a. Sisesta andmed EXCELi töölehele tulpa A b. Moodusta andmetest variatsioonirida(tulbas), selleks märgista tulp ja vali menüüreast Sort&Filter – ascending. c. Koosta ülesande andmete põhjal sagedus- ja suhtelise sageduse tabel, näiteks selliselt C D E 4 Hinne(x) Sagedus(f) Suhtel. sagedus (%) 5 1 0 0 6 2 0 0 7 3 1 3,3 8 .................. ............................. .................................................... Suhelise sageduse arvutamiseks kirjuta lahtrisse E5(s.o.antud näiteülesandes)
Tunnitöö statistikas: Uuritav tunnus: 5.klass õpilaste pikkused meetrites Variatsioonirida 150 150 154 155 2. Jaotustabel tunnus 150 154 155 157 sagedus 2 1 3 4 sag. %-des 3. 4. Keskväärtus Mediaan 5. Min Max Ulatus (Max-Min) Vahemikega sagedus Nimi: Reia Rõõmus used meetrites 155 155 157 157 157 157 160 161 160 161 163 164 165 166 168 170 1 2 1 1 2 1 1 1 Mood ül.Kv al.Kv σ² σ V 161 163 164 165 165 166 168 170 Summa 20
VPS-i ja ostsilloskoopi Kasutades manuaalreziimi, muudame toiteallika pinget. Pinge tõustes mootori pöörlemissagedus kasvab, pinge langedes kahaneb. Mootori ühe täispöörde puhul suutsime ostsilloskoobilt tagasisideahela signaalist lugeda 15 täisvõnget. Kasutades ostsilloskoopi mõõtsime mootori tagasisideahela signaali sagedust ja amplituudi toitepingel 1 - 12 V, ühe voldise sammuga. Pinge (V) Sagedus (Hz) Amplituud (V) 1 ? 0,003 600 2 ? 0,5 Tagasisidesignaali sagedus (Hz) 500 3 300 1,5 4 250 2,8 400
jääks pildile. Kolmas inimene äratab hobuse tähelepanu, et hobune keeraks 20- 30 kraadi oma pead fotograafi poole. Alüüriks nimetatakse hobuse liikumisviisi. Need jagunevad kaheks Loomulikud allüürid ehk looduslikud allüürid ei pea õpetama hobusele, ta teeb neid loomulikult. Nt saam, traav, küliskäik, galopp, hüpe Kunstlikud allüürid neid peab õpetama. Passaaz, piruett, hispaania kõrgema ratsakooli elemendid. Igal allüüril on oma pikkus ja sagedus. Sagedus, mis on allüüri sammude arv ühes minutis. Pikkus on traavisammupikkus, galopisammu pikkus, hüppe pikkus. Samm inglise keeles pace MITTE STEP. Liikumistsükkel periood mille vältel hobune viib edasi kindlas järjekorras kõik neli jäset. Liikumisel on aktiivne osa, kui hobune toetab jalaga vastu maad. Kaks faasi: toetusfaas ja lennufaas. Sammu pikkus on tähtsam kui sammu sagedus, nii sammumisel kui teiste allüüride puhul. 5/9 raskusest langeb hobusel esijäsemetele
võnkumine mis toimub välisjõudude mõjul Isevõnkumine-on see kus enregiaallikat sisldab süsteem endasElektomagnetväli- om muutuva magnetjaelektrivälja koos eksisteerimineElektromagnetlaine on ristlaineElektromagnetlaine(ristlaine) on elektromagnetvälja levimine ruumisLainepikkus on kaugus 2lähima samas taktis võnkuva punkti vahelAvatud võnkering ehk Hertzi vibraator on seada mille abil saadakse elktromagnet lainedModleerimine-kõrgsagedus võnkumise mõjutamine madal sagedus võnkumise abilElektromagnetlainete omaduse:peegelduvad metallpindadelt,difrageeruvad,interfereeruvad
Elektromagnetiline laine,lainepikkusega 380nm(violetne,suurim sagedus) < < 760nm(punane,väikseim sagedus). Nähtused:difraktsioon,interferents,dispersioon,murdumine. c = 3 * 108 m/s. c = * f. lainepikkus,f sagedus. Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega kvant,footon. Iseloomustab:energia,mass,1aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad valgust kvantide kaupa. Kvanti käsitletakse,kui ühte energia portsionit. Fotoefekt:kiirguse langedes metallipinnale võib sealt välja lüüa elektrone. Tekkimise tingimus: ühe footoni energia peab võrduma elektronide väljumistööga. E = A. E=ühe footoni energia, A=elektronide väljumistöö.
