"sagedus" - 2596 õppematerjali

Optika

OPTIKA optika-teadus, mis uurib valgust *neli seaduspärasust, mis olid teada juba antiikajal: 1.valgus levib sirgjooniliselt 2.valguskiired levivad teineteisest sõltumatult. Valguskiired lähevad teineteisest läbi 3.Valgus peegeldub siledatelt pindadelt 4.valgus murdub kahe läbipaistva keskkonna piiril. 17.saj Mis on valgus? 1.Vlgus on millegi liikumine. Teati, et liigub kaks objekti-liigub laine ja keha. Esimene teooria: korpuskulaarteooria-valgus koosneb osakestest. Valgus osakest nim. Korpuskliks. *valgus on osakeste voog, mis levib sirgjooneliselt. *Üks põhipooldajaid oli Newton *Korpuskulaarteoori põhi puudub-Miks kaks valgusvihku kokkupuutel ei mõjuta teineteist.? 2.Valgus on laine, mis levib kogu univerumit täitvas nähtamatus keskkonnas. *Laineteooria puudus-teati, et laine levib ainult keskkonnas aga maailma ruumis oleva eetri olemasolu ei suudetud tõestada. *Põhipooldaja Huygens ja Hooke Kubki teooria ei seleta k...

Statisika ülesanded

Coconut Passion 250 19.5 Black Code 100 18 Pure Seduction 250 19.5 Lady Million 50 7 Bottled EDT  50 11 Pikkus(cm) Sagedus 7 1 8 1 3.5 8.5 1 3 11 3 2.5 2 14.5 2 1.5 15.5 1 1

Füüsika täiendõpe

Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ keha suund ja kiirus on jäävad. Võrdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine ­ keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus ­ keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe ­ suunatud siglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Hetkkiirus ­ keha kiirus kindlal ajahetkel, vektoriaalne suurus. Kiirendus ­ suurus, mis näitab, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t a=v2-v02/2s Liikumisvõrrand ­ näitab, kuidas keha koordinaat sõltub ajast. Mass ­ keha inertsuse mõõt, väljendub vastupanus keha oleku muutumisele väliste jõudude toimel. Jõud ­ suurus, mille abil kirjeldatakse kehade vastastikmõju. F=ma Rõhk ­ vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Tihedus ­ suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. p=mv ...

Võnkumine

3.Kirjuta nurkkiiruse def valem, defineeri nurkkiiruse mõiste ja kirjuta ühik. = /t Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe, ühikuks on 1 rad/s. 4.Mis on joonkiirus, joonkiiruse seos nurkkiirusega? Joonkiirus - sellega isel. keha kiirust mööda ringjoone kaart. Ringliikumisel joonkiirus sõltub raadiusest ja nurk kiirusest. 5.Mis on pöörlemis periood ja pöörlemis sagedus?, arvutus valemid ja ühikud ja nende seos. Pöörlemisperiood on ajavahemik, mille jooksul sooritatakse 1 täispööre. T = 2/ ; T = t/n ühik : 1s Pöörlemissagedus-on ajaühikus tehtud pöörete arv. f=1/T Ühik: 1Hz 6.Mis on kesktõmbekiirendus,kuhu ta on suunatud ja selle arvutamine. Kiirendus on alati suunatud trajektoori kõveruskeskpunkti, seepärast nim. antud kiirendust kesktõmbekiirenduseks.

Osteoartroos

OSTEOARTROOS Osteoartroosi ehk liigesekulumust peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Osteoartroosi all kannatab 10-12% täiskasvanud elanikkonnast. Elanikkonna vananemisega haigestumise sagedus suureneb. Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Deformeeriv osteoartroos on krooniline degeneratiivne liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises. Liigeseid moodustavate luude servad, millele langeb suurem koormus, on kaetud tiheda ja sileda hüaliinkhrega. Osteoartroosiga kaasneb maksimaalse kokkupuutege pindade

Party drugs and party people: examining the ‘normalization’ of recreational drug use in Melbourne, Australia

Duff, C. (2005). Party drugs and party people: examining the `normalization' of recreational drug use in Melbourne, Australia. International Journal of Drug Policy, 16, 161-170. Antud artikkel käsitleb Melbourne'is, Austraalia linnas, läbiviidud uurimust narkootikumide ja alkoholi tarbimise kohta noorte inimese seas. Küsitleti 379 inimest, kellega saadi kontakti külastades Melbourne'i baare ja ööklubisid. Keskseks uurimisteemaks oli joovet tekitavate ainete kasutamise sagedus käies sõpradega väljas ning kui normaalne selline nähtus on. Duffi uurimus tugineb sarnastele Howard Parkeri ning tema kolleegide uurimustele Põhja-Inglismaal. Duffi põhilisteks hüpoteesideks on Parkeri jt. uurimiste tulemused näiteks, et enamik küstletavaid on narkootikume proovinud enne 18. eluaastat ning 21. eluaastaks on potentsiaalsed tarbijad narkootikumide sagedased kasutajad. Parker samuti nendib, et lisaks deviantsetele ja narkomaaniaga seotud tarbijate

Arvutivõrgud Labor 2 Analoogsignaalid aruanne

Hõiveseisundis: I = 1,84 V / 59 Ω = 0,0312 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaat = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaat = 7,34 V / 0,0312 = 235,2564 Ω Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi – Reeltakisti Rkogu = 43,1 V / 0,0312 A = 1381,4103 Ω Rtelefoniliin = 1381,4103 Ω – 235,2664 Ω – 59 Ω = 1087,1439 Ω 2.1 Valimistoon Pinge amplituud: 122, 5 mV Sagedus: 423Hz Tipust tipuni amplituud: 245 mV Pinge efektiivväärtus detsibellides: Periood: 2.4ms 21,250dBV Sagedus: 1 / 0,0024 s = 416.67 Hz Arvutada signaalipildilt leitud pinge amplituudväärtusest pinge efektiivväärtus: Uef = Um / √2 = 122,5 / √2 = 86,62 V Teisendada spektripildilt leitud pinge efektiivväärtus detsibellidest [dBV] voltidesse [V]: Uef[V] = 10Uef[dBV]/20

