1: 1/3= 3 sek. Kesktõmbe kiirendus. a =v2:r Arvutage autokaal, kui ta liigub üle kumera silla kiirusega 90 km/h .Silla kumerusraadius r=300 m, automass 2tonni. Andmed: m= 2t r= 300m g=10 Leian a. a= v2:r a= 25*2: 300= 625:300= 2,1 m/s2 P= m(g+-a) Pa= 2000(9,8+2,1)_23800N Pb= 2000(9,8-2,1)= 12400N Füüsika 26.11.12 Tämber e kõla värv, hääletoon (kohati), tooni eripära, kõla. Ülemtoone tekitavad kõik muud elemendid, kõri, hambad, põsed jne, need võnguvad mingitel teistel sagedustel. Heli valjudust mõõdetakse : põhiühik B, aga enamasti kasutatakse dB Nt lennuki müra on 120 dB, tavaline kõne 40 dB, vaikne öö, kella tiksumine 10dB Õhus leviv heli on keskeltläbi 332 m/s Vee leviv heli on keskeltläbi 1450 m/s Raua leviv heli on keskeltläbi 4900 m/s Soojusõpetus 1. Mikrobarameetrid- füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nt: molekuli mass, molekuli kiirus, molekuli mõõtmed. 2
Lisaks kõrguse määramisele mõõdetakse: Laine kõrgus ja tuule kiirus ookeanides Enamike pindade karedus ja tagasihajumise koefitsent Mõõtmistel cm-täpsuse saavutamine nõuab väga täpset orbiidi asendi tundmist. Arvesse tuleb võtta ka raadiosignaalis tekkivaid häireid. Signaali edasi-tagasi liikumist võivad mõjutada veeaur ja elektronid atmosfääris, mere olek ja paljud muud tegurid. Häireid saab korrastada tehes mõõtmisi abivahenditega, erinevatel sagedustel või modelleerimise teel. Altimeetria tähtis osa on andmete töötlemine nende kasutamiseks eri valdkondades. Jason 1 NASA/CNES Saadeti orbiidile 2001 Okeanograafilise missiooniga: jälgib ookeani tsirkulatsiooni, uurib seoseid ookeani ja atmosfääri vahel, täiendab globaalseid kliimaprognoose ja ennustusi, jälgib El Ninot ja ookeani keeriseid. 5 instrumenti, millest üks Poseidon 2 on radar altimeeter, mis mõõdab kõrgust mere kohal Mere veetaseme mõõtmine
millel on algselt 20 päikese mass. Kuid nad kaotavad suure osa oma massist väga kiiresti ning sellepärast on kogu see moodustis sarnane tähetuulega, mis võib liikuda 2000 km/h kiirusega. WF- tähed on väga kuumad nende pinnatemperatuur on 25 000 K-nist kuni 50 000 K-nini. Enamustel tähtedest on spektril olemas neelavad ribad, mis on tekkinud üleliigset energiat neelavatest ainetest, mis neelavad energiat vaid kindlatel sagedustel. Ent kiirgeribadega tähti ei ole palju ning nad on olemuselt ebatavalised ja erilised. Kiirgusvihud WR tähtede spektrumis olevate kiirgus vihkude olemus ning tekkimine oli aastakümneid saladuseks, kuni Edward C. Pickering avaldas teooria, et vihud on tekkinud erilises olekus oleva vesiniku kogumi tõttu. Alles hiljem avastati et vihud on tekkinud ühe teise, 1868 aastal avastatud elemendi, heeliumi kaasamisel. Lisaks heeliumile on WR-tähtede kiirgusribades veel ka süsiniku,
Töö nr. 2 nimetusega SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED aines LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 5. aprill 2001 brigaadiga koosseisus: Veiko Lepp Anneli Kaldamäe Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töö käik
Automaatikainstituut Mõõtmine SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED Labor 2 Teostatud brigaadiga koosseisus: Esitatud ........................ Kaitstud ........................ Üliõpilane: Tallinn 2007 Üldine iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid multimeeter B737 multimeeter B740/4 generaator G3112 ostsillograaf C183 fasomeeter F234 1. Vahelduvpinge mõõtmine Skeem:
Töö iseloomustus Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk Tutvumine signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtevigade määramine. Kasutatud seadmed -- Multimeeter B7-37 -- Multimeeter B7-40/4 -- Generaator G3-112 -- Ostsillograaf C1-83 -- Fasomeeter F2-34
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Töö nr. 2 SIGNAALIDE MÕÕTESEADMED LAV3730 Mõõtmine Töö tehti 11. aprill 2002 brigaadiga koosseisus: Aruanne üliõpilane aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistatega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine skeemi, mõõtemääramatuse arvutamine. Töövahendid: Multimeeter B7-37, multimeeter B7-40/5, generaator G3-112, ostsillograaf C1-83, fasomeeter F2-34, ühenduskaablid, klemmliist. Töökäik: 1. Vahelduvpi...
