laugude tuumoritest. Kutaansed lamerakuline kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC) ja melanoom esinevad suhteliselt harva. Stromaalsed tuumorid esinevad veelgi harvemini. Esineb veel laugude lümfoome, hamartoome ja koristoome. 3 Etioloogia BCC ehk basalioom on kõige sagedasem pahaloomuline nahakasvaja, mis moodustab kõigist laugude epiteliaalsetest pahaloomulistest kasvajast umbes 85-95%3. Alalaug ja sisemine kantus on sagedasemad kahjustatud kohad. BCC avaldub enamasti täiskasvanutel, tähtsaimaks riskifaktoriks on krooniline ekspositsioon liigsele UVB kiirgusele, eriti kiirtele pikkusega 290-320mm, mille korral keratinotsüütides aktiveeruvad proto-onkogeenid ning inaktiveeruvad supressorgeenid4,5. Liigne UV kiirgus soodustab ka hapniku vabade radikalide suurenenud tootmist, seega kartsinogeneesi2. Kliiniline pilt Eristatakse erinevaid BCC kliinilisi vorme: sõlmeline, haavanduv, pigmenteerunud ning
Ärevus võib olla paanikahoo tugevusega. Kulg: algus lapse- või varajases täiskasvanueas ning ravita jäädes võib kesta aastakümneid. Lihtfoobiad on sagedased, kuid nende tõttu abi saama pöördutakse harva. Sotsiaalne toimetulek oleneb sellest, kuivõrd inimesel õnnestub oma tegevust kahjustamata foobseid situatsioone vältida. Erinevalt agorafoobiast ei ole häirele omane lainetav kulg. Kiiritustõbi ja veneerilised haigused ning viimasel ajal ka AIDS on sagedasemad haigusfoobiate teemad. Diagnostilised juhised: Kindla diagnoosi korral peavad olema täidetud järgmised tingimused: (a) psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed ilmingud ja mitte sekundaarsed teistele sümptomitele, nagu luulu- või obsessiivsed mõtted; (b) ärevus peab olema piiritletud kindla objekti või situatsiooniga; (c) foobset situatsiooni välditakse niipalju kui võimalik. Sisaldab: akrofoobia; loomafoobia e. loomakartus; klaustrofoobia e
Loomulik surm Loomulik surm on näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess. Akuutse surmameelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädala jooksul, aga võib ka suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Ebaloomulik surm. Kõik inimesed ei sure loomulikku surma, osa sureb ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude tõttu. Õnnetused ja enesetapud on sagedasemad surmapõhjused nooremas vanusegrupis,samuti vähk.Kõik inimesed ei sure loomulikku surma,osa sureb ka õnneuste, vägivalla ja ennesetappude tõttu. Õnnetus – ootamatu juhuste kokkusattumus, mis põhjustab surma, trauma või suure varalise kahju.Õnnetusi juhtub ka tööstuses,näiteks kaevandustes, ja sealgi võib nende tagajärjel hukkuda palju inimesi. Vägivaldne surm. Äkiline vägivaldne surm ei tulene õnnetusest, vaid on tahtlikult tekitatud.
lõunaranniku arvutuspunktides. Tavapärased on väärtused alla 1 kW/m. Suurimaid väärtusi (kuni 1,5 kW/m) võib leida Soome lahe idaosas, kus soodsate läänetuulte korral võivad lained areneda küllaltki pikkadeks ning kõrgeteks ja proportsionaalselt sellega kasvab ka nende poolt edasi kantav energia (valem 15). Laineenergia tagasihoidlikud väärtused Soome lahe lõunarannikul on seotud eelkõige Läänemerel domineerivate tuulte suundadega. Kõige sagedasemad on S-SW tuuled (Soomere ja Keevallik, 2011), mistõttu nende tuulte poolt tekitatud lained levivad rannast avamere poole ning on arvutustest elimineeritud. Seega võib järeldada, et laineenergia ressurss Soome lahes võib olla suurim just põhjarannikul. Joonise 5 põhjal võib kokkuvõtlikult öelda, et laineenergia ressurss varieerub uuringualal päris suurtes piirides, enam kui viis korda. Laineenergia selline jaotumine on suhteliselt
· Loomad ei jõua kaugemalt 1,5 2- aastase lapse keelelise arengu tasemest Kognitiivse teooria seletus: loomadel jääb vajaka intelligentsusest Keeleorganiteooria seletus: loomadel ei ole kaasasündinud keelelisi võimeid Hoidekeel · Miks täiskasvanud oma kõnet lastega rääkides muudavad? · Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad Asjad, mis on siin ja praegu Positiivsete emotsioonide väljendamine (hellitusnimed) · Laps eelistab sellist juttu kuulata · Keel, mida lapsega rääkides kasutada, peab olema veidi keerulisem kui lapse enda oma Keel ja mõtlemine · Keelelise relatiivsuse oletus (Sapiri-Whorfi hüpotees) inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb Lingvistiline determinism (keele eripärad määravad
vilinatega algselt ilmnevad sümptomid hingamisteede infektsioonide või liikumise ajal, kokkupuutel allegeeniga; hiljem muutuvad püsivateks vahel ebamäärased halva enesetunde hood rahutus, keskendumishäired, kohmakas mängus astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole 13. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu.
