Seinaronimine Referaat Liigutuste õppimist mõjutavad faktorid · Vaheldusrikas, toetav ja turvaline õppimiskeskkond · Head treeningkaaslased · Emotsionaalne seisund (hirm kukkuda, ebaõnnestumised jne) · Ronimise intensiivsuse tase õppimisel Tasakaalu stabiliseerimise võtted ronimises · Toetuspinna laiendamine · Keha tsentri viimine ruumis toetuspinnale lähemale · Tsentri viimine võimalikult madalale - Toetuspunktid (käed, jalad,jm) - Toetuspind (toetuspunktide vaheline mõtteline tasapind) - Keha raskuskese ehk tsenter Ronimise baastehnikad Ronimistehnikad nihutatud tasakaalu stabiliseerimiseks 1. Keha pööre Võimaldab parandada keha tasakaalu, viies raskuskeskme kaljule ja toetuspinnale lähemale Loob mehaanilise eelise käte ja jalgade efektiivsemaks kasu...
v =λ f , võib valemi (1) anda kujul: n 2. f n= v 2l . Võrrand (2) määrab keele omasagedused. Kõige madalam sagedus on juhul, kui n=1 ja seda nimetatakse põhisageduseks. Ülejäänud sagedused on selle täisarvkordsed. Neid nimetatakse ülemtoonideks ehk harmoonilisteks. Joonisel 1 on näidatud keele kuju erinevate sageduste, s.o erinevate n väärtuste korral. Ristlainete levimiskiirus keeles on määratud seosega 3. v= √ F ρS ,
Evolutsiooniline bioloogia, kodutöö 1) Milline(sed) toodud populatsioonidest paistavad olema Hardy-Weinbergi tasakaalus (näita arvutuskäik)? Nende puhul, kes ei ole tasakaalus, mõistata miks. Toodud on genotüüpide hüpoteetilised loendusandmed mitte sagedused. P Q R a 67 45 7 b 30 140 30 c 50 100 50 d 70 60 70 e 0 150 100 f 113 76 12 a) n= 67+45+7= 119 Alleelisagedused: p=(67+45/2)/119=0,7521 q=(7+45/2)/119=0,2479 GT oodatud HW sagedused: p2=0,5657 2pq=0,3729 q2=0,0614
3.) Mõõtsime analüsaatori abil sama sageduse ja efektiivväärtusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodilise signaali spektri. Juhendaja öeldud signaali kuju oli nelinurkne. - Valisime analüsaatori jaoks parameetrid, mis sobisid signaali spektri mõõtmiseks: o Seadsime sagedusvahemikuks fc = 35-600 kHz o lahutusvõimeks (BW) valisime f =1kHz RBW - Mõõtsime markeri abil ekraanil olevate spektrijoonte kõrgused ja sagedused. - Võrdlesime saadud tulemusi teoreetilistega Mõõdetud spektrite kõrgused ja spektrite sagedused: Tabel 1. Sageduste ja spektri kõrguste mõõtmine ja teoreetilised kõrgused ja sagedused Järjekorra Spektrite kõrgus Spektrite Spektrite sagedus f Spektrite nr. (peak) U [mV] teoreetiline [kHz] teoreetiline kõrgus sagedus f
signaali spektri mõõtmiseks. Mõõtsime spektrijoone amplituudi ja sageduse ning saime, et tulemused langevad peaaegu kokku generaatori väljundsignaali andmetega. 2. Mõõtsime analüsaatori abil sama sagedusega ja suurusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodiliste signaalide spektreid. Selleks seadsime generaatori väljundsignaali kujuks nii nelinurga, kolmnurga ja kahepoolse kolmnurga ning mõõtsime markeri abil spektrijoonte kõrgused ja samuti ka joonte sagedused. Saadud tulemused kandsime tabelisse nr. 1. 3. Mõõtsime amplituudmoduleeritud (AM) ja sagedusmoduleeritud (FM) signaalide spektrid. Selleks kasutasime signaali allikana kõrgsagedusgeneraatorit välise modulatsiooniga reziimis. Mõõtmiseks seadsime generaatori HP8648B väljundisse signaali, mille parameetrid olid: kandesagedus 200 MHz, moduleeriv sagedus 50 kHz, modulatsiooni tüüp: väline, AM korral modulatsioonitegur 60% ja FM korral deviatsioon 100 kHz. Mõõtsime markeri abil mõlema
6 Rühma Rühma ülem. tsenter piir xi xüi 4,9 5,8 6,7 7,6 8,5 9,4 10,3 11,2 12,1 13 13,9 14,8 b) Rühmitasin diameetri d andmestik, st leidsin FREQUENCY funktsiooniga sagedused klassidesse (ülemiste piiride järgi)(Tabel 4). Tabel 4. Diameetrite ülemised piirid ja sagedused Rühma ülem. Klassi piir sagedus xüi ni 5,8 18 7,6 15 9,4 5 11,2 12 13 9 14,8 4 0 63
VIBRATSIOON MAREK ARJU VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) VIBRATSIOON KLASSIFIKATSIOON sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes
ei tea, kas signaal on jõudnud saajani või mitte. Selle pärast signaal saadetakse kuni sa sõrme nupu pealt ära ei võta. Pärast seda pult läheb jälle oote reziimi tagasi. 7 Moduleerimine Tavaliselt puldis kasutatakse ühe ja sama modulatsioonisagedus ehk infrapunastsagedus. Selle sagedusele on seadistatud nii pult, kui ka saaja ehk TV. Modulatsiooni sagedused on tavaliselt standartsed see on 36kHz, 38kHz, 40kHz, (Panasonic, Sony). Haruldane arvatakse sagedus 56kHz (Sharp). Firma Bang &Olufsen kasutab 455kHz mis on kõige haruldane. Kui saatja ja saaja sagedused on erinevad see veel ei tähenda, et nad ei saa teine teist aru. Kui sagedused on erinevad, siis saade sügnaal muutub nõrgemaks. Signaali edendaja on infrapunast valgusedioodi, mis omandab, oma modulatsiooni sagedust
märgatavalt muutunud, peab tõenäoliselt olema ka mingi inimese tajul põhinev alus. Nagu teada, sisaldavad naturaalsed helid alati lisaks põhitoonile kõrgemaid harmoonilisi sagedusi. Kõige lihtsam seletus konsonantsi tajumisele on ongi seotud selle ülemtoonide rea komponentide sageduste omavahelise suhtega. Nimelt on leitud, et konsonantsisaavutamiseks peaks mõlema muusikalise heli spektris leiduma võimalikult palju neid komponente, mille sagedused ühtivad. Selle määratlise järgi oleks ideaalseks konsoneeritavaks intervalliks oktaav, kuna põhitoonide sagedused suhtuvad siin nagu 2:1, järelikult langevad omavahel täpselt kokku ka kõik kõrgemad harmoonilised( loomulikult on ka priim ehk unisoon sageduste suhe 1:1). Tõepoolest oktaavil on intervaliide hulgas eriline koht. Teiste muusikaliste intervallide puhul on ülemtoonide kokkulangevus osaline.
Teoreetilised alused: Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid kus n on lainepikkus ja n = 1, 2, 5, ... Arvestades seost laine levimiskiiruse v, sageduse f ja lainepikkuse vahel v = f, võib valemi anda kujul määrab keele omasagedused. Kõige madalam sagedus on juhul, kui n = 1 ja seda nimetatakse põhisageduseks. ülejäänud sagedused on selle täisarvkordsed. Neid nimetatakse ülemtoonideks eht harmoonilisteksristlainets levimiskiirus keeles on määratud seosega v = kus F on keelt pingutav jõud, - keele materjali tihedus S - keele ristlõike pindala. Seega võtab valem keele omasageduate jaoks kujus Antud töös tekitatakse keele võnkumised resonantsmeetodil. Selleks on uuritav keel asetatud nihutatava püsimagneti pooluste vahele ja tema otstele antakse heligeneraatorist G
omavõnkesagedus oli samal ajal 126,60 Hz. Massiga 2368g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 152 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 154,59 Hz. Massiga 3208g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 186 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 179,26 Hz. Massiga 3994g tekitatud laine (n=2) sageduseks näitas generaator 200 Hz, keele omavõnkesagedus oli samal ajal 200,02 Hz. (Laine levimiskiirus: 200±0,79 m/s). Generaatori näidatud sagedused ja arvutatud sagedused erinevad tõenäoliselt kahel põhjusel. Esiteks, kuna generaatori sageduse näitaja on mehaaniline ja lisaks aparaat ise juba vana, siis võib eeldada, et näidik on ebatäpne. Teiseks võimalikuks põhjuseks on tõenäoliselt mõõtja viga, kuna arvestati selle sagedusega, kui keele võnkeamplituud oli kõige suurem, mitte aga sellega, millest alates tekkis võnkumine ehk keele omavõnkesagedus. Graafik: y 2 y1
15.11.2016 Labor 1 aruanne Toonvalimine valitud * # number jooniselt leitud 940Hz 950Hz esimene sagedus jooniselt leitud teine 1.21kHz 1.47kHz sagedus tehtud järeldus sagedused kattuvad, edastatud õige number/sümbol sagedused kattuvad, edastatud õige number/sümbol tabelist 1 3. Individuaalülesanne Joonistada antud signaali kuju pilt ja spektripilt: õppuri kood 166734 y=A*sin(ω*t+φ) A = 300mV = 0,3V f = 300Hz φ=0 ω = 2*π*f = 2π*300Hz y = 0,3V*sin(2π*300Hz*t+0) = 0,3*sin(600π*t) http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%201/ 3/4 15.11
Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: 2015 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol V Sümboli ASCII kood 0110101 signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol M Sümboli ASCII kood 1011001 s...