5 Mbit/s alla 5400 meetrise liiniga DMT-modulatsioon põhineb sagedusriba jagamisel 256-eks alamkanaliks, millest igaühte jälgitakse mõlemalt poolt signaaliprotsessoriga, et vähendada ülekandevigu ja häireid. Kontrollkanali jaoks reserveeritakse abonendi poolt võrgu suunas 16 kb/s liin. Võrgust abonendi suunas riba jaotatakse 4 kHz-i tükkideks, milledes igaühes võib üle kanda 0-11 bitti infot sümboliosa kohta. Tavaliselt madalamatel sagedustel suudetakse paremini tagada andmete veatu edastamine. Suur veakindlus tuleneb ka sellest, et kui juhuslikult märgatakse, et näiteks AM-raadio segab edastust teatud sagedusel, siis selle sagedusriba võib jätta kasutamata ja andmeedastus jätkub normaalselt. Kui see ei aita võib kasutada ka trellkodeerimist. Kuigi üleslaadimis- ja allalaadimiskanalid on osaliselt kattuvad, kajaeemaldustehnika tagab ikkagi toimiva ühenduse, sel juhul kasvab ka maksimaalne ribalaius
* A lg s k e e m * K S -k o rre k ts io o n ig a Impulssvõimendite LLR laiendamiseks ilma võimenduseta kasutatakse spets korrektsioonlülitusi sageduskarakteristiku laiendamiseks. Kõrgete sageduste suunas kasutatakse KSK-d (ehk rööpkorrektsiooni) ja neg. TS-i. Lihtsa KSK puhul lülitatakse kollektortakistiga Rk järjestikku väikese induktiivsusega korrektsiooni- induktiivsus L. Madalatel ja keskmistel sagedustel on šuntiva parasiit- ja kollektortakistuse mahtuvustakistus Ckm suur ja korrektsioonpooli induktiivtakistus XL väike ning nende toimet pole vaja arvestada. Kõrgetel sagedustel hakkab XCkm vähenema ja L piirudmisel hakkab sageduskarakteristik langema. L-i sisseviimisel skeemi ja selle õige valikuga neil sagedustel, kus algab võimenduse vähendamine, avalduvad L-ist ja Ckm-ist tekkinud rööpvõnkeringi resonantsnähtused. Sageduse lähenemisel resonantssagedusele
kvanteerimismoonutus tekib analoog-digitaal muundamisel. faasi värelemine impulssi juhuslik nihkumine soovitud asukoha suhtes. 4. Sidekanali läbilaskevõime suurendamine (tihendusmeetodid). Sidekanali läbilaskevõime suurendamiseks kasutatakse järgmiseid tihendusmeetodeid: sageduslik tihendamine (FDMA) suurt sagedusriba jaotatakse väiksemateks osadeks, seega üheaegselt edastavad mitu saatjat erinevatel sagedustel. ajaline tihendamine (TDMA) ajatelje jaotatakse väikseteks ajapiludeks, seega tegelikult üheaegselt edastab ainult üks saatja, kuid on kasutusel terve sagedusriba. koodide alusel tihendamine (CDMA) edastusel kodeeritakse ja dekodeeritakse teatud kasutajale määratud infot antud kasutajale eraldatud unikaalse (ortogonaalse) koodi abil, seega kõik saatjad saavad üheaegselt kasutada sama sagedusriba.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine:IRT3930, Side Laboratoorse töö:.Analoogtelefon Aruanne Täitja:Egert Pärna Juhendaja:Marika Kulmar Töö sooritatud: 12.15.07 Aruanne esitatud............................................................................................................... /kuupäev/Aruanne tagastatud.......................................................................................................... Aruanne kaitstud............................................................................................................... /kuupäev/ 1 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erineva...
Karjades on kindel sisehierarhia, karja juhtkoha jagavad omavahel kõige suuremad isasloomad. Karja juhtpositsioon jagatakse duellis, kus vastased jagavad teineteisele pea- ja kaelahoope, kuni üks neist taandub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi. Kaelkirjak häälitseb enamasti inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz), kuigi võib täheldada nohisemist ja huilgamist. Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni 28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga. Kaelkirjak ja inimene Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m.a (Vana-Egiptusest). Teada on
(vastus koos põhjendusega) Spektripildil on valjemini vilistatud kui signaalpildil. Spektripildil on amplituud 122.4658mV ja signaalipildil on amplituud 42.125mV. Mida suurem on amplituud, seda valjem on heli. 2.4 Vokaal Vokaal: õ Tipust tipuni amplituud: 3.9875V Pinge amplituud (maksimaalne kõrvalekalle Tähistada spektripildil nendel tasakaaluolekust): 1.9938V sagedustel olevad spektrijooned. Periood (kõige pikem): 5.7ms Center 1 kHz, span 2 kHz. Sagedus (kõige madalam): 175.44Hz Periood (kõige lühem): 2.2ms Sagedus (kõige kõrgem): 454,55Hz 2.5 Kutsesignaal Tipust tippu amplituud: 200V Pinge amplituud: 100V Periood: 40ms Sagedus: 1 / 0,004 = 25Hz 3. Individuaalülesanne Joonistada antud signaali kuju pilt ja spektripilt: y = Um⋅sin(ω⋅ t+φ), kus y on signaali kuju,
Võimendus teguri keskmistel astmel määrab tagasiside ahel see on toitepingest mõnevõrra väiksem. 8.Ühissignaali summutus tegur- See on op võimendi võimendus R1 ja R2 suhe, ülemise sagedus piiri määrab aga tagasiside ahelas olev kondensaator C2, sest teguri ja ühispinge võimendus teguri suhe. Kui mõlemasse sisendisse anda samaaegselt ühesugune kõrgematel sagedustel tugevneb negatiivne tagasiside läbi selle kondensaatori põhjustades vajaliku signaal ja kui op võimendi oleks mõlema sisendi suhtes ideaalselt samasugune, siis peaks see summutus sagedus karakteristika languse koos ülemise sagedus piiri määramisega. Tagasiside ahelasse võib tegur olema lõpmatta suur. See tähendab et väljund pinge peaks olema 0
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 16.12.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 20 OT: Hääle kiirus Töö eesmärk: Töövahendid: Hääle lainepikkuse määramine Heligeneraator, telefon, mikrofon, õhus. ostsilloskoop, Quincke toru. SKEEM Teoreetilised alused Laine levimisel keskkonnas kehtib seos = Teooria annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi = 2 Seega kui hääle kiirus antud gaaasis on määratud, võib arvutada = järgi. ...