Need jaotuvad 23 paariks. 22 paari on kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel ühesugused, neid nimetatakse autosoomideks. 1 paar on mehel ja naisel erinevad, neid nimetatakse sugukromosoomideks. Igas keharakus on naisel kaks X-kromosoomi, mehel X ja Y. Sugurakkudes on 23 kromosoomi. Igas munarakus on üks X-kromosoom, pooltes seemnerakkudes on X-kromosoom ja pooltes Y- kromosoom. 4) Millest tulenevad suguliitelised haigused? Miks on hemofiilia ja daltonism sagedasemad meeste hulgas? Suguliiteliste geenide poolt põhjustatud pärilikke puudeid nimetatakse suguliitelisteks puueteks. Enamlevinud suguliitelised puuded on daltonism ja hemofiilia, mis on meeste hulgas sagedasemad. Kuna meestel on ainult üks X-kromosoom, siis hemofiilia või daltonism avaldub kohe kui X- kromosoom sisaldab haigust määravat retsessiivset alleeli. 5. Selgitage pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust ning tooge näiteid.
Sageli ei ole ka arstid üksmeelel, esineb erinevaid psühholoogilisi seletusi haiguspildi kohta.3 Lapse isiksuse kujunemise tagavad kaasasündinud omadused ja kasvamine ühiskonnas, suhtlemine teda ümbritsevate täiskasvanute ja eakaaslastega. Üldiselt jaotatakse käitumishäirete põhjused kahte suurde rühma. Orgaanilised kahjustused ( nt kaasnevad vaimupuudega ) ja/või sotsiaalsed tegurid ( ebaadekvaatne kasvatus ). Tavaelus on sagedasemad juhud, kus on tegemist kahe põhjuse koosmõjuga. Emotsionaalseid ja käitumisraskusi võib esineda lasteaia tava-, sobitus- ja ka erirühmades nii eraldi kui ka kombineeritult muude erivajadustega.4 Aktiivsus- ja tähelepanuhäired jagunevad kolmeks : 1. domineerivalt tähelepanematus 2. domineerivalt hüperaktiivsus 3. kombineeritud tüüp Domineerivalt tähelepanematuse korral suudab laps keskenduda ühele tegevusele korraga ning sedagi lühiajaliselt
Atoopilist nahapõletikku põdejal on suurem risk haigestuda teistesse atoopilistesse haigustesse! Astma lisandumine või nahapõletiku asendumine astmaga on sagedaseim 3-4 aastaselt. Üleminek allergiliseks nohuks või selle lisandumine on sagedaseim murdeeas. Igal kümnendal haigel on atoopiline nahapõletik probleemiks ka täiskasvanueas. Atoopilise nahapõletiku lööbe vallandab mingi ärritav tegur või allergeen. Imikutel ja väikelastel on selleks enamasti toiduallergeenid. Sagedasemad on lehmapiim, muna, kala, nisu, soja, tomat, herned, oad, pähklid, mandlid, maasikad, tsitrusviljad, kiivi, mesi, Sokolaad, kakao, maiustused. Mida vanemaks saab laps, seda rohkem hakkavad haiguse kulgu mõjutama olmeallergeenid: toatolmulestad, loomakarvad, suled, õietolm, hallitusseened, ravimid, pesemisvahendid, kosmeetika, villane ja sünteetiline riie jt. Ägenemist võivad esile kutsuda ka külm ilm, liigne palavus ja higistamine, närvipinge,
Ei ole välistatud ka võimalik kombineerritud toime. See tähendab, et iga füüsikalise teguri toime eraldi käsitletuna on väheohtlik, kuid nende kogum võib avaldada organismile kahjulikku toimet. Arvutite ruumis võib töökeskkond muutuda Töökeskkonda ruumis iseloomustavad: · füüsikalised parameetrid (õhu temperatuur, niiskus, müra); · füüsikalis- keemilised ja keemilised parameetrid (ioonide ja keemiliste ainete sisaldus õhus). Mitmed kaebused on sagedasemad inimestel, kes töötavad madala õhiniiskusega ruumis. Arvuti ja selle lisaseadmete tööga kaasneb müra. Selle tase on madal (näiteks 1 m kaugusel ei ületa 45 dBA). Sellise intensiivsusega müra ei põhjusta kuulmisteravuse nõrgenemist, kuid võib süvendada töötajatel diskomfordi tunnet ja olla üheks täiendavaks stressiteguriks. Arvuti töötamisel tekib kiirguste toimel õhu ionisatsioon (=aeroionisatsioon). Elektronid
Hallitusseened on mikroorganismid, mis vajavad kasvamiseks niisket keskkonda ning mis võivad põhjustada infektsioone, allergilisi reaktsioone, kutsuda esile astmaatilisi nähtusid. Kasvama hakkavad siseruumidesse sattudes ainult need hallitusseene eosed, mis satuvad soodsale pinnale niiskust saanud kipsplaadid ja puit, tolm, tapeet, isolatsioonimaterjlaid, vaibad, tekstiil, liiga märg muld toalillede potis, niiske sein jne. Kõige sagedasemad hallitusseentega seostatavad probleemid on allergilised reaktsioonid, näiteks nohu, silmade kihelemine, kratsimistunne kurgus või astmaatilised nähud; kroonilised probleemid võivad aga kurnata organismi immuunsüsteemi ja soodustada teiste haiguste, sh südamehaiguste ja kasvajate teket. Hallituse leidmisel eluruumidest tuleks see kõigepealt kiiresti kõrvaldada, pärast puhastamist ja kuivamist tuleks puhastatud pinnad desinfitseerida 80-protsendilise alkoholiga
3,259 = 1,622 * 2) 5,999 = 3,259 * = 3,259 / 1,622 = 2,009 = 5,999 / 3,259 = 1,841 3) 14,999 = 5,999 * = 14,999 / 5,999 = 2,500 Keskmine: · = = 2,117 Järeldused: a) Reaktsioonikiirus lähteainete Na2S2O2 kontsentratsiooni suurendamisel kasvab, sest mida suurem on kontsentratsioon, seda rohkem osakesi on ruumalaühikus ning seda sagedasemad on nedevahelised kokkupõrked. Tegemist on esimest järku reaktstiooniga. b) Uuritud reaktsioonikiirus temperatuuri tõstmisel 10 kraadi võrra tõusis 2,117 korda, st mida kõrgem on tempertatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus.
