· Dikromaadid enamik imetajaid; ka need trikromaadid, kellel on sünnipäraselt (geneetiliselt) kahjustunud üks koonusrakkude süsteem. · Monokromaatsus e täielik värvipimedus - paljud imetajad ei näe üldse värve; sh mereimetajad. · Tetrakromaadid linnud, kalad, reptiilid, ämblikulised, paljud putukad. · Pentakromaadid nt tuvid Värvipimedus (e daltonism): ühe v mitme põhivärvi eristamatus (u. 5-8 % meestest, 0,2-0,4 % naistest) Protanoopia, (dikromatism) kõige sagedasem (99%) ei erista punast-rohelist. Deuteranoopia (ei erista rohelist teatud punase ja sinise kombinatsioonidest) Tritanoopia (ei erista sinistkollast) Punase/rohelise värvi nägemine (pigmendi olemasolu) seotud sugukromosoomiga X. M on see dominantne omadus, N on kandjad (kuna N on 2 X kromosoomi, siis normaalselt ei avaldu, st avaldub ainult siis kui mõlemad X on defektiga; M on XY ja seega retsessiivne omadus avaldub fenotüübis).
Tervis oli peamiseks probleemiks 377-le eakale, majandusraskused 227-le, ülejäänud mured olid oluliselt harvem esiplaanil. Tervisehäireid ei kurtnud ligikaudu 10% eakaid. Ülejäänutel on peamiseks kaebuseks valu. Dementsuse esinemine on Eesti eakate hulgas äärmiselt sage (maapiirkondades pisut rohkem kui linnades, naistel ja meestel võrdselt), väga vanadest on pooled dementsed. Depressioon on sagedaseks probleemiks eakatel, naiste hulgas sagedasem kui meestel, maa- ja linnavanuritel ühesuguse sagedusega. Viimast saaks ära hoida eakate suurema kaasatusega ühiskonnaellu, erinevate ürituste korraldamine eakatele jms. Kahjuks tihti ei leia eakad ise motivatsiooni, et kodust väljuda. Eakatele spetsialiseeritud ravivõimalused (geriaatri vastuvõtt, geriaatriaosakond jm) Eestis puuduvad. Eakate ambulatoorsed visiidid moodustavad 39% kõigist perearsti visiitidest. Perearstide
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED JA NEDE RAVIKS KASUTATAVAD AINED HAIGUSTEST SÜDAMEISHEEMIA: südame puudulikust verevarustusest. Stenokardia on südame verevarustuse halvenemise kliiniliseks ilminguks. Selle tekkimise aluseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos. Südame pärgarterite valendik aheneb ning pidevalt halveneb vere ja hapniku juurdepääs teatud südame osadesse. Kuna pingutusel ning füüsilisel koormusel suureneb südame hapnikuvajadus, tekib valu sageli just neil juhtudel ning kaob puhates. Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga ja kätte, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda. Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. Valu püsib paar minutit ning taandub puhates. Vahel või...
Levib suukaudselt, suguliselt, vereülekannetel, koesiirdamistel, emakasiseselt, sünnitusel, imetades. Ülemaailmne, sesoonsuseta. Riskigrupid: imikud, kongenitaalsete defektide ohus on raseduse ajal serokonversiooni läbivate emade lapsed, suguliselt aktiivsed inimesed, vereülekandeid ja organeid saavad, põletusohvrid, immuunkompromiteeritutel sümptomaatiline korduv haigus. Perinataalne infektsioon on 10 korda sagedasem kui kongenitaalne. Samas on kõige sagedasem kaasasündinud viirusinfektsioon, 0,3…1% kõigist elussündidest, Downi järel teisel kohal. Võib kanduda lootele raseduse kõigis järkudes. Arenenud maades teismelistest 40%, täiskasvanutest 70% nakatunud, arengumaades üle 90%. Replikatsioon. Fibroblastid, epiteelirakud, makrofaagid jt lubavad replitseeruda. Latentne infektsioon mononukleaarides, luuüdi stroomarakkudes, teistes rakkudes. Patogenees. CMV on veres, kudedes, enamikus kehavedelikest
Trihhomonoos Trihhomonoos on laialt levinud üherakuline parasiit, mis nakatab kusitit ning vagiinat. Viiruse ilminguteks on vesine mädaeritus ja sügelus. Diagnoos antakse haigust phjustavate parasiitide kindlaks määramisel mikroskoobiga. Seda maailmas kige sagedasemalt esinevat suhteliselt kahjutut suguhaigust ravitakse kindlate ravimitega (näiteks metronidazolega). Seennakkused Pärmseen (Candida albicans) on laialt levinud ning kige sagedasem seennakkuste kandja. See iseenesest kahjutu nakkus (vagiina vi sugutipea pletik) osutub aga üsna ebameeldivaks, sest kaasneb rohke sügelus ning pletav tunne. Naistel eritub lisaks veel mäda. Seenhaigused on ravimitega täiesti ravitavad, kaasata tuleb ka vajalikud hügieeninõuded. Kubemetäid Täid on väikesed putukad, kes ründavad kubemekarvu. Täid ja nende munad (ehk tingud) on palja silmaga nähtavad ning nad kinnituvad karvade külge. Intensiivne sügelus on
ning pea- ja/või seljavalu. Ainult väga harvadel juhtudel ei ole lümfoomi puhul lümfisõlmed suurenenud. Biopsia ehk koe proovitüki võtmine on kõige olulisem diagnostiline protseduur, kus koetükk eemaldatakse kahtlustatavast vähipiirkonnast mikroskoopilise uuringu tarvis. Koeproovist saadav informatsioon on väga oluline lümfoomi diagnoosimise ja ravi seisukohalt. 9. NEERUVÄHK Neeruvähk on neerukoest lähtunud pahaloomuline kasvaja. Kõige sagedasem neeruvähi vorm on neerurakuline kartsinoom. Tavaliselt moodustab neeruvähk ühtse kasvajalise massi. Aeg-ajalt esineb neeruvähk mõlemas neerus korraga. Sageli avastakse neeruvähk alles siis kui ta on väga suureks kasvanud, kuna varases staadiumis neeruvähk tavaliselt vaevuseid ei põhjusta. 9.1 Riskifaktorid ja ennetamine Täpselt ei teata, mis põhjustab neeruvähki. Uuringutes on siiski selgunud mõningad tekkeriski lisavad faktorid ning osad neist (nt
protsenti väiksem. Teadlaste sõnul saaks paljusid sclerosis multiplexi juhtusid vältida, kui inimesed suurendaksid D-vitamiini tarbimist. Mustanahaliste või latiinode seas samasugust mõju ei täheldatud, mis võib teadlaste arvates olla tingitud nii nende vähesest esindatusest katsealuste seas kui ka ülejäänud katsealustest märksa madalamast keskmisest vitamiin D tasemest. Sclerosis multiplex'i Ühingu andmetel on sclerosis multiplex kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik, mille tõttu kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinikiht, vahel võib tekkida ka närvirakkude jätkete katkemine. Kahjustus tekib mitmete väikeste kolletena pea-ja seljaajus. Sõltuvalt tekkinud kahjustuse kohast võib inimesel esineda terve rida erinevaid probleeme - nägemishäired (nägemisteravuse langus, topeltnägemine), jalgade nõrkus ja kangus, tasakaaluhäired, käte