RFIF tooteid on saada nii võtmehoidjana, kõevõruna, kellana, kaardina, paberil ja jne. Kaardid võivad olla valged, numereeritud, varustatud magnetribaga, offsetis trükitud, termos trükitud, korduvtrükitava kattega. · Madalsagedustel 125 ja 134 kHz · Kõrgsagedustel 13,56 MHz · Eriti kõrgetel sagedustel 968 MHz · Transpordi- ja maksesüsteemides kasutatakse üle maailma eranditult 13.56MHz magnetväljasidestusega tehnoloogiat. Euroopas ja Ameerikas kasutatakse ISO/IEC 14443 A ja B RFID tehnoloogiaid. · Reeglina kasutavad selliseid süsteemid passiivset RFID tehnoloogiat, kus kaart ei sisalda patareid: kaart vastab lugemisseadme raadiopäringule omakorda raadiovastusega, kasutades puhtalt lugemisseadmest kiiratavate raadiolainete energiat.
Suurema kui kriitilise nurga all kiiratud laine läheb avakosmosesse. 5. Mürade ja Doppleri efekti mõju raadiolainete levile. Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Signaali levi mõjutavad looduslikud ja tööstuslikud mürad. Atmosfääris on mürad tingitud staatilistest laengutest ja välgust. Doppleri effekt on saatja näiv sageduse muutumine kui saatja või vv liigub. Efekti mõju on suurem mobiilse side sagedustel 300-3000MHz ning digitaalmodulatsiooniga sidesüsteemide korral. Kui liikuv vv läheneb otseteed saatjale, iga järgnev lainetsükkel peab läbima väiksemat vahemaad vv antennini võrreldes eelmisega ning vastuvõetav sagedus suureneb. Kui vv eemaldub saatjast, siis iga järgnev lainetsükkel peab läbima suurema tee kui eelmine sagedus väheneb. 6. Selgitada, kuidas toimub ultralühilainete (meeterlainete) levi, levikauguse määramine.
Frequency (rad/sec) Joonis 7. Võnkelüli amplituudi- ja faasisageduskarakteristik 7 Amplituudi- sageduskarakteristiku graafikul on näha, et süsteem võimendab väljundit, mis on tingitud resonantssagedusest. Kui sumbuvustegur on väike, siis on resonantssagedusel esinev piik teravam. Faasi-sageduskarakteristiku graafikult näeme, et kõrgematel sagedustel läheneb karakteristik -180 –le ning madalamatel sagedustel nullile. Vahepealne järsk osa on tingitud resonantssagedusest, mida väiksem on sumbuvustegur seda järsem on langus. Bode Diagram From: Constant (pt. 1) To: Transfer Fcn (pt. 1) 0 5 10 Magnitude (dB) 15 20
piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5. Milleks ja kuidas vältida kasutatavate kaablite ja üleminekute sumbuvusest tingitud vigu uuritava seadme mõõtmistel? 6. Leida lainepikkus sagedustel 440 ja 500 MHz =c/f 1) 0,68m 2) 0,6 m 7. Järgmiste ühikute teisendamine: dBmmW 10log(mW) ja 10(dBm/10) dBP1/ P2 ,U1/ U2 2 ANTENNI SISENDTAKISTUSE MÄÄRAMINE 1 Mis on antenni sisendtakistus? Milleks on vaja seda määrata? Antenni sisendtakistus Z on takistus, mida antenn avaldab oma sisendahelale. See on kompleksne suurus, sest koosneb nii aktiiv- kui ka reaktiivosast ning sõltub sagedusest. 2 Kuidas mõõta koormuse komplekstakistust liini abil? 3 Seisulaine mõiste
Generaator toodab kuni 40 millivatti energiat. Sarnast tehnoloogiat esitas Sveitsi tootja "SMART" käekellad Sequent. Kell töötab käe löökide kulul käies. Vedru asemel on asetatud generaatorid, mis muudab koormuse võnked elektriks. Uurijad ülikoolist Vanderbilt leiutasid element, mis toodab elektrivoolu inimkeha liikumistega. Seade on väike ja saab kinnitada riiete külge. Teda uuedus selles, et isegi väikseima liikumise energia kogutakseseade, st sagedustel kuni 0,01 Hz ja see genereerib pidevalt. Sellel tehnoloogial on kõige parem väljavaade kasvatada ära nii, et saab laadida teie nutitelefonit käigu ajas. Aga teadlased näevad ebatavalisi võimalusi: näiteks, riided milles sisseehitatud triibuga ja spetsiaalsega vedelikuga, mis saab muuta värvi ja INIMENE-PATAREI AITÄH KUULAMAST
(2) Kui töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(C) (edaspidi meetmeterakendusväärtus), tuleb rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid. (3) Infraheli piirnormid on järgmised: 1/3 oktaavriba kesksagedus Hz: 2; 2,5; 3,15; 4;5; 6,3; 8; 10; 12,5; 16; 20 Helirõhutase dB: 130, 126, 122, 118, 114, 110, 100, 102, 98, 94, 90 (4) Ultraheli piirnorm sageduspiirkonnas 2025 kHz on 105 dB ja sagedustel üle 25 kHz on 115 dB. (5) Kui mõnel tegevusalal päevane müraga kokkupuute tase erineb tööpäeviti oluliselt, võib müraga kokkupuute piirnormide ja meetmete rakendusväärtuste kohaldamiseks päevase müraga kokkupuute taseme asemel kasutada nädalast müraga kokkupuute taset (LEX,nädal) järgmistel tingimustel: 1) nädalane müraga kokkupuute tase ei ületa 85 dB(A); 2) terviseriskide vähendamiseks on rakendatud asjakohaseid abinõusid.
