudersuhkrut. Grammist suhkrust saab
nõgese kõrverakkudes konserveerimiseks SAHHARIIDID · Sahhariid Elutähtis ühend, mis koosneb C, H ja O aatomitest Monosahhariidid · Koosnevad ainult ühest tsüklist. · C6H12O6 · Glükoos ehk viinamarjasuhkur · Fruktoos ehk puuviljasuhkur · Tahked, valged, kristallilised, magusad, lahustuvad vees, varuained. Oligosahhariidid · 2 kuni 12 ühendatud monosahhariidi · C12H22O11 disahhariid · Sahharoos ehk suhkur · Laktoos ehk piimasuhkur · Tahked, valged, kristalsed, lahustuvad vees. Polüsahhariidid · (C6H10O5)n · Tärklis, tselluloos on looduslikud polümeerid. · Leidub taimedes. · Tärklis: valge, amorfne (pehme), pole magus, lahustub natuke (külmas vees ei lahustu), võib tekitada kliistri · Tselluloos: valge, tahke, värvus sõltub allikast, vees ei lahustu, kuid on hüdrofiilne,
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur. 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest. Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks. 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage
. <), teib fotosünteenis,, loomad saavad toidust Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. *fruktoos ehk puuviljasuhkur. Leidub ohtralt puuviljades, mahlades.Energiallikas. Kõige magusam suhkur. 2)Liitsüsivesikud ehk liitsuhkrud(keerulise ehitusega) NT: * Sahharoos (tavaline suhkur) * Maltoos e. linnasesuhkur *Laktoos e. piimasuhkur. (moodustub peamiselt piimanäärmetes) *Tärklis (energia varuaine taimedel)
iii. HPO4-2 kilpnäärme hormoonis Süsivesikud ehk sahhariidid Molekul koosneb süsinikust (C), vesinikust(H) ja hapnikust(H) Jagunevad: 1. MONOSAHHARIIDID molekulis (3-7) 5-6 C aatmonit a. Glükoos C6H12O6 ÕPI PÄHE (nt õpik lk 29!!!!) b. Fruktoos - C6H12O6 maitse poolest magusam kui glükoos c. Riboos ja desoksüriboos 2. Oligosahhariid: liitsuhkrud (molekul 2-10 monosahh. Jääki a. nt: maltioos=glc+glc b. sahharoos = glc+fru (roo suhkur) c. laktoos piima suhkur 3. POLÜSAHHARIIDID: molekul koosneb rohkem kui 10-st monosahhariidi jäägist nimetatakse BIOPOLÜMEERIDEKS koosneb MONOMEERIDEST nt: tärkils, glükogeen, tselluloos, kitiin Sahhariidide ülesanded: 1. Ehituslik ülesanne ja kaitse ülesanne a. Polüsahhariid (kitiin kest) a.i. Seene raku kestas ja putuka välisskeletis a.ii. Tselluloos (on taime raku kestas)
ühenditest. Ent süsiv puudus soodustab mürkainete kuhjumist organismi; keha kasutab lihasvalku energia tootmiseks. Süsiv kui glükoosi allikaid vajab inimene iga päev. Täiskasvanul on soovitav tarbida 300-400 g süsiv ööpäevas. Füüs koormus suurendab vajadust. Süsiv liigsel tarbimisel suureneb kehamass. Monosahhariidid (glükoos, fruktoos) kiiresti seeduv ja imenduv süsiv. Disahhariidid ( sahharoos, laktoos, maltoos) - kiiresti seeduv ja imenduv süsiv. Sahharoosi tarbimine aga 1 peamisi rasvumise põhjusi. Polüsahhariidid (tärklis, tselluloos)- võrreldes eelmistega seedimine ja imendumine palju aeglasem, tagab pideva energia lisandumise. Soovitatav tarbida 80% süsiv üldhulgast tärklisena, 10-20% mon- ja disahhariididena. Organism vajab veel ka mitteseeduvaid polusahhariide (tselluloos, hemitselluloos, pektiinained) ning ligniin Suhkrualkohol (ksülitool, sorbitool)
POLÜSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD · Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. · Tärklis-taimedes · Tselluloos · Kitiin-selgrootute kest. Seenete kest ntx. · Glükogeen-varu pülusahhariid SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS Energeetiline tähtus: · Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. Ligi kaudu 60 % energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel.Sellest enamus peaks olema tärklis, mitte sahharoos. · 1 g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6kJ energiat so umbes 4kcal. · Normaalne veresuhkur n tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l · Pidev liigtarbimine=rasvumine, II tüüp diabeet, hambakaaries. Struktuurne tähtus: · Kitiin/lühijalgsed, seenerakukest) · Tselluloos(taimerakukestad) Varuaine · Tärklis(taimedes) · Glükogeen(loomades) Toitefunktisoon · Piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse funktsioon
CAM esmane CO2 sidumine orgaanilisteks hapeteks ja vabastamine Calvini tsükklisse toimuvad ühes rakus (mesofülli) kuid esimene öösel teine päeval-ajaline eraldatus. C4 süsiniku fikseerimine orgaanilistesse hapetesse toimub mesofülli rakus ning vabastamine Calvinisse toimub juhtkimbu ümbrise rakus- ruumiline eraldatus. 84. Fotosünteesil moodustuvatest suhkrutest tärklis sünteesitakse ................ ja sahharoos ....................... (kirjutage millises raku piirkonnas). Kloroplastis.........tsütosoolis 85. Miks hommikul on fotosünteesil tekkivaks suhkruks peamiselt sahharoos? (selgitusse lülitage ka translokaas) Fosfaadi translokaator- katalüüsib ortofosfaadi ja trioos fosfaadi liikumist vastassuundades kloroplasti ja tsütosooli vahel. (Ortofosfaadi madal c tsütosoolis limiteerib trioosfosfaadi eksporti kloroplastistläbi translokaatori moodustub fruktoos-2,6-
Seedeensüümid eritab pankreas inaktiivsete proensüümidena (sümogeenid). Pepsionogeen pepsiin (mao happelises keskkonnas aktiveerub). Peensoolerakkudest enteropeptidaas aktiveerib trüpsinogeeni trüpsiiniks. Trüpsiin aktiveerib teised proensüümid. Tekkivad oligopeptiidid lagundab di- ja tri-peptiidideks, mis viiakse rakkudesse. Aminohapped vereringe kaudu jõuavad teistesse kudedesse. Süsivesikute lagundamine: Polüsahhariidid tärklis, glükogeen; lihtsamad nagu disahhariid, sahharoos jm. Tärklis hüdrolüüsitakse pankreasest pärit alfa-amülaasi poolt di- ja tri-sahhariidideks lagundades alfa-1,4-sidemeid. Jäänukdekstriine, kus on alfa-1,6-sidemed, lagundab alfa-dekstrinaas; maltoosi aga maltaas. Tekib glükoos. Sahharoosi lagundab invertaas. Laktoosi lagundab laktaas. Monosahhariidid viiakse vereringe kaudu kudedesse. Lipiidide seedimine: Toidurasv triatsüülglütserool (TAG) ei lahustu vees. Maos emulgeeritakse toidurasv
<< RIBOOS ^ DESOKSÜRIBOOS Kuue süsinikuga ühenditest tähtsaimad glükoos ja früktoos põhilise energiaallikad. Glükoosi lagunemisel vabanenud energiast talletatakse 40% makroergilistesse ühenditesse (ATP). ATP adenosiintrifosfaat Tuntuimad oligosahhariidid: * sahharoos (glükoosi + fruktoosi molekulid koos = roo- või peedisuhkur) * laktoos (piimasuhkur = galaktoos + glükoos, piimasuhkrut lagundab laktaas) * maltoos linnasesuhkur (2 glükoosimolekuli) Ensüümid = aas-lõpulised. Polüsahhariid (tuhandeid glükoosimolekule) * tärklis = taimesuhkur, talletatakse õites, seemnetes, ka juurtes loomne suhkur = loomne glükoos Maksas, lihastes säilitatakse glükogeeni = loomset tärklist.