Loomulik surm Loomulik surm on näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess. Akuutse surmameelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädala jooksul, aga võib ka suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Ebaloomulik surm. Kõik inimesed ei sure loomulikku surma, osa sureb ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude tõttu. Õnnetused ja enesetapud on sagedasemad surmapõhjused nooremas vanusegrupis,samuti vähk.Kõik inimesed ei sure loomulikku surma,osa sureb ka õnneuste, vägivalla ja ennesetappude tõttu. Õnnetus ootamatu juhuste kokkusattumus, mis põhjustab surma, trauma või suure varalise kahju.Õnnetusi juhtub ka tööstuses,näiteks kaevandustes, ja sealgi võib nende tagajärjel hukkuda palju inimesi. Vägivaldne surm. Äkiline vägivaldne surm ei tulene õnnetusest, vaid on tahtlikult tekitatud.
Hallitusseente kasvu aktiveerumisega võib arvestada, kui õhuniiskus ruumis tõuseb üle 65-70 protsendi, kuid lisaks õhuniiskusele soodustab hallitusseente kasvu ka kõrge temperatuur. Kasvama hakkavad siseruumidesse sattudes ainult need hallitusseene eosed, mis satuvad soodsale pinnale niiskust saanud kipsplaadid ja puit, tolm, tapeet, isolatsioonimaterjalid, vaibad, tekstiil, liiga märg muld toalillede potis, niiske sein jne. Kõige sagedasemad hallitusseentega seostatavad probleemid on allergilised reaktsioonid, näiteks nohu, silmade kihelemine, kratsimistunne kurgus või astmaatilised nähud; kroonilised probleemid võivad aga kurnata organismi immuunsüsteemi ja soodustada teiste haiguste, sh südamehaiguste ja kasvajate teket. Hallituse leidmisel eluruumidest tuleks see kõigepealt kiiresti kõrvaldada, pärast puhastamist ja kuivamist tuleks puhastatud pinnad desinfitseerida 80-protsendilise alkoholiga.
menstruatsioone ei ole olnud • Primaarne hüpogonadism (gonaadide düs- ja agenees, kiiritus, infektsioonid) • Sekundaarne – menstruatsioonid on varem • Hüpotalaamiline (stress, ületreening, olnud toitumishäired, infektsioon, isoleeritud GnRH puudulikkus, krooniline haigus) • Hüpofüsaarne (tuumor, prolaktinoom) Kõige sagedasemad: PCOS, • Teistest endokriinnäärmete häiretest hüpotalaamiline amenorröa, (neerupealiste ja kilpnäärmehaigused, hüperprolaktineemia, munasarja kasvajad) munasarjade puudulikkus • Multifaktoriaalne (PCOS) Practice Committee of American Society for Reproductive Medicine, 2008. Fertil. Steril. Amenorröa klassikaline jaotus Polütsüstiliste munasarjade
Põhilised vead kepikõnnil: - Käsi on kepiga liialt kaugele ette viidud - Liialt tugev käte surve keppidele - Liialt pikk samm - Liialt lühike samm - Kepiga käsi ei liigu taha - Keha liialt püstises asendis -Suusatamise tehnika jäljendamine kepitõugetel: kepiots asetatakse maha kehast ettepoole. -Käed keppidega sirutatakse välja külje suunas kehast kaugele. Võimalikud ohud ja vigastused seotud kepikõnniga (samad ohud ja vigastused, mis on seotud käimisega) · Sagedasemad vigastused on seotud sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega. · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket. · Venitamine enne treeningut vähendab vigastuste tekkeohtu.