Osa võnkumise energiast eraldub juhtmetes soojusena ja võnkumised sumbuvad pikapeale. 11. Mis on isevõnkumine? Kui võnkuv süsteem ise võtab kuskilt välisest allikast endale energiavarusid juurde, Näiteks elektrongeneraatorist. 12. Mis on elektrongeneraator? Seade, mis tekitab sumbumatuid elektromagnetvõnkumisi 13. Mis on sundvõnkumine võnkeringis? Kui võnkeringile rakendatakse väline perioodiliselt muutuv pinge 14. Millal tekib võnkeringis resonants? Kui sundvõnkumise sagedus saab võrdseks võnkeringi omavõnkumise sagedusega f = 1/T = 1/2 LC ., siis kasvab järsult võnkeamplituud, millist nähtust nimetatakse resonantsiks. Elektromagnetlaine- on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus · Madalsageduslained(soojendusaparaatides) · Raadiolained(television, mobiilside, sateliitside) · Infrapunane kiirgus(TV ja puldi vahel) · Nähtav valgus(tekitab valgusaistingu)
5. Vedru otsa riputatud raskus teeb kolme minutiga 360 võnget. Arvuta võnkumiste periood ja sagedus. 6. Niidi otsa riputatud kivi kallutati tasakaaluasendist 10 cm kõrvale ja pärast lahtilaskmist tegi see esimese minuti jooksul 80 võnget. Leia kõik seda võnkumist iseloomustavad suurused. 7. Keha teeb igas minutis 12 võnget. Arvuta selle võnkumise faas hetkedel 2,5 s ja 10 s. 8. Võnkumise võrrand on x = 0,2 sin 50t. Kui suur on selle võnkumise amplituud, ringsagedus, sagedus ja periood? 9. Võnkumise amplituud on 5 cm ja sagedus 30 Hz. Kirjuta välja selle võnkumise võrrand. 10.Kirjelda energia muundumisi vedru otsa riputatud koormise võnkumisel. Kui vedru tasakaaluasendist kõrgemale tõuseb või langeb allapoole, siis raskusjõud ei muutu. Tasakaaluasendist üles tõustes vedru elastusjõud väheneb, madalamale liikudes elastusjõud tõuseb. 11. Too erinevaid võnkumise näiteid loodusest. Vee lainetamine, puuokste liikumine tuulega. 12
Matemaatika - hälve Sagedus Hälve Punktid x Õpil. arv f f·x | x (x) | f · | x (x) | 10 2 20 3,2 6,4 9 1 9 2,2 2,2 8 5 40 1,2 6 7 9 63 0,2 1,8 6 6 36 0,8 4,8 5 2 10 1,8 3,6 4 3 12 2,8 8,4
*Mehhaaniliste vnkumiste iseloomustamiseks kasutatakse jrgmisi fsikalisi suurusi: 1. hlve; 2. amplituud; 3. sagedus; 4. periood. *Hlbeksnimetatakse keha kaugust tasakaaluasendist. *Hlbe this on x ja hikuks [1m]. *Amplituudiks nimetatakse keha maksimaalset kaugust tasakaaluasendist. *Amplituudi this on A ja hikuks [1m]. *Sagedus on fsikaline suurus, mis nitab mitu vnget teeb keha aja hikus. *Sageduse thiseks on (kahtlane V)-n/f n=N/t N-vngete arv. t-aeg. *Sageduse hikuks on 1 Hertz [1Hz] *1 Hertz on niisugune keha vnkumise seadus, mis teeb 1 sekundis he tisvnke. *1kHz= 1 000Hz; 1mHz= 1 000 000Hz. *Perioodiks nimetatakse fsikalist suurust, mis nitab he tisvnke sooritamiseks kulunud aega. *Perioodi this on T ja hikuks [1s]. *Periood on sageduse prdvrtus ehk T=1/n. T=t/N.
Füüsika (8.klass) konspekt Heli 1.keskkonnas levivaid v6nkumisi nim. heli 2.v6nkuvat keha nim. Heliallikas 3.heli mille v6nkesagedus jääb vahemikku 1620000 nim. Heli ehk hääl 4.heli mille sagedus on väiksem kui 16 hz nim. 5.heli mille sagedus on suurem kui 20000 hz nim 6.mida suurem on heliallika v6nkesagedus seda ..on heli kõrgem 7.v6nkumise levimist keskkonnas nim. Laineks 8.heli levimise kiirus on 330 m/s 9.heli kiirus s6ltub temperatuurist ja tihedusest 10.korrapäratult v6nkuvad kehad tekitavad müra 11.looduslikud mürad on merelained,tuulekohin,äike 12.kodus tekitavad müra :külmkapp,tolmuimeja,arvuti,ventilaator,pesumasin 13.müra kahjustab tervist ,ta tekitab
Joon 1. Mahtuvusdioodiga sagedusmodulaator. Saame joonis 1. Joonist on näha et mõõdetud pinge amplituud U võrdub 392 mV ja sagedus fvälja võrdub 2,394 MHz. Joonis 2. Väljund ilma sisendita 2.) Võtsime üles sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik fvälj = f(U0). Selleks muutsime 0,5 V sammuga klemmile I/P2 antavat pinget U0 vahemikus 3...14 V. Iga pinge väärtuse juures mõõtsime ostsilloskoobiga signaali sagedus. Saame mõõdetud modulatsioonikarakteristik tabel ja graafik. V MHz 14 2,869 13,5 2,857 13 2,845 12,5 2,852 12 2,813 11,5 2,793 11 2,774 10,5 2,755 10 2,731 9,5 2,703 9 2,67 8,5 2,641 8 2,618 7,5 2,592 7 2,561 6,5 2,525