SIMPLESSE o munavalge ja piima valk, denatureeritud valgu mikrograanulid, maitse ja struktuur rasvasarnane, o seedub, o ei talu kuumutamist o kasutatakse tööstuses: jäätis, jogurt, majonees Modifitseeritud tärklis Stellar, Nutrifat, Maltrin, N-Oil o seeduvad o taluvad kuumutamist sarnaselt tärklisega o kasutatakse salatikastmetes, püreedes hapukoors OLESTRA (Procter & Gamble 25 aasta töö) o Sahharoos on esterifitseeritud 6-8 rasvhappejäägiga o Sobib küpsetamiseks, praadimiseks o Hea maitse o Ei seedu ega imendu o Vere kolesteroolisisaldust langetav toime o Pidurdab E-vitamiini imendumist, kahekordistada E kogus toidus Tootjad soovitavad asendada kuni 30% rasvast O-ga ja loodavad, et see veel ei kahjusta seedetrakti (ei seedu ja läbib seedetrakti liiga kiiresti, muudab mikrofloorat
5.Soojendasin veevannis Katseklaasi seina sadestus taandunud hõbe => glükoos on redutseeriv suhkur ja sisaldab aldehüüdrühma, sel juhul poolatsetaalset hüdroksüülrühma, kuna glükoos on tsüklilise vormiga. SAHHAROOSI HÜDROLÜÜSI KONTROLL FEHLINGI LAHUSTEGA Fehlingi reaktiiv (leeliseline vask(II)tartraatkompplekt) levinud reaktiiv taandavate suhkrute määramisel. Inversioon sahharoosi hüdrolüüsi protsess. Invertsuhkur tekkiv glükoosi ja fruktoosi segu (1:1 mool). Sahharoos ei ole taandav suhkur, kuid glükoos ja fruktoos on. 1.Kahte katseklaasin valasin 1 ml sahharoosi lahust 2.Ühte neist lisasin 1 tilk kont. HCl, loksutasin 3.Mõlemad katseklaasid hoiasn 5 min veevannis 80 graadi juures 4.Lisasin mõlemasse katseklaasi Fehlingi I ja II lahust ja loksutasin => intensiivne sinine värvus 5.Soojendasin neid uuesti veevannli kuni ühes katseklaasis tekib punane sade Katseklaasis kus oli HCl tekkis punane sade, sest HCL lisamisega sahharoosi lahusele
Glükolüüs Süsivesikud toidus Toidus olevatest süsivesikutest on olulisemad: - monosahhariidid glükoos ja fruktoos -disahhariidid sahharoos ja maltoos -polümeersed tärklis (amüloos ja amülopektiin) ja glükogeen -tselluloos kuulub paljude toiduainete koosseisu, kuid ei ole seeditav. Süsivesikute metabolismi esimene etapp on seeditavate polümeeride lagundamine lihtsamateks, hästilahustuvateks ja soolestikus organismi imenduvateks molekulideks. Süsivesikute lagundamine algab suus. Nõrgalt happeline sülg (pH6.8) sisaldab amülaasi. Amülaas on esmane süsivesikuid hüdrolüüsiv ensüüm
...... .......... E-ained toidus Uurimistöö Juhendaja: ........ Varstu 2010 SISSEJUHATUS ............................................................................................... 1. TOIDU LISAAINETEST ÜLDISELT ......................................... .................. 1.1.Toidu lisaainete põhilised grupid....................................... ................ 1.2. Päritolu............................................................................. ............... 1.3. Toidu lisaainete ohutus...................................................................... 2.TOIDUVÄRVID................................................................................. 2.1.Mis on toiduvärvid?........................................................... .... .......... 2.2.Milliseid toiduvärve eelistatakse kõige enam...
* Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. * Sahhariidid jagunevad kolmeks: -) Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsinike aatomite arv on enamasti kolmest kuueni (nt. glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos). -) Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis on moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (nt. sahharoos ehk roo- ja peedisuhkur, maltoos ehk linnasesuhkur ja laktoos ehk piimasuhkur). -) Polüsahhariidid ehk polümeerid kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille monomeerideks (ehituslikeks lülideks) on monosahhariidid (nt. tärklis, tselluloos ja glükogeen, kitiin). *) Tärklis taimne varusuhkur. *) Glükogeen loomne varusuhkur. *) Tselluloos taimede kestas. *) Kitiin putukate ja seeneraku kestas * Süsivesikute biofunktsioonid:
- Võib osaleda bakteri libiseval liikumisel - Takistab toksikantide tungimist rakku - Osaleb rakkude kleepumisel pindadele. NB! Kapsel on hõre, ta ei takista ainete liikumist rakust sisse ega välja ega ole ka mehhaaniliseks kaitseks! 41. Eri koostisega kapslid. 1. Homopolüsahhariidsed kapslid sahharoosi kasutamine juuretisena kapsli polüsahhariidi sünteesil (saab sünteesida glükaane ja levaane). Sahharoos hüdrolüüsitakse ja sideme hüdrolüüsil vabaneva energia arvel polümeriseeritakse kas fruktoosi või glükoosi jäägid. Süntees sõltub C-allikast söötmes. - Dekstraankapsel - Levaankapsel - Acetobacter xylinum'il on tselluloosist kapsel - Klebsiella kapsel on galaktoosist. 2. Heteropolüsahhariidsed kapslid kapslite sünteesil osalevad UDP-