täielik liikumispiiratus. Esmaabi: RICE, kiirelt haiglasse. Luumurd Lahtised ehk nahakahjustusega ja kinnised luumurrud. Sümptomid: tugev valu, turse, palpatoorne hellus, jäseme deformatsioon, krepitatsioon, patoloogiline liikuvus, funktsioonihäire. Lahtise luumurru kohal on esmalt oluline sulgeda verejooks. Kahjustatud piirkonda mitte liigutada. Noorte spordiga seotud luumurdudest 84% on ülajäseme piirkonnas. Sagedasemad on sõrmeluude murrud (29%), käsivarreluude distaalse osa murrud (23%) ja kämblaluude murrud (13%) (Wood 2010). Laste luude elastsusest ja suuremast painduvusest ning paksemast ja tugevamast luuümbrisest ehk periostist tulenevalt erinevad laste luumurrud mõneti täiskasvanute omadest. Sageli esineb nn mittetäielikke murde (nt pajuvitsamurd). Lastel esinevate luumurdude eritüüpideks on kasvuplaatide vigastused ja täiskasvanutest tunduvalt enam on neil avulsioonmurde. Peatrauma
Arstid oskavad harva seletada, miks ühel inimesel tekib ajukasvaja ja teistel mitte. Samas on selge, et ajukasvajad ei ole nakkuslikud. Keegi teine ei saa teid sellesse haigusesse ,,nakatada". Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel on teatud riskitegurid, on suurem tõenäosus ajukasvaja tekkeks kui teistel. Riskitegur on ükskõik milline faktor, mis suurendab isiku võimalust teatud haiguse tekkeks. · Meessugu. Üldiselt on ajukasvajad meestel sagedasemad kui naistel. Samas on meningioomid naistel sagedasemad. · Rass. Ajukasvajad on valgetel sagedasemad kui teistest rassidest inimestel. · Vanus. Enamik ajukasvajatest leitakse 70-aastastel või vanematel inimestel. Samas on ajukasvajad laste seas sageduselt teine vähk (leukeemia on kõige sagedasem vähk lapseeas) ja noorematel kui 8-aastastel esineb ajukasvajaid sagedamini kui vanematel lastel. · Perekonnaanamnees
sekretsioon, millest tingituna võivad tekkida nahamädanikud. RAVI Ravi sõltub tekkepõhjusest. Kuna valdavas enamikus on tegemist toidust tingitud rasvumisega, siis aitab menüü korrastamine ja toitumistavade muutmine haigusest vabaneda. Kui on perekondlikku eelsoodumust, siis eriti mehed vanuses 40 45 aastat ja naised 35-40 aastat ning klimakteeriumiealised peavad jälgima söödava toidu mitmekülgsust paralleelselt toidu hulgale ja erinevate toitainete vahekorrale menüüs. Sagedasemad põhjused toiduga liigse kehakaalu tekkes on rasvase toidu söömine, sest rasva maitsega ollakse harjutud ja see meeldib. Ei tunnetata ka söödavate grillvorstide ja liha optimaalset kogust. Teine oht on tavaliselt magusate jookide ja õlle liigtarbimine. Jäätiselembelised ning kookide ja pirukate armastajad peaksid aga nendest loobuma. KEHAKAALU VÄHENDAMINE KMI PÕHJAL KMI väärtus Ravi
t närvilisus, kõrvade kohisemine, kopsuturse verevarustuseta. urineerimine, undub rinna allu halb enesetunne, rütmihäired, o südamekloppimine, unetus, kiire Sagedasemad: paismaks, kopsuturse, keskosas nitroglütseriinile, töövõime langus, tuhmid m ninaverejooksud, erutumine, sageli ajus (transitoorne köha pigistav ja allub narkootilistele harvemini valu südametoonid,
kergendamiseks abivahendeid. (Paju 2002; 4) KASUTATUD KIRJANDUS (tähestiku järjekorras, vastavalt kooli juhendile) Frazier C, Daniel F Balkovetz, Patricia F Pearce, Trendelenburg Position, Hypotension, and Hemodialysis, Nephrology 162 Nursing Journal March-April 2012 Vol. 39, No. 2 Herdman, H. (2009-2011). Nursing Diagnoses 2009-2011: Definitions and Classification. John Wiley & Sons. UK. Paju I., Vahtramäe A. (2002) Vanaea sagedasemad traumad ja esmaabi. Saks K (2001) Kukkumine ja liikumatus vanemas eas. Tartu Soots A. (1999) Inimeste reaktsioonid haigusele ja käitumine haiguse ajal. Mustajoki M., Maanselkä S., Alila A., Hyvärinen S., Huttunen R., Rasimus M. (1999) Õe Käsiraamat. AS Medicina . Tallinn
Sundasendite ja Sundliigutustega koormame skeletilihaseid, liigeseid ja luustikku. Pidev töö jalgadel põhjustab nii jalaveenide, -liigeste kui ka -lihaste kahjustusi. Tekivad jalgade verevarustuse häired. Pidev ülakeha pööramine ning raskuste tõstmine koormab selgroo kaela-, rinna- ja nimmepiirkonda, mistõttu töötajatel on tihti nendes piirkondades krooniline valusündroom. Sundasenditest ja korduvliigutustest põhjustatud kutsehaigust nimetatakse ülekoormushaiguseks. Sagedasemad sümptomid ülekoormushaiguse korral on: · kaela-, õla-, seljalihaste valud; · pingepeavalu; · käte ja jalgade tuimus ja suremistunne, "sipelgate jooksmine" sõrmedes ja jalataldadel; · kaela-, rinna-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit; · selgroolülide ja diskide krooniline põletik (spondüliit, spondüloartroos); · selgroo deformatsioon; · kõõlustupe ja lihastevahelise limapauna põletik. Sundasendis töödates
ajutegevust täpselt mõjutab. Miks tekib pohmell? Pohmell tekib veekaotamisest. Organism hakkab vedelikku kaotama kohe, kui alustad alkoholi tarbimist. Alkohol kulutab ka organismi vitamiini- ja mineraalivarusid ning langetab veresuhkru taset. Koos vedelikupuudusega põhjustab see pohmelusega kaasnevat peavalu. Alkohol võib esile kutsuda pea veresoonte laienemise, mis muudab peavalu veelgi kohutavamaks. Pohmelli tunnused: Kõige sagedasemad pohmeluse tunnused on väsimus ja peavalu, halb enesetunne, südamekloppimine, valgus- ja helitundlikkus, üldine lihasvalu, iiveldus ja oksendamine ning kerge kõhulahtisus, värisemine ja janu ning silmade punetus. Mõned pohmeluse sümptomid sarnanevad purjusolekuga. Pea võib ringi käia. Tavaliselt tumedamat värvi alkohoolsed joogid kipuvad tekitama suuremat pohmelli, sest sisaldavad rohkem toksilisi lisaaineid. Kuidas pohmelli vältida?
