1. Organisatsiooniuuringud ja nende eesmärgid Organisatsiooniuuringud on uuringud, mille eesmärk on saada juhtimisotsuste tegemiseks vajalikku infot organisatsiooni töötajatelt. Uuringu kui infokogumisvahendi eeliseks on selle süsteemsus ning vastajate anonüümsus - kaardistatud saavad kõik olulised arvamused ning ka need, mis jäävad sageli näost näkku ütlemata. Organisatsiooniuuringuid korraldatakse eri eesmärkidel ning erinevate fookustega. Sagedasemad uuringud on töörahulolu-uuring, organisatsiooni töötajate arvamuste kui siseklientide tagasiside uuring, sisekommunikatsiooni uuring, juhtimiskvaliteedi hindamine, tööstressi uuring ning koolitusvajaduse selgitamise uuring. Kõige levinum neist on töötajate üldise rahulolu kaardistamine selleks, et rahulolu tõstmise kaudu saavutada paremaid töötulemusi. Nende uuringute lähtekohaks on arusaam, et rahulolevam ja pühendunum töötaja pingutab ja panustab rohkem
4. Miks ei saa pidada inimese X ja Y kromosoomi homoloogilisteks? Sest et ainult vähesed geenid on X ja Y kromosoomis ühised. 5. Milliseid geene nimetatakse suguliitelisteks? X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks. 6. Millest tulenevad suguliitelised haigused? Suguliitelistel geenidel esineb alleele, mis põhjustavad mitmesuguseid pärilikke haigusi ja defekte (daltonism, hemofiilia). 7. Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? Inimeste suguliitelised puuded tulenevad enamasti retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Sellepärast, et meestel on ainult üks X- kromosoom, siis avalduvad hemofiilia ja daltonism neil juba siis, kui nende ainuke X-kromosoom sisaldab vastavat alleeli. KORDAMISEKS 1. Dominantsete alleelide poolt määratud tunnused avalduvad fenotüübis heterosügootses olekus. + 2. Mendeli lahknemise seaduse kohaselt lahknevad kõik tunnuspaarid
................................................................................................6 Jooksmine..................................................................................................6 Viimane staadium.........................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................8 Sissejuhatus Hamstringlihaste vigastused võivad olla ühed kõige sagedasemad ja raskemad vigastused sportlaste seas, kelle spordiala nõuab suuri kiirendusi. Samuti on need ühed kõige raskemini välja ravitavad vigastused, kuna juba neljandik hamstringi vigastustest kordub uuesti kuu aja jooksul. Seetõttu tuleb ravile pöörata tõsist tähelepanu ja füsioterapeudil tuleb teha raskeid otsuseid, et kuna on sportlasel õige aeg sporti naasta? Järgnev referaat annab ülevaate mõnedest hamstringlihate vigastuste rehabilitatsiooni etappidest ja ravivõimalustest.
Viirus levib piisknakkusena väga kiirest. Näiteks ühest aevastusest lennukis piisab, et nakatuks kõik lennukis viibijad. Leetrite sümptomid tekivad tavaliselt 8-14 päeva möödudes esmasest nakatumisest. Peale inkubatsiooniperioodi ilmnevad esimesed haigusnähud: palavik, köha, valkjad täpid põse limaskestal purihammaste kohal. Esmalt tekib lööve kõrva taha, näole ja levib alanedes üle keha. (Joonis 7) Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit. Ravi sõltub sümptomitest, sest spetsiifiline leetrite ravi puudub. Haigus kestab umbes 2-4 nädalat, kuid sümptomid kaovad juba 7-10 päevaga. POLIOMÜELIIT Poliomüeliit ehk lastehalvatus on nakkushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi. Sümptomid varieeruvad kergetest rasketeni. Poliomüeliiti haigestuvad peamiselt vaksineerimata lapsed, kuid samuti ka vaksineerimata täiskasvanud. Sümptomiteks on kõrge palavik koos valuliku kurguga,
Turvalisuse ja seotuse puudumise ning sellest tuleneva umbusu tõttu tunnetab skisoidne isik teise inimese lähenemist enesele ohustamisena. Tema esimene reaktsioon on hirm, millele järgneb agressiivsus. Arhailine integreerimata agressiivsus võib viia vägivalla kasutamiseni. Skisoidsetel isikutel on üldiselt raske oma agressiivsust kontrolli all hoida. Isenad oma agressiivsuse pärast ei kannata. Skisoidse isiku agressiivsuse kõige sagedasemad avaldusvormid on järskus, äkiline ja solvav teravus, jäine külmus, kontakteerumatus, küünilisus ja poolehoiu silmapilkne muutumine vaenulikuks vastumeelsuseks. Skisoidse isiku agressiivsusel on peale tõrje ka teinegi funktsioon ta loob sellega kontakti, poolehoiu võitmise viis. Neil on kergem olla agressivne kui väljendada oma positiivseid tundeid.
tempetaruurivahemikule temperatuuritegurid eraldi, kasutades van't Hoffi reeglit 1) 2,63 = 1,47 * 2) 4,76 = 2,63 * = 2,63 / 1,47 = 1,79 = 4,76 / 2,63 = 1,81 3) 10,0 = 4,76 * = 10,0 / 4,76 = 2,10 Keskmine: · = = 1,9 Järeldused: a) Reaktsioonikiirus lähteainete Na2S2O2 kontsentratsiooni suurendamisel kasvab, sest mida suurem on kontsentratsioon, seda rohkem osakesi on ruumalaühikus ning seda sagedasemad on nedevahelised kokkupõrked. Tegemist on esimest järku reaktsiooniga. b) Uuritud reaktsioonikiirus temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra tõusis 1,9 korda, st mida kõrgem on tempertatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus.