suhkru asendajana; tekstiilitööstuses kangaste viimistlemiseks. Pool valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees (hüdrofoobne), kuid pundub, kuumutamisel moodustab kolloidlahuse tärkliseklistiiri (kissell). Ehkki tärklis on taimne saadus, sisaldavad seda ka mõned lihatooted. Lihasaadustele lisatakse tärklist selleks, et nendes paremini vett siduda. Tärklis ei mõjuta lihatoodete maitset ning on lisandina tarbija tervisele ohutu. Kõige sagedasem on tärklis keeduvorstides, milles kõnealuse polümeeri osakaal võib suureneda 27%-ni. Tärklis liidab vorstisegu komponendid keeduvorstis ühtseks massiks. Meil kartulijahuks nimetatud toode on tegelikult kartulimugulatest saadud tärklis, mitte aga kartulitest jahvatatud jahu, nagu nimetuse järgi võiks arvata. Kartulijahu traditsioonilisteks kasutusviisideks on olnud kisselli paksendamine ning endistel aegadel ka tapeedikliistri keetmine. Viimast lasti hea kleepuvuse
mehhaanilisele rütmile. Ninakõla Ninakõla all mõeldakse kahte täiesti erinevat kõneviga. *Hääldamise käik ninaõõnde avatud ka siis, kui ta peab olema suletud &* hääldamisel käin ninaõõnde suletud ka siis, kui ta peab olema avatud. **Avatud ninakõla Põhjused võivad olla orgaanilised ja funktsionaalsed. Orgaanilised põhjused jagunevad kaasasündinuiks ja omandatuiks. Sagedasem kaasasündinud viga on lõhe näol, mis jagab suulae kahte ossa, ühendades seega suuõõne ninaõõnega. Huulevigastust teatakse jänesemoka nime all. Hiljem omandatud ninakõla võib tekkida pehmesuulae haigestumise tõttu, mida võivad põhjustada suulae torkimine mingi terava esemega, pöidla või luti imemine, halvatused ja tursed. **Kinnine ninakõla Põhjuseks on häälduseks vajaliku ruumi vähenemine ninaõõnes. Kui ninaõõs hääliku moodustamisest üldse osa
Karula kõrgustik Karula kõrgustik asub Kagu-Eestis Valga maakonnas, Valga nõo ning Võru-Hargla nõo vahel. Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõ...
korduv käitumine ja tavalisest erinevat maailmatunnetust. Autism on enamasti eluaegne psüühiline häire ja vaid harvadel juhtudel on autismile omased jooned taandunud 1 täiskasvanueas. Esimesed tunnused on märgatavad juba kahel esimesel eluaastal, kuid käitumise iseärasused ei pruugi olla märgatavad enne 36. Söömis- ja unehäired on samuti tavalised, aga mitte autismi põhiolemuseks. Autismi esinemissagedus on 34 last 10 000 kohta. Sagedasem on see häire poiste hulgas: 34 poissi ühe tüdruku kohta. Järjekindla õpetuse ja tegelusraviga on võimalik aidata autistil arendada igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasa arvatud oskust suhelda. Paljud autistid jäävad aga terve elu jooksul sõltuvaks pidevast kõrvalisest abist Autismi tekkepõhjused ei ole veel selged. On arvatud, et põhjuseks võivad olla üsasiseselt põetud punetised või tuberoosne skleroos (pärilik vaimse arengu mahajäämusega kulgev haigus)
Ülemine on pilvede regioon, kus vihmapiisad tekivad ja alumine saasteregioon, kus paikneb enamus saastegaasidest ja aerosoolist. Aerosooli füüsikalisi ja keemilisi karakteristikuid on uuritud juba aastaid ja need on osutunud õige varieeruvateks. Aerosooli pH väärtused on kohati <4.5 ja kohati >7. Vastavalt võib aerosool avaldada vihmale nii happelist kui aluselist toimet. Üldiselt on happeline toime tugevam ja sagedasem." (Keskkonnaõpetus. Kalju Eerme. Õppematerjalid). 2.2.2. Mõjutused inimestele Happevihmade mõju võivad teha inimese väga haigeks või isegi tappa. Kõige suurem probleem mida happevihmad inimesele põhjustavad on hingamisteede mured. Paljudel tekib hingamisega raskusi, eriti inimestel kellel on astma. Astma koos kuiva köha, peavaludega ja kurgu ärritusega võivad olla põhjustatud happevihmade vääveldioksiididest ja lämmastikoksiididest.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ III-3 TRAUMAST TINGITUD SELJAAJU KAELA PIIRKONNA KAHJUSTUSEGA (C1- C7) PATSIENDI ÕENDUSABI Uurimistöö projekt Tallinn 2012 SISUKORD 1. UURIMISTÖÖ TEEMA................................................................................................3 2. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS.........3 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD................................................4 4. UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA UURIMISTÖÖ ÜLESANDED................................7 4.1 Uurimistöö eesmärk.................................................................................................7 4.2 Uurimistöö ülesanded..............................................................................................7 5. ...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kehalise kasvatuse ja spordi eriala VÄHK Referaat Juhendaja: Tartu 2010 SISUKORD 1. Vähist.............................................................................................................lk. 3 2. Kasvajate teke.............................................................................................lk. 3-4 3. Levinumad vähivormid..................................................................................lk. 4 4. KOPSUVÄHK..............................................................................................lk. 5 Kopsuvähki haigestumise riskifaktorid.........................................................lk. 5 Kopsuvähi sümptomid................................................................................lk. 5-6 Kopsuvähi ravi................