Eesti Lennuakadeemia Suure ja väikese algustähe kasutamise probleeme eesti keeles Referaat Priit Puuram Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................................3 Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad................................................................................................................3 Stratigraafia ja õigekiri.....................................................................................................................................4 Austus ei sõltu algustähest................................................................................................................................4 Kaupade nimetamine..........................................
Tartu Ülikool Isikunimed eesti fraseoloogias Referaat Koostaja Juhendaja Tartu 2009 2 Sisukord 1. Fraseologismidest üldiselt........................................................................................4 2. Isikunimetused eesti fraseoloogias..........................................................................5 2.1. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur........................................................................5 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine...............................................................6 2. 3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid............................................................7 Kokkuvõte....................................................................................................................8 ...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Meeleelundid ja tunnetusprotsessid Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närv...
kohutavamaks. Pohmelli põhitunnused · Alkohol mõjub inimestele erinevalt ja ühe inimese pohmelus ei pruugi sarnaneda teiste omaga. · Sümptomid sõltuvad sageli joodud alkoholi kogusest ja sordist ning inimese pikkusest ja kehakaalust. · Mida rohkem inimene kaalub, seda kiiremini alkohol organismis lagundatakse. Seepärast näib sageli, et mehed suudavad rohkem juua kui naised. · Kõige sagedasemad pohmeluse tunnused on väsimus ja peavalu, halb enesetunne, südamekloppimine, valgus- ja helitundlikkus, üldine lihasvalu, iiveldus ja oksendamine, kerge kõhulahtisus, värisemine ja janu ning silmade punetus. · Mõned pohmeluse sümptomid sarnanevad purjusolekuga. Pea võib ringi käia või on tunne, nagu ruum tiirleks. · Peale kehaliste hädade võib pohmelus muuta ka inimese tuju ja käitumist. Tekivad masendus ning alaväärsus- , süü- ja häbitunne.
). Remontige või asendage lekke põhjustaja. Kas ei tilgu mõni imemis- või survepoole torustiku liitmik või toru ise. Kõrvaldage kiirelt leke. Põhjaklapi hermeetilisust. Mittehermeetiline põhjaklapp põhjustab vee tagasivoolu kaevu või reservuaari. Asendage põhjaklapp uuega. Pumba mootor töötab, kuid veesurve on madal või puudub üldse. Umbes 95% juhtudest pole probleem ebakvaliteetses pumbas. Sagedasemad põhjused on mittehermeetiline imemistoru (pump tõmbab õhku), süsteemi mittetäielik õhutamine peale paigaldamist, kõrvaliste osade sattumine imemistorusse või pumpa (ummistunud või lõhutud tööratas või imemisejektor), ummistunud põhjaklapi sõel või filter pumba imemispoolel, kinnikiilunud põhjaklapp, liiga pikk imemismaa või liiga suur imemissügavus, pumba jäämine “kuivale” või põhjaklapi asumine liiga veepinna lähedal,
Mootori ülekuumenemine toob kaasa ka mootori võimsuse languse. Kajulik oleks ka mootori liigne jahutamine, sest see toob kaasa detailide kiirema kulumise ja suurema bensiinikulu. Mootori jahutamiseks on kaks võimalust: õhuga jahutamine (mootorrattad) ja vedelikuga jahutamine (autod). Kütuse põlemisel eralduvast soojusenergiast tuleb 25%- 35% juhtida välisõhku. Jahutusvedeliku temperatuur peab mootoriplokis olema 90-95 °C . Jahutussüsteemi sagedasemad rikked on jahutusvedeliku lekkimine ja mootori ülekuumenemine. Jahutussüsteemi osad on: radiaator, termostaat, ventilaator, ventilaatori tiivik ja veepump. Radiaator koosneb kahest anumast ja südamikust. See asub tavaliselt auto esiosas. Südamik koosneb suurest hulgast õhukeste seintega torudest. Torude arv sõltub sellest kui võimsat radiaatorit vajatakse. Vedelik voolab püsttorudega radiaatoris üleval alla, õhk aga liigub südamiku sees torudega risti.
........................................................................................................ 6 Ränne Nõukogude okupatsiooni ajal......................................................................................... 7 Kasutatud allikad..................................................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Valisin selle teema kuna rahavstiku ränded on üha sagedasemad ning inimesed, kes rändavad võivad kaasa tuua palju probleeme ja küsimusi näiteks nagu inimeste rahvus ja arvukus. Rahvastiku ränne puudutab kõiki inimesi ja riike. Ränne ehk migratsioon on püsiv elukoha vahetus. kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Rännet võib jagada välis- ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile või riigist riiki. Võtsin selle teema sellepärast, sest iga eestlane võiks teada oma kodumaa rände ajalugu tänapäeval
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Referaat Minu töökeskkond Koostaja: Alvaro-Mati Viilver Juhendaja: Kersti Ojavee Aasta. 2012 Sissejuhatus 1 1................ Tiitelleht 2.................. Sissejuhatus 3-4.............. Eriala 5.................. Töötingimused 6.................. Nõuded tervisele 7.................. Üldnõuded kokale 8.................. Isiklik hügieen 9.................. Toidutöötlemise vahendid 10-12......... Seadmed 13.............. Kasutatud kirjandus Suurköögi kokk Enne toiduvalmistamise alustamist veendub kokk vajaminevate toiduainete olemasolust ja kvaliteedist. 2 Vajadusel tellib kokk varustajalt juurde otsakorral olevaid toiduaineid. Ta valmistab ette (nt marineerib, praeb, hautab, suitsutab, keedab) ja tükeldab toorained. Sel ajal kui põhiroog valmib, v...