Millises ajavahemikus manustamise osas on raviaine toime kõige efektiivsem? Sisaldavad ainult gestageeni – levonorgestreeli. SOS – pilide kasutamine on näidustatud raseduse vältimiseks pärast kaitsmata vahekorda kui: vahekord toimus rasestumisvastaseid vahendeid kasutamata või kui rasestumisvastane meetod „vedas alt“. Ravim manustada esimesel võimalusel kuni 72h jooksul. 27. Kilpnäärme hormoonide toimed organismis. 28. Primaarse hüpotüreoosi sagedasemad põhjused. Krooniline türeoidiit (sh autoimmunne türeoidiit). Kirurgiline ja radiojoodravi. Ravimid (amiodaroon). Liigne joodi manustamine (radioloogilised kontrastained, amiodaroon). 29. Millest sõltub hüpotüreoosi esinemisel peamiselt ravi doos? Vanusest, kaasuvatest haigustest, seisunditest (rasedus- erinevad trimestrid). 30. Levotüroksiini manustamine ja koostoimed.
viidatud. Samad nõuded kehtivad Teksti kirjutamiseks kasutatakse umbisikulist teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele. 4 1.2. Erinevate loetelude vormistamine Teksti loetelude esitamiseks on mitmeid võimalusi: enam kasutatavad, Kõige sagedasemad tavatekstis kasutatavad sümbloid on tavaliselt mummud, tärnid, kriipsud jms. harvemini esinevad, On teistest kultuurikeskkonnast pärinevad sümbolid, hieroglüüfid, araabia tähestik jne. nummerdamine, Kasutatakse nii rooma kui araabia numbreid, heading1 korral pigem rooma. numbreid. tähestiku järjekorras, Eesti tähestik põhineb ladina tähestikul ning koosneb 27-st tähest. lastesõbralikud tähised.
Ka mäger teeb taliuinakut. Tema sügavas urus püsib temperatuur ühtlane, teave ilmamuutuste kohta õues jõuab sinna harva. Siiski käib ta vahel suuremate suladega ka keset talve urust välja. Kuna mäger ei jäta oma jälgi lumele kuigi tihti, kiputakse seesuguseid jälgi vahel pidama ahmi omadeks. Kõige pinnapealsema uinakuga on meil kährik. Ta jääb magama vaid püsivate miinuskraadide korral, sulailmadega aga liigub neid ringi kogu talve vältel. Nii on kährikud ühed sagedasemad loomad, keda nähakse söödaplatsikaamerate salvestistel. Eriti raskete ilmastikuolude, näiteks käreda pakase ja tuisu korral, võivad mõnepäevaseid uinakuid teha ka nugised, oravad ja lendoravad. Nad põõnavad oma soojustatud pesades ja ootavad olude paranemist. Sama moodi kui taliuinakusse jääb osa loomi ootamatult saabunud näguripäevade ajal lühemaajalisse uinakusse ka teistel aastaaegadel. Kõige lihtsam on meie oludes märgata seost jahedate ja vihmaste ilmadega
4)psüühilise arengu spetsiifilised häired kõne ja keele, õpivilumuste, motoorika ja spetsiifilised arenguhäired. Psüühikahäirete eripära lapseeas 2.slaidikogu Orgaanilised psüühikahäired Häire = somaatilise või psüühilise funktsiooni hälve, mis põhjustab püsivaid toimetuleku raskusi, subjektiivseid vaevusi ja distressi. Org. häire tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Orgaaniliste psüühikahäirete sagedasemad põhjused (Alzheimeri tõbi) Varajase algusega dementsus Alzheimeri tõvest *seisund vastab dementsuse üldistele krieeriumitele *haigus peab olema alanud enne 65. eluaastat *järsk algus ja kiire progresseerumine *lisaks mäluhäiretele peavad esinema afaasia (amnestiline või sensoorne), agraafia, aleksia, akalkuulia või apraksia Hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest *seisund vastab dementsuse üldistele krieeriumitele *haigus peab olema alanud 65.-l või pärast 65. eluaastat;
4) Kohanime aluskääne on vorm, millest kohanimi on tekkinud. Käändeid on kolm: ainsuse nimetav (Munamägi), ainsuses omastav (Oru) ja mitmuse omastav (Jäneste). Need on diakroonilises mõttes aluskäänded. Tänapäeval kääname neid nii: lähen Orule, Jänestesse. 5) 6) Kohanimede eripära on lokatiivsete (kus?) käänete kasutamine. Kohanimesid muudes käänetes tihti ei esine. Lms keeltes on välis- JA sisekohakäänded Külanimed on pea pooleks, veidi sagedasemad sisekohakäänded, saared võivad olla mõlemat (Saaremaal, Muhus, Kihnus). Sõltub järelsõnast: sisekohakäänetes on mets, nurm, saar (nt Põhjassaares). Väliskohakäänetes on jõgi, mägi, järv. Sisekohakäänetes kohanimede puhul on oluline ka lühike sisseütlev (nt Eru – lähen Ergu, Hara – lähen Harga). Etümoloogiliselt on neis kunagi kadu olnud. 7) 8) Topoformant. Formant on moodustaja; topo- on toponüümist; kohanimeliited. Erinevad üldsõnaliidetest, osa