Ascocalyx abietina, kahjustab kuuskede võrsete koorealuseid kudesid, mille tagajärjel võrse kuivab koos pungadega. Juureüraskid kahjustavad noorte kuuskede juurekaela ja peajuure kambiumi ning tihti ulatuvad kahjustused puitu. Suurimat kahju tekitavad kuusikutes aga need ürasklased, kes uuristavad käike koores või puidus. Kuusel esinevad peamiselt kuuse-kooreürask, harkkidane kooreürask, väike-kooreürask, harilik võraürask, niineüraskid jt. Eesti kuusikutes on nendest kõige sagedasem ja tavalisem kuuse-kooreürask, keda esineb eriti rohkelt põuastel aastatel või põlengutes ja tormis kahjustunud metsades. Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel
AMINOHAPED 1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid, mis sissaldavad ühte amiino- ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest. 2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v'hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis. Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl.) Derivaate teke loob aluse valgu mingi spetsfunktsiooni täitmiseks. - Aproteingeensed ei kuulu valkude koostisee. Need on rakus vabalt või mittevalgulistes ühendites. Ornitiin, tsitrulliin, beeta-alaniin, tauriin, homoseriin, betaiin. 2.2 - Asendatavad inimkehas sünteesivad - Asendamatud inimk...
Stressi põhjused seksuaalelus Referaat 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Stress seksuaalelus - mis see on? 3 Rutiinist armukadeduseni 4 Raseduse mõju seksile 5 Seksist rääkimine partneriga 6 Kust saada abi? 7 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Inimestel on palju probleeme, mille pärast muretseda. Oleks õige, kui nende seksuaalelu mitte ei tekitaks neile lisa stressi, vaid annaks just võimaluse puhata ümbritsevast ning nautida end ja oma partnerit. Seda ei tohiks võtta kui kohustust, vaid kui hetke, mis on antud, et puhkata argielust. Kahjuks on siiski enamus inimesi mingil hetkel oma seksuaalelus tundnud stressi. Millest stress tekib, millest hoiduda, mida paremini teha, kuidas probleemid lahendada nende küsimuste vastused on tähtsad enda ja oma partneri seksuaalelu parandamiseks ning sealse stressi vähendamiseks....
Reguleerimisteenused: (R1) kohalik ning regionaalne kliimaregulatsioon; (R2) süsiniku sidumine ja varustamine; (R3) saastatus; (R4) üleujutuste kaitse; (R5) erosiooni ennetamine; (R6) toitainete sidumine. Kultuurilised teenused: (C1) Sami ja teiste kultuuride looduslik pärand; (C2) maastikueetika; (C3) looduse ning bioloogilise mitmekesisuse sisemine väärtus; (C4) rekreatsioon ja vaikus. Toetavad teenused: (S1) fotosüntees; (S2) toitainete ringlus; (S3) mulla teke. Kõige sagedasem elupaik uurimispiirkonnas oli okasmets, mis kattis 33.0% alast. Erinevate maakasutuse vormide mõju ökosüsteemide teenuste eraldiste loomisele Erinevusi maakasutuses võrreldi kolmes põhjapõtrade karjatamise piirkonnas. Maakasutuse mustrid varieerusid vastavalt piirkonnale. Metsastunud alasid oli Ivalo piirkonnas 16.6%, aga Hammastunturis ainult 9,6% ning Lappis 6,4%. Kaitse all olevaid piirkondi oli Hammastunturis 51,5%, Lappis 48,1% ning 25,5% Ivalos. Teedevõrgustiku tihesus oli kõige
Janukustutuseks on igas vanuses lapsele sobivam puhas gaseerimata vesi. (Osborn ja Lyons 2010: 31). 2.2. Piim Joogiks võib hakata lehmapiima pakkuma aastavanusele lapsele. Kui laps saab veel rinnapiima, ei ole mingit vajadust talle lehmapiima lisaks pakkuda. Väikese koguse piima võib lisada üle kuue kuu vanuse imiku toidule. Kui lapsel ilmnevad allergianähud, peab ka sellisest väikesest piimakogusest loobuma. (Raukas jt 2006: 98). Lehmapiima valguallergia on imikutele kõige sagedasem allergia ja sageli esineb ainult veriroe. (Jackson Allen 2014: 225). 2.3. Mahl Sobiv aeg mahla pakkuda on alles siis, kui laps on võimeline jooma tassist, umbes 7 --8 kuu vanuses. On vaja harjutada last kohe algusest peale jooma mahla tassist, mitte lutipudelist. Maitsva mahla joomisest lutipudelist võib saada üks lapse meelistegevusi ning kogu päeva jooksul lonkshaaval võetud mahlasuutäied vähendada tema söögiisu.