Hõõrdumise kiirus väheneb. 6. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Tähis : x Ühik : meeter 7. Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist. Tähis x0 Ühkik : meeter 8. Võnkeperiood ühe täisvõnke kestvus. Tähis : T Ühik : s Valem T=t/n 9. Võnkesagedus on sekundis tehtud täisvõngete arv. Tähis : f Ühik : Hz 10. Resonants on nähtus kus keha võnke amplituut järsult suureneb kui välise jõu mõjumise sagedus saab võrdseks keha omavõnkesagedusega. 11. Laine on võnkumise edasikandumine keskkonnas. 12. Kui üks osake panna võnkuma siis see tõmbab kaasa ka naaberosakesi. Sest osakeste vahel mõjuvad tõmbejõud Iga järgmine osake hakkab võnkuma veidi hiljem. Inertsi tõttu. 13. Pikilained on lained, kus võnkumine toimbub piki levimissihti. (heli) 14. Ristlained on lained kus võnkumine toimub levimissihiga risti. (järvelained) 15
perioodid vajalikel sagedustel. Tulemused on kantud tabelisse 1. Mõõtevead leidsime etteantud valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Tabel 1 mõõdetud sagedused ja perioodid ning lubatud mõõtevead Möödetud Sageduse Perioodi Generaatori Sagedus sagedus mõõtmise Periood mõõtmise HZ Hz lubatud viga Hz ms lubatud viga s 0,0999956 10000 10000,44 0,050035 6 0,500*10^-3 0,0499978 20000 20000,8787 0,10007 1 0,250*10^-3
kui seadmed alalissignaalide mõõtmiseks Töö eesmärk Tutvu signaalide mõõtmiseks kasutatavate mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga, fasomeetriga. Mõõteriistade ühendamine ja kasutamine. Kasutatud seadmed: Generaator G3-112/1 Voltmeeter V7-40/4 Voltmeeter V7-37 Ostsillograaf S1-83 Fasomeeter F2-34 Töö käik 1. Vahelduvpinge mõõtmine a) Siinuseline signaal: sagedus 2 kHz, pinge 3 V Generaatori sumbuvus 10 dB. U1 = 3.008 V(V7-40/4) U2 = 3.00 V(V7-37) Arvutan voltmeetrite vearajad ±U1 ja ±U2 I I # / I-I . FG I ¡ I I I % # / -
miski annab talle tõuke. sundvõnkumine - Kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul - õmblusmasina nõel, kui mootor vänta ringi ajab. 4. Selgita mõistet sumbuv võnkumine. Miks on looduses esinevad võnkumised sumbuvad? 4.Sumbuv võnkumine- kui süsteemi energiavaru lõppemisel lakkab võnkumine. Sest looduses on hõõrdumine. 5. Millised füüsikalised suurused võnkumist iseloomustavad ? 5. Võnkeperiood, sagedus. *6. Mida nim. võnkeperioodiks, mis ühikud, mis valem ? 6. Võnkeperiood ajavahenik, mille jookdul läbitakse üks täisvõnge või täisring. T ja sekund. T=t/N *7. Mida nim. sageduseks, mis ühikud, mis valem ? 7. Sagedus mitu täisvõnget või täisringi tehakase 1sek jooksul. f ja herts. f=N/t 8. Mille poolest erinevad võnkeamplituud ja hälve ? selgita. 8. Võnkeamplituud on max. hälve, hälve on võnkuva keha kaugus. Hälve on pidevalt muutuv suurus. 9. mida nim
2. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 3. Signaaligeneraator HP 33120 4. Toiteplokk EP-603 5. Ühendusjuhtmed Töö eesmärk on tutvuda raadiosaatetrakti ehitusega ning üldiste parameetritega, kasutades kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamu. Joonis 1. Skeem raadiotrakti parameetrite mõõtmiseks 2 .Tabeli kui graafikuna punkthaaval üles võetud ASK. Tabel 1. Võimsuse sõltuvus sagedusest vastuvõtja sisendis Sagedus Saatja pinge Pinge vastuvõtjas (Hz) U (mV) U (mV) 300 5 7,55 ±0,06 700 5 47,24 ±0,09 1100 5 81,35 ±0,09 1500 5 93,07 ±0,05 1900 5 77,95 ±0,04 2300 5 50,65 ±0,02 2700 5 29,49 ±0,02
5. Ajavahemikku, mille vältel muutuv suurus teeb ühekordselt läbi kõik oma muutused, nimetatakse perioodiks, mida tähistatakse tähega T ja mõõdetakse sekundites. Perioodide arvu sekundis ehk perioodi pöördväärtust nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks ja tähistatakse tähega f. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz) saksa füüsiku Heinrich Hertzi (1857-1894) auks. f=1/T f- sagedus hertsides (Hz) T- periood sekundites (s) 6. Vahelduvvooluga töötavad elektriseadmed ehk elektrienergia tarvitid on omavahel ühendatud rööbiti. 7. Faasijuhe on maandamata juhe ehk siis plussjuhe. Pinge faasijuhtme ja nulljuhtme vahel on meie kodudes 220 V. Nulljuhe on maandatud juhe ehk siis nulljuhe. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrde nulliga. 8. Kaitsme ülesandeks on katkestada elekrtivool, kui vooluringis tekib lühis. 9
Katood=volframspiraal, kuumutatakse, et tekiks elektronide voog. Anoodi ja katoodi vahel kõrgepinge, elektronid saavad suure kiiruse ja põrkudes vastu anoodi pidurdavad. R.k lainepikkus on väiksem kui uv kiirte lainepikkus. Kasutatakse haiguste diagnoosimiseks ja raviks. Saab uurida ka kristallide struktuuri. Fotoelektriline efekt- Fotoefekti tekkimiseks peab pinnale langeva elektromagnetkiirguse sagedus ületama sellele pinnale omase lävisageduse. Kui kiirguse sagedus on lävisagedusest väiksem, siis elektronide emissiooni ei toimu, sest nad ei saa elektromagnetkiirguselt energiat, mis on vajalik vabanemiseks seosest aatomituumadega. Fotoefekti käigus minema löödavaid elektrone nimetatakse fotoelektronideks. Footoni energia on sõltuv talle vastava laine sagedusest. Seega, mida suurem on pealelangeva valguse sagedus, seda tõenäolisemalt vabaneb metalli pinnalt elektrone. Matemaatiliselt väljendub fotoefekt järgmises võrrandis:
muudetakse mängitavate keelte heli kõrgust. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Kitarr 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Basskitarr 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Electric_Guitar Lauri 4. http://www.hot.ee/lauri1982/ajalugu.htm 5. Heiki Mätlik (1991) Klassikaline kitarrimäng, Tallinn: Eesti Raamat Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Lisa 4 Lisa 5 Lisa 6 kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) viies keel: A (heli sagedus 110Hz) neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) Lisa 7 Lisa 8
ühe numbri pulssimisperiood 670 ms üksiku valimisimpulsi pikkus 100 ms ühenduse kestus 32 ms katkestuse kestus 68 ms pinge abonentliini ühenduse osas 8V pinge abonentliini katkestuse osas 56 V Joonis 7 - Impulssvalimine Toonvalimine Toonvalimine Pilt: Joonis 8 Pilt: Joonis 9 valitud number 1 2 jooniselt leitud esimene sagedus 700 Hz 700 Hz jooniselt leitud teine sagedus 1,22 kHz 1,33 kHz tehtud järeldus järgnevast tabelist Kärab küll täitsa Suht sama Joonis 8 Toonvalimine nr 1 Joonis 9 Toonvalimine nr 2
teooria looja ning esimene kirjeldaja oli soti teadlane James Clerk Maxwell. Ta avastas, et elektriväljas toimuv muutus jõuab magnetvälja vahendusel ühest punktist teise. Nimelt kutsub tugevnev elektriväli esile magnetvälja tugevnemise, mis omakorda tekitab muutuse kõrvalasetsevas elektriväljapunktis. Selle ahelreaktsioonina toimuva muutuste laine, tagasiside, nimetas ta elektromagnetlaineks. (Tarkpea, 2008) Elektromagnetlainet iseloomustav suurus sagedus näitab ühes ajaühikus aset leidvate võngete hulka. Lainepikkus näitab, kui kaugel asetsevad naaber-laineharjad teineteisest. Need kaks suurust mõjutavad elektromagnetlainete toimet ning nende omavahelist seost iseloomustab ühtlase liikumise kiiruse valem v = s/t ehk lainepikkus jagatud võnkeperioodiga (aeg, mille jooksul lainepikkus teatud vahemaa läbib). Sageduse järgi jaotatakse elektromagnetlained madalsageduslaineteks, raadiolaineteks, optiliseks kiirguseks, röntgenkiirguseks ja
KVANTFÜÜSIKA Valgus Valgus on elektromagnetiline laine, lainepikkusega 380nm < < 760nm c = 3 * 108 - Valguse kiirus vaakumis c=*f lainepikkus f sagedus ( * 1014 Hz) Nähtused: 1. difraktsioon 2. interferents 3. dispersioon 4. murdumine Valgus on osakeste voog. Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega 1)kvant 2)footon Iseloomustab: Energia, mass, on üks aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad footoneid s.t. tuli/päike kiirgavad valgust ,,portsude" kaupa, kui valgus neeldub (nt seinas, vees) siis footonid neelduvad. Plancki idee
15,6 Haare 20,35 cm 11,75 1. klassi ülemine piir 7,6 cm 15,75 klassi samm 2,8 cm 18,45 viimase klassi ülemine piir 27,2 cm 17,3 rühmade arv 8 20,15 Pool sammu 1,4 cm 23,45 Rühma Klassi Klassi kuulumise Jaotus- 21,7 tsenter Rühma ülem. piir sagedus tõenäosus funktsioon 8,8 xi xüi ni pi F(xüi) 21,15 6,2 7,6 5 0,03 0,03 18,85 9 10,4 14 0,10 0,13 25,2 11,8 13,2 18 0,12 0,25
ENESEKONTROLLISÜSTEEMI JUURUTAMINE Jäätmete kogumise ja kahjutustamise planeerimine Ettevõtte nimi Jäätmete äravedamise Jrk.nr. Jäätme liik Kogumisnõu/ruum Märgistusviis Tühjendamissagedus sagedus Märkused Vastutaja 1 umbrohi kompostiruum täitumisel vajadusel P.Jõks 2 kompostiruum täitumisel vajadusel P.Jõks 3 juurviljade puhastamise jäägid
Faasmanipulatsioon (PSK phase-shift keying) püsiva amplituudiga kandevõnkumise faasi muudetakse hüppeliselt vastavalt infosignaali muutumisele. 1 Ilma võimendita signaali tekitamine ja mõõtmine Selle ülesande tarvis koostasime ELVISel lihtsa raadiosaatja ja vastuvõtja skeemi. Paigutades raadio ja vastuvõtja antennid üksteisest umbes 1 cm kaugusele, mõõtsime signaali sageduse ja amplituudi. Signaali amplituud: 3,2 mV Signaali sagedus: 20 kHz Sageduse suurenedes suureneb ka amplituud, kuna kõrgemal sagedusel (50 - 100 kHz) tekib resonants. 2 Vastuvõetud signaali võimendamine Vastuvõetud signaali amplituud on suhteliselt väike ning vastuvõtlik keskkonna häiringutele (müra). Signaali võimendamiseks saab kasutada operatsioonivõimendit LM741CN. Asetades antennid üksteisest taas umbes 1 cm kaugusele, mõõdame signaali sageduse ja amplituudi.