väiksemal mudelil (nt. Apple Macbooc Air) puududa pesa juhtmega internetiühenduse jaoks. WIFI leiab ka enamuset nutitelefonidest ja taskukonsoolidest. WiFI võimaldab paljudel inimestel ühenduda internetiga samaaegselt olles erinevates kohtades (muidugi leviala piires). Ühe tugijaama levi katab üldjuhul keskmise kontori või kodu. WIFI on traadita internet ehk see levib läbi õhu raadiolainete kaudu. WIFI töötab enamasti 2,4 GHz sagedusel, aga on olemas ka kõrgematel sagedustel töötavaid wifisid (3,6GHz ja 5,2Ghz). 1. 2,4 GHz WIFI Tavalistes Euroopa majapidamistes ja asutustes kasutatakse 2,4GHz süsteeme sest need on laialt levinud ja hind on suhteliselt madal. 2,4 GHz WIFI puhul eristatakse nelja standardit (kanalit): · 802.11/a-kanal- kiirus 11Mbit/s · 802.11/b-kanal- kiirus 54Mbit/s · 802.11/g-kanal- kiirus 108Mbit/s · 802.11/n-kanal- kiirus 1000Mbit/s Reaalsed kiirused on siiski ligi poole madalamad. Praegu on kõige levinumad b- ja g-
midagi seismise ja täisvõimsuse vahepealset. PWM (pulse width modulation) signaal on digitaalne signaal, mil- lega antakse mootori sisendisse kindla aja järel impulsse. Avatud aega kogu PWM perioodist nimetatakse ka töötsükliks (duty cycle). PWM sagedus peab olema piisavalt kõrge, et vältida mootorivõlli vibreerim- ist. Madalal sagedusel tekitab mootor lisaks ka müra ja seepärast kasu- tatakse enamasti üle 20 kHz moduleerimissagedust. Samas kannatab väga suurtel sagedustel H-silla efektiivsus. Mootorivõlli vibreerimist vähendavad ka rootori inerts ja mootori mähiste induktiivsus. Kasutatavad vahendid: Sankyo TM001B02 alalisvoolumootor ULN2003 APG 1 DC mootor ja muudetav toiteallikas Antud labori käigus uurisime Sankyo TM001B02 alalisvoolumootorit, mis on harjade ja püsimagnetitega alalisvoolumootor, millel on 3 rootorimähist ning tagasisideahel. Veel kasutasime laboris kahvelsidestit,
kasutada mitut sagedusjaotust, lubades kahepoolset digitaalsidet paljudele kasutajatele, üheaegselt kasutades ühte traati. Traadita modemeid on eri tüüpi, eri ülekandekiirusega ja eri kiirusega. Traadita modemeid nimetatakse tihtipeale ka kui läbipaistvateks või tarkadeks. Nad edastavad informatsiooni, mis Tallinna Polütehnikum modelleeritakse kandesagedusele, mis lubab paljudel traadita ühendustel üheaegselt viidata, et töötada erinevatel sagedustel üheaegselt. Läbipaistvad modemid töötavad sarnaselt telefoniliinide modemite sugulastega. Tüüpiliselt on nad ühepoolse edastusega ehk samaaegselt ei saa saata ja vastu võtta andmeid. Üldjuhul läbipaistvad modemid koguvad väikese koguse andmeid küsitledes neid andmeid hajutatud asukohtadest, millel pole lihtsat juurdepääsu traadiga infrastruktuurile. Targad modemid tulid meediajuurdepääsu kontrolleriga, mis takistab juhuslike andmete
abil. Jagunevad:*pn siirdega *isoleeritud paisuga(1.sisseehit kanal 2.induts kanal) (tähistus Gate,Source,Drain üleval) n-kanaliga nool paisust sisse, p-vastupidi. 3pdf 3. Selekt RC-ahel-kahekorden T kujuline sild->kõrge selektiivsus. Ülekandetegur |punktiga| =0. kvasiresonantssageduse fo puhul fo=1/2*1/RC. Madalatel ülekanne 1, kõrgetel 1. Sild on lülitatud tagasisidesse takkide pealt paralleelselt Rts-ga. Sagedustel, mis ple fo, TS=100%, muidu 0. Sild peab töötama tühijooksul e koormamata->elemendid Ko=1+Rts/R’-NTS-st maasse. 9,10pdf 4. liitmine ilma ülekannet arvestamata. Poolik summaator, 2x and+or+2x ei risti 5. vanim ROM(info valmistamise käigus:vasakult aadress läbi dekoodri, alt välj, ülevalt läbi takistus maha, sõlmedes „1” dioodid) 13pdf Pilet 12. 1.Passiivelemendid 2.Trafosidestuse eelised ja puudused 3.Lihtne "voolupeegel" 4.Loogikaelementide süsteemid 5
telefonid. Mobiiliside Eestis on raadioühenduse tagamiseks kasutusel mikrolained sagedusega 900 ja 1800 MHz, tugijaamade kiirgusvõimsus ulatub kuni 60 Wni ja mobiiltelefonide kiirgusvõimsus jääb vahemikku 12 W. Mobiiliside põlvkonnad 0G 0.5G 1G 2G 3G 3,5G 3,75G 1G(1) Enne seda oli ka 0G(Mobiil raadio telefon) Esimene Mobiiliside põlvkond Kasutas analoog raadiosignaali ,kui 2G kasutas juba digitaal raadiosignaali Töötas kõrgematel sagedustel (150 või rohkem) Standardid: NMT, AMPS, Hicap, CDPD, Mobitex, Datatec 1G(2) Andmeedastus kiirus 600 biti/sekundis kuni 19,2kbit/sekundis 2G 2G ehk siis 2 mobiiliside põlvkond Kasutab digitaal raadiosignaali Standardid: GSM, iDEN, D-AMPS, IS-95, PDC, CSD, PHS (GPRS kuulub andmete järgi 2,5G põlvkonda) Andmeedastuskiirus 6kbit/sekundis kuni 256kbit/sekundis 3G(1) GSM lahendused ei ole piisavalt kiired enam, et tänapäeval andmeid edastada.