lapik ja karv tugevasti krussis. Juuksekarva jämedus võib olla 0,05...0,1 mm, heledamad juuksed on enamasti peenemad. Habemekarvad on jämedamad ja rohkem krussis ki juuksekarvad. 2.3Juuste värvus Juuste värv sõltub pigmenti tootvate rakkude- melanotsüütide aktiivsusest nahas ja juustes. Punased juuksed e. rutilism on tingitud erilisest melaniinist- alomlaniinist, teiste värvitoonide puhul domineerib lumelaniin. Sagedasemad on blond, punane, pruun ja must juuksevärv ning nende kombinatsioonid. Vahel võib juuste värvus olla viiteks kehvveresusele, pigmenditustõvele, neeruhaigustele (blond juus). Patoloogiline on ka juuste enneaegne hallinemine. Juuste värv võib muutuda ka mõnede ravimite kasutamise järgselt ja oluliste toitainete puudumise korral. 2.4Juuste kasvamine Teatavasti asetsevad juuksekarvad oma juureosaga karvanääpsudes, mille põhjas karvasibulas toimub juukse kasv
paekivipoolikuid" oma südamel. Ta nendib, et lihtne maalähedane kodu on muutunud maa ja ilma äärel kõikuvaks ja kõdunevaks majaks, ent kinnitab, et see on ometigi ainus, mis tema hingele võiks sobida (luuletuses "käia ja käia oma teed"). Kohati kõlavad Kristiina Ehini luuletused peaaegu kui rahvaluule või rahvalik veste (näiteks "põletusmatus", "hobune läheb" ja eriti "sõtta mu vend"), mis on üsna harv ja vägagi meeldiv saavutus tänapäeva eesti luules. Sagedasemad on tabavad ja meeldesöövivad rahvaluulelikud kujundid. Raamatu viimased kaks osa enam täiesti uut temaatikat sisse ei too. "Linnalaps oled ikkagi" on "Luigeluulinna" kõige vähem järjepidev neljandik ja sisaldab ka luuletusi, mis oleksid saanud tõenäoliselt ilmuda ka teistsuguses koosluses peale "Luigeluulinna". Ometigi lisab "Linnalaps..." raamatule teatud täiendava mõõtme, põimides jõuliselt minevikku olevikuga
· Lõikusaja ning sügissuve algus on jaagupipäev (25. juuli). Annepäeval (26. juulil) viiakse lambapead- ja jalad ning lambavill ohvrikivile, et lambakasvatus oleks edukam. · Tartumaal viisid karjalased oinast kolm korda ümber kivi, siis pidi lumi rutem maha tulema , et karjased suvetööst vabaks saaksid. 4 · Hingedaja dateeringud on erinevad, algavad mihklipäevaga ja lõpevad ennejõuluse ajaga. Kõige sagedasemad ajamäärangud on enne mardipäeva ning mardi- ja kadripäeva vahel. Hingede ajal oodati kadunud omaste hingi kodu külastama ja pandi neile toitu sauna või toapealsele. · Mardi- ja kadripäevakommetes avaldub hingede kostitamise ja viljakuskostitamise tähendus hoopis rõhutatumalt. Maskeeritud mardi- ja kadrisantide peressetulekut saadab tavandilaul, milles marti kujutatakse enam viljaõnne, kadrit karjaõnne toojana. Marte ja kadrisid kostitatakse ning neile
Ülevaade järgmistest skeletisüsteemi haigustest: Osteoporoos: Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustest või ravimitest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid tema kõige ohtlikumateks tüsistusteks on luumurrud. Luuhõrenemisest tingitud luumurde kutsutakse haprusmurdudeks, nende sagedus suureneb vanusega. Üle 50-aastase naise eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 50%, sama vana mehe eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 20%. Kõige sagedas...
Saarel leidub ka pisemaid soid, need on samblasood, kus leidub väikesi rabalappe. (Vikipeedia 2013) Ruhnu on klindisaar ja kuulub Balti klindi aluspõhja kivimitesse murrutatud astangute süsteemi. Ruhnu saarelt pärineb Eesti tuulekiiruse rekord 47 m/s (Vikipeedia 2013) Ruhnus elavad loomadest metskits, rebane, rändrott, koduhiir, juttselg- kärgkonn (looduskaitse all), nastik jt, meres elavad viiger- ja hallhüljes ning sagedasemad kalad on lest, siig, lõhe, räim, ahven, koger, merihärg, nolgus, meritint, kiviluts. (Vikipeedia 2013) Liigid mis on kaitse all: Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) Herilaseviu (Pernis apivorus) Raudkull (Accipiter nisus) Hiireviu (Buteo buteo) Rukkirääk (Crex crex) Liivatüll (Charadrius hiaticula) (EELIS 2013) 5. Kultuurilugu Ruhnut on esimeselt mainitud kirjasõnus 1341 aastal Kuramaa piiskopi vabaduskirjas, milles
1. Millised nimatatud ainetest soodustavad sekretsiooni a) mõruained b) masindool c) etanool d) kloorfentermiin e) toiduainete vürtsid f) kofeiin g)histamiin 2. Selgita, kuidas avaldavad toimet mõruained (nt teelehe mahl koirohu tinktuur, võilille tinktuur jne). Kuidas neid vahendeid tuleb patsiendile manustada ja millised on kõrvaltoimeid? Mõruaineid kasutatakse söögiisu, maomahla ja sapisekretsiooni suurendamiseks, peensoole peristaltika parandamiseks. Need (emajuure tinktuur, võilille tinktuur) toimivad suu ja keele limaskesta retseptoritesse. Maitse- ja lõhnaretseptorite ärritus vallandab reflektoorselt maosekretsiooni. Manustamine: Reflektoorse tõime tõttu ei ole vajalik mõruaineid seespidi manustada, piisab sellest kui vesitõmmise või lahjendatud alkoholitõmmisega loputatakse suud. Enne sööki 20-30 minutit. Kõrvaltoimetest ei ole teatatud. 3. H2-histaminoretseptorite blokaatorid on kasutusel peamiselt ... a) allergiliste seisundit...
