enne kui edasi marsruutima hakkab. Pakettkommutatsioon võimaldab rohkem kasutajaid võrku kasutada. * sõnumi kommutatsioon – aluseks eelmine, kuid tervet sõnumit korraga saata 10. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Multipleksimine- ühenduse tarbeks ressursi jagamine. *FDMA- sageduspõhine(sagedust jagav ühispöördus)(kõik kasutajad samal ajal kasutavad kanalit, igale kasutajale oma sagedusala) *TDMA- sagedusala ühine, ajapõhine ühispöördus(igale kasutajale antakse kindel aeg, mille jooksul tema tegeleb info jagamisega/vastuvõtmisega) *CDMA- koodipõhine, info varustatakse koodiga. Vastu võetakse info, mille kood klapib. 11. Datagrammvõrgud, virtuaalahelatega võrgud Pakettkommutatsiooni puhul marsruutimine(eesmärgiks on pakettide liigutamine ruuterite vahel algpunktist sihtpunkti): * datagrammvõrgud – kogu aeg otsustatakse, mis teed valida. Teise osapoole
teatud kindla helitooni puhul, varustavad meie aju piisava informatsiooniga, et rekonstrueerida näiteks Bachi orelikontserti või ööbiku laulu see, kas me neid helindeid naudime või mitte, ei ole niivõrd enam meeleelundite, kuivõrd meie aju omadus, meie psüühika küsimus. Kuulmine – teiste liikide kuulmine erineb inimese omast nii eristusvõime (“kuulmisteravuse”) kui ka tajutava sagedusala poolest. • kakkudel on erakordselt terav kuulmine, mis võimaldab neil saaki püüda isegi „kottpimedas“ • enamik linde suudab tajuda kuni 20 000 Hz sagedusega helisid (nagu inimenegi), kuid seevastu nahkhiirtel ulatub tajuvõime 120 000 Hz-ni. Seda nn ultraheli tekitavad nahkhiired ka ise, kasutades seda pimedas orienteerumisel kajalokatsiooni põhimõttel • ka koerad kuulevad ultraheli (mistõttu koeri vaigistatakse või kutsutaksegi
videokaamerates. *Isokroonne - isokroonseks nimetatakse perioodilist protsessi, mis mille perioodi pikkus on konstante, näit. kellapendli võnkumine. Multimeediumrakendused nõuavad isokroonset andmeedastust, et andmed jõuaksid kohale just niisama kiiresti, nagu neid kuvatakse ja et audio oleks videoga sünkroniseeritud. *Ribalaius (bandwidth) ribalaius iseloomustab nii analoog- kui digitaalsignaale ja sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab, kui laia sagedusala signaal katab. Ribalaius on võrdeline ajaühikus edastatava informatsiooni hulgaga. Näiteks foto allalaadimiseks ühe sekundi jooksul on vaja suuremat ribalaiust kui ühe tekstilehekülje allalaadimiseks sama aja jooksul. Suured helifailid, arvutiprogrammid ja animavideod nõuavad veel suuremat ribalaiust. Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid
6. Dünaamiline diapasioon see on suht arv signaali ja oma müra suhtes võimendi on seda kvaliteetsem mida suurem on see arv kvaliteetsetel helivõimenditel peaks olema vähemalt olema 60dB. K=Uvälj/Usis ; Ki=Ivälj/Isis ; Kp=Pvälj/Psis ; Küld=K1*K2*...*Kn . Võimendus tegur võib olla ka antud log ühikutes KdB=20lg K või KP dB=10lg K ; Küld dB=K1dB+K2dB+...+Kn dB. 7. Võimendatab sagedusala Sageduse piirkond mille ulatuses võimendustegur ei lange kokkuleppelisest allapoole (tavaliselt 0,7) Joonis 2.1.2 2.2 Võimendamisel tekkivad moonutused Praktikas ei õnnestu kunagi võimendada signaale moonutuste vabalt, kuid moonutused ei tohi ületada lubatut piir. Sõltuvalt moonutuste põhjustustest ja ilmnemise viisist, eristatake kahesuhuseid moonutusi: lineaarmoonutusi mille
Erandiks on võimsusvõimendustegur, mis . b) Võimendatav sagedusriba, on signaali sageduste piirkond mille ulatuses võimendi arendab ettenähtud võimendust. Piirsagedusteks loetakse neid sagedusi (f ja f ) millel m k 83 võimendustegur on langenud 30% (joon.9.5) võimendusest keskmistel sagedustel (K ). 0 Võimendatavat sagedusala nimetatakse ka läbilaskeribaks ja tähistatakse sageli B 0,7 fm fk f K 0,7K0 K0 0,7K0 f=B 07 JOONIS 7.5 c)Väljundvõimsus P , on signaalisageduslik võimsus mida võimendi arendab tarbijal välj Väljundvõimsus võib olla antud kas kesk- või impulssvõimsusena. Väljundparameetriteks võib olla ka väljundpinge või väljundvool.
detsibellides[dB ] K dB = 20log K ; K üld = K1dB + K 2 dB +...+ K ndB . Erandiks on võimsusvõimendustegur, mis K pdB = 10 log K p . b) Võimendatav sagedusriba, on signaali sageduste piirkond mille ulatuses võimendi arendab ettenähtud võimendust. Piirsagedusteks loetakse neid sagedusi (fm ja fk) millel võimendustegur on langenud 30% (joon.9.5) võimendusest keskmistel sagedustel (K0). Võimendatavat sagedusala nimetatakse ka läbilaskeribaks ja tähistatakse sageli B0,7 K K0 0,7K 0,7K 0 0 fk f f f=B07 m JOONIS 7.5
SBMCD seadet on võimalik tavaliselt eemaldada ainult siis, kui röövitu sureb. Kui üritada see välja võtta elusast röövitust, siis tähendab see kindlat surma. 80 ¾ Tulnukad ja elektromagnetiline spekter Peale selle dokumendi läbilugemist ei tohiks jääda ühtegi kahtlust, et on olemas intellekte, kes oskavad manipuleerida või materialiseerida suvalist objekti meie mõõtmesse. Vaatleme korraks elektromagnetilist spektrit ehk sagedusala. Nagu sa tead, see spekter, mida me oma silmadega näeme, on ainult väike osa koguspektrist. Tulnukatega seotud spektrid: · Ultravioletne spekter · Sinine spekter (UFO sisenemise väli) · Rohesinine (cyan) spekter · Roheline spekter (UFO on nähtav) · Kollane spekter (UFO on haavatavas olekus) · Punane spekter · Fuksiinpunane (magenta) spekter · Infrapunane spekter (UFO lahkub) · Kuumuse/soojuse spekter (UFO väli)
Pikematel lainetel ilmneb pinnalaine märgatav difraktsioon, mis suurendab pinnalaine leviulatust võrreldes otsenähtavusega. Ruumilaine tekib laine osalise peegeldumise tõttu ionosfääri kihtidelt ja levib märgatavalt kaugemale. Kui lained peegelduvad ka maapinnalt, võib tekkida mitmekordne peegeldumine, mis suurendab neil sagedustel levi ulatust. Lainepikkustel alla 3 cm on veega kaetud maapinna osad, mered ja ookeanid, samuti head peegeldajad. 135 Sagedusala Lainepikkus Liigitus Lühend Extremely Low Frequencies 30–300 Hz 10000 km – 1000 km ELF (madalsagedusala) Voice Frequencies 300–3000 Hz 1000 km – 100 km VF
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