Skeemitehnika labor 4. arvutused exceli fail

1 mõõtmine Generaatori Mõõdetud Mõõtehälve Generaatori Sagedusmõõturi sagedus [MHz] sagedus [MHz] [MHz] piirhälve [MHz] piirhälve [MHz] 5,0 5,008781 5,1 5,107850 5,2 5,201302 5,3 5,258566 5,4 5,344568 5,5 5,454498 5,6 5,537876 5,7 5,643969 5,8 5,764209 5,9 5,875576 6,0 5,965215 2 mõõtmine Generaatori Mõõdetud Mõõtehälve Generaatori Sagedusmõõturi

Side labor 1: Telefoni analoogliides

3H madalam z ) Sagedus 555.6H (kõige z kõrgem) 2.3 Kutsesignaali uurimine Kutsesignaal Pinge 162V amplituud periood 39.60ms sagedus 25.25Hz 2.4 Toonvalimine Toonvalimi ne valitud 5 8 number jooniselt 770Hz 850Hz leitud esimene sagedus jooniselt leitud teine 1.33kHz 1.33kHz sagedus tehtud järeldus Sagedus läheb kokku tabelis 1 toodud sagedusega. Sagedus klapib tabelis tabelist 1 Individuaalülesanne Lähteandmed: Amplituud A: 10V Võnkesagedus f: 900Hz Faas : 0 Signaali kuju leidmine: y = A*sin(*t+) Leian ringsageduse: = 2f = 2*900 = 1800 rad/s y = 10*sin(1800*t+0) Kokkuvõte ja järeldused Antud labori raames mõõtsin analoogliidese parameetreid (pinge, vool, takistus) rahu- ja hõiveseisundis. Selgus, et rahuseisundis terminalseadmes voolu ei ole

Füüska I eksami konspekt kokkuvõtlik

r ­ trajektoori kõverusraadius (m) ­ nurkkiirus (rad/s) Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Tähis: Ühik: m/s (meetrit sekundis) Põhivalem: = * r, kus (fii) on pöördenurk ja r on trajektoori raadius Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Sageduse ühik SI-süsteemis on herts (Hz): 1 sündmus sekundis on 1 herts. Perioodilise protsessi sagedus on leitav järgmisest valemist: f=1/T Periood on millegi korduva muutuse tsükli kestvus. Perioodi tähistatakse enamasti suure ladina tähega: T. Selle ühik SI-süsteemis on: 1 s (sekund) Periood on pöördvõrdeline sagedusega: T=1/f 3) Newton I ­ iga keha püsib paigal või liigub muutumatult seni kuni teine keha ei muuda tema liikumisolekut. Newton II ­ Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõu ja pöördvõrdeline keha massiga a=F/m

Laineväljad

300000000 10000000000 0,03 299000000 13000000000 0,023 vabas r 300800000 16000000000 0,0188 302000000 Levikiirus [m/s] 300000000 Lainepikkus lainejuhis mõõdetud 298000000 kiirus [m/s] sagedus [Hz] lainepikkus [m] 7 8 9 Vf 476000000 8500000000 0,056 380000000 10000000000 0,038 364000000 13000000000 0,028 352000000 16000000000 0,022 Levikiiruse sõltu mõõd Lainepikkus lainejuhis arvutatud kiirus [m/s] sagedus [Hz] lainepikkus [m]

Side labor 1

Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus: Telefoniaparaaditakistus: R= Hõiveseisundi U2/ Hõiveseisundi I, R= 8/0,04= 200 . Telefoniliini takistus: R= (Rahuseisundi U1 ­ Hõiveseinudi U1) / Hõiveseisundi I, R=(55 -10) / 0,04 = 1125 2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine  Valimistoon Pinge amplituud 672mV periood 2,320ms sagedus 431,0Hz 2.2 Kõne uurimine 2.2.1 Vile Vile Signaalipilt Spektripilt Pinge 680 ampli- mV tuud 720,0 Periood s 1,389 Sagedus Hz  2.2.2 Vokaal Vokaal a Signaalpilt Spektripilt Pinge 240 amplituud mV (kõige suurem) Periood 5,040 (kõige ms pikem) Periood 880 (kõige s

IRT3930 Side 1. labor (analoogliidese parameetrid)

Spektripilt: 2.2.2 Vokaal Vokaal A Pinge amplituud (kõige suurem) 2V Periood (kõige pikem) 9.6ms Periood (kõige lühem) 1.2ms Sagedus (kõige madalam) 104 Sagedus (kõige kõrgem) 833 Signaalipilt: Spektripilt: 2.3 Kutsesignaali uurimine Kutsesignaal Pinge amplituud 214V periood 40ms sagedus 25Hz 2.4 Toonvalimine Toonvalimine valitud number 3 9 jooniselt leitud esimene sagedus 700Hz 850Hz jooniselt leitud teine sagedus 1.47kHz 1.47kHz tehtud järeldus tabelist 1 vastavad vastavad Valitud number 3: Valitud number 9: Individuaalülesanne Lähtuvalt minu matriklinumbrist on algandmed: A = 100mV; f = 3400Hz; Joone kuju määrab võrrand f(t) = A * sin(*t), kus = 2*f = 6800 Seega joone kuju: f(t) = 100*sin(6800*t). Kasutan joone kuju üles täheldamiseks arvutusvõimsust: FFT (Fast Fourier Transformation) spektripildi umbkaudne esitus:

OSTSILLOSKOOP JA SIGNAALIGENERAATOR

Periood T = 500,0 µs ± 0,05 µs 2. Genereerisime ristküliksignaal: sagedus fg = 500 Hz ± 0,05 mHz pinge ug = 0,85 Vpp ± 0,0085Vpp täitetegur k = 30 % (harvendus) Signaali mõõdetud väärtused: Amplituud Vpp = 0,850 V ± 0,0085 V Kordussagedus f = 500 Hz ±0,05 Hz Nelinurga positiivse osa kestus + = 600 µs ± 0,6 s 3. Genereerisime sagedusnihkesignaal (frequency shift keying ­ FSK): pinge ug = 400 mVrms ± 4,0 mVrms kandesagedus f0 = 1200 Hz ± 0,002 mHz teine sagedus fh = 600 Hz (hop frequency) ± 0,06 Hz nihete sag edus fs = 60 Hz (shift rate) ± 0,006 Hz Ostsillograafilt saadud signaali parameetrid: Põhisignaali sageduse väärtus: 1190 Hz ± 0,1190 Hz Nihutatud signaali sageduse väärtus: 595,2 Hz ± 2,3 Hz Nihutatud signaali sagedushüppe kestus: 19,600 ms ± 0,003 ms 4. Genereerisime purskesignaal (Burst): purske täitesignaaliks valisime ristküliksignaal pinge ug = 1,2 Vpp ± 0,012 Vpp täitesignaali sagedus f0 = 1800 Hz ± 1,11 µHz

Kitarr

 KITARRIDE JAGUNEMINE TÜÜBI JÄRGI KEELTE JÄRGI · Elektrikitarr · 4- või 5-keelne e. basskitarr · Elektroakustiline kitarr · 6-keelne e. Hispaania kitarr · Akustiline kitarr · 7-keelne Vene kitarr · 12-keelne e. unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr  TAVAHÄÄLESTUS · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz)  MÄNGIMISVÕTTED Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: · keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates

Telefoni analoogliides aruanne

Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. R = U/I Telefoniaparaadi takistus on võrdeline hõiveseisundi pinge ja voolu jagatisega Rtelefon = U2hõives/Ihõives = 7,2V/0,052A = 138,46Ω Telefoniliini takistus on võrdeline pingelangu ja läbiva voolu jagatisega Rliin = (U1rahus-U1hõives)/Ihõives = (55V-9,8V)/0,052A = 869,23Ω 2.1 Valimistooni parameetrite mõõtmine Valimistoon Pinge amplituud 360mV periood 2.32ms sagedus 4.31Hz 2.2 Kõne uurimine 2.2.1 Vile Vile Signaalipilt Spektripilt http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%201/ 1/4 15.11.2016 Labor 1 aruanne Pinge 340mV amplituud Periood 0.64ms Sagedus 1.56kHz 2.2.2 Vokaal

Füüsika I, praktikum 17, Keele võnkumised

2 (1) kus n on lainepikkus ja n=1,2,3... Arvestades seost laine levimiskiiruse v, sageduse f ja lainepikkuse vahel v=f, võib valemi (1) anda kujul: n fn = v 2l . (2) Võrrand (2) määrab keele omasagedused. Kõige madalam sagedus on juhul, kui n=1 ja seda nimetatakse põhisageduseks. Ülejäänud sagedused on selle täisarvkordsed. Neid nimetatakse ülemtoonideks ehk harmoonilisteks. Joonisel on näidatud keele kuju erinevate sageduste, s.o erinevate n väärtuste korral. n =1 n =2 n =3

Kitarr

mängitakse sõrmitsedes. Nimetus 'klassikaline kitarr' ei pea tähendama, et sellel esitatakse ainult klassikalist repertuaari (kuigi klassikaline muusika on osa selle pilli põhirepertuaarist) ­ klassikalisel kitarril mängitakse igasugust muusikat, näiteks jazzi, folki jne. Häälestus 6-keelse kitarri standardhäälestus alates esimesest keelest on E, B, G, D, A, E. Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) Samas on erinevaid häälestusviise palju ning erinevad stiiliti - standardhäälestuse kõrval kasutatakse mitmesugused alternatiivsed häälestusi nagu näiteks kvinthäälestus, üks tõenäoliselt tuntumaid alternatiivseid häälestusi. Keelte arv

KLASSIKALINE KITARR

Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Oliver Harris Hütt 5. klass Referaat KLASSIKALINE KITARR Palamuse 2013 *AJALUGU Kitarr on umbes 5000 aasta vana. Varaseim kitarri eellane arvatakse et on pärit Kesk-Aasiast kitaara. Keskajal olid kasutusel kolme, nelja ja viie keelega pillid. *HÄÄLESTAMINE Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. · Kuues keel: E (madalaim toon) (heli sagedus 82.4Hz) · Viies keel: A (heli 6- keelse kitarri standardhäälestus alates esimesest keelest on E, B, G, D, A, E.i sagedus 110Hz) · Neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · Kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · Teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · Esimene keel: E (kõrgeim toon) (heli sagedus 329.6Hz) Hz ehk hertz on heli sageduse mõõteühik. Samas on erinevaid häälestusviise palju ning erinevad stiiliti ­ standardhäälestuse kõrval

