Siin kasutatakse salvestatud ATP-d ja vesinikioone CO2 sidumiseks ja biokeemiliseks muundamiseks. CO2 tuleb õhulõhede kaudu õhust ja see seotakse 5 süsinikuga ühenditele. Selle tulemusena moodustub 6 süsinikuga ühend, mis on aga ebapüsiv ja laguneb 2-ka 3 süsinikuga ühendiks. Neid ühendeid kasutataksegi glükoosimolekulide sünteesiks. Et aga glükoos rakku ei kuhjuks, on vaja see kiiresti sealt ära transportida. Transportimiseks moodustub kloroplastides glükoosimolekulidest sahharoos, mis on stabiilne transportsuhkur. Sellisena viiakse suhkur taime erinevatesse osadesse, kus see glükoosina ära kasutatakse või tärkliseks muudetakse. Tärklis on taimedel suhkrute säilitusvorm. Kui taim vajab palju säilitussuhkrut, siis on tal tavaliselt kujunenud spetsiaalne säilitusorgan. Näiteks kartuli maa-alused võsud (kartulimugulad) on taimel tärklise säilitamise kohtadeks. Pimedusfaasi tuntakse ka Calvini tsüklina. Assimilatsiooniprotsessid organismis.
Sool ja suhkur Paula Juurik 7b Gustav Adolfi Gümniaasium Sool Sool on meie jaoks tavaline maitseaine, ometi kulub soolatoodangust kogu maailma köökides ära vaid napilt 4 protsenti ning peale maitsestamise olevat soolal veel tervelt 14000 (!) erinevat kasutusviisi. Erinevad värvused. Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid merevees leidunud mineraalid, vetikad või muu floora ja fauna, mis võivad värvida soolakristallid punakaks, roosaks, oranzhiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks. Soolakombeid ja -uskumusi. Laialt on olnud käibel komme heita soola üle vasaku õla, heidutamaks seal varitsevat Saatanat. Tava viia uutele naabritele heasoovlikkuse märgiks soola ja leiba pärineb Saksamaalt. Eriti lai...
hulga e. prast kehalist td; prast haigusi; lapseeas, kus on eriti oluline saada vajalik valguvajadus! NEGATIIVNE BIL. : org. vljunud lmmastiku hulk letab organismi tulnud lm. hulga e. kehalise t ajal; haigusperioodil; vananedes, kus aitaks kehaline koormus! 29. SSIVESIKUTE AINEVAHETUS: Peamine energeetiline allikas! pevasest energaikulust kaetaks nende arvel u. 60 %. Seedetraktis lhustatakse s. monosahhariidieks, peamiselt glkoosiks, mis kantakse edasi maksa. Taimne toit: Trklis; Roosuhkur e. sahharoos Piimasuhkur e. laktoos Linnasesuhkur e. maltoos Puuviljasuhkur e. fruktoos Loomne toit : Loomne trklis . glkogeen 30. SSIVESIKUTE L. ORGANISMIS: 1. philine energiaallikas; 2. struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3. tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4. varufunktsioon glkogeen maksas ja lihastes ; 5. toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6. biosnteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glkolipii 7
Hüdrofoobsed osad ,,peidavad" end sissepoole. · Steroidid on tsüklilised ühendid. (suguhormoonid, neerupealiste hormoonid - adrenaliin, vitamiin D, kolesterool) SÜSIVESIKUD - Sahhariidid 1% (koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust) · Monosahhariidid - Riboos RNA koostises, Desoksüriboos DNA koostises, Glükoos (C6H12O6), Fruktoos. · Oligosahhariidid ehk disahhariidid (Maltoos, Sahharoos, Laktoos) BIOLOOGIA 2010 · Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahariidide jäägid. TAIMSED Tärklis kartulis; Tselluloos taime rakukestades. LOOMSED Kitiin putukate väliskelett; Glükogeen maksas. Sahhariidide ülesanded: 1. Energeetiline funktsioon (glükoos) 2. Ehituslik (Tselluloos, kitiin) 3. Kaitseline funktsioon (tselluloos, kitiiin) 4
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Vallo Holm Ohtlikud ja E-seeria lisandid toiduainetes õppeaines keskkonnakeemia Juhendaja: Sergei Jurtsenko TARTU 2008 2 SISUKORD Toidulisandid ja lisandid toitudes........................................................................................ 4 Lisaained..............................................................................................................................4 E `d meie toidus, nende kahjulikkus....................................................................................7 Lisaained ja ülitundlikkus..................................................................................................10 E - ainete tabel, ehk mida mingi E - aine põhjustab.......................................................... 10 KASUTATUD KIRJANDUS................