Jaotuse võrdlus v mingi parameetri võrdlus Kuidas jaotusi võrrelda? Millega võrrelda? Mille alusel võrrelda? Milliseid jaotusparameetreid võrrelda? Nt: -mood, mediaan, kvantiilid -keskmine, standardhälve, dispersioon - kujuparameetrid (ekstsess ja järsakuskordaja) Tunnuse jaotus Jäotus üldarvudena v protsentidena Segadustabel, risttabel Jaotus joonisel Võrdlus normaaljaotusega Parameetrite võrdlus Mood- kõige sagedasem väärtus v väärtusklass Mediaan- punkt tunnuse skaalal, millest väiksemaid ja suuremaid väärtusi on variatsioonreas ühepalju. Mediaan jaotab skaala vaadeldava tunnuse seisukohalt kaheks võrdsagedaseks osaks Kvantiilid Aritmeetiline keskmine e keskväärtus Standardhälve kui kaugel on keskmine inimene keskmisest Dispersioon standardhälbe ruut Võrdlusülesanded Tunnuse jaotuse võrdlus: risttabelid ja seosekordajad
• Meniere tõbi • Vaskulaarsed haigused (insult, äkk-kurtus) • Vanaduskuulmisnõrkus • Enneaegsus, hüperbilirubineemia • Iatrogeenne (kõrvakirurgia tüsistusena) • Segatüüpi KL – Neurosensoorse kui konduktiivset tüüpi kuulmislanguse samaaegne esinemine – Kõige sagedasem põhjus otoskleroos, krooniline keskkõrvapõletik, kolesteatoom, peatrauma, oimuluu murd, mõned sisekõrva arenguanomaaliad • Tsentraalne KL – Seotud aju kuulmiskeskuste kahjustusega (insult, kasvajad, traumad, kaasasündinud või teadmata põhjused) Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks
6) Kui defekt on letaalne, siis esineb teda väga harva ja selle esinemus on võrdne kahekordsemutatsioonisagedusega. 30. Suguliitelise dominantse defektgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine. 1) Defektiga isane x normaalne emane →defekt kandub tütardele, mitte poegadele. 2) Kui defekt on harvaesinev, siis tabandunud emane x normaalne isane pärandab defekti pooltele poegadele ja pooltele tütardele. 3) Kui defekt on harvaesinev, siis emastel on defekt kaks korda sagedasem kui isastel. 4) Igal tabandunud isendil on vähemalt üks tabandunud eellane (väljaarvatud uued mutandid). 31. Autosomaalse retsessiivse defektgeeni pärandumine ja defekti fenotüübiline avaldumine. 1) Defekt võib mõnes põlvkonnas mitte avalduda. 2) Kahe defektse vanema kõik järglased on defektsed. 3) Enamasti defekt (haigus) esineb ristluses Bb x Bb, mistõttu sageli on tabandunud isendi vanemad tavaliselt normaalsed. 4) Tabandunud isendid jaotuvad sugude vahel võrdselt. 32
neda ka väga kohusetundlikeks, kes võtavad endale liigagi suure vastutuse pere heaolu 15 eest. Nad võivad oma eakaaslastest eralduda või masenduda või süveneda mõnda ük- sildasse harrastusse. (IBID) Aökoholism ja töö. Alkoholikasutus põhjustab tööealisele elanikkonnale märkimisväärset kahju ning alandab indiviidide ja kollektiivide töövõimet. Statistikakeskuse andmetel on alko- holist põhjustatud haigused nii tööealiste meeste kui ka naiste kõige sagedasem sur- mapõhjus. Alkoholi kahjulik mõju seondub kuludega, mille on tekitanud alanenud töövõime ja suurenenud õnnetusoht. Töölt puudumine ja tööpanuse vähenemine Alkoholitarbimise kasvust tekkinud kahju on tööelus selgesti näha. Tulenevad töölt puudumised ja tööpanuse vähenemine ei kajastu alati statistikas, vaid võib jääda muude põhjuste varju. Siiski on tõenäoline, et näiteks pohmelus põhjustab rohkelt lühikesti töölt puudumisi ja töövõime alanemist.
Insomnia ehk unetus on unehäire, mille korral esineb suutmatus raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Insomniat võib lugeda üheks sagedaseimaks tervisehäireks. Risk on suurem sageli või pidevalt uinuteid kasutavatel inimestel, vanemaealistel naistel, teatud haigusi põdevate patsientide hulgas ja depressiivsusele kalduvate või põdevate inimeste seas. Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, vanemaealistel, psühholoogiliselt nõrgestatud isikutel ja sotsiaal-majanduslikult ebasoodsates tingimustes elavatel isikutel. Kui insomniat kogetakse korduvalt, võib see põhjustada hirmu unetuse ja selle tagajärgede ees. Moodustub suletud ring, mis võib läbi põimuda inimese muude probleemidega. Uneaja saabumisel tunnevad insomniaga isikud pinget ja ärevust, on mures või masendunud, peas pöörlevad mitmesugused häirivad mõtted
Väikesi läätsi leidub Alam-Kabriumi ning Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi settekivimites. Nafta leidumiseks vajalikeks tingimusteks on Eesti asend äärmiselt ebasoodne. Kihid tõusevad siin ühtlaselt põhjasuunas, mistõttu piki poorseid kihte liikuv nafta pääses hõlpsasti maapinnale ja hajus aastamiljonite jooksul maailmaruumi. Pole sugugi juhuslik, et Eesti sagedasemad hajusnafta leiud koonduvad Hiiumaale. Selleks on kaks põhjust esiteks poorsemate rifilaadsete kivimite sagedasem esinemine siinses Orduviitsiumi kivimikompleksis ja, teiseks, Kärdla hiidmeteoriidi plahvatusega tekitatud teisene poorsus selle piirkonna kivimites. Sellest kõigest piisas naftapiisakeste fikseerimiseks kivimeis, kuid mitte enamaks. Nafta leiukohtade esinemise tõenäosuse analüüs Teatavasti nafta esinemise eelduseks mõnel maa-alal on selle territooriumi aluspõhja setteline iseloom, eriti orgaanilisi aineid sisaldavate kivimite esinemine. Sellelt