Rakendus elektroonika(1)spikk

Operatsioon võimendid: Operatsioon võimendid on integraalselt teostatud ahela muutmisega võimendus tegurit, siis nihkub võimendi ülemine sagedus piir universaalsed võimenduselemendid, mida võib kasutada väga mitmeti, sõltuvalt lisatud madalamatele sagedustele. Juhul kui saadud ülemisest sagedus piirist ei piisa tuleb võtta elementidest. Operatsioon võimendil on kaks sisendit,üksväljund ja teda toidetakse kahe kasutusele suurema transiitsagedusega Op võimendi. Op võimendite rakendusi: Oma polaarse sümeetrilise pingega (+,-maa suhtes).Plussiga tähistatud sisendit loetakse mitte nimetuse on Op võimendi saanud esmasest kasutus valdkonnast. Sest tema abil on inventeerivaks sisendiks ja sinna antav signaal tekkitab väljundis samafaasilise signaali

Labor 1 Analoogsignaalid Aruanne

(oomi).) Rahuseisundis: I = 0 V / 50 = 0 A Hõiveseisundis: I = 1,4 V / 50 = 0,028 A Arvutada telefoniaparaadi takistus ja telefoniliini takistus. Rtelefoniaparaadi = U2(hõive) / Ihõive Rtelefoniaparaadi = 6,3 V / 0,028 = 225 Rtelefoniliini = Rkogu - Rtelefoniaparaadi ­ Reeltakisti Rkogu = 45,7 V / 0,028 A = 1632,143 Rtelefoniliini = 1632,143 ­ 225 ­ 50 = 1360,143 2.1 Valimistoon Pinge amplituud: 196 mV Sagedus: 420 Hz Tipust tipuni amplituud: 384 mV Pinge efektiivväärtus detsibellides: Periood: 2,460 ms -23.8 dBV Sagedus: 406,5 Hz Arvutada signaalipildilt leitud pinge amplituudväärtusest pinge efektiivväärtus: Uef = Uamplituud / 2 = 196 V / 2 = 138,593 mV Teisendada spektripildilt leitud pinge efektiivväärtus detsibellidest [dBV] voltidesse [V]: U[V]=10x[dBV]/20 U = 10-23,8/20 = 10-1,19 = 0,065 V 2

Rakendus elektroonika(2)spikk

Sageli vaadeltakse Op võimendit ideaalse võimendus elemendina, mille sisend takistus on lõppmata pinge on 0 ja kuna inventeerival võimendil on mitteinventeeriv sisend maandatud, siis tekkib suur (tegelikult 10Kohmist-10Mohmini väljund takistus 0 tegelikult mõnest ohmist mõne kümne inventeerivas sisendis virtuaalne maa, see tähendab selle sisendi pinge maa suhtes on peaaegu 0. ohmini, võimendustegur lõppmata suur tegelikul 20 000- 1 000 000, tema sagedus riba eeldatakse Inventeeriva võimendi sisend takistus on määratud takistuse R1 valikuga, sest kuna inventeriva sisendi olevat lõppmata lai, tegelt alumine sagedus piir on 0, ülemine sagedus piir sõltub aga Op võimendi potensiaal on võrdne maaga, siis määrab sisend voolu ja seetõttu ka sisendtakisutse just sisendi ja tüübist ja on mõne kümnest kilohertsis mõne kümne megahertsini)

Kitarr

võimendatakse kõlarite kaudu kuuldavaks. Keelte arv 6-keeleline ehk "hispaania kitarr". 12-keeleline (unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr). 7-keeleline ehk "vene kitarr". 4- või 5-keeleline ehk basskitarr. Häälestus 6-keelse kitarri standardhäälestus alates esimesest keelest on e, H, G, D, A, E. Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: H (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) Mängimine Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse

Nihongo shoho kanji sõnastik

V¨aike kanji s˜onastik Vastavalt “Nihongo shoho” m¨argij¨arjestusele Indrek Pehk 31. oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄   きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on

Kvantoptika

neeldumisspektrite abil. Kvantoptika  Valguse dualism- Igale lainele vastab osake ja iga osakesega kaasneb laine  Footon on elektromagnetkiirguse osake  Footoni energia on võrdeline footoni sagedusega. (E=h*f) (E=energia, f=footoni sagedus)  Fotoefekt- on elektronide eraldumine ainest valguse toimel  Fotoefekti võrrand - (h=Plancki konstant, f- valguse sagedus, A- väljumistöö, m- elektroni mass ja v- vabanenud elektroni kiirus)  Elektronide Väljumistöö-nim elektronide väljumistöö on minimaalne footoni energia, mis antud aines kutsub esile fotoefekti.  Fotoefekti punapiir- on minimaalne footoni sagedus, mis kutsub esile fotoefekti(Võib defineerida ka minimaalse sagedusena, mis on võimeline fotoefekti esile kutsuma. Seega tekib fotoefekt siis kui pealelangeva valguse

Vahelduvvool

VAHELDUVVOOL on elektrivool, mille suund perioodiliselt induktiivtakistus. MAHTUVUSTAKISTUS tekib soojenevad ja seetõttu kaarduvad kui voolutugevus ületab muutub. PERIOOD (T) ‒ ajavahemik, mille jooksul vool läbib vahelduvvooluahelasse lülitatud kondensaatoris. etteantud piiri. MAANDUSKLEMM on ühenduses maja maandus ühekordselt kõik väärtused. SAGEDUS (f) ‒ perioodide arv Kondensaatori mahutavustakistus vahelduvvooluahelas on süsteemiga (pikse vardaga, uuemates pistikutes lisaks lisa sekundis, mõõtühik herts. TRAFO abil on lihtne muundada seda väiksem, mida suurem on kondensaatori mahutavus. klammina) selleks et inimene pistikusr voolu ei saaks. energiat ülekandekadude vähendamiseks kõrgepingeliseks ja SOOJUSLIK toime: põletus, vere temp