Vahelduvool ALEKSEI LUKASIN Mõiste Vahelduvaks nimetatakse sellist voolu, mille suund ja suurus ajaliselt muutub. Tähistatakse AC või ~. Enamkasutatav on siinuspinge. Vahelduvvoolu eelised: lihtsama konstruktsiooniga mootor ja generaator kerge muundada alalisvooluks kerge muuta pinget trafoga Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Hetkväärtus muutuva suuruse mingi hetke väärtus. Tähistatakse väiketähega: pinge u vool i emj e Maksimaalväärtus suurim hetkväärtus Tähistatakse suure tähega koos indeksiga m: pinge Um vool Im emj Em Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused Periood aeg, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused (sekundites) Sagedus perioodide arv sekundis Hz Üks herts tähendab ühte perioodi sekundis. Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Kui pikk on tööstussagedusliku voolu periood? Vahelduvvoolu ja -pinge keskväärtus Vahelduvvoolu ja -pinge ...
Vastasel juhul tekib kas võimenduse vähenemine või aste läheb genereerima, olenevalt sellest, kuidas muutus tagasiside suurus VV ümberhäälestamisel teisele sagedusele. 5 Raadiovastuvõtjad Selline kahe nupu keeramise vajadus muudab käsitsemise ebamugavaks. Põhimõte annab rahuldavaid tulemusi sageduseni kuni 7MHz. Kõrgematel sagedustel on tulemused ebapiisavad. Kui reguleerida TS üle genereerimisläve, on võimalik ka moduleerimata telegraafisignaalide vastuvõtt. Selleks häälestatakse VV veidi kõrvale vastuvõetavast kandevsagedusest, mistõttu tekib VV-s genereeritav sagedus, kui häälestasime VV signaalist veidi kõrgemale või genereeritav sagedus – vastuvõetav sagedus. 4. SuperregeneratiivVV KT – elektronvõti
Signaali esimesel poolperioodil VT1 on avatud kulgeb vool läbi VT1 läbi kondensaatori ja läbi koormustakistuse. VT2 on sel ajal suletud. Järgmisel poolperioodil on VT1 suletud. Nüüd hakkab vooluallikaks tööle eelmisel poolperioodil laetud kondensaator ning tema laegnust tingitud vool läbib nüüd tarbijat. Kasutatav kondensaator peab olema piisavalt suuremahtuvusega, et tema laengust piisaks voolu tekitamiseks ka kõige madalamadel sagedustel kus periood on pikk. Praktiliselt kujuneb taolises lülituses vajalikkuks kondensaatori mahtuvuseks vähemalt 1000uF. Kondensaatorit on võimalik vältida kui kasutada kaht eraldi pingeallikat Joonis 2.5.6 Väga lihtsa lülituse võib saada kui kasutada üheaegselt NPN ja PNP transistore Joonis 2.5.7 Selles lülituses kaob vajadus signaali faasipööramiseks sest signaali positiivse
Aruanne kaitstud.................................................................................................... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 1. WLAN raadiovõrgu lühikirjeldus Wireless Local Area Network ehk juhtmeta kohtvõrk põhineb raadiosidel litsentsivabadel sagedustel 2.4GHz juures ning hajutatud spektriga järjestatud modulatsiooniviisil (DSSS). DSSS tagab kiire ning suhteliselt häireteta andmevahetuse väikeste ühikvõimsuste juures. Samas tekivad raadiolingi kasutuselevõtuga uued ohud, seda eriti andmeturvalisuse juures, kuna võrgus suhtlejate pealtkuulamiseks ei pea kurjategija enam füüsiliselt samas kohas viibima. WLAN pakub kuni 11Mbps andmeedastuskiirust väikeste vahemaade taha.Sobiva võimenduse olemasolul võib raadiovõrgu leviala suurendada
punkervibraatoreid jt.) ; · vibratsioonmehhanismi tüübi järi eristatakse ekstsentrik- ja jooksur-(planetaar-) vibraatorid; · mootorite asetuse järgi eristatakse paindvõlliga ja sisseehitatud mootoriga vibraatoreid. Vibraatorite tõhusust hinnatakse betooni paigaldamiseks kuluva ajaga. Seejuures peab paigaldus tagama betooni tugevuse ja tiheduse. Tihendus oleneb vibraatori võnkesagedusest ja amplituudist. Suurema võnkesageduse puhul betoon saab tihedam. Kuid sagedustel üle 20000 võnke minutis muutub võnkeamplituud niivõrd väikeseks, et vibraator ei suuda enam panna. betooniosakesi liikuma. Suure võnkeamplituudiga vibraatorid on kasutusel jämetäitematerjaliga betoonisegude tihendamisel, vähem jäiku segusid tihendatakse aga kõrgsagedusvibraatoritega, millel on väike võnkeamplituud. Paremaid tulemusi annavad kahesageduslikud või pakkvibraatorid. Viimased koosnevad mitmest
Erinevatesse maailma otstesse paigaldatud antennid sünkroniseerivad üksteise aatomkellasid nanosekundi täpsuseni. Selleks kasutatakse maapealseid keskusi, kosmosest tulevat ilma infot ja paljusid teisi lähteandmeid. Kasutaja segment ehk tarbija koosneb sadadest tuhandetest USA ja ühinenud militaarkasutajatest ning kümnetest miljonitest tavakasutajatest. Vastuvõtjad koosnevad antennidest, õigetel sagedustel olevatest satelliitidest, vastuvõtja-protsessoritest ning väga täpsetest kelladest. Nad võivad omada ka monitori, et näidata kasutajale asukoha ja kiiruse infot. Vastuvõtjaid jagatakse tavaliselt selle järgi, mitu kanalit neil on: kui mitut satelliiti vastuvõtja samaaegselt jälgib. Originaalselt on see piiratud 45 satelliidiga, aga kuna nende arv on ajaga kõvasti kasvanud, on aastaks 2007 vastuvõtjatel tüüpiliselt juba 12 või 20 kanalit.