Mõnepäevane nälgimine, näiteks raske haiguse ajal või ka ravi otstarbel, inimese surma ei põhjusta. Pikaajaline nälgimine aga on eluohtlik. Sel juhul ammendatakse kõik organismi varud. Täiskasvanu, kes saab piisavalt joogivett talub nälga 40-75 päeva, siis tuleb surm. Lastel on see aeg tunduvalt lühem. Ilma veeta eu oea ubunebe vastu üle 4-5 päeva. Halba teen ka liigsöömine, mis põhjustab ülekaalu, tüsenemist ja isegi rasvumist. Jällegi on tagajärjeks sagedasem haigestumine. Ühekülgne toiduvalik põhjustab samuti tervisehäireid. Seetõttu ei tohi kasvueas piirduda ainult taimetoiduga. Tervisele sobimatud on ka muud toiduga iseäratsemised, näiteks leiva söömine ühel päeval ja liha tarvitamine teisel päeval või üksnes toortoidu söömine. Inimene on segatoiduline olevus, segatoidu söömiseks on aastatuhandete jooksul kohastunud tema hambad, magu, soolestik ja seedenäärmed. Ainult
madal vererõhk. -BLOKAATORITE KÕRVALTOIMED · Bronhospasm · Bradükardia ja südamepuudulikkus · Hüpoglükeemia · Koormustaluvuse langus ja füüsiline kurnatus · Jäsemete jahedus · KNSi poolt depressioon, unetus, halvad unenäod -BLOKAATORITE KÕRVALTOIMED:BRONHOSPASM · Eelneva patoloogia puudumisel on oht suhteliselt väike. · Ohtlik bronhiaalastma, kroonilise bronhiidi, emfüseemi esinemisel. · Sagedasem mitteselektiivsete -blokaatorite kasutamisel. 2-mimeetikumide toime on blokeeritud, võib osutuda vajalikuks suuremate dooside kasutamine. -BLOKAATORITE KÕRVALTOIMED: HÜPOGLÜKEEMIA · Eelneva patoloogia puudumisel on toime suhteliselt nõrk. · Ohtlikud diabeetikutel, kellel kõrvaldavad hüpoglükeemiast tingitud sümp. närvisüsteemi aktivatsiooni. · Takistavad hüpoglükeemiast tingitud nähtude avaldumist higistamine, südamepekslemine, treemor.
Peale kuvari asetuse on ruumis ergonoomiliselt kujundatud: töökoha valgustus(langeb hästi kuvarile),kuigi loomulikku valgust võiks rohkem olla; õhutemperatuur ning müratase. 2. Lähtudes tabelist 4 ei ole minu tööasend piisavalt ergonoomiline. Kuna mul on kaelapiirkond kohati valuline, õlavöötmes ning ristluus vähe valusid, võib väita , et minu tööasend ei ole õige. Kõige sagedasem tööasend – istumisasend. Seetõttu põhjustab minu mitteergonoomilise tööasendi enamasti töökohal olev tool. Kuna tooli, kõrgust, kaldenurka ega ka kaldenurga kõrgust ei saa muuta, pole võimalik toetada oma selga igas asendis. Seega tekivad valud ristluus ning õlavöötmes. Kuna toolil pole ka küünartugesid, ei saa ma toetada oma küünarvarsi, seega tekivad valud õlavöötmes ning kaela piirkonnas. On oluline vältida pidevat istumisasendit
valgusnõudikusest , külmakindlusest ja keskkonna tingimustest. Valguslembeliste ja noores eas kiirekasvuliste puuliikide uuendus areneb paremini aga lagedatel aladel. Metsapuude seemnekanduvus ja seda mõjutavad tegurid Metsapuudele on iseloomulik seemnekanduvuse perioodilisus. Aasta, mil seemnesaaks on rikkalik, nimetatakse seemneaastaks, vähese seemnesaagiga aastaid nimetatakse seemnevahe aastaks. Viljakandvus sõltub: a) kliimast- mida soodsam on kliima seda sagedasem ja rikkalikum on puude viljakandvus b) kasvukohatingimustest- paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suuremate c) ilmastikust- ilmastik on väga tähtis õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline et seemnesaaks kõiguks erinevatel aastatel vähe, et seemne
Investorite riskikartlikkuse vähenemine on avaldanud mõju investeerimisfondide sissemaksete struktuurile, mille tulemusel on aktsiafondidesse tehtud kuiste sissemaksete osakaal kasvanud. Suur tootlus kasvatas teise samba pensionifondide varade mahtu 2010. aastal riigi sissemaksete peatumisest hoolimata ligi 119 miljoni euro võrra 1071 miljonini. 2011. augustis kehtima hakkav kogumispensioniseaduse muudatus, mis võimaldab pensionifondiosakute omanikel tihemini osakuid vahetada, ning raha sagedasem liikumine pensionifondide vahel võib suurendada pensionifondivalitsejate likviidsusriski. Pangaruppide turupõhine rahastamine Intressimäärade tõusu tagajärjel on Eestis tegutsevate pankade emapangagruppide tulu kahe viimase kvartaliga kasvanud. Hallatavate varade mahu suurenemine kasvatas pangagruppide teenustasutulu. Kasumlikkus tulude kasvu ja laenuprovisjonide vähenemise toel on kahe viimase kvartaliga paranenud. Gruppide kapitaliseeritus on viimastes kvartalites püsinud stabiilne
happening); · ortograafial põhinevad mugandid (nt teller, poster) · häälduskujul põhinevad mugandid (nt diiler, friik, laiv, luuser) · lühendid (nt AIDS ~ aids, DJ ~ diidzei ~ diidzei, VIP ~ vipp, UFO ~ ufo). Tihti võib võõrsõna kaotada võõrapärased jooned ning näha välja nagu omasõna (nt kopi, lainer, liising, meik, meil, ruulima, server, tiim). (Pedaja 2006:28) Uuemate laensõnade muganemist iseloomustab variatiivsus. Kõige sagedasem on nähtus, kus ühel sõnal esineb nii muganenud kui ka tsitaadiline variant, nt fiiling ~ feeling, fännklaab ~ fan-club. Ühel sõnal võib olla ka mitmel eri kujul muganenud variante, nt beib ~ beibe ~ beibi, butiik ~ putiik, kaver ~ kover. Variantsus näitab, et sõna kas pole veel leidnud eesti keeles sobivat kuju või on see küll olemas, kuid ei ole piisavalt tuntud. Varieerumise põhjuseks võib olla: · laenamisviis: suulisel teel ülevõetud laenudel on rohkem variante;