sõda või loodusõnnetuse tulemused. Mis põhjustab aga nälga: vaesus-inimesed, kes elavad vaesuses, ei suuda muretseda piisavalt toitu iseendale ja enda perekonnale. See aga muudab neid nõrgemaks ja vähem suutlikuks teenida oma perele piisavalt raha, et pääseda vaesusest ja näljast. investeeringute vähesus põllumajanduses kliima ja ilm-looduskatastroofid nagu üleujutused, põuad ja troopilised tormid on üha sagedasemad nähtused, mis põhjustavad õnnetuid tagajärgi vaestele arengumaade elanikele. Põud on üks toidupuuduse tavalisemaid põhjuseid. sõda ja väljaränne-üle terve maailma sõjalised konfliktid häirivad põllumajandust ja toiduainete tööstust. Võitlused sunnivad miljoneid inimesi oma kodudest lahkuma, ümberasustatud satuvad aga olukorda, kus neil puuduvad vahendid, et end ära toita.
tüüp, kehaehitus, liikumine, iseloom, kehaline ja psüühiline vastupidavus, intelligents, temperament ja tervis on sellised, nagu vajatakse klassikalise ratsaspordi aladel. Trakeeni hobune aretati 19. sajandil Saksamaal Ida-Preisi provintsis tarpanist põlvneva kohaliku hobuse baasil. Hobuse pea on kuiv, sirge profiiliga, selg sirge, liigesed ja kõõlused reljeefsed, värvustest on sagedasemad kõrb, mustjaskõrb ja must. Eestisse on trakeeni hobuseid toodud 20. sajandi algul ja hiljem alates 1969. aastast. Söötmine-pidamine Hobuste pidamiseks mõeldud tallides, boksides, latrites ja muudes vajalikes ruumides tuleb kasutada materjale, mis on kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. Ei tohi kasutada värve ega muid hobustele mürgiseid aineid.
Tuleb leida funktsiooni kõigist leitud väärtustest vähim ja suurim; Tuleb koos vähima ja suurima väärtusega välja kirjutada kõik punktid, kus need väärtused realiseerusid. Kui funktsiooni f raja koosneb mitmest funktsioonist, siis tuleb läbi viia sammud 3) 5) iga raja osa jaoks eraldi Tinglikud ekstreemumid o Praktiliste ekstreemumi leidmise ülesannetena on kõige sagedasemad sedalaadi probleemid, kus tuleb leida mitme muutuja funktsiooni ekstreemum teatavaid lisatingimusi rahuldavate punktide hulgas. Leida funktsiooni z = f(x; y) ekstreemumid, mis rahuldavad lisatingimust g(x; y) = 0 (2): o Antud ülesannet nimetatakse tingliku ekstreemumi ülesandeks ja selle ülesande lahendeid tinglikeks ekstreemumiteks. Võrrand (2) määrab teatud joone xy- tasandil
tõlgendamise protsess, mille eesmärgiks on hõlbustada turundusprobleemide lahendamist ja vähendada otsustusriske. (Firmal on probleem, mida saab lahendada ainult turu kohta käiva uue info abil). Turundusandmed: Esmased andmed: meetodi valik, valimi moodustamine (küsitlus, vaatlus, eksperiment) Teisesed andmed: kust info pärineb (firmasisene, firmaväline) Andmete töötlemine: Redigeerimine Kodeerimine. Kuidas valida kategooriaid: kõige sagedasemad vastused jäävad intervalli keskele, intervall ei tohi kattuda, olgu pigem rohkem kategooriaid kui vähem Tableerimine Andmeid kasutatakse: Tarbekaupade tootmine Meediafirmad, reklaamifirmad Pangad, kindlustusfirmad Jaekaubandus Hulgikaubandus Äriturutoodete tootmine Avalik sektor ja mittetulundusorg.
Häälduspuude korral tehakse erinevaid harjutusi huultele ja keelele, et nende lihased muutuksid tugevamaks. Logopeed teeb kindlaks, et millest hääldusvead on tingitud (liiga kaua luti imemine, hambumusprobleemid, läbi suu hingamine jne). Ainult logopeedist siiski ei piisa. Lapsega töötav logopeed on nn “meeskonna juht”, aga kõik teised lapsega töötavad inimesed – emad/isad, õpetajad – peavad osalema igapäevaselt selles meeskonnatöös aktiivsed. Kõige sagedasemad probleemid on r- ja s-häälikutega. Üks sagedasemaid kõneprobleeme on ka kogelemine – laps teab, mida ta soovib öelda, kuid ta ei suuda seda teha. Raskematel juhtudel hakkavad lapsed isegi keerulisemaid sõnu vältima. Kogelemise põhjuseid ei ole seni suudetud välja uurida, kuid seda seostatakse nii pärilikkusega kui ka keskondlike faktorite koosmõjuna. Kogelus tekib tavaliselt kiire kõne arengu perioodil kui lapse kõne areneb kahesõnalistest väljenditest komplekssemate lauseteni
peeglina. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk Kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Kuu siseehituse kohta on andnud kõige rohkem infot "Apollo" astronautide poolt paigaldatud neli seismograafi. Seismiliselt on Kuu väga vaikne, sest seal pole ei tuult, laineid, vulkanismi ega laamade liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Huvitaval kombel ei esine peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit. Mõlemat tüüpi kuuvärinate epitsentrid koonduvad vaid paari Kuu piirkonda.