2 10.25.149.16 28 14 255.255.255.240 10.25.149.17 10.25.149.18 10.25.149.30 10.25.149.31 WLAN tugijaama seadistamise WLAN osa 2,4 GHz võrgu nimi 2,4 GHz kanali number Livingmoul 11 5 GHz võrgu nimi 5 GHz kanali number Liverpool 40 Labori sisevõrgu skeem 2. WLAN spektri mõõtmine 2,4 GHz WLAN võrk katse WLAN kanalid Mõõdetud spektri alumine sagedus Mõõdetud spektri ülemine sagedus Mõõdetud spektri laius Signaali võimsus 1 11 2.45GHz 2.47GHz 20MHz -38dB http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%204/ 1/6 11.12
Miks? Kuidas muutub pendli periood Kuu peal? Väiksem, kuna ta mass on väiksem Maast, pendel käib väga aeglaselt edasi-tagasi. Pendli perioodi valem ja avalda sealt g: T =2 l g , kus l= pendli pikkus (m); g= raskuskiirendus (m/s2) 4. Heli kiirus Heli: elastses keskkonnas leviv elastsuslaine, mida on võimalik kuulda. Mehaaniline laine: võnkumine, mis kannab edasi aine (nt. veepind kui seda puudutada, siis tekib mehaaniline laine). Täisvõnge, lainepikkus, sagedus, periood, faas, algfaas ja faasinihe? Täisvõnge: laine liigub tagasi oma algsesse asendisse, peale oma algsest asendist lahkumist, (nt pikilaine üks võnge või pendli üks võnge). Lainepikkus: kahe täisvõnke vahemaa Sagedus: võrdsetel ajavahemikel korduv tegevus (pendel või heli laine) Periood: millegi korduva muutstsükli kestvus (pendel või heli laine) Faas: harmoonilist võnkumist kirjeldava sageduseni argument, mida loeatakse nullpunktist. Algfaas: võnkesuurus ajahetkel 0.
Õhk (+20 ºC) 343 Teras, raud 5 000 Puhas vesi (+4 ºC) 1 400 Klaas 5 200 Kuulmine võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha, hinnata helide tugevust ja neis peituvat informatsiooni. Inimene kuuleb kahe kõrvaga, seepärast suudab ta määrata, kust ja kui kaugelt heli tuleb. Heli kõrguse määrab põhitooni sagedus (hertsides võngete arv sekundis; bass: 80 350 Hz ja sopran: 330 1400 Hz), tämbri määrab sageduste spekter ning valjuse lainete intensiivsus (amplituud). Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20 Hz 20 000 Hz. Madalam sagedus tekitab sügavaid, s.o. bassihelisid, kõrgema sageduse korral moodustuvad kõrged helid. Meie kõrv on kõige tundlikum 1000 3000-hertsise sagedusega helide suhtes, sest sellise sagedusega on ka inimese kõne
Nelinurksignaali korral kehtib voltmeetrite pingete vahel seos U2 = U1 * K Seega arvutuslikult U2 = 3,41/ 1,1107 = 3,787 V. Võrreldes arvutamisel saadud U1 väärtust ja mõõtmisel saadud tulemust, siis arvud erinevad teineteisest väga vähe. Vahelduvpinge jälgimine G V V Siinuseline signaal f = 2000 Hz U1 = 3,0 V U2 = 3,009 V U = U1 2 = 3,0 * 2 = 4,243 V Signaali periood: T = 5 * 0,1 = 0,5 ms Signaali sagedus: fo = 1/T = 1/0,5*10-3 =2000 Hz Ostsillograafiga mõõdetud sagedus langeb kokku eelnevalt generaatoris määratud signaaliga. Nelinurksignaal (sagedus f=2000Hz) Signaali ulatus tipust-tippu: Upp = 4* 2V *10 = 6 V Voolusignaali mõõtmine I=1,3788 mA U=2,98 V Pingelang ampermeetril UA=138,0 mV Uz=U-Ua=2,842 V Z= Uz / I=2,842/0,0013788= 2061,213 RA = U A / I I = U / (RA + Z) Z = U / I RA = (U UA) / I = (2,98 138*10-3)/2,061*10-3 = 1378.94
Loendure liigitatakse summeerivateks, lahutavateks ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse
2) Osamääraga korrutamine =144 Tervik korrutatakse osamääraga ja tulemus jagatakse 100-ga 4. Jagatise väljendamine protsentides 8 16-st 816=0,5 05100=50 65 6-st 656=10,8(3)10,8 10,8100=1080% Esimene arv jagatakse teisega ja tulemus avaldatakse protsentides. 5.Sagedustabel Sagedustabel arvandmed korrastatud kujul Sagedus loendamisel saadud tulemus Suhteline sagedus näitab, kui suure osa moodustab antud sagedus 6. Suuruste võrdlemine protsentides 1) Võrdlemine Mitme võrra on 2 väiksem 6-st? 62=4 46=0,666...0,67 0,67100=67% 2) Ühelt teisele e LT-LE 4000lt 6000le 60004000=2000 20004000=0,50,5100=50% 7. Oleme juhuse võimuses Katse-mingi tegevus Iga katse tulemusena toimub üks võimalik sündmus. Sündmust, mis katsel võib toimuda, kuid võib ka mitte toimuda, nimetatakse juhuslikuks sündmuseks