RAKENDUSBIOLOOGIA KÜSIMUSED 12.KLASSILE Vastata õpiku ja kaasõpilaste ettekannete põhjal. 1. Selgita, mis erinevus on biotehnoloogial ja rakendusbioloogial. 2. Missugused olid Sinu arvates esimesed bioloogilised rakendused inimkonna ajaloos ja miks just need? 3. Koosta tabel või skeem bakterite ja seente biotehnoloogilisest kasutamisest erinevates valdkondades (toiduainetetööstus, meditsiin, põllumajandus jne) koos konkreetsete näidetega.Markeeri need, millega Sina oma elus kokku oled puutunud. 4. Nimeta L.Pasteur´i ja A.Flemingu tähtsamad avastused (+ aastaarv). Missugust A.Flemingu hoiatust on arstipraktikas sageli eiratud ja mis on selle tulemuseks? 5. Mida tähendab kloonimine? Kuidas saadakse kloone looduses ja kuidas biotehnoloogias? 6. Selgita lühidalt meristeempaljunduse põhimõte ja eesmärgid, milleks seda tehakse. 7. Selgita mõisted:antigeen, antikeha, antiseerum, hübridoom 8....
taganes. 1.2. Süsivesikute reaktsioonid Töö teoreetilised alused Süsivesikud koosnevad ainult süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Struktuurist sõltuvalt jaotatakse nad mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid ehk monoosid on lihtsuhkrud, mis omavad energeetilist rolli ning on oligo- ja polüsahhariidide ehituskivideks. Kõik monoosid on redutseerumisvõimelised. Oligosahhariidid koosnevad 2-10 monosahhariidi molekuli jäägist, nt sahharoos, laktoos, maltoos jt. Oligosahhariidid jagunevad redutseerivateks ja mitteredutseerivateks. Polüsahhariidides on kuni tuhandeid lihtsuhkru jääke, nt tärklis, glükogeen jt. Oligo- ja polüsahhariidides on monomeerid seotud O-glükosiidsidemega. Süsivesikute kvalitatiivseks määramiseks kasutatavad reaktsioonid põhinevad karbonüülrühma esinemisel (nt hõbepeegli reaktsioon, reaktsioon Fehlingi lahustega jt). Veel on süsivesikud võimalik
Fehlingi reaktiiv on üks levinuim taandavate suhkrute määramise reaktiiv. See saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartaatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub, andes vask(I)oksiidi, mis sadestub lahusest punase sademena välja. Suhkur oksüdeerub reaktsiooni käigus vastavaks happeks. Sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, küll aga reageerivad tema hürdolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Töö käik: valasin kahte katseklaasi 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisasin 1 tilga konts HCl. Loksutasin, hoidsin mõelmat lahust 5 min veevannis 80...85°C juures. Lisasin mõlemasse 1 ml Fehlingi I ja 1 ml Fehlingi II lahust, loksutasin. Lahus omandas intensiivse sinise värvuse. Kuumutades tekkis katseklaasis, millele lisasin HCl-i, punane sade.
Reaktsiooni käigus sadestus taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina, mis näitab, et meil oli tegemist taandava suhkruga. Sellest võib ka järeldada, et katse sooritatu korrektselt ning ka katseklaas oli puhas. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Üheks levinumaks reaktiiviks taandavate suhkrute määramisel on Fehlingi reaktiiv (saadakse Fehlingi I lahuse ja Fehlingi II lahuse kokkusegamisel). Kuna positiivse reaktsiooni annavad ainult taandavad suhkrud, siis sahharoos Fehlingi reaktiiviga ei reageeri, seda teevad aga tema hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi saab kiirendada happe toimel kõrgel temperatuuril või siis ensümaatiliselt. Sahharoosi hüdrolüüsi protsess inversioon Tekkiv glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarne segu invertsuhkur Töö käik: Kahte katseklaasi valada 1 ml sahharoosi lahust, ühte lisada ka 1 tilk kontsentreeritud HCl. Loksutada, hoida katseklaase 5 minutit vesivannis 80-85 kraadi juures.
Ensüümid Ensüümid on endogeensed biopolümeerid, biokatalüsaatorid. Doikatalüssatrina määravad nad biomolekulide muundumise kiiruse ja suuna inimorganismis, nende tegevus in organismi talitluse aluseks. Nomenklatuur Ensüümide nimetuse printsiibid: · nimetus tuleneb tema poolt lõhustava substraadi nimetusest · ensüümile viitab substraadi nimetuse lõpp ,,aas" (sahharoos sahharaas, tärklis amülaas) · tihti ka katalõsitava reaktsiooni nimetus/tüüp (laktaadi dehüreogenaas substraadiks on laktaas ja toimub selle dehüdrogeenimine) · multienssüümkomplekside puhu ksutatakse lisandit ,,kompleks" (põrivaadi dehüdrogenaasne ompleks, PyrDH) · tüünimetusena kasutatakse ajaloolisi nimetusei : pepsiin, trüpsiin, kümotrüpsiin Igale ensüümile on ka süstemaatiline nimetus. Näiteks laktaadi dehüdrogenaasi (LDH) puhul on see L-laktaat:NAD-oksüreduktaas. See tähendab, et L-laktaat on substraadiks, NAD on koe...