vt Heljuti konspektist netist 45. Kuidas juhitakse elektriajamiga elektriautot? 46. Miks on sagedusjuhtimisel sageduse vähendamisel vaja vähendada ka mootori toitepinget, sageduse suurendamisel aga pinget ei suurendata? Väärtusmoment ja ka pöördemoment ei muutu, kui hoida konstantsena õhupilupinge ja pöörlemissageduse suhe. Sellest lähtuvalt hoitakse staatoripinge ja sageduse suhe konstantsena. Seda seaduspärasust saab siiski kasutada ainult keskmistel sagedustel. Väikestel sageduse väärtustel pääseb mõjule staatorimähise aktiivtakistus ja väljundpinget (?) tuleb pingelangu kompenseerimiseks suurendada. Vastasel korral hakkaks mootori pöördemoment väikestel toitesagedustel järsult vähenema. 5 Suurtel sagedustel piirab pinge suurendamist alalisvoolu vahelüli pinge suurim väärtus. 47. Kas õppimine soodustab leiutamist?
Lahendus hügieenilisus väärtuseks on 4 palli. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret on võimalik puhastada kuivalt. 5. Lahenduse helipidavus [2,3] Lahenduse helipidavust hinnatakse nn. massiseaduse alusel. Helipidavused leitakse valemiga: R=20*log(m*f)-49 (dB), kus R - heliisolatsioonivõime (dB) m - mass ruutmeetri kohta (kg/m²) f - sagedus (Hz). Soojustuspaneeli ning kogu tarindi ( soojustupaneel + klassikaline paneelmaja välissein) helipidavused erinevatel sagedustel on toodud tabelis 2. Tabel 2. Lahenduse helipidavus Soojustuspanee- Soojustuspaneeli Kogu tarindi mass Kogu tarindi li mass Sagedus helipidavus, R, ruutmeetri kohta, helipidavus, ruutmeetri kohta, [dB] [kg/m²] R, [dB] [kg/m²]
Teenuse kvaliteet: veaparandus. Nagu pildil naha ,siis teenuse kvaliteet soltub OFDM modulatsiooni kasutatakse eelkoige paljudest teguritest. Alates siis signaaliallika - andmeedastus kiiruse (susteem) ja lopetades teenuse loppseadme suurendamiseks (bit rate). kvaliteediga. Signaal jaotatakse osadeks ,ning edastatakse eri Pohimotteliselt tahendab see seda ,et ei ole motet. sagedustel Digitaal-ja analoogsignaali edastus eri signaali osad ,seetottu kasvab bit-rate. Digitaalsignaali eeliseks on tema binaarsus ,ehk OFDM võimaldab tänu digitaalside võimalustele tal on kaks olekut (loogiline ,,1" ja loogiline ,,0") paigutada seega on vastuvotjal isegi suurte hairete korral kanalid üksteisele ,,selga". ,,arvata" signaali vaartus. Analoogsignaalil aga on
Et muuta satelliidi orbiiti, tuleb satelliit märkida mitteterveks, et vastuvõtjad ei kasutaks seda arvutamistel. Siis saab parandused läbi viia ning kui kõik vastavad seadistused on tehtud, saab satelliidi jälle terveks märkida ja tagasi orbiidile saata. · Kasutaja segment koosneb sadadest tuhandetest USA ja ühinenud militaarkasutajatest ning kümnetest miljonitest tavakasutajatest (reklaamindus, teaduslik töö). Vastuvõtjad koosnevad antennidest, õigetel sagedustel olevatest satelliitidest, vastuvõtja- protsessoritest ning väga täpsetest kelladest. Nad võivad omada ka monitori, et näidata kasutajale asukoha ja kiiruse infot. Vastuvõtjaid jagatakse tavaliselt selle järgi, mitu kanalit neil on: kui mitut satelliiti vastuvõtja samaaegselt jälgib. Originaalselt on see piiratud 45 satelliidiga, aga kuna nende arv on ajaga kõvasti kasvanud, on aastaks 2007 vastuvõtjatel tüüpiliselt juba 12 või 20 kanalit
Kohavibratsioon põhjustab suurenemistunnet käites,eriti öösel,valusid ülajasemetes,käed kardavad külma,sõrme otsad lähevad külmas valgeks,käelabad on niisked, jahedad. Esinevad veresoonte toonuse ja läbilaskvuse häired. Valgete sõrmede sündroom esineb 4 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused vibratsiooni korral sagedustel f=25-150Hz ja amplituudiga A=100mikronit.Kivilõhkumisvasar tekitab võnkumisi~63Hz, mootorsaag tühikäigul~125Hz,saagides~33-50Hz. Vibratsioonitõbi tuleb ilmsiks juba pärast5-aastast töötamist üldvibratsooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5aasta pneumovasaraga töötada.Jäsemete tundlikkuse vähenemine, krooniline nimmeristluu närvijuurde põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi,neurasteenia. 1.3 VIBRATSIOONITÕBI
liiguvad aju kuulmiskeskusesse. Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz). Helina tajub inimene õhuvõnkeid sagedusega 16-20 000 Hz. Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz. Infralevi madal heli, mille sagedus jääb alla 16 Hz. Ultraheli kõrged helid sagedusega üle 20 000 Hz. Kuulmise nõrgenemine ja heli kahjulikkus Inimese vananedes kuulmine nõrgeneb. Nooremas eas inimesed kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel, vanemas eas langeb aga kuulmisteravus. Probleeme tekib just kõrgema sagedusega heli korral. Halva kuulmise parandamiseks kasutatakse kuulmisaparaate, mis võimendavad helisid ja suunavad need sisekõrva. Kuulmise täielikku puudumist nimetatakse kurtuseks. Kurt inimene ei kuule üldse. Kuulmishäireid võivad põhjustada vigastused, mitmesugused viirus- ja bakterihaigused, tugev müra ning isegi mõned ravimid. 0