17p. 1998a. 2k. 18p. = 2a. 3k. 19p. 2) Aasta intress 1 aasta intress = 500 : 100 · 6 = 30 2 aasta intress = 30 · 2 = 60 3) kuu intress 1 kuu intress = 30 : 2 = 2,5 3 kuu intress = 2,5 · 3 = 7,5 4) päeva intress 1 päeva intress = 2,5 : 30 = 0,068(3) 19 päeva intress = 19 · 0,068(3) = 1,58 5) Liida intress kokku = 60 + 7,50 + 1,58= 69, 08 saab tagasi = 500 + 69,08 = 569,08 Vastus: Tagasi saab hoiustaja 569,08. Suhteline sagedus hinded: 4;3;4:3;4;4;5;4;4;4;5;3;5;4;4;3;4;4;4;3;5;4;4 kokku: 23 hinnet HINNE ,,5`` ,,4`` ,,3`` SAGEDUS 4 14 5 Kokku: 23 SUHTELINE 4 · 100 14 · 100 5 · 100 SAGEDUS % 23 23 23 = 17,3% = 60,86% = 21,73% = 17% = 61% = 22%
- lisatakse toidusse abiainena 27. Kuidas satub toidusse lisaaine? - lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil - satub sinna keskkonna saastumise tagajärjel - lisatakse toidusse abiainena 28. Kes peab koostama ettevõtte toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügieenikoolituse kava? - töötaja ise - käitleja - toiduhügieeni koolitaja 29. Millistest osadest koosneb toiduhügieenikoolituse kava? - koolituse sagedus ja maht - koolituse sagedus, maht ja osavõtjad - koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord 30. Mis moodustab enesekontrollisüsteemi? - enesekontrollikoolituse kava ja kirjalik enesekontrolliplaan - kirjalik enesekontrolliplaan - enesekontroll ja kirjalik enesekontrolliplaan
Missugused süsteemid on suletud süsteemid? Puudub energiavahetus süsteemist väljapoole. (Teadlased peavad meie universumit suletud süsteemiks) Oska joonisel kujutada lainepikkust ja seda mõõta. v λ= f Tea, mida näitab füüsikaline suurus periood, oska seda tähistada ja arvutada. Periood on täisvõnke tegemiseks kuluv aeg. Tähis – T 1 T= f Mida näitab füüsikaline suurus sagedus? Kuidas on defineeritud sagedus 1 Hz? Sagedus on ajaühikus tehtavate täisringide arv. Hz – sekundi pöördväärtus 1 f= T Mille poolest erineb hälve amplituudist? Hälve on kõrvalekalle tasakaaluasendist, amplituut on maksimaalne hälve (kõrvalekalle). Oska selgitada mõistete sumbuv võnkumine, sundvõnkumine mõiste sisu. Sumbuv võnkumine – kiirus ja ulatus hääbub aja jooksul nullini.
1. Selgita mõisted: Populatsiooni genofond- ühte liiki kuuluvate isendite kogum, kellel on olemas sarnased geenid ja alleelid. Mikroevolutsioon- muutub geneetiline materjal geenides, kromosoomide arv ja struktuur ning muutuvad alleelide ja genotüüpide sagedus. Kombinatiivne muutlikkus- geenide omavaheline kombineerumine. Geenivool- populatsioonis olemasolevate alleelide sageduste muutumine immigrantidega ristumisel. Geneetiline triiv ehk geenitriiv- statistilistel põhjustel võib alleelide sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Mutatsioon- kromosoomide struktuuri arvu muutumisest tekkiv genotüübi muutus.
Fotoefekti tekitamiseks on vajalik metallplaat ja valgusallikat. Metallplaat võib olla ühendatud elektroskoobiga. Fotoelektronide kiirus oleneb Fotoefekt on elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Fotoefekti kasutatakse: fotoelemendis(valguse toimel elektri tootmisel), Päikesepatareides, fotosilmades. Kvantfüüsikat uurisid: Albert Einstein ja A.Stoletov A-valguse tehtav töö Punapiir- minimaalne lainepikkus või sagedus, mille korral tekib aines veel fotoefekt. (fp*h=A) Nähtused mida selgitab laineteooria: interferents, difraktsioon, dispersioon, murdumine, peegeldumine. Nähtused, mida selgitab kvantteooria: fotoefekt, valguse rõhk, Comptoni efekt. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi.
Koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. 3. Võnkeringi ülesanded. Sageduse ja perioodi seos. Thomsoni valem T = 2 L C T-periood( s-sekund) L-induktiivsus(H-henri) C-mahtuvus(F-farad) f-sagedus(Hz-herts) Sageduse ja perioodi vaheline seos : f=1 :T ; T=1:f, kus Ton periood(s) ja f on sagedus (pööret/s) 4. Lained Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega.Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. 5. Lainete omadused Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust)
Valgusoptika Valguse kohta on 2 teooriat: 1)Laineteeoria 2)Korpuskulaarne teooria (osakeste tooria) Valgus kui elektromagnetlaine Valguslained on ristlained, milles risti võnguvad elektriväli ja magnetväli. On tehtud kindlaks, et inimese silm on tundlik just elektrivälja muutustele. Nähtav valgus on lainepikkustega 380-760nm . Laine pikkus ja sagedus on seotud valemiga C = Lambda * f , f = C / Lambda C = 3 * 108 m/s f = sagedus (Hz) Valge valgus on liitvalgus, ta koosneb 7 spektrivärvi valgustest: Punane – 760-630 (nm) Oranž – 630-600 (nm) Kollane – 600-570 (nm) Roheline – 570-520 (nm) Helesinine – 520-470 (nm) Sinine – 470-420 (nm) Violetne – 420-380(nm) Valguse murdumine Kui valgus jõuab levimisel 2 läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis osa temast tungib edasi teise keskkonda. Muutes oma leviku suunda Üleminekul tekib Snelli seadus
Valguse kiirus - avastas Taani astronoom Romer, kes uuris Jupiteri kaaslase Io kuuvarjutust. Avastas ebakõla varjutuste tekkimise algusajas. See on suurim kiirus, seetõttu tähistatakse tähega c(=3*10^8 m/s). Kuna see on tohutult suur, on ta tunnetatav põhiliselt astronoomias. Valguse murdumine on samuti seotud valguse kiirusega keskkondades. (sina / siny = n2 / n1 = v1 / v2) Valguse dispersioon - valgus koosneb värvustest (võib vaadelda kui lainetust, millel on kindel sagedus ja lainepikkus) Valguse kui lainetuse põhiparameetrid: lainepikkus (tähis lambda; 380- 760nm), sagedus (tähis f, 8*10^14 - 4*10^14 Hz), periood (tähis s; 1,2 * 10^-15 - 2.5*10^-15 sek) Silm on võimeline eristama ~30k värve, ehk tunnetab 5nm erinevuse. Kõiki värve on võimalik saada segades erinevates vahekordades 3 põhivärvust RGB. Näeme mingit keha teatud v'rvi, sest ta on kaetud ainega, mis peegeldab tagasi just seda värvust, ülejäänud neelduvad (va must ja valge).
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Aruanne Aines ISS0050 Mõõtmine Digitaalostsillograaf Õpilane: Tallinn 2011 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali sagedus f=1090 Hz signaali amplituud Um=4.125V Signaali efektiivväärtus Ue=2.91V Signaali maksimaalne kasvukiirus U/t. Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 4.125 * 2 *1000 = 25918 V/s 2. Impulss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali frondiajad: Tlangus = 0.04 µs Ttõus = 0.06 µs 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6.30 ms Võnkesagedus on = =158.73 0
seintelt või muudelt objektidelt. Selle tulemusena kujuneb välja interferentspilt, kus kahe järjestikuse miinimumi vahe on ligikaudu pool lainepikkust. Töö käik: Mõõtsin signaalitugevust 5 cm vahedega alguses x ja siis y telge mööda liikudes. Seejärel peale spektrianalüsaatori teise sageduse peale häälestamist kordasin mõõtmisi. Tulemuste põhjal joonistasin graafikud. Graafikud Sagedus 89,8 MHz 2 Miinimumide kaugus tundub olevat x-telje puhul umbes 15 cm ja y-telje puhul umbes 20 cm. Sagedus 949 MHz: Miinimumide vahe on x-telje puhul umbes 5 cm ja y-telje puhul samuti 5cm, kuigi graafik ei tundu väga korrapärane olevat. Kokkuvõte Mõõtsin väljatugevust 2 oluliselt erineva sageduse puhul ja joonistasin graafikud mõõtetulemuste põhjal
Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus. Ostsillograaf on virtuaalne mooteseade mis koosneb plokist PCS500, personaalarvutist ning arvuti tarkvarast (ploki draiverist). Töö eesmärk. Signaalide reistreerimine numbrilisel kujul, nende jalgimine ja tootlus. 1. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Etteantud generaatori siinussignaali sagedus 900 Hz Mõõdetud signaali sagedus: f =892,86 Hz Mõõdetud signaali amplituud: 1,6 V Mõõdetud signaali max kasvukiirus: ==27000 =2*f*Um=2*892,86*1,6=8971 Erinevus mõõdetud arvutatud tulemuste vahel on väga suur. Eksisin mõõtmisel. 2. Impluss-signaali jälgimine ja mõõtmine Signaali tõusuaeg: 38 ns Signaali langusaeg: 20 ns 3. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali võnkesagedus:152 Hz Signaali periood: T===0,00658 s A1=1,83V A2=1,28V A3=1,09V
Kunstlik Üldvalgustus Ühtlane lokaliseeritud Kohtvalgustus Statsionaarne Teisaldatav Avariivalgustus Evakutsioonivalgustus Valvevalgustus Lambid Hõõglambid Päevavalguslambid Halogeenlambid LED valgustid Missugused on: Eelised Puudused? Hõõglamp Puudus väike kasutegur Eelis valguspekter loomuliku valguse lähedane Päevavalguslamp Eelis suur kasutegur Puudused - spekter - sagedus (monitori sagedus, stroboskoopiline efekt) - müra - värv - utiliseerimine Halogeenlambid LED valgusti Ergonoomilised soovitused valgustuse puhul: Soovitav on võimalikult rohkem kasutada päeva valgust (loomuikku). Päeva valguse kasutamine vähendab kulutusi elektrienergiale ja on keskkonnasõbralik Heledates värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgustust Heledalt värvitud seinad ja laed muudavad töökeskkonna mugavamaks ja suutlikumaks.