Mõnele organile, näiteks ajule, on süsivesik glükoos ainuke energiaallikas. Enamik süsivesikuid, välja arvatud piimasuhkur laktoos, on pärit taimedest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis, mida leidub enim taimsetes toiduainetes, eriti kartulis. Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades, mahlades, mees. Lihtsamad süsivesikud nagu glükoos, fruktoos, sahharoos annavad toidule magusa maitse ja imenduvad seedetraktis väga kiiresti. Sahharoose ehk tavaline lauasuhkur annab ainult toiduenergiat kuid ei sisalda vajalikke toitaineid valke, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid. Aktiivses kasvueas, eriti kui tehakse sporti või kehalist tööd, pole suhkru ületarbimist karta. Süsivesikute hulka kuuluvad ka kiudained. Head kiudaine allikad on rukkileib, täisterasai, sepik, müsli, tatra- ja kaerahelbepuder, aed- ja puuvili
Seejärel lisasin 1ml glükoosi lahust ning kuumutasin vesivannil. Kuumutamisel sadestus Ag põhja ning moodustas hõbepeegli, kuna glükoos on taandav suhkur ning taandas Ag välja. Selle katsega on võimalik kindlaks teha taandavate suhkute olemasolu lahuses. Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahusega Taandavate suhkrute määramiseks kasutatakse Fehlingi reaktiivi, mis redutseeruvate suhkrute korral annab lahusesse punase sademe. Sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada ensümaatiliselt või happe toimel Töö käik Valasin kahte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust, millest ühte lisasin ühe tilga HCl lahust ning kuumutasin vesivannil 5 min. Lisasin mõlemasse katseklaasi 1ml Fehlingi I ja Fehlingi II lahust. Tumesinine HCl-i sisaldav lahus muutus kuumutamiselt punakas aga teine oma värvi ei muutnud
1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsete reaktsioonidega on võimalik määrata, kas mingi keemiline element, funktsionaalne rühm, ühend või ühendite rühm leidub uuritavas proovis või mitte. Katse läbiviimisel reaktsioon vastavalt kas toimub või ei toimu, mida saab täheldada värvuse muutusega, sademe või hägu moodustumisega, gaasi eraldumisega või muude silmaga nähtavate muutuste toimumisega. 1.1 Valkude reaktsioonid 1.1.1 Biureedireaktsioon Reaktsioon toimub, kui aine sisaldab vähemalt kahte peptiidsidet. Leeliselises keskkonnas annab valk Cu(II) ioonidega sinakasvioletse, valgu mittetäieliku hüdrolüüsi produktid aga roosa värvusega biureedikompleksi. Cu2+ ioonid seostuvad nelja peptiidsideme koostisesse kuuluva lämmastiku aatomiga, kaks kummastki polüpeptiidahelast või selle fragmendist. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisati 1 ml 10% NaOH lahust ja mõni tilk 1% CuSO4 lahust. Tulemus: CuSO4 lisamis...
Südame tööd mõjutavad: Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B. Glükagooni, mis tõstab vere glükoosisisaldust. !Kui veresuhkur on liiga kõrge: Kõhunääre eritab insuliini, mis: a)soodustab glükoosi sisenemist rakku b)suunab maksas glükoosi sünteesi glükogeeniks !Kui glükoosi hulk veres on liiga madal: Kõhunääre hakkab eritama glükagooni, mis:
Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomoleku...
Glükoosi aldehüüdrühm taandas AgNO3 st välja metalli. 1.2.4 sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiivi kasutatakse taandavate suhkrute määramiseks ning see saadakse Fehlingi I ja Fehlingi II lahuse kokkusegamisel. Tekkiv kompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taantub ja sadestub lahusest punasena välja. Suhkur oksüdeerub vastavaks happeks. Positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, sahharoos aga Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Inversioon on sahharoosi hüdrolüüs ning selle produktide segu (glükoos ja fruktoos) nimetatakse invertsuhkruna. Töö käik · Kahte katseklaasi valatakse 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisatakse 1 tilk konts. HCl. · Mõlemat katseklaasi hoitakse 5 min veevannis ning seejärel lisatakse mõlemasse 1 ml Fehlingi I ja Fehlingi II lahust
BIOKEEMIA 1. Eluslooduse järjepidevus põhineb- nn mäluga molekulidel, mis sisaldavad juhiseid organismide ülesehitamiseks. (DNA-geneetilise info säilitamine, RNA-molekulaarne koopiamasin) 2. Biokeemia - teadus elusaine keemilisest koostisest, biomolekulide muundumisest ning nende muundumiste seostatusest ja regulatsioonist. 3. Biokeemia alajaotused: Staatiline, dünaamiline, funktsionaalne 4. Keemiline element- teatud kindel aatomite liik. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake. Molekul- aine väikseim osake, millel on säilinud selle aine keemilised omadused. Molekulid koosnevad (alati) aatomitest. Biomolekul- elusorganismis esinev molekul (nii anorgaanilised kui orgaanilised ained). Aine jäävuse seadus- aatomituumad ei teki ega kao keemiliste reaktsioonide käigus, vaid vahetavad nendega keemiliste sidemetega ühendatud partnereid ja/või asendit üksteise suhtes. (Teisisõnu re...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