Mõlemat tüüpi vigastused võivad olla ületreenituse, ebapiisava puhkuse, ebapiisava soojenduse või lihtsalt kehva üldfüüsilise vormi tulemus. Antud referaadis käsitlen vigastusi, mis on minul endal esinenud (hüppeliigese vigastused, põlvevigastus) ning muid eespool mainituid sõrmede põrutused, reie/reielihase muljumine (sinikad), väsimusmurd, näovigastused (nt verine kulm). 1. HÜPPELIIGESE VIGASTUSED Hüppeliigese venitused, nikastused, murrud on ühed sagedasemad vigastused korvpallis. Sageli juhtub neid ka treeningutel, mitte ainult võistlustel. Venitustest, nikastustest või väänamistest taastub korvpallur kiiremini, murdude korral aga kauem. Võistkonna treener peaks olema teadlik antavast esmaabist, kui selline vigastus peaks noorel palluril juhtuma. Igal võistkonnal, spordiklubil peaks olema esmaabi kott, kus leidub külmakott. Kui on juhtunud taoline vigastus, siis oleks külmakott esmatähtis ning tuleks alustada meetmetega,
Toiduallergia avaldusteks võivad olla: kõhuvalu, iiveldus, oksendamine ja/või kõhulahtisus huulte, keele ja suu limaskesta sügelus, kipitus ja turse nõgesetõbi ja/või näoturse atoopilise nahapõletiku ägenemine allergiline nohu ja/või silmapõletik kõrvapõletik kõriturse astma (hingamisraskus) anafülaktiline shokk Mis võiks olla põhjus? Iga toiduaine võib põhjustada allergiat. Kõige sagedasemad toiduallergeenid imikutel ja väikelastel on: lehmapiim muna kala nisu soja Mis on toiduallergeenid? Toiduained võivad põhjustada allergiat rinnapiimatoidul oleval lapsel emapiima kaudu. Üldtuntud toiduallergeenid on: tsitrusviljad maasikad tomat herned pähklid mandlid shokolaad kakao mesi muna kala Üldtuntud toiduallergeenid ei ole lubatud allergiahaigetele lastele esimesel eluaastal ja rinnaga toitvatele emadele.
Esimesel eluaastal ei sobi anda munavalget, sest ta oluline allergia põhjustaja. Munakollane on paremini talutav, temas leiduvad ülitundlikkust põhjustavad valgud keetmisel kaotavad on aktiivsust. Teraviljadest põhjustab enim allergiat nisu, allergeenideks on erinevad nisuteras leiduvad valgud. Nisus leidub suures koguses gluteeni, valku, mis põhjustab teist seedetrakti haigust tsöliaakiat. Toidulisanditele on sagedasemad reaktsioonid: värvainetele - tartrasiin (E 102), erütrosiin (E 127); säilitusainetele - sulfitid (E 221-228), bensoehape (E 210), sorbiithape (E 200); magus- ja lõhnaainetele - aspartaam (E 951), Na-glutamaat (E 621). Tuleks vältida allergiat tekitavaid aineid vmt. Kui see pole võimalik, peab appi võtma ravimid. Need ravimid ei ravi allergiat välja, vaid aitavad kontrollida haigusnähtusid. Allergoloogid, kes tegelevad allergia uurimise, diagnoosimise ja raviga, viivad läbi ka
Võrumaa Kutsehariduskeskus Arlis Lepamets KATUSEAKEN Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusiivsus nii asukoha kui interjööri poolest mängib oma osa. S...
ehk soolepõletikku." (Terviseportaal- http://www.inimene.ee/? disease=s&sisu=disease&did=796&idr=BWXDavmjfzhvzz7ab8b3Szg838a). Kokkuvõtteks Iga tööandja kohustus on tagada oma töötajatele ohutu ja tervislik töökoht. See on igati otstarbekas- kui vigastuse kaotuse tõttu kaotada väärtuslik töötaja, on see ärile halb ning samas on ka asendustöötaja värbamine ja väljakoolitamine väga kulukas. Mis on sagedasemad õnnetuse põhjustajad ning kuidas saab ennetada tööõnnetusi toitlustussektoris: 1. Libastumised, komistamised ja kukkumised. Kõige sagedam tööõnnetus toitlustussektoris, õnnetuse põhjuseks on sageli vee, õlide või toidujäätmetega libedaks muutunud pinnad. (Ennetamiseks, kasuta alati asjakohaseid jalanõusid; tee liikumisalal nõuetekohaseid hooldustöid) 2. Lõikevahendid ja noad. Enamasti saadakse neid kas puhastamisel või nendega töötamisel
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Kersti Kaupo EV (plaatija) KATUSEAKNAD Referaat Juhendaja õpetaja: Andres Aruväli Vana - Antsla 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusii...