Enamikul tervetel inimestel toimub roojamine kord päevas või ülepäeviti. Haiguslikuks ei saa pidada väljaheidet 2 korda päevas või üle 2-3 päeva, kui sellega ei kaasne muid häirivaid nähte (kõhuvalu jms). Enamasti on väljuvad roojamassid vormitud, mõnikord on väljaheide ka puderjas, sõltuvalt söödud toidust. Ka muidu täiesti tervetel inimestel võib stressiolukorras, nagu enne reisileminekut, eksamipabinas vms, tekkida veidi vedelam või sagedasem roojamine. See on tingitud soolemotoorika kiirenemisest (vegetatiivse närvisüsteemi kaudu) ning muretseda pole vaja. Kõhulahtisuse ja oksendamisega kulgevat haigusseisundit nimetatakse tavaliselt gastroenteriidiks. Kõhulahtisust saab käsitleda kui kaitsereaktsiooni: organism püüab vabaneda vaevavast koormast kas oksendamise või kiirenenud sooletegevuse kaudu. Äge kõhulahtisus algab ägedalt, enamasti on see nakkuslikku, peamiselt viiruslikku päritolu ja
inspiratoorne heli, kuuldav ka distantsilt (Kallas jt 1999). Hingamipuudulikkuse tunnused on ninatiibade puhitus, düspnoe, hingamise abilihaste kasutamine ja rindkere retraktsioonid ehk sissetõmbed jugulumi ja roietevahelises ning diafragma piirkonnas, raskused söömisel ja rääkimisel. Köha on kaitserefleks, mis on suunatud tahtelisele ja tahtele allumatule kontrollile (Vasar 2004). Köha on kõige sagedasem hingamisteede elundite sümptom. Köhimine on bronhide ja hingetoru mehhaaniline puhastumine limast, samuti tolmust ja muudest ärritavatest teguritest, mis satuvad sissehingatavasse õhku väljastpoolt. Kuni 3 nädalat kestev köha on akuutne ehk äge köha, 3-8 nädalat kestev köha on subakuutne ehk alaäge ja üle 8 nädalat kestvat köha nimetatakse krooniliseks köhaks. Köha faasid: 1.faas ehk ärritusköha. Külmetushaiguse algul tekib tihti ärritusköha, mis
loomisele. Kolmandaks on Klonsky välja toonud ka farmakoteraapia ehk ravimite kasutamise, 6 kuid antud ravivõimalus ei ole näidanud efektiivsust tahtliku enesevigastuste vähendamise mõjul. (Muehlenkamp, 2007, Klonsky, 2006 kaudu). Young ja teised on endi uurimuses "Young people who self-harm" välja toonud põhjused, miks noored on tahtliku enesevigastamise lõpetanud. Kõige sagedasem põhjus oli noore inimese teadvustamine, kui kahjustav ja mõttetu on tema tegevus ning kui palju teeb selline käitumine haiget teda ümbritsevatele inimestele. Sageduselt teine põhjus seisnes selles, et tegelikult oli antud inimese puhul tahtlik enesevigastamine ühekordne nähtus. Kolmandaks järgnes suutlikkus probleemidega paremini toime tulla, meeldivam enesetunne või elus mingi eesmärgi leidmine. Kõige vähem oli noori, kes said abi väljastpoolt (meditsiin, perekond,
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, samas tulla toime ka keskkonnaga ja seda vajadusel muuta Tervis on füüsiline,psüühiline ja sotsiaalne heaolu Tervist mõjutavad tegurid: perekond ja suhted,endast lugupidamine,tööhõive ja lugupidamine tööl,sotsiaal-majanduslik staatus,haridustase,sotsiaalne toetus,usaldus ja turvatunne,keskkond,poliitika,puhkevõimalused 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu: Sotsiaalne kompetentsus: Emotsionaalne küpsus: Kognitiivsed ja keeleoskused: Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised: 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? Sotsiaalsete oskuste kujundamine, kehalise aktiivsuse edendamine, lapse areng läbi mängulise tegevuse, hügieeniharjumuste kinnistamine, tervi...
Algul on tallus tervikuna lame, lehtjas, võrdlemisi pikkade ja kitsaste harudega, osa neist võivad hiljem kumeralt kokku rulluda või kasvada püstiselt ülespoole ning muuta talluse kaharalt põõsasjaks. Silmatorkav tunnus on veel see, et talluse üla- ja alapool on selgelt eri värvi (ülapool sinakas- või tuhkhall, alapool - vähemalt keskosas must). Hall karesamblik kasvab nii okas- kui ka lehtpuudel, eelistades happelisemat substraati, mistõttu on kõige sagedasem okas- ja segametsades kuusel, männil, kasel, remmelgal. Talub mõõdukat happelist õhusaastust, võib kasvada ka linnapuudel. Kahar habesamblik Usnea hirta Tallus: põõsasjas, 3-8 cm pikk; valkjas- kuni rohekaskollane; harud ümmargused. Vegetatiivse paljunemise vahendid: isiidid ja soreedid. Viljakehad enamsti puuduvad. Kasvukoht: puukoor. Väga sage kogu Eestis. Kahar habesamblik kuulub nn lühikeste habesamblike rühma, tema tallus on
haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik, seerum, (veri); osteomüeliit – luubiopsia, (seerum); naha eksfoliatiivne sündroom – neelulima, (nahk), (veri); toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk). • Kliinilise materjali mikroskoopia: üksikud rakud, väiksed grupid.