..................................... Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) Personaalarvuti ML330V 3.) USB ostsilloskoop PicoScope 2205 4.) Ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Sageduse ja perioodi mõõtmine. Mõõtmised on tehtud vahemikus 10 kHz kuni 100kHz sammuga 10 kHz. Andsime signaali sagedusmõõturi HP53131A esimesse kanalisse ning mõõtsime sagedused ja perioodid vajalikel sagedustel. Tulemused on kantud tabelisse 1. Mõõtevead leidsime etteantud valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Tabel 1 mõõdetud sagedused ja perioodid ning lubatud mõõtevead Möödetud Sageduse Perioodi
Diana Lõhmus AV-11 2,4 GHz WIFI Juhendaja: Kaido Kivioja Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 1. 2,4GHz WIFI 4 2. Teised sagedused 5 3. Eelised 6 4. Puudused 6 5. Tulevik 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjalid 8 Sissejuhatus WiFI ehk Wireless Fidelity on kaasajal laialt levinud keskmaa kohtvõrgu raadioühenduse üldnimetus
Tüdrukute eesnime tähtede hälve ruut (xi - xx)2 9 4 1 0 1 4 9 25 Poiste eesnime tähtede hälve ruudu ja sageduse 20,2 1,4 0,8 0 10,5 21,7 0 0 korrutis f (xi - xx)2 3 7 1 8 8 Tüdrukute eesnime tähtede hälve ruudu ja 0 24 4 0 2 12 9 25 sageduse korrutis f (xi - xx)2 Tähtede arvu esinemise sagedused tulpdiagrammina: 10 9 8 4 tähte 7 5 tähte 6 6 tähte 5 7 tähte
on järgmises põlvkonnas juba oluliselt suurema sagedusega esindatud ning sellega ka pikasabaliste isaste hulk samuti. Mida põlvkond edasi, seda suuremaks nende isendite hulk populatsioonis kasvab, sest emased eelistavad just neid. Lõpuks elulemuse tõenäosuse ja sugulise atraktiivsuse vahel saabub tasakaal- enam ei saa saba pikemaks kasvada, sest siis hakkavad isased juba populatsioonist välja surema (tunnuse kahjulikus ületab tema kasulikkuse). Geenitriiv Alleelide sagedused populatsioonis muutuvad ka juhuslikult, mitte ainult loodusliku valiku tulemusena. Seda protsessi nimetatakse geenitriiviks (genetic drift). Geenitriiv on oma olemuselt genofondis tekkiv viga. Põhimõtteliselt peaks alleelide sagedused olema igas põlvkonnas ühesugused, erinevused tekivad juhuslike mutatsioonide kaudu. Tänu geenitriivile alleelide sagedused võivad populatsioonis suureneda või väheneda. Mingi väga väike osa alleele võib ühes suunas muutuda mõnede põlvkondade jooksul
omadus valgust spektriks lahutada. "Tuli" sõltub ka kalliskivi lihvitusest ning ka kalliskivi värvist (mis võib vähendada dispersiooni efekti)[8][9]. Teisalt, pulsarite (kiiresti pöörlevate neutrontähtede) signaali registreerimisaeg on dispersiooni tõttu erineva lainepikkuse jaoks erinev, kuigi pulseerimine toimib korraga üle laia spektriala. Tähtedevahelise aine ioniseeritud komponendid on disperseeriva toimega, seega Maale jõuavad madalamad sagedused hiljem kui kõrgemad sagedused[9]. · Dispersiooni abil uuritakse elektromagnetlainete vastastikmõju ainega
kanalisse ning mõõtsime igas mõõtepunktis signaali sageduse. Tulemused kandsime tabelisse. Sageduse ja perioodi suhteline mõõtevea ülempiir (piirhälve) avaldub valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Sagedusvahemik 2-3MHz Samm f =100kHz Mõõdetud sageduste tulemused : Tabel 1. Sagedusmõõturi esimese kanali mõõdetud sagedused. Generaatori Generaatori sagedus Mõõdetud Mõõtehälve piirhälve Sagedusmõõturi [MHz] sagedus [MHz] [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] 2,0 2,0295 -0,0295 0,080 1,02E-05 2,1 2,126 -0,0260 0,084 1,06E-05 2,2 2,2103 -0,0103 0,088 1,11E-05
100010 7.6 ms 8 "1" arv paaris http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%203/ 2/5 15.11.2016 Side labor 3 aruanne Edastuskiirus (bit/s): s = 7.6 ms Edastuskiirus(v) = 8 bit / 0,0076 s = 1052 bit/s 3.3 Modemühendus arvutite vahel Andmeedastust ei toimu, 975Hz 1,65kHz 2 kühmu sagedused Edastatakse mõlemalt poolt sümbolit @, 980Hz 1160Hz 1680Hz 1870Hz 4 kühmu sagedused http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%203/ 3/5 15.11.2016 Side labor 3 aruanne Võrrelda joonis 3 ja saadud Tulemus tuli ligilähedane katsetulemusi 3.4 Faili edastus arvutite vahel modemühenduse abil.
74 Hz _3= 59.22 Hz _4= 48.35 Hz _5= 34.19 Hz n=2 _1= 167.5 Hz n=3 amine _1= 251.2 Hz _1=( 174.1 (+)3.79 ) /^2 _2=( 150.7 (+)3.28 ) /^2 _3=( 106.6 (+)2.32 ) /^2 _4=( 87.03 (+)1.89 ) /^2 _5=( 61.54 (+)1.34 ) /^2 Järeldus: Erinevatel meetoditel saadud sagedused on küllaltki lähed mõõtmistulemuste kardinaalse erinevuse põhjuseks on ilm või ülemtoonide saamine. Käesoleva meetodi abil on siisk lähedaselt määrata keele omavõnkesagedust. amine Spikker Seisulaine on võnkeseisund d, mis tekib kahe vastassuunalise, 1 kulglaine interferentsi korral. interferentsi korral.