märatseb või rikub korda. Internaliseeitud häired on need, kus laps muutub vähesuhtlevaks. Sellepärast et eksternaliseeritud häirete tõttu saavad kannatada lapse kaaslased, samas kui internaliseeritud häire tõttu kannatab laps ise. Seda küsimust pole varem uuritud rühmahoius olevate laste näitel. Enamik Austraalia rühmakodudes elavatest lastest on noored mehed. Noorte meeste puhul on iseäranis keeruline tuvastada depressiooni, samas kui eksternaliseeritud häired on meeste puhul sagedasemad ja kergemini tuvastatavad. Seetõttu võivad depressiooni tundemärgid märkamatuks jääda. Seetõttu on oluline uurida, kuidas hooldajad depressiooni tunnuseid äratunnevad. 2. UURIMUSE EESMÄRK Käesoleva uurimuse eesmärk on uurida kuidas hooldajad äratunnevad depressiooni ilmnemist rühmakodus elavatel noortel. Vaimsete häirete kirjaoskuse uuringud keskenduvad sellele, kuidas inimeste hoiakud vaimsete häirete osas mõjutavad kannataja suunamist arsti vastuvõtule
formaldehüüdi ühenditega töödeldud materjale. Ärritavalt ja allergiseerivalt toimivad mõnede vaipade sünteetilised materjalid, samuti võivad allergeeniks olla värvid ja lakid, fotoreaktiivid, eriti värvifotograafias kasutatavad kemikaalid. Keemilised ained ja ravimid põhjustavad allergilisi nahahaigusi ja silmade ärritusnähte.(1) Kontaktallergia See on omapärane reaktsioon, mis ilmneb nahal allergeeniga otsesel kokkupuutekohal. Sagedasemad kontaktallergeenid on nikkel, kroom, 10 nailon, kumm, pesuvahendid, fotokemikaalid, juuksevärvid, kreemid, lõhnaõlid, deodorandid. Allergeeniga kokkupuutekohal tekib nahal kihelus, punetus, turse ja mõnikord villikesed ning leemendus. Sellised nähud on sageli niklist tingitud - sõrmuse, kõrvarõngaste, pannalde ja nööpide ning käekella või metallkellarihma kohal.(1) Allergiahaigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega
..............................................................................................7 Koolieelsete lasteasutuste ja koolide toitlustusruumide tunnustamine .................................7 4 Toidumürgistus, toiduinfektsioon ja helmintoos..................................................................... 9 Toidumürgistus...................................................................................................................... 9 Sagedasemad põhjustajad.................................................................................................. 9 Haruldasemad põhjustajad.................................................................................................9 Diagnoosimine................................................................................................................... 9 Koduse ravi võimalused...........................................................................................
o nõgesetõbi ja/või näoturse o anafülaktiline sokk (See on o atoopilise nahapõletiku eluohtlik olukord ning on tingitud ägenemine organismis toimuvast immuunreaktsioonist.) o allergiline nohu ja/või Iga toiduaine võib põhjustada allergiat. Kõige sagedasemad toiduallergeenid imikutel ja väikelastel on: lehmapiim, muna, kala, nisu, soja. Toiduained võivad põhjustada allergiat rinnapiimatoidul oleval lapsel emapiima kaudu. Üldtuntud toiduallergeenid on: tsitrusviljad herned sokolaad muna maasikad pähklid kakao kala tomat mandlid mesi
Ka minu enda suvilast Murastes tuiskas 4. juulil 2002 üle maadligi pugiga äikesepilv, mis painutas rohuni noored kased, kõrge paekalda all aga murdis suuremaid puid. Meie kliima sõltub oluliselt tingimustest PõhjaAtlandil, suuremastaabilise atmosfääri tsirkulatsioonimustrist ja tsüklonaalsest aktiivsusest. Nagu näitavad Sirje Keevalliku, Kai Loitjärve, Jaak Jaaguse ja teiste Eesti teadlaste uurimused, on tsüklonite aktiivsus Eestis kasvanud ja tormituuled varasemaga võrreldes sagedasemad. Praegu on veel vara väita, et kliimamuutused on toonud kaasa ka tornaadode arvukuse tõusu. Eestis, kus tornaadosid on registreeritud alates 1795. aastast, näib see nii olevat. Viimase 1000 aasta jooksul kõige soojemal, 1998. aastal registreeriti Eestis 24 tornaadot. Tõsi, praegu tuntakse ja märgatakse tornaadosid kõikjal rohkem kui vanasti. Kui inimesed eesotsas riigimeeste ja ajakirjanikega teeksid endale selgeks kasvuhooneefekti olemuse, ei kahtleks
Insenerieetika lühendatud loengukonspekti lühendatud konspekt 1 Põhimõisted Challengeri start ja 14 inseneri protest enne seda, kuna nende arvates olid ilmastikutingimused morjendavad. Insenerid vs eetilised probleemid puhttehnilised probleemid ja valikud, millest ülejäänud ühiskond teab niipalju, kui insener seda välja laseb paista. Konkurents, piiratud ressursid vs keskkonnakaitse, ohutus. Inseneri kohustus juhtkonna ja kasumi ees vs inseneri kohustus ühiskonna ees. Kas alati on see, mis pole keelatud, lubatud? Kas risk õigustab ennast? Millist hinda tuleb maxta kindlustunde eest? Inimese subjektiivne 'eetikakoodeks'. Inimkonna üldinimlik eetikakoodeks (ntx religiooni abil defineeritud). Teatud elukutsete eetikakoodeksid. Eetikakoodeks kooskõlas seadusandlusega, ent seadusandluse teatud inertsi tõttu peab eelkõige juhinduma ühiskonna kujunemise suundadest. Kõigepealt muutub arusaam eetikast ühiskonnas, alles selle lõplikul v...
CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE TORMA PÕHIKOOL SUGULISEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED JA NENDEST HOIDUMINE Referaat Koostaja: Mariliis Lindsalu Torma 2010 Mis on suguhaigused? Sugulisel teel levivad haigused on nakkushaigused, mis kanduvad inimeselt inimesele seksuaalvahekorra ajal. Haigestutakse nii vaginaal kui ka oraal- või anaalseksi kaudu. Millal on soovitav pöörduda suguhaiguste uuringuks arsti vastuvõtule? kui on toimunud kaitsmata vahekord uue või juhusliku seksuaalpartneriga pärast seksuaalvägivalda enne arstlikke protseduure, nagu spiraali paigaldamine, raseduse katkestamine jne. raseduse planeerimisel ja/või raseduse alguses kui tekivad ebamäärased vaevused ja kahtlus suguhaigusele Haiguse diagnoosimiseks ja ravimiseks tuleb kindlasti pöörduda kas naha-suguhaiguste arsti, naistearsti või meestears...