Auto- või vedurijuhi vms amet patsientidele teadagi ei sobi. Rahutute jalgade sündroom Unetust võivad põhjustada ka rahutud jalad, mille all mõeldakse puhkamise ajal tekkivat vajadust liigutada jalgu nendes tekkiva ebameeldiva tunde tõttu. Sümptom võib kaasneda muu hulgas aneemia või perifeersete närvide kahjustusega, lisaks võib seda esineda naistel raseduse ajal. Norskamine Eriti levinud sümptom on norskamine, mis on meestel tunduvalt sagedasem kui naistel. Norskamise esinemissagedus kasvab umbes kuni 65. eluaastani, nii et seda esineb kõige rohkem keskealistel. Norskamise põhjuseks on neerulihaste toonuse nõrgenemine une ajal, millest tuleneb hingamisteede ahanemine või sulgus sissehingamisel. Sümptomi tekkeviis on seega samasugune nagu uneapnoe sündroomiga kaasneva norskamise puhul, kusjuures halvimal juhul võibki tagajärjeks olla hingamisseisak.
(hüpoksia). 6 2.0 Mis on Vesinik? Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma. Elektronkonfiguratsioon on 1s1. Vesinik on tüüpiline mittemetall. Vesinik on Universumis kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk
Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvates põhjaveest lühiajalise liigniiskuse mõjul (Kõlli, Lemetti, 1999). 1 Gleistunud leetjatel muldadel on huumus- ja tekstuurse sisseuhtehorisondi vahele kujunenud heledavärvuseline eluviaalne (eluvic, E) horisont. Keemine algab enamasti Bt- või BC- horisondis vahemikus 60-90 cm. Gleistunud leetjate muldade sagedasem profiili ehitus on A-Eg-Btg-Cg või A-Ebg-Bg- (BCg)-Cg. Samuti võib gleistunud leetjatel muldadel olla A-Bt(g)-BCg-Cg või A-AE(g)- Btg-Cg profiil. Gleistunud leostunud ja leetjate muldade lähtekivimiks on põhiliselt karbonaatrikkad moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun, punakaspruun või pruun moreen (Kõlli, Lemetti, 1999). 5.2.2 Gleimullad Gleimullad on alaliselt liigniisked mullad, mida iseloomustab looduslikel aladel
Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused · Kaubamärk ei tohi olla identne teises riigis registreeritud ning kasutusel oleva kaubamärgiga, kui registreerimistaotlus on esitatud pahauskselt. (Kaubamärgi seadus § 10) Eestis reguleerib kaubamärgi registreerimist ning kaitset kaubamärgi seadus. Aastas registreeritakse Eestis keskmiselt 3200 kaubamärki. Igal aastal vaidlustatakse ligikaudu 2% registreeritud kaubamärkidest, see on ligi 60 vaidlustamise juhtu. Sagedasem põhjus vaidlustuseks on juba olemasolev ning registreeritud kaubamärk, mis on vast registreeritud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane. Valdkonnad kus vaidlusi tuleb kõige sagedasemini ette on ravimi- ja alkoholikaubad. Esitatud kaebustest rahuldab patendiamet keskmiselt 27%. (Tiiu Värbu, Äripäev Online, 30.04.2001) Kaubamärgi registreerimine ei ole kohustuslik, küll aga soovituslik, kuna annab selle omanikule õiguskindlust ja võib lisada kaubale väärtust
· Teismeliste arvates on alkoholism sõltuvus alkoholi vastu. · Lapsevanemad omavad kodus alkoholi ja enamikel on alkoholile vaba juurdepääs. · Enamik lapsevanemaid ei tarvita regulaarselt alkoholi. Kokkuvõtteks võib öelda, et sissejuhatuses mainitud eesmärkidest ehk hüpoteesidest leidis üks kinnitust ja teine mitte. Hüpoteesiks oli, et laste esimene kokkupuude alkoholiga on koos sõpradega. Analüüsides vastuseid selgus, et teismeliste kõige sagedasem esimene kokkupuude alkoholiga on siiski sõprade kaudu. Lisaks proovitakse ka ise alkoholi. Teiseks hüpoteesiks oli, et lapsevanemad ei tea, millal, kus ja kuidas tema laps on esimest korda alkoholiga kokku puutunud. Vastuseid analüüsides sain peamiseks vastuseks lastevanemate poolt kodus proovimise. See tähendab, et nad on teadlikud oma lapse tegemistest ja soovivad, et laps saaks proovida alkoholi pigem kodus, kui kuskil mujal. 4. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.ee 2
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Sally Lepik Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid..............................................................................................3 0.1. Emotsioon..................................................................................................................................4 0.2. Emotsioonisõnade olemus......................