Telefoni juhtmepõhine analoogliides

Kõne uurimine Vile Vokaal pinge 0.89V 1.39V periood 1.00ms 4.520ms sagedus 1.00kHz 221.2Hz signaali kuju pilt signaali spektri pilt Joonis 4. Kõne, vile Joonis 5. Kõne, vokaal 2.3 Kutsesignaali uurimine Kutsesignaal pinge 108 V periood 41ms sagedus 24.39Hz Joonis 6. Kutsesignaal 2.4 Toonvalimine Toonvalimine valitud number 5 7 jooniselt leitud esimene sagedus 760Hz 850Hz jooniselt leitud teine sagedus 1.33kHz 1.22kHz tehtud järeldus järgnevast tabelist 5 7 Joonis 7. Toonvalimine 1 Joonis 8. Toonvalimine 2 Kokkuvõte ja järeldused

Kitarr ja harf

mängimise ajal suunatud paremale. Kitarri keeled on sel juhul ümber asetatud nii, et bassikeel asuks ülalpool; mõned vasakukäelised kitarristid mängivad ka ümberasetamata keeltega.Mõned tuntumatest vasakukäelistest kitarristidest on Paul McCartney, Jimi Hendrix, Kurt Cobain Häälestus 6-keelse kitarri standardhäälestus alates esimesest keelest on E, A, D, G, H, e. Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: H (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) Harf Harf on väga vana pill. tema ürgne esiisa - puupoognale pingutatud pillikeel - helises sumeritele juba 6000 aastat tagasi. Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest.

Kitarr ja harf

mängimise ajal suunatud paremale. Kitarri keeled on sel juhul ümber asetatud nii, et bassikeel asuks ülalpool; mõned vasakukäelised kitarristid mängivad ka ümberasetamata keeltega.Mõned tuntumatest vasakukäelistest kitarristidest on Paul McCartney, Jimi Hendrix, Kurt Cobain Häälestus 6-keelse kitarri standardhäälestus alates esimesest keelest on E, A, D, G, H, e. Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: H (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (kõrgeim toon) keel: E (heli sagedus 329.6Hz) Harf Harf on väga vana pill. tema ürgne esiisa - puupoognale pingutatud pillikeel - helises sumeritele juba 6000 aastat tagasi. Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest.

Matemaatika mõisted

Statistiline rida ­ juhuslikus, elementide mõõtmise vm järjekorras väärtused, saame arvude rea x1,x2,x3, ... , xn. Variatsioonrida ­ katse korduval sooritamisel saadud tulemuste esitamine mittekahaneva või mittekasvava järjendina. Suhtelist sagedust võib esitada sagedustabeli kolmanda reana, omaette tabelina või sektordiagrammina. Sagedus ­ võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv. Suhteline sagedus ­ tunnuse väärtuse esinemise arvu f suhe väärtuse koguarvu n ning seda väljendatakse kas kümnendmurrnuna f/n või osana protsentides f/nx100%. Sagedustabel ­ kaherealine tabel, mille ühes reas on tunnuse (x) erinevad väärtused ja nende esinemise sagedused (f). Jaotustabel ­ sagedustabeli kolmas rida, jaotus protsentides w% - kuhu arvutatakse arvud valemiga. Sagedus-jaotustabel ­ tabelis on olemas tunnuse väärtused, esinemise sagedus ja suhteline sagedus.

Füüsika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine

tsentrid asuvad ühel ja samal sirgel, mida nim. pöörlemisteljeks (võib olla ka väljaspool keha) Teepikkus- on pikki trajektoori. Läbitud tee pikkus. Nihe-vektoriaalne suurus. Nihkevektor on suunatud sirglõik, mis ühendab liikumise lähtepunk-ti lõpppunktiga . Keha alguskohta lõppasukohaga ühendavat vektorit nim. nihkeks. Ainepunkti kiirus ja kiirendus Kiiruse definitsioon. Kiirus trajektoori mingis punktis. Nurkkiirus. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. Periood. Sagedus. Kiirenduse mõiste. Nurkkiirendus. Kiirendus kõverjoonelisel liikumisel (normaal- ja tangentsiaalkiirendus). Teepikkuse arvutus kiiruse ja kiirenduse kaudu. Hetkkiirus(Kiirus trajektoori mingis punktis)-keha kiirus teatud ajahetkel. Hetkkiirus muudab kiirust, suunda ja rakenduspunkti. Keskmine kiirus- nim. kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulutatud kogu aja jaotist. Nurkkiirus- vektorilist kiirust w = lim Dt®0 Dj/Dt = dj/dt (Dt on aeg, mille kestel sooritatakse pööre Dj) nimet

Ringliikumine, liikumine, võnked

Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk  radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus  radiaani sekundis rad/s sagedus f;  pööret/sekunids; herts Pööret/s Hz Periood T sekund s Ringliikumine- Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Pöördliikumisel (pöörlemine) asub telg, mille ümber liikumine toimub kehas sees.