Kontrolli, kas tead järgmiseid mõisteid ja termineid I 1. Kas oskad nimetada kõiki loengus loetletuid funktsionaalrühmi 2. Kas oskad nimetada eesliiteid, mida kasutatakse sageli biokeemiliste suuruste iseloomustamisel 3. Kas oskad ära tunda D ja L isomeere, R ja S isomeere Hüdrofiilne – suures osas polaarsete või iooniliste rühmadega ühend, moodustab veega sidemeid. Hüdrofoobne – suures osas mittepolaarsete rühmadega molekul, ei ole veega olulist vastastikmõju. Amfipaatne – molekul, millel on eristatavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad. Elektronegatiivsus – aatomi võimekus endaga elektrone liita (madala elektronegatiivsusega aatom loovutab kergelt oma elektronid). Vesinikside – keemiline side, mis moodustub liigsete elektronidega (- laeng või osalaeng) elektronegatiivse aatomi ning vaba orbitaaliga (kasvõi osaliselt, st + osalaeng) vesiniku aatomi vahel (seotud omakorda elektronegatiivse aatomiga, mis tõmbab temalt ...
Süsinik C: ühendite mitmekesisus stereoisomeerid ANORGAANILISED AINED: Vesi Katioonid ja anioonid ORGAANILISED AINED LIHTSAMAD MOLEKULID (monomeerid): Mono- ja oligosahhariidid 1. * Glükoos: a) energia b) polüsahhariidide element c) universaalne lähteaine sünteesiradades 2. Fruktoos: peaaaegu sama, mis glükoos; keemilises tasakaalus 3. Riboos, desoksüriboos 4. Galaktoos 5. ** Sahharoos: transportühend taimedes 6. Laktoos 7. Maltoos Lipiidid 1. Triglütseriidid: õlid, rasvad: (energia)varu, kaitse 2. Vaha 3. Fosfolipiidid (Glütserool+2 rasvhapet+fosfaat koliiniga (N-sisaldav hüdrofiilne aine)): membraanide põhielement 4. Steroidid (kolesterool): stabiliseerivad membraane madalamal temperatuuril Aminohapped Valkudes 20 Apolaarsed: Gly, Ala, Val, Leu, Ile; Met (S); Phe, Trp, Pro
ühekihiline epiteel (hea imendumisvõime). Imendumispinda suurendavad: ring- e. tsirkulaarkurrud 1,3x soolehatud mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned 5 x mikrohatud väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal 30x 18. Süsivesikute imendumine peensooles. Imenduvad ainult monosahhariidid! Disahhariidid tuleb sooleepiteeli pinnal enne lagundada Maltoos Glu + Glu (ensüüm: maltaas) Laktoos Glu + galaktoos (laktaas) Sahharoos Glu + Fru (sahharaas, ruminantidel puudub) 2 Na+ iooni transporditakse koos 1 molekuli glükoosiga enterotsüüti, sealt edasi verekapillaari liigub Glu difusiooni teel 19. Valkude imendumine peensooles. Oligopeptiidid lagundatakse sooleepiteeli pinnal aminohapeteks ja di- või tripeptiidideks Imendumisel koostransport Na+- ga Di- ja tripeptiidid lõhustatakse enterotsüüdis aminohapeteks Valgu imendumine võimalik vastsündinutel 24-36 t passiivse immuunsuse
Sahhariididorganismi ehitusmaterjalid ja kütus Monosahhariidid Glükoos (gly) C6H12O6 C=O (karbonüülrühm); -OH (hüdroksüülrühm) Põhiliseks rakkude toitaineks Monomeerideks di- ja polüsahhariididele Paljudes puuviljades ja marjades, eriti viinamarjades Sahharoosist vähem magus Fruktoos Mesi, puuviljad Magusam kui sahharoos Täielikul oksüdeerumisel annavad energiat 17kJ/g Disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel glükosiidsidemega ühendatud Lahustuvad hästi vees 5 Liiguvad organismis kiiresti Omistatakse kergesti Maltoos e linnasesuhkur
glükosiidsidemed. -glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel; -glükosiidside tekib konfiguratsioonis C1 osalusel. Glükosiidsidet tähistatakse: Glc1-4Glc; Glc14Glc; Glc4Glc. Glükosiidid on eetritüüpi ühendid, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. Redutseeriva oligosahhariidi määrab vaba hemiatsetaalsne OH, st vaba redutseeriv ots. Sahharoos ei ole redutseeriv (taandav) suhkur. Olulisemad disahhariidid: maltoos, laktoos, sahharoos, tsellobioos, isomaltoos. 5. Polüsahhariidid e polüüsid koosnevad väga paljudest glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi molekuli jääkidest. Funktsioonid: energiavaru: tärklis, glükogeen, dekstraan, inuliin. Struktuurne e ehituslik: tselluloos, kitiin, ksülaan, galaktaan. Molekulaarne äratundmine: rakupinna polüsahhariidid. Tärklis on glükoosi varu taimedes
Süsivesikud: Sahhariidid – organismi ehitusmaterjalid ja kütus. Monosahhariidid: glükoos. Põhiliseks rakkude toitaineks; monomeerideks di- ja polüsahhariididele; paljudes puuviljades ja marjades; sahharoosist vähem magusam.Fruktoos. Disahhariidid: koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel ühendatud glükoosisidemega; lahustuvad vees hästi; liiguvad organismis kiiresti; omistatakse kergesti. Maltoos - linnasesuhkur. Sahharoos - peedi- või roosuhkur. Fruktoos - sahharoos - glükoos - maltoos - laktoos. Polüsahhariidid: makromolekulid; koosnevad sadadest ja tuhandetest monosahhariididest, mis on omavahel keemilise sidemega ühendatud. Tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin on kõik glükoosi polümeerid. Tärklis - varuaine taimedes; hüdrolüüsub kergesti glükoosiks. Glükogeen - nn loomne tärklis; enim maksa- ja lihasrakkudes. Tselluloos - rakkude ja organismide ehitusmaterjal; taimeriigis kõige levinum ühend;