edastamise aeg edastuskiirustel 300 bit/s, kui andmebittide arv on 7, paarsuskontroll Even, stoppbittide arv on 2. Bitti kokku = 11 (7 andmebitti, 1 startbitt, 2 stopbitti, 1 paarsusbitt) Saadetud faili suurus = 1359 baiti * 8 bitt = 10872 bitt Sümboleid edastati = 10872 bitt / 7 bitt = 1554 sümbolit Edastatav andmehulk = 1554 süm * 11 bitt = 17094 bitt 17094 bit / 300bit/s = 57 s 3.4 Modemühendus arvutite vahel Andmeedastust ei toimu, 2 kühmu sagedused 980 Hz 1,65 kHz Edastatakse mõlemalt poolt sümbolit p, 950 Hz 1,19 kHz 1,62 kHz 1,86 kHz 4 kühmu sagedused Võrrelda joonis 3 ja saadud katsetulemusi peaaegu võrdsed 4. Individuaalülesanne Õppuri kood: ...732 Kiirus = 1200 Andmebitte = 7 Paarsuskontroll = Paaris(even) Stoppbitte = 2 Voo juhtimine = puudub N = 179732 * 27 = 4852764 bitti
1. Lülitage sisse heligeneraatior. 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel. 4. Pange magnet keele keskele ja muutke sagedust kuni amplituud on 1...2 cm. Mõõtke amplituud kümnes kohas ja joonistage seisuline graafik. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised. Mõõtke amplituud ja joonistage graafik. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutada keele omavõnkesagedused ja võrrelda neid limbilt saadutega. 8. Arvutada lainete levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestada graafik. Seisulainete uurimine keelel l = .......... ± ............ d = ............ ± ............ = ........... ± ............ Katse nr. m, g fgen, Hz f, Hz v, m/s v, m/s 1. 2. 3. 4.
Keskmine 239,45 14,44 1. Soovides lähendada toodud empiirilist jaotust normaaljaotusega, 239,45355 leia antud valimi andmeil normaaljaotuse parameetrite hinnangud µ ja 14,439216 2. Leia antud valimi andmeil ja eelmises ülesandes leitud parameetrite hinnanguid kasutades teoreetilised sagedused (ülaltoodud tühjadesse lahtritesse) 3,756273 3. Et kontrollida, kas antud empiiriline jaotus võiks pärineda normaaljaotusega 4 üldkogumist, leia 2-statistik, vabadusastmete arv ja P-väärtus 0,4399943 4. Kas toodud empiiriline ja teoreetiline jaotus (normaaljaotus) on sobivad või sobimatud? sobivad
juhitakse voolutugevusega 8 µA= 0,000 008 A. Häireid tekitavate väljade pinged on suurusjärgus 2- 30 volti, kehasisesed pinged aga 0,000 1- 0,000 001 volti. Organismi kahjustuste suurus sõltub välja liigist ( magnetväli, elektriväli, elektromagnetväli, kõrge- voi madalsageduslik väli, püsi- või alalisväli jm.), väljatugevusest, inimese tundlikkusest ja mõju kestusest. Suurimad absorptsiooni sagedused inimesel on: 1. oht südamehäireteks 80- 100 Hz 2. rakkude ärritus 30- 100 Hz 3. lihaskude 10 kHz- 100 Mhz 4. inimene kui antenn 30 kHz- 30 Mhz 5. pea 300- 200 Mhz 6. DNA molekul 2- 9 Ghz Inimese keha toimib kiirgusväljas antennina. Võib öelda, et inimesel on palju antenne. Kõikidel organitel ja kehaosadel on oma võnkesagedus, mis tekkiva antennipinge tõttu saab häiritud. Käevarre resonantssagedus on näiteks 900 Mhz
päikesevalguse korral) siis võib olla tagajärjeks silma võrkkesta kahjustus. Head päikeseprillid võivad liigeredast valgusest elimineerida kuni 97%. Kaitse peegelduste eest. Mõned pinnad, nagu näiteks maantee, vesi, lumi peegeldavad palju valgust, nii et see võib segada selgelt nägemist. Head päikeseprillid võivad sellise peegelduse täielikult kaotada, kasutades polaoidfiltrit. Valguse sageduste ärakasutamine. Valguse teatud sagedused võivad hägustada nägemist, kuna aga teised sagedused suurendavad kontrasti. Valides päikeseprillidele õige tooni, saab selle vajalikus olukorras enda kasuks ,,tööle panna". Üldjuhul tehakse odavad päikeseprillid tavalisest plastikust, ning toonitakse õhukese värvikihiga, kuid ei ole kaetud spetsiaalsete filterkatetega. Veelgi halvem on see, et selliselt võime oma silmad seada isegi suuremasse ohtu, kui päikeseprille üldse mitte kasutades. Kasutatud kirjandus
Kahe tunnuse vahel on kahanev seos lineaarne korrelatsioonikordaja on negatiivne Kahe tunnuse vahel seos puudub lineaarne korrelatsioonikordaja võrdub nulliga Küsimus 19 Kumulatiivsed sagedused on nende intervallide sagedused mis sisaldavad etteantud väärtusest väiksemad väärtusi. Õige Intervalli kumulatiivse sageduse leidmiseks tuleb liita antud intervalli Hindepunkte 1.00/1.00 sagedusele kõigi eelnevate intervallide sagedused . Küsimus 20 Ettevõttes töötab 4 töötajat, kelle palgad on 600, 700, 600 ja 900 eurot. Kui suur on mediaanpalk? (vastuse lahtrisse sisestage ainult Õige arv) Hindepunkte 1.00/1.00
Teie vastus on õige. Küsimus 8 Milline on mediaanpikkus järgmisel graafikul? ﴾vastuse lahtrisse sisestage ainult arv﴿ Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Vastus: 185 Küsimus 9 Kumulatiivsed sagedused on nende intervallide sagedused mis sisaldavad etteantud väärtusest väiksemad Õige Hindepunkte väärtusi. Intervalli kumulatiivse sageduse leidmiseks tuleb liita antud intervalli Õige 1.00/1.00 sagedusele kõigi eelnevate intervallide sagedused . Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi Õige Õige
.. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Punktis 1 skitseeritud väljundsignaali kuju. Joonis 1. Väljundsignaal. Emax=233mV Emin=76mV =0.508 2. Punkti 2 andmete põhjal modulaatori väljundsignaali spektri kuju( spektrijoonte sagedus ja amplituud). Spektrikomponentide amplituudid ja sagedused: Moduleeriva signaali sagedus f1=208.8kHz f1'=192.5kHz amplituud U=29.8mV Moduleeritud signaali sagedus f=199.7kHz amplituud U=113.7mV 3. Spektri kandesageduse ja külgribade suhte sõltuvus modulatsioonisügavusest m. Joonis 2. Kandesageduse ja külgribade sõltuvus modulatsioonisügavusest. Järeldus: Muutub ainult Emax. 4. Regul eerisime väljundsignaali spektri pealehe amplituudi nulliks.