Statistika

16) Variatsioonikordaja: V=0,4650=46,5% 3.3 Bioloogia ja geograafia hinnete keskmine 1) Statistiline rida: 3,5; 4,0; 4,0; 3,5; 4,0; 5,0; 4,5; 4,0; 4,0; 4,5; 3,0; 4,0; 4,0; 4,0; 3,5; 4,0; 3,0; 3,0; 3,5; 4,0; 3,5; 5,0; 4,5; 3,5; 4,0; 4,0; 4,0 2) Variatsioonirida: 3,0; 3,0; 3,0; 3,5; 3,5; 3,5; 3,5; 3,5; 3,5; 4,0; 4,0; 4,0; 4,0; 4,0; 4,0; 4,0; 4,0; 4,0; 4,0; 4,0; 4,0; 4,0; 4,5; 4,5; 4,5; 5,0; 5,0 3) Sagedus-jaotustabel: Hinne 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 Sagedus 3 6 13 3 2 Sagedus % 11,11 22,22 48,15 11,11 7,41 4) Jaotustabel: Hinne 3,0 3,5 4,0 4,5 5,0 Jaotus 0,11 0,22 0,48 0,11 0,07 5) Mood: Mo=4,0 palli 6) Mediaan: Me=4,0 palli 7) Aritmeetiline keskmine: _ x=1/27(3·3,0+6·3,5+13·4,0+3·4,5+2·5,0)=3,9074 3,9 palli 8) Tunnuse minimaalne väärtus: Min=3,0 palli 9) Tunnuse maksimaalne väärtus:

Side Labor 1

jpg" alt="" >

Kokkuvote ja jareldused

Tutvusime analoog telefoniga. Uurisime telefonaparaadi erinevaid tööreziime - toru hargil, toru võetud ja pärast vaatasime ostsilograafiga kuidas muutub pinge.
Ka uurisime kuidas analoog telefon muundub õhu rohu liinide pingesse. Selleks me vilistasime torusse ja hääldasime mingi vokaali(A, O ...). Pärast vaatasime ostsilograafi,
mis näitas meile kuidas pinge käitub ja muutub. Muutub tema amplituud, sagedus sõltuvalt sellest, mida me hääldasime torusse. Pärast uurisime ka sageduste spektripilte.

Kvantoptika

wdIX Kvantoptika Valguse neeldumisel või kiirgumisel käitub valgus osakeste voona. Valguse lainelisi ja 34 osakese omadusi seob Plancki valem: E=h·f ,kus h=6,63·10 Js on Plancki konstant ja f c on valguse sagedus (1Hz). Siin võib kasutada ka valguse lainepikkust f , kus c=3·10 8 m s on valguse kiirus vaakumis. Valgusel on omadus ainest elektrone välja lüüa. Seda nähtust nimetatakse fotoefektiks. Fotoefektil on kaks seaduspärasust: 1) Ainest ajaühikus välja löödud elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. See tähendab, et intensiivsem valgus sisaldab rohkem valguse osakesi ehk valguskvante ehk footoneid ja iga kvant lööb ühe elektroni välja.

Statistika mõistete seletused

viljapeas, tähtede arv sõnas, lehekülgede arv raamatus. 6. Statistiline rida – uuritava kogumi objektide mõõtmisel saadav vaadeldava tunnuse väärtuste rida. (andmed ajalises/mõõtmise järjekorras, kõige varasem ees) 7. Statistilise rea maht, kogumi maht – tunnuse väärtuste arv N. N = f1 + f2 + f3 + … + fn 8. Variatsioonirida – rea liikmed kirjutatuna kasvavas või kahanevas järjekorras, kusjuures võrdsed liikmed kirjutatakse järjest 9. Sagedus (f); sagedustabel – näitab mitmel korral antud tunnus saab antud väärtuse, tunnus (x, x1, x2…), sagedus (f, f1, f2). Esitatakse kas horisontaalse või vertikaalsena. 10. Suhteline sagedus – (wi) wi = fi/N; wi(%) = (fi/N) * 100% (kas suhtena või protsentidena) 11. Jaotustabel – tabel, kus tunnuse väärtustele on seatud vastavusse nende esinemise suhteline sagedus (x, x1, x2; w, w1, w2) (w1+w2+w3+ …+wn =1 või =100%) 12

Laboratoorse töö „Sagedusmõõtur“ ARUANNE

............... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1. Sagedusmõõtur HP53131A 2. Signaaligeneraator HP33120A 3. Madalsagedusgeneraator 3-112/1 4. Ühendusjuhtmed 1.) Tutvusime kasutusjuhendi põhjal [1] digitaalse sagedusmõõturi HP53131A omadustega ja põhiliste mõõtmisviisidega: ­ sisendsignaali sagedus ­ periood ­ kahe sisendsignaali sageduste suhe ­ kahe signaali ajaline nihe (ajaintervall) ­ kahe signaali vaheline faasinihe ­ impulsi kestus ­ impulsi täitetegur ­ impulsi esi- ja tagakülje kestus ­ mõõtmiste käivitushetke seadmine ­ pinge tippväärtuse mõõtmine 2.) Sageduse ja perioodi mõõtmine: Andsime madalsagedusgeneraatorist 3-112/1 0,5V amplituudiga siinuspinge sagedusmõõturi HP53131A 1. kanalisse ning mõõtsime igas mõõtepunktis signaali sageduse

Mõisted (võnkumine)

Mõisted Amplituud, võnkeamplituud – on võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist Täisvõnge – on pendli käik ühest amplituudiasendist teise ja tagasi Periood – ühe täisvõnke sooritamise kestus. Perioodi mõõtühik on üks sekund. Sagedus – näitab, mitu võnget teeb pendel ühes sekundis. Mida suurem on sagedus, seda rohkem võnkeid pendel ühes sekundis sooritab. Sageduse ühik on üks herts. Tähised: F – sagedus T – periood 1 Hz – üks herts 1s – üks sekund