magamise ajal, rahutute jalgade sündroom jalgade perioodiliste liigutustega ja päevased uinumisepisoodid. Unehäired võivad tuleneda mitmetest põhjustest: psüühilistest probleemidest, põiehäiretest või Parkinsoni tõve ravimite kõrvaltoimetest. Parkinsoni tõve korral võib esineda ka mittespetsiifilisi sümptomeid, vahel juba haiguse alguses: väsimust, lõhnatundlikkuse vähenemist, kaalulangust ja valu. Autonoomse närvisüsteemi häiretest on kõige sagedasemad põiehäired: vaevustena võivad esineda öine urineerimine, urineerimise sagenemine, suurenenud urineerimistung, uriinipidamatus ja põie tühjendamisraskus. Vahel võivad põiehäireid põhjustada ka ravimid või muud haigused. Mõnedele inimestele võivad muret teha seksuaalhäired, mis võivad esineda nii noorematel kui vanematel seksuaalakti sooritamise häiretena või vahel ka suurenenud seksuaalsusena. Soolemotoorika on Parkinsoni tõve korral aeglustunud
häired ja nõrkus, lõpuks kaob teadvus. Mürgistus võib lõppeda surmaga, lastel võib sellele eelneda krambid. Enamasti tekib raske põletik suus; mao ning soolte, samuti neerude talitlus on pikka aega häiritud. Euonymus alatus(tiivuline kikkapuu) ja Euonymus europaeus(harilik kikkapuu) Taimeosad, eriti viljad ja lehed mürgised. Kikkapuu sisaldab alkaloide teobromiini ja kofeiini, samuti väga kibedaid terpeene. Mürgistusjuhtumid on sagedasemad väikestel lastel, keda köidavad eredalt värvunud viljad. Nende söömine võib kahjustada maksa ja neerusid ning põhjustada isegi surma. Õied sisaldavad kergesti lenduvaid ja ebameeldiva lõhnaga aineid, mis võivad teatud osal inimestest kutsuda esile nõrgemaid mürgistusnähtusid. Kikkapuu mürgiseid vilju on rahvameditsiinis kasutatud okseti ja lahtistina, aga nende puruga on ravitud sarkoptoosi ja võideldud välisparasiitide vastu.
Atsil on veel hirme, ta kardab pimedat miks, sellele ei oska ta vastata aga ta ei taha olla pimedas. Kodus viibides on emotsionaalne õhkkond peres sõbralik ja rahulik, kuigi tihti on Atsi ema poolt reeglid dikteeritud käsuna, mitte palvena. Sellega kaasnevalt peab olema poisil tuba peaaegu alati korras, kui ta enam ei mängi. Kuna Atsi ema nõuab reeglite ja kohustuste täitmist järjepidevamalt ja sihikindlamalt, on ka nendevahelised tülid ja riiud juba sagedasemad. kui varem.Kuid sinna juurde käib ka lepimine ja vabandamine. SOTSIAALNE ARENG Subjektiivse väärtuse maailma kujunemisel on määrav mõju inimese sotsiaalsel kogemusel. Järelikult mängib kasvava inimese väärtusmaailma kujunemisel silmapaistvat osa inimese sotsialiseerumine. Sotsialiseerumine on sotsiaalse kogemuse ja väärtuste omandamise protsess,mis teostub suhtlemises ja tegevuses. Kandes endas sotsiaalseid suhteid, osutub osa väärtusi inimese sotsiaalsuse tuumaks.
Miks ja kuidas tekivad maavärinad? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest ning toimuvad peaaegu alati mägede läheduses. Veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks piirkondadeks. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
Ärevus on ellujäämiseks oluline tunne, sisemine rahutus, pinge seisund. Võimetus lõõgastuda, ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine, higistamine, hingamisraskus, õhupuudus, iiveldustunne, lihaspinge, unetus. Hirm ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht. Arenguliselt ärevusel on adaptatiivne otstarve. Liigne ärevus pärsib sooritusvõimet. Häirivad oluliselt elukvaliteeti. Kõige sagedasemad psüühikahäired Euroopas 2015a 16%. Ärevus on ebamäärane hirmutunne, muretsemine, hiljaks jäämise tunne, halva eelaimus. Pinge võimetus lõdvestuda, ehmumine, ärrituvus, pisarate käepärasus, rahutustunne. Ärevuse somaatilised sümptomid: Kardiaalsed: tahhükardia (südame pekslemine), veresoonte tukslemine, valutunne rindkeres Pulmonaalsed: survetunne rindkeres, õhupuudustunne, klomp kurgus, ohkamine, poomistunne, hingeldus.
tähtsuse kasvu prognoositakse lähitulevikus kogu maailmas seoses intellektuaalse kapitali ning koostöö üha suureneva osakaaluga võtmetegijate igapäevatöös. 6 Mida selle teadmisega pihta hakata? Kuna kompetents avaldub käitumises, siis on kompetentse võimalik mõõta selleks tuleb ennast ise jälgida või paluda seda teha teistel. Olles tuvastanud oma sagedasemad kompetentsid ning nende raamesse jäävad nii positiivsed kui negatiivsed käitumised, tuleks hoolikalt läbi analüüsida, millised kompetentsid on vajalikud konkreetses töös tulenevalt püstitatud eesmärkidest, tööülesannetest ning organisatsioonis tunnustatud käitumistavadest. Eesti edukate juhtide uuringu raames kogutud andmed ei ole mõeldud ühegi konkreetse juhi valimiseks või hindamiseks, pigem üldiseks taustaks ning üheks sisendiks oluliste kompetentside määratlemisel.
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjut...