suuremad autod sõita. Rohekatuste võimalus. 4. Kliimamuutustega kohanemine ja linnad. Olulisemad klimaatilised tegurid, mida tuleb arvestada linnade planeerimisel: tormid, üleujutused, kuumalained. Vajalikud teadmus- ja rakendusmeetmed nende mõjude leevendamiseks. * Millised on kliimamuutuste mõju ja haavatavuse seisukohalt olulisemad aspektid linnades (kliimariskid)? Aastase temperatuuri tõus (kuumemad suved, lumetud talved), kuumasaared, sagedasemad ja veerohkemad sademed (üle 30 mm/ööpäevas), sagedasemad põuad, aasta keskmine päikesekiirgus väheneb, merevee tase tõuseb. Joonise juurde: kliimamuutuste mõju linnades * Tormid – aktuaalsus EL-s ja Eestis, ohu iseloomustus, võimalikud meetmed - Eesti ja rahvusvahelised praktikad Keskmine tuule kiirus kasvab oluliselt talvel ja osaliselt ka kevadel (+3-+18%), puude mahalangemise oht kasvab, elektrikahjustused esinevad sagedamini; kahju inimeste varadele on suurem
· Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik · Võib kujuneda hingamisteede põletik, psüühiliste tegurite jms. toimel. · Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. · Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega · Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 12. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu.
.................................................................................................. 6 1.1.2. Raudbetoondetailid...................................................................................... 7 1.1. 3. Kasutusalad:................................................................................................ 8 1.1.4. Eelised:........................................................................................................ 9 1.1.5. Sagedasemad kasutusvead......................................................................... 9 1.1. 6. Betooni survetegevust enim mõjutavad tegurid:........................................ 10 1.1.7. Järelhooldus:............................................................................................. 10 1.2. Puit................................................................................................................... 11 1.2.1. Eelised ja puudused..................
pingetunne, kergesti ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine, higistamine, hingamisraskus, õhupuudus, iiveldustunne, lihaspinge, unetus. Hirm – ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht. Arenguliselt on ärevusel adaptiivne iseloom. Liigne ärevus pärsib sooritusvõimet. Häirivad oluliselt elukvaliteeti. Ärevushäired on kõige sagedasemad psüühikahäired Euroopas 2015a-16%. Ärevus on ebamäärane hirmutunne, muretsemine, hiljaks jäämise tunne, halva eelaimus. Pinge – võimetus lõdvestuda, ehmumine, ärrituvus, pisarate käepärasus, rahutustunne. Ärevuse somaatilised sümptomid Kardiaalsed (vereringkond): Tahhükardia, veresoonte tukslemine, valutunne rindkeres. Pulmonaalsed (kopsud): survetunne rindkeres, õhupuudustunne, klomp
Epimeerid erinevad ainult ühe C aatomi asendajate konfiguratsiooni poolest: Dglükoos ja Dmannoos ning glükoos ja galaktoos on epimeerid Diastereomeerid erinevad mitme asümmeetrilise C aatomi konfiguratsiooni poolest: Dmannoos ja Dgalaktoos on diastereomeerid Aldoosid on vaadeldavad süsteemselt kui Dglütseeraldehüüdi derivaadid D rea suhkrud on palju sagedasemad Glükoos = Dglükoos Ketooside karbonüül paikneb tavaliselt ahelas 2 positsioonis, nad on vaadeldavad DHA derivaatidena Suhkrute formüülrühm ja hüdroksüül võivad molekulisiseselt reageerides anda tsüklilisi hemiatsetaale (poolatsetaale) NB! 4 erinevat asendajat C1 juures
vähemalt aasta, kusjuures vahepeal võib esineda kuni kahekuuline normaalseisund. Sarnaselt teiste haigustega (näiteks südamehaigused) avalduvad ka depressiivsed häired erinevate vormidena. Depressiooni vorme ei jaotata ainult raskusastme põhjal, vaid ka haiguse kulu ja seda mõjutavate faktorite järgi. 4 Sümptomid ja tunnused Depressiooni sagedasemad kehalised sümptomid: Depressiivsetel haigetel Tervete %- Sümptom %-s s Väsimus, energiapuudus 85 40 Peavalud, valud peas 64 48 Peapööritus, 60 14 minestustunne,tasakaaluhäired
SISSEJUHATUS Jälitusluulu vaadatakse kui usku hädaohtu. Uskumusi võib vaadata kui kogemuste valesid tõlgendusi, mis on väga püsivad. See tõstatab intrigeeriva küsimuse: kui uskumused on valed, siis miks on need nii püsivad? Selles peatükis tõstatatakse jälitusluulu säilimise uus aspekt: kaitsekäitumiste kasutamine. Praegused seletused Uskumus võib püsida kahe protsessi tagajärjel: kinnitava tõenduse saamine või ümberlükkava tõenduse eiramine. Kaasaegsed teoreetilised arusaamised luuludest on tegelenud vaid kinnitava tõenduse saamise protsessidega. On tõendeid selle kohta, et jälitususluuluga inimesed omistavad negatiivsete sündmuste toimumise põhjuse teistele inimestele ja mitte endale. Garety ja Hemsley (1994) leiavad, et paljudel luuludega inimestel on kalduvus teha ennatlikke järeldusi, mis võib viia valede hüpoteeside liigrutaka omaksvõtmiseni. Teooriad aga ei ole valgustanud, kuidas toimub ümberlükkava tõenduse eiramine. Ka...