Doppleri efekt

Doppleri efekt Doppleri efekti avastas Austria füüsik Christian Johan Doppler. Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Kui vaatleja ja laineallikas teineteisele lähenevad, siis sagedus suureneb (heli muutub kõrgemaks, spektrivärvid nihkuvad violetse poole- violettnihe), kui nad teineteisest eemalduvad, siis sagedus väheneb (heli muutub madalamaks, spekter nihkub punase poole- punanihe). Doppleri efekt põhjustab vastu valgust kiirusega v leviva aatomi puhul neeldumise tõenäosuse kasvu, valgusega samas suunas liikuv aatom neelab footoni väikese tõenäosusega. Paremalt vasakule liikuvate aatomite pidurdamiseks tuleb neile suunata teine, vastassuunas leviv, laserikiir. Doppleri efekti põhjustatud peegeldunud signaali sageduse muutus võimaldab määrata objekti radiaalsuunalist kiirust ja välistada

Mõjustamine

Teabekanali valik: eksperdile viitamine, tuntud inimesele viitamine kui tuttavale jne Kellegi “sildistamine”, mis hakkab mõjutama selle isiku tajumist ka tulevikus Vastuseisu ületamine, nt. te ei pea meie toodet ostma “Jalg ukse vahele” – inimene pannakse enne nõustuma väiksemate ettepanekutega (enne põhiettepanekut, nt “me tutvustame meie tooteid”, millele järgneb tutvustus meeldivalt sisustatud ruumis jne)  Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab - positiivne kinnitamine – olukord, milles käitumine toimub sagedamini, sest järgnevad positiivsed tagajärjed - negatiivne kinnitamine – olukord, milles käitumise sagedus tõuseb, sest sellele järgneb oodatava ebameeldivuse ärajäämine Käitumise sagedus väheneb - karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu

0-1 Aastaste laste kehatüüpide võrdlus kaalu ja pikkuse järgi

Näiteks väike pikkus ja keskmine kaal või suur kaal, keskmine pikkus ja suur kaal. Edasise analüüsi teostamiseks ühendati kõik ülevalpool ja allpool olevad klassid. Üheks põhjuseks, miks diagonaalist paremale ja vasakule jäävad klassid ühendatakse, on see, et nende klasside sagedused on suhteliselt väikesed (nõrgema pikkuse ja kaalu vahelise korrelatsiooni tõttu). Tavajuhtudel on kasv ja kaal tugevasti korreleeritud ning seetõttu on diagonaalis paiknevate pikkuse-kaaluklasside sagedus suurem, kui diagonaalist väljaspool asuvate klasside sagedus. Seal juures sagedus suureneb vastavalt korrelatsiooni tugevnemisele. 3. Tulemused Selle artikli puhul analüüsitakse poisse ja tüdrukuid eraldi. Analüüsiks kasutatakse nende mõõtmeid pärast sündi ja ühe aasta vanuselt. Pärast sündi mõõdetud ja ühe aasta vanuselt mõõdetud väärtuste alusel toimub laste jagamine klassidesse. Need viis klassi, kuhu nii

Elektromagnetlainete ülesanded

3.1 Elektromagnetlainete ülesanded Tee lahendused arvutiga ja saada mulle. Vormistamisel ei pea tehtes ühikuid kirjutama, peavad olema andmetes ja lõpptulemuses. 1.Kui suur on raadiosaatja poolt saadetud lainete sagedus MHz, kui saatja saadab välja laineid pikkusega 2,5m. Vaata õpiku näidisülesannet 3.1 Laine levimiskiirust peaksid teadma . Andmed: Valem: c f= = 2,5m c = 3*108 m/s leida: f= ? f=3*108/2,5 = 12*107HZ = 120MHz Vastus: Raadiosaatja poolt saadetud lainete sagedus on 120 MHz. 2

Statistika

Statistiliseks kogumiks e. valimiks nimetatakse uuritavat indiviidide või esemete kogu või uuritavat juhuslikku nähtust, mille kohta tahetakse otsust langetada. Tunnus jaguneb sõnaliseks (silmavärv) ja arvuliseks (kinganumber), mis jaguneb omakorda pidevaks (võib omada igat reaalarvulist väärtust) ning diskreetseks. Statistilises reas on andmed suvalises järjekorras. Variatsioonireas on andmed kasvavas või kahanevas järjekorras. Sagedustabeli esimeses reas on tunnus x, teises sagedus f. Jaotustabeli esimeses reas on tunnus x, teises suhteline sagedus W. Jaotushulknurk e. jaotuspolügoon on jaotustabelile vastav sirglõikdiagramm. Statistilise vahemiku e. klassi optimaalse arvu määrab N . Jooniseks saadakse tulpidagramm e. histogramm. Karakteristikud jagunevad kohakarakteristikuteks (keskmine, mediaan, mood) ja hajuvuse karakteristikuteks (muutumispiirkond, kvartiilid, hälve, dispersioon, variatsioonikordaja)

Pooljuht komponentide simuleerimine arvutil - Labori aruanne

). Layout'i tegemine oleks pidanud käima lihtsamalt, kuid nüüd tuli pMOS teha sama laia kanaliga, kui nMOS (Joonis 5.). Analoogskeemi koostamine Joonestati operatsioonivõimendi skeemist (joonis 8.), layout (joonis 9.), mille simulatsioonist (joonis 10.) otsiti võimendust (tabel 1.) ja saadud tulemustest joonistati graafik (graafik 1.). Võimendi koosnes üheksast transistorist, millest neli olid pMOS ja viis nMOS. Mängides sagedusega, selgus, mida suurem sagedus seda väiksem võimendus. Et saada suhteliselt muutumatut voolu kasutati voolupeeglit, milleks kasutati kahte transistori.  Joonised 1.Loogikalülituste koostamine Joonis 1. CMOS-invertori elektriskeem Joonis 2. CMOS-invertori simulatsioon Joonis 3. CMOS-invertori generatsoon 2.LIHTLOOGIKA 4. NAND2 skeem Joonis 5. NAND2 kristallil Joonis 6. NAND2 simulatsioon Joonis7