Järve nime kannab õigustatult vaid 4 m sügavune Põhjatu järv (u 0,5 ha). Kliima Hiiumaa paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas, mida iseloomustab soe suvi ja jahe talv. Mere mõju erineva intensiivsuse ja ala maastikulise struktuuri tõttu esineb Hiiumaal üksikute kohtade vahel klimaatilisi erinevusi. Läänemere vahetu mõju alla jääb Hiiumaa läänerannik ning Kõpu ja Tahkuna poolsaar. Avamere otsesel mõjul on siin talv soojem ning sulapäevad sagedasemad, suvi aga jahedam ja päikesepaistelisem kui Hiiumaa kesk- ja kaguosas. Nimetatud piirkonnale on iseloomulikud tugevad tuuled. Hästi iseloomustab saare kliima merelisust õhutemperatuuri aastane käik. Talved on saarel soojemad ja lühemad kui mandril. Aasta külmim kuu on veebruar. Kõige soojem kuu on juuli. Kevad on saarel jahedam kui mandril. Sügis on seevastu soojem ja algab hiljem kui mandril. Valitsevateks tuulteks Hiiumaal on edela- ja lõunatuuled, eriti talvekuudel
Mürgistus kofeiiniga Surmav mürgistus on harv. Täiskasvanu surmav annus on 5-10 g, kuid mürgistusnähud võivad ilmneda juba 1 g kofeiini tarbimisel (veres > 30 µg/ml). Tass kohvi 65-175 mg kofeiini, tass teed 50 mg kofeiini ja 1 mg teofülliini. Mürgistus kofeiiniga KNSi nähud (ärevus, krambid), Lihaste pinge Tahhükardia, ekstrasüstolid Hingamise kiirenemine. Kroonilisel ületarvitamisel ka ebamugavustunne maos. Mürgistus teofülliiniga Sagedasemad on surmavad mürgistused teofülliiniga. Sümptoomid sarnanevad kofeiini mürgistusele. Surma põhjuseks on südame rütmihäired või krambid. Mürgistus teofülliiniga Krambid võivad esineda juba taseme 25 µg/ml korral veres, kuid surm esineb sagedamini tasemel > 40 µg/ml (terap konts on 5-15 µg/ml). Teofülliini mürgistuse ravi Diasepaam Üldanesteesia Fenütoiin Aktiveeritud süsi Sorbitool Hemoperfusioon
On räägitud nägemisarengu häiretest, mis enamjaolt avalduvad häiritud silmade liigutamises, konvergentsiraskustes, laisa- või kõõrsilmsusena. Need hälbed on sagedased. On üldtuntud, et enamikul inimestest on üks silm on nägemisel domineeriv. Teada on veel teisigi tegureid. · Vananemisprotsess see haarab silmaläätse ning silmaliigutajad lihased. Tulemuseks on halvenenud akommodatsioon ja toitainete voog. Kõige sagedasemad vananemisega seotud nägemishäired on presbüoopia, glaukoom ja makuli degenereerumine. · Iatrogeensed probleemid üks sagedasemaid on silmade loomuliku fokuseerimisjõu vähenemine, mis on korrigeerivate läätsede kandmise tagajärg. Stress ja asend stress mõjutab tervet keha ning seda mitmel viisil. Silmad ei ole selles suhtes erandiks. Sagedasemaks stressiga seotud häireks on müoopia. Halb või ebaõige keha asend
Pärnu Koidula Gümnaasium SEENED Referaat Koostaja: Helen Halliste Juhendaja: Sirje Miglai Pärnu 2008 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. SEENED...............................................................................................................................3 2. SEENTE TÄHTSUS..............................................................................................................4 Seened orgaanilise aine lagundajatena....................................................................................4 Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses..............................................
Koolistress Referaat 2004 Ühel päeval on see kõik kohal - võimatult varane tõusmine, kontolltööd, hunnik kodutöid, sinu meelest teenimatu tunnihinne, mõne õpetaja "heasoovlik" nägemus su tumedast tulevikust, kellegi nõmedad kommentaarid jms. Tere, koolistress... (1) Kindlasti on neidki, keda see koll kunagi pole kimbutanud. Neil pole ka kooliskäimise vastu ilmselt midagi ja nad oskavad võtta igast päevast kõik, mis võtta annab. Aga probleemid käivad ikka mööda inimesi. Õppetöö Paljud teavad aga oma kooliajast neid pingelisi päevi, mil matemaatikavalem, võõrkeele väljend või aastaarv kuidagi ei tahtnud meelde jääda, mõni õpetaja näis norivalt range ning kontrolltööde ja eksamite eel tuli poole ööni raamatu taga istuda. Raskused füüsikas, keemias, matemaatikas (enamasti tüdrukutel), võõrkeeltes (enamasti poistel), pikad tööpäevad (peale kooli on ju ka kodutööd) jne mõjuvad painajalikult. Või siis mõnel puhul hoopis vastupid...