IEEE 802.1D MAC sildade standard, mis defineerib sildamise, täispuuprotokolli, intervõrgustamise 802.11 võrkude jaoks, virtuaalsete kohtvõrkude läbipaistva sildamise jmsndamiseks sidevõrkudega T1 (E1) traatühenduse või DSL'i asemel, samuti WiFi võrkude omavaheliseks ühendamiseks ja traadita laivõrkude loomiseks. Uuemas variandis 802.16.e-2005 (vanema nimetusega 802.16.e) on lisatud tugi liikuvate seadmete ühendamiseks sidevõrguga sagedustel 2-6 GHz. Olulisemad standardid 9 IEEE 802.1D Sageli arvatakse ekslikult, et WiMAX võimaldab andmekiirust 70 Mbit/s 60 km kaugusel tugijaamast kõigile, sealhulgas ka liikuvatele kasutajatele. Nii nagu DSL'i (ADSL'i) puhul, nii ka siin kauguse või kasutaja liikumiskiiruse kasvades andmekiirus langeb, samuti väheneb andmekiirus samaaegsete kasutajate arvu suurenedes Olulisemad standardid 10 802.1q standard annab mehhanismi
d. Hääle katkendlikkus 26. Käitumuslikke häälepuuete põhjuseks võivad olla: a. Traumad b. Hääle vale kasutus c. Halb psüühiline seisund d. Kasvajad e. Häälepaelte põletik ● Düsartria puhul ei ole kõnehingamine enamasti peamine probleem. Esmalt siiski hääldus ja hääl/prosoodia. Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetest: kuulmispuue 1. Kuulmislanguse korral on raskesti tajutavad kõrgetel sagedustel hääldatavad häälikud. Enim probleeme põhjustavad häälikud on: a. S b. I c. U d. M 2. Kuulmislanguse korral on kõne seisukohalt sekundaarselt kahjustatud: a. Sõnavara omandamine b. Kõne mõistmine c. Õige häälduse omandamine d. Eneseväljendusoskus 3. Kerge kuulmise languse korral lapse varajases kõnearengus: a. Koogamine ja lalin on enamasti sarnane kuuljatega b. Esimesed sõnad tulevad kõnesse hiljem c
omandab arvväärtuse reaalarvude hulgast ja temaga ja MA mudelite jaoks. tõttu lekkimine kasvab ja spektri tipud lähevad sagedustel olevate komplekseksponentide lineaarse kasvamisega, ja annavad hinnangu mudeli järgule saab teha igasugu tehteid (liitmist, lahutamist jne). 4. AR/MA/ARMA signaalide genereerimine laiemaks. Tavaliselt kasutatakse NW ühte väärtust
ergastuda. Mistahes kahe aatomi vaheline side vibreerib, kui aatomid liiguvad teineteisele lähemale ja siis jälle eemale. Sellist tüüpi liikumist nimetatakse valentsvõnkumiseks. Molekuli võnkesagedus oleneb võnkuvate aatomite massist ja sidemete jäikusest: kergetest aatomitest koosnev jäikade sidemetega molekul võngub kõrgematel sagedustel kui rasketest aatomitest koosnev ja lõtvade sidemetega molekul. Vastavalt sellele neelavad nad kiirgust ka erinevatel sagedustel. Töötab põhimõtteliselt nagu UV-Vis spektroskoopia, kasutatakse orgaaniliste molekulide indetifitseerimiseks. Praktikas mõõdetakse molekuli võnkumise neeldumispektrit infrapunaspektroskoopia abil. IP spektromeetrid jagunevad järgmiselt: Dispersiivsed (monokromaatoriga) klassikaline, sama tüüpi ehitusega nagu UV-Vis spektrofotomeeter. Tänapäeval enam praktiliselt ei toodeta Fourier teisendusel (FT) põhinev tänapäeval täielikult domineeriv
avatud), siis max vool->läheb takistusel soojuseks P=U /R=5V /R, selle 5. Asünkroonne summeeriv loendur vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S 2)-toitest +5V voolu 1. JOONIS1 u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija) Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. 2. vedelik, mille pikad sigarikujulised molekulid on orienteeritavad NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp *elektriväljaga *pinna töötlusega. Väikesed voolud uA, väikesed paar) pinged <1,5V; 1-50C, külma käes aeglane reaktsioon. Algselt reag 5
19 1. Parasiitmahtuvus takisti juures: CP = 1pF (10-12F) 1 1012 1011 XC = = 2fC P 2f f Sunteerib R-i ! Kui f = 108Hz = 100MHz XC 1011/108 = 103 = 1k ! 2. Parasiitinduktiivsused takisti ja kondensaatori juures: Meie õnneks Lp-d tuleb arvestada nii kõrgetel sagedustel, mida me oma kursusega ei haara! 3. Parasiittakistus induktiivsuse ja kondensaatori juures: kaod vases (mähisetraadi takistus) rp kaod rauas (kadudest südamikus) RP kaod dielektrikus (suur takistus, ideaalis Rp ) Trafo. 20 n ülekandetegur, n = W2/W1, U2 = n·U1 Toitetrafod vajalike pingete saamiseks võrgupingest ning seejuures