Lennuõppimisest saagipüüdmiseni läheb aega. Eesti kalakotkaste pesitsevate paaride pojade arv on üks Euroopa kõrgemaid, tänu keskkonna vabanemisele kloororgaaniliste ainete (DDT) saastest ja osaliselt ka tehispesadele. Levik Eelkõige pesitseb Ida- ja Lõuna-Eestis ja levib ka tasapisi lääne poole. Konnakotkad Meie kotkastest ainsana on väike-konnakotkas suutnud kohaneda kultuurimaastikuga, mis on üks peamisi põhjuseid miks ta püsib siin. Väike-konnakotkas on meie kõige sagedasem kotkas. Konnakotkale ei sobi viljapõllud ega inimasulad. Vajab hoopis niidetud niite ja raiumata metsi. Suure-konnakotka kohta puuduvad täpsed andmed, mistõttu maailm peab teda kaduvaks liigiks. Kirjeldus Välimuselt on mõlemad konnakotkad sarnased. Tiibade siruulatus on 130-180cm. Vanemate lindude sulestik on üleni pruun, noorematel seevastu on rohkem kaetud heledate tähnidega. Välimuselt sarnanevad konnakotkad hiireviuga. Kaugelt vaadeldes on neid võimalik eristada
· tüvepikkus kuni 230 cm lagendikega segametsi, milles on lagedaid · 100...150 (200) kg, pullid on raskemad kohti. · kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline · paikse ja reeglina peidulise eluviisiga ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud · territooriumit märgistavad nad lõhnaga · korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, ning sarvede ja sõrgadega kraapides. Saaremaale, kaasajal on ta sagedasem just · isasloomad elavad üksikult, emasloomad Eesti läänesaartel moodustavad koos järglastega väikeseid · taimetoidulised salku SOO/RABA LOOMAD RÄSTIK Vipera berus L · kehapikkus on 60...75 cm · Eestis esineb kõikjal · eelistatult asustab rohuseid segametsi ja metsaservi, raiesmikke, soid, jõgede ja järvede kaldapiirkondi, vähem elab niitudel ja kuivades männikutes
Ektoparasiidid vahetavad gaase ja vett reeglina väliskeskkonnaga ja erilisi kohastumusi neil pole. Ektoparasiitide jaotus: 19.1. Vee-ektoparasiidid – otseselt mõjutatud väliskeskkonna temperatuuri poolt. Osad vee-ektoparasiidid hakkavad nt lameussi anoksilistesse tingimustesse sattudes oma keha sagedamini liigutama, tagamaks kiiremat veevahetust kehapinnal. Teiseks võimaluseks on sagedasem venitlatsioon. 19.2. Maismaa-ektoparasiidid – elavad reeglina peremehe keha ümbritsevas pindkihis. Mõned endoparasiitse eluviisiga liigid võivad olla hingamise mõttes ektoparasiidid – sel juhul läbistavad nad peremehe kehapinna ja hingavad välisõhku või puurivad end läbi õhukottide. 20. Elustrateegia on olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Elustrateegia vormid: 20.1
Vigastused on Eestis sagedaseks põhjuseks ka eluaegsele terviserikkele - invaliidistumisele. Vigastuste tõttu invaliidistub aasta jooksul 30-50 inimest 100 000 elaniku kohta. Vigastuste saamise suhtes peetakse maailmas enam ohustatuteks lapsi ja vanureid nende ealiste iseärasuste tõttu. Eesti laste surmapõhjuste hulgas on vigastused pidevalt püsinud esikohal, moodustades umbes 50% kõigist surmapõhjustest. Samuti on vigastuste esinemissagedus kõrge vanuritel, kõige sagedasem põhjus kukkumine. Kodus ja vabal ajal vigastavad inimesed end kõige sagedamini. Vigastuste ja mürgistuste tekkimise peamiseks põhjuseks on elanike riskiv, liiklus- ohtlik ja vägivaldne käitumine, alkoholi liigtarvitamine, ohutusnõuete eiramine ning vähene turvavahendite kasutamine. Vigastuste põhjused võivad tuleneda ka elu- ja töökeskkonnast (nt. elamistingimused, sotsiaalmajanduslikud tegurid, teede olukord, töötingimuste ja töövahendite turvalisus)
arteri lubjastus on krooniline haigus, mis kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle alusel isheemiliste kahjustuste kujunemine elundites ja kudedes. Südame isheemiatõbi - südamehaigus, mis on tingitud verevarustuse puudulikkusest ehk mittevastavusest südamelihase energiavajaduse ja verevoolu vahel. Kõige sagedasem põhjus (90%) on pärgarterite valendiku ahenemine (stenoos) ateroskleroosi tõttu (koronaartõbi). Kuidas tekib infarkt? - 90% infarktijuhtudest on põhjuseks tromb, mis sulgeb arteri täielikult. Põhjuseks võib olla ka veresoonte spasm. Tromb tekib kui arteri siseseintele ladestub kolesterool, tekitades veresoonte läbimõõtu ahendavaid kogumikke ehk naaste. Naastudele aga kinnituvad kergesti vereliistakud, mis kogunedes moodustavad trombi. LDL-kolesterool e
võimaldades püstist kehaasendit ning kiiremat liikumist. Sisalijalgsed ehk sauropoodid olid tohutult suured taimtoidulised dinosaurused, suurimad loomad, kes on kunagi elanud planeedil Maa. Nende hulgas Apotosaurus (leitud Põhja-Ameerikast, nelja massivse jäseme ja uskumatult pika kaelaga, mida tasakaalustab pikk saba), Brachiosaurus (Leidub Põhja-Ameerikast ja Aafrikast, üle 25 m pikk, esijäsemed olid pikemad kui tagajäsemed), Camarasaurus (Põhja-Ameerika kõige sagedasem suur sisajalgne) ja Diplodocus (pika piitsa sabaga). Sisajalgsed uitasid mööda Juura ajastu metsi, süües sõnajalgade, palmlehikute või okspuude osi, olles samal ajal valvsad röövtoiduliste loomjalgsete ehk terapoodide, nagu Allosaurus´e (teravate lõikavate küünistega väikestel esijasemetel, tugevate lõugade ja saagjate hammastega), Ceratosaurus`e (lühikese sarvega koonul, suurte silmade, neljasõrmeliste käppade, lõikavate küüniste ja teravate hammastega) ja
Töörahulolematuse korral võivad alluvad reageerida aga mitmeti. · Tõmbuda psühholoogiliselt tagasi, olles mõtetes mujal (tukkuda päeva ajal) Töölt puudumine: · Tõmbuda füüsiliselt tagasi, puududes erilise põhjuseta, hilineda ja lahkuda Rahulolematu inimene püüab vältida talle ebameeldivat kohta. Statistiliselt varem töölt, tehes pikki puhkepause või aeglustades sihikindlalt oma kaasneb rahulolematusega sagedasem töölt puudumine. töötempot. Firmad kasutavad selleks boonussüsteeme, mis arvestab töölt mitte puudumist. · Käituda agressiivselt või maksta kätte oletatava ülekohtu eest. Tööle hilinemine ja varem lahkumine on sisuliselt samuti töölt puudumine, olgu see lühiajaline või mitu tundi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