(induktiivne, mahtuvuslik) c - töötamine generaatorina (kui on suurem kui 0, siis on SM generaatorreziimis) d töötamine mootorina nurk nurk EMJ (elektromotoorjõud) ja pinge vahel. nurk nurk voolu ja pinge vahel nurk nurk EMJ ja voolu vahel E elektromotoorjõud U- pinge I vool xd sünkroonmasina mähise takistus Sünkroongeneraatorite paralleeltöö tingimused · Generaatorite pinged on võrdsed · Pinged on samas faasis · Generaatorite sagedused on võrdsed · Faaside järjestus on sama (piltlikult öeldes mõlemate masinate EMJ-d pöörlevad kas vastu või päripäeva) Sünkroongeneraatorite paralleeltöö tingimused Harjadeta vahelduvvoolugeneraator väikelaevas väljundis alaldi akude toiteks
teada ja seetõttu loetakse, et nende harmooniliste tegurid liituvad geomeetriliselt. Kui näiteks võimendisse, mille Kh1 = 1% anda signaal magnetofonist, mille Kh2 = 2%, siis võimendi väljundsignaali Kh = ruutjuur (Kh1 ruudus + Kh2 ruudus). Sagedustunnusjoon Määrab alumise ja ülemise piirsageduse, millel sagedusmoonutus jääb etteantud piiridesse. Tehniliselt ei valmista raskusi teha võimendi sagedusalaga mõnest Hz-st kuni 100 kHz-ni, kuid valdava enamiku heliallikate sagedused koos ülemtoonidega mahuvad sagedusalasse 40...14 000 Hz. Seetõttu võimendi oluliselt laiem talitussagedusala ei paranda kuigivõrd heli kvaliteeti. Nimetatud sagedusalast väljaspool olevad infra- ja ultraheli sageduslikud mürakomponendid koormavad võimendit ning põhjustavad lisamoonutusi ja tekitavad häireid ka kuuldavas sagedusalas. Seepärast tuleb võimendi talitussagedusala laius valida lähtuvalt võimendatavast signaalist, see tähendab tema sagedusspektri laiusest.
"Raadio on selleks, et saaks kuulata muusikat ja palju muusikat. Värsket muusikat. Muusikat, mis ruulib edetabelite tipus. Muusikat, mida kõik sõbrad veel kuulnud ei ole tuliuut muusikat. " SPIN FM Ajalugu Tegutseb alates 2008. aasta veebruarist kuulub Trio LSL raadiote võrku (Kuku, Elmar, Uuno, 100FM ja Dinamit FM) Spininimelised raadiod on olemas juba Iirimaal ja Tsehhi vabariigis Sagedused Tallinnas (88,3 MHz) Tartus (103,0 MHz) Pärnus (96,4 MHz) Inimesed Spin FM on raadio, kus ei tööta ühtegi DJd Spin FMi juht on Teet Koljal Saated Kord tunnis lühiudiseid Ilmateade on eetris igal tööpäeval kella 6.00st kuni 9.00ni kaks korda tunnis ja alates kell 9.00st kuni 17.40ni iga üks kord tunnis Auditoorium Spin FM on raadio, mis on suunatud linnas elavale 1525 aastasele noorele Spin FM on raadio, mille ideaalkuulaja on Tallinna Ülikooli teisel kursusel õppiv sotsiaalteaduste tudeng Kerttu. Kerttu elab...
Elulugu De Broglie oli algselt mõeldud teha karjääri humanitaarteaduses ning sai oma esimese kraadi ajaloos . Hiljem huvitus matemaatikast ja füüsikast. Esimeses maailmasõjas pakkus ta oma abi armeele, raadiosidemete arendamisel. Peale esimest maailmasõda jätkas õpinguid teoreetilise füüsika alal. Louis de Broglie oletas, et ka osakestel (nagu elektronid) on laineomadused, samuti et selliste mateerialainete sagedused ja lainevektorid on seotud osakese energia ja impulsiga samamoodi nagu footoni puhul. De Broglie (1924): ka massi omavat osakest iseloomustab lainepikkus = h:p (Iga elementaarosake on samaaegselt ka laine ning teda on võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga) Pärast doktorikraadi, de Broglie jäi Sorbonne'i, kus ta õpetas kaks aastat professorina teoreetilist füüsikat Henri Poincaré Instituudis. Alates 1932 õpetas teoreetilist füüsikat Faculté des Sciences.
σ 323.44 Usaldusintervalli leian valemiga: ɛ = β* √ n . => ɛ = 1,96 * √ 40 = 100.23 Suurima ja vähima intervalli väärtuse leian alljärgnevalt: Intervalli suurim väärtus : E(X+Y)+ ɛ Intervalli vähim väärtus: E(X+Y)- ɛ Inter 100.23 vall 18 Suuri 1046.5 m 63 Vähi 846.09 m 91 Ülesanded 1. Tallinnas fikseeriti 100 päeva jooksul kiirabi väljakutsete sagedused. Saadi järgmised tulemused: Väljakutsete arv Sagedus 0 10 1 26 2 31 3 18 4 8 5 7 Mis jaotusega on teie meelest väljakutsete sagedus? Leidke selle jaotuse parameetr(te)le suurima tõepära (STP) hinnang. Konstrueerige teststatistik kontrollimiseks, kas empiiriline jaotus vastab teie poolt pakutud teoreetilisele tõenäosusele. Olulisusnivooks võtke 0.05
Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f ; T , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos T f 2 nurkkiirusega: 2f . t T 1. Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörelemisperiood ja sagedus! 2. Arvuta kella tunni-, minuti- ja sekundiosuti liikumise perioodid, sagedused ja nurkkiirused. 3. Käru rataste diameeter on 0,7 m ja nad teevad 30 sekundiga 25 pööret. Arvuta periood, ratta ühele pöördele vastav nihe ja käru liikumise kiirus.
Ringliikumise sageduseks f nimetatakse täisringide arvu ajaühikuks. Sageduse ja perioodi vaheline seos: 1 1 f ; T , kus T on periood (s), ja f on sagedus (pööret/s). Sageduse seos T f 2 nurkkiirusega: 2f . t T 1. Voolumõõtja ketas tegi 2 minutiga 40 pööret. Arvuta pöörelemisperiood ja sagedus! 2. Arvuta kella tunni-, minuti- ja sekundiosuti liikumise perioodid, sagedused ja nurkkiirused. 3. Käru rataste diameeter on 0,7 m ja nad teevad 30 sekundiga 25 pööret. Arvuta periood, ratta ühele pöördele vastav nihe ja käru liikumise kiirus.
Mõisted 1) Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi 2) Geenifond - populatsiooni kõigi isendite genotüüpides olevate geenide (alleelide) ja muude geneetiliste elementide kogum. Geenifondi iseloomustab iga geeni puhul olemasolevate alleelide arv ja nende sagedused ning vastava geeni suhtes võimalike genotüüpide arv ja nende sagedused. 3) Geenmutatsioon mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket 4) Geneetiline muutlikkus- pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsioonilisek 5) Generatiivne mutatsioon- ?
keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonistege seisulaine graafik 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonistage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga keele omavõnkesagedused fn ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega. Selgitage erinevuste põhjusi. 8. Kasutades valemit arvutage keele erinevatele pingetele vastavad lainete levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestage graafik laine levimiskiiruse v sõltuvuse kohta keelt pingutavast jõust F. Tabel 1 Seisulainete uurimine keelel l=...........±............. d=...........±
Rasmus Kalj ujärv Hanna-Katr yna 10.b Elulugu Ta sündis sündinud 28. märtsil 1981 Tartus Koolihariduse omandas Miina Härma Gümnaasiumis Õpingud jätkusid 2000. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemas Lavakunstikoolis Ta lõpetas lavakunstikooli XXI lennu 2004. aastal R.Kaljujärv Eesti Draamateatris 2006. aastal teatrisse NO99 2002. aastal pälvis Kaljujärv Voldemar Panso preemia. Ta on näidelnud 30 teatrilavastuses ning 7 filmis Näitlejana teatsis 2002 2004 "Kosjasõit" (lavakunstikool) "Tagasi Metuusala juurde" 2003 (lavakunstikool) "Liblikad on vabad" (lavakunstikool) "Naine valges" (Eesti Draamateater) "Pidu" (lavakunstikool) "Julia" (Eesti Draamateater) "Kärbeste saar" (lavakunstikool) "Kits" (Eesti Draamateater) "Utoopia" "Lumekuninganna" (Ees...
Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. Lühidalt: Võnkuvad molekulid jõudnud teo juurde, teos hakkab liikuma vedelik, vedelik paneb liikuma basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal Corti elundis karvarakud hakkavad liikuma sellest liikumisest. Seega, see basilaarmembraan paneb liikuma need karvarakud. Basilaarmembraani paneb võnkuma 50+ Hz Õige on tõesti nii, et basillaarmembraani alguses on kõrged sagedused ja lõpus madalad sagedused. Tõenäoliselt see, et membraan on alguses tihkem kui lõpus tekitaski mul vastupidise seose (see fakt on õige, kontrollisin üle) Spetsiifilisusteooria kehtib, kui helid 50+ Hz ja mustriteooria siis alla 50 Hz (membraan hakkab ühtlaselt vibreerima ja asukoha järgi enam ei saa) Lihasmeel- sisendiks on lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mida võtavad vastu retspeptorid lihaskäävis ja Golgi kõõlusorganis. Retseptorite tüübid on vabad
V: 680 Hz 7. Millised loomad kuulevad ultraheli? ? V: Lammas, hobune, lehm, jänes, koer, kass, rott, hiir, nahkhiir, delfiin 8. Mis eristab muusikariista poolt tekitatud heli mürast? V: Muusikalised helid on helid, mis koosnevad harmoonilistest võnkumistest. Mürad on helid, mille ajaline käik ei ole perioodiline ja tundub inimkõrva jaoks korrapäratu. Võib öelda ka, et müra on kombinatsioon nõrkadest ja sagedastest löökidest . 9. Millised sagedused on nootidel do-re-mi, mitu korda sekundis peab heli tekitav seade täisvõnke tegema? V: 10. Millistest füüsikalistest parameetritest sõltub heli valjus? V: Kui heli levib mingisuguses keskkonnas (näiteks õhus), siis muutub rõhk selles keskkonnas rütmiliselt, kasvades ja kahanedes igas punktis. Atmosfäärirõhk fluktueerib heli levimisel mingi keskmise väärtuse lähedal, mis tavalistes tingimustes on võrdne ühe atmosfääriga ja mida on alati võimalik mõõta baromeetri abil
Numbrivalimise ketta lahti laskmisel tekitab ketas, konstantse kiirusega tagasi pööreldes, telefoniliinis katkestusi ehk vool liinis muutub 0-ks. Katkestusele järgneb vooluring läbi telefoni. Nende katkestuste arvu loetakse telefonijaamas. 6. Kirjeldada analoogtelefonis numbrivalimist toonvalimise korral. Toonvalimise korral genereeritakse antud numbrile vastavad 2 sagedusegruppi. Näiteks valides number 5,genereeritakse sagedused 770 Hz ja 1330 Hz . 7. Millised on analoogtelefonis numbri valimisel toonvalimise eelised impulssvalimise ees? Impulssvalimist segavad juhuslikud liini halvad ühendused, mida keskjaam võib tõlgendada numbrivalimisimpulsina. 8. Millisel moel saavutatakse toonvalimisel suurem häirekindlus? Toonid on fikseeritud sagedustega, seega on võimalik kasutada tooni identifitseerimiseks vastavaid sagedusfiltreid. Tooni amplituud võib kõikuda. Pulssvalimisel, pikkade liinide korral,
Punktid: 1 On teada, et mingi valimi puhul on lineaarse regressiooni joone tõus k negatiivne, st k<0. Milline järgmistest väidetest vastava lineaarse korrelatsioonikordaja r kohta on õige? Vali üks vastus. a. Kordaja r võrdub nulliga b. kordaja r on negatiivne c. Kordaja r on positiivne Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 23 Punktid: 1 Leidke intervalli [10;7] keskmine väärtus. Vastus: 8,5 Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 24 Punktid: 3 Kumulatiivsed sagedused on nende intervallide sagedused mis sisaldavad etteantud väärtusest väärtusi. Intervalli kumulatiivse sageduse leidmiseks tuleb liita antud intervalli sagedusele kõigi intervallide . Osaliselt õige Selle esituse hinded 2/3. Question 25 Punktid: 1 Dispersiooniks nimetatakse tunnuse aritmeetilist keskmist. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 26 Punktid: 1 Nimetage kasvavalt või kahanevalt järjestatud tunnuse väärtuste rida? Vastuse lahtrisse sisestage ainult üks sõna. Vastus:
kus n on lainepikkus ja n=1,2,3... Arvestades seost laine levimiskiiruse v, sageduse f ja lainepikkuse vahel v=f, võib valemi (1) anda kujul: n fn = v 2l . (2) Võrrand (2) määrab keele omasagedused. Kõige madalam sagedus on juhul, kui n=1 ja seda nimetatakse põhisageduseks. Ülejäänud sagedused on selle täisarvkordsed. Neid nimetatakse ülemtoonideks ehk harmoonilisteks. Joonisel on näidatud keele kuju erinevate sageduste, s.o erinevate n väärtuste korral. n =1 n =2 n =3 Ristlainete levimiskiirus keeles on määratud seosega F v=
sagedus sõltub, kui palju teatud indiviidid sigivad. • Generatsioonid ei ole kattuvad: kui kattuvad, võivad ka vanemad järglastega lapsi saada ja mudel tuleks keerulisem. • Toimub vaba ristumine: kui seda ei ole, on näiteks assortatiivne ristumine, siis suureneb homosügootsete genotüüpide hulk. • Populatsioon on lõpmata suur: kui on piisavalt väike, et hakkaks mõju avaldama geneetiline triiv, siis võivad genotüüpide sagedused lihtsalt juhuslikult muutudaa, sest alleelide sagedused muutuvad juhuse tõttu. • Sugude vahel ei ole alleelisageduste erinevusi: kuna ühel sool võib olla sigimisel eelis, siis võib alleelisagedus muutuda ja seega ka genotüübisagedus. • Ei ole migratsiooni: kui on, siis võib vabalt genotüüpide sagedus juhuslikult muutuda ja populatsioon ei jõua H-W tasakaalu, kui migratsioon toimub pidevalt (nii sisse- kui väljavool).
evolutsiooni monofüleetilisus ning divergentsus, samuti seisukoht, et uutel tekkinud taksonitel on uued tunnused, mida fülogeneetiliselt vanemal taksonil ei olnud. 30. Geenitriiv geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades. 31. Genofond populatsiooni kõikide geenide ja alleelide kogum.Geenifondi iseloomustab iga geeni puhul olemasolevate alleelide arv ja nende sagedused ning vastava geeni suhtes võimalike genotüüpide arv ja nende sagedused. 32. Geenisiire ehk geenivool on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. 33. Ringliigid (mõiste ja näide) Olukord, milles 2 reproduktiivselt isoleeritud populatsiooni, kes elavad samas regioonis, on seotud omavahel ristuvate populatsioonide geograafilise ringiga. . Salamandrid Californias on
KÜSIMUSED: KVANTMEHAANIKA I 1.Kuidas tekivad vesiniku neeldumis- ja kiirgusspektrid? Spekter, mis tekib aine kiirgamisel on kiirgusspekter ja kujutab endast üksikuid värvilisi jooni mustal taustal.Kiirgusspekter tekib valguse kiirgumisel erinevate ainete aatomitest. Tekib valge valguse lagunemisel. Spekter, mis tekib aine ergastamisel, on neeldumisspekter ja vastupidiselt eelmisele on üksikud mustad jooned värvilisel taustal. Neeldumisspektreid saadakse, kui pideva spektriga valgusallika valgus läbib nt. gaasi või auru. 2.Milline seaduspärasus ilmneb vesiniku spektris? Jooned on rühmitunud spektraalseeriatesse, igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasid. Täppisanalüüs näitab, et kõiki seeriajadasid kirjeldab valem kus on joone lainepikkus, R = 1,0974×107 m-1 on Rydbergi konstant, ning n1 ja n2 on täisarvud: n1 on igas seerias konstantne täisarv ja n2 = n1 + 1, n1 + 2, n1 + 3... 3.Kuidas tekib la...
andmevahetuse korral Mulle määrati edastamiseks sümbol '3', mille edastamiseks - start bitt 0 ASCII koodiks on 1100110 + paarsuskontrollibitt 0 + kaks stopp-bitti 11. Kokku tuleb põhimõtteliselt signaaliks (negatiivne loogika '0' on kõrge pingenivoo): U '0' '1' t 0 11 00 110 011 Joonis 1 Ostsillosgrammist on välja filtreeritud sagedused, mis suuremad 20kHz-st. Ostsillosgramm ise on antud Lisas1. 3. Nullmodemi ühenduste skeem Nullmodemi korral tuleb klemmplaadil suunata ühest arvutist lähtuva Tx (Transmit signal) ühendus teise arvuti Rx (Receive signal) ühendusega kokku. Nullmodemi ühenduste põhimõtteskeem: Tx Tx Arvuti Arvuti Rx Rx
12,51 ±0,012 1,621 ±0,0004 13 ±0,014 1,631 ±0,0002 13,5 ±0,004 1,638 ±0,0003 13,98 ±0,006 1,643 ±0,0002 Joonis 1. sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik graafikuna. Punktis 3. salvestatud moduleeritud signaali spekter. Mõõdetud spektrijoonteamplituudid, signaali ribalaiuse B, modulatsiooniindeksi MF ja sagedusdeviatsiooni väärtused. Joonis 2. Moduleeritud signaali spekter Tabel 2. Spektrijoonte sagedused ja Amplituudid. U(mV) f(MHz) 3a 4,6 ±0,1 1,399 ±0,0001 2a 39,6 ±1,2 1,409 ±0,0001 1 170,7 ±5 1,419 ±0,0001 2b 39,6 ±1,2 1,429 ±0,0001 3b 4,6 ±0,1 1,439 ±0,0001 B = Umax - Umin = 1,4404-1,3977=0,047 MHz MF=0,5 =10*0,5=5KHz Tegemist on kitsaribalise sagedusmodulatsiooniga. Punktis 4. salvestatud moduleeritud signaali spekter. Modulatsiooniindeksi
Tallinn 2011 Sissejuhatus Uurisin 14-18 aastaste tüdrukute jalanumbreid 2011. aastal. Tüdrukuid oli kokku 16 ja nad olid valitud juhuslikult. 1. Statistiline kogum 39; 39; 40; 38; 39; 40; 37; 38; 38; 36; 41; 36; 38; 38; 40; 37 2. Variatsioonirida 36; 36; 37; 37; 38; 38; 38; 38; 38; 39; 39; 39; 40; 40; 40; 41 3. Sagedustabel 2 realine tabel, mille ühes reas on tunnuse (x) erinevad väärtused ja teises reas nende esinemise sagedused (f) Jalanumber (x) 36 37 38 39 40 41 Sagedus (f) 2 2 5 3 3 1 Sageduste summa n=16 Tulpdiagramm 4. Suhteline sagedus (w) Tunnuse väärtuse esinemise arvu f suhe väärtuste koguarvu n f w = 100% n Sagedus-jaotustabel Jalanumber (x) 36 37 38 39 40 41
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