turistidele tervishoiu teenust nende Uus-Meremaal viibimise ajal. See keskus on ainus, kes kogub andmeid turistide õnnetuste kohta, mida saab kasutada turistide ohutuse uuringutes. Kui sihtkoht teab, mis õnnetused võivad turistidega (võibolla) juhtuda, oskab ta end nendeks ette valmistada ning võimaluse korral ka õnnetusi ära hoida. Antud keskuse 1996. aasta andmete põhjal saab väita, et rekreatsiooni ja sporditegevustega seotud õnnetused on turistide seas kõige sagedasemad (44%), mida on rohkem kui kohalike sportimise tagajärgi. Võimalik, et kaugematelt maadelt pärit turistid on rohkem vastuvõtlikumad õnnetustele, osaledes nendes tegevustes, võibolla nende teadmatuse tõttu nendest tegevustest või keskkonnast, kus need tegevused toimuvad. Vanuseliselt on keskuse andmete järgi kõige rohkem õnnetustesse sattunuid aastates 25-34, kes on just aktiivses elueas inimesed. Teisel kohal on 20-24 aastat vanad. Need
omavaheline koostöö ja integreeritus. Häiritud on info ülekandumine iihelt poolkeralt teisele ning poolkeradevaheline koostöö. Parema poolkera suurem aktiviseerumine viitab sünteetilisele õppimis- ja lugemisstrateegiale. Väikeaju isearasuste tõttu on häiritud lugemise tempo ja sujuvus, ajastamis-, jarjestamis- ning automatiseerimisprotsessid. (Lukanenok 2009: 16) Lugemisraskus esineb koos mitmete teiste häiretega. Sagedasemad neist on kõne- ja keelepuuded, spetsiifiline kirjutamisraskus, koordinatsiooni- ja motoorikahäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäired, aga ka tikid ja ärevushäired. (Lukanenok 2009: 16) 9 4. Rehabilitatsioon Spetsiifiline lugemis- ja kirjutamisprobleem on tugevalt seotud keelelise arengu hälbega, vahel ka puuduliku visuaal-motoorikaga
2 4,6 7,5 2,3 1,6 1,6 kesk 1,8 3 11 Järeldus. Reaktsioonikiirus lähteainete Na2S2O3 kontsentratsiooni suurendamisel kasvab, sest mida suurem on kontsentratsioon, seda rohkem osakesi on ruumalaühikus ning seda sagedasemad on nedevahelised kokkupõrked. Reaktsiooni kiirus sõltub lineaarselt lähtaine kontsentratsioonist ja seega tegemist on esimest järku reaktsiooniga . Temperatuuri tõstmisel reaktsioonikiirus kasvab, sest mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine, mis suurendab molekulide efektiivsete kokkupõrgete tõenäosust. Uuritud reaktsioonikiirus temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra tõusis u 1,8 korda
tulemusena vähenes rahvaarv katastroofiliselt. Üldise allakäiguga kaasnes ideoloogiline kriis, mis viis 16.sajandil reformatsioonini. 3. Keskaja iseloomulikud jooned. Keskaegse ühiskonna tunnused: · Sügav religioossus, kõik usklikud. · Läänisüsteem (põhimõtteliselt feodaalkord) · Sagedasemad sõjad aadlike vahel. · Riikide killustatus. · Domineeris naturaalmajandus. · Agraarühiskond. · Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: vaimulikud, aadlikud, talupojad. 4. Frangi riigi kujunemine: Merovech ja Chlodovech. Frangid olid germaani hõimud, kes elasid Reini jõe kesk- ja alamjooksul. 4.sajandil
hapramaks. Mingil määral hõreneb luu vanusega seoses kõigil, seepärast hoitakse vanemaealisi suurte raskuste tõstmise ja kehaliste pingutuste eest. Need põhjustavad luu mikromurde, mis noores eas normaalse luu taastamise puhul paranevad kiiresti, vanemas eas ja osteoporootilise luu puhul aga mitte. Reieluu on vanemas eas üks osteporoosist kõige enam ohustatud luid. Menopausis naistel ja vanematel meestel on kõige sagedasemad reieluukaela murrud ja selgroolülide kokkuvajumine. Lastel on kõige sagedamini sõrmeluude, varbaluude ja rangluumurde, mis tekivad kas koolis võimlemistunnis või kodus tavalise tegevuse puhul ( näiteks kerged hüpped hüppenööriga). Osteoporoosi olemus: luutiheduse vähenemine luukoe peenehitusliku struktuuri muutus, mis põhjustab luu haprust ja sellest tingitud suurenenud fraktuuri (luumurru) risk. Osteoporoosi alaliikide skeem: Osteopeenia: luukude formeerub vähem
Kõnekorpuste üks uurimismeetodeid on sõnasageduste võrdlus. Hennoste artiklis ,, Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdluse katse. Arvutuslingvistikalt inimesele." on väljatoodud mitme allkeele omavahelist võrdused: argikõne ja ajalehekeel, avaliku kõne ja ilukirjanduskeel, kõne ja kiri, ametlik ja argine suuline kõne. Kokkuvõtvalt tehti järgnevad järeldused: 5 Ajakirjanduskeeles on sagedasemad nimisõnad, 90ndate alguses kõneldi palju rahast. Avaliku suulise kõne ja kirjakeele erinevused on samad mis eelneval. ,,Suulisele kõnele on omased spontaansus ja toimetamispartiklid (e, ehh, äää) ja piiripartiklid (eksole, vää,)" (Tiit 2000: 267). Ilukirjanduses kasutatakse konkreetsemaid koha ja ajasõnuja nimisõnu. Välja on toodud tõik, et suuline ametlik kõne kasutab ,,mina, see ja need, ilukirjandus aga meie, tema, nad" (Hennoste 2000: 268).
mullad. Kõdukiht puudub. Eesti viljakaim kasvukohatüüp. Puistutest üle poole kaasikud, kõrge tootlikkusega, alusmetsa tihedus sõltub puurinnete tihedusest: sarapuu, toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas: kopsurohi, naat, metspipar. Eesti ida ja keskosa. Sõnajala kasvukohatüüp madalama reljeefi osadel, peamiselt orgudes, põhjavesi pinnalähedane, leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad, turvastunud mullad. Puistutest sagedasemad kaasikud, sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas: toomingas, kuslapuu, vaarikas. Alustaimestikus sõnajalad. Rohttaimestikus angervaks, kõrvenõges jne. Esineb väikeste aladena. 1.6 Soovikumetsad ajutiselt liigniisketel muldadel, gleimullad või gleistunud mullad. Kaasikud, sanglepikud, segapuistud. Osja kasvukohatüüp tasastel madalatel aladel, künklik mikroreljeef. Põhjavesi ulatub aegajalt maapinnale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