Tervislik toitumine http://toitumine.ee/ Tervislik toitumine tähendab lihtsustatult, et sa ei söö rohkem ega vähem, kui su organism vajab ning sa sööd tasakaalustatult – organism saab toidust vajalikud valgud, süsivesikud, rasvad, kiudained, vitamiinid, fütotoitained jne. Ükski toit ei ole tervislik või ebatervislik, kasulik või kahjulik, vaid kõik sõltub söödavatest kogustest ja söömise sagedusest. Soovitused Ole aktiivne – liigu rohkem, istu vähem Eelista lihale kala Päeva alusta hommikusöögiga Ära liialda alkoholiga Söö regulaarselt Väärtusta toitu Viljad Üks portsjon on umbes peotäis ehk 100 g värskeid või kuumtöödeldud puu- ja köögivilju ning marju. Sellise koguse erinevate viljade söömisel on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse paljudest vitamiinidest ja mineraalainetest, samuti vajalikke fütotoitaineid, vett ja kiudaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Vesi Enamik meie rakkud...
89. Milline disahhariid on pildil? (küsimuses esineb üks neljast maltoos, tsellobioos, laktoos või sahharoos). Laktoos Maltoos Tsellobioos (laineline tähendab, et võib olla nii kui ) või Sahharoos Veel vorme: 90. Kas pildil olev disahhariid on redutseeriv või mitteredutseeriv suhkur (erinevad disahhariidid)? maltoos redutseeriv suhkur. Redutseerivad suhkrud sisaldavad anomeerset süsinikku, mis ei osale glükosiidsideme moodustamisel. Anomeersel süsinikul on 2 erinevat konfiguratsiooni, ja . Jääb tsüklis paremale. Redutseeriv ots- suhkrujääk, mis sisaldab vaba anomeerset süsinikku. Sahharoos on mitteredutseeriv
monosahhariidide hulgas aldoose ja ketoose. Monoosid on glükoos, galaktoos, fruktoos ja riboos. Oligosahhariidid on võrreldes monosahhariididega keerukama struktuuri ja suurema molekulmassiga süsivesikud. Nende molekul koosneb kahest kuni kümnest omavahel spetsiifilise keemilise sidemega ühendatud monosahhariidi jäägist. Inimorganismi ainevahetuse seisukohast omavad neist suurimat tähtsust kahest monoosijäägist koosnevad ühendid ehk siis disahhariidid. Disahhariidid on sahharoos, laktoos ja maltoos. Polüsahhariidid ehk polüoosid koosnevad samuti monoosijääkidest, kuid viimaste arv on erinevalt oligosahhariididest väga suur, küündides mõnest sajast sadade tuhandete ja isegi miljonini. Polüsahhariididel ei ole kindlat molekulmassi, sest monoosijääkide arv nende molekulis võib suurtes piirides varieeruda. Homopolüsahhariid koosneb ainult üht liiki monoosijääkidest, seevastu heteropolüsahhariidi molekuli kuulub vähemalt kahest eri liigist monoose
Neil on modifitseeritud glükolüüs, milles heksokinaasi- ja fosfofruktokinaasireaktsioonis osaleb fosforüüli doonorina mitte ATP vaid kas ADP või pürofosfaat. Erinevad suhkrud lülituvad glükolüüsi erinevalt: Laktoos laktoos glükoos + galaktoos (beeta-galaktosidaas) Galaktoos galaktoos + ATP galaktoos-1-P + ADP (galaktokinaas) Gal-1-P Glc-1-P Glc-1-P Glc-6-P (fosfoglükomutaas) Maltoos maltoos 2Glc (maltaas) Sahharoos sahharoos Glc + Fru (invertaas) Sahharoos on üks oluline suhkur etanooli tootmisel bakterite vahendusel. Ka pärmis kääritavad sahharoosi etanooliks. Oksüdatiivne pentoosfosfaaditsükkel (PPC) PPC rajas toimub heksooside oksüdatsioon pentoosfosfaatide moodustumisega. Pentoosid on väga olulised nukleotiidide sünteesil. Enamusel heterotroofsetel oranismidel töötab rakkudes kõrvuti nii glükolüüsirada kui ka PPC. Osa glükolüüsi laguneb ühes, osa teises rajas
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
2 . Toitumise alused Eesmärk: Õppida tundma tervisliku toitumise põhimõtteid ja oskusi neid rakendada toiduvalmistamisel ja menüüde koostamisel. Alapeatükid: 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus 2.2. Toidupüramiid 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus 2.4. Tervisliku toitumise alused 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid 2.1. Tervisliku toitumise tähtsus ja vajadus Toit peab inimesele andma vajalikul hulgal energiat ja kõiki loomulikke toitaineid, et kindlustada normaalset kasvu, arengut ja tervist. Täiskasvanud inimene vajab toitu: 1. põhiainevahetuseks 2. lisaainevahetuseks seoses toitainete omastamisega 2. koerakkude uuendamiseks 3. energiakulude katteks seoses töö ja tegevustega 4. vajalike toitainete reservide loomiseks Põhiainevahetuseks nimetatakse minimaalset energiahulka, mis kulub inimesel rahuolekuks ( puhates, lamades, mitte midagi tehes) kudede ainev...
* Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised * Glükoos ehk viinamarja suhkur, fotosünteesi saadus * Fruktoos ehk puuvilja suhkur, puuviljades ja mees * Riboos ja desaksüriboos(DNA koostises), riboos nukleiinhapete RNA, ehitusülesanne II Oligosahhariidid * Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist * Maltoos ehk linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosist * Laktoos, koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist (piimas) * Sahharoos, koosneb ühest glükoosist ja ühest fruktoosist III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud * Tärklis, taimedes energeetiline varuaine, meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks * Tselluloos, tuhanded omavahel ühinenud glükoosi molekulid * Kitiin, lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen, energiarikas varuaine loomadel, inimesel talletuv maksas ja lihastes Lipiidid - Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist - On veest kergemad ja hüdrofoobsed
analüüside läbiviimiseks vajalike seadmete ja töötajate kvalifikatsiooni ulatuses 19 (Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori otsus nr. 107, 01. aprill 2010.a.). 7.1 Tooted Doktori Koostis: Sealiha (35%), joogivesi, veiseliha (20%), seapekk, lõssipulber, sojavalk, tärklis, keedusool (maks.2%), stabilisaatorid: E450, E451; sahharoos, maitseained, lõhna- ja maitseained, lõhna- ja maitsetugevdaja: E621; toiduvärv: E120; antioksüdant: E300, happesuse regulaator: E575, säilitusaine: E250 Juustu Koostis: Sealiha (27%), joogivesi, veiseliha (20%), juust (8%), seapekk, lõssipulber, sojavalk, tärklis, keedusool (maks. 2%), stabilisaator: E450, glükoos, maitseained, lõhna- ja maitseained (sh. sinep), happesuse regulaator: E575, lõhna- ja maitsetugevdaja: E621, antioksüdant; E301,
4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). tsükliline vorm glükosiid 35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega. Nad on omavahel seotud üle hapniku silla mida nimetatakse glükosiidsidemeks.
4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). tsükliline vorm glükosiid 35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega. Nad on omavahel seotud üle hapniku silla mida nimetatakse glükosiidsidemeks.
4) Tsüklilised vormid reageerivad kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). tsükliline vorm glükosiid 35 3. Oligosahhariidid ehk liitsuhkrud · Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega. Nad on omavahel seotud üle hapniku silla mida nimetatakse glükosiidsidemeks.
Liitsüsivesikute seedimise seisukohast on põhiline just tärklise lammutamine. Toidusüsivesikutest algab vaid tärklise osaline seedimine suus.Seda teostab sülje koostises olev ensüüm alfa-amülaas. Selle toimel lõhustatakse osa tärklisest väiksemateks osadeks. Kui tärkliserikast toitu mäluda pikemat aega (mis on väga kasulik), siis väike osa tärklisest lõhustub kuni glükoosini (nt leiva mälumisel tekkiv magus maitse). Muid toidus olevaid süsivesikuid (nt sahharoos, laktoos) suus ei lõhustata. Kuna maos on tugevalt happeline keskkond (soolhape), siis süsivesikute edasist seedimist maos praktiliselt ei toimu. Soolhape on vajalik eelkõige valke lõhustava ensüümi pepsinogeeni muutmiseks pepsiiniks ning mitmete maos töötavate maomahla tööd produtseerivate hormoonide vabanemiseks. Soolhape hävitab ka baktereid. Pankreasest tuleb peensoole algusosasse kaksteistsõrmikusse pankrease amülaas. S ee on
eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks,
Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor jt; · mikroelemendid - tsink, jood, vask mangaan, broom. Muud koostisosad
j) Epimeerid - Diastereomeeride paar, mis erineb konfiguratsioonilt ainult ühes kiraalses tsentris. 2. Milliseid esindajate gruppe hõlmab termin süsivesikud ? Nimetage vähemalt kaks esindajat igast grupist ja kirjeldage nende bioloogilisi funktsioone. Termin süsivesikud hõlmab 3 gruppi monosahhariidid, oligosahhariidid ja polüsahhariidid. Näiteid igast grupist: Monosahhariidid : glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid: maltoos, sahharoos. Polüsahhariidid tärklis, glükogeen. Bioloogilised funktsioonid: 1. Energeetiline organismile kõige kiiremini kasutatav energiavaru. 2. Stuktuurne taime rakkudes olevad süsivesikud(põhiliselt tselluloos); seenerakkude kestades kitiinil ja lühijalgsete heteroskeleti kitiinil; rakupinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad rakkudevahelised kontaktid ja on ka retseptoriteks. 3
Rohelistes taimedes tekib glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Glükoos in organismide põhiline energiaallikas. Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 KJ/g. Leidub viinamarjades, veres. Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Organismide põhiline energiaallikas. Kõige magusam suhkur. Leidub mees, puuviljades, mahlades. Oligosahhariidid süsivesikud, milles on 2-3 monosahhariidi omavahel liitunud. Organism kasutab peamiselt energia saamiseks. Sahharoos Tekib glükoosi ja fruktoosi liitumisel. Tavaline lauasuhkur. Leidub palju suhkrupeedis ja roos. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Moodustub idandites tärklise lõhustumisel. Laktoos ehk piimasuhkur koosneb glükoosist ja galaktoosist. Moodudtub piimanäärmetes. Laktoositalumatus inimesel peab olema ensüüm laktaas, et lagundada glükoosi sidemeid. Selle puudumisel, ei tule organism laktoosi lagundamisega hakkama ja kujuneb talumatus.
- Osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee aurumine jahutab keha. - Täidab kaitsefunktsiooni: pisarad, liigesevõie, loode arenebvesikestas. Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud jagunevad kolmeks: monosahhariidideks (lihtsuhkrud), oligosahha- riidideks ja polüsahhariidideks (liitsuhkrud). Monosahhariidid on pentoosid (riboos ja desoksüriboos) ja heksoosid (glükoos ja fruktoos). Oligosahhariidid on maltoos, sahharoos ja laktoos. Polüsahhariidid on tärklis, glükogeen, tselluloos ja kitiin. Sahhariidide biofunktsioonid: - energeetiline - struktuurne (kitiinist kest, tselluloosist taimeraku kest) - ligimeelitav varuaine (tärklis, glükogeen) - kaitsefunktsioon (taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine kaitse ära külmumise eest) - toitefunktsioon (laktoos) - biosünteetiline (lähteaine teiste ühendite süntesimisel) - bioregulatoorne (sahhariidid koos valkudega kuuluvad hormoonide koostisesse)
2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusad ja seetõttu nim. neid suhkruteks. 1. Monosahhariidid e. lihtsuhkrud on orgaanilised ühendid, mille süsiniku aatomite arv on 3-6. Nt. riboos, glükoos, fruktoos. 2. Oligosahhariidid on tekkinud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. · Sahharoos glükoos + fruktoos · Maltoos 2 glükoosijääki · Laktoos glükoos + galaktoos 3. Polüsahhariidid on orgaanilised ained, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. · Tärklis, tselluloos, glükogeen. Ülesanded: 1. Energia saamiseks 2. Transport taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne) 3. Varuaine taimedes tärklis 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded.
(heksoosid, C6H12O6) süsiniku aatomit. Karbonüülrühma asukoha järgi jagatakse monosahhariidid ketoosideks ja aldoosideks. Ketoosidel on karbonüülhapnik esimese süsiniku aatomi juures, ketoosidel teise. Monosahhariidid on näiteks glükoos, fruktoos, galaktoos. Oligosahhariidid koosnevad 24 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks (nt maltoos, sahharoos, laktoos, trehaloos). Eksisteerivad ka trisahhariidid ja tetrasahhariidid. Polüsahhariidideks ehk polüoosideks nimetatakse polükondensatsioonil tekkivaid mitmest monosahhariidist koosnevaid polümeere. Nende hulka kuuluvad tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin, pektiin jt. Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%
Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass ...
C Kasv ja areng Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine antiklinaalsed jagunemised suurendavad raku pinda, rakuvahesein tekib välispinnaga risti periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude. Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse merist...
tulemusena moodustunud laktoos glükoosi varud) trioosid (glükoos+galaktoos) pentoosid (mitoos, tselluloos sahharoos (taimevarred disoksüntoos) (glükoos+fruktoos) tugevaks) heksoosid maltoos (kaks glükogeen (glükoos, fruktoos) glükoosijääki) pektiin ligniin
Entalpia muutused energias Entroopia korrapäratuse kasv Kordamisküsimused (sissejuhatus, energia, vesi, sahhariidid) 1. Palmitiinhappe oksüdatsiooni Hº mõõdetuna kalorimeetris on -9958 kJ/mol. Milline võiks olla sama reaktsiooni Hº elusrakus: Sama entalpia on olekufunktsioon, ehk sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. 2. Vette asetatud jäätükk sulab. Miks ei ole võimalik olukord, kus jäätükk muutuks veelgi külmemaks ümbritsev vesi aga soojemaks? Termodünaamika II seadus energia liigub isevooluliselt soojalt kehalt külmale. 3. Vee jäätumisel tema korrapära kasvab (S< 0). Kuidas on võimalik vee jäätumine? Kuna jäätumisel vee korrapära kasvab, siis vastab see madalamale entroopiale. Tingimuseks on see, et protsess toimuks madalamatel temperatuuridel. Entroopia vähenemist kompenseerib soojusvahetus keskkonnaga, mistõttu peab keskkond omama madalamat temperatuuri kui jää. 4. Elusorganismides toimub pidev kor...
(heksoosid, C6H12O6) süsiniku aatomit. Karbonüülrühma asukoha järgi jagatakse monosahhariidid ketoosideks ja aldoosideks. Ketoosidel on karbonüülhapnik esimese süsiniku aatomi juures, ketoosidel teise. Monosahhariidid on näiteks glükoos, fruktoos, galaktoos. Oligosahhariidid koosnevad 2–4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks (nt maltoos, sahharoos, laktoos, trehaloos). Eksisteerivad ka trisahhariidid ja tetrasahhariidid. Polüsahhariidideks ehk polüoosideks nimetatakse polükondensatsioonil tekkivaid mitmest monosahhariidist koosnevaid polümeere. Nende hulka kuuluvad tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin, pektiin jt. Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid – üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%
6-e süsinikulised suhkrud (C6H12O6) glükoos(viinamarja suhkur) & fruktoos(puuviljasuhkur) Nii glükoos kui fruktoos on organismis põhilised energiaallikad. Roh.taimedes valmib glükoos fotosünteesi tulemusena. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil CO 2 ja H2O´ks vabaneb energia (17,6KJ/g) Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed ühendid, mis on enamasti mood. 2-3 monosahariidi seostumisel. Ntks glükoos + fruktoos = sahharoos(roo ja peedisuhkru põhiosa) Sahharoos Laktoos(piimasuhkur) kuulub ka oligosahhariidide hulka Polüsahhariidid taimed säilitavad oma glükoosi varusid tärklisena. Vajadusel muundavad taimed tärklise glükoosiks. Loomorg säil glükoosivarusid peamiselt maksas ja lihastes glükogeeni(koosneb sammuti glükoosi jääkidest) kujul. Lülijalgsete välisskeletis ja ka seente rakukestas esineb kitiin Selle monomeerideks on lämmastikku sisaldav suhkur. 2. Lipiidide lühiiseloomustus.
Osa pärlsuhkrust värvitakse kirjuks. Kasutatakse küpsetiste ja magusroogade kaunistamiseks, kuid erinevalt kristallsuhkruga kaunistamisest valgusefekti ei teki. 13. Sanding sugar- Sanding sugar on suure teraga kristallsuhkur, mida valgusefekti silmas pidades kasutatakse küpsetiste ehtimiseks. 10 14. Suhkur ehk sahharoos- Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos on disahhariid ehk liitsuhkur, mis koosneb kahest lihtsuhkrust ehk monoosist fruktoosist ja glükoosist. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. 15. Tarretisesuhkur- Tarretisesuhkur (Soome toode hyytelösokeri) on zhelatiinitu tarretisevalmistaja, mis sisaldab tärklisesiirupit, pektiini ja sidrunhapet. Ei sobi piima sisaldavate segude tarretamiseks.
valmistamisel tekkinud ebakorrapärase kujuga jääkide purustamisel. Osa pärlsuhkrust värvitakse kirjuks. Kasutatakse küpsetiste ja magusroogade kaunistamiseks, kuid erinevalt kristallsuhkruga kaunistamisest valgusefekti ei teki. 13. Sanding sugar- Sanding sugar on suure teraga kristallsuhkur, mida valgusefekti silmas pidades kasutatakse küpsetiste ehtimiseks. 11 14. Suhkur ehk sahharoos- Tavaline lauasuhkur ehk sahharoos on disahhariid ehk liitsuhkur, mis koosneb kahest lihtsuhkrust ehk monoosist fruktoosist ja glükoosist. Tavalist suhkrut toodetakse kas suhkruroost või suhkrupeedist, kusjuures mõlemal juhul on nii suhkru keemiline koostis kui magusus ühesugune. 15. Tarretisesuhkur- Tarretisesuhkur (Soome toode hyytelösokeri) on zhelatiinitu tarretisevalmistaja, mis sisaldab tärklisesiirupit, pektiini ja sidrunhapet. Ei sobi piima
ketoonid :glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. Funktsioonid inimorganismis : *glükoosi metabolismi vaheühend *nukleotiidide ehitusüksused *süsivesikute metabolismi vaheühend · Oligosahhariidid liitsüsivesikud. Sisaldavad 2-10 monoosijääki, mis on seotud omavahel glükosiidsidemetega: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur, koosneb glükoosi- ja fruktoosijääkidest), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur, koosneb galaktoosi ja glükoosijääkidest), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%);maltoos (linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid on liitsüsivesikud, millel on varuaine ja ehituslikud funktsioonid
Näiteks glükoosi ja fruktoosi liitumisel saame sahharoosi. Suhkrutel on rakus täita põhiliselt energeetiline ja ehituslik funktsioon. Monosahhariidid: · Glükoos- ehk viinamarjasuhkur. Kõikide organismide peamine energiaallikas.Tekib fotosünteesis, loomad saavad toidust. · Fruktoos- ehk puuviljasuhkur Leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Energiaallikas. Oligiosahhariidid: · Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. · Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. · Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. Polüsahhariidid: · Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). · Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest)