Küllap tuleb korpuseid, kuhu saab panna ATX toiteploki ja BTX emaplaate, kus on peal näiteks AGP pesa. Viimast ei julge siiski kindlalt väita, samuti ei leidnud vastust, kas AGP ja PCI-Expess x16 saaksid ühel plaadil sõbralikult kõrvuti istuda. Voolutarve arvutis Enamus kaasaja täiskomplektseid arvuteid kasutavad 150400 W toiteplokke. Sülearvutid kasutavad täiskoormusel töötades 1065 W Enamus toiteplokke on loodud töötamaks kindlatel pingetel ja sagedustel. Euroopas töötavad toiteplokid 230 voldil ja 50 hertsil. Teistes riikides toimivad nad teistel sagedusel. USA's näiteks töötavad 115v ja 60 Hz peal. Juhtmete ühendused Ostes AT korpuse, võib tekkida probleeme toiteplokist tulevate juhtmete kinnitamisega. Selleks järgnevad õpetussõnad. Juhtmete kinnitamisel tee nii: aseta sinine ja pruun juhe klemmidele paralleelselt üksteise kõrvale. Kinnita must ja valge juhe klemmidele, mis on pööratud ja asuvad üksteise vastas
ei ole julm, kuid võib kesta isegi tunni, enne kui nõrgem end võidetuks tunnistab ja kõrvale astub. Karja juht hoiab oma pea ja kaela alati hästi üleval, madalamal positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi.Kaelkirjak magab kael kõveras nii, et kõveras kael puudutab maapinda.Kaelkirjak häälitseb inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz). Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni 28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak) KAELKIRJAK JA INIMENE Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m.a (Vana-egiptusest). Teada on ka kaelkirjakute
FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA Müra mõjub üikema aja jooksul kahjulikult inimese kuulmisele. Esimene sümptom kuulmise nõrgenemise kohta on raskused kõnest arusaamisel mürearikkas keskkonnas. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 89dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes. Ekspositsiooniaja kehakordistamine nõuab mürataseme alandamist 3dB(A) võrra. On soovitav, et masinad ja seadmed disainitakse nii, et müratase oleks alla 80dB(A). Lubatav müra piirnorm on 85dB(A). Kuigi müra tuleb vähendada nii palju, kui võimalik, ei ole soovitav lasta seda madalamale kui 30dB(A), vastasel korral ootamatu juurde tulnud müra muutub liiga ärritavaks. Kõige efektiivsemaks müra vähendamise meetodiks on müra vähendamine müraallikas. Müra allikad j...
neljaks erineva pikkusega tsükliks: ööpäevane tsükkel, 28 päevane Päikese pöörlemise tsükkel, aastaaegade vaheldumise tsükkel ja 11 aastane Päikese laikude intensiivsuse tsükkel. Ööpäevase tsükli muutused sõltuvad otseselt päikese kiirguse intensiivsuse muutusest ööpäeva kestel, tingituna maakera pöörlemisest oma telje ümber, seetõttu on kauglevi tingimused lühilaine kõrgematel sagedustel päevasel ajal tunduvalt paremad kui öösel (seda ka 27 MHz-il). Need muutused arenevad kooskõlas kohaliku ajaga. 28 päevase päikese pöörlemise tsükli kestel (tingituna päikese eri külgede erinevast kiirguse intensiivsusest) tõusevad kauglevi tingimused lühikeseks ajaks tippväärtuseni, millele järgneb võrdlemisi järsk langus alla normaalse. Sellele langusele järgneb ühtlane pidev tõus, mis areneb jälle uueks lühiajaliseks tippväärtuseks
Raadio 4 Kristlikud Tartu Pereraadio Kuressaare Pereraadio Raadio 7 Trio Raadio Kuku Raadio Kuku Audioarhiiv Raadio Elmar Raadio Uuno U-Pop Sky Media Raadio Energy FM Raadio Sky Plus Raadio Sky Raadio 3 Russkoe Radio MUUD Radio Mania Tallinn Raadio Kadi Kuressaare / Orissaare Raadio Kuma Paide Raadio Marta Põlva Raadio Pärnu Pärnu Ring FM Võru / Tartu / Pärnu Ruut FM Valga Raadio Viru Rakvere / Jõhvi Sun FM Tartu / Pärnu Nõmme Raadio Viru Raadio Lokaalraadio Eesti Raadio sagedustel Mediainvest Holding Star FM Power Hit Radio Eesti muusika televisioonis. ,,Laulge kaasa" ,,Laululahing"- Laululahing on Eesti Televisiooni muusikaline telemäng, kus osalevad entusiastlikud ja rõõmsameelsed laulukoorid üle Eesti. Kooride repertuaari panid kokku muusikajuht Antti Kammiste ja saatejuht Tarmo Leinatamm. Eesmärk oli leida rõõmus, tuntud lugudest koosnev maitsekas laulukava, mida kooridel on hea laulda ja televaatajatel lust kuulata ning kaasa laulda
Selleks kaalutakse mõõtsilindrisse kindel kogus teralist materjali ja määratakse materjali maht. Kaalutud materjali võib kasutada edasises töös. - laaditakse läbi luugi (3) kaalutud materjal restile (2), suletakse luuk (3) ja mõõdetakse seisva materjalikihi kõrgus, - käivitatakse ventilaator, nagu on kirjeldatud punktis 4.1, - muudetakse sagedusmuunduri abil astmeliselt voolu sagedust minimaalsest kuni 70 Hz, - erinevatel voolu sagedustel (õhu kiirustel, alati pärast stabiliseerumist) mõõdetakse materjalikihi kõrgus restil, õhu kiirus (manomeetrid 6 ja 7) ja materjaliga resti takistus (manomeetrid 11 ja 12), - tulemused kantakse tabelisse 2, - pärast maksimaalse õhu kiiruse saavutamist vähendatakse õhu kiirust kuni minimaalseni ja korratakse mõõtmisi erinevatel õhu kiirustel. Pärast mõõtmiste lõpetamist puhastatakse kolonn teralisest materjalist, rakendades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