Enamik seeni paljuneb eostega, aga pärmiseened nt punguvad. Seened ohustavad inimeste tervist seenemürgituste, mükotoksikooside või seenhaiguste e mükooside kaudu. Seenemürgitusi põhjustab mürkseente söömine. Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad inimesele mürgiseid ainevahetus toksiine. Mükotoksiin mürgine ainevahetus toksiin, mida seened eritavad. Mükoosid on lisaks seenemürgitusele sellised nagu inimesele nakkushaigused. Kõige sagedasemad mükoosid on mitmesugused nahahaigused, mis on levinud kõikjal maailmas. Nakatuvad ujulates, spordisaalides jms. Süvamükoos on harvaesinev, eluohtlik. Majavamm on pärit Himaalaja mäestikust. Seenteeoste sissehingamine on eluohtlik. Seente ülesanded: · toiduainetööstus · antibiootikumide tootja · Olulised lagundajad Mükoriisa seenjuur, mida kõik taimed moodustavad seentega Seen + rohevetikas = samblik BAKTERID Bakterid on ainuraksed, eeltuumased(tuuma pole)
( Hein: 2000) 3.1. Mükotoksikoosid Mükotoksikoose põhjustavad seened, mis kasvavad toiduainetel ning eritavad elutegevuse käigus inimesele mürgiseid ainevahetusjääke. Lisaks seenemürgitustele põhjustavad seened inimesele ka nakkushaigusi, nn. MÜKOOSE. Kõige sagedamini levivad nahahaigused. Kõige eluohtlikum nakkushaigus on süvamükoos. (http://alorents.googlepages.com/seened) 3.2. Mükoosid Seened põhjustavad ka nakkushaigusi nn mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on mitmesugused nahahaigused. Nahahaigusi põhjustavad seened nakatavad inimesi tihti ujulates, spordisaalidesjt. Ühiskondlikes hoonetes. ( Hein: 2000) 3.3. Majavamm Majavamm ( joon. 3 ) on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Eestis võib looduses kohata-metsavammi.
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Klass: Ripsussid. Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. Eesti vetes elavad ripsussid on mõne millimeetri kuni sentimeetri p...
5M, 1.0M ja 1.5M, õige molaarne kontsentratsioon tagatakse õpetaja abiga. Hüpotees: Kui vesinikkloriidhappe vesilahuse kontsentratsioon on suur, siis ärareageerimiseks kulunud aeg on kiirem kui siis, kui vesinikkloriidhappe kontsentratsioon on väike, sest mida suurem on kontsentratsioon lähteainetel, seda kiirem on reaktsioon ehk seda vähem kulub aega, et kriiditükk ära reageeriks, sest seda sagedasemad on lähteainete osaketse vahelised kokkupõrked, mis viivad keemilise reaktsioonini. Järeldus ja analüüs: ° Antud katse näitab, et mida suurem on happe molaarne kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. Põhjus seisneb selles, et kontsentreeritumas happes on rohkem osakesi, mis ainega põrkuda ja seega reageerida võivad. Mida rohkem põrkeid toimub, seda kiiremini ka reaktsioon toimub.
Vältige passiivset suitsetamist. o Toituge tervislikult. Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist. o Olge iga päev füüsiliselt aktiivne. o Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu. o Kui soovite alkoholi tarbida, tehke seda mõõdukalt. Liigne alkohol võib tõsta vererõhu taset ja kehakaalu. o Vältige tegevusi, mis põhjustavad stressi. 1.2. Kasvajalised haigused Kõige sagedasemad meestel esinevad kasvajalised haigused on kopsuvähk, eesnäärmevähk ja kolorektaalne vähk. Vähendamaks riske haigestuda kasvajalistesse haigustesse: o Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid. o Vältige passiivset suitsetamist. 3 o Olge iga päev füüsiliselt aktiivne. o Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu. o Piirake otsese päikesekiirguse käes viibimist.
paroksüsmaalsete supraventrikulaarsete tahhüarütmiate, sealhulgas kodade virvenduse raviks ja profülaktikaks;mitteisheemilise geneesiga ventrikulaarsete tahhüarütmiate raviks. Ravikuuri alguses on tavaliseks ööpäevaseks annuseks 150 mg (üks 150 mg tablett) kolm korda ööpäevas (iga 8 tunni järel), seda annust suurendatakse vastavalt südameuuringutele järk-järguliselt. Ööpäevast koguannust 900 mg (6 tabletti) ületada ei tohi. Kõige sagedasemad on seedetrakti kaebused (iiveldus, isutus, kõrvetised, mõru maitse suus, kõhuvalu, oksendamine, suukuivus, kõhukinnisus). Maksast tingitud kollasust (kolestaatiline ikterus) esineb küllaltki harva. Kõige sagedasemateks kesknärvisüsteemiga seotud kõrvaltoimeteks on pearinglus, jäsemete värisemine, kohin kõrvus, peavalu koos nägemishäiretega, nõrkus, väsimus või unehäired, nahatundlikkuse häired. Võib tekkida vererõhu langus (sh järsk vererõhu langus püstitõusmisel).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
