vett. Lisandid - väikeses koguses vitamiine, antibiootikume, glukaani, värvaineid jne. Kuna tarbijad nõuavad, et lõhilaste liha peab olema punane, on nende söötmisel erilisel kohal punane pigment astaksantiin. Kaubakala söödas on selle sisaldus 40-50 mg/kg, selle söödaga tuleb sööta minimaalselt mitu kuud enne kaubastamist, et liha omandaks piisavalt punase värvuse. Maimu- ja kaubakalasööt erineb oluliselt: Maimude startersööt sisaldab 53% valku, 14% rasva ja 7 % sahhariide, energiasisaldus on 20 MJ. Kaubakala sööt - 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus 24 MJ/kg, aga võib olla ka üle 33% rasva ja üle 25 MJ/kg. Keskkonnakaitselistest näitajatest on tähtsaim Fosfori (P) sisaldus - 0,9-1,0 % Söötmisreziim Oleneb temperatuurist, vee läbivoolust ja hapnikusisaldusest, kalade suurusest, sööda tüübist. Väiksemad kalad vajavad tihedamini ja vrd. Kehakaaluga rohkem sööta: vastsed 7%, maimud 3-5%, kaubakala kasvuperioodil 0,6 - 1
(vastust ei kontrollinud) 72. Mis on amfolüüdi isoelektriline punkt? Molekulil puudub selles pH väärtuses summaarne laeng (keskmine laen on null). 73. Kas makromolekulide vaheline elektrostaatiline interaktsioon on tugevam kõrge või madala ioonse jõuga lahuses? Madala ioonse jõuga lahuses ehk siis kus lahusti avaldab molekulidele väiksemat mõju, lastes nendevahelistel sidemetel paremini tekkida. 74. Miks nimetatakse sahhariide ka karbohüdraatideks? Sahhariide nimetatakse ka karbohüdraatideks, sest enamik sahhariide on esitatavad stöhhiomeetrilise valemi (CH2 O)n kujul. 75. Milline funktsionaalrühm on sahhariidides kõige arvukam? OH rühm ehk hüdroksüülrühm. 76. Mitu süsinikuaatomit on a) ketoheksoosis 6 b) aldopentoosis 5 (võivad olla erinevad üldnimetused) 77. Millised toodud monosahhariididest on aldoosid ja millised ketoosid
naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). Neist veelgi vähem esineb rauda (Fe), tsinki (Zn), vaske (Cu), joodi (I) ja floori (F). Kuna organism vajab neid elutegevuseks vähesel määral, nimetatakse mikroelementideks. Millised ained on organismide koostises? Anorgaanilised ained 80%. Põhiosa moodustab vesi. Organismide veesisaldus jääb vahemikku 65...95%. Orgaanilised ained 18%. Kõige rohkem on valke. Valkude kõrval on lipiide rasvad, õlid, vahad) ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad mitmete rakustruktuuride koostissesse ja on organismi põhiliseks energiaallikaks. Samuti orgaanilistest ainetes on esindatud nukleiinhapped, mis on vajalikud kõikidele rakkudele (DNA, RNA). Anorgaanilised ained Vesi 1. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid kui üheski teises lahustis. Vesi lahustab hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid orgaanilis polaarseid ühendeid. Mittepolaarsed
3. ORGANISMIDE ENERGIAALLIKAD... ... on sahhariidid, rasvad ja valgud. Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse ATP-sse, 60% hajub soojusena. Saadava energia koguse alusel on peamised orgaanilised ühendid reastatavad: lipiidid>sahhariidid=valgud. Kuid esmaselt kasutatakse energia saamiseks ära sahhariidid. Sahhariide säilitatakse organismides liitsuhkrutena (taimedes tärklisena ja tselluloosina) loomades(inimestes) ja seentes glükogeenina. Energia vajadusel lagundatakse liitsuhkrud lihtsuhkruteks ja oksüdeeritakse. Energiat kasutatakse organismis biosünteesil, ainete transpordil ja liikumisel. C6H12O6 + 6O2 + 38ADP + 38Pi = 6CO2 + 6H2O + 38ATP ATP adenosiintrifosfaat, energia talletaja ja ülekandja; nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast
oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne.Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid).Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon-Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%).
Frankia). Põhjalikumalt on uuritud liblikõieliste juuremügaraid. Bakterid, tunginud juurekarvade kaudu koore põhikoesse, poolduvad jõudsalt ning tungivad üha uutesse rakkudesse. Nakatunud taimerakud suurenevad, nende kromosoomide arv kahekordistub ning nii tekib bakteroidkude. Taim lagundab pidevalt bakterirakke ja omastab bakterite fikseeritud lämmastikühendeid, bakterid aga kasutavad taimseid sahhariide. Mükoriisa (seenjuur) on osa sugukondade, nagu kanarbikulised (Ericaceae) või käpalised (Orchidaceae), liikide jaoks obligatoorne, teistel võib esineda fakultatiivsena. Mõne sugukonna taimed ei moodusta mükoriisat, seda ei esine ka vee- ja üheaastastel taimedel. Hüüfide paigutuse järgi võib mükoriisad jagada üldjoontes ka-heks (mükoriisauurijad kasutavad enamasti märksa
· Taimed valmistuvad oma elutegevuseks vajalikke süsivesikuid ise. MONOSAHHARIIDID EHK LIHTSUHKRUD · Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised · Glükoos-viinamarjasuhkur · Taimedes säilitatakse tärklisena ja loomses organismis glükogeenina. · Fruktoos-puuviljasuhkur · Esineb puuviljades ja mees. OLIGOSAHHARIIDID · Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist. Kahest monosahhariidist koosnevad sahhariide nimetatakse ka disahhariidideks. · Maltoos-linnasesuhkur · Laktoos-piimas esinev suhkur · Sahharoos- taimemahla suhkur. POLÜSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD · Monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks. · Tärklis-taimedes · Tselluloos · Kitiin-selgrootute kest. Seenete kest ntx. · Glükogeen-varu pülusahhariid SÜSIVESIKUTE TÄHTSUS Energeetiline tähtus: · Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks
monosahhariidide lülidest ehk monomeeridest. Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, fotosünteesi käigus sünteesitud glükoos, mis on talletatud taime sälitusorganitesse, tselluloos, samuti sünteesitud glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes. Sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks, varuainena ning organismis struktuuride koostisosadena. 2. Lipiidide iseloomustus Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad rasvad ehk lihtlipiidid, õlid, vahad ja steroidid. Lipiide kasutavad organismid energiaallikana, nende oksüdeerumisel vabaneb 2 korda rohkem energiat ehk 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. Samuti
V: Lipiidide hüppamine membraani ühelt küljelt teisele. 86. Miks on membraanlipiidide ,,flip-flop" aeglasem kui lateraalne difusioon? V: Selleks, et fosfolipiidi molekul saaks hüpata membraani ühelt küljelt teisele peab ta hüdrofiilne osa vahepeal lahkuma vesikeskkonnast ja läbima hüdrofoobse membraani sisekeskkonna. Selline üleminek on energeetiliselt ebasoodne ja seega on flip-flop vähetõenäoline ja aeglane protsess. 87. Kus võib membraanidega ühendatud sahhariide kõige suurema tõenäosusega kohata? a) plasmamembraani välisküljel b) plasmamembraani siseküljel c) tuumamembraani välisküljel 88. (2p) Millises membraanis võiks olla valkude osakaal kõige suurem? a) närviraku plasmamembraan b) taimeraku plasmamembraan c) mitokondri sisemembraan 89. Kas valgu membraani läbiv osa on rikas: a) hüdrofoobsete aminohappejääkide poolest b) hüdrofiilsete aminohappejääkide poolest c) disulfiid sildade poolest 1
3. Loomaraku hingamisel neelduv hapnik kasutatakse otseselt elektr aksept mitETA lõpus 4. Kui palju hapniku molekule on vaja ühe glükoosimolekuli täielikuks oksüdeerumiseks hingamisprotsessis? 6 5. Prosteetiliste rühmade (kofaktorite) nagu heem ja Fe - S klastrid funktsiooniks on nii aksept kui anda ära elektrone mitokondr. Elektrontransport ahelas 6. fosfaatiooni (Pi) transport mitokondritesse toimub: antipordis OH ioonidega 7. Kloroplastid saavad sünteesida sahhariide pimedas kui neis on ATP, NADPH, CO2, reduts ferrodoksün. 8. Calvini tsükli reaktsioonid nõuavad kõiki järgnevaid molekule välja arvatud glükoos 9. Kõik järgnevad väited on õiged välja arvatud 10. Fotosünteesi pimereaktsioonid toimuvad kloropl stroomas 11. Kõik järgnevad väited fotosünteesi pimereaktsioonide kohta on õiged välja arvatud 12. Pinget raku membraani külgedel nimetatakse membraanipotentsiaaliks 13
geen. GA toimel algavas signaali ülekande ahelas on kõigepealt GA retseptorid aleuroonkihi rakkude membraanis. GA retseptor kompleks aktiveerib G valgud , mis aktiveerivad guanülüüli tsüklaasi ning cGMP hulk kasvab. Avanevad Ca kanalid , tõuseb [Ca] tsütoplasmas.Esineb ka Ca sõltumatu GA-MYB aktiveerumise tee. Toimub GA-MYB süntees, sest sünteesi inhibiitor lagundatakse. GA-d kasutatakse odra teriste töötlemisel õlletootmisel et saada rohkem sahhariide õllepärmi kasvuks. GA-pritsitakse viinamarjaistandusi õitsemise ajal. Moodustuvad suuremad kobarad suuremate marjadega ja saak kasvab 50-100%. Suurendavad suhkruroo saaki Võimaldavad kartulimugulate puhkeperioodi kõrvaldamise kaudu saada kaks saaki aastas. Signaali ülekande ahelad GA-de toime taimedes võib puududa mitte ainult biosünteesi puudumise tõttu vaid ka signaali ülekande ahelate defektsuse tõttu. SÜA-lates on leitud GA-de
..350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300...1450 kcal. Lähtudes organismi üldisest energiabilansist, jõuame veidi teistsuguste soovitusteni. Nimelt peaksid süsivesikud organismi üldisest energiavajadusest katma umbes 60%. Juhul kui inimene saab toiduga ööpäevas 1450 kcal, siis süsivesikute arvele jääks ~900 kcal, mis absoluutarvudes on ligikaudu 220 g sahhariide. NB! See arv peegeldab süsivesikute täielikult omastatavat kogust. Toidus on alati tselluloosi ja teisi süsivesikuid, mida inimene ei omasta ning reaalne söödav kogus peab olema suurem. Seevastu inimene, kelle toidu energeetiline väärtus on 3000 kcal, peaks ööpäevas tarbima umbes 450 g süsivesikuid (vajatav 60% kaloreid peab olema tagatud). Kiudainete soovitatav hulk oleks 15...35 g ööpäevas. Osa autoreid piirdub väiksemate kogustega (15..
Magusained Sahharoos (12-16% jäätisesegu massist) 5* kindlustab soovitud magususe; 6* tõstab toote kuivainesisaldust, andes soovitud mahu, tekstuuri ja massi, suurendades kooresust; 7* on aluseks ja rikastajaks lisatud lõhna- ja maitseainetele; 8* mõjutab jäätise külmumistäppi, sellest sõltub jäätise kõvadus ja uuristatavus; 9* tõstab toote toiteväärtust. Mesi · Võrdsetes proportsioonides glükoosi ja fruktoosi segus vees. · Kuivaine on 75-80%, millest sahhariide on ligikaudu 65% · Põhiliselt monosahhariidid Külmumistäpi mõjutavad tegurid *Suhteline kõvadus - antud temperatuuril külmunud vee osamass külmumistäpp. *Kui segu külmumistäpp langeb, jab antud temperatuuril rohkem vet külmumata ning valmistoode on pehmem. *Igale 1,0% rasvata kuivainele segus vastab külmumistäpi langus 0,06 C *Rasvasisaldusel mõju puudub. Lisaained Stabilisaatorid on ained, millel on võime dispergeerida vedelat faasi ja seega siduda suurel hulgal veemolekule
Heterotroofid saavad oma eluks vajaliku energia toidus leiduva orgaanilise ainete oksüdatsioonil. Metabolism-organismis asetleidev sünteesi ja lagundamise protsess, mis tagab aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Metabolism jaguneb assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks Dissimilatsioon-lagundamisprotsessid-(hüdrolüüs)- kaasneb energia vabanemine. Energia talletatakse makroergilistesse(energiarikas) ühenditesse- ATP Assimilatsioon- sünteesiprotsessid (saadakse valke, sahhariide, lipiide, nukleiinhappeid) Sünteesiks vajatakse lähteaineid, energiat(ATP-keemilise energia varu) taimed fotosünteesiks-valgusenergia sahhariidid on esmased ja kõige kiiremini kasutatavad energiaallikad ATP- adenosiintrifosfaat-(ribonukleotiid) universaalne energia talletaja ja ülekandja, toimub kõigi rakkude metabolismis( glükolüüsi, käärimise, hingamise, fotosünteesi käigus) ADP- adenosiindifosfaat GTP-(ribonukleotiid) Glükoosi lagundamine-
Jäätise tehnoloogia Polüdekstroos on veeslahustuv, madala kalorsusega (1 cal/g) vähemagus täiteaine, mida valmistatakse glükoosi polümerisatsioonil. Kasutatakse sahharoosi või teiste suhkrute asendamiseks. Naturaalse magusainena kasutatakse jäätisesegudes mett. Mesi koosneb ligikaudu võrdsetes proportsioonides glükoosi ja fruktoosi segust vees. Mee üldine kuivaine on 75- 80%, millest sahhariide on ligikaudu 65%. Kuna mees sisalduvad sahhariidid on põhiliselt monosahhariidid, mis võivad arvestataval määral alandada külmumistäppi, seepärast tuleb mett kasutades meeles pidada, et valmistoodet on raske külmutada ja säilitada. Seepärast on otstarbekas kasutada kombineeritult mett ja sahharoosi vahekorras 1:1. Tavaliselt kasutatakse mett ainult eritoodetes, seda nii kulutuste kui ka tehnoloogiliste probleemide tõttu.
· liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . · kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad- seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos,
ferredoksiini ning tsütokroomide vahendusel tagasi P-le. Tsükliline elektrontransport tagab üksnes ATP sünteesi ning ei kaasne NADP redutseerimine ega O2 eraldumine 8. CO2 sidumine fotosünteesis. Calvini tsükkel. # Ensüüm Rubisco. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide jada, mille käigus seotakse õhulõhede kaudu sisenenud CO2 ja moodustatakse valgusstaadiumi tulemusena tekkinud NADPH ja ATP molekule , kasutades sahhariide. Vabaneb hapnik. Reaktsioonid leiavad aset kloroplasti stroomas. 3 osa: Karboksüülimine, redutseerimine ja aktseptori regenereerimine. Karboksüülimine: Seotakse Ribuloos-1,5-difosfaat ja CO2, moodustub 6 süsinikuline vaheprodukt, mis vee osavõtul laguneb kaheks fosfoglütseraadi molekuliks Redutseerimine: 3-fosfoglütseraadi karboksüülrühmast moodustatakse süsivesikud. Regenerereerimine: redutseerimisfaasis moodustunud trioosidest ribuloos -1,5-difosfaadi
sünteesitakse täiendavalt NADH ja FADH2. 13.TCA tsükli roll rakkude metabolismis. Energiakandjate saaids TCA iga ringiga(mitu mol ja mollised)? Kus TCA tsükkel aset leiab? TCA tsükkel on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. Tsitraaditsükkel on organismide ainevahetusraja keskne protsess, sest tsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariide, rasvu ja valke CO2-ks ja veeks, kusjuures selle käigus vabaneb suur osa organismi elutegevuseks vajalikust energiast. Samuti on tsitraaditsükkel mitmete oluliste anabolismireaktsioonide eelduseks, näiteks teatud aminohapete süntees. Eukarüootsetes organismides toimub tsükkel mitokondri maatriksis. 14.Millised elektronide transpordisüsteemi puudutavad näited vastavad tõele? a)ETS´is toimub CoA reoksüdatsioon b)ETS´is kuuluvad elektronide kandjad rühmitatakse 2 f-sesse kompleksi
pikad pausid. Toidukordade vahepeal olgu janujook puhas vesi. Kuni viis toidukorda päevas ning söögikordade vahepeal näksimise vältimine annab süljele aega happerünnaku tagajärjed taasmineraliseerida. Tähtis on juba beebieast harjuda janu korral vett jooma. Hambavaenulikud toidud Hambavaenulikud on toidud, mida biofilmi mikroobid on võimelised oma elutegevuses kasutama. Kuna peaaegu kõik toidud peidavad endas sahhariide, siis võib ka öelda, et pea kõik toidud on teiste ebasoodsate tegurite kokkulangemisel hammastele ohtlikud. Kaariesekahjustuse tekke ehk happerünnaku tugevuse seisukohalt on kõige olulisem toidu suhkrusisaldus. Hammastele kõige ohtlikum on valge suhkur ehk sahharoos, millest biokile streptokokid, lisaks võimsale happerünnakule, sünteesivad sidusainena toimivat rakuvälist polüsahhariidi. See maatriks võimaldab katul kleepuda siledale hambapinnale, muudab selle kohevaks ja
SAHHARIIDID 1. Sahhariidid ehk süsivesikud · Sahhariidid ehk süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide hulka kuuluvad näiteks: suhkur, tärklis, tselluloos, glükoos, fruktoos jne. 34 2. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud · Monosahhariidid ehk monoosid üks rühm sahhariide, mille ahelas on tavaliselt viis (pentoosid) kuni kuus (keksoosid) süsiniku aatomit. Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Süsivesinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide oos. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6), riboos (C5H10O5), desoksüriboos (C5H10O4). · Keemilised omadused:
aine oksüdatsioonil. · Heterotroofid on loomad · seened · bakterid METABOLISM organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.).' Assimilatsioon - Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid). Näiteks: fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon- Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%).
SAHHARIIDID 1. Sahhariidid ehk süsivesikud · Sahhariidid ehk süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide hulka kuuluvad näiteks: suhkur, tärklis, tselluloos, glükoos, fruktoos jne. 34 2. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud · Monosahhariidid ehk monoosid üks rühm sahhariide, mille ahelas on tavaliselt viis (pentoosid) kuni kuus (keksoosid) süsiniku aatomit. Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Süsivesinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide oos. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6), riboos (C5H10O5), desoksüriboos (C5H10O4). · Keemilised omadused:
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
SAHHARIIDID 1. Sahhariidid ehk süsivesikud · Sahhariidid ehk süsivesikud orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises. Sahhariidide hulka kuuluvad näiteks: suhkur, tärklis, tselluloos, glükoos, fruktoos jne. 34 2. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud · Monosahhariidid ehk monoosid üks rühm sahhariide, mille ahelas on tavaliselt viis (pentoosid) kuni kuus (keksoosid) süsiniku aatomit. Molekulis on üks karbonüülrühm ja mitu hürdoksüülrühma. Süsivesinikahel on tavaliselt hargnemata. Nime tunnuseks on lõppliide oos. Tuntumad on näiteks: glükoos ehk viinamarjasuhkur (C6H12O6), fruktoos ehk puuviljasuhkur (C6H12O6), riboos (C5H10O5), desoksüriboos (C5H10O4). · Keemilised omadused:
· Valgud (proteiinid) Valgud on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille aminohapped on peptiidsidemetega (-CO-NH-) seotud pikkadeks ahelateks. Valgud on elusorganismide põhikomponendid. Lihtvalgud ehk proteiinid koosnevad ainult amiinohappeist. Lihtvalgud on kollageenid (sidekoe, luude, naha jms struktuurvalgud), keratiinid (villa, karvade, küüniste valgud), fibroiinid (albumiinid jt). Liitvalgud ehk proteiidid sisaldavad peale lihtvalgulise osa aga veel mittevalgulist komponenti nagu sahhariide, rasvu, fosforit, mettallioone jt. Liitvalgud on näiteks piimavalk kaseiin, hemoglobiin, ensüümid jt. Valgud (ehk proteiinid) on seega biopolümeerid, mille koostisse kuulub 20 lihtsat nn valgulist aminohapet. Iga individuaalse valgu jaoks on iseloomulik tema koostisse kuuluvate aminohapete kindel kogum ja nende protsendiline koostis. Proteiinid on üsna stabiilsed oksüdatsiooni suhtes, sobiva temperatuuri ja niiskuse juures toimuvad vaid väikesed keemilised muutused
5. Spoori idanemisest alates 1-2 h möödudes algab DNA süntees 6. Spoori lagunenud kestast väljub kasvutoruke, millest moodustub vegetatiivne rakk o Spoori omadused: Talub hästi kuivust, kiirgust, toksikante Metaboolne aktiivsus on madal mRNA sisaldus on madal Makromolekulide sünteesi ei toimu Korteks sisaldab hõredalt kokkuõmmeldud peptidoglükaani Paks mitmekihiline kest · Koosneb valgust · Sisaldab sahhariide · Vähendab tundlikust lüsotsüümile ja peroksiididele Sisaldab rohkesti dipikoliinhapet · Vähendab kuumatundlikust Sisaldab ühe koopia kromosoomist, ribosoome, tRNAsid, osasid ensüüme ja varuvalke · Glükoosiensüümid on vajalikud ATP sünteesiks · Spooris on ka rohkesti fosforglütseraati, mis on energeetiliseks varuaineks Spoor on termoresistentne · Sest et on väike veesisaldus
Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks (hõlpsasti konverteeritav ATP- ks). Glükolüüsiensüümid on vajalikud ATP sünteesiks PGA arvel. 7. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest. Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. 8. Paks spoorikest (coat) koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsotsüümile ja ka peroksiididele. Kui kest puudub, siis pääseb lüsotsüüm hästi ligi korteksi peptidoglükaanile. 9. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole. Bakterid moodustavad spoore aktiivse kasvu lõppedes, kui tingimused muutuvad ebasoodsaks (välise toitaineallika otsalõppemine, jääkainete kogunemine, kuivus).
CoA vahel. Selle tagajärjel tekib sidrunhape ja CoA vabaneb. (Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. Tsitraaditsükkel on organismide ainevahetusraja keskne protsess, sest tsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariide,rasvu ja valke CO2 ja veeks, kusjuures selle käigus vabaneb suur osa organismi elutegevuseks vajalikust energiast. Samuti on tsitraaditsükkel mitmete oluliste anabolismireaktsioonideeelduseks, näiteks teatud aminohapete süntees.) 5. Glüoksülaaditsükkel. Glüoksülaaditsükkel toimub sahhariidide, etanooli, rasvhapete jt ainete täiendavaks katabolismiks. (puudub loomsetes organismides). Glüoksülaaditsükkel väldib erinevalt
kui ka anabolismis (amfiboolne) - Tsitraaditsükli funktsioneerimishäired on organismile ohtlikud Tsitraaditsükkel (ka Krebsi tsükkel, ka sidrunhappetsükkel, TCA-tsükkel, di- ja trikarboksüülhapete tsükkel) on enamikul aeroobsetel organismidel toimuv ensüümide katalüüsitud biokeemiliste reaktsioonide tsükkel, mis toimumiseks vajab hapniku manulust. Tsitraaditsükkel on organismide ainevahetusraja keskne protsess, sest tsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariide, rasvu ja valke CO2 ja veeks, kusjuures selle käigus vabaneb suur osa organismi elutegevuseks vajalikust energiast. Samuti on tsitraaditsükkel mitmete oluliste anabolismireaktsioonide eelduseks, näiteks teatud aminohapete süntees. Tsitraaditsükli olulisus organismis. Tsitraadi tsükklil on palju ülesandeid. Tsükkli tulemuseks on ühe mooli glükoosi kohta 38 ATP molekuli . Samas kutsutakse tsitraaditsükklit ainevahetuse keskseks keskuseks
liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on :
tasakaalustatud, mis tähendab, et see peab olema võimalikult mitmekesine ning sisaldama piisaval hulgal olulisi toitaineid. Peamised toitained, mida inimene oma toidust peab saama on järgmised: Valgud (ehk proteiinid) Peamised toiduaineid, mis sisaldavad hulgaliselt valke on tailiha, linnuliha, kala, kohupiim ja teised piimatooted, munad, pähklid ja kaunviljad. Süsivesikud (ehk sahhariidid) Süsivesikud on organismis peamiseks energiaallikaks. Sahhariide on võimalik saada süües puuvilju, juurvilju, pagari- ja makaronitooteid, teravilja helbeid, müslit, putrusid, kartulit ning juues mahlu. Lisaks sisaldavad teraviljatooted hulgaliselt kasulikke taimseid kiudaineid, mineraale ja vitamiine. Rasvad (ehk lipiidid) Rasvad jagunevad peamiselt loomset päritolu küllastatud (loomaliha, sealiha, munad, pekk, koorevõi, rõõskkoor, jäätis, juust täispiim) ja küllastamata, peamiselt taimeõlideks
2. Talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante 3. Metaboolne aktiivsus on madal 4. mRNA sisaldus on madal 5. Makromolekulide sünteesi ei toimu 6. Sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja mõningaid valke. Rohkesti fosfoglütseraati, mis on energeetiliseks varuaineks. 7. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet, mida sünteesitakse diaminopimeelhappest. 8. Paks spoorikest koosneb peamiselt valgust, on ka sahhariide. 9. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole. 58. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? Võivad säiluda idanemisvõimelised väga kaua. Spooride säilumist võib mõjutada kosmiline kiirgus, mis põhjustab DNA kaheahelalisi katkeid. Kui kiirgus on mõjunud spooridele pikka aega, siis on spoori DNA nii kahjustunud (lagunenud), et spoor enam ei idane
soojushulk (energia). Seda suurem, mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste ning mida rohkem on kütuse koostises vesinikku. Toiduained on ained, mida me iga päev lauale paneme ja sööme. Nad sisaldavad toitaineid, mis annavad meile energiat. Tähtsamad toitained on sahhariidid, rasvad, valgud, vitamiinid ja mineraalained, mis kõik annavad meile energiat ning hoiavad õige toitumise korral tervist. Toiteväärtus näitab, kas toit sisaldab vajalikul hulgal energiat, valke, rasvu, sahhariide, vitamiine, lisaaineid ning mineraalaineid. Gaasides on molekulide vaheline kaugus nii suur, et nende vahel sidemeid praktiliselt pole. Vedelikes ja tahketes ainetes on molekulide vaheline kaugus väike ja sellepärast esinevad molekulide vahel vastastikused tõmbejõud. Vastastikused tõmbejõud on nõrgad ja nende lõhkumiseks peab kulutama vähe energiat. Aatomite ja ioonide vahel esinevad erilised sidemed. Keemiliseks sidemeks nimetatakse aatomite või ioonide vahelisi
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist ...
· liikumine- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . · kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide. 4.Nukleiinhapete lühiiseloomustus Nukleiinhapped- on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni kandja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. 4.Nukleotiidide lühiiseloomustus Nukleotiidid on nukleiinhappe monomeerid.
lülidest ehk monomeeridest. Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, mis on fotosünteesi käigus sünteesitud glükoosi varu (talletunud tärklise kujul), tselluloos, samuti sünteesitud glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes. Sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks, varuainena ning ehitusliku elemendina. 4. Lipiidide iseloomustus Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad rasvad ehk lihtlipiidid, õlid, vahad ja steroidid. Lipiide kasutavad organismid energiaallikana, nende oksüdeerumisel vabaneb 2 korda rohkem energiat ehk 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. Samuti
lülidest ehk monomeeridest. Tuntumad polüsahhariidid on tärklis, mis on fotosünteesi käigus sünteesitud glükoosi varu (talletunud tärklise kujul), tselluloos, samuti sünteesitud glükoosist ning mis on taime rakukesta ja tugikoe rakkude peamine koostisosa, kitiin, lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta peamine koostisosa, ja glükogeen, loomne tärklis, mida sälitatakse glükoosivarudena maksas ja lihastes. Sahhariide kasutatakse peamiselt energia saamiseks, varuainena ning ehitusliku elemendina. 4. Lipiidide iseloomustus Lipiidid on vees mittelahustuvad orgaanilised ühendid, mille alla kuuluvad rasvad ehk lihtlipiidid, õlid, vahad ja steroidid. Lipiide kasutavad organismid energiaallikana, nende oksüdeerumisel vabaneb 2 korda rohkem energiat ehk 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagunemisel. Samuti
Metabolism jaguneb kaheks: 1) dissimilatsioon, 2) assimilatsioon. Dissimilatsioon on organismi kõik lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil järk-järgult lihtsama ehitusega molekulideks. Enamiku dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine. See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse (ATP, GTP, CTP, UTP). Assimilatsioon on organismis kõik sünteesiprotsessid. Saadakse sahhariide, lipiide, valke nukleiinhappeid jt. Vajatakse ATP-d. 12. Heterotroofne energiavarustus: hingamine ja käärimine Enamikus organismides talletatakse glükoosivarud polüsahhariididena tärklise (taimedes) või glükogeeni (loomades) kujul. Glükogeen lagundatakse glükoosiks, seejärel MLB 6001 Üldbioloogia 17 toimub glükoosi järk-järguline oksüdatsioon, mille käigus vabanev energia salvestatakse ATP molekulidesse
ensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati (PGA), mis on energeetiliseks varuaineks. 6. Spooris on rohkesti dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest. Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. 7. Paks spoorikest koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsosüümile ja ka peroksiididele. 8. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, teihhuhappeid seal pole.
Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Fosfolipiidid osalevad isolatiivses funktsioonis e. eraldavad rakke väliskeskkonnas. Tänu membraanile saavad osad ained siseneda otse rakku (vesi, hapnik) ja osad ei saa(valgud, süsivesikud). Glükolipiidid kaitsevad rakku ph kõikumise eest. Rakumembraanis on ka kolesterooli, valke, sahhariide. 2. 3. Selgitage a) miks sobib vedelmosaiik-mudel biomembraanide struktuuri kirjeldamiseks? b) mida mõistetakse membraanide asümmeetria all? a) vedelmosaiigi mudel: lipiidide meri, milles ujuvad valgu jäämäed - lipiidne kaksikkiht on vaid inertne substraat valkainetele. membraanis sisalduvad lipiidid ja membraanivalgud liiguvad vabal küljele ja tagasi, see näitab, et membraan ei ole tahke, vais pigem vedel.
Trikarboksüülhappe tsükkel (TKT, tsitraaditsükkel, Krebsi tsükkel) on mitokondrites toimuv tegelikult organismi keskne metaboolne rada, mis seostab süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolismi. Kataboolses mõistes on TKT põhirolliks atsetüül-CoA täielik lõhustumine süsihappegaasiks ja veeks ning lõhustumine energiamuudu arvelt rohke ATP tootmine. Glükoosi täielik oksüdatsioon toimub TKT ja hingamisahela koostöös. Tsitraaditsükli käigus oksüdeeritakse enamik sahhariide, rasvu ja valke CO2ks ja veeks. Selle käigus vabaneb suur osa organismi elutegevuseks vajalikust energiast, mitmete anabolismi reaktsioonide eelduseks. 38. Pentoosfosfaaditsükkel ja selle bioloogiline tähtsus. Glükoosi aeroobse oksüdatsiooni rada, toimub tsütoplasmas · I etapp: pöördumatu, oksüdatiivne, tekib NADPH, võtmeensüümiks G6PDH · II etapp: pöörduv, tekib riboos-5-P Toodab pentoosfasfaate ja NADPH( redutseeriv metaboolne energia)
Positiivne - organismi tulnud lämmastiku hulk ületab organismist väljunud lämmastiku hulga. Negatiivne - organismist väljunud lämmastiku hulk ületab organismi tulnud lämmastiku hulga. Kehalise töö ajal on lämmastikubilanss negatiivne, peale taastumist muutub positiivseks. Süües palju valgurikast toitu, muutub negatiivseks. Kasvuea vältel on bilanss positiivne, täiskasvanuna on tasakaalustatud, vananedes muutub negatiivseks. 34. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikuid e. sahhariide jaotatakse molekuli ehituse alusel liht- e. monosahhariidideks ja liit- e. polüsahhariidideks. Süsivesikud on peamised energia allikad organismis 1g süsivesikutest on võimalik toota 4,1 kcal energiat. Allikas - taimne toit: · tärklis · roosuhkur e. sahharoos · piimasuhkur e. laktoos · linnasesuhkur e. maltoos · puuviljasuhkur e. fruktoos. - loomne toit: · loomne tärklis glükogeen. Organismis talletatud: · maksa glükogeenina (ca 10% maksa massist)
Seejuures ei saa ap;a (pU)
- ,' seetottu - enarnikul j;izib see neutraalse liiheclale.
hkski organism otse vdliskeskkonnast rakkr-rde Tulenevalt aine- ja energiavahetuse isezirasus-
- ,,.rur irlest tilesehituseks kSlbulikke .alke, lipiide voi test on organismid kas k5igu- r.6i prlsisoojased.
' .,r'raktlli- sahhariide. Need tuleb koigil ise siinteesida. Kui inirnese kehaternperatr-rur ptisib ll7'C drn-
:'.-r rle, sest Organisrni lagundarnis- ja sunteesiprotsessid ber, siis lindudel on see 11...42 "C.Irnetajad ja lin-
-- ieetottu rnoodustavad terna ainevahetuse. Selle k;iigus nud ongi ainukesed piisis
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Suurtes kogustes inimesele mürgine Rafiidid ja druusid Ribosoomid Ülesandeks valkude süntees läbi transkriptsiooni Koosnevad kahest osast: väiksem ja suurem Ei sisalda membraani, vaid valke ja ribosoomi RNA-d Ribosoome toodetakse tuumas olevates tuumakestes Leidub vabalt mitokondrites, kloroplastides, tsütoplasmavõrgustikus, ühes rakus miljonid ribosoomid Polüsoom - ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga Endoplasmaatiline retiikulum Siledapinnalises toodetakse lipiide ja sahhariide ja suunatakse need tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalise ribosoomides toimub valkude süntees ja transport; valke ei toodeta päris valmis, et nad ei hakkaks reageerima. Valkude transport ER-st Golgi kompleksi toimub membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite abil – need punguvad ER-i teatud piirkonnast, kus ribosoome ERi küljes pole. Golgi kompleks 1) valkude ja lipiidide lõplik töötlemine ja pakkimine 2) lüsosoomide teke 3) rakumembraani tootmine
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
..350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300...1450 kcal. Lähtudes organismi üldisest energiabilansist, jõuame veidi teistsuguste soovitusteni. Nimelt peaksid süsivesikud organismi üldisest energiavajadusest katma umbes 60%. Juhul kui inimene saab toiduga ööpäevas 1450 kcal, siis süsivesikute arvele jääks ~900 kcal, mis absoluutarvudes on ligikaudu 220 g sahhariide. NB! See arv peegeldab süsivesikute täielikult omastatavat kogust. Toidus on alati tselluloosi ja teisi süsivesikuid, mida inimene ei omasta ning reaalne söödav kogus peab olema suurem. Seevastu inimene, kelle toidu energeetiline väärtus on 3000 kcal, peaks ööpäevas tarbima umbes 450 g süsivesikuid (vajatav 60% kaloreid peab olema tagatud). Kiudainete soovitatav hulk oleks 15...35 g ööpäevas. Osa autoreid piirdub väiksemate kogustega (15..
Valgusenergia- fotosünteesijad (rohelised taimed). Keemiline energia- kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas sümbioosis ainuraksete loomadega). Heterotroof. Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Nad lagundavad toiduga saadud orgaanilist ainet kahel eesmärgil: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteainete saamiseks. Assimilatsioon. Kõik organismi sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat. Nt fotosüntees, DNA ja RNA süntees. Fotosünteesi puhul saadakse energia küll päikeseenergiast, kuid teiste puhul on vaja siiski organismi sisest energiat, enamasti kasutatakse ATP molekule. 24 Dissimilatsioon. Organismis toimuvad lagundamisprotsessid
arvel sünteesitakse ATPd, mida on spoori idanemisel vaja. 6. Palju dipikoliinhapet. See esineb spooris Ca soolana ja sünteesitakse diaminopimeelhappest (kuulub peptidoglükaani). Mutandid, kes ei sünteesi dipikoliinhapet, on kuumatundlikud. Arvamus: dipikoliinhape ,,poeb" DNA ahelate vahele ja stabiliseerib DNA struktuuri. 7. Paks spoorikest (coat) koosneb peamiselt valgust (on proliini ja tsüsteiinirikas). Kestas on ka sahhariide. Kui teha mutandid, mille endospooridel ei moodustu kesta, siis on nad väga tundlikud lüsosüümile ja ka peroksiididele. Kui kest puudub, siis pääseb lüsotüüm hästi ligi korteksi peptidoglükaanile. 8. Korteks sisaldab hõredalt kokku õmmeldud peptidoglükaani, tehhuhapped puuduvad. Bakterid moodustavad spoore aktiivse kasvu lõppedes, kui tingimused muutuvad ebasoodsaks (välise toitaineallika otsalõppemine, jääkainete kogunemine, kuivus).
Peroksisoomid sisaldavad ensüüme, mis kasutavad orgaaniliste molekulide oksüdeerimiseks molekulaarset hapnikku. Osa neist ensüümidest toodavad keemiliste reaktsioonidega vesinikperoksiidi, mis on väga tugev oksüdeerija, teised jälle lagundavad seda. Taimerakkudes paiknevad membraaniga ümbritsetud kotikesed, mida nimetatakse vakuoolideks. Nad võivad võtta enda alla kuni 90% kogu rakusisesest ruumalast. Vakuoolid võivad sisaldada erinevaid lahustunud sooli või sahhariide, toksilisi jääkprodukte ja pigmente, mis osalevad taime õite ja lehtede värvuse kujundamisel. Vakuoolid aitavad taimerakkudel tagada kõrget siserõhku. 7 Mitokondrid ja kloroplastid on arenenud prokarüootsetest rakkudest, mis on kunagi sattunud suurema raku sisse. Neil organellidel on oma geneetiline materjal, mis sageli esineb DNA rõngasmolekulina nagu seda on ka bakterite kromosoom
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