Labor 1 - Analoogtelefon

Hõiveseisund 10,5 10,9 5,8 Kontrollida et U1=U2+U3 : Rahuseisund: 55,1+0=55,1 > tõepoolest U1=U2+U3 Leida vool, mis läbib terminalseadet tema mõlemates seisundites ja selgitada tulemusi. I=U/R Rahuseisund: I=55,1/82= 0,67 A Hõiveseisund: I=10,5/82= 0,13 A  Osa II Ostsillograafiga 1. Valimistooni parameetrite mõõtmine Signaali parameetrid: Pinge : U = 476mV Periood : T = (2,750,4) * 1(ms) = 2,35 (ms) Sagedus : F = = 425,53 (Hz) 2. Kõne uurimine Amplituud: A = 2,8 Periood: T = 2,8*2,5 = 7 (ms) Sagedus: F = = 142,86 (Hz) 3. Kutsesignaali uurimine Pinge: U = 206 V Periood: T = 40,4 ms Sagedus: F = 24,75 Hz 4. Impulssvalimine Pinge: U = 48,4 V Periood: T = 96ms Sagedus: F = 10,42 Hz 5. Toonvalimine Kursor 1 = 1,47Khz = 1470 Hz Kursor 2 = 770 Hz Vastavalt tabelile, antud sagedustele vastav arv on ,,6".

Võnkejõu spikker

Aktiivvõimsus-on niisugune keskmine võimsus,mis saadakse kondensaatorit. Elektromagnetvõnkumise periood sõltub 1)võnkeringi pooli elektrivoolu kogu töö jagamisel selle töö tegemiseks kujuva ajaga.Ajavahemik on üks induktiivsusest 2)kondensaatori mahtuvusest Omavõnkesagedus-võnkeringi periood.P=1/2*Pm P=U*I Reaktiivtakistusega ahelas-tuleb arvestada ka faasi nihet parameetritega määratud sagedus. Isevõnkumine- võnkumine, mie korral võnkuv voolutugevuse ja pinge vahel.P=I*U*cosfii(võimsustegur on fii-näitab kui suur osa süsteem täiendab ise välisest allikast oma energia varusid. Sundvõnkumine- energiast tarvitist eraldub): Trafo-Elektromagneetilise induktsioonil põhinev seade võnkeringis rakendub perioodiliselt muutuv väline pinge. Resonants-on nähtus,mille vahelduvvoolu ja pinge muutmiseks konstantsel sagedusel.Primaarse mähise

Telefoni juhtmepõhine analoogliides

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö "Telefoni juhtmepõhine analoogliides" ARUANNE Üliõpilane: Juhendaja: Töö sooritatud: 17.09.09 Aruanne tagastatud ................................................... Aruanne kaitstud ...................................................... /juhendaja allkiri/ Töö eesmärk Õppida tundma telefoniliinile ühendatud telefoniaparaadi erinevaid tööreziime ("toru hargil" ja "toru võetud"), vastavaid (telefoni)terminali seisundeid (rahu- ja hõiveseisund) ning neile vastavaid signaale telefoniliinil. Kasutatavad seadmed Ericsoni digitaalkeskjaam MD 110, analoogtelefonid, multimeeter Velleman DVM850BL, ostsiollograaf Tektronix TDS 2012B, takistusmagasin. 1. Mõõdetud pinged ja arvutatud voolud terminali rahuseisundis ja terminali hõiveseisundis. Mõõdetud: ...

MEHAANIKA - Võnkumine

MEHAANIKA Võnkumine. Tatjana Tambovtseva Kohtla Põhikool 2013  Võnkumine ­ liikumine, mis kordub teatud ajavahemiku jooksul Näiteks: kellapendli liikumine puuoksad tuules kitarrikeel, kui seda tõmmata kiikuv laps Suurused, mis iseloomustavad võnkumist Tasakaaluasend Amplituudasend Täivõnge Periood Sagedus Amplituudasend Amplituudasend Amplituud ja tasakaaluasend Tasakaaluasendis püsib pendel paigas. Amplituudasend ­ pendli asend, kuhu koormis pöördub tagasi. Amplituud ­ kaugus tasakaaluasendist amplituudasendini. Täisvõnge ja võnkeperiood Täisvõnge ­ pendli liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi. Võnkeperiood ehk periood ­ täisvõnke

KEEMIA JA FÜÜSIKA TK

keemiline side-viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud iooniline side- ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena (metalliline) kovalentne side-ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side (mittemetalliline) aatommass-arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik molekulaarne aine-molekulidest koosnev keemiline aine molekul-aine väikseim osake indeks- aine valemis esinev number võnkuva keha mudel-pendel võnkumine-liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel algasend-pendli asukoht vaatluse alghetkel tasakaaluasend-koht, kus pendel peatub võnkumise lõppedes amplituudiasend-pendli asukoht, kus liikumise suund muutub täisvõnge-pendli käik ühest amplituudiasendist teise ja tagasi amplituud-võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist periood-ühe täisvõnke sooritamise kestus sagedus-n...

Elu areng maal

POPULATSIOONI GENOFOND ­ populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni genofondis võib geenil olla 1,2 või mitu alleeli. Igas gameedis (sugurakk) igal geenil tavaliselt üks alleel (haploidsus). Võimalik genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Kuna alleelide sagedus erinev, siis ka eri genotüüpide sagedus erinev. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes. UK matemaatika Godfrey Harold Hardy ja saksa arst Wilhelm Weinberg tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. St et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud