Keem elemendid ja anorg ühendid organismides elusloodudest leitud 70-90 keem elementi, neist 27 hädavajalikud: · Makroelemendid-O,C,H,N,P,S(väävel) · Mikroelemendid-Fe,Mn,Co,Zn,I,As jne(vähem vaj org-le) · Ioonid-Na,Ca,K,Mg,Cl Süsivesikud-e sahhariidid on org üh,koostises C,H,O. looduses enamlevinud org ühendid,kuuluvad rakkude,kudede,hormoonide koostisesse.1)monosahhariidid-lihtsuhkrud,RNA ja DNA koost-s. Lisaks glükoos(C6H12O6-viinamarjasuhkur,tekib FS käigus,loomad saavad toiduga),fruktoos(e puuviljasuhkur,leidub puuviljades,mahlas,mees). 2)Oligosahhariidid-e liitsuhkrud(2-3 monosah.liitunud).Nt sahharoos(tav lauasuh,leid suhkruroos,suhkrupeedis),maltoos(linnasesuhkur,koosn 2 glükjäägist,moodust seemnete idprotsessis), laktoos (piimasuhkur,koosn glük-ja galaktoosijäägist,moodust rinnanäärmetes) 3)Polüsahhariidid-polümeerid, mille monomeerideks monosahhariidide jäägid. Nt tärklis(tuhandetest glükmolekuldes,leid mugu...
ensümaatilist hüdrolüüsi, kuid meetod ei ole väga levinud. Piima rasvata kuivaine komponendid takistavad ka suurte jääkristallide teket ning piimavalgud aitavad kaasa õhumullide stabiliseerimisele segus friiserdamise ajal. Rasvata kuivaine suurendamisel tuleb arvestada sellega, et parima tulemuse saavutamiseks peab rasvata kuivaine olema kindlas vahekorras rasva hulgaga. 6.4. 3. Magusained Enamlevinud magusained jäätises on sahharoos, dekstroos ja erinevad maisisiirupid. Traditsiooniline sahhariid jäätisesegudes on sahharoos. Nagu kõik sahhariidid, suurendab ka suhkur (nii suhkruroo- kui suhkrupeedi suhkur) kuivainesisaldust. Jäätises kasutatakse suhkrut ligikaudu 12-16 % jäätisesegu massist, veejäädes ja sorbetis ~20% või enam. Kui jäätisesegus kasutatakse ainult sahharoosi, võib jäätis olla temperatuuril -18 °C liiga kõva
1) süsivesikuid? 2) valke? 0,7-1,0g/kg ; 2-3g/kg 3) lipiide? 4) vett? 28-35ml/kg ; 120-170ml/kg 17. Kuidas jaotatakse süsivesikud? 1) Monosahariidid: (-lihtsüsivesikud) - Glükoos e. viinamarjasuhkur (-reguleerib vere osmootset rõhku) - Fruktoos e. puuviljasuhkur (-magusaine diabeetidele, ei tõsta veresuhkru taset) - Galaktoos – (galaktoos+laktoos=laktoos)maksas muutub kergesti glükoosiks 2) Oligosahhariidid e. disahhariidid - Sahharoos e. lauasuhkur (-oluline toiduaine ja magustaja) - Laktoos e. piimasuhkur (-loomne (piima peamine) süsivesik) - Maltoos e. linnasesuhkur (-taimne süsivesik) 3) Polüsahhariidid - Tärklis (-taimne) - Glükogeen (-loomne) - Tselluloos (-taimne) Polüsahhariidid jagunevad omakorda: 1) homopolüoosid (-tärklis, glükogeen, tselluloos)
väga kiiresti. Fruktoos on kõige magusam suhkur. Toiduainetetööstuses kasutatakse magustamiseks kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. Fruktoosi leidub ohtralt mees, aga ka puuviljades. Seedekulglast imendub fruktoos aeglasemalt kui glükoos. Galaktoosi leidub looduses vabal kujul suhteliselt vähe. Peamiselt sünteesitakse seda ühendit imetajate piimanäärmetes, vähesel määral leidub seda taimsete limade koostises. Disahhariididest on kesksed sahharoos (tavaline lauasuhkur), laktoos (piimasuhkur) ja maltoos (linnasesuhkur). Sahharoos on süsivesik, mida leidub rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. Sõltumata toorainest on mõlema sahharoosi magusus ühesugune. Laktoos (piimasuhkur) seevastu on loomne disahhariid, mis moodustub peamiselt piimanäärmetes. Laktoosisisaldus lehmapiimas on ligikaudu 5% ja piimasuhkru hulk sõltub piima rasvasusest. Laktoos annab 30...50% piima energeetilisest väärtusest
1. ORGANISMIDE KOOSTIS 2.1 Üldine keemiline koostis Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad peaaegu kõik keemilised elemendid, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku(6575 %), süsinikku (1518 %) ja vesinikku (810%). Mõnevõrra vähem on rakkudes lämmastikku, fosvorit ja väävlit. Need sinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. Neid keemilisi elemente nimetatakse makroelementideks. Vähesemal määral leidub rakkudes K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Mikroelementideks nimetatakse neid elemente, mida on organismides küll väga vähe, kuid mis on siiski hädavajalikud enamiku organismide elutegevuseks. Organismides on kõige enam anorgaanilisi aineid (80%). Põhiosa moodustab vesi (7095 %). Orgaanilistest ainetest on rakku...
BIOLOOGIA ORGANISMIDE KOOSTIS Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Neid nim. Makroelementideks kuna neid on suurtes kogustes(O,H,C,N,P,S). Neid mis vähem on nim. Mikroelementideks. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke. Siis lipiide ja siis sahhariide. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Sahhariidid e. Süsivesikud on orgaanilised ühendid mille koostises esinevad süsinik,vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. (mono ja oligo =suhkur). Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud. Riboos ja desoksüriboos, kuuluvad nukleiinhapete koostisse. (RNA ja DNA). Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustu...
1. Mis keemilisi elemente on orgaaniliste ainete koostises kõige rohkem? Kas need on mikro- või makroelemendid? · Hapnik, vesinik, süsinik - makroelemendid 2. Mis on biomolekul? Näited. · Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus (NT: sahhariidid, lipiidid) 3. Mis on bioaktiivne molekul? Mõni näide. · (NT: ensüümid, hormoonud ja vitamiinid) 4. Kuidas jaotatakse sahhariide ehk süsivesikuid gruppidesse ja mis nende erinevus on? · Monosahhariidid,oligosahariidid, polüsahhariidid erinev monosahhariidide kogus ja muus koostisained 5. Mis on monosahhariidid? Näited. · Lihtsuhkrud (NT: Pentoosid ja Heksoosid) 6. Mis on oligosahhariidid? Näited. · kahest-kolmest monosahhariidist koosnev sahhariid (NT: maltoos, laktoos ja sahharoos) 7. Mis on polüsahhariidid? Näited. · Liitsuhkrud (NT: tärklis, tselluloos ja glükogeen) 8. Mõista, et tärklis, tselluloos, kitiin ja glükogeen on kõik polüsahhariidid. Kus...
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust?...
Erergiakulu eriti suur: rattaspordis, ujumise Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimese eluajal muutub inimese energiavajadus!!! Süsivesikud Lihtsüsivesikud Liitsüsivesikud Puuviljasuhkur e. sahharoos fruktoos Viinamarjashkur e. Piimasuhkur laktoos glükoos Neid saame puuviljadest, Linnasesuhkur maltoos marjadest ja Põhilised köögiviljadest energiaallikad Kuuluvad organismi koostisesse Pea piiri kookidega! Kiudained Saame täistera toodetest ja aedviljadest Kiudainete vajadus päevas on 15-35g Valgud Organismi põhiline ehitusmaterjal Reguleerivad ainevahetust Katavad päevasest energiavajadusest 10-15% Loomse päritoluga valgud on väärtuslikud
Töö 3.1 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Marilin Karu 142627YAGB22 Juhendaja: Malle Kreen Töö teoreetilised alused Invertaas on ensüüm, mis kuulub glükosidaaside (katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi) hulka. Invertaas katalüüsib süsivesikute, mis sisaldavad fruktoosi molekule, hüdrolüüsireaktsioone, vabaneb fruktoosi molekul. Kõige sagedamini esineb sellistest süsivesikutest looduses sahharoosi, mille hüdrolüüsireaktsiooni produktideks on E-D-fruktoos ja α-D-glükoos. Seega kasutatakse enamasti invertaasi preparaatide aktiivsuse määramisel substraadina just sahharoosi. Sahharoos -> glükoos + fruktoos Invertaasi aktiivsuse määramise meetod põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni ...
3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Teooria Invertaas on ensüüm (süstemaatilise nimega b-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas), mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib b-D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Kõige levinum b-D-fruktofuranosiid on looduses sahharoos, mille hüdrolüüsiproduktideks on b-D-fruktoos ja b-D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallituseened, paljud taimed, aga ka mesilased. Inimesel on invertaas vajalik seedeensüüm. Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks võib kasutada mitmeid meetodeid. Antud töös kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus,
Tallinna Tehnikaülikool Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Tallinn 2013 Teooria Invertaas süstemaatilise nimetusega -D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsidemete hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi reaktsiooni. Oligo- või polüsahhariid + vesi (glükosidaas)-> Monosahhariid + lühem oligo- või polüsahhariid Invertaas katalüüsib -D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades fruktoosi molekule: -D-fruktofuranosiid + H2O (invertaas)-> , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Sahharoos on looduses kõige levinum -D-fruktofuranosiid ja tema hüdrolüüsi produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Sellepärast kasutataksegi invertaasi aktiivsuse määramisel tavaliselt sub...
Neid võib meis olla väga palju erinevaid liike. Kolm neist on aga eriti tähtsad, sest nad on meie organismi peamised toitained ja ehitusmaterjalid. Nendeks on sahhariidid ehk süsivesikud, rasvad ja valgud. Sahhariidid (monosahhariid, disahhariid, polüsahhariid) koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Siit ka nimetus süsivesik. Magus ja vees hästi lahustuv oligosahhariid on näiteks suhkur, mida võib kindlasti leida iga inimese majapidamisest. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur. Üks tähtsamaid monosahhariide on glükoos ehk viinamarjasuhkur. Glükoosi C 6H12O6 leidub viinamarjades ja osades ravimites. Glükoos on väga tähtis toitaine ja see käärib hästi. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Veel on laialdaselt kasutatav polüsahhariid tärklis (C 6H10O5)n ehk rahvapäraselt kartulijahu
YKL3312 Biokeemia - praktikum Laboratoorse töö nr ja pealkiri 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Matriklinumber: Teoreerilied alused. Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib , D fruktofuranoosiide hüdrolüüsi: , D fruktofuranoosiide + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, aga ka paljud taimed. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisele uuuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisele reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüs invertaasi toimel. Glükoosi ja fruktoosi koguse kinladktegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit.
Süsivesikud e. sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. (Taimedes palju kuni 90 protsenti, aga loomades vähe) Saab jaotada 3 rühma: I Monosahhariidid e. lihtsuhkur N: Riboos RNA koostises. 2) Desoksüriboos DNA koostises 3) Glükoos C6H12O6- e. viinamarja suhkur, peamine energiaallikas. 4) Fruktoos C6H12O6 e. puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlas. II oligosahhariidid 1) Sahharoos lauasuhkur: suhkruroos ja suhkru peedis (fruktoos + glükoos) 2) Maltoos linnasesuhkur, nt õlles. 3) Laktoos (piimasuhkur) moodustub piima näärmets III POLÜSAHHARIIDID On polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. 1) Tärklis energia varuaine taimedele, koosneb glükoosi molekulidest. ( Inimestel lagun. amülaas) 2) Tselluloos koosneb glükoosi molekulidest, asub taimeraku kestas. 3) Kitiin loomarakkude kestas, seemne raku kestas.
2. Glükoos C6H12O6 ehk viinamarjasuhkur. Kõikide organismide peamine energiaallikas. Tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust, Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g; veresuhkur = glükoos veres Insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust. 3.Fruktoos C6H12O6 ... ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades Energiaallikas. Kõige magusam suhkur. II Oligosahhariidid ... on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos ehk suhkur on glükoosist ja fruktoosist koosnev disahhariid keemilise valemiga C12H22O11 Tavaline lauasuhkur, mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2. Maltoos ehk linnasesuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest glükoosi molekulist, mis on ühendatud (14) sidemega. Keemiline valem on C12H22O11. Linnasesuhkur looduslik süsivesik, mis tekib seemnete idanemisel, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. 3. Laktoos (piimasuhkur) -
Vesi, keemilised elemendid ja süsivesikud KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA Keemilised elemendid Elusloodusest on leitud 70 kuni 90 keemilist elementi. Inimesel on vaja 27. Makrogeenseid palju, mikrogeenseid vähe. Makrogeensed on: Hapnik- oksüdeerija, kuulub biomolekulide koostisesse, õhukoostise komponent Süsinik- moodustab 4 kovalentset sidet, võib moodustada erinevaid sidemeid, ahelaid. Evolutsiooni keskne bioelement. Teda leidub kõigis orgaanilistes ühendites. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Süsiniku eriliste keemiliste omaduste tõttu ongi olemas miljoneid erinevaid orgaanilisi süsinikuühendeid ning biomolekulide mitmekesisus suur. Vesinik- kuulub biomolekulide koostisesse, tähtsus- vesiniksidemete tekitaja ja võimaldaja, Lämmastik- on süninikskeletti täiendab, tugevdad ja mitmekesistav element. Leidub nukleotiidides, ami...
YKL0060 Laboratoorne töö: nr. 4 Töö pealkiri: 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 3.05.2010 Protokoll esitatud: 13.05.2010 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni. Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos.
Orgaanilised ained organismides: 1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. · Monosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad ühest molekulist (glükoos, fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st liitunud monosahhariidi molekulist (laktoos, sahharoos, maltoos) · Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed, koosnevad paljudest (tuhandetest) monosahhariidide jääkidest (tärklis, tselluloos, glükogeen Sahhariidide tähtsus: · Energeetiline funktsioon (glükoos on organismi põhiline energiaallikas) · Ehituslik funktsioon (tselluloos või kitiin on taimerakkude koostises)
on see siirup (Xpower IontStar Sport Sirup), või pulber (Xpower Flash) või on tegemist valmisjoogiga (CarniXplode Drink rasvade põletamiseks, Aloe Vera Healthdrink), maitsevad hästi ning jätavad suhu värske tunde ei jäta halba järelmaitset nagu mõned teised spordijoogid, mis on tugevalt maitsestatud aromaatse lõhna ja maitsetugevdajate või kunstlike magusainetega. peale traditsiooniliste koostisosade (naatriumi, kaaliumi, fosforit, kloriidid, sahharoos, glükoos, sidrunhape ja selle soolad, di-hydrogenphosphate jne), ainevarustuse tasakaalus hoidmiseks võivad nad sisaldada ka muid toimeaineid, suurendades sellega regulaarse vedelikutarbimise efekti- näiteks karnitiini, glutamiin, tauriin jt. Kui vedel/paks peaks jook olema? Mitte ainult keemiline koostis vaid ka joogi paksus on oluline. See määrab ära, kui kiiresti joogi aktiivsed koostisosad jõuavad läbi vedeliku kehasse imenduda. On teada, et kui inimese
ORGANISMIDE KOOSTIS 1. a) Hapnik (O), Vesinik (H), Lämmastik (N) b)ateroskleroos (veresoonte lupjumine ) on sageli põhjustatud kolesterooli püsivast liiast veres. c)aminohappejäägid valgu molekulist on seotud peptiid sidemetega. d) mekleotiid koosneb 1) lämmastikualusest 2)viiesüsinikulisest suhkrust 3)ühest fosfaatrühmast e) loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. f)valgu premaarstruktuuriks nimetatakse aminohapete täpset ja unikaalset järjestust. g)valgu denaturatsiooniks nimetatakse valgu struktuuri alandamist väliste tegurite toimel. 2. a) valgud koosnevad: 1)aminohapete jääkidest b)sahhariidide põhiülesanne rakus on : 2)olla energeetiliseks varuaineks c)steroidid on : 1)vees mittelahustuvad lipiidid 3.1)antikehad b)kaitsefunktsoon 2)hormoonid a)humoraalne funktsioon 3)lihaste valgud c)liikumisfunktsioon 4)ensüümid e)biokeemiliste...
◦ 1 grammi süsivesikute lagunemisel eraldub 4,1 kcal (17,1 kJ) energiat. 2. Plastiline ehk ehituslik funktsioon ◦ Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude põhiline ehitusmaterjal (taimedes tselluloos ja pektiinained; lülijalgseis ja seentes kitiin; kõigi organismide nukleiinhappeis riboos ja desoksüriboos). 3. Reserv(varu)materjal ◦ Nad on paljude organismide energeetiline varuaine (tärklis, inuliin, sahharoos taimedes; glükogeen kõrgemais loomades). Varud lähevad käiku vajaduse korral. ◦ Glükogeeni depooks organismis on maks ja lihased. ◦ Täisväärtusliku toidu korral talletab maks kuni 10 % glükogeeni, aga ebasoodsates tingimustes võib glükogeeni sisaldus langeda kuni 0,2 %. ◦ Lihastes on glükogeeni umbes 2 %. FUNKTSIOONID ORGANISMIS 4. Kaitsefunktsioon ◦ Mitmesuguste näärmete lima on rikas süsivesikutest või nende tuletistest mukopolüsahhariididest.