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 2010 1. Suhkrute lühiiseloomustus. Org ühendid, mille koostises esinevad C, H ja O; jaotat mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed org ühendid, milles C arv 3-6, neist olulisemad riboos ja desoksüriboos kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Glükoos ja fruktoos on organismide põhilised energiaallikad. Oligosahhariidid moodustuvad 2-3 monosahhariidi omavah ühinemisel, nt sahharoos, maltoos, laktoos; madalmolekulaarsed. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed org ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid; nt tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariidide põhiül: energeetiline ja ehituslik. 2. Lipiidide lühiiseloomustus. Org ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, steroidid, vahad jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Nad lahust org lahustites, nt alkoholis ja eetris. Organismide energia-allikaks. Nende
Süsivesikud peaksid andma ligi 60 % päevasest energiast. Süsivesikute defitsiidi korral muudetakse organismis talletunud rasv energiaks, mille käigus eralduvad ketokehad ning see võib põhjustada ketoosi. 1.2. Jaotus Süsivesikud jagunevad kolme põhirühma: · Monosahhariidid e monoosid: glükoos (viinamarjasuhkur); fruktoos (puuviljasuhkur), mida leidub ohtralt mees, puuviljades ja mahlades. · Oligosahhariidid: tuntumad esindajad on disahhariidid: sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis; laktoos (piimasuhkur), mis moodustub peamiselt piimanäärmetes (lehmapiimas on ligikaudu 5%); maltoos (linnasesuhkur), mis moodustub seemnete idanemisprotsessis. · Polüsahhariidid e polüoosid: taimedes leiduv tärklis , mis koosneb glükoosi jääkidest ja laguneb inimese seedekulglas ensüümide toimel glükoosiks, loomades ja seentes olev glükogeen
Aastaarvud: · 4.6 miljardit a. Maa vanus · 4.4 miljardit a. kõige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. kõige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a Lääne-Austraaliast ja Lõuna-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a esimesed üherakulised eukarüoodid · 1683 a A von Leeuvenhoek avaldas esimese joonistuse bakteritest · 1836 a - C. Ehrenberg vaatles esimesena vibureid · 1872 a - F. Cohn avastas viburid teistkordselt · 1893a. - Pfeiffer toksiinid endo - ja eksotoksiinideks · 1920a Oparin ja Haldan näitasid üksteisest sõltumatult, et tingimused primitiivsel Maal toetasid keemilisi reaktsioone · 1970 Richard Blakemore isoleeris järvemudast bakterid, kes reag magnetväljale, avastati magnetosoomid · 1977 a hakati võrdlema erinevate organismide RNAde järjestusi, sai sel...
Tööstuslikult valmistatakse maguskartulist: - tärklist, - krõpse, - helbeid, - jahu, - alkoholi. Veel kasutatakse magusa maitse tõttu kookides, marmelaadides jne.. Söödaks loomadele. 4. Suhkrupeedi olulisus, toiteväärtus. Suhkrupeedi juurikad sisaldavad keskmiselt: 1620% suhkrut (sahharoosi), 22% kuivainet (põhiosa moodustab sahharoos - 7580%) Suhkrupeedist toodetav suhkur moodustab: 30% maailma, 98% Euroopa Liidu suhkrutoodangust. Suhkrutööstuse jäägid leotatud ja pressitud peedilõigud ning melass on kasulik loomasööt. 5. Suhkrupeedi koristamine, säilitamine, töötlemine (suhkru tootmine suhkrupeedist). Suhkrupeeti koristatakse enamasti kahes järgus. Esmalt lõigatakse pealsed ja veetakse need ära. Seejärel koristatakse juurikad.
31. Aine- ja energiavahetus: üldiseloomustus, põhietapid, assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid on katabolismi ja anabolismi integratsioon. Metabolism hõlmab seedimist, imendumist, rakus toimuvaid metaboolseid radu ja lõpp-produktide eritumist. Rakusisene metabolism toimub metaboolsete radadena, milles ensüümide toimel muunduvad/tekivad metaboliidid (biomolekulid). Metabolismi põhifunktsioonid on: · energia omastamine väliskeskkonnast toitainete vormis · toitainete omastamine ja kasutamine organismispetsiifiliste biomolekulide sünteesiks · senestsentsete biomolekulide lammutamine · lõpp-produktide väljutamine · organismi sattuvate ksenobiootikumide detoksikatsioon ja väljutamine Katabolismi staadiumid: 1. Makrotoitainete ja senestsentsete biomolekulide lõhustumine monomeerideks, ehitusüksusteks 2. Monomeeride, ehitusüksuste muundamine metabolismi võtmeühenditeks 3. Atsetüül-CoA ja Krebsi tsükli komponentide ok...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