Klassikalise mehaanika seadused ja seaduspärasused ei kehti mikro maailmas. Konstandid: h=6,6·10-34J·s, c=3·108m/s, 1eV=1,6·10-19J Valguse lainepikkustele vastavad värvused: violetne 380 – 420 nm , sinine 420 - 470 nm , helesinine 470 – 520nm , roheline 520 – 570 nm, kollane 570 – 600 nm, oranž 600 – 630 nm, punane 630 – 760 nm Näidis arvutusülesanded: 1) Hapniku aatomi ionisatsiooni energia on 14eV. Kui suur on ionisatsiooni põhjustava kiirguse minimaalne sagedus? 2) Arvuta UV kiirguse kvandi sagedus, kui tema energia on 6,6∙10-19 J ja infrapunase kiirguse kvandi sagedus , kui tema energia on 0,25 eV. 3) Leia nähtava valguse lainepikkustevahemikule 380nm-760nm vastavate valguskvantide energiavahemik. 4) Naatriumile langev valgus lõi temast välja elektrone, mille maksimaalne kineetiline energia oli 0,24∙10-19 J. Kui suur oli naatriumile langeva kvandi energia? Naatriumi väljumistöö on 2,28 eV.
Mõõtetulemus on 10-bitiline. Millistesse (mitme bitilistesse) registritesse laetakse mõõtetulemus ja kuidas? Mõõtetulemused kantakse 2- ja 8- bitilstesse registritesse Kuidas mõõtetulemust programmis kasutatakse? Mõõtetulemus kuvatakse programmis 8- ja 2-bitilisena. Kõige pealt 8-bitiline arv , mille moodustavad hilisemad mõõdud ning 2-bitiline , mills moodustavad 2 varasemat mõõtu. Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda
kordaja) -0.9 Skewness (assümeetriakordaja ) -0.0 Range 11.2 Minimum 31.9 Maximum 43.1 Sum 1890.7 Count 50 Järgnevalt laseme Excel’il koostada histogrammi (Joonis 1), andes ette ainult valimi andmeveeru. Histogram 15 10 Sagedus 5 0 31.9 33.5 35.1 36.7 38.3 39.9 41.5 More Sekundid Joonis 1. Valimi histogramm ilma ette antud sagedusintervallideta Selleks, et anda programmile ette ka sagedusintervallid, tuleb esmalt arvutada vajalik intervallide arv. Kasutame selleks valemit k= √ n , kus n on valimi liikmete arv. Moodustatud variatsioonirea kõige suurema ja väiksema liikme vahest leiame valimi
Hardy Weinbergi tasakaalu eelduseks on, et organismid on diplodsed, paljunemine on suguline, generatsioonid ei ole kattuvad, toimub vaba ristumine, populatsioon on lõpmata suu, sugude vahel eil ole alleelisageduste erinevusi, ei ole migratsiooni, ei ole mutatsioone (a->A), ei ole looduslikku valikut. ME. Eeldused: (Sille) • Organismid on diploidsed: kui on haploidsed, siis annab eellane täpselt oma genotüübi edasi ja nende sagedus sõltub sellest, kui palju indiviidid sigivad. • Paljunemine on suguline: kui pole suguline paljunemine, siis kandub genotüüp vanemalt järglasele otse edasi ja selle sagedus sõltub, kui palju teatud indiviidid sigivad. • Generatsioonid ei ole kattuvad: kui kattuvad, võivad ka vanemad järglastega lapsi saada ja mudel tuleks keerulisem. • Toimub vaba ristumine: kui seda ei ole, on näiteks assortatiivne ristumine, siis suureneb homosügootsete genotüüpide
Jadaülekande loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendiimpulss x lülitab oma tagafrondi ahela esimese trigeriringi. Iga kahe sisendiimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, see tähendab tema väljundiimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendiimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda ja nii edasi väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning susteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb
1. Milliselt käsitleb valgust kvantoptika, M. Plancki hüpotees? Kvantoptika käsitleb valgust kui osakeste voogu. Max Plancki hüpotees: osakestena ehk footonitena käitub valgus kiirgamisel ja neeldumisel. 2. Kuidas leiad valguskvandi energiat sageduse ja lainepikkuse abil? hc E energia [J] h-Plancki konstant 6,67*10-34 J*s E = h f f = c/ => E = -------- f valguse sagedus -lainepikkus 3. Mis on fotoefekt ja sõnasta tema kaks seaduspärasust? Fotoefekt on nähtus, kus valguse toimel lüüakse ainest välja elektrone. Seaduspärasused: 1) väljalöödud elektronide arv sõltub valguslaine intensiivsusest. 2)väljalöödud elektronide kiirus sõltub valguse sagedusest. 4. Milline on fotoefekti teooria, põhivalem, tähised valemis? Ainele langeva footoni energia mõjul tuuakse elektron pinnale ja antakse talle kineetiline energia.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