tunnuseks on vaba poolatsetaalse või poolketaalse hüdroksüülrühma esinemine või puudumine molekulis, mille järgi neid jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidide molekulides on vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma osatähtsus marginaalne, sest see esineb vaid iga polüsahhariidi ahela ühes otsas. Oligo- ja polüsahhaariidides on monomeerid omavahel seotud O-glükosiidsidemega Levinumad oligosahhariidid, nagu sahharoos, laktoos, maltoos jt omavad energeetilist rolli. Oligosahhariidi lisamisel valgule post-translatoorse modifitseerimise käigus tekivad glükoproteiinid. Samuti kuuluvad oligosahhariidid glükolipiidide koosseisu, osaledes rakk- rakk äratundmises. Polüsahhariidid nagu tärklis ja glükogeen on energeetiliseks varuaineks, taimedes on polüsahhariidid ka rakukesta ehitusmaterjaliks (tselluloos, pektiin). 9
Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest. Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine,
eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsosüüm? Mis on nende märklaudadeks? Erilised rakukestad prokarüootidel (deinokokid, arhed). L- vormid bakteritel. Bakteriraku kapsel, selle roll. Eri koostisega kapslid. Bakteriaalne tselluloos ja selle kasutamisvõimalused. Sahharoos kui juuretis kapslite sünteesil. Dekstraan ja levaan. Kuidas on seotud bakterid, sahharoos ja hambaaugud? Bakterite varuained. Too näiteid varuainete kohta (polüsahhariidid, rasvad, polüfosfaadid, tsüanofütsiin, PHA-d) ja nimeta nende varuainete funktsioonid. Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) ja bioplast. Endospoori omadused, koostis, omadused. Erinevus vegetatiivsest rakust. Endospoori funktsioon
Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- kahekordistuvad, kromosoomid on lahtikeerdunud. mingi osa eraldumisega vanemorganismist. Sugurakud mesi, puuviljad, magusam kui sahharoos, täielikul Profaas: ettevalmistav faas, kromosoomid keerduvad e gameedid. Viljastunud munarakk e sügoot. oksüdeerumisel annab energiat); Disahhariidid: kokku ja muutuvad nähtavaks; tuumakesed kaovad, Pärilikkus- järglased sarnanevad ehituse ja talituse (koosnevad kahest monosahhariidist, is on omavahel tuum suureneb, tuumamembraanid lahustuvad, poolest vanematega
Keemia kontrolltöö 4 )ALKAANID: 1)Aatomite olek molekulis(lk 25, E ): 1) metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, ...
lahutsu vees, puudub magus maitse) Sahhariidide biofunktsioonid: 1)energeetiline 17,6 Kj/g lõhustamisel organismis 2)struktuurne e ehituslik 3)kaitse 4)biosünteetiline Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Riboos, desoküriboos, glükoos, fruktoos- bisünteetiline, energeetiline. Leidumine nukleoiinhapete koostises (RNA, DNA), veres, puuviljades, taimsetes rakkudes Oligosahhariidid e madalamolekulaarsed org. Laktoos, sahharoos, maltoos. Ül. Energeetiline, kaitse. Leidumine piimas, roo-ja peedisuhkrus, idanevates seemnetes Polüsahhariidid e kõrgmolekulaarsed org. Tärklis, glükogeen, tselluloos, kitiin. Ül energeetilised varuaained, loomne varuaaine, ehituslik. Leidumine taimede seemnetes, lihastes ja maksas, kõikides taimedes Lipiidide üldised omadused: 1)sarnaste tunnuste ja ülesannetega, keemiliselt väga mitmekesine 2)hüdrofoobsed (vees halvasti lahustuvad) 3)lahustuvad orgaanilistes
- ventriculum magu - pylor magu - helico heliks, keeris - helicobacter pylori tekitab mao- ja kaksteistsõrmiksoolehhaavandeid - spina oga Müskobakterid (võib küsida eksamis) - myxa lima - müksobakteri viljakeha puhkeseisundis olev koloonia Mükoplasmad - ei ole rakukesta ja kindlat kuju - klamüüdia ja mükoplasma pisikesed bakerid Bakteriraku membraan, kapsel ja kest - Miks on ohtlik sahharoos? Sest ta on juuretiseks kapslile (võib küsida) Organellid, varuained ja sisaldused - taxis liikumine - varuained polüfosfaadid bakteritele omased - varuaineid iseloomustab see et varuained on polümeersed ja vees mittelahustuvad. Sageli asuvad varuained terakestena. - ATP adenosiintrifosfaat - Sergei Vinogradsky avastas sellise toitumise nagu kemolitoautotroofiaks - Trix niit - Thio väävel Bakterite viburid ja liikumine
V x - V xmin 50 - 40 Rf = 96 - 40 =0,178 JÄRELDUS. Töö õnnestus enam vähem hästi, ainete piir oli üpriski eristatav. Käesolevas lahuses olevad komponendid eraldusid antud järjekorras kuna nende ainete molekulmassid liiguvad kolonni erineva kiirusega. See on tingitud ainete molekulide erinevast jaotumisest geeli pooridesse ja molekulide suurusest. Esimesena väljus kõrgmolekulaarne dekstraansinine, peale seda müoglobiin ja seejärel väikse Mr-ga DNP-aspartaat. Sahharoos oleks tõenäoliselt väljunud umbes ühel ajal DNP- aspartaadiga kuna mõlemad on madalmolekulaarsed. Erinevus teoreetilise ja saadud Vxmax-i vahel võis olla tingitud kolonni mahu määramiseks mõõdetud kõrguse ja diameetri leidmisel tehtud veast. Suurema diameetri ja kõrguse korral oleks teoreetiline Vxmax tulnud ligilähedane saadud tulemusega.
Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
Andmed Lahendus P%1 = 10% m(lahus)1=600g P&2 = 20% m(lahus)2= 150g m(aine)3 = m(aine)1 + m(aine)2 = 60+30 = 90(g) m(lahus)3 = m(lahus)1 + m(lahus)2 = 600g + 150g=750g ------------------------------ P%3 = ? Vastus : Saadakse 12% lahus kokku segamisel. Süsivesikud liigitatakse : Monosahhariid : Fruktoos, glükoos Polüsahhariid: tärklis, tselluloos disahhariid: laktoos, sahharoos Valkude Funktsioonid: Struktuurne energeetiline Transport Kaitse Katalüütiline Rasvade Kasutamine: Seep, Lakid, Salvid
TTÜ keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö nr: 3.1. Töö pealkiri: INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Töö teostaja: MIHKEL HEINMAA Õpperühm: YAGB22 Õppejõud: MALLE KREEN Töö teostatud: 12/04/2010 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.1.) TEOORIA Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavlt skeemile: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos. Ensüüm võib katalüüsida ka fruktoosijäägi ülekannet. Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos, mis koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed. Inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaas...
YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni. Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos.
ANIOONID HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast P Kuulub luukoe koostisesse. ORGAANILISED ÜHENDID - biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped,vitamiinid 1. Süsivesikud- jagunevad liht-(1 molekul) ja liitsuhkruteks (mitu molekuli) *Lihtsuhkrud- 5 või 6 süsinikuga - 5C riboos, desoksüriboos - 6C- glükoos, maltoos *Liitsuhkrud - tärklis, tselluloos, kitiin, sahharoos Milleks on süsivesinikke vaja? - Energeetiline funktsioon: 1g lõhustamisel saab 17,6kJ energiat - Ligimeelitav funktsioon: taimed meelitavad putukaid ligi - Kaitsefunktsioon: taimel külmumise eest - Varuaine: taimedel tärklis(juurtes, lehtedes), loomadel glükogeen(maksas) - Toitaineks: väikelastele - Struktuurne: tselluloos taimede kestas, kitiin putukate ümber või seeneraku kestas. LIPIIDID e. RASVAD - steroidid - hormoonid RASVAD ON NII TAHKED KUI KA VEDELAD!!!!
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
*Toitefunktsioon rinnapiimas sisalduv laktoos imikutoidus ülioluline; Piima laktoos Valik normaalseks toitumiseks Klassifikatsioon 1. Monosahhariidid ehk monoosid (lihtsüsivesikud) glükoos, reguleerib vere osmootset rõhku, põhiline energiaallikas inimese organismis; Fruktoos(puuviljasuhkur,levuloos), imendub soolestikust aeglaselt magusaine diabeedi korral, ei tõsta veresuhkru taset, magusaim süsivesik; Galaktoos 2. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monoosijäägist; Sahharoos (tavaline lauasuhkur, peedisuhkur) laguneb glükoosiks ja fruktoosiks; Laktoos (piimasuhkur); Maltoos(linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid ehk polüoosid kõrgmolekulaarsed süsivesikud; Glükogeen loomne päritolu, glükoosi lühiajaline reserv organismis, talletub maksas, lihastes, südames jne; Tärklis peamine toidu süsivesik, taimne päritolu, lahustub külmas vees. Ei lahustu kuumas vees kliister
· C2H4O2 - diosiid · C3H6O3 - triosiid · C4H8O4 tetrosiid erütroos · C5H10O5 pentosiid riboos, desoksüriboos · C6H12O6 heksosiid glükoos (magus), fruktoos, galaktoos (piim) · C7H14O7 - heptosiid · C8H16O8 - oktosiid · C9H18O9 - nonosiid · C10H20O10 dekosiid · Väga aktiivne, vees lahustuv, magus Oligosahhariidid Maltoos, laktoos, sahharoos O OH H O O Glükosiitside H OH - H2O Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud · Tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen, · Taimne varuaine Sahhariidide tähtsus Sahhariidide energeetiline tähtsus: · Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks
lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid (Biomolekulid on keemilised ühendid, mis moodustuvad vaid organismis) 2. Milles seisneb mõnede ainete bioaktiivne toime? Nad mõjuvad organismis väga väikestes kogustes ja mõju on suur 3. Tooge näiteid mono-ja disahhariidide tähtsusest Monosahhariididest tähtsaimad on riboos (RNA monomeer) ja desoksüriboos (DNA monomeer), glükoos ja fruktoos on energia saamiseks ja disahhariididest sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist), maltoos (koosneb kahest glükoosi molekulist), laktoos (glükoosist ja galaktoosist) ning neid on vaja samuti energia saamiseks 4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust
Rf = 96 - 42 =0,185 JÄRELDUS. Töö õnnestus enam vähem hästi, ainete piir oli üpriski eristatav. Käesolevas lahuses olevad komponendid eraldusid antud järjekorras kuna nende ainete molekulmassid liiguvad läbi kolonni erineva kiirusega. See on tingitud ainete molekulide erinevast jaotumisest geeli pooridesse ja molekulide suurusest. Esimesena väljus kõrgmolekulaarne dekstraansinine, peale seda müoglobiin ja seejärel väikse Mr-ga DNP-aspartaat. Sahharoos oleks tõenäoliselt väljunud umbes ühel ajal DNP-aspartaadiga kuna mõlemad on madalmolekulaarsed. Erinevus teoreetilise ja saadud Vxmax-i vahel võis olla tingitud kolonni mahu määramiseks mõõdetud kõrguse ja diameetri leidmisel tehtud veast. Suurema diameetri ja väiksema kõrguse korral oleks teoreetiline Vxmax tulnud ligilähedane saadud tulemusega.
Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed õlid ,Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid) .Õli seemnetes raps, kanep Õli viljades oliivid, pähklid. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid .Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid - steroidid . Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes.Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. 1.Hormoonid 2.Vitamiinid 3. Kolesteriid Hormoonid testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena östrogeen (naissuguhormoon) progesteroon (naissuguhormoon) neerupealiste hormoonid...
tarbimine keelatud India kanep: India, Iraan, Afganistan, 1-2m kõrguseks, saadused hašiš ja marihuaana Suhkrukultuurid Taimed, millest saab suhkrut toota Suhkruroog: Vaikse ookeani edela piirkonnas, niiske lähistroopika ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliimavööde, 25-28 kraadi, 65% maailma suhkrutoodangust Suhkrupeet: Valguslembeline, suur vee vajadus, toitainerikkas muld, Vahemere äärest, Hiina, Venemaa, USA, Poola, 19 saj lõpus jõudis Eestisse, sahharoos asub viljades Suhkrupalm: Malaisia saarestikust, ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliimavööde Viinamarja kasvatus: Egiptus, Süüria, Mesopotaamia, viinamarjad jagunevad söömiseks ja veiniks, Suurimad tootjad: Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, USA, Hispaania, Türgi, Argentiina, seemnetest tehakse õli, 80% viinamarjadest veiniks Tsitrus: Aasiast pärilt, lähistroopliline kliimavööde, sidrunisorte 120, apelsinisorte üle 400
* Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede ehitusmaterjal), kitiin (lämmastikku sisaldavast suhkrust, putukate toes), glükogeen (glükoosijääkidest, energiarikas varuaine, lihastes ja maksas) Lipiidid ehk rasvad Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on hüdrofoobsed -> vett hülgavad. Tähtsus:
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
taimedest. CAM taimede õhulõhed on avatud öösel ning päeval suletud C4 taimedel avatud mittekuival ajal. CO2 sidumine ensüümi Rubiscost on kas ruumiliselt (C4 taimed, bundle sheat cells ja mesofülli rakud) või ajaliselt (CAM taimed, öösel ja päeval ) eraldatud. CAM taimedel toodetakse PEPi öösel ja seotakse CO2 öösel just. Saavad päeval CO2 malaadilt. 64. Fotosünteesil moodustuvatest suhkrutest tärklis sünteesitakse kloroplastis ja sahharoos tsütosoolis (kirjutage millises raku piirkonnas). 65. Miks keskpäeval toimub fotosünteesivates rakkudes ümberlülitus sahharoosi sünteesilt tärklise sünteesile Keskpäevaks on sahharoosi kogus tsütosoolis juba nii suur, et hakkab inhibeerima omaenda sünteesi. Triooside kontsentratsioon kloroplastis ja tsütosoolis võrdsustuvad ning neid ei transpordita enam fosfaadi vastu tsütosooli. GAP aktiveerib tärklise sünteesi ja inhibeerivat Pi-d ei sisene. 66
määramisel on üheks tavalisemaks reaktiiviks fehlingi reaktiiv, mis saadakse CuSO4vesilahuse ja leeliselise kaalium.naatriumtartraadi kokkusegamisel ( Fehlingi i ja F II lahuse kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba poolatsetaalse hüdroksüülrühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, suhkur ie aga oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Kuna reaktsiooni annavad ainult taanadavad suhkrud, siis seega sahharoos fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll ga reageerivad tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada kas ensümaatiliselt või happe toimel. Hüdrolüüsi protsessi nim inversiooniks , glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu nim invertsuhkruks Barfoed reakts: see reakts võimaldab eristada tandavaid mono- ja disahhariide, kuna happelises kk taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Monosahhariidide reakts Cu(CH3COO)2 ga tekib
suhkrute oksüdatsioon ilma molekuli lagunemiseta ja tekkivad mitmesugused happed. Teine osa meetoditest põhineb heterotsükliliste aldehüüdide moodustumisel süsivesikute kuumutamisel. Molisch`i test Süsivesikute olemasolu korral lahuses tekib nende segus naftalooniga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: kahte katseklaasi lisati 2 ml süsivesiku lahust, sahharoos ja glükoos. Ühte katseklaasi lisati 2 ml munavalgu lahust. Igasse katseklaasi lisati 2 ml Molischi reaktiivi ja segati hoolikalt. Seejärel lisati ettevatlikult hoides katseklaasi kaldu tilk haaval 1 ml kontsentreeritud väävelhappe lahust nii, et see voolas mööda katseklaasi seina alla. Sahharoosi puhul tekkis lillakas vahekiht ja glükoosi puhul punakas. Valgu puhul ei tekkinud vahekihti. Järeldus: tekkisid vahekihid kuna lahuses oli süsivesikud. Valgu puhul ei
Mõlemas katseklaasis oli värvuseta ja veidi hägune lahus. Lahustes on roosakad tahked sademe tükikesed. · Hoides katseklaasi kaldasendis, lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Alumises kihis muutusid mõlemas katseklaasis lahused punakaks. Kahe kihi piirile tekkis mustjas-lillakas kiht. Järeldus: Molisch'i test oli minu katses positiivne reaktsioon nii sahharoosi kui ka fruktoosi puhul. Kontsentreeritud väävelhappe toimel nii sahharoos kui ka fruktoos dehürdreerus ja moodustas furfuraale ja 5-hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga. Sellest andis tunnistust mõlemas katseklaasis tumeda purpurse kihi tege süsivesiku lahuse ja happe piirile. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsvesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka oligosahhariidid. Osasoonid kristalliseeruvad
taimedest. CAM taimed seovad CO2 PEPi abil, mille afiinsus CO2 suhtes on kõrge. Õhulõhed öösel kinni kaotavad vähem vett. Ruumiline lahutamine toimetavad oma CO2 neelamise mesofülli rakkudes ära à sünteesivad sellest malaadi à panevad öösel selle vakuooli hoiule à hommikul hakkavad seda malaati kloroplastides Calvini tsükli abil nämmutama. Fotosünteesil moodustuvatest suhkrutest tärklis sünteesitakse kloroplastis ja sahharoos tsütosoolis Miks hommikul on fotosünteesil tekkivaks suhkruks peamiselt sahharoos? (selgitusse lülitage ka translokaas) Sahharoosi süntees toimub trioosfosfaatidest, mis on välja tsütosooli toodud P- translokaatoriga. Miks keskpäeval toimub fotosünteesivates rakkudes ümberlülitus sahharoosi sünteesilt tärklise sünteesile Kloroplastide membraanis on kandjavalk, mis teostab antiporti triooside ja fosfaatide vahel.
Keemia suur töö · Oksiidid: Nt. K2O, Na2O, SO2 Oksiidide nimetamine: ! Mittemetallioksiidide nimetused - 1. mono ; 2. di ; 3. tri ; 4. tetra ; 5. penta ; 6. heksa ; 7. hepta ; 8. okta ; 9. nona ; 10. deka. Nt. N2O5 - dilämmastikpentaoksiid ! Kindla oküdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetused. Nt. Li2O - Liitiumoksiid Al2O - Alumiiniumoksiid ! Muutuva oksüdatsiooniastmega metallide oksiidide nimetus. Nt. Fe2O3 - Raud ( III ) oksiid Cu2O - Vask ( I ) oksiid Hüdroksiidid ehk alused: Nt. NaOH Hüdroksiidide valemid ja nimetused:(OH) oksüdatsiooniaste on alati -1 ! Kindla oküdatsiooniastmega hüdroksiidid: Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH)2 Alumiiniumhüdroksiid - Al(OH)3 ! Muutuva oksüdatsiooniastmega hüdroksiidid: Raud ( III )hüdroksiid - Fe(OH)3 Vask ( II )hüdroksiid - Cu(OH)2 Soolad: Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk! Soolade valemid ja nimetused: ! Kindla oksüdatsioonia...